Töölise elu- ja töötingimused paranesid Töötajate elutingimused kehvad Langesid kaupade hinnad Palju tööõnnetusi Soodustus hariduse levik Lõhuti masinaid Tööviljakus kasvas 2. Kes on nimetatud masinate masinate/esemete leiutajad/täiustajad? AURUMASIN J.Watt AURIK R. Fulton VEDUR G. Stephenson BENSIINIMOOTOR C.Benz ELEKTRIKAARAHI - W. Siemens PATAREI A. Volta PIRN T. A. Edisson RÖNTGENITORU W. Röntgen ELEKTRIGENERAATOR M. Faraday ELEKTRILINE TELEGRAAF S. Morse 3. Seleta mõisted: INDUSTRIAALÜHISKOND tööstuse saavutustel tuginev ühiskond PROLETARIAAT palgatöölised 19. sajandil IMPERIALISM suurriikide soov oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale kolooniaid hõivata KONSERVATISM maailmavaade, mis eitab kiireid muutusi ja toetab ühiskonnaklasside
„magnetnõela kõik harilikud tõukumised ja tõmbumised vooluga juhtme poole on pettekujutlused; liikumine ei ole tõmbumine ega tõukumine ega üldsegi taandatav mingite külgetõmbavate või eemaletõukavate jõudude toimele, vaid põhjustatud traadis olevast jõust, mis püüab magnetnõela pöörata, selle asemel et ühte tema poolustest traadile lähendada või traadist eemaldada. Sellest järeldub kestev ringliikumine nii kaua kui patarei töötab. Mul õnnestus niisuguse liikumise olemasolu näidata teoreetiliselt ja ka eksperimentaalselt; mul läks korda panna traat ringlema ümber magnetpooluse ja magnetpoolus ümber traadi.“ Sellega oli Faraday põhimõtteliselt leiutanud eektrimootori, mida käivitab Volta patareist saadav alalisvool; unipolaarmootori, sest selle keskel avaldab mõju ainult üks kahest magnetpoolusest, mille ringjad jõujooned panevad vooluahela liikuma ja säilitavad liikumisoleku
Kui kasulik võimsus on maksimaalne ( Rm= r ), siis kasutegur on 0,5. Kasuteguri lähenemisel ühele moodustab aga kasulik võimsus N1 ainult väikese osa oma maksimaalväärtusest N1m . Valemite (1) ja (3) järgi on sama välisahela takistuse R ja vooluallika elektromotoorjõu korral nii kasulik võimsus kui ka kasutegur suuremad sellel vooluallikal, mille sisetakistus on väiksem. Antud töös kasutatava katseseadme skeem on toodud joonisel 1. Skeemil on vooluallikaks elementide 1 ja 2 patarei, mille takistuse kunstlikuks suurendamiseks kasutatakse reostaati r. Reostaati R välises vooluahelas on ette nähtud voolutugevuse sujuvaks muutmiseks. 4. Töö käik. 1. Tutvuge allpool joonisel toodud skeemiga. Punktiiriga piiratud kast kujutab endast uuritavat vooluallikat. Joonis 1. Vooluallika kasuteguri määramiseks kasutatava katseseadme skeem. 2. Lüliti K avatud olekus registreerige voltmeetri näit, mis on sel juhul ligikaudu võrdne vooluallika elektromotoorjõuga.
kehtestati kontroll sidekanalite üle. Kontrolli alla võeti Tallinn. Keelustati igasugused meeleavaldused ja rahvakogunemised ning eraisikud pididloovutama oma relvad. 21.juuni 1940 toimusid Eesti vastased meeleavaldused, kus nõuti NSVL meelset valitsust. Meeleavalduses osalesidvabrikutöölised, Petserimaa venelased ja tsiviili riietatud punaväelased. Tänu punaväeliste toetusele õnnestus neil üle võtta valitsushooned, politseijaoskonnas ja ajalehtede toimetused. Patarei vanglast vabastati paarkümmend poliitilist vangi. Pika Hermani tornis asendati sinimustvalge punalipuga. Sama päeva õhtul nimetati ametisse uus valitsus, kuhu kuulusid vasaksotsialistid ja vasakmeelsed haritlased. Johannes Käbini ja Karl Vaino aeg Käbin oli Moskva kuulekaim käsutäitja. Kogu oma valitsemisaja ajas mõõdukat laveerimispoliitikat, püüdes olla parasjagu Moskva-meelne ning samal ajal arvestada ka Eesti oludega. Vaino jaoks eksisteerisid vaid Moskva suunitused
sel juhul teevad kõrvaljõud vooluallikas pos tööd. Vastu pidisel juhul on emj neg.nt joonisel kujutatud vooluringi kohta kehtib seos E=E 1+E2+E3=|E1|+|E2|+|E3|. Kui E>0, siis vastavalt valemile I=E/R+r on voolutugevus I>0 s.o. voolu suund ühtib vooluringi pos suunaga. Kui E<0, siis on voolu suund vooluringi pos suunale vastupidine. Vooluringi kogu takistus R k võrdub kõikide takistuse summaga Rk=R+r1+r2+r3. Ühesuguste galvaanielementide rööpühenduse korral võrdub patarei emj ühe elemendi emj.patarei sisetakistus valemi järgi joonisel kujutatud vooluring jaoks I=E/(R+r/3)
sel juhul teevad kõrvaljõud vooluallikas pos tööd. Vastu pidisel juhul on emj neg.nt joonisel kujutatud vooluringi kohta kehtib seos E=E 1+E2+E3=|E1|+|E2|+|E3|. Kui E>0, siis vastavalt valemile I=E/R+r on voolutugevus I>0 s.o. voolu suund ühtib vooluringi pos suunaga. Kui E<0, siis on voolu suund vooluringi pos suunale vastupidine. Vooluringi kogu takistus R k võrdub kõikide takistuse summaga Rk=R+r1+r2+r3. Ühesuguste galvaanielementide rööpühenduse korral võrdub patarei emj ühe elemendi emj.patarei sisetakistus valemi järgi joonisel kujutatud vooluring jaoks I=E/(R+r/3)
Anneli Oidsalu 12 Kirjanduslik Orbiit (1929 1931) Nn elulähedusliikumine tekitas kirjanduselus palju vaidlusi, Tammsaare, Suits, Semper nõudsid kirjanduselt vaimsust ja kunstiväärtuslikkust. Juhan Sütiste (18991945), elulähedusliikumise olulisemaid poeete, suri Saksa okupatsiooni ajal Patarei vanglas. Loomingus on olulisel kohal töö- ja loodusluule, poeem "Maakera pöördub itta" andis talle punapoeedi kuulsuse Anneli Oidsalu 13 Juhan Sütiste "Arm. 16" Mu arm, mind võlub kõrge metsa müha, mind võlub uhkelt kiikuv männikroon, mind võlub kõik, mis harras, vaikne, püha, kõik, millel vaba sirgus, lõhn ja toon.
märtsil idas Vaux' forti. Järgneva mõne kuu jooksul muutusid Le Mort Homme ja naaberkünkad mitu meetrit madalamaks ning 2. juunil alistus auga Vaux' fort. Petain asendati 1. mail Robert Nivelle'iga. Kuuldavasti olevat Petain'i tundetus ohvrite suhtes isegi paljunäinud ülemjuhataja Joffre'i muretsema pannud. 22. juunil alustasid sakslased taas rünnakut keskel sihiks Souville'i fort. Tuleettevalmistus toimus seekorddifosgeeni sisaldavate gaasimürskudega. Hõlvanud Thiaumont'i patarei ja Fleury küla jäi Verduni viimane kaitseliin Souville - neile siiski kättesaamatuks. 1. juulil alanud liitlaste pealetung Somme'i jõe ümbruses sundis sakslasi ära tõmbama osa oma kahurväest. Katel jäi siiski podisema. Sügiseks olid saksa väed välja kurnatud ja uus ülemjuhatusHindenburg-Ludendorff pöörasid pilgu mujale. 21. oktoobril alustasid prantslased pealetungi ja pärast pikka pommitamist 400 mm kahuritest võtsid 24. oktoobril Douaumont'i fordi lõpuks tagasi. 2
kehtestati kontroll sidekanalite üle. Kontrolli alla võeti Tallinn. Keelustati igasugused meeleavaldused ja rahvakogunemised ning eraisikud pididloovutama oma relvad. 21.juuni 1940 toimusid Eesti vastased meeleavaldused, kus nõuti NSVL meelset valitsust. Meeleavalduses osalesidvabrikutöölised, Petserimaa venelased ja tsiviili riietatud punaväelased. Tänu punaväeliste toetusele õnnestus neil üle võtta valitsushooned, politseijaoskonnas ja ajalehtede toimetused. Patarei vanglast vabastati paarkümmend poliitilist vangi. Pika Hermani tornis asendati sinimustvalge punalipuga. Sama päeva õhtul nimetati ametisse uus valitsus, kuhu kuulusid vasaksotsialistid ja vasakmeelsed haritlased. Johannes Käbini ja Karl Vaino aeg Käbin oli Moskva kuulekaim käsutäitja. Kogu oma valitsemisaja ajas mõõdukat laveerimispoliitikat, püüdes olla parasjagu Moskva-meelne ning samal ajal arvestada ka Eesti oludega. Vaino jaoks eksisteerisid vaid Moskva suunitused
mis kannab nime CMOS (Complementary Metal Oxide Semiconductor - komplementaarne metalloksiid-pooljuht). Erinevalt BIOS-ist kustub info CMOS-kivil kohe, kui arvuti täiesti ilma võrgutoiteta jääb. Seepärast ongi emaplaatidel pisike liitium- või Ni-Cad-patarei, mis annab piisavalt energiat selleks, et tagada andmete säilimine aastateks. Mõnedel uuematel kiipidel on sisseehitatud tilluke liitiumpatareid, millel on toitevaru kümneks aastaks. Kui patarei välja võtta, siis "unustab" arvuti ära kõik sätted, mida vahepeal BIOS-is muudetud on. Patareid üldjuhul siiski välja võtta ei tasu väikesätete taastamiseks (kui arvuti valede sätete pärast enam piltigi ette ei võta) on emaplaadi tootjad paigaldanud emaplaadile silluse (jumper), mida ümber tõstes info CMOS-kivil kustub. Arvuti töökiirus võib tublisti sõltuda CMOS-i sätetest, sest CMOS lubab määrata, kui kiiresti
Päike ja päikese energia Juba iidsetest aegadest on mõistetud, et inimese elus Maal sõltub suurel määral Päikesest ja temast saadavast energiast (valgusest ja soojusest). Mitmed kultuurid on andnud talle omastanud isegi jumaliku staatuse nt Ra Egiptuses või Helios Kreekas. Tänapäeval on küll Päike oma jumaliku staatuse kaotanud, kuid endiselt on päike inimkonnale sama tähtis ja veel endiselt tundmatu. Päikest on vaja uurida, kuna ta mõjutab meie igapäevaelu enam, kui me arvatagi oskame, sest meie elu kulgeb päikese sfääris, kus valitsevad erinevad päikeselt tulevad kiirgused ja magnetvälja toimed. Tänu päikesele sai üldse võimalikuks elu tekkimine ja kogu meie energia on samuti saanud alguse Päikesest. Päikese soojus paneb Maal liikuma vee ja õhu ning muundub nii tuule- kui ka hüdroenergiaks. Ükskõik millist energiat me ka ei kasutaks on see lõpp kokkuvõttes pärilt Päikeselt. Päike on täht ja tähed on nagu enamus olendeid siin maailmas...
ümbritseva. Juhust ei ole võimalik teadlikult mõjutada. Saatus jääb siiski iga inimese enese tõlgendada. Usutakse, et saatuse määrab täielikult kas Jumal, enese soovid ja teod või on see kõik ainult üks suur juhus. Mina arvan, saatus ongi tegelikut juhus. Mingit ettemääratust selles suhtes ei ole - ettemääratus tähendab ainult seda, et kui äratuskell panna helisema, siis ta heliseb, kuid alati võib-olla juhus, et kella patarei saab tühjaks ning kell ei helise. Ei saa öelda, et üks või teine arvamus saatusest ja selle kulgemisest on väär. Arvan, et igal inimesel on õigus uskuda just seda, mida peab enda jaoks sobivaimaks. Enda arvamusele tuginen just oma elukogemuste põhjal. Saatusel on küll tugev seos inimese ja tema tegude vahel, kuid siiski paneb need teod paika just juhus.
21 juunil koguti Tallinna Vabaduse väljakule mõnituhat inimest. Ettevõtmist julgestasid Punaarmee soomukid. Demonstrandid suundusid Kadriorgu, nõudes kõikjal Uluotsa valitsuse asendamist Nõukogude-sõbraliku kabinetiga. Kadriorust lahkudes haarasid ohjad käremeelsed isikud, kutsudes üles revolutsiooni tegema. Üleskutset jälgis küll vaid väike osa demonstrante, kuid tänu punaväelaste toetusele õnnestus neil võtta üle valitsushooned, politseijaoskonnad ja ajalehtede toimetused. Patarei vanglast vabastati paarkümmend poliitilist vangi. Pika Hermanni tornis asendati sinimustvalge punalipuga. 21 juuni õhtul andis toimuvast sokeeritud president Päts allkirja otsusele, millega nimetati ametisse uus valitsus. Valitsusse kuulusid vasaksotsialistid ja vasakmeelsed haritlased: peaministiks oli arstist luuletaja Johannes Vares-Barbarus. Valitsuses ei olnud ühtegi kommunisti. Valitsuse
augustil 1919. aastal lõpetas Sirk Sõjakooli lipnikuna ja jätkas Vabadussõja ohvitserina • 1921. aastal astus Sirk Tartu Ülikooli õigusteaduskonda • 1926. aastal peale lõpetamist eelistas sirk sõjaväelisele karjäärile advokaadipraksist • 1926. aastal alustas Sirk Eesti Vabadussõjalaste Liidu algatamist • Peale Laidoneri ja Pätsi poolset riigipööret vahistati Sirk 12.märtsil 1934 koos ülejäänud juhtivate vabadussõjalastega ja paigutati patarei vanglasse • Sirk põgenes vanglast 11.novembril 1934 ja liikus Lätti kus ärimees Nikolai Falk, kes põgeniku varjas, puksiiri üüris ja Sirgu 4. detsembril Soome saatis Artur Sirk perekonnaga Lohja järvel Soomes Artur Sirk koos tütrega 1930-date alguses • Sündis 5. märtsil 1879.aastal Viljandimaal Kabala vallas ANDRES JAANI LARKA Laeva külas – suri 8. jaanuaril 1943. aastal • Astus 1899
vahelisse rannalõiku. Tugevdatud rügemendi suurune väekoondis pidanuks Saaremaa vallutama. I maailmasõja kogemusi arvestas ka Punaarmee: Lääne-Eesti saartel asusid suured väekoondised. Alates 1939. aastast olid Nõukogude väed esmajärjekorras välja ehitanud rannakaitse suurtükipositsioone Saare- ja Hiiumaa lääne ja põhjarannikul. Tagalahe läänekaldal Undva küla juurde oli üles seatud üks 130 mm nelja suurtükiga patarei, Tagalahe idaküljele Ninase poolsaarele neljasuurtükiline 180 mm patarei. Erinevalt Sõrve patareist ei olnud sellel maa-aluseid betoonehitisi ega soomustorne; Ninase patareis olid maapinnale toetatud alustel kerge soomusega pooltornides üksiksuurtükid. Orissaarest lääne poole Taaliku sadama juurde Pulli pangale paigutati nelja 100 mm suurtükiga patarei. Lisaks paiknes Lääne- ja Kesk-Eestis 16. laskurdiviis peaülesandega tõrjuda saartelt lähtuv võimalik rünnak
Laagripukkide vahendusel kinnituvad patareid randaali raamile, kusjuures üks neist on liigendseoses, teine aga nihutatav (tavaliselt välimine). Patareid paiknevad kahes teineteise järel asetuvas reas, moodustades niiviisi eesmise ja tagumise sektsiooni. Esisektsiooni patareikettad suunavad mulla ühele poole, tagumised aga vastaspoole, kusjuures tagasektsiooni kettajäljed jäävad eesmiste vahele (joonis 2.2). Sellega tagatakse mulla täielikum ja intensiivsem läbitöötamine. Randaali patarei koosneb 5...16 kettast. Mõnel randaalil on tagasektsiooni ühel patareil ketaste arv ühe võrra suurem (võrreldes teistega). Selle nn liigketta ülesanne on töödelda eesmiste patareide lahkala (puuteala). Paljudel randaalidel on tagasektsiooni äärmised kettad väiksema läbimõõduga, millega tagatakse naaberläbimite (töökäikude) puuteala sujuvus. Patareide arv randaalil on 2...12, töönurk reguleeritav piirides 10...27°.
elektromotoorjõu tekkimist voolu katkestamisel. Lüliti K avamisel tekib poolis L esialgselt voolu säilitada püüdev eneseinduktsiooni elektromotoorjõud. Seetõttu läbib katkestamise hetkel ampermeetrit vool(punktiirjoonega nool), mille suund on vastupidine katkestatud voolu suunale. (Pidev joon) Induktsiooni voolu tugevus võib olla suurem esialgsest voolutugevusest. Sel juhul ületab eneseinduktsiooni elektromotoorjõud EIE patarei elektromotoorjõu E. §22. Induktivsus Kuna suletud kontuuri läbiv magnetvoo on võrdeline magnetvälja induktsioonivektori mooduliga B, mis omakorda on võrdeline magnetvälja tekitava voolutugevusega I, siis kehtib seos: = LI . See on magnetvoog läbi suletud kontuuri on võrdeline seda kontuuri läbiva voolutugevusega. Võrdetegurit L nimetatakse voolukontuuri induktiivuseks ehk eneseinduktsiooni teguriks. Kasutades elektromagnetilise induktsiooni seadust ja viimast valemit saame: L I/t
C- kat. Autod V. Kalisski 4. B- kat. Autod V. Kalennikov 5. Auto raamat vastavalt margile 6. Elektrotehnika õpik 7. Auto elektroniga V. Tiitso 1. Energiasüsteem Energiasüsteem koosneb: Paljude erinevate ja talitus seadmetest , mille korrasolekus sõltub auto korrasolek- töökindlus. Ootamatult tekkinud rike autol on tingitud igal 3 juhul elektrisüsteemist. Elektriseadmestik jaguneb: 1. Voolu allikad- Aku, generaator, patarei 2. Voolutarvitid- Valgustusseadmed, Starter, süütesüsteem Aku- vajalik süüde süütesüsteemi tööks( min.10,2 V ), Tarvitite toitmiseks, starteri töötamiseks, mootori tööks tühi käigul, mugavussüsteemide tööks. Generaator- Aku laadimiseks, mootori tööks Max. rpm, seda koostöös pingeregulaatoriga- mis tagab agu laadimise tühjenemise korral ja takistab ülelaadimist mootori pööredel (10,2-14,2 V) Süütesüsteem- muudab 12 V madalpinke mitme 12-24 kW
meessoost ohvrite kardinaalselt erinev saatus naiste ja laste käekäigust. Kokkukogutud toimetati Roomassaare sadamasse, kust küüdilaev suundus mandrile, kuid juba tiirles mere kohal Saksa lennuk. Laev jõudis siiski tervena Rohuküla sadamasse, kus küüditatud pidid tääkidega sõdurite spaleeri vahel marssima raudteel ootavatesse loomavagunitesse. Mehed olid naistest ja lastest eraldatud juba laevas. Tallinnas paigutati mehed esmalt Patarei vanglasse, naised-lapsed aga tuubiti kinniste kongidega autodesse ja viidi Harku vangla abimajandisse, kus neid hoiti viis nädalat. Augusti algul pakuti naistele ootamatut võimalust: kellel on sugulasi Läänemaal, see võib lasta end sinna vedada. Virtsu sadam oli purustatud, saatjad leppisid kokku Kuivastusse viimise suhtes ja hommikul pandi sõjaväekaatrisse, Kuivastust edasisõiduks sõjaväeautodele. Patareisse paigutatud mehed veeti 1941. aasta 20
Tuumareaktorid Üldiselt: Tuumareaktor ehk aatomireaktor on seade, milles leiab pidevalt mikroskoopilises, tehnilises mastaabis aset tuumareaktsioon.Üle maailma on levinud tuumareaktorid, mis toodavad uraani või plutooniumi aatomi tuuma lõhustumisest kõigepealt soojust ning seejärel enamasti elektrienergiat (tuumaelektrijaamad). Teised rakendused on näiteks vabade neutronite tootmine (näiteks materjalide uurimiseks) ning teatud radioaktiivsete nukliidide tootmiseks, näiteks meditsiinilisel otstarbel.Püütakse välja töötada ka termotuumareaktorit, mis toodab energiat termotuumasünteesist. Tuumaenergia ehk aatomienergia on füüsika seisukohast aatomituuma moodustavate elementaarosakeste süsteemi seoseenergia, mis võib tuumareaktsioonides vabaneda. Energeetika seisukohast on see elektrienergia, mida saadakse tänu tuumareaktsioonidele tuumaelektrijaamades. Tuumaelektrijaamades on võimalik toota elektrien...
Kasutajasõbralik avalik ruum ehk tõenduspõhine planeerimine Loengu eesmärk: Mõelda teooriapõhiselt järgmiste küsimuste üle: · Mõista, mida inimesed avalikus ruumis vajavad ja väärtustavad · Kuidas aru saada, kas ruum vastab nendele vajadustele või mitte · Mida peaks planeerides arvesse võtma, teades tervise/heaolu ja keskkonnategurite seoseid? Vajadused/väärtused avalikus ruumis nimetage! · ... Vajadused avalikus ruumis - Mugavus - Lõdvestumine - Passiivne hõivatus - Aktiivne hõivatus - Avastamine 1) Mugavus ilmastikutingimustega arvestamine 1) Mugavus hängimine ja inimestega kohtumine 2) Lõõgastumine looduslikud elemendid (taimed, voolav vesi) mõjuvad iseäranis soodsalt (Chicago, Grant Park) 2) Lõõgastumine - turvatunne (Rooma) 3) Passiivne hõivatus: people watching (Biskek) 3) Passiivne/aktiivne hõiatus spontaanne tänavasport, -muusika 3)...
Leeduga. See oli tugev samm sinnapoole Eesti iseseisvumise poole. * 1917. aasta novembris kuu lõpus toimus tema eestvedamisel "Tartu mäss", kus rahvas kogunes sinimustvalgete lippudega raekoja platsile, toetamaks Eesti Maanõukogu poolt 28. novembril vastu võetud otsuseid ning nõudmaks enamlaste diktatuuri lõpetamist. Seepeale areteeriti suur hulk Eesti rahvuslasi, sealhulgas ka Jaan ja Aleksander Tõnisson. Mõlemad Tõnissonid viidi Tallinna Patarei vanglasse. Mõne aja pärast saadeti Jaan Tõnisson maalt välja ning nii sai temast pooleldi vastutahtmist Eesti esimene välisesindaja. Ta asus kiiresti organiseerima Eesti välissaadikute võrku ning oli 1918. aasta sügiseni Eesti välisdelegatsiooni juht. Kogu selle aja viibis ta välismaal ning püüdis esialgu veel väljakuulutamata Eesti Vabariigile võita välisriikide toetust. Mõnevõrra see tal ka õnnestus: Eesti valitsust nõustusid
ning normaalelemendi emj: 1,0186 0,0015V Samuti leidsin uuritava glvaanelemendi elektrimotoorjõud ning selle laiendatud määramatus: 1,4167 0,0032 V , usaldatavusega 95% Uuritava galvaanielemendi emj nominaalväärtus on 1,5 V. Saadud tulemus ei paikne määramatuse piirides, aga on nominaalväärtusele suhteliselt lähedal. Sellise erinevuse põhjus võib olla selles, et patarei (uuritav glvaanielement) on olnud ilmselt juba pikemalt olnud katseobjektiks ja seetõttu ei ole enam täis.
Ettevõtmist julgestasid Punaarmee soomukid. Vabaduse väljakult suundusid demonstrandid Toompeale ja seejärei Kadriorgu, nõudes kõikjal Uluotsa valitsuse asendamist Nõukogude-sõbraliku kabinetiga. Kadriorust lahkudes haarasid ohjad käremeelsed isikud, kutsudes üles revolutsiooni tegema. Üleskutset järgis küll vaid väike osa demonstrante, kuid tänu punaväelaste toetusele õnnestus neil Võtta üle valitsushooned, politseijaoskonnad ja ajalehtede toimetused. Patarei vanglast vabastati paarkümmend poliitilist vangi: Nõukogude salakuulajat ja terroristi. Pika Hermanni tornis asendati Sinimustvalge punalipuga. Relvitustati Eesti sõjaväeüksused, mis olid saanud korralduse vastupanu mitte avaldada. Siiski puhkes Raua tänava koolimajas paiknenud sidepataljonil riigipöörajatega tulevahetus. 21. juuni õhtul andis toimuvast šokeeritud president Päts allkirja otsusele, millega nimetati ametisse uus valitsus
eneseinduktsiooni elektromotoorjõu tekkimist voolu katkestamisel. Lüliti K avamisel tekib poolis L esialgset voolu säilitada püüdev, eneseinduktsiooni elektromotoorjõud. Seetõttu läbib katkestamise hetkel apmer meetrit vool(punktiir joonega nool), mille suund on vastupidine katkestatud voolu suunale(pidev nool). Induktsioonivoolu tugevus võib-olla suurem esialgsest voolutugevusest. Sel juhul ületab eneseinduktsiooni elektromotoorjõud ie, patarei elektromotoorjõud . §22. Induktiivsus Kuna suletud kontuuri läbib magnetvoog on võrdeline magnetvälja induktsiooni vektroi mooduliga B , mis omakorda on võrdeline magnetvälja tekitava voolutugevusega I, siis kehtib seos =LI, see on magnetvoog läbi suletud kontuuri on võrdeline seda kontuuri läbiva voolutugevusega. Võrdetegurit L nim. voolukontuuri induktiivsuseks ehk eneseinduktsiooni teguriks
Plaatidevaheline kaugus on 1.0 mm ja seal puudub dielektrik. Kui suur on plaatide pindala? 10. Plaatkondensaatori plaatide vaheline kaugus on 5.00 mm. Plaatide pindala on 2.00 m2. Kondensaatorile antakse pinge 10.0 kV. Arvutada kondensaatori mahtuvus, kummagi plaadi laeng ja elektrivälja tugevus plaatide vahel, kui seal puudub dielektrik. ALALISVOOL 11. Mitu korda muutub isolatsioonita juhi takistus, kui ta pooleks murda ja kokku keerutada? 12. Kui ahela välistakistus on 1.0 , on pinge patarei klemmidel 1.5 V. Kui välistakistust suurendada 2.0 oomini, kasvab pinge klemmidel 2.0 voldini. Leida patarei elektromotoorne jõud ja sisetakistus. 13. Vooluallikat, mille klemmipinge on 45 V, on vaja kasutada soojendusspiraali pingestamiseks. Spiraali takistus on 20 ja ta on arvestatud pingele 30 V. Kasutada on kolm reostaati: a) 6 , 2 A, b) 30 , 4 A, c) 800 , 0.6 A. Millist kasutada? 14. Läbi 20-oomise takistuse voolab 10 minuti jooksul laeng 103 C. Kui palju eraldub soojust?
SISUKORD sissejuhatus.................................................................................................................................................2 1. Liviko ....................................................................................................................................................3 2. Farmi .....................................................................................................................................................3 3. Wõro ......................................................................................................................................................4 4. Leibur.....................................................................................................................................................5 5. Kalev ................................................................................................................................
vähimruutude meetodi. 1797 Andre Jacques Garnerin demonstreerib esmakordselt langevarju. 1798 Cavendish mõõdab gravitatsioonikonstandi väärtuse. 1798 Rumford näitab, et mehaanilist energiat saab soojusenergiaks muundada. 1798 Whitney soovitab hakata tootma vintpüsse konveiermeetodil. 1799 Laplace alustab "Taevamehaanika" väljaandmist, lõpetab selle 1825. aastal. 1800 Alessandro Volta leiutab patarei. 1800 Herschel avastab infrapunase kiirguse. 1800 Humphry Davy avastab lämmastikoksiidi (naerugaasi). 1801 Thomas Young avaldab astigmatismi põhjuse. 1801 Johann Wilhelm Ritter avastab ultraviolettkiirguse. 1801 Giuseppe Piazzi avastab asteroid Cerese (hilisema klassifikatsiooni järgi kääbusplaneedi). 1801 Joseph Marie Jacquard laiutab kangasteljed, kus riide muster määratakse perfokaartide abil.
teise negatiivne klemm kolmanda positiivse klemmiga jne. Nii on näiteks lapikus 9 V patareis jadamisi ühendatud kus 1,5 V allikapingega elementi. 1,5 V element Ühendus- sild Jadaühendusel · allikapinged liituvad E = E1 + E 2 + E3 · allikate sisetakistused liituvad R0 = R01 + R02 + R03 · voolutugevus ei tohi ületada kõige nõrgema allika nimivoolu Koormusvoolutugevus sõltub oluliselt patarei sisetakistusest: nE I= nR0 + R n elementide arv E ühe elemendi allikapinge R0 elemendi sisetakistus R koormustakistus (välistakistus) 31 Allikate rööpühendus Suurema voolu saamiseks võib allikaid ühendada rööbiti. Rööbiti võib ühendada ainult ühesuguse allikapingega elemente. Vastasel korral tekivad nn. tasandusvoolud ka rööpallika tühijooksul.
teise negatiivne klemm kolmanda positiivse klemmiga jne. Nii on näiteks lapikus 9 V patareis jadamisi ühendatud kus 1,5 V allikapingega elementi. 1,5 V element Ühendus- sild Jadaühendusel · allikapinged liituvad E = E1 + E 2 + E3 · allikate sisetakistused liituvad R0 = R01 + R02 + R03 · voolutugevus ei tohi ületada kõige nõrgema allika nimivoolu Koormusvoolutugevus sõltub oluliselt patarei sisetakistusest: nE I= nR0 + R n elementide arv E ühe elemendi allikapinge R0 elemendi sisetakistus R koormustakistus (välistakistus) 31 Allikate rööpühendus Suurema voolu saamiseks võib allikaid ühendada rööbiti. Rööbiti võib ühendada ainult ühesuguse allikapingega elemente. Vastasel korral tekivad nn. tasandusvoolud ka rööpallika tühijooksul.
teise negatiivne klemm kolmanda positiivse klemmiga jne. Nii on näiteks lapikus 9 V patareis jadamisi ühendatud kus 1,5 V allikapingega elementi. 1,5 V element Ühendus- sild Jadaühendusel · allikapinged liituvad E = E1 + E 2 + E3 · allikate sisetakistused liituvad R0 = R01 + R02 + R03 · voolutugevus ei tohi ületada kõige nõrgema allika nimivoolu Koormusvoolutugevus sõltub oluliselt patarei sisetakistusest: nE I= nR0 + R n elementide arv E ühe elemendi allikapinge R0 elemendi sisetakistus R koormustakistus (välistakistus) 31 Allikate rööpühendus Suurema voolu saamiseks võib allikaid ühendada rööbiti. Rööbiti võib ühendada ainult ühesuguse allikapingega elemente. Vastasel korral tekivad nn. tasandusvoolud ka rööpallika tühijooksul.
..500 °C; · kõrgetemperatuurilised 500...1200 °C. Üks kütuseelement genereerib alalisvoolu pingega ~1 V või vähem. Pinge on võrdeline välise koormusega. Pinge-voolu karakteristikud on paremad polümeermembraan- ja tahkeoksiid- elektrolüüdiga kütuseelementidel. Kasutatakse kütuseelemendi patareisid, kus üksikud kütuseelemendid on ühendatud järjestikku. Tüüpiline kütuseelement on umbes 5 mm paksune plaat. 400 üksikust kütuseelemendist 230 V pinget andev patarei on kuni 3 meetri paksune. Gaase reaktsiooniks sisse- ja ärajuhtivad kanalid kinnitatakse kütuseelemendi külge tihenditega. Peab olema tagatud kanalite elektriline isoleeritus ja soojuspaisumine. Võib olla ka, et gaasid juhitakse sisse ja ära kütuseelemendi sisemiste kanalite kaudu Kütuseelemendi tööpõhimõte: Enamkasutatavad kütuselementide tüübid AFC leeliselektrolüüdiga kütuseelement. Töötemperatuur 60...90 °C. Elektrolüüdiks on 30% kontsentratsiooniga KOH lahus
lõpuks peopesasuurutes videokaamerates. Pikeim lint, mis saadaval on, omab 60 minutit SP reziimis ja and 180 minutit EP reziimis. Kuna VHS-C lindid põhinevad samasugutel magnetlintidel kui täissuurustes lindid, siis neid saab mängida ka standardse VHS mängijaga kasutades mehaanilist adapterit, ilma, et oleks vaja mingit signaali ümber muuta. VHS-C kassetide magnetlint on keritud ühe peamise rulli peale ja kasutab hammasratast, et seda edasi kerida. Adapter ei nõua patarei funktsiooni ja on lihtsalt mehaaniline adapter. See on sisemise südamikuga, et ühenduda VCR mehhanismiga. Kui VHS-C on adaptarisse pandud, siis üks väik käsi tõmbab lindi miniatuurses kassetist välja , et pikendada lindi teekonda ümber rullide nagu täismõõdus lintidel. See võimaldab kasutada miniatuurset kasseti sama pealelaadimis mehanismiga, mis täismõõdus lintidel on. W-VHS / Digital-VHS (kõrglahutusega)
rohkem aineosakesed (nt vaskaatomid) võnguvad ja põrkuvad. Voolul on siis raske läbi pääseda (sest aineosakesed põrkuvad kiiresti mingis keskkonnas),takistus on suurem, on palju sisepõrkeid (nt pliidi soojenemine). • Vooluallika elektromotoorjõud: Vool hakkab juhtmes liikuma ja peab alguspunkti tagasi jõudma. Elektroni on vaja alguspunkti tagasi saata (see ongi motoorjõud - elektron teeb tööd). Selleks kasutatakse keemilist energiast (kui seda pole, siis patarei on tühi). VT JOONIST PATAREIGA. ! Töö, mis kulub elektroni viimisel lõpp-punktist(nt miinusklemm) alguspunkti(nt plussklemm) tagasi ! • Vooluallika sisetakistus: Patareis on keskkond (nagu 'soo'), kust elektron peab läbi minema. Kulub energiat, et sisetakistus läbida. Patareil on süsteemis oma kindel takistus! • Elektrivool vedelikes, elektrolüüs, elektrolüütiline dissotsiatsioon, elektrood (katood, anood): Elektrivool vedelikes - ioonid
kõrgpolümeerist plastriba), antakse elektrostaatilise välja abil püsilaeng. Pärast välja eemaldamist jääb laeng alles ja normaalsetel tingimustel (õhuniiskus alla 90%, toatemperatuur) püsib see kümneid aastaid, nii et mikrofoni kasutamiseks ei ole polariseeriv pinge vajalik. Pinget on vaja ainult väljatransistori jaoks. See pinge võib olla väga madal (kuni 1,5 V isegi), nii et väikesest patareist piisab mitmeks tuhandeks tunniks. Patarei võib panna trafoga ühte moodulisse mikrofonikaabli külge, võimaldades niiviisi saada erakordselt väikese mõõtmega kõrgekvaliteedilise mikrofonikapsli. Elektreetmikrofon on peaaegu sama kvaliteetne kui kondensaatormikrofon, aga tunduvalt odavam. Õhurõhu gradiendi tundlikud mikrofonid Seda tüüpi mikrofonid kasutavad ära seda, et membraani erinevatele pooltele mõjuvad helilained on üksteise suhtes faasinihkega.
TÄNAPÄEVAL KASUTUSES OLEVAD GEODEETILISED INSTRUMENDID REFERAAT Õppeaines: ÜLDGEODEESIA Ehitusteaduskond Õpperühm: Juhendaja: Esitamiskuupäev: Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus ..........................................................................................................................................3 1. Diginivelliir ......................................................................................................................................4 1.1 Leica Sprinter 250M...................................................................................................................4 1.2 Trimble DiNi ....................................................................................................................
OPTIKA Valgusallikas valgust kiirgav keha. Valguse levimine valguse kandumine ruumi. VALGUS LEVIB SIRGJOONELISELT. Hajuv valgusvihk - teineteisest eemalduvad valguskiired Paralleelne valgusvihk paralleelsed valguskiired Koonduv valgusvihk teineteisele lähenevad valguskiired Langemisnurk on nurk langeva kiire ja peegelpinna ristsirge vahel . Peegeldumisnurk on nurk peegeldunud kiire ja peegelpinna ristsirge vahel . VÕRDSED Kumerpeegel hajutab valgust. Nõguspeegel koondab valgust (koondumispunkti nimetatakse peegli fookuseks). Hajus valgus valgus, millel puudub kindel suund. Hajus peegeldumine valguse peegeldumine, mille tulemusena valgus levib kõikvõimalikes suundades. Mida tumedam on keha pind, seda rohke valgust kehas neeldub ja vähem peegeldub. Nägemiseks on vaja valgust. Silmapõhjas on valgustundlikud rakud, nendes valgus neeldub. Rakkudes aine laguneb ning selle tulemusena tekib rakkudes erutus, mis kandub ajju. Seda taj...
See võtaks ka igasuguse võimaluse protestideks. Ise ei pea ma seda õigeks, sest ajakontrolliks on ju ikkagi näiteks 2 tundi, mitte 2.01. Küll peab aeg olema seatud nii, et seda poleks mingil juhul vähem. Kui ajaarvestus algab täistunniga, peaks nooleke olema ülal, et saaks selle toimimist kohe kontrollida. Elektronkellade ettevalmistamisel partiiks tuleb erilist tähelepanu pöörata nende käimisreziimi õigele valikule ja seadmisele, samuti patarei töövõimele. Kui patarei hakkab tühjenema, ilmub enamikul kelladest ekraanile “LOW”. See tähendab, et patarei vajab vahetamist. Tegelikult peaks pärast kirja esmakordset ilmumist patarei veel mõned tunnid käima, nii et üheks vooruks sellest piisab. Kui patareist jätkub, käivad elektronkellad hästi, ilma hälveteta. Ometi on väike oht, et ühel hetkel on ekraanid lihtsalt tühjad või jääb kell seisma. Seepärast on G.Gijssen soovitanud
mõõtühik on oom (lühend ) Pinge, voolutugevus ja takistus on omavahel seotud, ühe suuruse muutumisel muutub ka mõni teine neist. Seda sõltuvust nimetatakse ohmi seaduseks. Elektrivoolu võimsus. Ajaühikus elektrivoolu poolt tehtud töö on elektrivoolu võimsus. Võimsuse ühikuks on vatt (W). Tehtud tööd on võimalik arvutada: korrutades omavahel aja, pinge ja voolutugevuse. Tarbija võimsuse leidmiseks piisab kui korrutame teda läbiva voolutugevuse toitepingega (vooluvõrgu, patarei või aku pingega). 6. Kasutatud allikad · http://en.wikipedia.org/wiki/Electricity · www.energia.ee/et/tasubteada · http://www.koolielu.edu.ee/tehnoloogia/b_12/potentsiaalid.htm · http://www.koolielu.edu.ee/tehnoloogia/b_12/tugevus.htm
ladestamist JäätmeDirektiiv 75/442 Ohtlike Jäätmete direktiiv 91/689 Jäätmeliikide Direktiivid Jäätmekäitlustoimingute Vanaõli direktiiv 75/439 direktiivid PCB/PCT direktiiv 96/59 1) Prügila direktiiv Patarei direktiiv 91/86 (ladestamine) Romuauto 99/31 (ELV)direktiiv 2) Jäätmepõletusdirektiiv 2000/53 2000/76 Elektroonikaromu (WEEE)direktiiv 2002/96
Ohtlike Jäätmete direktiiv 91/689 Jäätmeliikide Direktiivid Jäätmekäitlustoimingute direktiivid Vanaõli direktiiv 75/439 PCB/PCT direktiiv 96/59 1) Prügila direktiiv Patarei direktiiv 91/86 (ladestamine) 99/31 Romuauto (ELV)direktiiv 2) Jäätmepõletusdirektiiv 2000/53 2000/76 Elektroonikaromu (WEEE)direktiiv
Tuleohutus Tuleohutuse tagamine algab teadmistest ja õigetest hoiakutest, seejärel tulevad oskused ja õiged vahendid. Kõige olulisem on ellu jääda. Siinjuures oleme kõige kaitsetumad öösel. Tähtsuselt teine on esmane reageering - kui kiire ja kui pädev see on. Oluliseks osutuvad nüüd meie oskused ja eelnev ennetustegevus ehk see, kuidas me ennetaval ja ettevalmistaval perioodil käitunud oleme. Kas on olemas esmase reageeringu vahendid, teavitavad seadmed või süsteemid ning kas need vahendid on korras ja hooldatud. Tuleohu või selle kahjustuste vähendamiseks kodustes tingimustes on hädavajalikud kolm vahendit - kolm kodukaitsjat (suitsuandur, tulekustutustekk, 6kg pulberkustuti). Suitsuandur, mis äratab magaja, tulekustutustekk, mis kustutab rasvapanni, teleri või muu väikese tulekolde ja 6kg pulberkustuti see on abimees suurema tulekolde kustutamisel. Tuli levib normaaltingimustes ki...
Süsteem on omavahel seoses olevate objektide terviklik kogu. Süsteemid: staatiline-muutumatu; dünaamiline-arenev;avatud-aine ja energa, vabalt liikuda; suletud- arenev. Maa energiasüsteem koosneb energiapilansist. Kiirgusbilanss-aluspinnale langenud ja sealt lahkunud kiirguste vahe. Talvel on väiksem nullist, suvepäevadel suurem nullist. Otsekiirgus-mis otse tuleb. Hajuskiirgus- on hajunud kiirgus. Kogukiirgus-otse+hajuskiirgus. Peegeldunud kiirgus-tagasipeegeldunud(jää, lumi, vesi). Neeldunud kiirgus- neeldunud kiirgus. Energiaallikad- päikeseenerga-99,9%(eksogerne), maa sisesoojus(endogerne), grafitatsioonienergia. Päikeseenergia-valgus ja soojus. Organism-keeniline energa. Patarei-keeniline energia. Tuul-kineetiline. Pingutatud vibu-potensiaalne. Tule leek- soojus/valgusenergia. LITOSFÄÄR - maa siseehitus. Settekivimid- purdkivimid (liiva, savi) orgaanilised( lubja, põlev) keemilised ( kips). Setted->settekivimid->moondekivim(marmor)...
Valemitest [1] ja [2] järeldub, et tingimused suurima kasuliku võimsuse ja suurima kasuteguri saamiseks ei lange kokku. Kui kasulik võimsus on maksimaalne (Rm=r), siis kasutegur on 0,5. Kasuteguri lähenemisel ühele moodustab aga kasulik võimsus N1 ainult väikese osa oma maksimaalväärtusest N1m. 2. Töö käik 1. Protokollige mõõteriistad. 2. Koostage skeem vastavalt joonisele. 3. Paluge juhendajal kontrollida skeem ning anda tööülesanne. 4. Elementide patarei 1 , 2 sisetakistuse kunstlikuks suurendamiseks on nendega järjestikku lülitatud reostaat R1 ja R2 välises vooluahelas on ette nähtud voolu tugevuse sujuvaks muutmiseks laias piirkonnas. Reostaatide liugtakistid asetage nii, et r oleks maksimaalne ja R1, R2 minimaalsed. 5. Sulgege lüliti K ning reguleerige reostaadi r abil lühisvoolu tugevus ahelas juhendaja poolt antud väärtustele. Edasise katse käigus aga jätke reostaadi r liugkontakti asend
Dipolaarne magnetväli kaitseb Maa atmosfääri ja biosfääri kosmosest (eelkõigePäikeselt) tulevate kõrge energiaga laetud osakeste(nn päikesetuule) eest. Kuidas? Maa mittehomogeennsesse magnetvälja jäävad kinnni päikseslt tulevad osaksed ja jäävad spiraalsetele orbiitidele liikuma. Õues on pakane, toas soe. Kuidas kraadiklaasita määrata toa temperatuuri, kui teil on patarei, voltmeeter ja ampermeeter, külluses vaskjuhet ja põhjalik füüsikateatmik? Ühendame järjestikku patarei, traadikera ja ampermeetri, volt- meetri lülitame mõõtma pingelangu traadikeral. Kummagi mõõturi näitude järgi arvutame Ohmi seadusest traadikera takistuse toa-temperatuuril RT. Siis pistame kera sulavasse lumme. Nüüd saame arvutada kera takistuse sulava lume temperatuuril R0. Takistus sõltub temperatuurist valemi Rt=R0(1+T) kohaselt, siit leiame õhutemperatuuri toas. Toatemperatuuri lähedal on = 0,0043 K-1.
4. Voolude vastastikmõju. Magnetväli Voolu magnetiline toime S N Hans Christian Oersted • Taani füüsik ja keemik, Sünnikoht Rudkobing • Füüsikaprofessor. Ehitas esimese termoelektrilise patarei. • 1825 kasutas esimesena alumiiniumi eraldamiseks pihustamismeetodit (1777-1851) Oerstedt’i katse (1820) • Vooluga juhi lähedale asetatud magnetnõel pöördub voolu toimel. • Kui muuta voolu suunda, muutub ka pöördumise suund. • Kui voolu ei ole, siis nõel võtab tagasi esialgse asendi. Püsimagnet • Püsimagneti magnetomadused on põhjustatud aine aatomite koosseisu
Keemilised vooluallikad · Kuiv element e patarei Keemilisel reaktsioonil vabanev energia muudetakse vooluenergjaks · Vask tsink element Redoksreaktsioon. Elektronide loovutamine(oksüdeerumine) ja elektronide liitmine(redutseerumine) tuleb äbi viia eraldi elektronidel. · Plii aku Redoksreaktsioon. Elektronide loovutamine(oksüdeerumine) ja elektronide liitmine(redutseerumine) tuleb äbi viia eraldi elektronidel. · Kütuselement Kütuse oksüdeerumisel tekkiv energia · Esimese vooluallika leiutas Luigi Galovani Leelis ja leelismuldmetallid. · Omadused: Värviline leek, peab hoidma õlikihi all kuna reageerivad hapnikuga, tarbeesemeid väike tihedus), madal sulamis ei saa valmistada, pehmed, kerged(temeperatuur head elektri ja soojus juhid,puhas metal pind( läikiv ja hõbevalge värvus), neis on metallilised siedemed ja nad on aktiivsed redutseerijad. · L...
a. Aastatel 1940 1941 mõisteti Eestis tegutsenud eritribunalide poolt surma vähemalt 300 isikut, umbes pooled neist enne sõja algust. Enamik mahalaskmisi toimus Tallinnas või selle ümbruskonnas. Nii näiteks Tallinnas 23. juunil 1941 toimus seeria mahalaskmisi järgmiselt. Surmamõistetud vahialused viidi julgeoleku rahvakomissari Boris Kummi või tema kummagi asetäitja kirjalikul korraldusel kolmest või enamast vangist koosnevate gruppide kaupa üldvanglast nr 1 (nn Patarei vangla) Pagari tänava sisevanglasse. Vangid võttis vastu sisevangla ülem ja komandant valvemeeskonnaga. Surmaotsuse täideviimise juures olid ENSV RJRK 1., 2. ja 3. osakonna ülemad. Mahalaskmiskomandot juhtisid sisevangla komandant A. Brenner ja RJRK 3. osakonna ülem Sergei Kingissepp. Ilma kohtuliku menetluseta hukati 1941. aasta juunist oktoobrini 2199 tänaseks tuvastatud isikut. 8./9. juuli öösel lasti Tartu vanglas maha 192 inimest: 172 meest ja 20 naist
Mart Reiniku Gümnaasium Printerid Tiina Orason 10b 8.01.02 Tartu 2002 2 SISUKORD SISUKORD........................................................................................................................................... 3 JAGUNEMINE..................................................................................................................................... 4 PARAMEETRID.................................................................................................................................. 4 VÄRVILISUS..........................................................................................................................................4 LAHUTUS- EHK ERALDUSVÕIME..................................................................................................4 TÖÖKIIRUS...................
sse. 1) Masina- ja vabrikutootmine. Masinaid hakati kasutama puuvilla ja villa ketramiseks ja kudumiseks, terase tootmiseks jne. Rauast sai odav materjal,seda hakati kasutama masinate tootmiseks. 2)Energiaallikad. Vabrikute/ettevõtete omanikud mõistsid, et kasulik on investeerida leiutustesse. James Watt leiutas 1765.a. aurumasina. Energiaallikad vesi ja tuuleenergia. Alessandro Volta leiutas 1800.a. patarei, mis talletas elektrivoolu. Thomas Alva Edison valmista 1879.a. elektrilambi. 3)Linnas muutusid tööstus- ja kaubanduskeskusteks, kuhu koondus üha rohkem inimesi 4) Sotsiaalsed kihid a)palgatöölised; b)kodanlus – ettevõtjad, oankurid, arstid, advokaadid, haritlased. Tööliste osakaal suurenes – talupojad lahkusid malt, et linnade vabrikutes tööle hakata. Tööliste osakaal 19.sajandil: 50-75%. Kujunes välja ka töölisklassist jõud, mis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
