Osoon atmosfääris (0)

SISSEJUHATUS
Osoon on kaitsekiht mis kaitseb elusloodust ohtliku ultravioletkiirguste eest. Osoon koosneb hapnikust (O3) ja asub stratosfääris. 1970-80ndatel täheldati osooni vähenemist atmosfääris, eriti polaaraladel – nn. osooniaugud – seda põhjustas stratosfääri saastumine osooni lagundavate freoonide ja lämmastikoksiididega. Osooniaugud ohustavad nii keskkonda kui ka inimeste tervist, sest seetõttu jõuab Maale suuremal hulgal ultraviolettkiirgust. Osoonikihi säilimiseks on oluliselt piiratud aerosoolide kasutust ja külmikutes kasutatakse osooni mittelõhkuvaid ühendeid.

OSOON

Osoon on hapniku allotroopne modifikatsioon (O3) mille molekul koosneb kolmest hapniku aatomist. Ta tekib siis, kui hapnikust juhtida läbi elektrilahendus. Osooni lõhna võib mõnikord tunda äikese ajal ja töödates elektrimootorite läheduses. Osoon on terava lõhnaga, suuremaskoguses mürgine, väheses koguses tervislik, esineb õhkkonna ülemistes kihtides, sammuti meres, männimetsades ja pesu kuivatamisel tuule ja päikse käes.
Normaaltingimustel on osoon sinakas gaas. Ta neelab punast valgust; samuti neelab ta ultraviolettkiirgust. Osoon on keemiliselt aktiivne aine ja oksüdeerib paljusid aineid. Ta kahjustab elusorganisme, mõjudes söövitavalt ja ärritavalt aga väikeses koguses võib inimesle mõjuda soodsalt , sest tema kahjulik mõju mikroorganismidele on tugevam kui on tema kahjulik mõju inimestele.
Osoon kondenseerub temperatuuril –112°C siniseks vedelikuks. Kuna dihapnik(O2) kondenseerub alles temperatuuril –183°C, saab vedeldamisega eraldada puhast osooni, mis külmub temperatuuril –192 Celsiuse kraadi. Ent see on ohtlik, sest osooni lagunemine on eksotermiline, võib kulgeda plahvatusega
Osooni molekul

OSOONIKIHT

Osoonikiht ei ole tegelikult päris kihit , vaid põhiosa osoonist paikneb terve maakera ümber ning kaitseb filtrina kahjuliku ultraviolettkiirguse eest. Osoonikiht on nõnda hõre, et kui kõik atmosfääris leiduvad osooni molekulid õnnestuks tuua merepinna tasandile nn normaaltingimustele. Keskmiselt üle maakera oleks selline kujuteldav osoonikiht umbes 3 mm paks. Osoonikihi paksusel on tüüpiline aastane käik. Kõige paksem on ta märtsis ja seejärel langeb tasapisi kuni kõige õhema seisuni oktoobris -novembris.
Osoonist 90% paikneb ülemises atmosfääris ehk stratosfääris osoonikihina.. Osooni leidub atmosfääris alates maapinnast kuni 90 km kõrguseni Samas on õhus osooni äärmiselt vähe. Stratosfääris on osooni 5-10 korda rohkem kui maapinnal. Tema hulk hakkab kiiresti kasvama tropopausis. Osoonikiht kaitseb meid UV-kiirguse eest mis muidu hävitaks elu Maal. Osoonikiht püüab kinni 99% maale langevast ultraveolettkiirgusest, mille toimel osoon tekib, laguneb ja taastekib atmosfääris.

OOSONIAUGUD

1970-ndail aastail, mil hakati atmosfääriuuringuteks kasutama satelliite, avastati, et osoonikiht hõreneb kohati tugevalt ja tekivad osooniaugud. Osooniaugud on tekkinud pidevalt aastast 1979 ja on sellest ajast kasvanud.
Osooniaukude teket põhjustavad inimtegevuse tagajärjel atmosfääri sattunud osooni lagundavad katalüsaatord. Osoonikihi hõrenemist põhjustavad eelkõige atmosfääri paisatud saasteained , millest kõige tähtsamat rolli mängivad kloororgaanilised ühendid ehk freoonid . 1930. aastatel hakati (erinevate nimetuste all) väga ulatuslikult kasutama külmikusüsteemides ja aerosoolpakendites mis sisaldasid feroone, neid eraldub ka õhukonditsioneeride, tulekustutusseadmete ja keemiliste puhastus - vahendite kasutamisel. Õhku paiskunud freoonid hakkavad aga päikese ultraviolettkiirguse mõjul lagunema , neist eralduv kloor lagundab omakorda osooni. Nüüdseks on freoonide kasutamist tublisti piiratud, kuid 1980. aastatel maksimaalse täisvõimsuse saavutanud freoonitootmise jäägid on atmosfääris väga püsivad ja alles liiguvad ülespoole osooni ohustama. Metüülbromiid hävitavad peaaegu sama palju osoonikihti kui feroodid. Metüülbromiide satub atmosfääri nimelt: viljakoristusele järgnev kahjuritõrje, metsade ja kõrrepõldude põletamine ja tinaühenditega bensiini kasutavate autode heitgaasid abil. Osooni ohustab ka lennukite ja raketikütuste põlemisjäägid nimelt lämmastikdioksiide ja veeauru ning aerosooliosakesi.
Osooniaugud ohustavad nii keskkonda kui ka inimeste tervist, sest seetõttu jõuab Maale suuremal hulgal ultraviolettkiirgust. Eriti kahjulik on UV-B kiirgus, teadlaste väitel toob just selle tugevnemine kaasa suurema haigestumise nahavähki ja silmakaesse; nõrgeneb inimeste immuunsüsteem, mistõttu võivad levima hakata nakkushaigused; tekib senisest enam happelist sudu . Suurenenud UV-B kiirguse hulk võib põhjustada mitmete taimeliikide saagikuse langust, kahjustada põldusid ja paljusid väga erinevates valdkondades kasutatavaid materjale (ehitusmaterjale, värvaineid, pakendeid, jm.).

OOSONIKIHI HÕRENEMISE PEATAMINE

Ainult ühiselt. 1985. aastal ühendasid kümnete riikide valitsused oma jõud ja võtsid vastu osoonikihi kaitsmise Viini konventsiooni. Kahe aasta pärast (1987) võtsid konventsioonile allkirja andnud riigid vastu osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokolli. Montreali protokoll on rahvusvaheline õigusakt, mille eesmärk on osoonikihti kahandavate ainete tootmise ja kasutamise täielik lõpetamine kogu maailmas. Selleni ei jõuta kohe, vaid etappide kaupa. Osoonikihti kahjustavate ainete järk-järguline käibelt kõrvaldamine on osutunud üheks edukamaks rahvusvaheliste lepetega korraldatud ettevõtmiseks. Ilma protokollita oleks osoonikihi kahanemine 2050. aastaks ulatunud 50–70%-ni. See olnuks maakera jaoks ülimalt ohtlik olukord.
Viimastel aastatel on saanud üha selgemaks, et lähitulevikus ei piisa osoonikihi hävimise pidurdamiseks ainult rahvusvahelistest lepetest. Looduslikud protsessid ei suuda kompenseerida inimtegevuse mõju. Seepärast on teadlased esitanud erinevaid ideid, kuidas osoonikihti tehislikult taastada. "Üks idee on osoonigeneraatoritega lennuk, mis külvaks osooni. Välja on öeldud ka idee viia atmosfääri hapnikku, mis muutuks sel päikesekiirte toimel osooniks. Probleem on selles, et lennuki ning raketimootori põlemisgaasid on osoonikihile kahjulikud.
Igaüks saab kaasa aitata osoonikihi hõrenemise peatamisele(aeglustamisele) kui kasutab ainult osoonisõbralikke tooteid või viib vana külmkapp ainult selleks ettenähtud elektroonikaromude kogumispaika.

KOKKUVÕTE

Osoonikiht on nagu kilp mis kaitseb Maad Päikeselt tuleva kahjuliku ultraviolettkiirguse eest. Osoonikiht on  unikaalne ja iseloomulik ainult meie planeedile. Kui osoonikiht kaob, steriliseerib päikesekiirgus maapinna, hävitades sellelt kõik elava. Kuna inimesed on põhjustanud osooniauke prame me ka leidma viise kuidas algul osooni hõrenemist peatada ja lõppuks taastada.
4