Sildalaldi - Prax 2 (0)

Tallinna Tehnikaülikool

Elektriajamite ja Jõuelektroonika instituut

Üliõpilane: Kristi Tammet
Teostatud: 28.03.2005
Õpperühm: AAAB41
Kaitstud:
Töö nr. 4

OT

Sildalaldi Töö eesmärk:

Alaldi kasutamine, selle väljundtunnusjoonte ning alaldatud pinge pulsatsiooniteguri määramine.

Töövahendid:
Ühefaasiline sildalaldi, ampermeeter , vahelduvpinge voltmeeter , alalispinge voltmeeter, potentsiomeeter, ostsilloskoop .
Skeem
Teooria
Alaldi abil muundatakse siinuseline vahelduvpinge pulsseerivaks alalispingeks. Alaldid jagunevad tüüritavateks ja mittetüüritavateks. Mittetüüritav alaldi koosneb dioodidest, tüüritav aga türistoridest. Kasutatakse ka osaliselt tüüritavaid alaldeid, mis sisaldavad nii dioode kui türistore. Tüüritavate- ja osaliselt tüüritavate alaldite väljundpinget saab reguleerida türistoride sisselülitamishetke (tüürnurga) muutmisega alates türistoridel päripinge tekkimise hetkest. Mittetüüritava alaldi väljundpinget saab muuta vaid vahelduvpinge muutmisega.
Kui tüüritava alaldi türistoride viivitus avanemisel on suur ja väljundpinge on madalam koormuse pingest siis tagastub koormusesse salvestunud energia vahelduvvooluvõrku. Seda olukorda nimetatakse vahelditalitluseks ja seadet , mis on projekteeritud niimoodi töötama võrguga sünkroniseeritud vaheldiks (inverteriks).
Võrguga sünkroniseeritud alaldid ja vaheldid vajavad töötamiseks võrgupinge olemasolu. Voolu kulg ühest muunduri harust teise ja ventiilide sulgumine toimub sisendpingete mõjul s.t. tegemist on loomuliku kommutatsiooniga. Tüüritavad alaldid ja võrguga sünkroniseeritud vaheldid moodustavad pööratava süsteemi s.t. ühed ja samad tüüritavad muundurid võivad üldjuhul töötada nii alaldina kui vaheldina.
Enamkasutatavad muundurite lülitused on standardiseeritud . Muundurite (alaldite ja vaheldite) põhilülitused ja saksa standardi (DIN) kohased tähised on järgmised: ù ühefaasiline poolperioodmuundur M1, ù ühefaasiline keskväljavõttega muundur M2, ù kolmefaasiline keskväljavõttega muundur M3, ù hefaasiline sildlülituses muundur B2, ù kolmefaasiline sildlülituses muundur B6.
Esimesel kohal olev täht näitab lülituse tüüpi (M- keskväljavõttega lülitus, Bsildlülitus), esimesele tähele järgnev number (1, 2, 3 või 6) näitab väljundpinge pulsside arvu ühes sisendpinge perioodis (pulsilisust), teine täht näitab tüüritavust (Ctüüritav, U- mittetüüritav, Z- osaliselt tüüritav) ja kolmas täht näitab jõupooljuhtide lülitusviisi (A- ühise anoodiga, K- ühise katoodiga).
Suure võimsuse korral kasutatakse ka kuuefaasilisi lülitusi, kolmefaasilisi nulldioodiga lülitusi ning mimeid teisi.
Ühefaasilist poolperioodlülitust kasutatakse väikesevõimsuselistes alaldites ja vaheldites.
Mõõtmised
Väljundtunnusjoon U0=f(I0)
Pulsatsioonipinge U0, V
Pulsatsioonitegur, %
I0, A
U0, V
n
C
nC
n
C
nC
n
C
nC
0
0,75/150
0
115
7,5/150
5,75
 
 
2,78
68,37
20
0,75/150
0,1
95
7,5/150
4,75
 
 
2,62
78,01
40
0,75/150
0,2
90
7,5/150
4,5
 
 
2,55
80,14
62
0,75/150
0,31
86
7,5/150
4,3
 
 
2,51
82,55
82
0,75/150
0,41
84
7,5/150
4,2
 
 
2,51
84,52
86
0,75/150
0,43
83
7,5/150
4,15
 
 
2,51
85,53
Graafik
Küsimused

Töö kasulikkus seisneb sildalaldi pinge kuju visuaalseks tegemises, mis aitab mõista seal toimuvaid protsesse.

Kasutatavad liigid: ühefaasiline poolperioodmuundur M1, ühefaasiline keskväljavõttega muundur M2, kolmefaasiline keskväljavõttega muundur M3, ühefaasiline sildlülituses muundur B2, kolmefaasiline sildlülituses muundur B6.

Dioodi parameetrid tuleb valida vastavalt sillale mõjuvatele pingetele ja vooludele.

Alaldatud pinge on pulseeriv alalispinge, mis muutub pidevalt 0 ja maksimumi vahel. Niisugust pinget aga ei saa hästi kasutada. Olukorra muutmiseks integreeritakse pinge filtriga.

Filtri parameetritest sõltub pinge pulseerimine. Vastavalt, mida suuremad mahtuvus ja induktiivsus, seda siledam pinge.

Filtreid kasutatakse veel pingetest mingite ebasoovitavate komponentide väljafiltreerimiseks.