Ajaloo kontrolltöö Koolid- · Haridust anti ainult poistele · Tekkisid toomkirikute ja kloostrite juurde (13. saj toomkirik) Haapsalu, Tallinn, Tartu · 1432. a tekkis esimene linnakool- Oleviste kiriku juurde. Vaeste poiste kool. · Järgmised koolid tekkisid maale. Neid ei olnud palju (Luurimaal) · Õpetajaid polnud · Miks? Talupoeg ei olnud valmis kooli jaoks · Ülikoolid olid Saksamaal (Johannes Pulck kõrgeim kirikuametnik) · Lugemisoskus oli kolmandik eestlastest Lugemisvarad- · Esimene raamat trükiti 1525 (pole säilinud) · Siiani vanim, trükiti 1535 Wandrat-Koelli katekismus · Eesti keelde tõlkis Johann Koell (jutustaja), Wandrat pani selle kokku
Osa neist kaupadesst jäi ka Eesti siseturule.Pransusmaalt ja Portugalist toodi Tallinna ladudesse soola,mida veeti siit edasi Soome ja Venemaale.Siinsed kaupmehed said soolaga kauplemisest suurt vahekasu. 15.sajandi keskel oli Tallinnas ligi 20 tsunfti,mille siseelu kujundas rae poolt kinnitatud skraa(põhikiri).Eestlasi oli ka mitmete põhitsunftide koosseisus.Tallinnas oli kaks käsitöölisi ühendavat väikegildi-Kanuti ja Oleviste gild.Esimesse kuulusid peamiselt sakslased,teise eestlased.Toompea käsitöölisi ühendas veel sootuks oma gild-Toomgild.Kõigi gildide etteotsa olid valitud oldermannid(vanemad).Gilderidel olid oma traditsioonid.Näiteks korraldati kaks korda aastas suured pidustused.Igal tsunftil oli oma kombestik.Põhiliselt seostus see meistriks saamisega.Käsitöölistele oli elulise tähtsusega,et kaupmehed ei ujutaks turgu üle importkaupadega
võlvi peal asuvatesse ruumidesse. Lääne-Eesti kirikutel puudusid enamasti tornid. Kõige kuulsam on Haapsalu piiskopilinnuse kirik. Kesk-Eesti Kesk-Eestis ehitati 3 löövilisi kodakirikuid. Koeru, Ambla, Türi, Pilistvere. Tallinn ja Põhja-Eesti Põhja-Eestis ehitati nii ühe kui ka mitmelöövilisi kirikuid. Keila kirik (ehitati 14. saj, torn ehitati 19. saj), Haljala kirik, Viru-Niguli, Viru-Jaagupi. Palju oli linnakirikuid. Tallinnas: Toomkirik(vanim), Niguliste, Pühavaimu, Oleviste ( kõige kõrgem Tallinnas ). Algselt olid Tallinna kirikud lihtsad alles 15. sajandil ehitati need ümber. Pühavaimu kirik on aga säilitanud algse välimuse. Tallinnasse ehitati ka mitu kloostrit (Pirita klooster, Püha Katariina klooster), 13. sajandil olid Tsistertslaste klooster (Padisel), Püha Miikaeli klooster (ei ole säilinud, oli nunnaklooster), Püha Birgitta (asub Pirital ja on üks suurimaid, oli kolmelööviline kodakirik). Tartu ja Lõuna- Eesti Tartus oli õitseaeg( 13.-14
jooksul etendas olulist rolli hansalaste suhetes vene, eeskätt Novgorodi kaupmeestega. 14. sajandi keskel vahetus Tallinna maahärra. Ajendatuna sisepoliitilistest raskustest ja rahapuudusest, müüs Taani kuningas oma Põhja-Eesti valdused koos Tallinnaga 1346. aastal Saksa Ordule. Kõik olulisemad Tallinna kiriklikud asutused rajati 13. sajandi jooksul: 1230. aastatel pandi alus Niguliste kirikule, 1267. aastal mainitakse esmakordselt Oleviste kirikut, 1240. aastate lõpul kolisid Toompealt all-linna dominiiklased, hakates välja ehitama Katariina konventi, sajandi keskel rajati tsistertslaste Mihkli nunnaklooster. Toompeal resideerival Tallinna piiskopil oli vaimulik võim kogu Põhja-Eesti üle, kiriklikult allus ta Lundi peapiiskopile. Tõenäoliselt tegutses Toompeal juba 13. sajandil toomkool, esimesed kirjalikud teated sellest koolist pärinevad 14. sajandi algusest. Umbes samast ajast oli ilmselt kool ka dominiiklaste
ka materjali järgi: 1)Paas, dolomiit 2)Punane tellis 3) põllukivi. Saaremaa kirikute näited: Valjala Martini, Kihelkonna Miikaeli, Kaarma Peetri, Püha Jaakobi, Muhu Katariina, Karja Katariina, Pöide Maarja kirik. Lääne-Eesti ja Saaremaa olid muinasaja lõpul suhteliselt tihedalt asustatud; seetõttu kerkisid kirikud üksteisele lähedamale kui mujal Eestis. Siin oli rohkesti head loodusliku ehitusmaterjali paasi ja dolomiiti. Tallinna kolme suurema kiriki Toomkiriku, Niguliste ja Oleviste ehituslik areng on olnud ühesugune. Esialgu väike ja madal hoone on asendatud aja jooksul suure ja kõrgega. 15. Sajandil muudeti nad kõik basiilikaks. 1500 aastatel oli Oleviste torni pikkuseks 159m, kuid 1625. Aastal süütas pikne kiriku torni. Hävis torn, kirikukellad ning kogu sisustus. Säilisid vaid müürid. Kirik taastati kiiresti, ning jumalateenistuseks avati uksed kolme aasta pärast. Uus torn valmis 1651. aastal, kuid see ehitati endisest madalam 135 meetri kõrgune
ehitusemeistri naene, käe peal hoides nutjat last, kelle vastu naene manitsenud: «Ära nuta, lapsukene, küll Olev tuleb varssi, siis saame hulga raha!» Seda kuuldes käinud kõla läbi tööliste ja rahvahulga: «Olev! Olev!» Seda kuuldes kukkunud Olev ülevalt torni otsast maha, sest et teada oli saadud tema nimi, mida tema aga salaja oli hoida tahtnud. Kui ta maas hinge heitnud, siis tulnud tema suust uss ja konn välja. Sellepärast olevat siis sellel kirikul Oleviste nimeks pandud, mis praegu Tallinnas olemas on. Kaleviliiv Kuijärvel olnud suur järv. Üks suur härg läinud ja joonud selle tühjaks, siis möirganud ja kraapinud ning läinud Rummu järve jooma. Selle aja jooksul tulnud Kalevipoeg Soomest, kuuehõlmas olnud tal liiva. Ta on tulnud jala merest läbi. Kui ta on näinud härga järve tühjaks joomas, hakanud ta härga taga ajama. Liiv on kukkunud kuuehõlmast maha ja muutunud mäeks. Seda mäge hüütakse nüüd Kaleviliivaks
trükivalgust nägi 24 kirikulaulu tõlget 1656 ilmunud lauluraamatus ning 1641. aastal H. Stahli eesistumisel Stockholmis koos Jonas Nicolai ning Martin Zareniusega kaitstud sinodaaldisputatsioon ,,Praecognita catechetica" (,,Katehheetilised eelteadmised"). Aastaist 16391646 on lisaks teada 29 R. Brockmanni kirja, mis seonduvad enamasti kirikueluga. R. Brockmann suri 29. novembril 1647 Kadrinas, 14. jaanuaril 1648 maeti ta Tallinna Oleviste kiriku Maarja kabelisse. Fleming, Paul 1609 - 1640 Paul Fleming (1609-40), saksa poeet Sattunud laevaõnnetuse tõttu 1635. a. suvel Kunda randa, tuli Moskva kaudu Pärsiasse suunduval Holsteini saatkonnal tervelt aastaks ajaks Tallinna peatuma jääda. Sellesse Adam Oleariuse juhitud reisiseltskonda kuulus ka tuntud saksa poeet Paul Fleming, kes aastatel 1635-36 ja 1639 elas kaupmees Niehuseni perekonnas, majas Lühike jalg 9. Tallinnas kirjutas luuletaja mitmeid otseselt
ndatel. 1597. aastal toimus suurem ümberehitamine, mille käigus kujundati fassaad Madalmaade renessanssarhitektuuri vaimus rikkalike ornamentide ja nikerdatud kaunistustega. Tallinna üks pilkupüüdvamaid värvikaid uksi pärineb 1640. aastatest. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Oleviste kirik Oleviste kirik on keskaegse Euroopa kõige kõrgem kirik. Esimesed andmed selle gooti stiilis kiriku kohta pärinevad aastast 1267. Kiriku ehitamisest ja algaastatest on vähe teada, kuid praeguses kohas võis see asuda juba 12. sajandil koos Skandinaavia kaubahooviga. Nime sai kirik pühakuks kuulutatud Norra kuninga Olav II Haraldssoni järgi. Püha Olevit peeti aga ka meresõitjate kaitsjaks. 16. sajandil oli hoone kõrguseks 159 meetrit, mis tegi temast tollal maailma kõrgeima ehitise
Haapsalu linna algkool Egiptuse püramiidid referaat Liis jürise 2008 aasta sisukord Cheopsi püramiid..............................3 Sfinks.............................................4 Chephreni püramiid...........................5 Mykerinose püramiid..........................6 Cheopsi püramiid Püramiidi kõrgus on 146 meetrit ja põhja pindala on üle 5 hektari. Cheopsi püramiid on laotud umbes 2 300 000 kivipangast, millest igaüks kaalub üle kahe ja poole tonni. Püramiid on ehitatud liivakivist ja hoolikalt ühendatud graniitblokkidega. Pärast paigaldamist lihviti plaadid siledaks, et need päikse käes sillerdaksid. Cheopsi vaaraole kuuluv püramiid on niivõrd suur, et võiks endasse vabalt mahutada Tallinna Oleviste kiriku. Püramiid on ehitatud kolmes järgus ja igal etapil ehitati uus hauakamber, kuna tõenäoliselt kuningas soovis, et üks oleks teda alati ootamas. Püram...
Tallinna Linnaarhiiv. Põhiülesanded arhiivimoodustajate väljaselgitamine ja dokumentide hindamine; arhivaalide haldamise ja arhiivindust reguleerivate õigusaktide täitmise kontrollimine Tallinna linna asutustes; Tallinna asutuste, linna ja linnaosalusega äriühingute ja sihtasutuste nõustamine arhiivinduse ja dokumendihalduse valdkonnas; arhiivimoodustajate dokumentide liigitusskeemide kooskõlastamine; arhiivimoodustajate arhiiviskeemide ja arhiivikirjelduste kooskõlastamine; arhivaalide kogumine; linnaarhiivile üleantud arhivaalide säilitamine vastavalt arhiiviseadusele ja selle alusel kehtestatud nõuetele; arhivaalide konserveerimine, kasutus- ja tagatiskoopiate tegemine; arhivaalidele juurdepääsu tagamine linnaarhiivi uurimissaalis ja veebikeskkonnas; päringutele vastamine, sh arhiiviteatiste väljastamine isiku õiguste või tehingute...
ja niipalju kõrgem, et saab valgust külglöövide katustest kõrgemal asuvaist aknaist, mis moodustavad akenderea - valgmiku. Juhul, kui need aknad puuduvad, on tegemist pseudobasiilikaga. 3. Sarnasused: sünnimaa Prantsusmaa, juhtivaks kunstiliigiks arhidektuur, katoliikliku Euroopa sakraalarhitektuur, miniatuurmaalid. 4. 13. saj. II p 14 saj. II p hakatakse Inglismaal püüdlema intensiivsema ruumimõju ja toreduse poole. Moodi lähevad lehvik-, täht- ja võrkvõlvid. 5. Oleviste kirik on gooti stiilisja tähtvõlviga. Praegune hoone võlviti algkujul 1330 kolmelöövilise kodakirikuna; läänetorn rajati1350 a. paiku, 15 sajandi esimesel veerandil ehitati kiriku idaosa polügonaalse lõpmikuga 3- lööviliseks kooriks, mille dekoratiivseid tähtvõlve kannavad kõrged 8 tahulised piilarid. 6. "Surmatants" on hiliskeskaegse saksa meistri Bernt Notke töökojas valminud maal Tallinna Niguliste kirikus. Tegu on kahtlemata rahvusvaheliselt kõige tuntuma keskajast
Mida veel huvitavat said teada? Miks on meie vanalinn Tallinnas UNESCO kaitse all? Tallinna vanalinn on Tallinna vanim linnaosa. Tallinna vanalinn kuulub alates 1997. aastast UNESCO maailmapärandi nimistusse. Tallinna vanalinna eriline väärtus seisneb eelkõige tänaseni püsinud keskaegses miljöös ja struktuuris, mis on teistest Põhja-Euroopa pealinnadest kadunud. Millised on suurimad ja tuntumad gooti kirikud? Suurimad kirikud linnades olid Toomkirik, Niguliste ja Oleviste kirik Tallinnas. Millisel kirikul on ainukesena peal gooti tornikiiver? Koeru Maarja-Magdaleena kirik Koostas: Malle Raudoja Mida veel huvitavat said teada? Varagootika - 12. sajandi teine pool Kõrggootika - 13. - 14. sajand Hilisgootika - 15. sajand - 16. sajandi algus. Gooti kunst tekkis ja saavutas täiuslikkuse Prantsusmaal ning levis sealt eeskätt põhja poole - Inglismaale, Saksamaale ja Skandinaaviasse. Itaalias, kus antiikkunsti mõju oli väga tugev, ei
Turism Tallinnas Tallinn on turistile vägagi sobiv külastuspaik siia on lihtne saada nii maad mööda, mereteed mööda kui ka lennukiga. Linnas on turistil lihtne liikuda, sest sadam ja lennujaam paiknevad suhteliselt kesklinnas ning külastaja saab sõita soovitud kohta ühistranspordi või taksoga. Lisaks on linnas ka palju wi-fi levialad, mis on tänapäeval väga oluline. Tallinnas on turistil teha üsnagi palju : käia ostukeskustes, kinos, teatris, ööklubides, restoranides, spaades, teha sporti, tutvuda vaatamisväärsustega ja palju muud. Vaatamisväärsusi on Tallinnas palju ja väga erinevale sihtgrupile. Neist kõige kuulsam võib olla terve vanalinn ning selle ehitised. Vanalinn on täis erinevaid kirikuid, nagu näiteks Oleviste kirik, Toomkirik jt. Samuti leidub rohkesti erinevaid muuseume, nt.Tallinna linnamuuseum jt. Tallinna vanalinna omapäraks võib pidada ka väikste poodide ja vabaõhu...
14. 15. Karja kirikul puudub kellatorn. 16. Sakraalehitus on usukultuslik ehitis(klooster, kirik,kabel) 17. See on nelinurkse sisehooviga, mida ümbritsevad neli hoonetiiba. Need on tavaliselt kolmekorruselised. All on majapidamisruumid, üleval kaitsekorrus, teisel korrusel paiknevad kirik, rüütelvendade koosolekuruum, söögisaal, magamissaal, linnusepealiku eluruumid. Ainsana on säilitanud oma keskaegsed vormid konvendihoone Kuressaares. 18. Raekoda, Oleviste gild, suuregildi hoone. 19. Toomkirik, nigulistekirik, Pirita klooster.
kaubaluugiavaga, neljaastmeline astmikportaal aga on 4 Kristina Soboleva Niguliste kirik ümbritsetud puhastest kividest ehisseinaga. Rekonstrueeritud kiriku uus torn valmis 1515. Selle kiviosa oli praegusest ühe korruse võrra madalam ning ta oli varustatud gooti telkkiivriga, mis sisaldas veel 4 väikest nurgatorni ja sarnanes Oleviste kiriku praeguse tornikiivriga. Ümberehitus jätkus ka 17. ja 18. sajandil. ümberehitused puudutasid põhiliselt kiriku põhjapoolseid juurdeehitisi ja torni. 1673 ehitati ümber keskaegne Püha Jüri kabel, selle lääneosa kohale rajati barokne von Clodti hauakabel, mille katus on varustatud laternaga. Kabeli idaosa rekonstrueeriti eeskojaks, ta sai sammastega kaunistatud portaali ning voluutviilu, mida kroonivad arvukad skulptuurid. 1773 ehitati läänetorni põhjaküljele
Vaimne opositsioon - taotles kultuurialaseid muudatusi. Selle eesotsas olid uuendusmeelsed vaimulikud, kes v6itlesid katoliku kiriku feodaalse organisatsiooni vastu. Martin Luther 1517 usupuhastuse algataja Saksamaal Wittenbergis. Pildiryyste - odumeistri manitsuskirja ettleugemisel vallandunud suured korratused Tallinnas. 400-500-liikmeline sakslastest ja eestlastest m2ratsev rahvahulk tungis 1524. aasta 14. septembril dominiiklaste kloostrikirikusse, Pyhavaimu ja Oleviste kirikusse purustades seal pyhapilte ja kujusid, altareid ja reliikviaid. Melchior Hoffmann - populaarne jutlustaja, kes oli tegelikult Saksamaalt p2rit kasuksepp. Tema juhtimisel mindi Toomem2ge kaitsva piiskopi valvemeeskonna vastu lahingusse. Hoffmann sunniti selle eest linnast lahkuma.1523 - Hermann Marsow alustas Tartus reformatsiooniga.1525 - Liivi ordu j2tkas tegevust iseseisvana. Hariduselu ja kultuur 13.-16.saj.(86-87) :
saj lõpp tähtsuse tõus), Pärnu 17. saj keskel Eesti- ja Liivimaa linnade kindlustamine Tallinnas ja Narvas bastionid .. kaubanduses vähenes idakaubanduse tähtsus arenes sisekaubandus e talurahvakaubandus manufaktuuride loomine (klaas, tekstiil, paber) Tartus, Viljandis, Pärnus .. käsitöös säilis tsunftikord takistati eestlaste käsitöö-alast tegevust kaotati Oleviste gild .. talurahva eluolus 1645 pärisorjuse kehtestamisega suurenesid talupoegade koormised, teotöö kuni 6 päeva, kadus rahaline rent reduktsiooniga paranes talurahva olukord riigimõisades talupoeg ei kuulunud enam mõisnikule koormised vastavalt talu suurusele vakuraamatud, kus kirjas talupoegade kohustused talupoegadel õigus kaevata mõisnik kohtusse .. aadelkonnas
kuid pikemal vaatamisel hakkasin mõistma, mis maali mingil määral võõraks muutis. Autor oli maalinud Tallinna sadamat, jättes taustale vanalinna. Asjaolu, mis linnapildi veidi võõraks muutis, oli see, et autor oli linna maalinud oma mälu järgi. Seega sirgus majakatuste vahel nii mõnigi tundmatu torn ning all-linn ise oli maalitud kallaku peale, mis jättis linnale küll ilusama, kuid võõrama pildi. Mis mulle esmalt silma jäi, oli see, et maalil oli Oleviste kirik enam-vähem merepinnaga samal joonel, mis pole kuidagi kooskõlas tegelikkusega. Pärast autori lähemat uurimist leidsin, et kunstnik oli ka pikalt olnud meremees ning tema teostel on peaaegu kõik laevad kujutatud ideaalse täpsusega (Eesti Entsüklopeedia, 2014). Mõtiskledes maali üle mõistsin, kui täpne, kuid samas eksitav võib olla inimese piltmälu. Täpne sellepärast, et autori mällu oli üsnagi täpselt
Barokk 1600-1750 Itaalias= ebakorrapärane pärl. Levis kõige iseloomulikuna absoluutse monarhiaga katoliiklikes maades. Baroklik klassitsism levis Prantsusmaal, Inglismaal. Baroklik realism kujunes Hollandi piirkonnas. Barokk-kunsti isel. Rahutus, liikumine, lopsakus, liialdused, ülirohke dekoor. Ehitatakse palju suurejoonelisi linnalähedasi losse, skulptuuride ja purskkaevudega parke, väljakuid. Arhitektuur. Suurt rõhku pannakse kiriku ehitusse. Barokk-kiriku läänefassaadi isel tunnused : kahekorruseline, korruseid ühendavad vahendid; Palju üle võetud renessanssist- antiiksed sambad, viilud. Iseloomulik on dekoori kuhjamine, detailide kahekordistumine. Taanduvad hooneosad. Vahel kogu fassaad laineline või astmeline. Üldmulje rahutu, dünaamiline. Voluut- keerdunud kaunistus. Barokkarhitektuur Itaalias. Lõpuks saab valmis ka Püha Peetri kirik. Viimaseks arhitektiks on L. Bernini, kes kujundab ovaalse kiriku esiseväljaku. Prantsusmaaal.Toi...
HISTORITSISM Historitsism Mis on historitsism? 19.saj. ehitus ja tarbekunstis valitsenud suund, mis matkib ajalooliste stiilide vorme (nt. neostiilid: neogootika, neorenessanss, neobarokk, neoromaanika). Hakkas kujunema1820.30. ndail Euroopas kunstialadel: sisekujunduses, pargi ja sakraalarhitektuuris. Neogootika ja neoromaanika stiilis projekteeriti kirikuid, nt. Oleviste kirik, Kaarli kirik jpm. Ka mõisad said sama stiili, nt. Sangaste, Alatskivi, Alu ja Vasalemma mõis. Hoonetüüpide diferentseerumine mitmekesistas arhitektuuripilti. See on näha nii puithoonete kui ka tööstus ja transpordihoonete arhitektuuris: Narva Kreenholmi hoonestus, Georgi vabrik ja jaamahooned. Historitsismi alaliigid Eklektitsismjäljendatud on ühe ehituse juures mitut varasemat stiili korraga.
askeetlik iluideaal - õblukesed, kõhetud inimesed, tagasihoidlik, pilgud alla peidetud, ilu on ALATI riietega kaetud askeetlus, rangus väljendus gooti stiilis nt arhitektuuris 3. Gooti stiil (kuidas väljendus arhitektuuris) / 1p. Kõrged tornid - Jumalale lähemal; kirjud mosaiikaknad; ukse kohal rosett 4. Gooti arhitektuuri näiteid Eestist ja mujalt Euroopast. (vähemalt 4) / 2p. Tallinna vanalinn; Kuressaare linnus; Kirikud: Kihelkonna, Karja, Pöide, Muhu, Valjala, Kaarma, Oleviste, Niguliste, Pühavaimu, Kiek in de Kök, Jumalaema; Kölni katedraal 5. Gregooriuse koraal (millal tekkis, mõiste ja omadused) / 2p. 6-7 saj, Paavst Gregorius I võttis olemasolevad laulud ja süstematiseerid need ära. Laulsid mungad, need olid ühehäälsed laulud, muutus taktimõõt, puudus dünaamika, ladina keeles, teks oli piiblist 6. Organum (millal tekkis, mõiste ja omadused) / 2p. 9.-10 saj, (edasi on mul mingi segane joonis, aga kui ma õigesti välja loen, siis..)
Bütsants - Rooma 4 saj.(Hagia Sophia kirik Konstantin) Romaani - Lääne - Eur X saj. (Pr. Cluny kloostri kirik; It. Pisa toomkirik; Saksa Püha Michaeli kirik) Gooti - Lääne - Eur XI saj. Lõpul (Pr. Notre-Dame'I katedraal Pariisis; It. Firenze toomkirik; Inglis Westminster Abbey London; Kölni toomkirik) [Kuressaare linnus alust. XIV saj. Oleviste kirik, Kullamaa kirik, Muhu kirik, Tln. Raekoda, Suurgildi hoone Tln. ] Renessans - Lääne -Eur XV saj. (It. Pazzi kabel Firenzes - F.Brunelleschi; Kõrgrenessans Donato Bramante -Peetri kirik Roomas Vatikanis) [Vanim teadaolev renessansi stiilis ehitis 1554-1944 Tln. Vaekoda, Mustpeade vennaskonna maja fassaad Tln. ] Barokk- Lääne - Eur XVII - XVIII saj. (Carlo Maderna, Lorenzo Bernini Peetri kiriku esimene väljak; J.Hardouin-Mansart Versailles' loss). [Narva raekoja portaal, Tallinna
päevakorda kohapeal kõrgema ladinakooli asutamine, kus ka talulapsed saaksid preestrikutseks valmistuda. Reformatsioonipalangu tõttu jäi asi katki. Linnakoolid Kaubandusliku tõusu ajal vajasid kodanike lapsed ilmaliku sisuga koolitust, et omandada teadmisi majandusest. Õpetati lugemist, kirjutamist, arvutamist ja suurt tähelepanu pöörati ladina keele ja kirjanduse õppimisele. Esimest linnakooli on nimetatud Tallinnas Oleviste kiriku juures 1432.a. Järgnevalt asutati neid ka mujal. Luterlik hariduselu ja eestikeelne trükisõna 1525.a trükiti Lübeckis jumalateenistuse käsiraamat ka eesti-, liivi-, ja lätikeelse selgitava tekstiga. Seda loetakse esimeseks kindlasti teadaolevaks eestikeelseks trükiseks. Varsti koostaati Tallinnas luterlik katekismus (usuõpetuse käsiraamat). Mille pani kokku Simon Wanradt, eesti keelde tõlkis Johann Koell, trükiti Saksamaal 1535.a. Luterlik hariduselu ja eestikeelne
ROMAANI KUNST Frangi alad: Prantsusmaa, Itaalia, Saksamaa. Ristiusk ja rooma paavst. -> sakraalarhitektuur.Eestis ei ole romaani stiilis kirikuid. Itaalias kellatorn eraldi. Pisa ehituskompleks: Toomkirik, ristimiskabel, kellatorn (kampaniin). Itaalias hakatakse ehitama losse. Doodzide palee: itaalialoss e. palazzo(tüüpi): 4nurkne, 3korrusega, sisehooviga. Hoonete seinad mustrilised. KUJUTAV KUNST: anonüümne( autor ei olnud tähtis), seotud arhitektuuriga, skulptuur- ehitistega seotud. Prantsusmaa Reimsi katedraali skulptuurid- 2500skulptuuri. Ukseümbrised kaunistatud skulptuuridega. Saksamaa: värvitud puust skulptuur altarid, värvid: sinine, punane, kuldne. Arvukalt loodi seinamaale, palju miniatuurmaale. Inimese kujutamine: moonutatult, lühikesed ja suure peaga. Hildesheimi pronksuksed. Kirikureljeefi tähtsad kuna enamuselt lugeda ei osatud. GOOTI KUNST 12/13 saj(1144)- 16saj.algus arhitektuuri uuendused: 1.teravkaar, 2.roidvõlv, 3.tu...
Koos gootikaga tekkis Prantsusmaal ka gooti kiri, st. kirjalaad, mille tähed on kitsad ja nende ümarused murtud. Eestisse levis gootika Saksamaa ja Skandinaavia kaudu. Kõige rohkem ehitati kirikuid. 2. Kirikud keskajal- Kõige põhilisemaks sai teravkaar, võlvlagesid toetasid ehitise välisküljele jäävad tugipiidad. Võlvkaared rõhutasid vertikaalsust, selle kohta võib tuua näiteks järgmised kirikud: Tartu ja Tallinna toomkirikud, Oleviste, Niguliste, Tartu Jaani kirik. Suuremad linnakirikud olid basiilikad pealööv oli külglöövidest kõrgem, ehitati ka üksikuid kodakirikud, selle kohta võib näiteks tuua järgmised kirikud: Tallinna dominiiklaste ja Pirita kloostri kirik. Kodakirikud olid Eesti keskaegsed maakirikud. 3. Kloostrid keskajal ja tänapäevl- Vaimuelu kujundajana oli kirikute kõrval oluline osa kloostritel, mida Eestisse katoliku ajal rohkesti asutati
Uue evangeelse kirikukorraldusega anti eestlaste kogudustele kasutada suured kirikud, ja nüüdsest peale alanud regulaarsete eestikeelsete jutlusetega tõstis luterlik reformatsioon esile rahvakeelse kirikliku trükisõna muretsemise. 2.1 Eestikeelsed trükised 16. sajandil Trükitud raamat jõudis Liivimaale juba 15. sajandil. Trükiste levikule viitavad Tallinnas säilitatavad inkunaablid, millest osa algselt Tallinna dominiiklaste kloostrile, Oleviste jutlustajale Reinhold Gristile ning hiljem Tallinna linnakoolile ja raeraamatukogule kuulusid. 16. sajandil trükitud raamatud kuulusid juba lahutamatult Liivimaa kultuuriellu nii vaimulikus kui ilmalikus mõttes. Eestikeelse trükitud raamatu ajalugu algab ikkagi reformatsiooniga. 7. novembril 1525 pandi tollal veel katoliiklikus Lüübekis aretsi alla üks vaat luterlike raamatutega, sealhulgas ka eestikeelsetega, mis olevat olnud teel Riiga
lihtsustatud ja massiivsemal kujul. Suuri aknapindu, õhulisi võlve, ehisfiaale, välimisi tugikaari jm elemente ei kas ei kasutatud või kasutati haruharva. Isegi Lõuna-Eesti tellisehituse piirkonnas olid siinsed tolle aja ehitised tihti küllaltki massiivsed (nt Tartu Jaani kirik ja Toomkirik). Gootika tõusis neogootikana (pseudogootikana) Eestis taas au sisse peamiselt 19. sajandil. Neogootika varaseimad suursugused näited on 1830ndatel aastatel varemeist taastatud Oleviste kirik Tallinnas ning Peterburi arhitekti Andreas (Andrei) Stackenschneideri poolt 1830ndatel aastatel projekteeritud Keila-Joa mõis. Samas kasutati teravkaartel põhinevaid neogooti elemente mõningate mõisate kõrvalhoonetes juba 18. sajandi lõpulgi. 19. sajandi lõpul, historitsismi hiilgeajal, oli neogooti stiil Eesti arhitektuuris teiste neostiilide kõrval üsna sageli kasutatav. 20.
KUNSTIAJALUGU 13.keskaegne ilmalik arhitektuur Eestis. LINNUSED JA LINNAKINDLUSTUSED 3 linnuse põhitüüpi: 1. Neemiklinnus müür ehitati piki mäeharja või eraldati müüri ja kraaviga mõni osa suuremast künkast. Mäenõlva järgiv müür kulgeb enamasti korrapäratult looklevana. 2. Tornlinnus sobis enamasti väiksemale kaitsemeeskonnale. Soodsaim kaitsesuund oli ülalt alla ja kivist torni võis edukalt kaitsta ka suure hulga vaenlaste vastu. ( näiteks Vao tornlinnus, Kiiu torn) 3. Kastell linnus nelinurkse müüriga piiratud ala. Näiteks mõõgavendade ehitatud linnus Tallinnas, ka Narva, Rakvere, Põltsamaa linnus. 4. Paljud Eestis püstitatud linnused olid tegelikult segatüüpi , näiteks võisid torn või kastell linnuseid ümbritseda loodust järgivad eeslinnused ja vallikraavide süsteemid. · 14. Saj. Sai valitsevaks korrapärane...
Historitsism (kr.k.historia-ajalugu) 1840-1940 Umbes19.sajandi keskel, 1840-50-tel hakkas arhitektuuris levima ja domineerima historitsism. Histotsismi ajal hakati nii ehituses kui ka mööblis matkima erinevaid varasemate ajastute stiile. Sakraalehitistes kasutati romaani ja gooti vorme, mujal ehitistes võeti kasutusele antiiki, renessansi, barokki. Juhul kui jälgiti täielikult ja ainult mõnda konkreetset stiili nimetati seda neo-e pseudostiiliks - neogootika, pseudogooti, neoromaani, neorenessanss, neobarokk. Historitsistlikke hooneid välismaal: Londoni Parlamenihoone, Westminsteri loss, Pariisi Ooperimaja Esimene h uus-stiiliks Eestis sai ka neogootika. See leidis väljundi Tartu toomkiriku varemete kohandamise projektis ülikooli raamatukoguks. Samuti kasutati neogootikat Oleviste kiriku taastamisel, peale 1820 toimunud tulekahju. Teise h stiilina tuli neorenessanss Rüütelkonna hoone näol. Edasi juba jäi neor. kaunis hästi p...
Kuna eesti veed olid kalarohked hakati üha rohkem kalastama. Linnadest olid tähtsad peale Narva ainult sadamalinnad. Riika hakkas linnu piirama. Majanduse elavnemine tekitas vajadust uute kaupade järgi, samuti näiteks laevaehituseks. Põhiliseks väljaveoks oli kuivatatud teravili, samuti oli tähtis lina, kanep ja sool. Kaubanduse kõrval oli väga oluline ka käsitöö. Tsunftikord muutsu senisest rangemaks ja keerulisemaks. Kaotati Oleviste gild, mistõttu paljud selle liikmed arvati nüüd lihtrahva hulka. Lisaks olid manufaktuurid e suurettevõtted. 1695-1697. aasta näljahäda on suurim Eestis olnud näljahäda. Ilmastik oli viljakasvatuseks ebasoodne. 1695 sadas terve suve läbi vihma, nii et ei saanud teha heina, rukis ei õitsenud ega valminud. Oli ka varane külm. Järgmine aasta oli saak veelgi kehvem. Juba kevadel hakkasid talupojad nälga surema. 1697 sulas teede ääres lume alt välja palju laipu
Suvemälestused "Tere, mina olen ahv, aga kes oled sina?", seda küsis ahv minult, kui külastasin suvel loomaaeda. Peale ahvide nägin seal veel teisi huvitavaid loomi nagu näiteks kaslasi, roomajaid, sõralisi ning ka eksootilisi linde. Tegelikult kujunes Tallinnas käik elamusterohkeks. Käisin Vabaduse väljakul sammast vaatamas. Peale selle muidugi mujal kondamised. Eredaimalt meenub ronimine mööda kitsast kivitreppi Oleviste kiriku torni 60-ne meetri kõrgusel asuvale vaateplatvormile. Oli vahva sealt linna vaadata! Suve keskel tabas meie tänavat suur politsei väljakutsete hulk. Esmalt paistis, et meie linnas töötab edukalt koerapolitsei. Naabri plehku pannud koera pärast kutsuti ment. Mingid tüübid väitsid, et nende pisikest Pitsut olevat valge peni väravast välja tormates rünnanud. Tänaval sõimlesid alles valjult koerte omanikud, kui hulkur jooksust saabus
kaunistatud Jaani kirik. 14. sajandil tõuseb tähelepandavaks arhitektuurikeskuseks tähtis kaubalinn Tallinn. Hilisgootika perioodil kujuneb siin omanäoline Tallinna koolkond, kus arvestati paekivi omapära Tallinna toomkirik valmis esialgsel kujul XIII sajandil. Sellest ajast on säilinud domikaalvõlvidega kaetud kooriruum. Niguliste kirik ehitati XIII sajandi lõpul esialgu pseudobasiilikana. Sellest on kahjuks säilinud ainult põhjaportaal. Oleviste kirik valmis esialgsel kujul umbes a.1330, kuid ehitati ümber XVXVI saj., nagu ka toomkirik ja Niguliste kirik. Pühavaimu kiriku koor ehitati XIII sajandi lõpul; kahelööviline pikihoone pärineb XIV sajandi esimesest poolest. Väga elav tegevus valitseb XV-XVI saj maakirikute ehitamisel. Esineb nii ühelöövilise kiriku kui ka kolmelöövilise kodakiriku tüüp. Tavaliselt on neil torn; nüüd saavad torni mõned varem tornita olnud vanemad kirikud
Eriti mõjuvad pidid nad olema aga uuena, kui kodu nende lihvitud välispind ja kullatud tipp säras silmapaistvalt päikese käes. Arhitekt Imhotep (esimene püramiid vaarao Dzosenile) asetas üksteise otsa seitse vähenevate mõõtmetega mastabat ja nii moodustus astmikpüramiid. Suurim ja imeltlusväärseim seda laadi ehitusmälestis asub Giza püramiidide väljal. See 146 meetri kõrgune Cheopsile kuulunud püramiid mahutaks endasse vabalt nt. Tallinna Oleviste kiriku. Püramiid on seest umbne, seal asus vaid hauakamber ja selle juurde viivad käigud, mis pärast matuseid kinni müüriti. Siiski oskasid hauarüüstajad leida tee püramiidi sisemusse peidetud aarete juurde, nii et hiljem loobuti püramiidide ehitamisest. Selle asemel hakati kasutama kaljukoopaid või haudu, mille sissekäigud hoolikalt kõrbeliiva sisse peideti. Ühe sellise matusepaida, noore vaarao Tutanchamoni hauakambri leidmine toimus 1922. aastal Kuningate orust
terve ööpäev.Seni on teadlased leidnud vaid ühe puutumata vaarao-Tutanhamoni.Tema hauas oli palju kullast,hõbedast ja vääriskividest luksusesemeid. Egiptuse püramiidid kuuluvad seitsme maailmaime hulka.Sageli ehitati püramiidi kogu vaarao valitsemisaja. Suurimat püramiidi-Cheopsi laoti kahest miljonist suurest lubjakivi blokist ning 100000 orja ehitasid seda 20 aastat.See ehitati 147.m kõrguseks ja see on kõrgem kui Oleviste kiriku torn Tallinnas. Püramiidide kõrvale püstitati suur kivikuju-sfinks. Arvatakse,et see püstitadi sinna surnud vaaraode valvuriks.
Gooti kunst Gooti stiil ... on teine keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil. See oli valdav 12. sajandist kuni 16. sajandini. Gootikale eelneb romaani stiil ja järgneb renessanss. Ajalugu Gootika sündis Prantsusmaal ning seal loodi ka kõige kaunimad gooti stiilis kunstiteosed. See esialgu pilkena mõeldud nimetus pidi tähendama barbaarset ja metsikut. Esimese suure kunstistiilina jõudis Gootika ka Eesti aladele ning on pärandanud meile hulgaliselt kirikuid, kindlusi ja muid mälestisi. Kolm perioodi: Gooti ajastu jagatakse tavaliselt kolme perioodi: 1. Varagootika 12. sajandi teine pool 2. Kõrggootika 13. ja 14. sajand 3. Hilisgootika 15. ja 16. sajand Arhitektuur Gooti stiili iseloomustavad kõrged saledad tornid, rohkete kujudega kaunistatud välisseinad ja roosaken. Gooti kirikud pürgivad kõrgustesse seda rõhutavad teravkaared ja ...
võtsid õiguse taluinimest müüa, kinkida, vahetada või pärandada 3.talupoegade kohustustes- talupojad pidid ülal pidama preestrit ja maksma kirikumaksu, Seati sisse talurahva koormised: kümnis, hinnus, teotöö kohustus, Talupoegade õiguslik olukord halvenes. 4. Maa välisilmes ( ehitised)- kihelkonna kaugematesse nurkadesse ehitati kabelid, kõige vanem: tsistertslaste ordu, rajasid Tallinnasse mungaordu, esimene linnakool rajati 1432. a Tallinnasse Oleviste kiriku juurde 5.Vaimuelus-kujundati senised muinaskihelkonnad kirikukihelkondadeks, mis kattusid ühe kogudusega, kihelkonna keskuses oli kirik ja kirikuõpetaja, et kontrollida, kas koguduse rahvas ristiusust midagi teab, korraldati kirikukatsumisi, jätkus matmine vanadesse kalmetesse. EESTI MUINASAJAL Kus paiknesid keskmise ja noorema kiviaja I poole asulad Miks ? Veekogude ääres,kala oli toiduks võtta,joogivesi oli olemas.Mööda veeteed oli kergem liikuda.
elanikkond oli veel pikka aega ristiusu vastu meelestatud. Tallinnas on 14 sajandi ilme säilitanud Pühavaimu kirik, milles on 1483 Bernt Notke valmistatud altar, mis koosneb puidust skulptuurikompositsioonist ja maalingutest, kujutades Püha Vaimu väljavalamist. Teine Notke suurteos Tallinnas on 7,5m pikkune lõik hiigelmaalist ,,Surmatants", mis iseloomustab hilisgootikal populaarset elu kaduvust ja kõige surelikkust iseloomustavat temaatikat. Oleviste kirik ehitati ümber 15 saj basiilikaks, see on ka Eesti kõrgeim kirik, millekesklöövi kõrgus on 31m ja torni tipp 123m, keskajal oli tornikiiver veelgi kõrgem. Mujal Euroopas hilisgootikale omane vormirikkus siin ei esinenud, ehitised olid lihtsad, tagasihoidlike kaunistustega. Üldilme poolest esindab Talinna vanalinn Põhja-Euroopa hilisgootikat paremini kui ükski teine linn ja on seetõttu rahvusvahelise tähtsusega kunstimälestis
Hansalinna staatusest ja linna hiilgeajast, 15.16. sajandist, pajatavad endised soola-, jahu- jm väärtusliku kauba hoidlad. Pööra pilk üles ja pea igast tänavast leiad mõne hansakaupmehele kuulunud maja, kus tänaseni jahukottide vinnamiseks mõeldud veokonksud pööninguluuke ehivad. Eesti ühe tähtsama väljaku Raekoja platsi keskel on ümmargune kivi, mis tähistab ainukest punkti, kust on näha kõik viis Tallinna keskaegset torni. Nende seas Oleviste kiriku torn, mille puhul pakub võrdselt elamusi nii selle otsa ronimine kui ka sealt avanev vaade, ning ka Euroopa kõige kuulsama kunstiteost Eestis, "Surmatantsu" eksponeeriv Niguliste kirik. Raekoja platsi servast leiad aastast 1422, Euroopa vanima samas hoones katkematult tegutsenud apteegi, kust peale tänapäevaste rohtude on au sees ka keskaegsed retseptid. Toompeal jalutades tutvu praeguse luterliku peakiriku ja sajandeid Põhja-Eesti peakirikuna tegutsenud
Maalingute teemadeks on Kristuse kannatuslugu ja Püha Eliisabeti legend. · 15. Saj lõpul seostub Tallinn Madalmaade kunstiga, seda esindab Brugges u. 1490 valminud ainult maalidest koosnev Maarja altar. Kujutatud on 30mustpead, kelle seast paistab esile üks väga realistlikult kujutatud vanem mees. Selle teose autor on LUCIA LEGENDI MEISTER. · 16. Saj alguses loodi Tallinnas 2 olulist kiviskulptuuriteost. Üks neist on Hans Pawelsi kenotaaf Oleviste kiriku Maarja kabeli välisseinal. See meenutab kivist raiutud tiibaltarit. Nissides 8 reljeefi, mis kujutavad Kristuse saabumist Jeruusalemma ja kannatuslugu. Alumises nissis luukere kujutis. Kenotaafi autorid olid HYNRIK BYLDENSNYDER , CLEMENS PALE. · 1529. Müüriti Suure Rannavärava kohale Tallinna vapikivi.
Inglise kirikutele on omane soliidne, kõrge nelitistorn. Heaks näiteks on Inglismaa üks tuntumaid kirikuid Westminster Abbey Londonis, samuti Salisbury katedraal. Eestis: Kunagistest Eesti kindlustatud linnadest on kõige paremini säilinud Tallinn. Oma müüride- tornide, keskaegse tänavatevõrguga, kõrgeviiluliste elamute, kirikute ja ühiskondlike hoonetega on Tallinna vanalinn ainulaadne ehitusmälestis. Raekoda, Toomkirik, Niguliste, Oleviste jaPühavaimu kirik, Toompea linnus kõrge Pika Hermanni torniga, Suur Rannavärav, Kiek in de Kök, linnamüür Tornide väljaku ääres ja mujal ning paljud muud gooti stiilis ehitised teevad Tallinnast tõelise linn- muuseumi.
transport links with Western Europe and Estonia's accession to the European Union have made Tallinn easily accessible to tourists. The main attractions are in the two old towns (Lower Town and Toompea) which are both easily explored on foot. Eastern districts around Pirita and Kadriorg are also worth visiting and the Estonian Open Air Museum (Eesti Vabaõhumuuseum) in Rocca al Mare, west of the city, preserves aspects of View of Oleviste church tower International relations Tallinn participates in international town twinning schemes to foster good international relations. Partners include: Annapolis, United States Bialystok, Poland Dartford, United Kingdom Gdask, Poland Gdynia, Poland Ghent, Belgium Gothenburg, Sweden Groningen, Netherlands Kiel, Germany Kotka, Finland (1955) Loma, Poland Los Gatos, United States
Euroopaga võrreldes veidi lihtsustatud ja massiivsemal kujul. Suuri aknapindu, õhulisi võlve, ehisfiaale, välimisi tugikaari jm elemente kas ei kasutatud või kasutati haruharva. Isegi Lõuna-Eesti tellisehituse piirkonnas olid siinsed tolle aja ehitised tihti küllaltki massiivsed (nt Tartu Jaani kirik ja Toomkirik). Gootika tõusis neogootikana (pseudogootikana) Eestis taas au sisse peamiselt 19. sajandil. Neogootika varaseimad suursugused näited on 1830ndatel aastatel varemeist taastatud Oleviste kirik Tallinnas ning Peterburi arhitekti Andreas (Andrei) Stackenschneideri poolt 1830ndatel aastatel projekteeritud Keila-Joa mõis. Samas kasutati teravkaartel põhinevaid neogooti elemente mõningate mõisate kõrvalhoonetes veel 18. sajandi lõpulgi. 19. sajandi lõpul, historitsismi hiilgeajal, oli neogooti stiil Eesti arhitektuuris teiste neostiilide kõrval üsna sageli kasutatav. 20. sajandi esikümnendil stiil hääbus, jäädes mõningal määral kasutatavaks vaid
lugu. Tema oli esimene kunstnik, kes hakkas Eestisse tooma romantilist kunsti. Tollal ajal nõudsid natsareenlased Baltikumi kunstnikelt klassistsismi idealiseeritud vorme ja nõudsid kunstilt siirast tundeküllust. Maydell tegi joonistused vaselõigete sarjale „50 pilti Liivimaa ajaloost“. 1835. Aastal asutas ta Tartus ksülograafia töökoja. Samuti kavandas ta uue neogooti vormides altari 1820.aastal põlenud Tallinna Oleviste kirikule.7 Maydell aga oli mitmekülgne inimene ja paljude huvidega. Tema tegevus jagunes mitme ala vahel, mille hulka kuulub märgatava jälje jätmine vene illus tratsioonikunsti , altarimaalide maalimine, skulptuurportreede loomine.8 7 http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/0/02/Oleviste_varemed.jpg/220px- Oleviste_varemed.jpghttp://www.muuseum.ut.ee/vveraamat/pages/data/toome/Toome- Maydell1842-ur7862.jpg 8 http://www.nlib.ee/html/digi/puugravyyr/puugravyyr
Värvilised klaasaknad. Sündis värvitud puuskulptuur. Hakati tegema freskosid(märjale krohvile maalimine). Jätkus raamatumaal. Tekkis tahvelmaal. Loodi vaibakunst. 10. Mis on vitraazkunst? Too mõni näide keskaja vitraazkunstist. Vitraazkunst- värvilistest klaasitükkidest kokku seatud või läbipaistvate värvidega maalitud klaasaknad. 11. Millised on Eesti kuulsamad gooti stiilis ehitised? Toomkirik, Niguliste, Pühavaimu ja Oleviste kirik. 12. Kuidas on Tallinnaga seotud Herman Rode ja Bernt Nodke? Nigulise peaaltar telliti Hermen Rode töökojast.Samas kirikus on ka olemas Bernt Notke maal"Surmatants". 13. Milline on keskaegeste "Surmatantsu" maailde sõnum? Et olenemata,kas oled mõnel kõrgemal kohal olev isik või siis madalama seisusega, katk võib kõiki neid samamoodi hauda viia. ROMAANI JA GOOTI PILDID: 1. Basiilika põhiplaan ristlõige 2. Ristvõlvid Vezelay kloostrikirikus
*Eesti oli ka transiitmaa läbi Eesti Venemaalt Lääne-Euroopasse -Lina, tehniline kanep (köied) *Sisse toodi ja viidi ka Venemaale Lääne-Euroopast -Sool, metall, tubakas, kirjutuspaber Käsitöölised *Olid linnades koondunud tsunftidesse *Väljaspool tsunfti oli käsitööga tegelemine keelatud -Müügiks, mitte oma tarbeks *Rootsi aja eestlasi tsunftidesse ei võetud -Ei olnud enam linnakodanik, tõrjutakse välja *Tallinnas Kanuti gild ja Oleviste gild -Kanuti oli madalam, Oleviste kõrgem käsitöö -Kanuti pandi kinni, Oleviste ei võtnud Kanuti liikmeid vastu *Rootsi ajal tekkisid esimesed manufaktuurid -Tsunftide tõttu oli raskendatud linnadesse tekkimine -Seega tekkisid maale või väljaspoole linnapiiri -Oluline manufaktuur oli Hiiumaal Hüti klaasimanufaktuur -Valmistasid aknaklaasi, pudeleid, kausse *Maal olid ka telliselöövid -Valmistati telliseid
värvilise marmortahveldisega Palee e palazzo: 4-nurkne, siseõuega, 3- korruseline Saksamaa Ehitised punasest tellisest, ka kivist Riia vanalinn ja Toomkirik on ka punasest tellisest(Läti oli Saksa võimu all ning oli sarnane arhitektuur) Eesti Linnakirikud Tallinn- Toomkirik, Niguliste, Oleviste, Pühavaimu kirik Tartu- Jaani kirik Maakirikud Põhilised kodakirikud Valjala, Mihkli, Martna, Ridala, Karuse, Püha, Karja kirik o Kujutav kunst · Arhitektuuri teenistuses, kuid romaani kunstiga võrreldes looduslähedasem, inimlikum · Oluline on skulptuur- S-figuur(ka maalikunstis) Prantsusmaal- Reimsi katedraali skulptuurid 2500 tk
Kuldse ajajärgu proosa 1. sajandil eKr. hakkas rooma kirjanduses kaduma võõramaine ainestik. Kirjanduses said valitsevaks proosavormid, kirjanikeks olid sageli poliitikategelased ja riigimehed. Rooma kirjanduse õitseng, tema "kuldne ajajärk" langeb rooma polise lagunemise ja impeeriumi tekkimise ajastusse, hilisemasse ajajärku antiikmaailma arengus. Rooma kirjanduse "kuldne ajajärk" ei tunne neid laialdasi ja keerulisi küsimusi, mis seisid atika ajajärgu aegse Kreeka ühiskondliku mõtte ees, kuid ta annab subjektiivse elu hoopis suurema süvendatuse ja sisemise läbielamise suurema intensiivsuse, olgugi kitsamas ning piiratumas sfääris. Selles seisnebki too uudsus, mille rooma kirjandus terviklikult vaadelduna toob antiikkirjanduse üldisse pilti. Kuldsel ajajärgul loodi klassikaline kirjanduskeel, nn kuldne ladina keel. Ühtlasi oli see hiilgavate kõnemeeste aeg. . Sajandi esimesel poolel kirjutasid Catullus ja Lucretius silmapaistvaid ...
EGIPTUSE KUNST Egiptuse kunstile on omased kaks iseloomulikku joont: 1) kunst on tihedalt seotud hauataguse eluga, kunsti põhieesmärgiks oligi hauataguse elu sisustamine 2) kunst püsis väga pikka aega (u. 3000 aastat) muutumatuna I Arhitektuur Elamu- ja lossiarhitektuur on väheolulised. Tähtsaimad on hauaehitised. See on seotud usuga - arvati, et inimese hing, vaimne teisik elab peale surma edasi. Hingel peab olema koht, kuhu minna, järelikult tuleb keha säilitada. Igaks juhuks, kui keha peaks hävinema, tehti inimesest ka kujukesi. Hauatagusesse ellu oli samuti vaja kaasa panna mitmesuguseid esemeid. Hauakambrite areng tegi läbi mitu etappi: mastaba astmikpüramiid püramiid Säilinud on u. 100 püramiidi, mis moodustavad u. 70 km pikkuse rea. Tuntuimad asuvad Giza püramiidideväljal. Näiteid püramiididest: * Cheopsi püramiid (146 m kõrge,...
6. 8. 8. 9. 9. 11. 10. 2. 13. 14. 17. 18. 19. 20. 1. 22. 3. 24 26. 25. 27. 28. 29. 30. 31. 32. 33. 34. 35. 36. 37. 38. 39. 40. 41. 42. 43. 44. 45. . 47. 48. 49. 50. 51. 52. 54. 53. 55. 56. 57 58. 57. 59. 60. 61. 62. 63. 65. 64. 66. 68 . 67. 69. 70. 71. 72. 73. 74 75. 76. 77. 78. 79. 80. 81. 83. 1. K...
Gooti kunst Eestis Eestis juurdus gooti arhitektuur mõned aastakümned pärast siinsete alade allutamist ristiusule ehk ca 1250-80ndatel aastatel. 13. sajandi lõpul oli gooti arhitektuuritehnika siinmail romaani stiili lõplikult võitnud ja oli kasutusel kuni 1520-40ndate aastateni, mil ta tasapisi hakkas taganema renessansi ees. Praktiliselt kõik Eesti keskaegsed kirikud, linnused jm ehitised on ehitatud gooti stiilis teravkaarmotiivi kasutades. Põhja-Eesti paepiirkonnas juurdus gootika Lääne-Euroopaga võrreldes veidi lihtsustatud ja massiivsemal kujul. Suuri aknapindu, õhulisi võlve, ehisfiaale, välimisi tugikaari jm elemente kas ei kasutatud või kasutati haruharva. Isegi Lõuna-Eesti tellisehituse piirkonnas olid siinsed tolle aja ehitised tihti küllaltki massiivsed (nt Tartu Jaani kirik ja Toomkirik). Gootika tõusis neogootikana (pseudogootikana) Eestis taas au sisse peamiselt 19. sajandil. Neogo...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
