Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Marilased (0)

1 HALB
Punktid

Lõik failist

Marilased
Enesenimetus on mari.
Rahvusena pole marid konsolideerunud, nad elavad kolme rahvusrühmana:
mäe-, niidu- ja idamarid . Kahel esimesel on olemas oma kirjakeel ,
niidumari kirjakeelt kasutavad ka idamarid.

Keele näide : kevõt”
(“kauplus”),

raamatupoodi
“Dom knigi”

Levinum ja varasem
(ametlik) maride nimetus on
tšeremissid.
Umbes 605 000 inimest elavad Volga jõgikonnas, Nižni Novgorodi ja Kaasani vahel. 52% maridest elab väljaspool Marimaad: Tatarstanis,
Bakortostanis, Kirovi ja Jekaterinburgi oblastis.

Eelmise aastatuhande lõpul olid maride naabriteks põhiliselt soomeugri rahvad. Loodes  - Valgejärvel ja Volga lisajõgedel ja
Mologal elasid vepslased , Volga-Oka ala idaosas elasid merjalased,
kesk- ja alam-Okal - muromid ja ersa - mordvalased . Lõunas ja
Marilased #1 Marilased #2 Marilased #3
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-12-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 22 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor glaid04 Õppematerjali autor
Räägib marilastes ehk soome-ugri rahvusest

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
9
rtf

Mairde keel

Referaat Sissejuhatus Marid ehk marilased (endanimetus ) on soome-ugri rahvas Venemaal Volga keskjooksul.Levinum ja varasem (ametlik) nimetus on tseremiss.Rahvusena pole marid konsolideerunud, nad elavad kolme rahvusrühmana: mäe-, niidu-, ja idamarid. Usk Suurem osa maridest on õigeusklikud, kuid paljud on säilitanud põlise usu.Väike osa marisid on muslimid. Keel Marid räägivad mari keelt.Mari keel kuulub soome-ugri keelkonna volga rühma (sinna kuuluvad veel ersa ja moksa keel)

Kirjandus
thumbnail
87
docx

Soome-ugri rahvakultuur

Soome-ugri rahvakultuur Soomeugrilased ja samojeedid ehk uurali rahvad Soomeugrilasi ja samojeede, ühisnimetusega uurali rahvaid seob tänapäeval ennekõike keeleline sugulus. Traditsioonilise käsitluse järgi jagunevad uurali keeled kahte, s.o soome-ugri ja samojeedi rühma, kuigi mõned teadlased seavad selle jaotuse kahtluse alla ja on laiendanud termini ,,soome-ugri" kõigi uurali keelte kõnelejate kohta1. Enamasti on keelesidemed naabruses elavate soome-ugri keelte kõnelejate vahel tuntavad. Näiteks eesti keele kõnelejad mõistavad eelneva õppimiseta kuigipalju vadja, liivi, soome ja isuri keelt. Need keeled erinevad seevastu tugevasti - suurest hulgast laensõnadest hoolimata - teistest indoeuroopa naaberrahvaste nagu vene või läti keelest. See-eest ungari, mari või neenetsi keele puhul piirdub ,,mõistmine" üksikute sõnatüvede tuvastamisega. Traditsiooniline arusaam keelte sugulusest,

Kultuurid ja tavad



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun