madal, on meie piirkonnas taimedel puhkeperiood. enamik kõigusoojaseid- soojemates kohtades varjunult, talveuni. magavate loomade ainevah.aeglustub ning energiavaj. on minimaalne. talve saabudes, kõigusoojased- imetajad, talveuni, karu ja mäger. ökoloogilise teguri intensiivsuse taset, mille alanedes organismi areng seiskub, nim. alumiseks taluvusläveks. ..mille tõustes organismi areng peatub, nim. ülemiseks taluvusläveks. ökoloogilise teguri intensiivsusvahemikku, milles organism saab areneda, nim. ökoloogiliseks amplituudiks. seega see jääb ülemise ja alumise taluvusläve vahele. Teguri intensiivsust, mille toime on organismi arengule kõige soodsam, nim. ökoloogiliseks optimumiks. sellest mõlemale poole jääb teguri soodsa ehk optimaalse toime vahemik. ökoloogilise teguri optimum on liigispetsiifiline. Organisme vatastikku mõjutavaid tegureid nim. biootilisteks ökoloogilisteks teguriteks. Nende hulgas inimtegevuse mõju, mida nim
Nt. maltoos, sahharoos, laktoos. · Polüsahhariidid - polümeerid, mis tekivad monosahhariidide polükondensatsioonil. Koosneb monosahhariidi jääkidest. Nt. tselluloos ja tärklis. · Aminohapped - aminorühma sisaldav karboksüülhape. · Kodeeritavad aminohapped - umbes kakskümmend aminohapet, millest organismid ehitavad valkusid. Jaotatakse asendamatuteks aminohapeteks (organism ei suuda ise sünteesida) ja asendatavateks aminohapeteks (aminohapped, mille organism sünteesib ise). · Valgud - aminohapetest tekkinud polümeerid. · Rasvad - estrid, mis on tekkinud glütserooli reageerimisel rasvhapetega. · Rasvhapped - hargnemata ahelaga karboksüülhape, mille koostises on üle 10 süsiniku. · Küllastunud rasvhapped - rasvhapped, mis sisaldavad ainult üksiksidemeid (butaanhape). · Küllastumata rasvhapped - rasvhapped, mis vähemalt üht kaksiksidet (olehape). 2) Selgita aminohapete ja rasvhapete liigitamist asendamatuteks ja asendatavateks hapeteks
lähenevad üksteisele, ühinevad ja taas lahku minnes võivad vahetada osasid Spermatogenees - seemnerakkude ehk spermatosoidide areng Ovogenees - munarakkude areng Viljastumine - munaraku ja seemneraku tuumade ühinemine Sügoot - viljastatud munarakk Embrüogenees - looteline areng Postembrüogenees - pärastlooteline areng Ontogenees - individuaalne areng Fülogenees - liigi ajalooline areng Partenogenees - areng viljastamata munarakust Mittesuguline paljunemine Uus organism saab alguse eosest või keharakust/ keharakkudest Pole vaja spetsiaalseid rakke Üks vanem Järglane pärib ühe vanema päriku materjali Muutlikkus on väike Suguline paljunemine Uus organism saab alguse viljastatud munarakust On vaja spetsiaalseid rakke (sugurakke) Enamasti kaks vanemat Järglasel kombineerub kahe vanema pärilikkus Muutlikkus on suurem Rakutsükkel mõistet kasutatakse eukarüootse raku eluperioodi iseloomustamiseks Interfaas Vaheaeg kahe järjes-tikkuse jagunemise vahel
kaalulangetamisviis. Tervislik toitumine ei ole nii kerge kui see paistab ja valseti sõões võib tulla hoopis kahju. Tähtis osa on ka vee tarbimine ja liikumine. See referaat tutvustab natuke täpsemalt ülatoodust. Kuidas tervislikult toituda Kui tervisliku toitumisega alustada ei pea loobuma söökidest ja jookidest mis on meeldima hakanud. See ei tähenda, et sööma peab ainult juurikaid vaid peab sööma nii, et organism saab kõik vitamiinid ja mida ta ülejäänud päevaks vajab. Vähem või rohkem süües võib olla söömisel hoopis negatiivne efekt (Tervise arengu instituut, 2015). Kui süüa kaua aega vähe võib see tekitada alakaalulise ja organismis toitainete vähesuse mis jälle kahjustab omakoda tervist. Igast toitainest saab energiat, kuid peab vaatama, et see tuleks ka õigest toitainest. Piimatoodetes on rohkelt valku ja kaltsiumit, aga rauda pole neis palju. Rauarikkad toitained
Toitumine on järelikult kõige selle, mida loetakse toiduks, tarbimine. Järgmine asi, mis inimesi segadusse ajab on kaks mõsitet, tervislik ja tervistav, eristamine. Kui nii võtta, peaks tervistav toitumine olema asi, mis teeb tervise paremaks, millest järeldub, et tervislik toitumine on neutraalne, ei tee ta tervist paremaks, ega ka hullemaks. Aga miks peaks siis toituma tervislikumalt, kui saaks juba tervistavalt? Kas see on üldse võimalik? On teada, et inimese organism kulub ja kannatab juba niisama. Teadlased on välja uurinud, et isegi, kui inimene elaks täpselt nii nagu peaks, tekviad inimese organismis ikkagi vead. Seda sellel tõttu, et pidevalt rakke ,,kopeerides" tekivad vead ning need mõjutavad meie organismi palju. Alati küll ei ole vead halvad, kuid siiski rakkudes tekkinud mutatsioonid ei ole meile normaalsed ning mõjutavad meie ainevahetust (Britannica). Lisaks on inimese ainevahetus peale vanuse mõjutatud muudest geneetilistest aspektidest,
Elu evolutisooniks ehk bioloogiliseks evolutsiooniks Füüsikaline evol- ebapüsivatest elementaarosakestest aatomite ja molekulideni Keemil evol- lihtsatest anorgaanilistest ainetest polümeersete orgaaniliste ainete kompleksideni Bioloogiline evol- elu areng maal esimestest eluosolestest inimeseni Sotsiaalne evol- inimühiskonna areng Molekulaarbioloogia- bioloogiaharu, mis uurib elu molekulaarsel tasemel Prokarüoot- eeltuumne organism Looduslik valik- looduslik valik seisneb organismide ebavõrdses ellujäämises ja paljunemises, mis tuleneb ende individuaalsetest iseärasustest ja elutingimuste piiravast toimest Geenisiire- kombinatiivset muutlikkust suurendab erinevatesse populatsioonidese kuuluvate isendite ristummine, nn geenisiire Mutatsioon- muutused raku geneetilises materjalis Paleontoloogia- teadus möödunud aegadel elanud organismidest
Sõltub ümbritsevast temperatuurist-kahepaiksed Pärilikkus -Pärilikkus järglased sarnanevad oma vanematele -Pärilikkuse kandjateks on geenid , mis paiknevad kromosoomides Paljunemisvõime(elutunnus) -Suguline- kudemine,õun,tomati vili, ise tolmlemine. Toimub sugurakkude abil. Rakkudel on võime ühineda. -Mitte suguline- küüslaugu sibul, kartuli mugul, maikellukese risoom, tammetõru, maasika tütartaim. Erilisi rakke ei moodustu. Uus organism Saab alguse ühe vanema keharakkudest. Epiteelkoe rakkude ülesandeks on teiste kudede kaitsmine väliskeskonna mõjutuste eest. Seetõttu paiknevad epiteelkoe rakud tihedalt üksteise kõrval ning rakuvaheaine peaaegu puudb. Organismide eluiga sõltub reageermisest äritusele. Elu tunnused teadvuseta inimese puhul Südame tuksumine,temperatuur(keha), reageerimine ärrituvesele Organiseerituse tase- uurimisobjekt Molekulaarne- neuroon Rakuline- DNA Organismiline- süda
SÜSIVESIKUD Süsivesikud on orgaanilsed ühendid, mis sisaldavad süsinikku, vesinikku ja hapnikku. Väga energiarikkad ained, inimene saab põhiosa päevasest energiast ja tööjõu just süsivesikutest. Kuid ei saa toituda ainult süsivesikutest kuna need annavad ainult energiat ja isoleeritud süsivesikud on B1 vitamiini röövlid ning organism vajab tahestahtmata kõiki vitamiine ja sealhulgas siis ka B1. Seega ei saa süüa ainult süsivesikute rikast toitu energia saamiseks. Süsivesikuid leidub kõige rohkem looduses ehk taimedes on 75-90% süsivesikuid, loomades 2%, seentes 3% ja mikroorganismides 12-30%. põhiosa süsivesinikke koos valemite, nime ja otstarbega. 1) glükoos - C6H12o6 viinamarjasuhkur. imendub väga kergeseti ja seega kasutavad sportlased seda peale raskeid treeninguid, et taastumine oleks efektiivsem.
Kui alkoholi kontsentratsiooniaste ei ületa 0,5 promilli, siis tekib inimesel mõnus olek; eneseusaldus kasvab, aeglustuvad motoorsed reaktsioonid seetõttu ei tohi juhtida autot. Kui alkoholisisaldus ületab 1 promilli piiri, muutub jutt segaseks, raskused liigutuste koordineerimisega, viha, agressiivsus. 2 promilli ületamine tõsine mürgitus; üle 4 promilli alkoholisisaldus võib põhjustada surma. Kuna alkoholi tarvitamisel organism harjub alkoholiga, siis on mõnikord roolijoodikutel leitud verest niisuguseid alkoholikoguseid, mis oleksid mõõduka tarvitaja ammu tapnud. Rahustid. Rahustid muudavad inimese lõdvestunuks ja rahulikuks, tekitavad eufooriat ja leevendavad pinget. Sageli võtavad rahusteid narkootikumide kasutajad näiteks heroiini toime suurendamiseks või narkojoobe tagajärgede leevendamiseks. Rahusteid kasutatakse ärevuse vähendamiseks ja unehäirete raviks.
Kuidas toimuvad keemilised reaktsioonid elusorganismides Organismid vajavad elutegevuseks kehaomaseid orgaanilisi aineid. Jagunedes kas autotroofideks, heterotroofideks või miksotroofideks oleneb kas organism suudab sünteesida orgaanilisi aineid ise väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest, peab lõhustuma teisi orgaanilisi aineid, või suudab teha mõlemat vastavalt keskkonnatingimustele. Kogu sünteesi- ja lagundamisprotsesse kokku nimetatakse metabolismiks. Olles inimesed, ning heterotroofid, on meil vaja väliskeskkonnast lähteaineteks teisi orgaanilisi aineid omandada. Kui taimed (autotroofid) suudavad aineid sünteesida
Baktertoksiin- mõnede bakterite poolt sünteesitav valguline mürkaine Biotehnoloogia- rakendusbioloogia haru, mis kasutab organismide elutegevusega seotud protsesse inimestele vajalike ainete tootmisel Biotõrje- üht liiki isendite arvukuse piiramine teist liiki organismide abil Eukarüoot- organism, millel on rakutuum ja membraansete organellide esinemine. Nende hulka kuuluvad protistid, seened, taimed ja loomad. Golgi kompleks- membraanist koosnev päristuumse raku organell. Selles jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedi põiekestesse ja lüsosoomidesse Homoloogiline kromosoon- kromosoom, mis sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. Hüüf- ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit Karüoplasma- rakutuuma poolvedel sisu
Esineb sugurakkude ja eoste moodustumisel. Kromosoomide ristsiire(Crossingover) meioosi esimese jagunemise profaasis esinev homoloogiliste kromosoomide paardumine, mille käigus nad vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Tulemuseks on geenivahetus Partenogenees uue organismi areng viljastumata munarakust Kliiniline hingamine ja süda on seiskunud Bioloogiline surm pole enam võimalik päästa Autotroof organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatsest anorgaanilistest ainetest. Heterotroof organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil
organismi funktsionaalseid ja morfoloogilisi reserve, nende iseloomu ja mahtu, mobiliseerimise võimalusi, energeetilise kindlustamise eripära. • Kui tavainimene soovib oma vastupidavust treenima hakata, siis esialgu tuleks suurendada oma aktiivsust igapäevases elus. Edaspidi peaks treenima vähemalt 3 korda nädalas korraga vähemalt 30 minutit. Kindlasti ei ole soovitatav järjest üle 2 treeningvaba päeva, nii hakkab organism oma positiivset treenivat mõju kaotama. Treenima peaks ülepäeva, nii suudab organism vahepeal taastuda. Kui treenitusseisund juba paraneb, tuleks esmalt suurendada koormuse kestvust. Painduvuse arendamine • Põhiline meetod on kordusmeetod (korduste arv umbes 15/3-5 seeriat), sest ühekordne maksimaalne painutus pole küllaldane. Peamised harjutused on venitusharjutused, lõdvestusharjutused ja painutusharjutused. • Painduvuse arendamise vahendid:
Austerserviku kasvatamise tehnoloogia on tunduvalt lihtsam ja odavam kui kultuuršampinjonide kultiveerimine. Servikud on hea maitse ja meeldiva välimusega, nad ei vaja kupatamist, sobivad roogade valmistamiseks nii värskelt, marineeritult kui kuivatatult. Kuivatatult või pulbrina kasutades on seened hinnatud maitseainena, kusjuures erinevad seeneliigid annavad täiesti erinevaid maitseid. Seenevalgud on seeduvuse poolest loomsete ja taimsete toiduainete vahel, kuid nõrk organism võib seentele vastunäidustatud olla Austerserviku koostis(%) vesi 89,2% valgud 3,1% rasvad 0,4% süsivesikud 1,1% kiudained 1,2% Energiat sisaldab 33 cal/100 g kohta. Vitamiinidest on palju B-rühma vitamiine, vähesel määral A-, C-, D- ja K-vitamiini. Austerservik toitub tselluloosist ja ligniinist, seega puidust, õlgedest, viljakestadest, paberist jm. neid aineid sisaldavatest materjalidest. Kultuuris olevad seenevormid arenevad kõige
ja luuvalu Raske mürgistus põhjustab silmakahjustuse tõusu A- vitamiin suurendab kopsuvähihaigetel ravist tingitud kõrvalnähtusid A-vitamiini vaegus Silma kuivus, nägemisvõime vähenemine kuni nägemise kaotuseni Risk haigestuda vähki, südame-veresoonkonnahaigustesse, põletikesse Kuulmise halvenemine, maitse- ja haistmismeele nõrgenemine, muutused limaskestades ja kesknärvisüsteemis Organism varub A-vitamiini maksa ja teistesse kudedesse, ka rindadesse Kasutatud materjalid http://fitnesspartner.ee/vitamiinide-alfabeet-a-vitamiin / http://www.tervisekool.ee/a-vitamiin http://www.kasvaja.net/A-vitamiin/id/328 / http://tervistoidust.blogspot.com/2012/05/vitamiin-e-retinool.html http://www.toitumine.ee/a-vitamiin / http://et.wikipedia.org/wiki/A-vitamiin http://et.wikipedia.org/wiki/Retinool http:// www.webmd
Nii lihastekasvatajad kui ka kaalust allavõtjad küsivad tihti, kas vesi ei tee paksuks? Kas treeningu ajal võib juua ja kui võib, siis kui palju? Hapniku järel on vesi vajaduselt teisel kohal. Vett vajame seedeprotsessidel, toitainete imendumisel ja nende jagunemisel keha erinevatesse osadesse. Vesi toimib ka termoregulaatorina ja jääkainete eemaldajana. Treeninugte ajal võib keha tarbida kuni 25 kalorit minutis, mis loomulikult tõstab kehatemperatuuri ning organism vajab suurt hulka vett taksitamaks ülekuumenemist. Vee vahetus organismis on kiire. Vedelikku eristatakse organismist uriiniga, kopsudest hingeõhuga, ka higina - kokku umbes 2 liitrit ööpäevas. Vähemalt selle hulga vett peab organism tagasi saama, et tagada elundkondade ja kogu keha töövõimet. Peale joogivee saame suurel hulgal vedelikku ka söögiga. Täiskasvanud mehes on ligikaudu 60% ja naises 55%vett, millest rakkudes on 55% ja väljaspool rakke 45%
kiirendada nendest paranemist. Vitamiinide puudujääk on organismile ohtlik, kuid kahjulik on ka nende liigne tarbimine. Selle vältimiseks peab jälgima koguste ööpäeva normi ning tarbima vastavalt normile. Inimese menüüs kuuluvad vitamiinid asendamatute mikrotoitainete hulka. Mikrotoitained on need sellepärast et inimesed vajavad nein väga väikestes kogustes. Organism ise näitab kui on vitamiini puudus, see väljendub nõrkuses ning organism võtab kergelt vastu külmetushaigusi. Kust vitamiine saab? Kõige kergem on osta vitamiine poest või apteegist, kuid vitamiine ei leidu ainult apteekides ja poodides vaid ka aiasaadustes näiteks kartulis, kapsas, tomatis ja mustsõstardes. Need on põhilised C-vitamiini allikad. Loomse päritoluga toidust saab A- vitamiini, näiteks rasvastest kaladest, loomamaksast, võist ja teistest rasvasematest piimatoodetest. E-vitamiini saame
Ema tiina päris oma lõualohu oma vanematelt, aga isa Jaak seda tunnust ei kanna. Nendel on 4 last: Mart, Teet, Piia ja Rein. Nende peres on 3 lõualohuga inimest.Eriti hakkab lõualohk silma kaksikutel Piial ja Teedul. Rein ja Mart on selles peres rohkem isa lõuaga. 1)Lapsevanematest lõualohuga on Ema 2)Latest on lõualohuta Rein ja Mart 3)Lõualohu esinemise määrab dominantne/retsessiivne alleel. 9.Järjesta mõisted alustades kõige üldisemast. kromosoom, rakk, tuum, DNA, organism, geen Organism, rakk, tuum, kromosoom, DNA, geen 10.Kirjuta tabelisse 3 dominantset ja 3 retsessiivset tunnust. Dominantsed: lõualohk, tedretähnid, värvipimedus, kiilaspäisus Retsessiivsed: albinism, punased juuksed, sinised silmad
Hingamine 1. Selgita, mis on hingamine ja miks on hingamine vajalik. Hingamine on protsess, mille käigus me tarbime hapnikku ja eritame süsihappegaasi. Organism on välisõhu hapnikust võimelin etootma liigutusteks vajalikku energiat. 2. Kuidas uuritakse organismi hapnikukulutust? Analüüsitakse hapnikuhulga vahet sisse- ja väljahingatava õhu vahel. 3. Mida tähendab minutiventilatsioon? Õhu hulk, mis läbib kopsu ühe minuti jooksul. 4. Miks tekib hingeldamine? Kui me hakkame tugevasti pingutama, toodetakse energiat ilma hapniku juurseolekuta, keha tahab süsihappegaasist vabaneda. 5. Mille poolest erinevad sprinteri ja pikamaajooksja
Tv lk 60 Keemia 11.klass 1.Täitke lüngad. Inimese organism vajab elutegevuseks toitaineid:Valgud,Sahhariidid,lipiidid,vitamiinid ja mineraalained. Loomulikul teel saab inimene vajalikud toitained kätte mitmekülgsest toidust.aga ühekülgse toitumise või haiguste tõttu vajavad inimesed mõikord lisaks mõnd toitainet.Tänapäeval on tavaline kasutada toidulisandeid,mis võimaldavad mõne toitaine defitsiiti vähendada. Enamasti on inimesel täiendavalt vaja tarbida vitamiine ja mineraalaineid.
energiat (makroergilised ühendid). Näiteks: fotosüntees, DNA süntees Dissimilatsioon Organismis toimuvad lagundamisprotsessid. Toiduga saadavad või organismis sünteesitud orgaanilised ühendid lõhustatakse ensüümide abil lihtsama ehitusega molekulideks. Tavaliselt vabaneb energia, mis talletatakse makroergilistesse ühenditesse nt. ATP (40%) ning eraldub soojusena (60%). Näiteks: glükoosi lagundamisel vabaneb 38 ATP molekuli Füüsilise pingutuse korral vajab organism täiendavat energiat – kiireneb ATP süntees – vabaneb rohkem soojusenergiat. Et hoida püsivat kehatemperatuuri hakkate higistama, kuna higi aurustamiseks nahapinnalt kasutatakse soojusenergiat. Orgaaniliste ainete dissimilatsioon Organismi esmaseks ja kõige kiiremini kasutatavaks energiaallikaks on sahhariidid.
o Kasvamine ja arenemine o Reageerib keskkonnatingimustele o (homöostaas- sisekeskkonna stabiilsena hoidmise võime) 2.Eluslooduse organiseerituse tasemed(nimeta, too näited, tunne ära). 1. Biomolekul- DNA; RNA, valk, süsivesik, 2. Rakk- munarakk, sperm, erütrotsüüt 3. Kude- sidekude, epiteelkude, lihaskude, närvikude 4. Organ e elund- süda, maks, kops 5. Elundkond- seedeelundkond (magu, jämesool jne.), närvisüsteem, vereringeelundkond 6. Organism e isend- inimene, hobune, karu, võilill 7. Liik- harilik mänd, 8. Populatsioon- ühel kindlal maa-alal üht liiki isendid 9. Kooslus- mitu populatsiooni ühel elualal 10. Ökosüsteem- elukooslus+ eluta loodus 11. Biosfäär- kogu elu maal 3.Bioloogia alajaotused ja teadused (tsütoloogia, histoloogia, mükoloogia, evolutsiooniõpetus, geneetika, ornitoloogia, botaanika, ihtüoloogia) o Entomoloogia- putukad o Histoloogia- koed o Mükoloogia- seened
Suguküpsusjärk - fertiilne järk. 3. Seniilsus- ehk raukusjärk - tugev organismi vananemine 4. Surm Embrüonaalne areng Lõigustumine See on sügoodi eriline jagunemisviis - üks jagunemine järgneb sisuliselt teisele. 1. Suureneb rakkude arv 2. Rakkude mõõtmed lähevad aina väiksemaks Alguses toimub sünkroonne lõigustumine - jaotumised toimuvad samal ajal. Siis toimub üleminek asünkroonsele lõigustumisele - eri rakud hakkavad jagunema eri aegadel. Arvatakse, et uus organism lähtub juba siis oma geenidest. Lõigustumise tagajärjeks on rakukobar ehk moorula. Lõigustumise bioloogiline tähtsus 1. taastatakse hulkraksus 2. normaliseeritakse tuuma - tsütoplasma suhe Blastula Ehk põisloode. See on vale ja eksitav!! Lootest saame rääkida juhul, kui on saavutatud mingi sarnasus vanemaga. Blastula kujuneb 6-8 arengupäeval, pole veel toimunud pesastumist emaka limaskesta. Blastulaid on mitmeid eri tüüpe. Inimestel blastotsüst. Gastrula
Peptiidside moodustab kahe aminohappe ühinemisel ühhe karboksüülrühma ja teise aminorühma osalusel. Ühe peptiidsideme tekkel eraldub molekul vett. Valkude süntees toimub ribosoomides. Valkude koostises võib esineda kuni 20 erinevat aminohapet. Valkude omaduste erinevused tulenevad aminohappejääkide järjestusest ning nende hulgast valgumolekulis. Inimene on evolutsiooni käigus kaotanud võime sünteesida mõningaid aminohappeid. Täiesti asendamatuid aminohappeid on 8, neid ei suuda organism ise valmistada ja neid saab ta vaid toiduga. Osaliselt asendatuid aminohappeid(3) sünteesib organism ise, kuid ebapiisavalt. Asendavaid aminohappeid(9) suudab organism ise sünteesida. Lihtvalgud. Lihtvalgud koosnevad ainult aminohappejääkidest. Fibrillaarsed e niitjad valgud on kõõluste Erinevaid valke on looduses lõpmata(?) palju, inimese rakkudes on neid u. 500000... Igal valgul on oma, ainult üks ülesanne. Aminohappeline järjestus määrab valgu ülesande. VALKUDE ÜLESANDED:
raskes seisundis patsiente, sest üks vereloovutus võib päästa mitme inimese elu. Veretoodetele pole leiutatud tehisalternatiivi ning ilma doonorivereta ei saaks ka parimad arstid päästa kõikide abivajajate elusid. Vereloovutamine on vabatahtlik ning tasustamata tegu, mis annab doonorile hea enesetunde. Väikese verekaotuse korral, kui lõigatakse näppu, kukutakse veriseks põlv või jookseb ninast verd, ei ole vereülekannet vaja teha, sest organism tasandab selle kaotuse ise. Kuna inimese keha suutlikkus kaotatud verd taastada on hea, ongi võimalik veredoonorlus tänapäevasel kujul: igalt doonorilt võetakse verd selline kogus, mis ei kahjusta Mis on doonorluse alus? Iga väikese verekaotuse korral, kui lõigatakse näppu, kukutakse veriseks põlv või jookseb ninast verd, ei ole vereülekannet vaja teha, sest organism tasandab selle kaotuse ise. Kuna inimese keha suutlikkus
elavhõbedana või siis elavhõbeda auruna. Metalliline vedel elavhõbe ei mõju organismile niivõrd, kui seda mõjub elavhõbeda aur. Samuti mõjuvad organismile halvasti ka elavhõbeda ühendid, mis võivad põhjustada suuri kahjustusi kopsudes ja ajus. Ilmtingimata tuleb meeles pidada et elavhõbeda orgaanilised ühendid on kõvasti mürgisemad ja ohtlikumad organismile, kui seda on metalliline elavhõbe. Veest omastabki organism elavhõbedat metüülelavhõbeda kujul, mis kahjustab närvisüsteemi. Kuna elavhõbe on aine, mida koguneb ühte kohta palju, võib mõnes meres leiduda kalu, kelle kehades on elavhõbeda ühendite sisaldus küllaltki suur. Sellise kala söömine on tervisele väga ohtlik. Elavhõbeda puhul tuleb kindlasti märkida bioakumulatsiooni. See tähendab püsivate ainete, mida organism ei lagunda ega väljuta, kogunemist elusorganismidesse
Bioloogia uurib elu Bioloogia on teadus, mis uurib elu. Biomolekul on orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega. Vitamiinid jne. Molekulaarbioloogia on bioloogia teadus, mis uurib elu molekulaarset taset. Elu tunnused 1. Kõik organismid on rakulise ehitusega. 2. Organismid on keerukama organiseeritusega, kui eluta objektid. Molekul rakk kude organ elundkond organism populatsioon liik erinevad liigid ökosüsteemid biosfäär. 1. Kõikidele organismidele on omane aine- ja energiavahetus. 2. Organismidele on omane stabiilne sisekeskkond. Loomorganismid jaotatakse püsisoojasteks ja kõigusoojasteks. 3. Kõik organismid paljunevad sugulisel teel või mittesugulisel teel. 4. Kõik organismid arenevad. Areng võib olla kas moondega või otsene.(imetajad, linnud, roomajad) 5. Kõik organismid kasvavad
rakendusharu, DNA-fragmentide (geenide) siirdamine rakkude ja organismide geneetilise informatsiooni muutmiseks või nende kasutamine pärilike haiguste diagnoosimisel ja indiviidide geneetilisel tuvastamisel. 45. Geenivektor (geenisiirdaja) rekombinantse DNA või RNA konstrukt, milles siiratav geen on ühendatud (tavaliselt viiruse või plasmiidi) elementidega, mis tagavad selle sisenemise rakku, integratsiooni ja avaldumise rakus. 46. Geneetiliselt muundatud organism (GMO) tavakeeles populaarne väljend transgeense ehk siirdgeense organismi tähistamiseks. 47. Genoomipank (geenipank, ,,DNA-raamatukogu") bakterikloonides säilitatav inimese genoomi DNA-fragmentide kogum; kasutatakse kindlate fragmentide (geenide) paljundamiseks, uurimiseks ja siirdamismaterjali saamiseks. 48. Ligaas ensüüm, mid ühendab kovalentse sidemega DNA-fragmentide ahelate otsad. 49. Pöördtranskriptaas (revertaas) RNAst sõltuv DNA polümeraas; ensüüm, mis
erineva maitse ja koostisega (vitamiinide ning ergutite hulk 100ml kohta). Müüdid energiapommi kohta pole alust, kui energia all silmas pidada kilokaloreid. Energiajook sisaldab 100 milliliitri kohta 11-11,8 grammi süsivesikuid, seejuures karastusjoogis on neid 12 grammi. 100 ml energiajoogis sisaldub keskmiselt 30-50 kilokalorit Aleksander Andrejev AT112 2 KOOSTISOSAD 2.1 Tauriin Tauriin on aminohape ehk looduslik aine, mida meie organism ise toodab. Tauriini leidub meie igapäevases toidus. Eriti palju tauriini on liha- ja kalatoodetes. Päevas tarbime me 40 kuni 400mg tauriini. Energiajookide tauriini sisaldus võib olla aga koguni 2000 - 4000mg/l, mis tähendab, et tarbides 500ml energiajooki saab meie organismi 1000 - 2000mg tauriini. Seega on energiajookidest saadav tauriini kogus kuni viis korda suurem võrreldes tavatoidust saadava tauriini kogusega. Uuringud seostavad
Fotosünteesi käigus saadakse hapniku ja orgaanilist ainet. Fotosüntees on ka vajalik osoonikihi säilitamiseks. Fotosüntees hoiab ka tasakaalus erinevate keemiliste ühendite ringed. Mõisted: Aeroobne glükolüüs - kõigi rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest glükoosimolekulist kaks püoviinamarihappe molekuli. Aine- ja energiavahetus - sünteesi- ja lagundamisprotsessid, mille kaudu organism on seotud ümbritseva keskkonnaga. Hõlmab ainete omastamist väliskeskkonnast ja sinna jääkproduktide väljutamist, aga ka otsest energia ülekanne Anaroobne glükolüüs - (käärimine) hapniku puudusel rakkude tsütoplasmas toimuv glükolüüsi lagundamine, mille üheks lõpp-produktiks on kas piimhape või etanool. Assimilitatsioon - organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum ATP - adenosiintrifosfaat on kõigis rakkudes esinev makroergiline ühen, mis osaleb raku
mõjutavad organismi ainevahetust ja reguleerivad elutalitlusi. Rühmadeks on ensüümid, hormoonid ja vitamiinid. Ensüümid kiirendavad või pidurdavad biokeemilisi reaktsioone, vitamiinid aktiveerivad ensüüme, mõjutavad ainevahetust ja on antioksüdandid, hormoonid kontrollivad närvisüsteemi. 7.Rakk ( ainuraksus ja hulkraksus, kuju ja suurus) Rakk on elusorganismide väikseim ehituslik ja talituslik osa, mis on võimeline iseseisvalt kasvama ja paljunema. Organism võib koosneda ühest rakust (ainurakne organism) või mitmest rakust (hulkrakne organism). Rakkude kuju võib olla väga erinev. Kerakujulised on enamik vererakke, kettakujulised on vere punalibled; lamedad, kuubilised, silinderjad epiteelirakud jne. Rakkude kuju sõltub geneetilisest determineeritusest, rakufunktsioonist, keskkonnast (millises keskkonnas rakk on). Rakkude suurus kõigub 5µm (aju väikesed sõmerrakud) ja 100-200 µm (munarakud) vahel
Tallinna Tehnikagümnaasium Järv troopikas Victoria järv Referaat Eesnimi Perekonnanimi 10a Õpetaja: Bioloogia õpetaja Tallinn 2008 Sisukord 1. Üldiseloomustus 2. Abiootliste tegurite iseloomustus · VValguskiirgus · Ultraviolettkiirgus · Infrapunane kiirgus · Hapniku hulk · Happelisus · Kitsa ökoamplituudiga organism · Laia ökoamplituudiga organism 3. Biootilised tegurid · SSümbioos · PParasitism · KKisklus · KKonkurents · TTaimtoidulisus 4. Energia liikumine · TTootjad · EEsmased tarbijad · TTeisesed tarbijad · TTipptarbijad · ÖÖkopüramiid 5. Ökosüsteem kui tervik · TToiduahelad · TToiduahelate võrgustik · TToiduahelate katkemine 6. Populatsiooni iseloomustus · PPopulatsiooni arvukus ja selle muutus ajas · PPopulatsiooni tihedus
oksüdeerimine). Energia vabanedes talletatakse see makroergilistesse ühenditesse u 40% kasuteguriga ATP. Ülejäänud energia, 60%, eraldub soojusena. Glükoosi lagundamisel vabaneb 38 ATP molekuli. 1 Füüsilise pingutuse tagajärjel kiireneb ATP süntees??? vabaneb rohkem energiat ja organism hakkab higistama. Assimilatsioon - kõik organismi sünteesiprotsessid. Selle käigus saadakse organismile vajalikke ühendeid: nukleiinhappeid, sahariide, lipiide, valke. Protsesside toimumiseks vajatakse täiendavat energiat, ensüüme ja lähteaineid ATP molekulid. 4 tähtsamat assimilatsiooniprotsessi: fotosüntees, DNA ja RNA süntees ja valgusüntees. Organismi varustamine energiaga Iga organism vajab elutegevuseks energiat
Tervislikum on valida õiged eluviisid. Toitumine Toitumine on organismi varustamine vajalike toitainete (süsivesikud, rasvad ja valgud), vitamiinide, mineraalide ja piisava koguse vedelikuga. Kõik elusolendid vajavad toitu, toit annab neile vajaliku energia ning aitab kasvada. See, mida me iga päev sööme ja joome, kujundab meie toitumistava. Sõltuvalt saadaolevaist toiduaineist on see maailma eri paigus erinev. Inimene on kohastunud segatoiduliseks, tema organism on võimeline omastama nii taimset kui ka loomset päritolu toitaineid. Taimetoitlased eelistavad tervislikel või usulistel põhjustel lihatoitudele taimetoitu. Organismile kasulike toiduainete vähesus või puudumine toidusedelis ning kahjulike toiduainetega liialdamine tekitab terviserikkeid (kasvupeetust, ala- või ületoitlust või isegi surma . Toitumisteadlased on ühisel arvamusel, et kõige suurem kunst üldises elamise kunstis on toidu õige valik
instinktid on ja palju neid on. S. Freudi käsitlus inimest paneb tegutsema põhiliselt 2 instinkti (tungi), seksuaalinstinkt/loomistung, hävitav tung/agressiivsusinstinkt; soov hävitada. Need kaks tungi on omavahel koguaeg seugnenud, panevad inimese tegutsema, annavad käitumusliku aluse. TUNGE TAANDAVAD TEOORIAD Tung = kui inimese organismis on puudu mingi vajalik asi (nt. vesi), siis luuakse vastav tung selle asja hankimiseks (janu). Kui organismis tekib tung, siis organism püüdleb uuesti tasakaalu poole, seda tasakaaluseisundit nim. homöostaasiks. Selle teooriaga saab seletada paljusid asju käitumises, aga sellega on väga raske seletada nt. uudishimu inimesel on kalduvus uudishimu suurendada, mitte püüda saada tasakaalu. Samuti on raske seletada adrenaliinijanu osa inimesi üritavad kogeda veel ekstreemsemaid olukordi. AJENDITE TEOORIA Ajend = mingi väline tegur, mis ,,tõmbab" enda poole, paneb inimest tegutsema. (N: inimene
d) Raua aatomid esinevad punalibledes e. erütrosüütide valgu hemoglobiini koositses, raual on oluline roll hingamiseks vajaliku O2 sidumisel. - Negatiivselt laetud ioonid: a) Hingamise käigus koguneb rakkudesse süsihappegaas, mis lahustub vees ja mille tulemusel tekib karbonaatioonid(HCO3 ja CO3). Sealt edasi kanduvad need rakke ümbritsevasse koevedelikku, kust edasi vereringe kaudu kopsudesse, kus organism CO2 vabaneb.Erütrotsõõdid on eelkõige olulised O2 sidumisel. b) Fosfaatrühmad on kõigi nukleiinhapete ja fosfolipiidide põhilised koostisosad. c) Joodi on vaja kilpnäärmehormoonide sünteesimiseks Hapnik O 70kg kohta ubes 43kg toiduga ja hingamisel Peamiselt vee koostises , samuti , biomolekulide koostises , kindlustab toitainete lõhustumine ja hingamise. Süsinik C 70kg kohta umbes 16kg toiduga
hingamiskeskus – peaajus asuv närvikeskus, mis juhib hingamisliigutusi. seedimine – seedimise ülesanne on muuta toidu koostisse kuuluvad toitained organismile omastavaks. ainevahetus – seob organismi ümbritseva keskkonnaga. ensüüm – erilised valgud, mis kiirendavad kehas toimuvaid keemilisi reaktsioone. vitamiin – toitainete rühm, millesse kuuluvad madalmolekulaarsed orgaanilised bioaktiivsed ühendid, mida organism ise ei tooda. hambaemail – katab hammast väljastpoolt ning kaitseb hammast kulumise ja mikroobide eest. sülg – sisaldab amülaasi. Sülg muudab toidupala libedaks. magu – seedeelund, kus toimub seedimine ehk toitainete keemiline lagundamine. Maost liiguvad toitained edasi peensoolde. maks – Toodab sappi, puhastab verd. sapp – muudab rasvad hõlpsamini seeditavaks. soolestik – seedekulgla lõpuosa.
Vedelad (linool ja puhastavad mao seinad. 6.Spetsiifiline moodustavad On anorgaanilised (vesi,mineraalained) ja Difusioon-lahustunud aine molekulide liikumine linoleenhape - õlid)need on ASENAMATUD antikehad,veregruppide spetsiifilususe tagamine. Orgaanilised ained lahuses madalama kontsentratsiooni rasvhapped,mida organism peab saama tingimata 7.Toitefunktsioon- rinnapimas laktoos on vastsündinule (monosid,aminohapp.lipiidid,nukleotiidid, suunas.Osmoos-lahusti liikumine poolläbilaskva toiduga,nende segu nimetatakse vitamiin F-iks. oluline toitaine.Taiskasvanul vajalik normaalse toitumise
.................................................................................4 Minu lõunasöögi vitamiinide ja mineraalide sisaldus................................................................5 Kokkuvõte...................................................................................................................................8 4 Sissejuhatus Vitamiine ja mineraale omastab inimese organism peamiselt toidust. Vitamiinid ei anna energiat, kuid on eluliselt tähtsad organismi normaalseks tööks ja tervise alalhoidmiseks. Vitamiine on vaja küll väga väikestes kogustes, mikrogrammidest kuni milligrammideni, kuid see eest tuleb neid tarbida pidevalt, sest neist ei teki organismi pikaajalist varu. Vitamiinid jaotatakse kaheks: · Rasvlahustuvad · Vesilahustuvad Vitamiinide hulk toidus sõltub ka toidu valmistamisviisist. Et vähendada vitamiinide kadu:
I Embrüonaalkloonimine Varase embrüo rakud on totipotentsed ehk kõikvõimelised, need eraldatakse ja viiakse mitmetesse emasloomadesse. Igast rakust saab areneda tervikorganism. Kõik nad on geneetiliselt omavahel samad. Plussid ja miinused: selle meetodi abil saab ühest väärtuslikust embrüost mitu isendit; kuid pärilik muutlikkus kaob. II Tuumkloonimine- st. keharaku tuuma viimisel munarakku on saadud uus organism 1997. aastal saadi esimene tuumkloonitud lammas Dolly. Katse näitas, et imetajate tuumas on kogu organismi arenguks vajalik aktiivne geneetiline info olemas. Tähtsus: saadakse geneetiliselt identseid loomi tuumadoonoriga. Miks kloonida? 1) Transgeensete organismide (geneetiliselt muundatud organism) saamiseks 2) Mudelhiired luuakse, et leida ravimeid inimese haigustele 3) Hävimisohus olevate liikide säilitamiseks 5
5. I(as ei vdi ja? Vale vdite pukul lisa dige. vale a) tiirklis kuulub oligosahhariidide hulka bi vesi aitab hoida organismisisest t0 piisivana õige 6p. c) gliikoos kuulub polusahhariidide hulka vale d) sahharoos kuulub oligosahhariidide hulka õige e) vahad kuuluvad lipiidide hulka õige 0 RNA-d on kahte ttiiipi - tüüpe on palju 6, Leidke kui patju saab Teie organism energiat, kui sdite l00g sidrunikiipsiseid. l0AgportsSonis oli 3p. 12g toidurasvu, 8g valke ia 50g siisivesikuid- Organism saab energiat 340kcal 100g sidruniküpsiste kohta. 7. Poadides on miiiigil jodeeritud sool. Milleks on jood organismile vaialik? Miks ei lisata ioodi 2p. nciiteks suhkrule vdi jahule? Joodi saaks siis liiga palju. 8. On teada DNA iihe ahela nakteotiidiiiriestus: lp. A - T - T - G- G- C - A - A - T - T
Kordamine bioloogia tööks 1. Võrdle sugulist ja mittesugulist paljunemist + nt! Paljunemisviis Erinevus Näide Suguline paljunemine o Uus organism saab Kalad, kahepaiksed, roomajad, alguse imetajad, õistaimed viljastumisprotsessist o Järglane on erinev Mittesuguline o Uus organism saab alguse Eoseline: seened, sammaltaimed, paljunemine vanemorganismist sõnajalgtaimed
ning totipotentseks tagasi. Võivad areneda ükskõik mis rakudeks · Nabaväädivere ( multipotentne) stimuleerides võib muutuda ükskõik, mis rakuks. Saame sünituse ajal võetud nabaväädi veeni verest · Täiskasvanu kõikides org. tuntumad on luuüdis, netst tekivad verepunalibled. Säilitavad jagunemisvõimet, võivad diferentseeruda muude org. rakudes. Ravitakse haiguseid Kloonimine : · Reproduktiivne saadakse terviklik organism · Tereaupiline eesmärg luua tüverakke, neid saadakse in vitro meetodil ja neid kas. Ravimiseks · Embrüosiirdamine võetakse ühelt org. munarakk , viljastatakse in vitro, seejärel jagatakse osadeks ning siirdatakse teistesse org. · Tuum keharakku tuuma viimisel munarakku on saadud uus org. udararakk + munarakk liidetakse elektriimpulsiga , rakk jaguneb embrüoks ning tekkib 3 organism. Nt Lammas Dolly 1997 a
Suguline Mittesuguline paljunemine paljunemine Uus organism Uus organism saab alguse pärineb ühest viljastunud vanemast munarakust Toimub Toimub suguliselt;sigimis eoseliselt või e teel vegetatiivselt 2.Mittesugulise paljunemise faasid ja näited:.Eoseline(seened, sõnajalad) Vegetatiivne(punapeet-seeme, maasikas-risoom, nartsiss-sibul) 3.Rakutsükli interfaasis toimuvad protsessid/muutused? Organellide arv suureneb,raku mõõtmed suurenevad, DNA kahekordistub,
valgurohkes söödav kuid kohas sitkevõitu Miks pärmseeni ei loeta seente hulka ? - Neil puuduvad viljakehad - Nad punguvad, seened aga mitte. samblikud looduses: -Valmistavad pinda taimedele - Toiduks loomadele - Kivimite murenemisel väike roll - Mulla lämmastikuga varustajad mõisted : Heterotroof- organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku süsiniku toidus sisalduvast Autotroof- organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud väliskeskkonnast Hüüf- seeneniit Mütseel- Seeneniidistik Saprotroof- toitub surnud kudedest Mükotoksiin- Seente poolt eristatud mürk Metaboliidid- Seente ainevahetusjäägid Mükoloogia/Mükoloog- Seenteteadus/seeneuurija Mükoriisa- seenejuur Sporangium- Eoste moodustumise koht hallitusseentel Lamell- Eoste moodustumise koht kübarseentel
Stress Stress is a necessary part of nature. It´s the organism´s defence mechanism for changes in the surrounding enviorment. Without it we could not survive. Stress has many effects on the body that are necessary for a reaction to the stressor. When an animal senses danger, it automatically triggers a fight or flight response. In case of a lifethreatening situation, stress is an invaluable ally. It can even motivate us to prepeare for upcoming challenges. But as we move further and further from our natural habitat, stress becomes more of nuisance than a lifesaver. Things that cause stress to the modern man are nothing compared to the problems that troubled our ancestors. Few hundred years ago the average european was still worrying about his livestock being looted. But we feel that a Powerpoint presentation that is due tomorrow is something that threatens our existance. Stress can cause some people u...
trennid märgitud ka nimetustega "Esimesed sammud", easyfit või easyaerobic. Ka stepp-aeroobikatunnid sobivad algajatele. Võib valida ka näiteks Bodypump'i, ringtreeningu või spinningu vahel. Neis trennides ei joosta ega hüpata ning koormust saab ise reguleerida. Kui sageli peaksid harjutama? Levinuim arusaam ja soovitus on, et vähemalt 3 korda nädalas ja 30 minutit korraga Samas ei oleks soovitav teha järjest 2 treeningvaba päeva, sest siis hakkab organism oma positiivset treenivat mõju taas kaotama Kindlasti peaks aga alustades harjutama mitte tihedamini kui üle päeva, sest siis suudab organism piisavalt taastuda ning Sa alustad uut treeningut puhanult ja värskelt ning hea enesetundega. Et välja arvutada enda optimaalset treeningkoormust, selleks peaksid Sa arvestama nii oma treeningu intensiivsuse kui ka selle kestvusega Treenitusseisundi paranedes tuleks siiski esmalt suurendada koormuse
lehed. Sellele järgneb kasvuperiood, kus õisi ei moodustu ja koos generatiivse perioodi saabub ka aeg, mil arenevad välja lehed. Imetajate juveniilses staadiumis organism kasvab, tema elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus täiustab. Kujunevad ka välja sekundaarsed suguelundid. Hinnake erinevaid rasestumisvastaseid vahendeid Bioloogiline on ebaefektiivne, kondoomid nende efektiivsuse ja naise tervise seisukohalt? on kindlamad aga siiski ei kaitse täielikult
2) aitab eritada neid hormoone mis takistavad uute munarakkude valmimist. Munarakk on viljastumisvõimeline 36h. Spermid on võimelised kuni 48h. Viljastumisel ühinevad tuumad, tekib diploidsus ja määratakse sugu. Gameetide ühinemisest tekib sügoot. Eristatakse kehavälist ja kehasisest viljastumist. Kehasisene esineb lülijalgesetel(putukatel) roomajatel,lindudel, imetajatel. Munarakkude arv väiksem, viljastumise tõenäosus suurem, looteareng on kaitstud. Partenogenees- kui organism areneb viljastumata munarakust, nii arenevad näit.isamesilased e. lesed. Looteareng- embrüoenees Võib eristada järgmisi etappe 1)Viljastatud muna e süvoot hakkab mitoosi teel jagunema e. lõigustama juba munajuhas. Modustub kobarloode e. moorula. Sellest välimisest kihist moodustub idulast toitev kiht. Moorulast areneb põisloode e. blastotsüst. Selle sein koosneb ühest rakukihist. Selle ühel poolusel on embrüoplast, millest arenebki tulevane loode. 2) Tekivad
Reguleerivad veresuhkru taset organismis 11 12 13 Insuliin Ülesanded: Kiirendab veres leiduva glükoosi tungimist rakkudesse; Insuliini toimel sünteesitakse veres olevast glükoosist süsivesikute 14 tagavara glükogeen, mida talletatakse maksas ja lihastes. Tänapäeval on järjest sagenev haigus diabeet (suhkruhaigus), millel on kaks tüüpi: 1. I tüüp organism ei tooda ise üldse insuliini, põhjustajaks keha enda immuunsüsteem. 2. II tüüp organism toodab vähesel määral insuliini, põhjustajaks ülesöömine, rasvumine, ebatervislik eluviis. Insuliin video http://www.youtube.com/watch?v=ae_jC4FDOUc Neerupealsed Tuntuimaks hormooniks adrenaliin. Adrenaliin eritub hirmu, ehmatuse, viha ning positiivsete emotsioonide korral
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
