VANAVENE KUNST Sofia peakirik Kiievis. 1017-1031. Makett. Püha Sofja peakirik Kiievis kaasajal. Baroksed tornikiivrid pärinevad 18. sajandist Vladimiri Jumalaema. u. 1150. Püha Dmitri peakirik Vladimiris. u. 1193-1197. Pokrovski kirik Nerli jõe ääres. 1165. Novgorodi kreml linnulennult. Kullatud keskkupliga kirik on Sofia peakirik. Sofia peakirik Novgorodis. 1045-1050. Aristotle Fioravanti. Uspenski katedraal Moskva Kremlis. 1475-1479. Postnik ja Barma. Vassili Blazhennõi kirik Moskvas, Punasel Väljakul. u. 1555-1561. Vassili Blažennõi kirik Kiži puukirikud Oneega järve saarel Puusindlitega kaetud sibulkuplid Issanda Muutmise kirik Kizhis. 1714. Punane Väljak Moskvas. Tagaplaanil Kremli kindluse Spasski väravatorn (15. saj) ja Ivan Blazhennõi kirik (16. saj.) Pihkva kreml. 13.-15. sajand. Tagaplaanil Kolmainsuse peakirik Theophanes Kreeklane. Issanda muutmine. u. 15. saj. algus. Theophanes Kreeklane. Neitsi Maarja. u....
"dromiidid" ehk kahe aerureaga kahemastiline bütsantsi sõjalaev, seega samuti sõudjateks. Mõned lingvistid on aga seisukohal, et sõna "russ" võis tekkida Rootsi lõunapoolse ranniku Roslageni nimest. Rjurikud Mida aeg edasi, seda kindlamaks saavad ajaloolased, et Rjurik ja ta 2 venda ei ole õige väide. Arvatakse, et kroonik kasutas ilmselt rootsi keelest ebaõnnestunult tõlgitud tõlget. Õige variant oleks siis : Rjurik tuli Novgorodi oma saatjaskonnaga, kuhu kuulusid sugulased, sõjamehed ja lähikondlased. Seda tõestavad ka arheoloogilised leiudNovgorodi lähistelt. Need tõestavad, et Rjuriku vendadest ei ole mingit põhjust rääkida. Rjurikut peetakse Rjurkovitside valitsejasoo esiisaks ning Vana-Vene riigi rajaja Igori isaks. Rjurik olevat olnud rosside ehkrusside soost seda on peetud Kesk-Rootsi Roslageni piirkonna viikingihõimuks. Vene ajaloolase Vassili Tatistsevi oletusel võis Rjurik olla veneedide soost
Visla jõest läänes elanud vendi hõimude vastu. 12. sajandi keskel algas ka Soome ristiusustamine rootslaste poolt. Sajandi lõpuks oli kitsas piirkond Eestist põhjas kuni Leeduni lõunas jäänud viimaseks paganlikuks kiiluks lääne- ning idakiriku vahel. Tähtsaks keskuseks nii saksa kaupmeeste kui ka ristisõdijate liikumisel ida poole sai 1143. aastal asutatud Lüübek - sakslaste esimene linn Läänemere ääres. Lüübekist liiguti edasi Visbysse (Gotlandil), Pihkvasse, Novgorodi ja Väina (Daugava) jõe suudmesse. 1184. aastal saabuski Väina suudmes elavate liivlaste juurde piiskop Meinhard ja hakkas sinna ehitama kirikut. Turaidas tegutses Meinhardi abiline Theoderich. Theoderich olevat kannatanud surmaohtu eestlaste silmis väga halvaendelise päikesevarjutuse tõttu, mis leidis aset 1191. aasta jaanilaupäeval (23. juuni). Eestlased kinnitanud, et ta söövat päikese ära. 1193. aastal
Vanamuusikafestivalid Ingrid Tagel, Liina Kokk, Pille-Riin Sootna, Kristiina Moosel, Hele- Andra Kuulmets · Kontserdid toimuvad linna kirikutes, erinevates saalides ja linna muudes põnevates paikades. · Keskaegsed pillid. · Tantsijad. Tartu Vanamuusika Festival · 1996 · Euroopa keskaja muusika · Tihedad sidemed Schola Cantorum Basiliensis'ega Sveitsist · Raho Langsepp · Festivitas Artium · 6.-9. oktoober Viljandi Vanamuusika Festival · 1982. aasta · Neeme Punder · 26. korda · 12.-17. juuli · Öökontserdid · Paolo Pandolfo,Trio Mediaeval, Haapsalu Vanamuusika Festivalid · 1994. aasta · Haapsalu Festivalikoor · CEFEMA · Paul Dombrecht, Sirkka-Liisa Kaakinen- Pilch · Toomas Siitan Rakvere Vanamuusika Festivalid · "Fiori musicali" · Rohkem pille kui varasemal korral. · "Händel Bachil külas" · "Puukingatants" Saaremaa Vanamuusikafestival · Neljas festival (2000) ·...
Pärast teda oli Oleg 882. Druziina Vürsti peamine sõjalise, administratiivse ja kohtuliku võimu tagaja. Vürsti sõbrad. Bojaar praegu pole mul küll õrna aimugi kes see olla võiks. Veetse linna juhtiv rahvakoosolek. Veetse valis vürsti. Koosnes kaupmeestest. Tsingis-khaan Tubli mongol, kes sai jugiks ja vallutas palju venemaad. Batu-khaan Pärast tsingivenda, tema lapselaps. Pidi vallutama palju. Sitagi ta vallutas. Aleksander Nevski 13.saj Novgorodi valitseja. 1240 võitis rootslasi Neeva lahingus; 1242 võidab Peipsi peal sakslasi; 1252 saab khaanilt Vladimiri-Suzdali maa jarlõki. Kolmanda Rooma Teooria Venemaa on kolmas Rooma. Kestab tuhat aastat. Baskakk khaani inimesed kes kogusid makse (vist). Jarlõkk mingi luba.
Slaavlased ja Vana-Vene riik Slaavlased (indoeuroopa hõimud) algkodu Mustast merest loodes. Dnepri ja Volga lähedal. · Alepõllundus, karjakasvatus, kindlustatud asulad, agressiivsed hõimud, ühiskond kihistunud, kogukonda juhtis ülik koos sõjalise kaaskonnaga. · Druziina ( e sõpruskond) sõjaline kaaskond. · Iseloomustav on sõjakus ja ekspansiivus (uusi maid haarata). · Slaavlased panid liikuma hunnid. 1) idaslaavlased (esivanemad andid)venelaste esivanemad(valgevene, ukraina) 2) lääneslaavlased (esivanemad veneedid)-Saksamaa idaossa. 3) lõunaslaavlased (esivanemad sklaviinid)Balkani ps, Bütsants(osad). Tänapäeva Rumeenia, Bulgaaria, Sloveenia, Horvaatia. Vana-Vene riik ehk Kiievi-Vene Tekketeooria e Normanni teooria( slaavlased kutsusid neid varjaagideks): Slaavlased kutsusid Rjuriki, Trevori ja Sineuse endale valitsejaks(normanni soost val...
merd põgeneda kaitsetornidega sild laevad jäeti maha, põgeneti mööda maad - suured kaotused eestlastele järkusid vaenlaste sõjaretked - katk rahuläbirääkimised rahu liivlaste-latgalite ja eestlaste vahel, 1212 eestlased ja sakslased. Toreida vaherahu 3 aastat Suhted venelastega - pinev vahekord venelastega sundis eestlased rahuläbirääkimistele - 1210 Novgorodi vürst Udaloi ja Pihkva vürst Vladimir piirasid 8 päeva Otepää linnust eestlased ostsid end piiramisest vabaks - 1212 Novgorodi vürst suure väega Järvamaale, Harjumaale Varbola linnuse piiramine osteti end vabaks (700 marka) - sakslaste sõjakäigul Soontaganasse 1210 ja 1211 a vahetusel osales suur hulk Pihkva venelasi 2. Võitlused aastail 1215-1221 Rüüsteretked Ridalasse ja Sakalasse
2)eestlased ei olnud valmis plaanipära Steks rünnakuteks,vaid üksik rünnakuks 3)vaenlased ei pidanud kinni lepetest 4)liitlasi polnud Taanile-Harjumaa,Tallinn,Rävala Riia-Läänemaa,Saksa-Kesk-Eesti Vakusepidu-vasall kohtub oma talupoeg Himus-kindla suurusega andam Danzingi kongress-moodustati 1397,peale Tartu vallutamist Saksa-Ordu tahtis sõltumatut võimu Maapäev-Liivimaa maaisandate ja seisuste kokkusaamine (majandus,poliitika,tülide lahendus) 1478.a.venelased Novgorodi vallutasid Linnlase kohustused:vahiteenistus,sõjaline kaitse, Maksude maksmine.Linnalase privileeg: käsitöö ja Kaubandus,linna kohus,vaba voli linna metsale Raevõim-rahaga tegelemine,kohtuvõm,sekkuse Elanike ellu,riided Venemaale viidi:kalev,sool,vein,õlu,vürts Venemaalt:karusnahk,mesi,vili. Piiskopkonna juures toomkapiitlid, piisk.. jagunes Kirikukihelkondadeks. Tsisterlased jõukad mungad(annetused) uued põllunipid Kerjusmungaordud(dominikaalased,frantsisklased) Inimese sõbralikumad
avastasid ning rüüstasid seal palju maid. Rootsi viikingid reisisid mööda Dnepri ja Volga jõgesid Venemaale ning mööda teisi jõgesid edasi Kaspia ja Musta mere äärde. Venemaal kaubeldi pronksnõudega, pärlitega, hõbedaga ja hiina siidiga. Viikingi kaupmehed käisid ka Lähis-Idas kauplemas, nad jõudsid kuni Bagdadini välja; veel käisid nad Konstantinoopolis. Aastal 860 rajasid viikingid Venemaale Novgorodi vürstiriigi ja hakkasid seal ise valitsema. Rootsi viikingid rajasid Venemaale Kiievi ja Novgorodi linnad. Paari aasta pärast (862. a) lõid viikingid püsivad kaubasuhted Bagdadi ja Konstantinoopoliga. Taani ja Norra viikingid aga rüüstasid ja röövisid palju rohkem kui Rootsi viikingid. Umbes aastal 830 hakkasid nad (Taani ja Norra viikingid) tihedamini rüüstama Inglismaad ja Frangi riiki. Aastal 874 lõid viikingid oma asunduse Islandile, kuhu asus elama sadu viikingiperekondi
Õpetaja andis mulle selle mehe ja hakkaksin tegelema referaadiga. Muide ma ei tea Nikolai Rimski-Korsakov eluloost näiteks kuidas hakkas muusikuks, muud. Seetõttu tahan sellest teada saada. Nii hakkasin uurima sügavamalt tema elust ja sellega saan teada rohkem temalt infosid. Nikolai Andrejevits Rimski-Korsakov ( -) elulugu Nikolai Rimski-Korsakov oli kuulus vene helilooja ja muusikaõpetaja. Rimski-Korsakov sündis 18.märtsil 1844.aastal Novgorodi lähedal Tihvinis. Helilooja isa oli kõrge ametnik. Nikolai vanemal meremehest vennal oli talle suur mõju. Ka helilooja armastus mere vastu tekkis tänu vennale ja admiralist onule. Tulevase helilooja andekus avaldus varakult - juba nelja-viieaastasena laulis ta täpselt järele kõiki kuuldud viise, kuueselt hakkas regulaarselt muusikat õppima. Tihvinis tegi ta ka esimesed katsed heliloomingu alal, mis pole kahjuks säilinud
Kordamisküsimused ajaloos: Balti ristisõda ja keskaeg 1200 - 1557 (AT2) 1. Nimeta eestlaste Muistse Vabadusvõitluse põhjused? *Sakslaste tung itta (drang nach osten) *Uus laevatüüp eurooplastel Põhjameredel seilamiseks KOGE *Uus kaubatee Saksa aladelt Novgorodi *Läänemere idakalda ristimise soov (viimane ala Euroopast mis oli ristimata) *Saarlaste, kuralaste rüüsteretked Rootsi, Taani ja Saksa rannikuile. 2. Nimeta esimesi piiskoppe kes Maarjamaale tulid? Esimeseks Liivimaa piiskopiks, kes paigale jäi oli Meinhard, kes rajas Väina (Daugava) jõe suudmesse kiriku (Üksküla). Meinhard sai surma ja siis tema asemel tuli Berthold. Piiskopiks saanud Breemeni toomhärra Albert von Buxhoevden.
Usund Vadjalased sattusid õigeusu mõjusfääri juba 10. sajandi lõpul, ent sisuliselt said nad õigeusklikeks ehk alles 16. sajandil. Vadja küladest pole kristluse-eelse usundi elemendid lõplikult kadunud tänini. Ajalugu Vadjalaste asuala Lääne-Ingerimaal pole olnud kuigi turvaline paik venelaste, rootslaste ja sakslaste sõjakäikude tõttu ning juba 9. sajandil jäädi võõraste võimu alla. Kiievi Venemaa killustudes 12. sajandil jäid vadjalaste alad Novgorodi feodaalvabariigi koosseisu. Selle riigi loodepoolset administratiivüksust nimetati Vadja viiendikuks, pealinnas oli Vadja (Tsuudi) tänav, vadja sõjasalgad osalesid Novgorodi sõjakäikudel. 1480. aastail, pärast Novgorodi ühendamist Moskva suurvürstiriigiga küüditati vadjalasi Venemaa siseossa. Kui Ingerimaa 1617. aastal Stolbovo rahuga Rootsi koosseisu läks, pagesid paljud sajandite vältel tasapisi õigeusklikeks saanud vadjalased luteri usu eest ise Venemaale
hõimud) äge vastupanu ja riikluse kujunemine Leedus. - Lübecki linna rajamine 1143 sai lähtepunktiks saksa kaupmeeste liikumisel itta ja edasistel vallutustel Läänemere idarannikul. b) Saksa kaupmeeste soov hõivata kaubandusmonopol Venemaaga: - Peamised kaubateed Venemaale kulgesid 12.saj Lübeckist Ojamaale (Gotlandile), kust omakorda kulgesid läbi Läti jõgede või Soome lahe ranniku kaudu Novgorodi, Pihkva ning teiste Vene vürstiriikide aladele. c) Rooma paavstide soov levitada katoliku usku: - 12.-13.sajand olid katoliku kiriku ja paavstivõimu hiigelajad. - Oma mõjuvõimu tugevdamiseks algatasid paavstid ristisõdu Palestiinas (e Pühal Maal) ja võideldi ilmalike valitsejatega Euroopas. - Eestlased ja läti- ning leedu hõimud (balti hõimud) olid viimased
valitsemisega Baltimaades. Juba XIII sajandi lõpus oli taanlastel siin tugev kants, mis kaitses läänemaade huvisid Eestimaal ja oli ka heaks varjupaigaks vallutajatele põlisrahva mässude puhul. Arvatavalt koosnes linnus XIV sajandi esimesel poolel peahoonest ja kahest eesõuest. Peahoone oli nelinurkse kujuga ringehitis, mille loodenurgas asus torn. Põhjahoov teenis linnuse lisakaitsefunktsiooni. Suur läänehoov oli sõja puhul elanikele peavarjuks. 1294. aastal põletas Novgorodi vürsti väesalk Narva linnuse. Praeguse linnuse vanimad osad pärinevad umbes 1300. aastast, mil taanlased alustasid kastellilaadse kantsi rajamist senise puitlinnuse asemele. Selle loodenurgas kõrgus neljanurgeline torn praeguse Pika Hermanni torni eellane. 14. sajandi vältel laiendati linnust. Esimesena rajati kastelli põhjaküljele väike eeshoov, aastail 1341-1342 aga suur läänepoolne eeshoov. Üldjoontes juhindusid kõik hilisemad täiendused ja ümberehitused
Eestlaste Muistne Vabadusvõitlus ja keskaeg 1200-1558 põhjused Sakslaste tung itta. u.1100-u.1400 (DRANG NACH OSTEN) Toimus järk-järguline Saksa kolooniate asutamine ida-aladel. UUE LAEVATÜÜBI – KOGE (kaubalaev Põhjameredel 12-15.saj.) leiutamine. Uue kasumliku kaubatee kujunemine Saksamaalt – Novgorodi feodaalvabariiki, mis läbis Eesti ala. Läänemere idakalda ristimise vajadus (viimane ala Euroopast mis oli ristimata - Tänased Soome, Eesti, Läti ja Leedu alad) Oli peamiseks sõja ettekäändeks Saarlaste jm. rüüsteretked (mereröövlitegevus) Rootsi, Taani ja Saksamaa rannikutele Ristisõja käik 1184.a. tuli Liivimaale esimesena püsivalt piiskopiks Meinhard. Rajab Väina jõe suudmesse esimese kiriku ja alustab rahumeelset ristimist. 1196.a
Vladimiris, Suzdalis ja selle ümbruses kerkis imekauneid väikesi kirikuid, mille välisilmele andsid erilise võlu rikkalikud skulptuurkaunistused. Need pühakuid ja igasuguseid fantastilisi loomi kujutavad reljeefid ning põimuvast paelast ornamendid sarnanevad keskaegsele skulptuurile Lääne-Euroopas, samuti avaldub neis sugulus vanaarmeenia kunstiga. Dmitri kirik Vladimiris ning Pokrovski kirik Nerli jõe ääres- need on parimad näited vanavene arhitektuurist. Novgorodi kreml linnulennult Sofia peakirik Omapärane ehitusviis arenes välja Novgorodis. Selles rikkas kaubalinnas valitsesid kainemad vaated. Sealsed pühakojad tehti lihtsamad, nende lagedavõitu seinad lubjati valgeks ja nii moodustub vägagi meeldiv kooskõla helendavate müüride ja kullatud sibulkuplite vahel. Huvitav on ka kindlustatud linnasüda, nn. kreml. Kremli keskmeks oli suurejooneline Sofia peakirik. Võiks esile tuua ka meile lähima linna, Pihkva
läände ja avastasid ning rüüstasid seal palju maid. Rootsi viikingid reisisid mööda Dnepri ja Volga jõgesid Venemaale ning mööda teisi jõgesid edasi Kaspia ja Musta mere äärde. Venemaal kaubeldi pronksnõudega, pärlitega, hõbedaga ja hiina siidiga. Viikingi kaupmehed käisid ka Lähis-Idas kauplemas, nad jõudsid kuni Bagdadini välja; veel käisid nad Konstantinoopolis. Aastal 860 rajasid viikingid Venemaale Novgorodi vürstiriigi ja hakkasid seal ise valitsema. Rootsi viikingid rajasid Venemaale Kiievi ja Novgorodi linnad. Paari aasta pärast (862. a) lõid viikingid püsivad kaubasuhted Bagdadi ja Konstantinoopoliga. Taani ja Norra viikingid aga rüüstasid ja röövisid palju rohkem kui Rootsi viikingid. Umbes aastal 830 hakkasid nad (Taani ja Norra viikingid) tihedamini rüüstama Inglismaad ja Frangi riiki. Aastal 874 lõid viikingid oma asunduse Islandile, kuhu asus elama
Varakristlik kunst · Ristiusk tekkis Vahemere ääres · Roomlastele vastuvõetamatu -Kõik inimesed võrdsed jumala ees -Jäid oma usule truuks -Peab olema alandlik ja sõnakuulelik -Peale surma läheb hing paradiisi · 313 Rooma keiser Konstantinus lubab ristiusku · 380 muutub ristiusk ametlikuks usuks · Varakristlikust peamised kunsti leiud seina ja laemaalid, millel on kristli sümboolika · Vaba skulptuuri ei tehtud -Tahtsid erineda paganlikest uskumustest · Basiilikast (Kohtu ja turuhoone) areneb välja ristiusu kirikutüüp -Lihtne pikergune hoone, mille 2 rida samabaid jagab 3 kitsaks lööviks -Hoone alati ida-lääne suunaline -Pikihoone ida poolses osas asus põikihoone ehk transept -Poolkaar ehk apsiid Asub altar -Ladina rist Ristiusu kiriku plaan Näide: Rooma Vana Peetri kirik ...
mille järel rajati erinevaid kirikuid. All-linna ja jõe vahele rajati linnamüür koos tornidega; ümber Toomemäe vallikraav, mis oli ühenduses Emajõega. Suuremad ehitustööd lõppesid 14. sajandi alguseks. Kindlustustööd olid vajalikud eelkõige vene vägede tõrjumiseks 13. sajandi keskel märgiti Tartut esmakordselt ürikutes linnana, linnaks sai ta hiljemalt 1262. aastal kuid tõenäoliselt tunduvalt varem. 13. sajandi lõpul sai Tartust Hansa Liidu liige. Tartu asus Pihkva ja Novgorodi kaubateel. Linnast kujunes tolle aja kohta tüüpiline ja edukas saksa kaubalinn. Linna jõukusest annavad tunnistust muuhulgas ka arheoloogilised leiud.13./14. Sajandi ajast on Tartust leitud väga haruldasi, Süürias või Veneetsias valmistatud peekrite kilde. Tartu oli Riia ja Tallinna järel suuruselt kolmas linn Vana-Liivimaal. 15. sajandi alguses oli Tartus üheksa kirikut, rohkesti aedu ning linna ilu kiitsid oma reisikirjades paljud rännumehed.
VANAVENE ARHITEKTUUR JA MAALIKUNST Vanavene kunst hakkas kujunema 9.10.saj. Seda võib pidada Bütsantsi kunsti jätkuks ja edasiarenduseks. KIRIKUD Kiievi Sofia katedraal südamik meenutab kreeka risti. Välisilmes domineerivad kuplitega tornid. Novgorodi Sofia katedraal välisilme väga lihtne ja range. Esinduslikum ja toredam laad. Tuntuimad kirikud Novgorodis ja selle ümbruses: Georgi peakirik Jurievi kloostris, Lunastaja kirik Nereditsas. VladimirSuzdalimaa arhitektuur kuulsaimad on Dmitri katedraal Vladimiris ja Jumalaemale pühendatud Pokrovski kirik Nerli jõe ääres. 14saj. tõusis Kiievi asemel ehituskunsti keskuseks Moskva, kus töötasid mitmed itaalia meistrid. Kuulsaim neist oli Aristotele Fioravanti. Vene ehituskunst arenes suurema vormirikkuse, fantaasiakülluse ja maalilise toreduse suunas. Konstruktviine selgus ja loogilisus vähenes. Vassili Blazennõi peakirik Moskvas 16saj. suurim ehituskun...
Marilased Enesenimetus on mari. Rahvusena pole marid konsolideerunud, nad elavad kolme rahvusrühmana: mäe-, niidu- ja idamarid. Kahel esimesel on olemas oma kirjakeel, niidumari kirjakeelt kasutavad ka idamarid. Keele näide : "kevõt" ("kauplus"), raamatupoodi "Dom knigi" Levinum ja varasem (ametlik) maride nimetus on tseremissid. Umbes 605 000 inimest elavad Volga jõgikonnas, Nizni Novgorodi ja Kaasani vahel. 52% maridest elab väljaspool Marimaad: Tatarstanis, Bakortostanis, Kirovi ja Jekaterinburgi oblastis. Eelmise aastatuhande lõpul olid maride naabriteks põhiliselt soomeugri rahvad. Loodes - Valgejärvel ja Volga lisajõgedel ja Mologal elasid vepslased, Volga-Oka ala idaosas elasid merjalased, kesk- ja alam-Okal - muromid ja ersa-mordvalased. Lõunas ja kagus olid maride naabriteks türgikeelsed Marid on ajalookroonikates tuntud ka nimetuse tsarmis või tseremiss all
,,Lugu Igori sõjaretkest" Peategelased Igor Svjatovit- Igor on vürst: vapper, mehine, kodumaad armastav, kuid järelemõtlematu ja lühinägelik, pigem hoolitseb enda, kui kodumaa uhkuse eest. Vseslav - Olgovitide vürstisoo rajaja. Teda on loos kujutatud hukkamõistvalt ja loos käib jutt tema kurja saatuse üle. Peategelased Svjatoslav - Kiievi vürst. Igori nõbu. Süüdistab Igori ja Vseslavi minekut sõjakäigule. Süüdistab neid ka selles, et nad tahtsid au ja kuulsuse omavahel ära jagada. Oleg Gorislavitits - Olgovitide vürtsisoo rajaja. Tänu temale on kogu vene Peale rahval hädad tapatalge Lühitutvustus Novgorodi - Severskis (Kiievis) valitseb vürst Igor ning kallale tungib polovetside hõim. Toimub võitlus. Igor saadetakse sõjaretkele. Ta alustab sõjaretke koos poja, venna ja vennapojaga polovetside vastu. Sõjakäik nurjub. Igor satub vangi, linn hävitatakse. Igor on polovetside Khaani Kontsaki juures. Khaani Konts...
,,Lugu Igori sõjaretkest" Peategelased Igor Svjatovit- Igor on vürst: vapper, mehine, kodumaad armastav, kuid järelemõtlematu ja lühinägelik, pigem hoolitseb enda, kui kodumaa uhkuse eest. Vseslav - Olgovitide vürstisoo rajaja. Teda on loos kujutatud hukkamõistvalt ja loos käib jutt tema kurja saatuse üle. Peategelased Svjatoslav - Kiievi vürst. Igori nõbu. Süüdistab Igori ja Vseslavi minekut sõjakäigule. Süüdistab neid ka selles, et nad tahtsid au ja kuulsuse omavahel ära jagada. Oleg Gorislavitits - Olgovitide vürtsisoo rajaja. Tänu temale on kogu vene Peale rahval hädad tapatalge Lühitutvustus Novgorodi - Severskis (Kiievis) valitseb vürst Igor ning kallale tungib polovetside hõim. Toimub võitlus. Igor saadetakse sõjaretkele. Ta alustab sõjaretke koos poja, venna ja vennapojaga polovetside vastu. Sõjakäik nurjub. Igor satub vangi, linn hävitatakse. Igor on polovetside Khaani Kontsaki juures. Khaani Konts...
vihm üle lumeks. Sõdurid ja kuningas pidid magama lögasel maal. Alles 30 km enne Narvat toimus Pühajõe juures esimene kokkupõrge rootslaste ja venelaste eelsalkade vahel (Pühajõe lahing). 19. novembril 1700 jõudsid läbimärjad ja mudased rootslased Narva. Ööl vastu 18. novembrit (29. novembrit) 1700, kui oli saabunud sõnum kokkupõrkest Pühajõel, lahkus Peeter I ülepeakaela, et mitte öelda põgenedes, koos Aleksandr Mensikovi ja marssal Goloviniga lahinguväljalt Novgorodi. On ka arvatud, et ta oli ümberpiiratud Narva kindluse vallutamises kindel. Samuti arvatakse, et Peeter tahtis abiväe saabumist kiirendada. Vene vägede ülemjuhatajaks määras ta kiirustades hertsog Charles Eugène de Croy. Croy ei osanud vene keelt ega tundnud endale alluvaid Vene ohvitsere. Seetõttu oli tal raskusi käskluste andmisega. Pealegi polnud ta nõus Vene vägede asetusega. Samal päeval, 29. novembril, naasis laagrisse Seremetev,
maade ja linnade ostmist vaesuud osalis-ja naabervürstidelt. Dmitri Donskoi ajal sõdis Moskva Suurvürstiriik aktiivselt Kuldhordiga ja lõi Kulikovo lahingus 1380. aastal otsustavalt mongoli-tatari vägesid. Vassili I ajal liideti Suzdali ja Nizni-Novgorodi vürstiriik. 1480. aastal vabanes Venemaa mongoli-tatari ikkest. 15. sajandi II veerandil puhkenud sõda riigi jagunemise pooldajatega, kelle eesotsas seisid Galiitsia vürstid, lõppes Vassili II võiduga. 1478 liidendati Novgorodi Vabariik, 1485 4 5 Tveri Vürstiriik, 1510 Pihkva Vürstiriik, 1514 Smolenski Vürstiriik ning arvatavasti 1521 Rjazani Vürstiriik. Ivan III ja Ivan IV ajal tsentraliseeriti riigi haldus, loodi prikaasid. 15. sajandi lõpus hakkas Moskva Suurvürstiriik huvi tundma Vana-Liivimaa alade vastu. Ordumeister Wolter von Plettenberg otsustas koguda suure väe ning moskoviitide huvi jahutada
Rootsi viikingid reisisid mööda Dnepri ja Volga jõgesid Venemaale ning mööda teisi jõgesid edasi Kaspia ja Musta mere äärde. Venemaal kaubeldi pronksnõudega, pärlitega, hõbedaga ja hiina siidiga. Viikingi kaupmehed käisid ka Lähis-Idas kauplemas, nad jõudsid kuni Bagdadini välja; veel käisid nad Konstantinoopolis. Aastal 860 rajasid viikingid Venemaale Novgorodi vürstiriigi ja hakkasid seal ise valitsema. Rootsi viikingid rajasid Venemaale Kiievi ja Novgorodi linnad. Paari aasta pärast (862. a) lõid viikingid püsivad kaubasuhted Bagdadi ja Konstantinoopoliga. Taani ja Norra viikingid aga rüüstasid ja röövisid palju rohkem kui Rootsi viikingid. Umbes aastal 830 hakkasid nad (Taani ja Norra viikingid) tihedamini rüüstama Inglismaad ja Frangi riiki. Aastal 874 lõid viikingid oma asunduse Islandile, kuhu asus elama sadu viikingiperekondi. Pärast seda ründasid viikingid Hispaaniat, kuid said seal mauridelt lüüa. Viikingid
Ikoonidel on salapärane ilu. Asusid seinal, mis eraldas kooriruumi kogudusele mõeldud osast ikonostaas. - Tarbekunst oli rikkalik, eelistati kalleid materjale. Vanavene arhitektuur ja maalikunst. - Hakkas kujunema 9-10 sajandil. Euroopa kunstist erinev, kuid palju mõjutusi Bütsantsi kultuurist. - Kiievi Sofia katedraal südamik meenutab kreeka risti. Kirikul oli viis löövi, hiljem lisati 2 löövi mõlemale küljele. Domineerivad kuplitega tornid. - Novgorodi Sofia katedraal välisilme lihtne ja range. - Rikkad ja iseteadvad kaupmehed tegid Georgi peakiriku Jurjevi kloostris ja Lunastaja kiriku Nereditsas. - Novgorodi arhitektuuriga sarnanes Pihkva ehituskunst. - Vladimir Suzdalimaa arhitektuur kirikute fassaadidel kasutati erandlikult reljeefseid kaunistusi. - Vassili Blazennõi kirik sõja võitu tähistati puukiriku püstitamisega. Ivan IV Julm käskis puukirikud asendada kivikirikutega. Taimemotiivilised maalingud
Gildid ja vennaskonnad Gildid Kaitsesid oma liikmete huve Korraldasid nende seltsielu Pakkusid häda korral abi ja toetust Hoolitsesid leskede ja orbude eest Aitasid kaasa matuste korraldamisel Gildide tähtsus Gildide hulgast tähtsaim oli SUURGILD Selle gildi liikmete seast valiti raehärrasid Teiseks oli MUSTPEADE VENNASKOND Kui mustpea abiellus sai temast Suurgildi liige Käsitööliste gildi nimetatati VÄIKEGILDIKS Tallinnas Püha Kanuti Gild ja Püha Olavi Gild Teised väiksemad gildid heategevuseks Gildide traditsioonid Kaks nädalat kestvad jõulujoodud Sama ulatuslikud vastlajoodud Papagoilaskmine Maikrahvipidu Käsitöö Liivimaa linnade elusoon oli transiitkaubandus Siia jõudis palju kvaliteetseid importkaupu Transpordiga seotud erialade rohkus suuremates linnades Käsitööharusi...
Sergei Rahmaninov 1873-1943 Elulugu Rahmaninov oli vene helilooja, pianist ja dirigent, samuti ka viimane romantik vene muusikaajaloos. Rahmaninov sündis Novgorodi kubermangus oma vanemate mõisas. Kuna ta pere oli väga musikaalne, siis hakkas ta 4aastaselt klaverit õppima. Komponeerimisega hakkas Rahmaninov tegelema 16 aastaselt. Professionaalse muusikahariduse sai ta Moskva konservatooriumis, kus õppis esmalt klaverit ja hiljem ka kompositsiooni. 1892. aastal lõpetas Rahmaninov konservatooriumi kuldmedaliga ja tema diplomitööks sai ühevaatuseline ooper `'Aleko'', mis ka hiljem Suures Teatris lavastati. 1897
1254. aastast pärinevad esimesed teated taanlaste poolt ehitatud Narva linnusest, mis esialgu asus küll üle Narva jõe tänapäevase linnuse vastas. Linnus võidi ehitada 1220. aastatel seega kohe peale Virumaa vallutamist oma Eesti valduste idapiiri kaitseks. Hilisem linnus ehitati Narva jõe läänekaldale samale kohale, kus oletatavasti asus varasem eestlaste linnus ning mis oli Taani hindamisraamatus märgitud Narvia küla lähistel. 1294. aastal põletas Novgorodi vürsti väesalk Narva linnuse. 1704. aastal oli Peeter I Narva all tagasi ja alusta läbimurde ettevalmistamiseks jõe idakaldalt linna kindlustuste pommitamist. Pärast 10-päevast pommitamist langes Victoria ja Honori bastioni eskarpsein ehk esifassaad kokku ning venelased vallutasid 9/10. augustil tormijooksuga linna. Linnuse kompleks koosneb keskaegsest Liiviordu lossist ja linna kaitsevööndist. Narva linnuse rajasid oma valitsusajal, 13.sajandi 70.aastatel taanlased.
Ümera lahingus 1210. aastal õnnestus eestlaste maleval neid võita, kuid hiljem jäädi siiski relvastusest ülekaalukatele vaenlastele alla. Eestklaste kindlustuseks olid mullast, puust ja 9osaliselt kivist linnused nagu Otepää, Lõhavere, Varbola, Viljandi, Tallinn. Viimast mainis esmakordselt kaardil Araabia geograaf Idrisi 1154. aastal. Saksa kaupmehi huvitas Eesti põhiliselt Venemaale kulgeva kaubateena Gotlandi saarelt või Lüübekist Pihkvasse või Novgorodi. Enne ristiusku valitsenud maalusu jumal oli Turapita ja metsasalusid ehk hiisi.
sajandi alguses. Väljaränne Eestist Venemaale sai suuremas ulatuses alguse 19. sajandil, mil asutati külad esmalt Peipsi-tagustele aladele, Volgamaale ja Krimmi. Siberisse jõudsid esimestena alates 18. sajandist kuritegude eest süüdimõistetud. Seoses massilise väljarändega loodi rohkem kui 300 eesti asundust üle kogu Venemaa, 90% eestlastest elas siiski Venemaa Euroopa-osas. Kõige suuremad eestlaste kogukonnad tekkisid Peterburi, Pihkva ja Novgorodi regioonidesse Venemaa loodeosas, piki Volga jõge Samaara ja Saraatovi regioonides, aga ka Krimmis, Kaukaasias ja Siberis. Sageli koondusid samast Eestimaa piirkonnast väljarännanud samadesse asundustesse (ka külade nimed pandi selle järgi näiteks, Petseri küla Krasnojarski krais), mis tähendas, et eesti keel säilis ja on tänapäevani säilinud igapäevase suhtluskeelena. Edasised ajad kujunesid asunikele muutlikeks
"Lugu Igori sõjaretkest" 2014 Lugu Igori sõjaretkest 1185. ja 1187. aasta vahel tundmatu autori poolt. ,,Lugu Igori sõjaretkest" pole eepos. Algselt kirjutatud vana idaslaavi keeles. Tähtsal kohal rüütliau ja patriotismi ülistamine, kangelaste idealiseerimine, sündmuste ja nende osalejate hüperboliseerimine. Teos kutsub üles lõpetama vürstide omavahelised tülid ja ühinema ühtseks Venemaaks. Sisu Novgorodi - Severskis valitseb vürst Igor. Polevetside hõim tungib kallale. Igor alustab sõjaretke koos poja, venna ja vennapojaga polovetside vastu. Sõjakäik nurjub. Igor satub vangi, linn hävitatakse. Igor on Khaani Kontsaki juures, kes tahab kokkulepet sõlmida. Igor pole nõus ja põgeneb. Hiljem abiellub Khaani tütrega ja Khaanist ja Igorist saavad taas liitlased. Pärast võitlust polovetside vastu Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase ...
otsestelt järglastelt. Noppeid ajaloost * Läti Henriku kroonika (XIII saj.) nimetab sageli eestlaste häid hobuseid, neid peeti tähtsaimaks sõjasaagiks. Lätlased on korraldanud Eestimaale sõjaretki, et viia sõjasaagina kaasa siinseid hobuseid. * Alates XII saj. vedasid eesti hobust välja peamiselt Novgorodi ja Pihkva kaupmehed ning müüsid neid edasi Venemaa sisealadele eelkõige kohalike hobuste tõuparandajaks. * Novgorodi kaupmehed on ostnud nii suurel hulgal hobuseid, et Liivimaa Ordu olid sunnitud 1414.a. ära keelama hobuste väljaveo Eestist. Novgorodist on viidud palju eesti hobuseid edasi Vjatkamaale, millist piirkonda just asustati novgorodlastega
Toreida Piiramine 1211 suvi · Eestlased üritasid Sakslaste liitlast Kaupot alistuma sundida · Ebaõnnestus täielikult · Sakslaste abivägi purustas eesti väed ja laevad Toreida vaherahu 1212 · Kolmeks aastaks sõlmitud vaherahu eesti ja saksa vahel · Puhkes katkuepideemia · Mõlemad vajasid aega lisajõudude hankimiseks Sõjategevus venelastega · Aktiivne alates 1210 · Eestlased tegid retke Pihkva allatuntuim Lembitu retk · 1212 Piiras Novgorodi vürst Varbolat linnust kätte ei saanud, said lunaraha VÕITLUS 12151218 Initsiatiiv Sakslastel · Rüüsteretked Ridalasse ja Sakalasse · Leole linnuse piiramine esimene kokkupuude Lembituga Kolme maleva manööver 1215 kevad · Eestlaste katse saksast lahti saada · Osalesid Läänemaa,Saaremaa,Sakala,Ugandi · Peamiseks sihtmärgiks Riia · Kahe rinde rünnak merelt piirasid saarlased maalt Sakala ja Ugandi
Viikingite retked: · Rootsi viikingid e. variaagid: o Üritasid enda valdusesse saada kaubateed Bütsantsi, mis kulges põhiliselt läbi Soome-Ugri ja Ida-Slaavi alade. o Nad rajasid jõgede äärde sobivatesse kohtadesse oma tugipunkte o Kuna Ida-Slaavi ja Soome-Ugri hõimud ei suutnud valitseja osas kokkuleppele jõuda, kutsuti Skandinaaviast kolm venda: Rjuuriku, kes sai Novgorodi, Sineus, kes sai Belooselo, Truvor., Rjuurik alistas kiievi-882 Vana Vene riigi algus · Taani viikingid o peamiselt Frangi riigi ranniku äärealad, kuni Pariisini välja o said endale Normandia o Portugali ja Hispaania rannikuäärsed alad o Inglismaa kagu- ja idaalad, millest said Danelagi alad (If you have payd Danes money once, you have to pay it forever) o Kõige kaugemale jõudsid välja Itaaliasse
Erinevalt germaanlastest oli ühiskond kihistunud. Suur sõjakus ja ekspansiivsus (soov vallutada). Slaavi hõime 3: ida lõuna ja lääneslaavlased. Kõige vanem slaavi riik on Bulgaaria (luuakse 7 saj). Võtavad üle ristiusu, tõlgitakse piibel vana-bulgaaria keelde. Selle keele töötas välja Kyrillos, kes on ka kaudselt slaavi tähestiku aluse panija. Druziina, erinevate hõimude pealikud, tülitsesid omavahel. Põhja pool asusid viikingid ja soome-ugri hõimud. Rjunik valitakse Novgorodi vürstiks, 862 aastal. Tema järglane vürts Oleg vallutab 882 aastal Kiievi, seda peetakse Vana-Vene riigi rajamise aastaks. 988 võtab vürst Vladimir vastu ristiusu (Bütsantsis). vene riik muutub ideoloogiliselt ühtsemaks. Frangi riik Nimetage vähemalt 2 Chlodovechi ettevõtmist, mis olid teie arvates rangi riigile kasulikud, põhjendage. Selgitage kuidas muutus mõiste majordoomus sisu aja jooksul. Selgitage miks võib Karl Martelli valitsemisaega pidada Frangi riigi juures
Sergei Rahmaninov (1873 1943) Sergei Vassiljevits Rahmaninov (sündis 1 aprill 1873 a Novgorodi lähedal, suri 28. märts 1943 a Beverly Hills). Oli vene helilooja, pianist ja dirigent. Ta on kirjutanud 3 sümfooniat, 4 klaverikontserti ja 3 ooperit. 1898 kukkus tema esimese sümfoonia esiettekanne täielikult läbi. Selle põhjuseks oli peamiselt teose novaatorlik, oma ajast ette jõudnud stiil. See ebaõnnestumine põhjustas Rahmaninovil raske närvihaiguse ja ta ei suutnud mitu aastat uut heliloomingut kirjutada.
veeti välja nii Venemaalt kui ka Eestist pärit lina. Venemaalt vahendati Tallinna kaudu Lääne-Euroopasse veel laevaehituskraami, karusnahku ja muid metsasaadusi. Eestisse sisse veeti peamiselt soola (Hispaaniast), mida toimetati edasi Venemaale ja Soome, samuti vürtse, veini, puuvilju, kangaid jms. Rootsist laevatati Eestisse rauda ja Inglismaalt tina. Narvast kulges piki Narva jõge kaubatee Pihkvasse, Novgorodi ja Moskvasse. Elava Venemaa-kaubanduse tagajärjel tõusis Narva tähtsus sedavõrd, et 17. sajandi keskpaiku kaalusid Rootsi võimud võimalust kuulutada Narva Rootsi riigi idapealinnaks, kus riigipea resideeriks igal neljandal aastal. Narva kaubanduslik õitsenguaeg oli 1670. aastail. Eesti sisemaa linnad aga kiratsesid, kuna jäid tähtsamatest kaubateedest eemale. Keskaegne, jõgesid pidi läbi Eesti (Pärnust Viljandi kaudu Tartusse, sealt Pihkvasse) kulgenud kaubatee ei olnud 17
Viljandi linnus oli tollal hästi ehitatud ja nii kindlameelsete võitlejatega mehitatud, et suudeti Viljandit kaitsta Mõõgavendade Ordu ja Riia kaupmeeskonna poolt ettevõetud rünnakute ja piiramiste vastu aastatel 1211-1223. 1211. aasta kevadtalvel piirati esimest korda Viljandi muinaslinnust. Liivi, Lätii ja Riia ning Mõõgavendade ordu ühendatud väed ei suuda linnust vallutada. Linnusesse lubatakse preestrid läbirääkimisteks, kuid Viljandi ei kinnita rahulepingut. 1217.aastal peale 21 septembrit sõlmitakse rahuleping sakslastega ja neid lubatakse linnusesse. 1223. aasta 29. jaanuaril pühapäevase missa ajal tapetakse linnuse õuel ja osalt vangistatakse kirikusse kogunenud rüütlid ja kaupmehed. Algas eestlaste üleüldine uus võitlus sakslaste vastu, mille põhjused tulenesid Taani ja Saksa läbirääkimistest Eestimaa halduse üle. 1223. aasta suvel löövad Viljandi kaitsjad Mõõgavendade Ordu, ulgusakslaste, lätlaste ja liivlaste ühendatud väge ...
Maakaitse korraldus oli mõeldud vaid lühiajalise sõja kaitseks. Vaenlaste relvastus oli parem ja nad said mere taga ennast täiendamas käia, eestlastel sellised võimalused puudusid. Eestlased alistusid lepingulisel teel. Säilitasid esialgu antonoomia, isikuvabaduse, kuid kaotasid võimaluse ise oma saatust määrata. 2. Millal toimus peipsil jäälahing ja milliste tulemustega see lõppes? Jäälahing toimus 1242. aastal Lämmi järvel. Saksa rüütlivägi sai lüüa Novgorodi vürstilt Aleksander Nevskilt ja selle tagajärjel fikseeriti püsivamalt sakslaste ja taanlaste vallutuste idapiir. 3. Milliste tulemustega lõppesid ümera ja madisepäeva lahing? Ümera lahing-Toimus 1210.a Ümera jõel. Eestlased võitsid. Madisepäevalahing- Toimus 21.september 1217 Viljandi lähistel. Eestlased said rängalt lüüa. 4. Haridus 18.sajandil- Valitses puudus koolide ja hariduse järele. Polnud kiriku ega kooliõpetajaid.
*Vanavene kunsti võib pidada Bütsantsi kunsti jätkuks, edasiarenduseks. Arhitektuur: · Esimesed säilinud kiviehitised on Sofia peakirikud Novgorodis ja Kiievis (11. Saj I poolel) · Jaroslav Targa tellimisel valmis Kiievi Sofia katedraali südamik meenutab kreeka risti. (algselt 5 löövi, millest igaüks lõppes idaseinas asuva apsiidiga, põhiplaaniks ruut, hiljem ehitati põhja- ja lõunaküljele juurde 2 löövi, kuplitega tornid) · Novgorodi Sofia katedraal (lihtne ja range välisilme) · Georgi peakirik Jurjevi kloostris (12. Saj algus) · Lunastaja kirik Nereditsas (12.saj lõpp) · Pihkva ehituskunst (Petseri klooster) · Vladimir Suzdalimaa arhitektuur ( 12.saj lõpp 13 saj. Algus): kirikute fassaadidel reljeefsed kaunistused. NT : Dimitri katedraal Vladimiris, Pokrovski kirik Nerli jõe ääres · Mongolite vallutuse tagajärjel (13. Saj alguses) pidurdus kultuuri areng. Uueks
1766. a. pandi Õilsate Aadlineiude Ühingu asutamisega alus naiste harimisele Venemaal. 1786. a. rahvakoolide seaduse alusel sai võimalikuks gümnaasiumide asutamine. 1775. a. Kubermanguseadusega korrastati riigi halduskorraldus, linnadele anti linnade armukirjaga piiratud omavalitsusõigus. 3. mail 1783 kuulutas Katariina II kõik Eesti- ja Liivimaa eravalduses olevad mõisad nende valdajate pärusomandiks. Katariina tiitel Katariina Teine, Venemaa, Moskva, Vladimiri, Novgorodi keisrinna ja isevalitseja, Kaasani, Astrahani, Siberi, Hersoni-Tauria keisrinna, Pihkva valitsejanna ja Smolenski suurvürstinna, Eestimaa, Liivimaa, Karjala, Tveri, Jurgorodi, Permi, Vjatka, Bulgaaria ja teiste vürstinna, Novagorodi ja Alammaade, Tsernigovi, Rjazani, Polotski, Rostovi, Jaroslavli, Beloozjorski, Udorski, Obdorski, Konda, Vitebski, Mstislavski valitsejanna ja suurvürstinna ja kõigi põhjamaade ja Iverskaja , Kartaalia ja Gruusia keisrite ja Kabardiiniamaa,
Muistne Eesti! Kuni 13.saj oli Eesti sõduriks iga vaba relvakandeline mees. Eestlaste sõjapidamise viisiks oli ,,MALEV" maakaitse väe kokku kutsumine.Üksuseid juhatasid küla või maakonna vanemad. Ristisõdade algus: Saksa ristisõdijad tungisid koos vallutatud liivlastega ja lätlastega Eestisse 1208.a Madisepäeva lahing: 1217.a kogusid eestlased võimupealik Lembitu juhtimisel suure ,,MALEVA" kokku. Taanlaste sissetung: 1219.a alustasid taanlased kuningas Valdemar II juhtimisel Põhja-Eesti vallutamist ja rajasid pärast eestlaste Maleva purustamist Tallinna. Rootslaste sissetung 1220.a Viljandi ,Tartu kaitsmine Jüriöö ülestõus 1343.a ,sellega jätkus ülestõus Saaremaal 1346.a Liivisõda 1558-1583.a Põhjasõda 1700-1721.a , 10 000 eesti meest osales koos rootsiga selles. Ajavahemikus 1797-1874 ca 100 tuhat eestlast kellest eluga pääses ca 20 tuhat. 1904-1905.a Vene-Jaapani sõjas 10 tuhat eestlast. I maailmasõda 1914-1918.a seal oli 100 tuhat e...
ISIKUD 1. tacitus Vana-rooma ajaloolane ja kõnemees. 2. Jaroslav Tark Vene valitseja, Rostovi vürst, Novgorodi vürst ja kiievi suurvürst. 3. Läti Henrik- Ristiusu preester ja kroonik. 4. Tõnn - Maausu ja eesti rahvausundi viljakusjumal või haldjas. 5. Peko olend läänemeresoomlaste mütoloogias, koduhaldjas ja viljakusjumal 6. Taara Muistne eesti jumal 7. Uku Eestis tuntud jumal 8. Hiltinus munk, kes määrati 1070. aastale läänemererahvastale piiskopiks. 2 aasta jooksul misjonitöös tulemusi ei saavutanud ja piiskopisaua tagastas. 9
Eesti majandus 15-17.sajandil Siseturg kaubanduses Siseturg oli kitsas ja kaubanduse maht väike Küladesse toodi linnast soola, metalli, kala, kalevit, relvi, humalaid, veini, vürtse Maalt toodi linna vilja, ehitusmaterjali, küttepuid, liha, nahku Tallinn kujunes keskseks kaubalinnaks kauplemisel Novgorodi ja Soomega Eesti saadustest veeti läände lina ja kanepit ning lina- ja kanepiseemneid Majanduse areng 16. saj. lõpul ja 17. saj. alguses Arenes karjakasvatus Piimakarjandus oli algelisel tasemel Arenenud oli hobusekasvtus, hobuseid viidi isegi Venemaale 17.saj alguses hakati Eestisse sisse tooma tubakat 17. saj lõpukümnenditel levis suitsetamine üsna laialt ka talurahva hulgas Põllumajanduslik tootmine
Mordvalased Kes on mordvalased? Mordva keeli kõnelevad soome-ugri rahvad ersad ja moksad Elavad Volga jõe keskjooksul, moksad lääne ja ersad ida pool 2010a. seisuga elab Venemaal 744 237 mordvalast, neist Mordva vabariigis 333 112 inimest. Ersad ja moksad räägivad vastavalt ersa ja moksa keelt Lähedased kultuurid, kutsutakse siiami kaksikuteks ,,Ühe pea, kuid kahe suuga rahvas" Asuala Ersad elavad Mordva vabariigi idaosas (Samaara, Nizni, Orenburgi, Novgorodi, Uljanovski oblastites) Moksad elavad Mordva lõuna- ja lääneosas, Pensa ja Saratovi oblastites Mordva vabariigi pealinnaks on Saransk (Saran Os, Saranskoi) Arvukus Tänapäeva ühed suurimad soome-ugri rahvad Venemaal elavate rahvaste hulgas arvuliselt 8. kohal. 2002. aasta rahvaloendusel oli mordvalasi 843 350, 84 407 neist ersad, 49 624 moksad, ülejäänud lihtsalt mordvalased Mordva vabariigis moodustavad põlisrahvad kolmandiku elanikkonnast. Väljaspool Venemaad on mordvalasi pa...
Suurvürstiriik, Moskva tsaaririik, Venemaa keisririik,Venemaa Nõukogude Vabariik,Venemaa Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik, Venemaa Nõukogude Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik ja Venemaa Föderatsioon. (lisa2) Kiievi Venemaad peetakse vene rahva hälliks, kus IX XI sajanditel kujunes vene rahvus. XII sajandil tekkis kaks tugevat riiki Vladimiri-Suzdali vürstiriik ja Novgorodi vürstiriik, mis oma olemuselt oli vabariik. XII sajandil Novgorodi vürstiriik võitles rootslaste ja sakslaste vastu (Neeva lahing 1240.a. ja Jäälahing 1242.a.). Idapoolsed vürstiriigid sattusid samal ajal tatari-mongoli ikke alla ning olid ligi 250 aastat sõltuvuses Kuldhordi khaanidest. XIV sajandil hakkas Moskva vürstiriigi ümber kujunema tsentraliseeritud riik, mille moodustumine lõppes faktiliselt 1547.aastaks, mil Ivan IV Julm krooniti tsaariks. XVI--XVII sajanditel Venemaa laiendas oma piire nind Vene tsaaririigi koosseisu astusid Volgaäärne,
Rootsi viikingid reisisid mööda Dnepri ja Volga jõgesid Venemaale ning mööda teisi jõgesid edasi Kaspia ja Musta mere äärde. Venemaal kaubeldi pronksnõudega, pärlitega, hõbedaga ja hiina siidiga. Viikingi kaupmehed käisid ka Lähis-Idas kauplemas, nad jõudsid kuni Bagdadini välja, veel käisid nad Konstantinoopolis. Aastal 860 rajasid viikingid Venemaale Novgorodi vürstiriigi ja hakkasid seal ise valitsema. Rootsi viikingid rajasid Venemaale Kiievi ja Novgorodi linnad. Paari aasta pärast (862. a) lõid viikingid püsivad kaubasuhted Bagdadi ja Konstantinoopoliga. Taani ja Norra viikingid aga rüüstasid ja röövisid palju rohkem kui Rootsi viikingid. Umbes aastal 830 hakkasid nad (Taani ja Norra viikingid) tihedamini rüüstama Inglismaad ja Frangi riiki. 1. Aastal 874 lõid viikingid oma asunduse Islandile, kuhu asus elama sadu viikingiperekondi.
2) Kes oli I kuningas? 3) Miks võeti vastu ristiusk? Kes olid majordoomused? 5)Kellega sõditi ja mis tulemustega? 6) Millega on jäänud ajalukku Pippin Lühike, millega Karl Suur? 7) Millal ja kuidas jagunes Karl Suure impeerium Verduni lepingu järgi? Vana-Vene riik: 1) Millal tekkis? 2) Kes rajasid selle riigi? 3) Millega on ajalukku jäänud vürst Vladimir, millega Jaroslav Tark? 4) Mis põhjustel lagunes Vana-Vene riik? 5) Mille poolest erines Novgorodi valitsemine teiste Vene vürstiriikide valitsemisest? Bütsants: 1) Ajaline määratlus 2) Ida-Rooma püsimajäämise põhjused.3) Kuidas kutsuti keisrit, kuidas kirikupead? Millega paistis oma valitsemisajal silma Justinianus I ? 4)Iseloomustage elu Konstantinoopolis. 5) Bütsantsi kultuuri iseloomulikke jooni. 5. Suured maadeavastused: 1) põhjused 2) eeldused 3) varasemad maadeavastajad enne 15.saj. 4) Nimetage 5
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
