Mis on metallid ? (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

4

odt

Metallide füüsikalised omadused

Parimad elektrijuhid on hõbe ja kuld aga kuna need on kallid, siis kasutatakse näiteks voolujuhtmete valmistamisel vaske ja alumiiniumi, sest need on ka head elektrijuhid aga odavamad. Elektrikuumutusaparaatides ja -ahjudes kasutatakse aga suure elektritakistusega sulameid, näiteks nikroom, manganiit. Halvad elektrijuhid on plii ja elavhõbe. Plastilisus Enamik metalle on suhteliselt plastilised ehk plastsed, üks plastilisemaid on kuld. Kuna metallid on plastilised, siis saab kuuma metalli kuju muuta – sepistada, traadiks tõmmata, valtsida. Seetõttu saab metallidest töödelda ja sepistada väga erineva kujuga esemeid. Plastilisuse vastand on haprus. Haprad kehad purunevad mehaaniliste jõudude mõjul. Haprad metallid on mangaan, ruteenium ja antimon. Sulamistemperatuur Sulamistemperatuuriks nimetatakse temperatuuri, mille juures metall sulab. Selle järgi jaotatakse

Keemia

2

docx

Metallid - referaat

METALLID Metall on keemiline element, mis lihtainena on metall. Metallide sarnased omadused: tahked, läikivad, head soojus- ja elektrijuhid, plastsed, hõbehallivärvusega (välja arvatud kuld ja vask) Metallide erinevused : sulamistemp., tihedus, kõvadus (pehmed plii, kuld ,Na), Mustmetallid ­ raud ja tema sulamid, mis töötlemata olekus on kaetud musta oksiidikihiga. Metalliliste elementide aatomite VÄLISKIHIS on suhteliselt vähe elektrone (1- 3) ja neid hoitakse NÕRGALT kinni, seetõttu loovutavad metallid väliskihi

Keemia

3

doc

METALLID

helk (Cr ­ sinakas, Bi ­ punakas, Ni - kollakas). Iseloomuliku värvusega on kuld ­ kollane, vask ­ punakas, tseesium ­ kollakas. · Tihedused on väga erinevad. Enamik on veest raskemad välja arvatud leelismetallid liitium (Li) ja naatrium (Na). · Kõvadus on metallidel väga erinev. Leelismetallid (naatrium, kaalium, liitium) on väga pehmed (noaga lõigatavad). Kõige kõvem metall on kroom. Väga kõvad on ka paljude metallide sulamid. METALLILINE SIDE · Enamik metallide väliskihi elektronide arv on väike (1-3, tavaliselt 2). · Metalli aatomid on suhteliselt suurte mõõtmetega ja elektronid tuumast kaugel => väliskihi elektrone hoitakse nõrgalt kinni. · Metalli kristallvõres on aatomid üksteise lähedal ja välised elektronkihid kattuvad osaliselt => elektronid võivad kergesti liikuda ühe tuuma mõjualalt

Keemia

3

doc

Metallide füüsikalised omadused, metalliline side

helk (Cr ­ sinakas, Bi ­ punakas, Ni - kollakas). Iseloomuliku värvusega on kuld ­ kollane, vask ­ punakas, tseesium ­ kollakas. · Tihedused on väga erinevad. Enamik on veest raskemad välja arvatud leelismetallid liitium (Li) ja naatrium (Na). · Kõvadus on metallidel väga erinev. Leelismetallid (naatrium, kaalium, liitium) on väga pehmed (noaga lõigatavad). Kõige kõvem metall on kroom. Väga kõvad on ka paljude metallide sulamid. METALLILINE SIDE · Enamik metallide väliskihi elektronide arv on väike (1-3, tavaliselt 2). · Metalli aatomid on suhteliselt suurte mõõtmetega ja elektronid tuumast kaugel => väliskihi elektrone hoitakse nõrgalt kinni. · Metalli kristallvõres on aatomid üksteise lähedal ja välised elektronkihid kattuvad osaliselt => elektronid võivad kergesti liikuda ühe tuuma mõjualalt

Keemia

3

doc

9. klassi keemia

3.Kuidas jagatakse metalle(sulamistemp., tiheduse ja kõvaduse järgi) Näide! Sulamistemperatuuri järgi suhteliselt madalad (alla 500 kraadi) (Sn, Pb, Zn) - keskmised (500-1100 kraadi) (Mg, Al, Ag, Cu) - kõrged (üle 1100 kraadi) (Fe, Cr) Tiheduse järgi - kerged (alla 5g/cm3) (Mg, Al) - mõõdukalt rasked(5-10g/cm3) (Sn, Fe, Cu) - väga rasked ( üle 10g/cm3) (Ag, Pb, Au) Kõvaduse järgi - kõige suurema kõvadusega metall on Gr - kõige pehmem metall on Au  4. Millised metallid on head elektrijuhid ja millised on hea peegeldusvõimega? Elektrijuhid- kõige paremad elektrijuhid on vask ja hõbe aga ka alumiinum Peegeldumisvõime- õhukese peegelsile metallkiht kantakse peegliklaasitagaküljele, enamaste hõbe või alumiinum 5. Metallide ja mittemetallide erinevused. OMADUS METALLID MITTEMETALLID Agregaatolek Tahkes olekus (erand on Hg) Tahkes või gaasilises olekus

Keemia

12

doc

Kordamisküsimused metallid 2016

happe anioonidest  redutseerija: aine, mille osakesed loovutavad elektrone, ise oksudeerub  oksüdeerumine: elektronide loovutamine redoksreaktsioonis, elemendi o.a- suurenemine  leelismuldmetall: IIA rühma elemendid  katioon: positiivse laenguga ioon  korrosioon: metalli hävimine (oksüdeerumine) keskkonna toimel Metall oksüdeerub keskkonnas oleva oksüdeerija toimel metalliühendiks (loovutab elektrone)  oksüdeerija: aine, mille osakesed liidavad elektrone (ise redutseerudes)  redoksreaktsioon: keemiline reaktsioon, milles toimub elektronide üleminek ühtedelt osakestelt teisele, sellega kaasneb elementide o.a- muutus  leelismetall: IA rühma metallid, kõige aktiivsemad  siirdemetallid: B-rühma metallid

Geograafia

3

doc

Enim levinud metallid ja metallide saamine

Metallid Leidumine: 4/5 elementidest on metallid. Enamlevinud on Al, Fe, Ca, Na, K, Mg. Ehedana leidub väheaktiivseid metalle: Cu, Hg, Ag, Au, Pt, enamuses metallidest leiduvad ühenditena maakide koostises. Maagid võivad olla oksiidsed(Fe2O3, Al2O3), sulfiidsed( Cu2S, HgS, FeS2), kloriidsed ( NaCl, KCl), karbonaatsed, ... jt.sooladena. Aatomi ehitus ja paiknemine per. süsteemis: Per. süsteemis- vasakul all; väliskihis 1-3 elektroni, aatomiraadius suhteliselt suur; elektronegatiivsus suhteliselt väike;

Keemia

2

doc

Fakte metallidest

Metallide füsüsikalised omadused: · Tahked (v.a. Hg) · Hallika värvitooniga (v.a. Cu ja Au) · Metalne läige · Head soojusjuhid · Hästi sepistatavad · Plastilised Fakte Tahked metallid on kristalsed ained. Metalliaatomites mõjub tuuma külgetõmbejõud väliskihi elektronidele suhteliselt nõrgalt. Metalliaatomite vahel tekib erilist tüüpi keemiline sinde ­ metalliline side. Elemendi metallilised omadused avalduvad seda tugevamini, mida kergemini tema aatomid loovutavad väliskihi elektrone, muutudes psitiivselt laetud ioonideks. Elementide metallilised omadused tugevnevad rühmas ülalt alla.

Keemia

Kommentaarid (0)