NANOVIIMISTLUS Nanoviimistlus vähendab kemikaalide kasutamist ja nendest tekkivaid kahjusid. Nanoosakesed on läbipaistvad, väga väikese massiga ja suure pinnaalaga. Nanoviimistlust on võimalik lisada värvimise või viimistluse ajal, pihustiga katmise abil või elektrostaatilisel meetodil. Viimistluste terminid KULUNUD VÄLIMUS Toode on töödeldud spetsiaalse viimistlusega, mis annab rõivale unikaalse välimuse. POLÜMEERIDEGA LAMINEERIMINE Mida paksem kangas, seda tihedam polümeeri kiht. Õhu läbilaskvus väheneb, aga kaitse määrdumise eest suureneb. Riidesordid Buklee – mahuline, pehme ja sõlmelise pinnaga materjal, mis on kootud bukleelõngast.Kujutab endast efektlõnga, kus üks niit on keritud laineliselt ümber teise- karkassniidi- nii, et esimeset tekivad aasad ja sõlmekesed. On hinnatud kui kostüümi materjal. Changeant – kanga tüüp, kus kanga värv ja
visuaalselt. 11. Vulkaanid, kiht- ja kilpvulkaanide võrdlus, vulkaanide esinemispiirkonnad lähtuvalt laamtektoonikast ning näiteid maailmast, vulkaanidega kaasnevad nähtused. ===== Vulkaan koht, kus magma pääseb maakoore lõhede kaudu maapinnale. Kilpvulkaanid vedelam, magma aluselisem, voolab kaugemale, väljub lõõrist rahulikult (Islandil, Hawaiil, Uus-Meremaal). Kihtvulkaanid magma viskoossem e. paksem, happelisem, ei voola enne tardumist kaugele, väljub lõõrist plahvatusega (Vesuuv, Kijutsi, Fuji). Aktiivsed vulkaanid perioodiliselt purskavad või pidevalt gaasi välja ajavad. Passiivsed vulkaanid pole aastasadu või tuhandeid tegutsenud.
pinnamood soodustab tõusvate õhuvoolude teket, see omakorda põhjustab suuremat pilvisust kõrgusiku kohal, mis aga vähendab päikesekiirguse hulka. Koos pilvisusega suureneb ka sademete hulk ja sajupäevade arv. Ka hoovihmad on kõrgustikul sagedamsemad kui ümbritsevatel aladel. Õhutemperatuur on seal madalam kui ümbritsevatel aladel. Madalama temeratuuri ja suurema sademete hulga koosmõjul ilmneb selgemini talvel –sulasid esineb harvem ja nad on nõrgemad seetõttu on lumikate paksem ja püsivam. Lumikate jaotub künklikul 6 maastikul ebaühtlaselt . Kõrgustiku mikroklimaatilised tingimused on väga mitmekesised, erinevused on suured ja vahelduvad kiiresti. Liigestatud reljeefi tõttu avaldub mikrokliima mõjul kõikjal. Keskmise suurusega küngastel on suvel lõunanõlvadel mulla temperatuur 2-3kraadi võrra kõrgem kui põhjanõlvadel. Öökülmade ajal ulatub temeratuuri erinevus
· nakkekrohv kõige alumine sideaineks on silikoonvaigu vesidispersioon. krohvikiht, mis tagab aluse ja pealetulevate See ühendab endas nii polümeersete kui ka krohvikihtide nakke. mineraalsete krohvide tugevad küljed. · täitekrohv nakkekihi peale tulev, Silikoonkrohv vett külge ei võta. Järgmised kolmekihilise krohvi kõige paksem osa, mis kihid peale ei nakku! 2 KROHVITÖÖD õp. Aidak KROHVITÖÖDE ÜLESANNE kihi, mis on vajalik hoone soojustamiseks, Krohvimise mõte seisneb pinnale meeldiva kõlaisolatsiooni parandamiseks, tulekindluse
Kuid see ei pruugi nii olla, sest inimtegevuse tagajärjel paiskub õhku suurtes kogustes kasvuhoonegaase, mis samuti mõjutavad osoonikihti. Mida meist igaüks saab osooni kaitseks teha? Kasutage ainult "osoonisõbralikke" tooteid. Viige vana külmkapp ainult selleks ettenähtud elektroonikaromude kogumispaika. Tootjana tootke ainult "osoonisõbralikke tooteid". Õpetage lastele keskkonnahoolivust jne. Kui paks on osoonikiht Eesti kohal? Osoonikihi paksus muutub kõige paksem on osoonikiht Eesti kohal talvelvarakevadel (märtsisaprillis), kõige õhem hilissügisel (oktoobris novembris). Kuid sügisene õhem osoonikiht ei kujuta meile suurt ohtu, sest madalalt käiva päikese ultraviolettkiirgus ei ole intensiivne. Osoonikihi mõõtmine ei ole aga inimeste tervise seisukohast sedavõrd oluline, kui on ultraviolettkiirguse ehk kiiritustiheduse mõõtmine. Tõravere observatoorium alustas sellega juba 1998. aastal. Andmeid UVindeksi
loomsetest jäänustest). Lähtekivim: Annab mullale mineraalse osa ja määrab ära mulla omadused (niiskus, happelisus, viljakus) Reljeef: Künklikel aladel kannab erosioon mulla viljakama osa jalamile. Väga tasasel alal võib aga muld olla liigniiske. Mägisel alal kuivab päikesepoolse nõlva muld kiiresti ja krobeliseks ning seal ei kasva eriti midagi. Mulla vanus: Mida vanem on muld, seda paksem on mullaprofiil ja rohkem on mullas horisonte ning seda vähem mõjutab teda lähtekivim. Veereziim: Määrab ära mis suunas liigub vesi mullas ja seega määrab ta ka ära, mis suunas liiguvad osakesed mullas. Kliima: Sellest sõltub murenemise kiirus, mulla viljakus ehk millised taimed seal kasvavad, mulla niiskus sõltub sammuti kliimast. Taimestik: oma juurtega kinnitavad taimed mulda, taimede jäänustest tekib mulda huumust ja orgaanilist ainet.
Litosfäär 1. Mõisted: · Litosfäär maa tahke väliskest, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri pealsest vahevööst. · Astenosfäär 100-300 km sügavusel asuv poolvedela aine kiht, mille peal liiguvad laamad. · Moho piirpind 3-70 km sügavusel maakoore ja vahevöö vahel. · Laamtektoonika õpetus, mis käsitleb laamade ehitust ja liikumist. · Rift maakoore rebenemisel tekkinud suur murrangulõhe. · Maardla maavara leiukoht. · Maavärin maakoore vappumine ja järsk lühiajaline kõikumine. · Magma Maa sügavuses tekkinud, veeaurust ja gaasidest küllastunud tulikuum kivimite sulam. · Laava vulkaani kraatrist ja maapinna lõhedest välja voolanud ja suurema osa gaasidest kaotanud magma. · Seismoloogia teadus, mis tegeleb maavärinate ja nendega seoses olevate nähtuste uurimisega. · Epitsenter koht maapinnal, mis asub otse maavärina kolde kohal. · Hüpotsenter maavärina tõuke lähtekoht maasees. · Rekultiveerimine uuesti kasutuskõlblik...
Kiirguskaitse Radioaktiivse kiirguse eest kaitsmiseks on kolm võimalust: 1. Kiirguse ekraneerimine: inimene eraldatakse kiirgusallikast kiirgust tugevasti neelava kaitsekihiga. Laias laastus võib öelda, et kiirgust nõrgendav toime on võrdeline kaitsekihi kogutihedusega: kergemat ainet tuleb võtta paksem kiht, kui raskema aine korral. Heaks kaitsekihiks on rasketest metallidest (tavaliselt pliist) ekraanid; läbipaistvad aknad tehakse kuni 50% pliioksiide sisaldavast flintklaasist. 2. Kaitse radioaktiivsete ainete organismi tungimise eest. Sel otstarbel kasutatakse kaitseülikondi, gaasimaske, vee- ja õhufiltreid.
Rikkamad sõdisid ratsaväe, keskmiselt jõukad kodanikud raskerelvastusega jalaväeosades ja vaesed vibulaskurite ning lingumeestena. Muistsed kreeklased ei kandnud tänapäevasel kombel lõigatud ja õmmeldud rõivaid, vaid piirdusid ühe või kahe üle keha heidetud riidetükiga. Kõige tavalisem oli napilt põlvini ulatuv õlgadelt kinnitatud ja sageli vööga kokkutõmmatud kitoon, mida kandsid nii mehed kui ka naised. Külmema ilma puhul tõmmati sellele peale paksem üleriie - himation. Toiduks pruugiti rohkesti puu- ja köögivilju, sealhulgas eriti küüslauku ja kala. Liha sõid kreeklased nähtavasti suhteliselt harva - peamiselt siis, kui jumalatele ohvreid toodi. Ohvrilooma toiduks kõlbmatud osad põletati jumalatele, liha aga söödi ise. Kreekas puudusid kodanikuõigused naisel. Naised pidid alluma alati oma mehele, isale või teisele meessugulasele. Abielu otsustati peigmehe ja isa vahel. Abielu eesmärk oli hankida endale seaduslike järglasi.
Ülesanded: osalevad raku jagunemises. Taimerakk e. eukarüoodne rakk. Taimerakk koosneb: rakku ümbritseb rakukest, rakumembraan, kloroplastist, tsütoplasmast, lüsosoomist, golgi kompleksist, raku tuumast, selle sees olevast tuumakesest, ribosoomidest, tsütoplasma võrgustikust, tsentraalvakuoolist ja mitokondrist. Vakuool- koosneb veest,varuainetest. Ülesanded: · kaitse ( siserõhk) säilitaja Rakukest koosneb tselluloosist;mida vanem seda paksem. Ülesanded: · kaitse · ehituslik · teostab · ainevahetuslik Plastiidid Proplastiidid- eristamata plastiidid. Kolme tüüpi: 1. kloroplast (roheline) fotosüntees kõige rohkem vattes ja lehtedes. 2. kromoplast (pruun,kollane,oranz) ligimeelitav funktsioon viljades 3. leukoplast ( värvusetu) varuainete säilitamine juurtes. SEENED Seeneraku tunnused: SEENED
Kordamine KT-ks litosfäär 1. Kuidas saadakse andmeid Maa siseehituse kohta. 2. Mis on seismilised lained, nende liigitus ja levimine erinevates keskkondades 3. Maa siseehitus, erinevate osade lühiiseloomustus 4. Maakoor, selle jagunemine mandriliseks ja ookeaniliseks. Mandrilise ja ookeanilise maakoore võrdlus. 5. Kivimi mõiste, jaotus tekke järgi (näiteid eritüüpi kivimitest) 6. Kivimite ringe (TV-s selle kohta hea ül.16 lk.19) 7. Wegeneri mandrite triivi hüpotees mida kujutab, tead vähemalt kolme näidet, mida Wegener esitas oma hüpoteesi kinnituseks. 8. Laamtektoonika mida kujutab, laamade liikumise põhjus; protsessid, mis tekkivad laamade põrkumisel, lahknemisel ja nihkumisel; näiteid maailmas iga protsessi 9. Maavärinad, tekkimise põhjused, maavärinatega kaasnevad nähtused, maavärinate mõõtmine Mercalli ja Richteri skaala abil, tead, kuidas leitakse maavärina epitsenter, mil...
OMADUSSÕNADE VÕRDLEMINE Kuidas saame sõnu võrrelda? • Erinevate sõnade abil (väike- pisike- tilluke) • Lisades omadussõna ette mõne määrsõna (väga väike,üpris väike) • Kasutades sama omadussõna eri vorme(väike – väiksem - väikseim) Võrdlusastmete moodustamine • Võrdlusastmeid on kolm - algvõrre, keskvõrre, ülivõrre • Lihtsaim neist on algvõrre - selleks on omadussõna nimetav kääne. Keskvõrre (moodustatakse ainsuse omastava käände abil) • Põhireegel on lihtne: algvõrde omastav kääne + m Näited: vaba+m=vabam kartliku+m=kartlikum palava+m= palavam kuulsa+m= kuulsam Keskvõrde erandid • Omastava käände a või u asendub mõnikord e tähega. (näiteks pika-pikem, targa-targem, paksu-paksem, valju-valjem) • ke-lõpulistes sõnades lüheneb tüvi (lühike-lühikese-lühem; õhuke-õhukese-õhem) • Sõna hea keskvõrre on parem Ülivõrde moodustamine Ülivõrde moodustamiseks on kaks erinevat võimalust...
füüsilisest raskusest). Riietuse soojusisolatsiooni hindamisel on mõõtühikuks CLO, mis vastab ülikonnas inimese soojusisolatsioonile. Tavaliselt on riietus õhem, seega on soojusisolatsioon 0,8 CLO-d ja vähem. Orienteeruvalt CLO-des: • sokid – 0,04 • kingad – 0,04 • T-särk – 0,08 • pikkade käistega päevasärk – 0,25 • pikad püksid – 0,3 • pintsak – 0,4 • kleit – 0,5 Mida paksem ja õhku sisaldavam on riietus, seda rohkem isoleerib ta organismi väliskeskkonnast. Samas takistab paks ja raske riietus tööliigutusi ning kui inimene palju higistab, langeb riietuse soojusisolatsioonivõime. Paksud riided takistavad ka naha hingamist, milleks nahk kasutab ümbritsevat õhku. Seetõttu peaks püüdlema selle poole, et tööriietus oleks õhem, keskkonna temperatuur aga kõrgem. Toatemperatuuril on organismi soojuslikule
Kasutusala järgi võiks PVC katted jagada ühiskondlikuks - ja kodukateteks. Kodudesse mõeldud vinüülkatetel on aluskiht vahustatud PVC- st. Seetõttu on kodukatted pehmemad ja neil paljajalu käimine mõnusam. Samas on kodukatted vähem vastupidavad toolijalgadele ning määrduvad kergemini. Kallimatele katetele kantakse seetõttu peale polüuretaanikiht, mille ülesanne on kaitsta ja tihendada pealiskihti. Kodudesse mõeldud PVC katete pealiskihi optimaalne paksus on 0,15- 0,4mm. Paksem pealiskiht ei ole eluruumis vajalik, alla 0,15mm pealiskiht aga kulub läbi liiga kiiresti. Hea välimuse säilitamiseks peab kodukatteid perioodiliselt vahatama (spetsiaalse vinüülkatte vahaga). Kodudes kasutatavatele PVC katetele lubatakse vastupidavust vähemalt 5 aastat. Ühiskondlikesse ruumidesse pakutakse kas homogeenseid (ühekihilisi) või mitmekihilisi vinüülkatteid. Mitmekihilised kontorikatted on tihendatud aluskihiga ning pealiskihi paksus on alates 0,5 mm-st
ületa üht Vooder on kolmandikku valmistatud selle nahast. kogupaksusest Tald on kuid mille sünteetilisest pealispinna materjalist kiht on paksem kui 0,15 mm. Pealsed on valmistatud nahast. Vooder on valmistatud riidest Tald on sünteetilisest materjalist Pealsed on valmistatud nahast. Vooder on kombineeritud nahk ja riie. Tald on sünteetilisest materjalist Kiudude märgistused
Vahel tundub see mulle mõistmatuna, kuid mine sa tea, võib-olla aitab tõesti söömine vähesel määral enesetunnet parandada, aga kindlasti pole see püsiv abimeetod. Viimaseks: Füüsilised haigused/põhjused näiteks hüpotüreoos (organismis aeglustuvad kõigi elundite funktsioonid ja ainevahetus), eespool nimetatud depressioon, stereoidid, antidepressandid jne. Samuti ka lihtsalt nupust nikastunud inimesed: näiteks oli kunagi dokumentaalfilm naistest, kelle põhimõtteks oli ,,mida paksem seda ilusam". Loomulikult on neid põhjuseid veel mitmeid, kuid kokkuvõttes on 21. sajandi liigsöömise põhjuseks sellel sajandil valitsev elustiil ise: vähene liikumine, üha maitsvamaks muutuvad toidud, sooduspakkumised on reeglina rämpstoidud jne (isegi Ameerika kupongisaadetes öeldakse, et kupongide eest saab vaid rämpsu). Sellise elustiili juures ei pruugi isegi headest geenidest kasu olla - rasvumise protsent inimeste seas suureneb pidevalt ja kõigi peal toimivat
Maapinnani jõudnud positiivne laeng peaks kiiresti maapinna negatiivse laengu kompenseerima! Ometi säilib maakeral pidevalt negatiivne laeng suurusjärgus 100 000 kulonit! Põhjus on selles, et lisaks maapinna poole suunduvale voolule kulgeb samas piirkonnas eespoolnimetatule vastassuunas kulgev vool, mis tugevneb just pilvise ja sajuse ilma korral. Nimelt on kihtpilvedes ja kihtsajupilvedes laetud osakesi umbes sada korda rohkem kui pilvedeta atmosfääris. Mida paksem ja ulatuslikum on pilv ning mida suuremad on selles sisalduvad veepiisad, seda suurem on pilve laeng. Pilve sisse võib koguneda märkimisväärselt suur elektrilaeng. Sõltuvalt pilve suurusest tekib välk, kui temasse on kogunenud 10...100 kuloni suurune elektrilaeng. Positiivne laeng paikneb 7...10 kilomeetri kõrgusel maapinnast, kus valitseb 20...30-kraadine pakane. Negatiivne laeng on koondunud pilve alumisse ossa, kõrgusele 3...4 kilomeetrit maapinnast, kus temperatuur on 0...10 °C
kaevandamise lõpetamist maapealsest kaevandusest. Magnituud Richteri skaala ühik, mis näitab maavärina tugevust Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor Ulatus 5-75 km -10 km Tihedus 2,7 g/cm3 3,0 g/cm3 Kivimid graniit, basalt, settekivimid basalt, setendid Temp 0-600C 0-600C Olek Tahke Tahke Paksus Paksem Õhem Vanu üle 4 miljardi üle 180 miljoni Kuidas liiguvad laamad? · Ookeaniliste laamade eraldumine: Ookeanite keskmäestikes, vahevööst kerkivad üles tulikuumad magmavood, mis põhjustavad maakoore rebenemist ja laamade teineteisest eraldumist. Näiteks Vaikse ookeani laam ja Nazca laam. · Ookeaniliste laamade põrkumine: Ühe laama serv sukeldub vahevöösse, sukeldumisjoont tähistab süvik, tekivad ka vulkaanilised saared
RIIETUS: Mosleminaise riietus: Mosleminaise riietus ehk hidžaab on sõna, mis ei viita mitte üksnes pearätile, vaid kogu riietusele tervikuna ja peaks vastama järgmistele tingimustele: 1.Riietus peab katma kogu keha, va käed ja nägu mis võivad jääda nähtavale. (Osade islami õigusteadlaste kohaselt tuleks katta ka käed ja nägu, välja arvatud silmad; seega on käte ja näo näitamine maksimum, mida teha võiks.) 2. Riiete materjal peab olema piisavalt paks, nii et sellest ei ole võimalik läbi näha. 3. Riietus peab langema vabalt, nii et keha kuju ja vormid ei ole nähtavad. 4. Naiste riietus ei tohi sarnaneda meeste riietusele. 5. Riiete disain ei tohi imiteerida uskmatute naiste riietust. 6. Disainis ei tohi olla väga tugevaid mustreid ja kujundusi, mis tähelepanu tõmbavad. 7. Riietust ei tohiks kanda eesmärgiga oma reputatsiooni tõsta ega staatust rõhutada või suur...
* palju vere- ja lümfisooni, närvikiude ja -lõmeid 2. VÕRKKIHT * sassiskiulisest tihedast sidekoest * annab nahale iseloomuliku tugevuse * palju veresooni, närvikiude, meelerakke, silelihasrakke * higi- ja rasunäärmed, karvade juured * läheb alandedes üle ALUSNAHAKS VERERSOONTE F - TERMOREGULATSIOON - ahenevad või laienevad! * u 3x paksem kui epidermis * sidekoeline, sisaldab palju kollageenseid, elastseid kiude - seetõttu on nahk SITKE ja PAINDUV ALUSNAHK e nahaalune kude: ● KÕIGE PAKSEM: kollageensete kiudude kimpudest, mille vahel palju RASVKOESAGARIKKE. Kaalub täiskasvanul 12-15 kg. Kõhul, tuharatael hästiarenenud. ● F: kaitseb keha külma eest, mehh.vigastuste eest, varuainete talletamispaik Täites lihastevahelised vaod ja lohud, annab ta kehale tema iseloomuliku ilu (Peep Pree).
HAPPEVIHMAD KORROSIOON- kivimipindane uuristumine ja krobelisemaks muutumine keemilise murenemise käigus murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temperatuuri, vee, õhu ja organismide toimel; murenemiskoorik maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine KUIDAS ON MURENEMISKOORIKU PAKSUS SEOTUD TEMP ja SADEMETEGA ( tv, 29 ül. 6) Kõrge temperatuuri ja suure sademetehulga korral on murenemiskoorik paksem ( kõige paksem nt. ekvatoriaalkliimas) Jahedas polaarses kliimas ( tundra) ja kuivas troopikas( kõrbed) on murenemiskoorik õhem Võrdle füüsikalist ja keemilist murenemist ( TV. lk. 29 ül 7) Võrreldav suurus Füüsikaline Keemiline ehk.RABENEMINE ehk.PORSUMINE Põhjus temp. kõikumine vesi ja vees lahustunud
3.2. Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine ehk ookeanilaama sukeldumine (subduktsioon) mandrilaama alla Laamade sukeldumine (subduktsioon) - ookeanilise laama vahevöösse vajumine. Ookeani laama ( raskem) ja mandrilise laama (paksem aga kergem) põrkumine. Vahevöössevajumine algab sügaviku tekkega ookeani ääres. (trench) Vajunud laama kivimid sulavad ja tekitavad sügaviku kõrvale vulkaanide rea – vulkaaniline saarkaar. Kui laam läheb mandri serva alla (mandriline maakoor on paksem aga kergem), siis tekib mandri äärele vulkaaniline mäestik. Kivimitest, mis jäävad mandriääre külge, ei sukeldu vahevöösse, tekib ka uus mandriline maakoor. Nt. Nazca laam ja Lõuna-Ameerika laam. - Andid Ookeani põhi on noorem, sest ookeaniline litosfäär on raskem (settimine) ja vajub läbi astenosfääri vahevöösse. Põrkuvad ookeaniline ja mandriline laam • Raskema ookeanilaama serv sukeldub kergema mandrilaama alla.
Meeste ja naiste erinevused Bioloogilised erinevused: Meestel on paksem nahk (naistel tekivad kortsud varem) Naistel lühemad häälepaelad ja seetõttu ka kõrgem hääl Meeste veres on rohkem punavereliblesid, nende veri on hapnikurikkam ja seetõttu on neil ka rohkem energiat Mehed hingavad sügavamalt, naised tihedamini Meeste luud on tavaliselt rohmakamad, naiste luud väiksemad ja teistsuguse ehitusega Naiste vaagnaluu on kohandatud sünnitusega toimetulemiseks (astumisel teeb naine rohkem liigutusi kui mees "puusade hööritamine")
RELJEEF JA PINNAVORMID M A A T E A D U S Pinnavormid tekke järgi: M kosmogeensed metoriidi kraater A A T E A D U S endogeensed Maa siseenergia mõjul tekkinud M vulkaanilised A tektogeensed A T E A D U S Maakoore rebendrikked Rike on katkestus kivimkeha pidevuses. M Rikked tekivad väga mitmesugustel põhjustel. Enamasti on tegemist ühe kivimkeha liikumisega teise suhtes, m...
Raskestipurunevate klaasnõude märk. Ekstra tugev klaas Talub külma 6`C Võib asetada mikrolaineahju Küpsetusnõu, sobib kasutamiseks ahjus, talub kõrgeid temperatuure Jalanõude märgistamine Märgistatakse pealsematerjal Märgistatakse voodrimaterjal Märgistatakse tallamaterjal Materjaliks on nahk Kaetud nahk nahk, mille pealispinnale kantud kate ei ületa üht kolmandikku selle kogupaksusest kuid mille pealispinna kiht on paksem kui 0,15 mm. Materjaliks on riie Kõik teised materjalid Jalanõude märgistus Pealsed on valmistatud nahast. Vooder on valmistatud nahast. Tald on sünteetilisest materjalist. Pealsed on valmistatud nahast. Vooder on valmistatud riidest Tald on sünteetilisest materjalist Pealsed on valmistatud nahast. Vooder on kombineeritud nahk ja riie. Tald on sünteetilisest materjalist. Kiudude märgistamine Puuvillane
6 Pilt 3. Valguskaabli ehitus Optilised fiibrid jagatakse kahte suurde rühma: 1) Monomoodilised ehk ühemoodilised (mono-mode, single mode). Ühemoodilistel on väga peenike südamik (diameeter 9 m) ja nendes levib infrapunane laserkiirgus ( = 1300..1550 nm). Pilt 4. Ühemoodiline kaabel 2) Multimoodilised (multi-mode). Multimoodiliste fiibrite südamik on paksem (diameeter 50...62,5 m) ja nendes levib üheaegselt mitu erinevat kiirt infrapunane kiirgus ( = 850...1300 nm), mis on tekitatud valgusdioodide (Light Emitting Diode ehk LED) poolt. Pilt 5. Multimoodiline kaabel 7 Kaod valguskaablis Täieliku sisepeegelduse efekt on oma iseloomult kadudeta ning seetõttu võib valguslaine levida fiibris väga kaugele
löögijälgedega. Atmosfääri merkuuril ei ole.Merkuuril krestab päev 3 meie kuud ja öö sama kaua. Keskpäeval on sooja 400 kraadi, öösel langeb Pildil on Merkuur. temperatuurinäit 200 kraadi alla nulli. 3 Veenus Veenust on nimetatud maa õeks, set ta on umbes sama suur kui maakera. Sellel on paks atmosfäär, palju paksem, kui Maal. Veenus on alaliselt kaetud paksude pilvedega. Veenusel on Pildil on Veenus. kuumus umbes +500 kraadi kuuma. Maa ja Kuu Maal leiavad aset maavärinad ja vulkaanid. Tähtsamad Maa pinda kujundavad tegurid on tuul, jää ja vesi, kuid ka tahketele planeetidele iseloomulikud meteoriidikraatrid ja vulkaanid pole siin tundmata
Mõhnastikulis-moreensed (Otepää, Haanja) küngastikud maa-alad, kus väikesel alal esinevad ebakorrapäraselt koos mõhnad, moreenikünkad ning sood ja järved. Kohati lisanduvad madalad oosid, väikese pindalaga moreenitasandikud ja sandurid ning orud. Taimedel esineb palju kasvukohti (taimkate sootaimedest, kuivalembesteni). Järske nõlvu ohustab erosioon. Maastikulise eriilmelisuse tõttu esineb temperatuuri muutusi (külmaõhujärved). Sademeid rohkem, lumikate paksem, talv kuu aega pikem. Esineb palju järvesid. Esinevad kuuse-enamusega puistud. Küngaste ja nõgude vahel esinevad madalsood. On kujunenud mitme jääaja jooksul. Voorestikud (Vooremaa, Türi, Kolga-Jaani) on viirulised maastikud, mis moodustavad ovaalseid künniseid ja seljakuid. Esinevad liigniisked rohumaad, sood ja järved. Vooremaa on võetud looduskaitse alla kui maailma üks tüüpilisemaid voorestikke. Voorte pikkus ulatub 2...10 km, kõrgus 20...40 m
on murdumisnurk väiksem langemisnurgast. Valguse levimisel läbi prisma murdub valgus prisma aluse poole. Valguse täielik peegeldumine Valguse täielikuks peegeldumiseksnimetatakse peegeldumist kahe läbipaistva keskkonna piiripinnal, kui sellega ei kaasne murdumist. Täieliku sispeegelduse esimeseks tehniliseks rakenduseks on optiline kaabel ( valgus kaabel). Lääts Lääts-sfääriliste pindadega piiratud läbipaistev keha. Läätsi on kahte liiki:1)kumerlääts-keskelt paksem kui servades,koondab valgust.N:kaksikkumerlääts,tasakumerlääts,kumernõguslääts. 2)nõguslääts-keskelt õhem kui servadest,hajutab valgust.N:kaksiknõguslääts,tasanõguslääts,nõguskumerlääts. Fookus-punkt,kuhu koondub paralleelne valgusvihk pärast kumeläätses murdumist. Fookuskaugus-läätse ja fookuse vaheline kaugus. Läätse optiline tugevus-fookuskauguse pöördväärtus(D=1/f). Läätse optiline peatelg-ühendab kerapindade keskpunkte.
kortsuvad rohkem. Lõimepindne Lõime- ja koekatetest siduse rapoor on nihutatud toimne ühe võrra. Riide paremal poolel on rohkem lõimkatteid. Diagonaal asetseb enamasti 45° nurga all, kuid võib olla suurem - 60°-90°. Võrreldes labase sidusega on kangas tihedam, paksem, raskem, siledama pinnaga ja kulumiskindlam. Riided on pehmemad, elastsemad ja venivamad. Koepindne Erinevus lõimepindse toimse sidusega: riide toimne paremal poolel on rohkem kudekatteid. Tasapindne Erinevus lõime- ja koepindse toimse sidusega: toimne lõime- ja koekatete arv on võrdne.
valmistamiseks kasutatakse vedelikuna piima, Veloute puhul on vedelikuks heledad puljongid. Ka erinevad kastmete valmistamine keetmissaja poolest (Bechamel 510 min, Veloute 30 min). 5. Kastmete paksendamisviisid Kastmete paksendamisel kasutatakse tavapäraselt nisujahu või tärklist. Võib paksendada ka munarebuga, lisades lahtiklopitud munarebule veidi kuuma kastet. Kastmeid saab paksendada ka võiga või ka vett välja aurutades. Jahtunud jahukaste on paksem võrreldes kuumaga. 6. Ketsupi ajalugu 17. saj tõid hollandi ja briti meremehed Hiinast soolase kastme, mida kutsuti "ketsiap ´iks". Selline kaste oli rohkem suguluses soja või austri kastmega. Muutused nime ja koostisosade juures toimusid kiiresti. Esimene ketsupi retsept anti välja 1727. a Elisabeth Smith´i poolt. 18. saj keskel kuulus ketsup juba põhitoodete hulka. Seda oli kolme põhitüüpi: seene, pähkli ja kala ketsupit
turbasammal Loometsad Ll- leesikaloo KKT Kõige kuivem karbonaatmuld. Boniteet 5a-5 Peapuuliik: mänd Puhmarinne: leesikas, pohl Rohurinne: angerpist, longus-helmikas, kassikäpp, metsakastik, verev kurereha, nõmm- liivatee, lillakas, lubikas, hobumadar, varretu ohakas, sinilill, mägitarn, värv varjulill Samblarinne: metsakäharik, islandi käosamblik, laanik, palusammal, põdrasamblik, harilik, mets-põdrasamblik Kl-kastikuloo KKT Muld on viljakam, paksem huumuse kiht. Kuiv karbonaat muld. Boniteet 3-4 Peapuuliik: mänd, kuusk, tamm Puhmarinne: pohl Rohurinne: angerpist, lamba-aruhein, punane-aruhein, sulg- aruluste, langus helmikas, mets kastik, verev kurereha, lillakas, lubikas, hobumadar, värv madar, maikelluke, kevadine seahernes, sinilill, mägi tarn, vesihaljas tarn, ussilakk, värv varjulill, võsaülane Samblarinne: metsakäharik, laanik, palusammal Laanemetsad Jk- jänesekapsa KKT Parasniisked, kahkjad mullad, happelised mullad..
oma fantaasial lennata. Mõned näpunäited: * Tähtede ja numbrite trükkimisel tuleb see lõikepinnale asetada tagurpidi. * Kahvli, naaskli, hambaorgi või millega iganes, võib lõikepinnale lisaks mustrile vajutada veel põneva tekstuuri tegemiseks auke või muid kujundeid. TRÜKKIMISTEHNIKA SVAMMIGA. Shvamm võtab hästi värvi külge ja erinevate pindade saamiseks on väga otstarbekas seda kasutada. Shvammitükikestest saab teha mitmesuguseid templeid. Töövahendid · Paksem värv või värvid · Shvamm · Paber · Aluspaber · Värvirull Töökirjeldus · Aseta lauale alus · Värvi ühtlaselt alus · Puista värvi peale erinevaid materjale (sulgi, nööpe ) · Niisuta valge paber märja svammiga · Vajuta see värvitud alusele · Hõõru käega ühtlaselt paberit ja seejärel tõmba see aluse pealt ära · Paber jääb materjali kohalt valgeks KORGITRÜKK.
Sobivad A-,E-,B-rühma lüdi ehk kuupulaga, mis on kala- ja lihatoitude, salatite vitamiine,magneesiumi, rohtne ja servast narmastunud. maitsestamiseks. kaaliumi,rauda,tsinki ja Pähkel paikneb koores, mis on seleeni. mõnel liigil õhem, teisel paksem. Pähkel on kollakas ning seda katab õhuke pruun kest. Fundukk Kujult sarnaneb metspähklile Maiustusena, kommides; Energeetiline väärtus: Suureviljaline salatite,liha- ja kalatoitude 680kCal 100g kohta. sarapuupähkel. Abistab
pehme; drapeerub hästi. Vastupidav; keskmise paksusega; raske Pluusid; mütsid; Velvet sooneline puuvillane kangas; kitsa ja jakid; lasterõivad; (Corduroy) laiasoonelised kangad; kitsasoonelised mööblikangas; pehmed ja laiasoonelised püksid vastupidavamad Niiskust imava aasalise sidusega; Käterätid; Frotee keskmise paksusega või paksem vannitoatekstiilid. (Terry cloth) tavaliselt puuvillane või linane riie; kergesti kokkutõmbuv. 2 Raske, kange, vastupidav ja Kandekotid; Kanvaa tugev, labase sidusega enamasti seljakotid; (Canvas) puuvillane, linane kangas; maalilõuendid; telgid;
f= 4l ARVUTUSED JÄRELDUS KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mida nimetatakse läätseks? Mille alusel läätsi liigitatakse? Läbipaistvast ainest keha, mida piiravad kaks sfäärilist või mõnda muud pinda. See koondab või hajutab valgust. Läätsi liigitatakse pindade järgi kumer- ja nõgusläätsedeks. Kui lääts on keskelt paksem kui äärtelt, siis õhus ta koondab kiiri. Lääts, mis on äärtelt paksem võrreldes keskkohaga, aga hajutab kiiri. Kumerläätse nimetatakse ka koondavaks läätseks. Nõgusläätse nimetatakse hajutavaks läätseks. Igal läätsel on kaks fookust- kummalgi pool läätse üks. Nõgusläätse fookused on näilised. 2. Defineerige mõisted: läätse optiline telg ja peatelg, optiline keskpunkt, fookus, fokaaltasand.
sügavamaks, ulatudes keset merd 249 meetrini. Soome lahe suurim sügavus Eesti vetes on veidi üle 100 m ja Liivi lahe oma 5060 m. Avamerega nõrgalt ühendatud, madala ja väikese veeväljaga Väinameri ja Liivi laht erinevad hüdroloogiliste tingimuste poolest tunduvalt Saaremaast läände jäävast merest ja Soome lahe lääneosast. Neis on nõrgem lainetus, suuremad veetemperatuuri ja -taseme kõikumised, väiksem soolsus ja läbipaistvus ning paksem ja püsivam jääkate kui avameres. Läänemere hüdroloogiliseks iseärasuseks teiste meredega võrreldes on vete selgepiiriline kihistumine madala soolsusega (57) pindmiseks ja suhteliselt soolaseks süvakihiks (umbes 8). See takistab oluliselt vee vertikaalset segunemist (veevahetust), mille tõttu paljud hüdroloogilised, keemilised ja bioloogilised protsessid avalduvad neis kihtides erinevalt. Vee pinnatemperatuur on talvel mere keskosas 1-2°C, jääga kaetud
Maapinnani jõudnud positiivne laeng peaks kiiresti maapinna negatiivse laengu kompenseerima! Ometi säilib maakeral pidevalt negatiivne laeng suurusjärgus 100 000 kulonit! Põhjus on selles, et lisaks maapinna poole suunduvale voolule kulgeb samas piirkonnas eespoolnimetatule vastassuunas kulgev vool, mis tugevneb just pilvise ja sajuse ilma korral. Nimelt on kihtpilvedes ja kihtsajupilvedes laetud osakesi umbes sada korda rohkem kui pilvedeta atmosfääris. Mida paksem ja ulatuslikum on pilv ning mida suuremad on selles sisalduvad veepiisad, seda suurem on pilve laeng. Pilve sisse võib koguneda märkimisväärselt suur elektrilaeng. Sõltuvalt pilve suurusest tekib välk, kui temasse on kogunenud 10...100 kuloni suurune elektrilaeng. Positiivne laeng paikneb 7...10 kilomeetri kõrgusel maapinnast, kus valitseb 20...30- kraadine pakane. Negatiivne laeng on koondunud pilve alumisse ossa, kõrgusele 3...4 kilomeetrit maapinnast, kus temperatuur on 0..
Teritusnurk peab tagama hamba küllaldase tugevuse, et ületada materjali vastupanu lõikamisele ja seejuures ise mitte puruneda. Tavaliselt võetakse see nurk võrdseks 600, kõvemate materjalide korral on teritusnurga väärtus natukene suurem. Esinurk avaldab mõju laastu tekkele. Kõvade materjalide lõikamiseks võetakse esi-nurga väärtuseks 00, sitkete materjalide korral 120. Käsisaelehtedel tuleb 25 mm kohta 17...20 hammast, mis annab hamba sammuks 1,3...1,6 mm. Mida paksem on lõigatav toorik, seda suuremad peavad olema hambad, ja vastupidi, mida õhem on materjal, seda väiksemad peavad olema hambad. Tööst peab osavõtma vähemalt 2...3 hammast. Et vähendada saelehe hõõrdumist tükeldatava metalli seinte vastu, painutatakse tema hambad kahele poole. Olenevalt sammust painutatakse hambad erinevalt. Suure sammuga hambad painutatakse ühekaupa vaheldumisi paremale ja vasakule , keskmise sammuga
maaga, eri lõhnaga ja eri paksusega. 4. Iiri sooda leib Lavash Lavash on kõige õhem leib. Lavash on Armeenia päritoluga lameleib, mida meil müüakse riidetüki kombel kokkulapitud kilepakendis. On ka olemas õhukene pätsi kujul esinev leib mis, mis kannab sammuti lavashi nime. Sammuti on olemas ka tortilla nimeline Mehhikos kasutatav maisi- või nisujahust küpsetatud ümar leib, mis on siiski paksem kui lavash. Lavashi küpsetatakse tannuris, mis on spetsiaalne maa sisse ehitatud saviahi. Sageli keeratakse lavash ümber vürtsikate toiduainete, moodustades tortilla või vräpi-taolise täidetud rulli. Lavash 5. Leiva vajalikus Leib on hea kiudainete ja vitamiinide allikas. Leiba kui toiduainet ei ole iseenesest vajalik tarbida, kui see asendatakse muude kiudaineid sisaldavate toiduainetega.
10.4 Soo Soo- Liigniiske ala, mille tunnuseks on turba olemasolu. Turbasammal Põhiline taimeliik soodes, mis puhastab vett ning puhastab õhku. Eestis on sooga kaetud umbes 22.3%. Oleme maailmas II soostuim riik. Sood sisaldavad kõige puhtamat vett, vaatamata nende vete värvust. Soode tüübid 1) Madalsoo Soo noorim aste, tunnusteks märg pinnas ning õhuke turbasamba kiht(1-2cm) 2) Siirdesoo Vaheetapp soo ja raba vahel, natuke kuivem ning nati paksem turbakiht (10cm) 3) Raba Soo arengu viimane etapp, üsna kuiv ning turbasamba kiht on paks (üle 20 cm) Aastas tekib soodes 1mm paksune turba kiht. Peatükk 11 Muldkate Eesti mullakatet iseloomustavad 1) Muldade mitmekesisus(palju erinevaid mullatüüpe) 2) Soo- ja soostunud muldade suur osatähtsus 3) Lubjarikaste muldade rohkus 4) Muldade kivisus Mulla tüübid - 1) Paepealne muld Tume, õhuke, all paekivi
on maapõues leiduv orgaaniline või mineraalne loodusvara , mida inimene kasutab enda otstarbeks. Eesti on maavarade poolest vaene maa. Maavarad kuuluvad taastumatute loodusvarade hulka. Põlevkivi Põlevkivi on kerogeeni sisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim. Põlevkivi on tekkinud mereorganismide jäänuste lagunemisel miljonite aastate jooksul. Põlevkivikihid paiknevad vaheldumisi lubjakivikihtidega. Kihid moodustavad lademe. Kõige paksem põlevkivilade on Kohtla- Järve ümbruses (ca 3 m paksune). Põlevkivi kasutamine Põlevkivi kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena. Põlevaine utmisel saadakse rohkesti õli. Põlevkivist saab toota maagaasi, mõningaid väävliühendeid ja teekatte bituumenit. Maailma põlevkiviressurssidest 62% asub USA-s ning Venemaal ja Brasiilias kokku 24%. Siiski võivad need arvud tulevikus muutuda uute lademete avastamise tõttu.
(On lause õige:p?) Def. Energiat, mis on vajalik molekuli lõhkumiseks aatomiteks või energiat, mis vabaneb aatomites molekuli moodustamisel nim. molekuli seose energiaks. B. Ioonne side Näiteks ioonne side moodustub molekulis olevate ioonide vahel. Naatriumkloriidi molekulis, millies Na on pos. ioon, kloor neg. Põhjus: klooris väliskihi elektronide orbiit ei ole päris ringikujuline,mistõttu elektroni kiht on mõnes kohas õhem mõnes paksem. Õhemas osas on tuuma tõmbejõud tugevam ja selletõttu kloori aatom tõmbab naatrium elektroni endale. Nii tekib naatrium pos. ioon jakloor neg. ioon. C. Metalliline side tekib tahkistes ,kuna neid iseloomustavad kritsall e ruumvõred, mille sõlmpunktides asuvad pos. ioonid(aatomis, millest on lahkunud elekronid) ning kuna neg. elektronide ja pos. ioonide vahel valitseb tõmbejõud, mistõttu elektronid iseenesest metallis
Maapinnani jõudnud positiivne laeng peaks kiiresti maapinna negatiivse laengu kompenseerima! Ometi säilib maakeral pidevalt negatiivne laeng suurusjärgus 100 000 kulonit! Põhjus on selles, et lisaks maapinna poole suunduvale voolule kulgeb samas piirkonnas eespoolnimetatule vastassuunas kulgev vool, mis tugevneb just pilvise ja sajuse ilma korral. Nimelt on kihtpilvedes ja kihtsajupilvedes laetud osakesi umbes sada korda rohkem kui pilvedeta atmosfääris. Mida paksem ja ulatuslikum on pilv ning mida suuremad on selles sisalduvad veepiisad, seda suurem on pilve laeng. Pilve sisse võib koguneda märkimisväärselt suur elektrilaeng. Sõltuvalt pilve suurusest tekib välk, kui temasse on kogunenud 10...100 kuloni suurune elektrilaeng. Positiivne laeng paikneb 7...10 kilomeetri kõrgusel maapinnast, kus valitseb 20...60- kraadine pakane. Negatiivne laeng on koondunud pilve alumisse ossa, kõrgusele 3...4 kilomeetrit maapinnast, kus temperatuur on 0...10 °C
3 Inimese anatoomia ja füsioloogia Inimese elundid ja elundkonnad -2 Õp. Riina Mändla Lihaste kontraktsiooniulatus sõltub lihase pikkusest, kuid kontraktsioonijõud selle paksusest. Lihas on seda tugevam, mida rohkem filamente kõrvuti ja mida paksem ta on. Lihaste treenimine suurendab filamentide hulka ja seega lihasrakkude ning kogu lihase paksust. Energia saamiseks on vaja toitaineid ja hapnikku. Neid kannab lihastesse veri, seepärast peab lihaste verevarustus olema hea. Hapniku puudusel hakkab lihastesse kogunema piimhape, mis põhjustab lihaste valu. Treenitud lihased suudavad kehalise pingutuse korral kauem ja intensiivsemalt töötada. Mida kiirem on rütm ja mida suurem on lihaste koormus, seda rutem lihased
· Ühe tiiru tegemiseks ümber Maa kulub Kuul 27 päeva ja 8 tundi. · Kuu läbimõõt on 3467 km, ligi 4 korda väiksem Maa läbimõõdust. · Kuu on Maa massist 81 korda väiksem. · Raskusjõud Kuu pinnal on 6 korda väiksem kui Maal. · Kuul ei ole atmosfääri, tuult, ega ilmastikku. · Tumedaid laike Kuu pinnal nim. meredeks, heledaid alasid mandriteks. · Merede pind koosneb põhiliselt basaldist, mandritel domineerib anortosiit. · Kuu koor on Maa koorest paksem. Selle all asub mantel, mis moodustab Kuust suurima osa. · Kuul arvatakse olevat poolvedel tuum, mis koosneb rauast. · Kuul ei ole magnetvälja. · Vulkaanilist tegevust peetakse vähetõenäoliseks. Kokkuvõte Kuu tekkimise teema kohta polnud internetist raske infot otsida. Enamuse informatsiooni sain wikipeediast. Sain teada seda kuidas kuu tekkis ja millest see tekkis ning sain teada kaugel asub maa kuust jam is on kuu läbilõige. Kasutatud kirjandus: http://et
Seismiliselt on Kuu väga vaikne, sest seal pole ei tuult, laineid, vulkanismi ega laamade liikumist. Kõige sagedasemad on Maa loodejõudude poolt perioodiliselt esilekutsutavad kuuvärinad. Need toimuvad sügaval (700 - 1100 km) ja on küllaltki nõrgad. Kuust endast tingitud kuuvärinad on haruldased, kuni miljard korda võimsamad ja toimuvad vaid 25 kuni 300 km sügavusel. Kuu ja Maa siseehitusel on väikseid sarnasusi ja suuri erinevusi. Kuu koor on paksem kui Maa koor, ulatudes 70 kilomeetrist nähtaval poolel 150 kilomeetrini tagaküljel. Koore erineva paksusega on ilmselt seletatav ka Kuu esi- ja tagakülje erinev välimus, kuna paksema koore tõttu ei pääsenud laava tagaküljel välja. Koore all on mantel, mis moodustab Kuust suurima osa. Seismiliste piki- ja ristlainete erinevus näitab, et Kuul on poolvedel tuum. Tuuma suurus pole täpselt teada, tema raadiuse hinnangud ulatuvad 100 kuni 400 kilomeetrini. Ta arvatakse koosnevat rauast
2. OSOONIKIHT Osoonikiht ei ole tegelikult päris kihit, vaid põhiosa osoonist paikneb terve maakera ümber ning kaitseb filtrina kahjuliku ultraviolettkiirguse eest. Osoonikiht on nõnda hõre, et kui kõik atmosfääris leiduvad osooni molekulid õnnestuks tuua merepinna tasandile nn normaaltingimustele. Keskmiselt üle maakera oleks selline kujuteldav osoonikiht umbes 3 mm paks. Osoonikihi paksusel on tüüpiline aastane käik. Kõige paksem on ta märtsis ja seejärel langeb tasapisi kuni kõige õhema seisuni oktoobris-novembris. Osoonist 90% paikneb ülemises atmosfääris ehk stratosfääris osoonikihina.. Osooni leidub atmosfääris alates maapinnast kuni 90 km kõrguseni Samas on õhus osooni äärmiselt vähe. Stratosfääris on osooni 5-10 korda rohkem kui maapinnal. Tema hulk hakkab kiiresti kasvama tropopausis. Osoonikiht kaitseb meid UV-kiirguse eest mis muidu hävitaks elu Maal. Osoonikiht
suhteline mass ja seega ka raskete elementide suhteline sisaldus on teistest Päikesesüsteemi planeetidest kõige suurem. Näiteks Maa tuuma raadius on vaid ~55 % Merkuuri tuuma raadiusest. See omapära on seotud Päikese süsteemi formeerimise tingimustega. Tuuma peal asub vahevöö, mille paksust hinnatakse ca 600 km. Vahevöö koosneb sulatatud silikaatidest, ehk räniühenditest. Vahevöö peal on koor paksusega ca 200 km, mis on Maa koorest paksem. Koor koosneb samuti silikaatidest. 6.Merkuuri uurimine Praeguseks ajaks oli Merkuuri uuritud lähedastest kaugustest kahe kosmosesondi abil. Esimeseks sondiks sai NASA Mariner-10, mis lendas Merkuuri orbiidilt läbi kolm korda 1974 ja 75 aastal. Minimaalne läbilennu kaugus pinnalt oli ca 300 km. Kolm järjestiku läbilendu said võimalikuks tänu sondi ja planeedi orbitaalse resonantsile. Mariner-10 pildistas ca 40 % Merkuuri pinnast. Piltidest
Kordamisküsimused: suhkruline pooltoode, kreemid 1. Kuidas valmistatakse immutussiirupit? 1:1 Suhkur ja vesi keema, 100-105°C, 5-10 minutit. Keedetakse kaane all, et vesi ära ei aurustuks. Jahutada 20°Cni. 2. Nimeta järgmiste suhkrusiirupite keemistemperatuur ja milline on suhkrusisalduse tunnus proov. · immutussiirup 101,8 °C, suhkrusisaldus 50% · piimasiirup 104-105°C, suhkrusisaldus 66-69%, veniv, paksem siirup. · sarlottsiirup 104-105°C, suhkrusisaldus 66-69% · kondenspiimasiirup võikreemile 107,4°C, 75%, keskmine niit · invertsiirup 105,3°C, 70%, peenike niit · trühvlipuru siirup - 117°C, 86-88%, nõrk kuul · munavalgekreemisiirup 118-120°C, 88-89% · sefiir - 120°C, 88-89% · suflee - 120°C, 88-89% · karamell 153-165°C, 96-98% 3. Kuidas valmistatakse toorpumatit ja mis temperatuurini soojendatakse? Puudersuhkrust ja veest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
