Metallid - referaat (3)

METALLID
Metall on keemiline element, mis lihtainena on metall.
Metallide sarnased omadused: tahked , läikivad, head soojus - ja elektrijuhid, plastsed , hõbehallivärvusega (välja arvatud kuld ja vask)
Metallide erinevused : sulamistemp., tihedus, kõvadus ( pehmed plii, kuld ,Na),
Mustmetallid – raud ja tema sulamid , mis töötlemata olekus on kaetud musta oksiidikihiga.
Metalliliste elementide aatomite VÄLISKIHIS on suhteliselt vähe elektrone (1-3)
ja neid hoitakse NÕRGALT kinni, seetõttu loovutavad metallid väliskihi elektrone kergesti, muutudes POSITIIVSE LAENGUGA IOONIDEKS.
Metallilised omadused on seda tugevamad, mida kergemini aatomid väliskihi elektrone loovutavad.
Elektronkihtide arv võrdub PERIOODINUMBRIGA. Elektronkihtide arv kasvab
RÜHMAS ÜLEVALT –ALLA ja nii suureneb ka aatomite RAADIUS.
Perioodilisustabelis tugevnevad metallilised omadused ÜLALT –ALLA ja PAREMALT -VASAKULE
TUGEVATE metalliliste omadustega on perioodilisusetabeli VASAKPOOLSES ALUMISES osas olevad elemendid. Näiteks K, Rb, Cs, Fr, Ra ,Ba, Sr,
AKTIIVSED metallid on ESIMESE A rühma ja TEISE A rühma elemendid
Esimese A rühma elemendid reageerides veega moodustavad hüdrooksiidi, mis on tugevad alused ( leelised ), seega esimene A rühm on LEELISMETALLID.
Teise A rühma hüdrooksiidid ei lahustu vees nii hästi kui leelistel, seepärast nimetatakse neid LEELISMULDMETALLIDEKS .
B rühma elemente SIIRDEMETALLIDEKS ( Fe, Cu, Ni, Au, Ag) Perioodis vasakult paremale liikudes kasvab elektronide arv eelviimases kihis.
Aine keemilised omadused näitavad tema võimet reageerida teiste ainetega.
Metallid loovutavad keemilistes reaktsioonides elektrone, seejuures kasvab oksüdatsiooniaste toimub redoksreaktsioon , milles metallid on REDUTSEERIJAD
(loovutajad) Üheks tuntumaks elektronide sidujaks - oksüdeerijaks on HAPNIK.
Reageerimine HAPNIKUGA
Õhuhapnikuga reageerimisel tekib metalli pinnale oksiidikiht . Esimese A rühma ja teise A rühma (aktiivsed metallid) reageerivad hapnikuga väga AKTIIVSELT.
Tulemuseks metallioksiid . Selleks, et takistada aktiivsete metallide reageerimist
õhuhapnikuga säilitatakse neid suletud anumas õlikihi all.
Keskmiste ja vähemaktiivsete metallide pinnale tekib hapniku toimel tihe oksiidikiht, mis kaitseb edasise oksüdeerumise eest (Fe, Al Cu ,Zn ,Sn)
Väärismetallid on hapniku suhtes vastupidavad ,väheaktiivsed. Au Ag
Reageerimine HAPETEGA
Tekib sool ja eraldub vesinik . Aktiivsed metallid ( I A ja II A) reageerivad tormiliselt, võib plahvatada. Keskmise aktiivsusega Al,Zn Cr Fe reageerivad mõõduka kiirusega. Väheaktiivsed Cu, Hg + väärismetallid Au, Ag ei reageeri.
Happega reageerimist mõjutavad metalli iseloom, temperatuur, tüki suurus, happe iseloom ( tugev, nõrk)
Reageerimine veega
Tekib metallhüdrooksiid ja eraldub vesinik .Aktiivsed metallid reageerivad veega tormiliselt, vesinik võib süttida.
Keskmiselt aktiivsed metallid veega EI reageeri. Kõrgel temperatuuril reageerivad veeauruga.
Väheaktiivsed ( Sn, Pb, Cu, Hg +väärismetallid) EI REAGEERI VEEGA.
Metallid igapäeva elus
Vasest (Cu) tehakse elektrijuhtmeid
Al- elektrijuhtmetes, pakkematerjalina ( foolium ), kööginõud ei ole soovitav ,sest happelises keskonnas eraldub Al toidu sisse.
Germaanium ( Ge) –elektroonikaseadmetes,arvutites
Tina (Sn)- elektroonikaseadmetes, toidunõud
Hõbe ja kuld -nõud
Metallisulamid on tugevamad, vastpidavamad, madalama sulamistemp., seepärast kasutatakse sulameid rohkem.

Roostevaba teras RAUD+KROOM+ NIKKEL -noad, kahvlid , lusikad

2) messing ehk valgevask on vase ja tsingisulam -toidunõud,pildiraamid

Melhior vask+nikkel, sarnane hõbedaga. -toidunõud,pildiraamid

Melhior vask+nikkel, sarnane hõbedaga.