MOOTORI REMONT MOOTORI TEHNOSEISUNDI KONTROLLIMINE Mootori seisukorda ja remondivajadust hinnatakse Auto läbisõidu järgi Varasemate remonditööde järgi Õlikulu ja õlirõhu järgi Kompressiooni järgi Võimsuse järgi Kütusekulu järgi Mitmesuguse müra ja kloppimise järgi Auto läbisõidu mõju Õlikulu hakkab märgatavalt suurenema pärast 200 000...250 000 km läbisõitu. Kulu suurenemisega kaasneb tavaliselt ka heitgaaside sinakas suits. Kui läbisõit on väike ja leket ei ole, viitab see kolvirõngaste, silindrite, kolbide, klapijuhtpukside ja klapisäärte õlitõrjekübarate kulumisele. Lekkimise korral kontrollitakse tuulutussüsteemi korrasolekut Remondivajadus olenevalt õlikulust
Värv mõjutab suuresti, kui palju valgust me vajame.Tuleb vältida liigset kirevust. Ruumis loovad avaratunde külmad toonid. Väikestes ruumides vähendab terav värvi kontrast nägemis teravust.Värv mõjutab suurust , kui palju valgust me vajame. Tuleb vältida liigset kiirgust. Ruumid loovad avarustunde külmad toonid. Väikestes ruumides vähendab teav väliskontrast nägemis teravust. Soojade värvide keskkonnas väheneb kuulmisteravus, siis saab müra värvilahendus niisketes ruumides tekitab aga kuivuse toone. Tööstusmüra: Igasugune häirivana mõjuv heli on müra.Müra tugevust mõõdetakse detsibellide(dB) . Kuumiskahjustuse piir on 85 dB.Tööstusmüra on mitmesuguse tugevuse ja sagedusega helide kogum , mida tekitab tehnoloogiline sisseseade ( nt: Masinad, tööriistad) . Tugev , jätkuv müra häirib sisekõrva närvikude müra lõikava valuna. Kuulmine ei taastu ja müraga harjumist i toimu- kui kurdiks jäädakse siis igavesti
kasulik, kuid praagid lähevad taaskasutamisse. Millest tuleneb vaid ajaline kahjum. Detailidele tehakse brinelli test kontrollimaks, kas kastis olev kaup vastab nõuetele. Kõike tehakse vastavalt juhendile, kui mõni ese ei vasta soovitud tulemusele siis märgitakse kast kollase sedeliga" Kahtlased" mis viiakse mõeldud alale. Selline tegevus on hea mistõttu ei teki hilisemaid probleeme kaub õigsuses osas. Enamasti juhib kõike, kas meister või kvaliteedijuht. Ettevõttes olev müra on üsna vali, mis võib töötajate kõrvakuulmis kahjustada. Kaitsevahenditest mida nad selleks kasutavad peaksid tagama osalise müra vähenemise. Neil paistis olevat peas kõrvaklapid mille abil said inimesed omavahel suhelda . Kasutades ise kõrvatroppe siis võib öelda, et vähendasi müra kuit mitte oluliselt. Võrreldes Firmat Meteci'ga oli tegevus Meteci's palju korrapäratum. Ei olnud nii must ja lärmikas. Muidugi firma oli ka palju võimsam
pikendusjuhtmed on terved. Riketega seadmeid kasutada ei tohi. II. Halb valgustus Töökoha valgustingimused peavad olema sellised, et ei tekiks silmade pingutust ja füüsilist koormust põhjustavaid asendeid (liiga nõrk tööpinna valgustatus põhjustab töötaja ettekummardumist, millega kaasneb press maole ja rinnakorvile, ülekoormus seljale ja kaelale) reguleeritavas töötoolis jne. III. Häiriv müra Seadmetest lähtuv müra ning taustmüra tuleb viia nii madalale tasemele, et müra ei häiri keskendumist ega suhtlemist IV. Tööruumi sisekliima Tööruumi sisekliima ja ohtlike ainete sisaldus õhus peavad vastama kehtestatud normidele, õhu temperatuur peaks jääma vahemikku 18-24 kraadi ja õhuniiskus 40-60% vahele. V. Õhu ionisatsioon, põhjustatuna paljundusseadmetest Selle vältimiseks peaks olema tööruumis piisav ventilatsioon, et vältida
olema vähendatud sedavõrd, et see ei kahjustaks inimeste tervist ja tagaks rahuldavad tingimused uneks, puhkuseks ja tööks. Vastavuses EL ehitustoodete direktiivi 89/106 nõuetega hõlmab ehitiste mürakaitse üldjuhul kaitset: - õhumüra eest, mis pärineb väljastpoolt ehitist või ehitise teistest (kinnistest) osadest (sh inimtegevusest põhjustatud õhumüra); - löögimüra (sh sammumüra) eest; - tehnoseadmete (sh ehitise tehnokommunikatsioonid) poolt tekitatud müra eest; - soovimatu järelkõla (reverberatsioonimüra) eest; - ehitise enda sees tekkinud või ehitisega seotud müra eest (nt tööstus, sõiduteed, meelelahutusasutused jms). Lähtudes ehitustoodete direktiivi nõuetest, töötati Eestis 1997.a. välja projekteerimisnormide eelnõu esimene versioon EPN 16.1 "Ehitiste heliisolatsooninõuded". Võrreldes varem kehtinud "Ehitusakustika ja mürakaitse projekteerimise ajutiste eeskirjadega" (1991), karmistati nõudeid piirdekonstruktsioonide
Tööõnnetuste arv on suurem väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes. Tööõnnetuste arv on suurem teatud sektorites, sh põllumajanduses ja ehituses. Öösel juhtuvad tööõnnetused lõpevad surmaga sagedamini kui muul ajal juhtuvad tööõnnetused. Kõige tavalisem tööõnnetuse liik on haavad ja pindmised vigastused. Vahetustega tööl juhtub tööõnnetusi rohkem. Müra Miljonid töötajad kogu Euroopas puutuvad iga päev töökohal kokku müra ja sellega kaasnevate riskidega. Kuigi müra on endastmõistetavalt probleem sellistes tööstusharudes nagu töötlev tööstus ja ehitus, võib see olla valupunktiks ka paljudes teistes töökeskkondades alates kõnekeskustest ja koolidest kuni lavaaluste orkestriruumide ja baarideni. Iga viies Euroopa töötaja peab vähemalt pooltel juhtudel tööl häält tõstma, et end kuuldavaks teha, ning 7%-l on tööga seotud kuulmiskahjustusi
1. SISSEJUHATUS Juba ammustest aegadest on tuule liikumine olnud vajalik igapäeva elus. Leiutatud on tuulerattaid ja tuulikuid, vilja jahvatamiseks, maa niisutamiseks ja vee pumpamiseks ja hiljem juba tuulegeneraatoreid elektrienergia tarvis. Tänapäeval on väga suur hoog sees tuuleparkide rajamisel, mis peaksid reostama keskkonda vähem kui teised elektrit tootvad jaamad. Siiski inimesed on nende suhtes umbusklikud, kuna nende ehitamisega kaasneb maastiku rikkumine ja ka häiriv müra. Peab tõdema, et neid ilmub iga aastaga aina juurde ja neil ei näi lõppu olevat, kui ohtlikud nad keskkonnale siiski on? 2. TUULEGENERAATOR 2.1 Kuidas töötab tuuleturbiin? Tuult on kasutatud energiaallikana tuhandeid aastaid. Juba 2000 aastat tagasi kasutati tuult Pärsias teraviljade jahvatamiseks ja Hiinas vee pumpamiseks. Tuult hakati elektrienergiaallikana kasutama 19. sajandi lõpus. Tuul tekib soojade ja külmade õhumasside
1. SISSEJUHATUS Juba ammustest aegadest on tuule liikumine olnud vajalik igapäeva elus. Leiutatud on tuulerattaid ja tuulikuid, vilja jahvatamiseks, maa niisutamiseks ja vee pumpamiseks ja hiljem juba tuulegeneraatoreid elektrienergia tarvis. Tänapäeval on väga suur hoog sees tuuleparkide rajamisel, mis peaksid reostama keskkonda vähem kui teised elektrit tootvad jaamad. Siiski inimesed on nende suhtes umbusklikud, kuna nende ehitamisega kaasneb maastiku rikkumine ja ka häiriv müra. Peab tõdema, et neid ilmub iga aastaga aina juurde ja neil ei näi lõppu olevat, kui ohtlikud nad keskkonnale siiski on? 2. TUULEGENERAATOR 2.1 Kuidas töötab tuuleturbiin? Tuult on kasutatud energiaallikana tuhandeid aastaid. Juba 2000 aastat tagasi kasutati tuult Pärsias teraviljade jahvatamiseks ja Hiinas vee pumpamiseks. Tuult hakati elektrienergiaallikana kasutama 19. sajandi lõpus. Tuul tekib soojade ja külmade õhumasside
s 0.25 H₀:µ=20 H₁:µ ≠20 SE=s/√n SE=0,25/√5 SE= 0.11 t=xx -µ /SE t=19,7-20/0,11 t= -2.68 tkr= 2.78 Vastus : H0: Tanklast saadav kütus vastab tellitule Otsus : H0 Firma on huvitatud, kas müra mõjutab raam ing standardhälve. Esimeses grups oli 57 raamatupidajaga katse töövõime hindam eises grupis oli 30 tudengit ning keskmine keskmiseks töövõime erinevuseks 2,5 ja st l, et õppejõud hindas esimest gruppi näitaja 18,8 ning müras 16,3 palli). Oleta ppi? oletuse paikapida Andmed:
2 Ohtliku pinnaga esemed või osad Puur, puuritav Tööline 1 (teravad, karedad jms) detail 3 Kuumad või külmad pinnad, Puur, mootor Tööline 2 materjalid jm 4 Käsi-tööriistad Puurpink Tööline 2 5 Õhus leiduvad kemikaalid tolm Tööline 3 (sealhulgas tolm) 6 Müra Puurpingi Tööline 2 mootor koos ülekande mehhanismiga Tabel 2 SUURE RISKITASEMEGA (II ja III) OHTUDE VÄHENDAMINE Ohutegur Ohutusmeetm Maksumus Teostaja Tähtaeg ed Liikuvad Kaitseklaas, ~50.- Tööandja Kuu jooksul
energia muundamiseta. 52. Energiamärgis dokument mis antakse projekteeritava või olemasoleva sisekliima tagamisega hoone kohta ja mille eesmärk on anda teada, milline on selle hoone projekteeritud energiavajadus või tegelik energiatarbimine, ning vajaduse korral tõendada hoone vastavust energiatõhususe miinimumnõuetele. Energiamärgise koostamist ja väljastamist reguleerib ehitusseadus. Kehtivuse aeg on 10 aastat. 53. Müra kahjulik toime; kaitse müra eest (mis liiki müra eest on kaitse vajalik). Müra ja vibratsioon võivad: _ kahjustada närvisüsteemi; halvendada mälu ja tähelepanuvõimet; tekitada peavalu; kahjustada veresoonkonda, tekitada probleeme vererõhuga; tekitada südame funktsionaalseid häireid; tekitada psühho-emotsionaalset pinget. Vajalik on kaitse: · õhumüra eest, mis pärineb väljastpoolt ehitist voi ehitise teistest (kinnistest) osadest (sh inimtegevusest põhjustatud õhumüra);
Paigaldatakse ehitisega integreeritult. Probleemid väiketuulikutega Tiheda asustuse keskel ja madalatel kõrgustel on tuuleressurss väga väike. Takistuse tõttu in õhuvool turbulentne. Turbulents koormab liigselt tuuliku mehaanilisi osasid ja tuulik vajab rohkem hooldust. Püstitamise loa saamine võib olla keeruline (naabrite lähedus-müra jne). Väiketuulikute mõju Müra ebatõenäoline,et kaugemale kui 50 m on väiketuulike müra kuulda Peegeldused- Enamasti labad kaetud peegeldamisvastase kattega Varjutus- tuleb arvestada Linnud- ei ole suurt mõju Eesti tuuleenergia ajalugu Eesti tuuleenergeetika ajalugu sai alguse juba NSV Liidu ajal. 1997. aastast töötab Hiiumaal Tahkuna neeme tipus 0,15 MW tuuleturbiin. 2002. aastal püstitati järgmine tuuleturbiin Sõrve sääres. 11. oktoober 2002 esimene tuulepark- Virtsu Tuulepark. 2009. aastal avati Eesti suurim tuulepar- Aulepa Tuulepark Virtsu Tuulepark
Rahvusvahelise Ergonoomika Assotsiatsiooni viimase 13. kongressi päevakorras olid Tamperes 1997. aastal juhtimise, keskkonna, majanduse, komplekssete süsteemide, ohutuse ja töötervise, käsitsitöö, arvutitöö, vaimse töö ja selle koormuse, vananemise, ergonoomika teooria, metodoloogia jt probleemid. Ergonoomikat kasutatakse peamiselt ennetamiseks, kuid vahel ka retrospektiivselt, "raviks". Ergonoomika harud Ergonoomika tegeleb töötingimuste, nt valgustuse, müra, mikrokliima, tööasendi ja ka informatsiooniprotsesside, töö organisatsiooniliste, psühholoogiliste jt tegurite parandamisega. Kuna ergonoomika uurib sageli süsteeme, on kasutusel termin süsteemiergonoomika. Suur osa ergonoomikast hõlmavad nüüdisajal arvutitöö ergonoomika. Ergonoomikaalaste uuringute laia leviku tõttu laboratooriumides, kus oli kergem läbi viia täpseid uuringuid, mis aga ei võimaldanud
Müra Vibratsioon Valgustus Mikrokliima Ventilatsioon Närvisüsteemi häired peavalud uimasus nägemishäired väsimus tähelepanuvõime langus Mida intensiivsem on müra, seda suurem on kuulmiselundi ainevahetus, vereringe ja hapnikutarvidus. Ülemäärase müra korral ületab hapnikutarvidus hapnikuga varustatuse. Domineerivaks ainevahetuse liigiks jääb anaeroobne glükolüüs, piimhappe lagunemine. Vali vaikne töömeetod Kasuta vaiksemaid seadmeid Kata mürarikkad masinad Töökoha ja töö organiseerimine Eraldada mürarikas töö ja vaikne töö Küllaldane kaugus müraallikast Individuaalsed kaitsevahendid Tööaja vähendamine Sageduse järgi - Madalsageduslik kuni 35 Hz - Kesksageduslik 35-125 Hz
email 2. Pealkiri Helireostuse mõju linnupopulatsioonide pesitsusele 3. Sissejuhatus Helireostus ehk mürareostus on inimtegevusest põhjustatud kahjulik heli. Peamisteks saasteallikateks on ehitustööd ning transpordisüsteem, sealhulgas mootorsõidukid, lennukid, rongid. On teada, et mürareostus häirib loomade elutegevust. Näiteks linnade läheduses elavad punarinnad (Erithacus rubecula) eelistavad laulda öösiti, kuna siis on vaiksem. Veel on täheldatud, et müra muudab loomadevahelise kommunikatsiooni valjemaks, seda nähtust nimetatakse Lombard-i effektiks. Kuid kuidas täpsemalt muudavad linnud oma käitumist, kui pesitsusalad on müraga reostatud ning kas on märgata ka lindude pesitsusalade taandumist üha valjeneva helireostuse ees? Negatiivse mõju tuvastamise korral tuleks tulevikus jälgida, et olulised lindude pesitsusalad ei kannataks mürareostuse all. 4. Eesmärk
rannaäärseid puhkekülasid, kuid looduskeskkonda rikutakse nagunii. Sellega taandub küsimus maastiku- kui looduskompleksi hoiu asemel pigem maastiku- ja maakasutuse eelistustele. Lagedate rannaniitude ja põllumaade puhul pole tuulepargid konkurendid. Pigem tõotavad kasu, sest peale tavapärase maaharimise ja loomakasvatuse on võimalik müüa ka tuule abil toodetud energiat. Kuigi tänapäevased tuulikud on väga vaiksed, mõtlevad inimesed esimesena ikkagi müra peale. Tuuleturbiinid püstitatakse enamasti maapiirkondadesse, kus inimtekkelist müra on vähem. Linna- või tööstuskeskkonnas ei tuleks see teema kellelegi meelde, sest müra ei kostuks lihtsalt muu lärmi seest välja. Samas ei tasuks unustada, et tuulikuid rajatakse põhiliselt ikka tuulistesse piirkondadesse ja ka tuule vihin ning loksuvad lained summutavad tuulikute tekitatud müra. Müra oleneb põhiliselt tuuletubiini konstruktsioonist
Kuid eelis peitub selles, et infrapuna näeb sooja seega kasutates infrapuna termomeetrit võib juhtuda, et leiad arvutil vigase komponendi, mis kuumeneb üle ja seega kasutab rohkem arvuti ressursse, mis omakorda muudab arvuti aeglasemaks. 2.5. Kasutades BIOS-i 3. MÜRASUMMUTUS JA MÜRA VÄHENDAMINE Kuna moodsad kõvakettad on üsna vaiksed ja CD lugeja mühiseb ka vaid siis kui tema poole pöördutakse, jäävad põhiliseks müra allikaks ventilaatorid. Paraku ei saa neid välja lülitada sest siis masin ,,küpseb". Küll aga saab ventilaatoreid valida ja samuti võib nende pöörlemiskiirust vähendada. 3.1. Kuidas müra vähendada Pahatihti panevad tootjafirmad arvutiplaatidele kõige odavamad ventilaatorid. Sellised tuulikud kipuvad oma eluea lõppedes (mõnikord isegi uuest peast) kõva müra tekitama sest laagriteks kasutatavad pronkspuksid kuluvad läbi. Seega esimene võte valime
See peab olema piisavalt avara ja varustatud laua ja seljatoega toolid. Võimaluse korral varustatakse puhkeruum külmiku, veekeetmisvahendi ja mikrolaineahjuga. Rasedate ja rinnaga toitvate naiste jaoks on ettenähtud puhkeruumi, seal peab vajaduse korral olema võimalus heita pikali. Puhkeruumis ei tohi suitsetada. 10. Joogivesi tööandja peab töötajatele tagama nõuetele vastava kvaliteetse joogivee ja ühekordsed või pestavad jooginõud. 11. Müra ja vibratsioon töökeskkonna müratase peab olema selline, et oleks välditud selle kahjulik toime töötajale. Arvestada tuleb impulssmüra ja müra sagedusspektrit ning väliskeskkonnas paikneva müraallika võimalikku mõju. Müratekitavate seadmete paigutamisel tööruumi peab arvestama ruumi akustilisi omadusi, vältida tuleb müra peegeldumist. Kontsentreerumist, mõtlemist, otsustamist ja suhtlemist vajava töö puhul ei tohi müra segada tööülesande täitmist
5 Keevitusel eralduvad gaasid Tööpink Tööline, 4 kõrvalseisjad 6 Keevitusel eralduv ere valgus Elektrood Tööline, 4 kõrvalseisjad 7 Elektrivool Tööpink Tööline, 3 kõrvalseisjad 8 Müra Elektrood Tööline, 1 kõrvalseisjad 9 Ebamugav asend Töökoht Tööline 1 Riskide haldamine Keevituspritsmed Pritsmete vastu kaitseks on keevitaja kohustatud kandma kaitseriietust. Lisaks tuleb töökohas tuleõnnetuse vältimiseks jälgida tuleohutusnõudeid. Tuleohutusnõuded on toodud EV siseministri määruses nr 15 18.06.98
.........................................15 3.10.1. Tuul..................................................................................................... 15 3.10.2 Kliima.................................................................................................. 16 4. Kavandatava tegevusega kaasnev keskkonnamõju..........................................18 4.1 Mõju põhja- ja pinnaveele............................................................................18 4.2 Müra ja Vibratsioon..................................................................................... 18 4.3 Mõju õhukvaliteedile................................................................................... 19 4.4 Mõju loodusele............................................................................................ 20 4.5 Mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale.................................................20 4.6 Mõju kultuuripärandile.............................
e. töö püstasendis f. seisev töö g. isikukaitsevahendid h. töökaitse Tagasiside Sinu vastus on osaliselt õige. Sa oled valinud liiga palju valikuid. Õige vastus on: isikukaitsevahendid, tööohutus, töö istuvas asendis, töö püstasendis, istumsitöö, seismistöö Küsimus 6 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Missugune töö on teie hinnangul hea töö? Minu hinnangul on hea töö selline, kus on : * hea valgustus * vähe müra * ergonoomiline tööruum * töö, kus on võimalik teha pause, eriti kuvariga töötades * tagatud on tööohutus abinõud ehk vajadusel tööriietus ja töökaitsevahendid, prillid, kindad, kõrvaklapid Kommentaarid Kommentaar: Kas tööandja võiks vahest teid kiita ka või anda õpetlikku, arendavat tagasisidet? Kas teid palk motiveerib ka paremini töötama? Küsimus 7 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst
Akustilisteks materjalideks nimetatakse materjale, mida kasutatakse ruumide akustiliste omaduste parandamiseks, müra isoleerimiseks või summutamiseks Heli all mõistetakse laine kujul leviva elastse keskkonna osakeste võnkumist inimese Kõrv võtab vasu sagedust 15....16 000Hz Akustilised materjalid jaotatakse: kõlaiseisoleermaterjalid, mida kasutatakse vahekihis. Tõkestavad põhiliselt välise müra pääsemist hoonesse. nende paigaldamiseks kasutatakse katuselagede, vaheseina- ja- laepaneele ning teisi piirdekoonstruktsioone. Sisuliselt nad peavad isoleerima nii läbi õhu kui ka läbi teiste materjalide edasikanduvat heli. Tavaliselt mitmest eri poorsest või kiulisest materjalist kihid-mineraalvattmatid. Heli summutavad materjalid, paiknevad ruumi sisepindadel. Tavaliselt raskestipõlevad, dekoratiivsed plaadid.
Passiivkomponendid: Takisti takistusega R-etteantud pingel soovitud voolusaamiseks (ja vastupidi) kindla takistusega komponent – takisti. Takisti peamiseks omaduseks on lineaarne voolu-pinge sõltuvust( oomi seadus). Ideaalse takisti suurus ei sõltu temperatuurist, sagedusest, signaali suurusest. Olemas on nii konstantse väärtusega takisteid, kui ka muuttakisteid. Takistitel on olemas kindlat maksimumvõimsused.Takistitel tekib ka soovimatu signaal- müra. Temp. ja takistuse kasvades on müra järjest suurem. Kondensaatorid(energia salvestamine, detsibellid)- mahtuvus . Ideaalselt juhul C ei sõltu temp. sagedusest ega signaali suurusest. -dielektriline läbitavus. Kondensaatori rakendused: energia salvestamine, alalissignaali eraldamine, kõrgpingeimpullside tekitamine, alalispingeallikate pinge silumine, müra mahasurumine, sensorid, informatsiooni salvestamine, reaktiivkomponentide mahasurumine. EMJ. allikas kulutab laengu kondensaatorite plaatidele
signaali arvestatud signaali laineala mõõtmise sees, seega RSRP mõõdetakse ainult sümbolites mis kannavad RS'i. RSRP (dBm) näitab signaali keskmist laineala. RSSNR (Signal-To-Noise Ratio): dB 0.9 Analoog ja digitaal kommunikatsioonides, signaal-müra suhe, tihti kirjutatakse S/N või SNR, on suhteline taustmüra signaali tugevuse mõõtmine. Suhet mõõdetakse tavaliselt detsibellides (DB) kasutades signaal-müra suhte valemit RSSNR (dB) näitab tausta müra suurust. RSRQ (Reference Signal Received Quality): dB -6 RSRQ on samaväärne UMTS CPICH Ec/lo. Nii LTE RSRP kui ka LTE RSRQ parameetrid on kasutusel “Cell Selection”-is (joonis 1) RSRQ mõõtmine annab lisainformatsiooni kui RSRP ei ole piisav, et teha usaldatav üleandmine või elemendi uuesti valimise otsus RSRQ(dB) näitab viitesignaali kvaliteeti. PCI (Physical Cell ID): - PCI näitab füüsilist telefoni ID-d, antud mõõtmisel 0 TAC (Tracking Area Code): 2031
tundmatuks võnkumise parameetriks on teade signaali olemasolust. Optimaalse vastuvõtja sünteesil eeldatakse muidugi ka aprioorset teavet vastuvõtule kaasnevate mürade, häirete iseloomu kohta. Tundmatute parameetritega signaaliks loetakse signaali, kus lisaks tema teadaolemisele on tundmatud veel mõned signaali parameetrid (sagedus näiteks). On sünteesitud terve rida vastuvõtjate optimaalseid lahendeid (struktuure), kus eeldatakse signaali additiivse (signaaliga liitunud) valge müra taustal. 3.2 Struktuurskeemide iseärasused- Suvalise vastuvõtja enda parameetrite hindamisel või struktuurskeemi koostamisel on kasulik teada antud ülesande (või siis selle lähedase ülesande) optimaalset lahendust. Need lahendused on leidnud valgustamist paljudes kirjandusallikates; tõsi, korrektset matemaatilist tõestust on leidnud vaid suhteliselt vähesed ning suhteliselt lihtsate ülesannete lahendamiseks ettenähtud variandid. Mida rohkem on signaalist teada eelnevat (aprioorset)
KESKKONNAKAITSEKOHUSTUSED §15. Juht ei tohi põhjustada ebamugavusi teisele inimesele ega kahju teed ümbritsevale keskkonnale liigse müra, tolmu ja heitgaasiga, mida antud oludes on võimalik vältida. Tuleb hoiduda otsasõidust loomale või linnule. §16. Õuealal ja elamupiirkonnas ei või seisva sõiduki mootor töötada kauem kui kaks minutit. §17. Mootorsõidukid, välja arvatud eritalituse sõidukid, ei või sõita, peatuda ega parkida väljaspool teed kohtades, mis ei ole ette nähtud mootorsõidukite liikluseks. Nendes kohtades võib liigelda ainult maaomaniku loal. §18
vääveldioksiid põhjustavad hingamisteede limaskesta ärritust ja turseid, bronhide kokkutõmbeid ning limaerituse suurenemist. Teede liivatamine, teede kattematerjali murenemine, õhu kõrge tolmusisaldus - põhjustab silmade, kurgu ja isegi psüühika ärritusi. Peenema tolmuga satub organismi ka raskmetalle, Tööstuspiirkondades häirivad haisud tugev haisusaaste põhjustab peavalu ja silmade ärritust Õhukaitse põhiteed. Saastekahjud. Saasteainete emissiooni piiramine. Müra: Igasugune heli, mis on soovimatu või mõjub häirivana Mitteperioodiliselt võnkuv heli - lärm ehk müra teatud ebameeldiv heli, mis väsitab või kahjustab organismi füüsiliselt ja psüühiliselt Füüsikalises mõistes - müra helide korrapäratu segu, milles on mitmesuguse kõrgusega (võnkesagedusega) ja intensiivsusega (tugevusega) helisid, mis tervikuna on ebapüsivad ja komplitseeritud ALLIKAD: Tööstusettevõtted ja töövahendite kasutamine Transpordivahendid Elamis- ja
1. RISKIDE HINDAMINE Mitte OHUTEGURID Tihti Harva kunagi 1. Temperatuur 1 2 5 2. Tulekahju 1 2 5 3. Kukkumisoht 1 2 5 4. Müra 2 2 5 5. Puhkepausid 1 1 5 6. Valgustus 2 3 5 7. Bioloogilised ohutegurid 2 2 5 3 8. Psühholoogilised ohutegurid 1 1 5 4
t teavitab tööandjat kõigist töösuhtega seonduvatest olulistest asjaoludest, mille vastu tööandjal on õigustatud huvi, · tööandja maine kahjustamise ja partnerite usaldamatuse põhjustamise keeld. Töötajale mõjuvad tervistkahjustavad tegurid ja kasutatavad kaitsevahendid Füüsikalised ohutegurid Füsioloogilised ohutuegurid Bioloogilised ohutegurid Õnnetusohud Füüsikalised ohutegurid · Müra-otsene toime on kuulmiselundile ülepiirilise müra tagajärjel tekib kuulmisteravuse langus. Kui on võimalik, siis tuleb võtta kasutusele masinad, mille müra oleks madalam kui 85 dB või siis kasutada mürasummutavaid barjääre. · Vibratsioon-kahjustab närvisüsteemi ja väikesi veresooni. Vibratsiooniga ei ole soovitav kokku puutuda kauem kui 2/3 tööajast ja pidev kontakt ei tohiks olla rohkem kui 20 minutit. · Mikrokliima- hõlmab endas järgmisi näitajaid: õhu
Veepoliitikas puudus kulude arvestamise kohustus, seega inimestel puudus motivatsioon vett säästvalt kasutada ja sellest tulenevalt jäi tagaplaanile ka veekogude kvaliteedi hoidmine ja parandamine. Samuti suurõnnetustest tulenevad merereostused ja nagu alguses juba mainisin, siis ka reoainete juhtimine veekogudesse. Ligi 40% Euroopa Liidu elanikest mõjutab päevasel ajal üle 55 detsibelline liiklusmüra ja 20% peab taluma lausa 65 detsibellist müra. Müraallikateks on maantee-, raudtee ja lennutransport, samuti ehitustööd. Probleeme tekitavad ka kemikaalid ja nende klassifitseerimine ning liigiliste mitmekesisuse vähenemise peatamine. Ei saa üle ega ümber ka kliimamuutustest, sest maa keskmine temperatuur on viimase 100 aasta jooksul tõusnud lausa 0,6 kraadi võrra, see annab tunnistust globaalsest soojenemisest, mis on tulenenud metsade üleraiest ja fossiilsete kütuste põletamisest.
2) Mis on ökoloogiline jalajälg ja kui suur on Eesti ökoloogiline jalajälg? Mõõdab kogu maa-ala, mis läheb vaja ühe inimese toote, linna vee, toidu, energia ja jäätmete viskamise vajaduste rahuldamiseks. See on parim indikaator, mis näitab majandustegevuse mõju keskkonnale. Iseloomustab inimese survet keskkonnale. Seda arvestatakse arvestuslikes pinnaühikutes inimese kohta.Eesti ökoloogiline jalajälg on 6,5 ha/a, 2006a seisuga. 3) Mis on müra? nimeta enim levinud mürakaitse/tõrje vahendid. Müra on igasugune heli, mis on soovimatu või mõjub häirivana. Müra on ebameeldiv heli, mis väsitab või kahjustab organismi füüsiliselt või psüühiliselt. Vahendid: 1. tehnoloogiliste protsesside ümberkorraldamine 2. mitmesugused tehnilised vahendid müraallikate nõrgendamiseks ja isoleerimiseks 3. müra neeldumine ja summutamine
park või mõni väljak. Poolavalikud ruumid on näiteks kaubanduskeskused, koolid või teatrid. Neid helisi, mis sealt kostub võib nimetada muusikaks. Linnas kõndides näeb vahel ka tänavamuusikuid, kes mängivad tänaval pilli, laulavad või tegelevad muu tähelepanu tõmbamisega, et koguda raha korjanduskarpi. Meil kohtab neid vähem, kui välismaal. Selle põhjuseks võib olla kliima. Kuid on ka igasuguseid muid helisi nagu näiteks sõidukite müra, inimeste rääkimine või lindude laulmine pargis. Ma arvan, et vanasti oli tunduvalt vähem seda sõidukite müra , kui tänapäeval ning siis oli üldse elu rahulikum ja elati rohkem maal. Kõik need kuuldavad helid mõjutavad meid mingil määral. Linnas elades puutud tihti kokku müraga. See väsitab inimesi, ning ajab pea valutama, kuid kui minna kuhugi metsa jalutama kuuled sa lindude laule ja puude kohinat. Kõik see rahustab inimest.
Ventilatsioonitööd Ventilatsiooni osad Marko Raba KL11 Ventilatsioonitorustik · Ventilatsioonitorustik on tsingitud terasplekist valmistatud ventilatsioonikanal. Kanali liitmikud on varustatud kummitihenditega, mis tagab ühenduse õhutiheduse. Mürasummutid Mürasummuteid kasutatakse ventilatsioonitorustikus ventilatsiooniseadmete müra summutamiseks ja takistamaks müra edasikandumist pikki torustikku ühest ruumist teise. Painduvad ventilatsioonikanalid · Painduvaid ventilatsioonikanaleid kasutatakse väikeelamutes, kus ei nõuta tulekindlust. Tuleklapid · Tuleklapid on ventilatsioonitorustikk u paigaldatav tuldtõkestav klapp mis takistab tuleleviku erinevate ruumide või hooneosade vahel. Sisse-ja väljapuhkeventiilid · Sisse-ja väljapuhkeventiile kasutatakse mehaanilise ventilatsiooni korral.
objektidega? Närvivõrgu treenimisel kasutatavaid parameetreid • RMS Error - root mean square error, ruutjuur vigade ruutude summa keskmisest. Selle abil hinnatakse õppimise taset. • Good Pats - piisavalt treenitud objektide protsent • Target err. - lubatav objekti viga treenimisel - kui viga on alla selle väärtuse, satub objekt treenitute nimekirja Õppimise parameetrid • Input noise - sisendväärtustele lisatav juhuslik müra • Weight noise – kaaludele lisatav juhuslik müra • Temp- lävifunktsiooni parameetrid • Data -> Normalize - normaliseerimine • Data -> Create Test - valib testandmed juhuslikult testimise andmetest
6) tööprotsessist johtuvatel tehnilistel põhjustel ei saa töötaja oma töötempot muuta; 7) töötaja kannab ebasobivat riietust, jalanõusid või kui tema muu varustus ei sobi teisaldustööks. Töötaja isikust tulenevad omadused võivad põhjustada terviseriski, kui: 1) ta on füüsiliselt nõrk konkreetse ülesande täitmiseks; 2) tal puudub ohutuks teisaldustööks vajalik väljaõpe. Müra Müra saab hinnata vastavalt tehtavale tööle. Kuulmisekahjustuste risk on olemas kui müratase on suurem kui 80 dB(A). Sellistes tingimustes on soovitav kasutada kuulmiskaitseid. Verbaalset kommunikatsiooni nõudvad tööd tööd, mille tegemiseks või juhtimiseks peavad inimesed olema võimelised omavahel suhtlema. Kontsentratsiooni nõudvad tööd tööd, mille tegemiseks peab töötaja mõtlema, arutlema, tegema otsuseid, pidevalt kasutama mälu ja kontsentreeruma tegevusele.
KESKKONNAPROBLEEMID EUROOPAS KESKKONNAPROBLEEMIDE ALGUS • Sai alguse 19. sajandil • Suurimaks põhjuseks industrialiseerimine • Keskkonnapoliitika polnud selgelt määratletud • Puudus ennetuspõhimõte • Inimesed ei oskanud loodust väärtustada • Rasked ajad, keskkond tagaplaanil ERINEVAD KESKKONNAPROBLEEMID • Jäätmekäitlus • Välisõhu saaste • Veemajandus • Müra • Kemikaalid • Loodusliku mitmekesisuse kaitse • Kliimamuutused KESKKONNAPOLIITIKA ARENG • Huvi teke keskkonnaprobleemide vastu • Algas keskkonnaprobleemide süsteemne lahendamine • Kinnitati esimene Keskkonnategevusprogramm • Võeti vastu rida direktiive • Hakati looma keskkonnafonde KESKKONNATEGEVUSPROGRAMMID • I Keskkonnategevusprogramm (1973 -1976) - suurenev keskkonnareostus ja reostuskolded • II Keskkonnategevusprogramm (1977 -1981)
Ruumide temperatuur Soojapuhurid Madal on kasutus otstarbeline, 1 pall tsehhis, töötajatel 5 temperatuur arvestades töö laadi ja olemas soojad töötajate füüsilist riided ja on koormust. pikemate pauside võimalus Füüsikalised Müra on lühiajaline ja Kõrvaklapid 6 ohutegurid selleks on ettenähtud 1 pall (Müra) kõrvaklapid
Viies tase Käigukasti elemendid - värvus Vedav võll hammasratastega (punane) Veetav võll (kollane) Tagasikäigu hammasratas (tumesinine) Veetavad hammasrattad (sinine) Siduri võll (roheline) Sünkronisaatorid (lilla) . KÄIGUKASTI PEAMISED RIKKED Auto ekspluateerimisel võivad käigukastis tekkida järgmised peamised rikked: hammasrattad lahutuvad iseenesest hambumisest käiku on raske sisse lülitada hammasrataste pöörlemisele kaasneb tugev müra hambad on murdunud karterist immitseb õli välja Hammasrataste iseenesest lahutumise põhjuseks võivad olla hammasratta hammaste ebaühtlane kulumine, fiksaatori vedrude nõrgenemine. Käigu raske sisselülitamine võib olla tingitud liugurvarraste ja fiksaatorite avade mustumisest, laagrite ja nuutühenduste kulumisest (mis põhjustab hammasrataste viltuseisu) ning hammasrataste hammaste otste kulumisest. Hammasrataste tugev müra töötamise ajal tekib
MIDA KUJUTAB ENDAST PROJEKT? SUURPROJEKTI LOOMINE Ettevõtluse ja turismi arendamine Kaubavahetuse edendamine 240 km/h uudne raudtee süsteem Pärnu suund (odavam, otsem kaubatee, peamiselt põllu- ja metsamaa läbimine) PROBLEEMID Keskkond Loomad Raudtee ületamiskohad Maaomanikega läbirääkimised Lepete sõlmimised Rahastus PROBLEEMIDE LAHENDUSED Maaomanikega positiivsed läbirääkimised Ökoduktide rajamine Sadu ületuskohti Keskkonnasõbralik uus raudtee süsteem Müra vähendamine (Maanteel olevad autod tekitavad rohkem müra) Euroopa Liidu toetus MAJANDUSLIK KASU TURISM, KAUBANDUS KIIREM LIIKUMINE KUI MAANTEEL KLIENDISÕBRALIK HIND UUED TÖÖKOHAD ETTEVÕTLUSE ARENG KIIREM VAHEMAADE ÜLETAMINE KAUBANDUSES ODAVAM TRANSPORT 5,8 MILJARDIT EELDATAV KOGUMAKSUMUS 16,2 MILJARDIT SOTSIAALMAJANDUSLIK TULU KULUTUSED KAUBANDUSE ARENG UUE MAJANDUSKORIDORI LOOMINE BALTIMAADE ÜHENDAMINE EUROOPAGA BALTI RIIKIDE KAASAMINE EUROOPA TARNEAHELASSE
töötervishoiuarst on seda oma otsuses märkinud. Uued töötajad suunatakse tervisekontrolli kuu aja jooksul tööle asumise hetkest. Tervisekontrolli tegev töötervishoiuarst, lähtudes töötaja töötingimustest ja töö laadist, määrab terviseuuringute mahu ja otsustab eriarstide kaasamise vajaduse. 9. Töökeskkonna ohutegurid, peab oskama lahti seletada. Füüsikalised ohutegurid on: (1)Füüsikalised ohutegurid on: 1) müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; (2) õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk (3)masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. Müra •Müratugevust mõõdetakse detsibellides (dB). •Inimkõrvale on ebasoodne pidev müratugevus alates 60 dB.
Kuna tegemist on kodustest tingimustes õppijaga siis pauside ajal iga kord ta ei võimle, nagu peaks, kui ta ei võimle siis tegeleb ta muude majapidamises vajalike tegemistega, kus ta liigub juba niigi ilma võimalmisharjutusteta (nt koristamine, söögi tegemine, ahjukütmine, treppidest käimine jne). 3 TÖÖKESKKONNA OHUTEGURITE ANALÜÜS GRUPPIDE KAUPA Füüsikalised ohutegurid Füüsikalisteks ohuteguriteks loetakse: 1. müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; 2. õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja - niiskus, kõrge või madal õhurõhk; 3. masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid (Kranich, 2014) Keemilised ohutegurid ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid
tavaliselt projekteeritud nii, et üks võib kasutada suurem ventilaator, kui paigaldamiseks augud muidu võimaldaksid (st 120 mm fan 90 mm avad). Summa õhuvool mille ventilaatorid toodavad tavaliselt mõõdetakse kuupjalga minutis (CFM) ja pöörlemiskiirust mõõdetakse pööret minutis (RPM). Sageli arvuti entusiastid valivad ventilaatori, millel on suurem CFM reiting, aga mis toodavad vähem müra (mõõdetakse detsibellides või dB), ja mõnedel ventilaatoritel tuleb reguleeritav RPM reiting toota vähem müra kui arvuti ei nõua täiendavaid õhuvoole. Vetilaatori kiirust saab reguleerida käsitsi (lihtne potentsioomeeter kontrolli, näiteks), termiliselt, või arvuti riistvara või tarkvara. Samuti on võimalik teha mitmeid 12V ventilaatorid alates 5 V pakkumise arvelt õhuvoolu, kuid vähendatud mürataset. Alternatiivid
Kuulmisteravus Kuulmisteravus sõltub suuresti inimese vanusest. Lapsed ja noored kuulevad tavaliselt kõigil inimkõrvaga haaravatel sagedustel. Vanemas eas aga langeb koos sensoorse tundlikkuse üldise kahanemisega ka kuulmisteravus. Kuulmiskahjustused Väga tugevad helid võivad põhjustada valuaistinguid või viia kuulmiskahjustustele Umbes 120-detsibelline heli tekitab kõrvas valu (ka nõrgema müra korral nagu 80-90dB võib tekkida valu) Müra koormab psüühikat ja tekitab stressi Kui hästi teie kuulete? Siin on siis ka väike test mille abil saate testida enda kõrva kuulmist. http://www.youtube.com/watch?v=VxcbppCX6Rk Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Gray904.png http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/korv_kuulmine_liisaojakoiv.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Kuulmine http://en.wikipedia.org/wiki/Hearing http://en.wikipedia
projekteeritud nii, et üks võib kasutada suurem ventilaator, kui paigaldamiseks augud muidu võimaldaksid (st 120 mm fan 90 mm avad). Summa õhuvool mille ventilaatorid toodavad tavaliselt mõõdetakse kuupjalga minutis (CFM) ja pöörlemiskiirust mõõdetakse pööret minutis (RPM). Sageli arvuti entusiastid valivad ventilaatori, millel on suurem CFM reiting, aga mis toodavad vähem müra (mõõdetakse detsibellides või dB), ja mõnedel ventilaatoritel tuleb reguleeritav RPM reiting toota vähem müra kui arvuti ei nõua täiendavaid õhuvoole. Vetilaatori kiirust saab reguleerida käsitsi (lihtne potentsioomeeter kontrolli, näiteks), termiliselt, või arvuti riistvara või tarkvara. Samuti on võimalik teha mitmeid 12V ventilaatorid alates 5 V pakkumise arvelt õhuvoolu, kuid vähendatud mürataset. Alternatiivid
MINU ÕPITAVA ERIALA KAHJULIKUD MÕJUD TERVISELE Kbp-12 Juhendaja: Aivar Kalnapenkis Õpilane: Reio Saarniit Väimela 2012 1 Sisukord: Sissejuhatus................................................................................................3 Ehitusplatsil varitsevad ohud.....................................................................4 Müra kaudne toime tervisele, mürakaitse, õhuliikumine...........................5 Töövägivald................................................................................................6 Kokkuvõte..................................................................................................7 2 Igal erialal töötavat persooni ümbritsevad ohud. Pole olemas sellist ametit, mis on sajaprotsendiliselt turvaline
Helitugevus on muusikas üks heli omadustest, mis on seotud psühhofüüsilise mõistega helivaljus ning füüsika mõistega heliintensiivsus. Helitugevust mõistetakse muusikas relatiivse suurusena ning seda tähistatakse muusika noodikirjas helitugevuse dünaamika astmete märkidega. Detsibelli kasutatakse helivaljuse väljendamiseks. Belli väga ei kasutata, sest see on liiga suur ühik. 1 dB = 0,1 B. Mõõdetakse heli intensiivsuse muutumist, mitte heli valjust. Müra on heli, mis tekib heliallika korrapäratul võnkumisel. Mürakaitse on selline asi nagu kaitse müra eest. Sest inimene ei talu väga valju heli ja siis tal on vaja ennast selle eest kaitsta. 5. Mis on kaja? Miks on kaja mägedes mitmekordne? Kaja on peegeldunud heli. See jõuab kuulajani natukene hiljem, pärast seda kui ta on jõudnud tagasi peegeldada. Mägedes on kaja mitmekordne sp et meil on ju mäed ja see
Need tegurid mõjutavad inimest , tema tervist ja head olemist töötades arvuti taga või hoopis sisustades oma aega . Valisin oma teemaks ,, Arvuti ergonoomilised alused,, , sest tänapäeval on see üheks populaarsemaks ja kõige laialdasemalt levinud ala . Arvuti juures leidub palju negatiivset , kui ka positiivset . Mida aga leidub selles head ja halba , selle toon esile oma essees.Tähtsad tegurid arvutiga töötades on , kliima , valgustus , müra . See siis kas segab või teeb olemise arvuti taga paremaks. Kui kliima on töökeskkonnas näiteks üle 25 kraadi , on see liiga palav . Soovitavalt oleks hea , kui töökeskkonnas säiliks ikka temperatuur 22-24 kraadi . Samuti peaks ruumis olema piisav õhuliikumine (ventilatsioon) . Üheks tähtsaimaks mõjuriks on töökohal valgustus , sest nägemise kaudu saab inimene umbes 90% informatsioonist , mida ta oma töös kasutab . Töökeskkonnas siis
tähelepanematus jne. 4. OSHA- mis organisatsiooniga on tegemist? 5. Millist 2 ülesannet tervikuna täidab EV Tööinspektsioon? 6. Nimeta need 3 ametikohta, mis on pandud teostama TT ja TO alast järelvalvet ettevõttes! 7. Mida mõistetakse sõna ,,ERGONOOMIKA" all? 8. Nimeta tööruumi sisekliima põhinäitajad! 9. Valgustuse tugevus kirjatöö puhul töökohal on! 10. Mis on valguse räigus ja kuidas ta jaguneb? 11. Müra lubatud maksimaalne tase 8 tunnise töökeskkonnas viibimise puhul ei tohi ületada.........! 12. Mida nimetatakse ohuks? 13. Mida nimetatakse riskiks? 14. Nimeta töökeskkonnas esinevad ohutegurid! 15. Milliste ohutegurite hulka kuuluvad: a) Müra - b) Bakterid, seened- c) Ebamugav tööasend, sundliigutused- d) Tööruumi vale värvi ja valgustuse lahendus- 16. Nimeta riskianalüüsi 5 sammu, miks ikkagi on vaja riske uurida! 17
mida kasutatakse lühiajaliselt Soovitud tsoon – harva kasutatavad asjad Kehaasend Mugav asend avaldab vähim survet luu- ja lihaskonnale Klaviatuur ei tohi lauaservast liiga kaugel olla Geelpadi randme alla, millega kasutatakse hiirt Võrdlus kabinetiga Geelpadi puudub Tervist mõjutavad tegurid tööl Töökoha kliima – õhutemperatuur ja -niiskus, õhu liikumine Valgus – halb valgus väsitab silmi Müra – hajutab tähelepanu Võrdlus kabinetiga Suur müra Suur aken, valgus hea Kliima hea Tööohutus Kontoritehnika õige kasutamine Tervist mõjutavad tegurid korras Töötajal peab töökohas olema turvaline Võrdlus kabinetiga Ohtlikult paigutatud kastid Keskkonnasäästlikus Energia kokkuhoid Vee ratsionaalne kulutamine Taaskasutus Jäätmete sorteerimine Transport töökohta
hooldatud ja kontrollitud. Kõik leitud puudused, mis võivad mõjutada töötajate ohutust ja tervist, tuleb kõrvaldada võimalikult kiiresti. Töökeskkonnas toimivad füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. Tööandja ülesandeks on organiseerida töökohtade ohutegurite (vibratsioon, müra, füüsiline ülekoormus, keemilised ained, bioloogilised ohud) riskianalüüs. Seda peaksid tegema vastava ettevalmistuse saanud spetsialistid. Nad õpivad tundma töötaja poolt sooritatavat tööprotsessi ja/ või keskkonda. Tehakse kindlaks, millised on ohutegurid ja sellest ohutegurist tingitud võimaliku riski töötaja tervisele. Hinnatakse nende mõju suurust, arvestades töötaja individuaalseid omadusi ja tervislikku seisundit.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
