Mis on metallid ? (0)

Metallid
Mis on metallid?
Enamasti on metallid iseloomuliku läikega tahked ained, mille värvus varieerub tavaliselt terashallist hõbevalgeni. Metallide siledad poleeritud pinnad peegeldavad hästi valgust. Mõned metallid (hõbe, alumiinium )peegeldavad valgust nii hästi, et neid saab kasutada peeglite valmistamiseks.Metallid on enamasti plastilised ning hästi töödeldavad. Kuumutatult saab metalle kergesti valtsida ja venitada ning sepistada nendest vajaliku kujuga esemeid. Üks plastilisemaid metalle on puhas kuld .Metallid on head soojusjuhid. Metallide hea elektrijuhtivus võimaldab nendest valmistada elektrijuhtmeid ja- kontakte. Primad elektrijuhid on hõbe ja vask. Samuti on nad parimad soojusjuhid. Head soojus - ja elektrijuhid on ka alumiinium ja kuld.
Füüsikalised omadused
Metallide sulamistemperatuurid on väga erinevad. Madalaima sulamistemp. metall on elavhõbe (-39*C). Madal sulamistemp. metallide hulka kuuluvad ka leelismetallid . Argielu tähtsamatest metallidest sulavad suhteliselt madalal temp. tina ja tsink ning mõnevõrra kõrgemal alumiinium. Raud kuulub kõrge sulamistemp. metallide hulka(1538*C). Kõrgeim sulamistemp. on volframil.
Metalli tihedus ón seda väiksem, mida väiksem on selle aatommass ja suurem aatomiraadius . Metalle ja metalli sulameid , mille tihedus on väiksem kui 5g/cm3, nim. tehnikas kergmetallideks.
(leelismetallid, magneesium, alumiinium, titaan) Enamik tuntud argielu metalle on nn. Raskemetallid: näiteks raua tihedus on7,9g/cm3 . Raskeimad metallid on kuld ja plaatina .
Metallid erinevad üksteisest ka kõvaduse poolest. Leelis metallid on pehmed ja noaga kergesti lõigatavad. Suhteliselt pehmed metallid on plii, tina ja puhas kuld. Kõige kõvem metall on kroom. Metallide kõvadus sõltub mõnelmääral metalli eelnevast töötlusest ja metalli puhtusest. Puhtad metallid on enamasti puhtamad, lisandid suurendavad metalli kõvadust.
Metalliline side on osakestevaheline tõmbumine metallivõres (st. metallides). Metalli kristallvõre sõlmpunktides asuvad tihedalt üksteise kõrval metalli katioonid. Katioone hoiavad kristallis koos nende vahel kiiresti liikuvad elektronid, takistades katioonide omavahelist tõukumist. Vabalt ja korrapäratult liikuv elektronide kogum moodustab ühtse elektronipilve.
Metalli aatomiehitus- enamasti on metalli aatomite väliskihi elektronide arv väike, tavaliselt 1-3, kõige sagedamini 2. Metalli aatomid on suhteliselt suurtebmõõtmetega, aatomite väliskihi elektronid on tuumast küllalt kaugel ja tuumalaengu mõju neile pole kuigi tugev. Seetõttu hoitakse väliskihi elektrone aatomis nõrgalt kinni(mis väljendub ka metalliliste elementide madalas elektronegatiivsuses).
Metallilised elemendid perioodilisustabelis
Perioodis vasakult paremale ja rühmas alt üles elementide metallilised omadused nõrgenevad. Aktiivsemad metallid asuvad tabeli vasakpoolses alumises osas. Elementide metallilised omadused nõrgenevad tabelis enam-vähem diagonaalsuunas alt üles ja vasakult paremale. Sellepärast on ka ligikaudne piir metallide ning mittemetallide vahel diagonaalne .
Tüüpilistest elementidest on s-metallid (IA ja IIArühma metallid) keemiliselt aktiivsed ja seetõttu rohkem tuntud ühenditena kui lihtainena. P-metallide lihtained on suhteliselt püsivamad. Mitmed nendest on meile argielus hästi tuntud metallid, näiteks alumiinium, tina ja plii. Paljud tuntud metallid kuuluvad aga siirdemetallide hulka, näiteks raud, vask, kroom, nikkel jt. Väärismetallid hõbe, kuld ning plaatina on samuti siirdemetallid .
Sulamid - koosnevad mitmest metallist või sisaldavad peale metalli(de)ka mittemetalle.

Vask ja tsink= valgevask e. messing (veekraanid, masinaosad)

Alumiinium, vask ja mangaan= duralumiinium (lennukiehitus)

Vask ja tina= pronks (skulptuurid, medalid , seadmed )
Sulamid on paremate omadustega (kõvemad, tugevamad jne).
Sulameid saadakse enamasti vedela metallisegu jahutamisel. Lähedaste omadustega metallide segu moodustab tahkudes ühtlase sulami e. tahke lahuse.)
Soolad
Cl- kloriid
NO - nitraat
SO -sulfaat
PO - fosfaat
CO -karbonaat
Happed
HCl- vesinikkloriidhape
HNO -lämmastikhape
H CO -süsihape
H SO - väävelhape
H PO -fosforhape
Elektronide loovutamist nimetatakse oksüdeerumiseks. Element, mis annab elektrone on redutseerija .
Elektronide liitmist nimetatakse redutseerimiseks. Element, mis võtab elektrone nim. oksüdeeriaks.