iseseisvumine, kuivseadus, võitlemine majanduskriisiga, 1932 a sai presidendiks F.Roosevelt, New Deal uus kurss - Prantsusmaa: sõjaga saadud head tööstuspiirkonnad, poliitiliselt ebastabiilne Diktatuurid - PÕHJUSED: 1) erinevate rahvakihtide kaasamine poliitikasse 2) Pettumine Versailles' süsteemis 3) pettumine demokraatias 4) majandusraskused - Itaalia: fasistide liikumine, juht Benito Mussolini, 1922 määrati ta peaministriks - Saksamaa: NSDAP, juht Adolf Hitler, 1933. a lasi end nimetada kantsleriks, seisukohad: Versailles' leping tuleb tühistada sakslaste eluruumi laiendamine, juudid ja kommunistid maha!, aarialaste rassi puhtus, raamatute põletamine, parlament pidi loobuma võimust, ametinikud määrati keskvõimu poolt, sõjaline areng, rassilise puhtuse tagamine, julgeoleku organite loomine, majandus võeti riigi kontrolli alla.
Diktatuurisetes riikides rikuti inimõigusi ja hoiti inimesi hirmu all. Saksamaal hakkas kehtima natslik diktatuur , sest kommunistid võitsid üha enam poolehoidu. Hitler juhtis Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteid ja arvati, et see võib kommuniste peatada. Sellepärast toetasid Hitlerit nii paljud. Pärast Esimest Maailmasõda oli Itaalia küll võitjate hulgas kuid kaotas väga palju inimesi ning jäi võlgadesse. Itaalias tekkis fasistlik liikumine kus eesotsas oli Benito Mussolini, see liikumine ühendas endisi sõdureid ja töötuid. Kehtestati üheparteisüsteem ning algas fasistliku diktatuuri kehtestamine. Enamus Euroopa diktatuure olid autoritaarsed aga Venemaal kehtis totalitaarne süsteem. Totalitaarsetes diktatuurides oli kontroll inimeste mõtteavalduste üle suurem kui autoritaarsetes. Poliitiliselt oli kõige arenenum Suurbritannia, sest seal oli kõige vanem ja paremini toimiv demokraatlik riigikord, sellepärast see ka säilis
paljud tuntud kirjanikud ja näitlejad. · Tuntutuim lavastaja ja näitleja oli Charlie Chaplin ning joonisfilmi suurkujuks kujunes Walt Disney. · Järgmine aastakümme oli helifilmide kujunemiseaeg. Filmikunsti areng · Filmiloojate read täienesid uute suurmeitritega, kellest üks oli Alfred Hitchcock. Eriti menukaks osutus tema film "Santaaz". · Kuna filmikunst oli väga hea mõjutamisviis, pöörati sellele tähelepanu nii Stalini NSV Liidus, Hitleri Saksamaal ja Mussolini Itaalias. · Dokumentaal- ja mängufilmid pidid ülistama diktaatoreid ning veenma inimesi, et nad elavad parimas riigis, mida juhib parim riigijuht. Charles Chaplin · Charles Spencer Chaplin ehk Charlie Chaplin. · Elas aastail 1889-1977. · Inglise näitleja ning filmirezisöör. · Peetakse üheks tähtsaimaks ajaloo suurkujuks. · Chaplin alustas oma karjääri Inglismaal kohvikutes muusikuna esinedes, 1910. aastal kolis ta USA-sse.
Hispaania kodusõjas natsionaliste. Proovides sõjas oma uusi relvi, valmistus Saksamaa suureks sõjaliseks konfliktiks, mis pidi vältimatult saabuma. Hitleri eesmärgiks oli Suur-Saksamaa loomine ning sellega tegi ta algust 1938, okupeerides Austria. Austria omastamine oli kerge, kuna austerlased ei osutanud vastupanu. Austerlaste hulgas oli siis märkimisväärne hulk Saksa-meelseid, ei paistnud ühendamine vägivaldsena. Hitleri mõjuvõim tõusis, teda toetas Itaalias Mussolini, Suurbritannia lootis järeleandmisega sakslaste indu jahutada ning Prantsusmaa ei julgenud üksinda sõtta astuda. Hitlerile sellest ei piisanud. Olgugi, et avalikult hakkas Hitler Suur-Saksamaad looma alles 1938. aastal, tegeles ta sellega juba 1933 ehk kohe pärast võimule tulekut. Hitler oli võimukas mees, keda naaberriikide valitsused alahindasid. Suurbritannia ja Prantsusmaa tegelesid oma riigi probleemidega ning tahtsid sõjast hoiduda
isikute väikese rühma kätte. • Poliitiliste erakondade tegevus on kas lõpetatud või piiratud. • Rahval puudub võimalus oma juhtide otsuseid mõjutada. • Ei propageerita vägivalda kui universaalset lahendust. Totalitaarsed riigid • Võimu koondumine ühe isiku ja tema sõltlaste kätte. • Kontroll inimeste mõtteavalduste ja tegevuse üle. • Massirepressioonide abil loodud hirmuõhkkond – hirmuvalitsus. • Näited: Hitleri Saksamaa, Stalini NSVL, Mussolini Itaalia. Raamatute põletamine natslikul Saksamaal 1933 Avalik hukkamine Itaalias • Nii vahetuski Euroopas 1920. aastate demokraatia 1930. aastatel diktatuuridega. Esimese maailmasõja käigus tekkinud riikidest suutsid demokraatia säilitada vaid Tšehhoslovakkia ja Soome 1939. aastani. Oli ka neid riike, kus demokraatia üldse ei tekkinudki, nt Venemaal. Diktatuuride tunnused • Juhikultus • Ainupartei • Ametlikud vaenlased
Kordamine 1. Millal ja kelle vahel sõlmiti Versaille rahuleping, nim 4 tingimust mis kehtestati Saksamaa suhtes? 28. juuni 1919. Saksamaa ja Atandi vahel. Tingimused: relvastusalased piirangud(ei tohtinud olla suuri sõjalaevu, allveelaevu, lahingulennukeid, tanke, kahureid, 100000 maaväelast ja 15000 mereväelast), hüvitismaksud võitjatele(reparatsioonid), territoriaalsed muutused(Saks. kaotas 1/8 oma aladest, k.a asumaad, loodi nn Poola koridor ida-preisimaa lõigati Saks. ära), Reini piirkonna kontrollimine ja range maksude nõudmine. 2. Millal toimus Pariisi rahukonverents, miks, riigid kes otsustasid, suhtumine kaotajatesse. 18. jaanuar 1919- 1920 suvi. Võitjad rigid sõlmisid kaotajatega rahu lepingud. Otsustaja rigid olid USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa. Kaotajatele määrati ranged maksud ja võeti ära nende maid. 3. Muutused maailma poliitilisel kaardil peale I ...
läänes! Itaalia · Esimese Maailmasõja lõpufaasis kujunes välja anarhiline situatsioon. Sotsialistlik liikumine oli end diskrediteerinud. Anarhistid, sündikalistid. Maapiirkonnad olid "bolseviseerumas". Tehaseid natsionaliseeritakse tööliste initsiatiivil ja maid jagatakse kohati ümber. · Itaallased polnud rahul Versailles' rahuga · Endine sotsialist Benito Mussolini asutas mustsärklaste liikumise. Fasistid. Terroriseerisid poliitilisi vastaseid ja tegelesid "katusepakkumisega". Marss Rooma · võitlusliit, alates 1921 Itaalia Rahvuslik Fasistlik partei · Mussolini väitis, et ühendab endas revolutsioonilisuse ja traditsioonilisuse. "Kolmas tee". · Sai toetust intellektuaalidelt (Puccini, Toscanini, Benedetto Groce) ja katoliku kirikult. · 27.-29.10.1922 marssisid fasistid Rooma ja kukutasid Luigi Facta valitsuse
ei propageerita vägivalda probleemide lahendusena. · Totalitaarne diktatuur võim juhil, kontroll inimeste kogu elu üle, hirmuvalitsus. (Näiteks Stalini diktatuur NSVL-is). 6. Faistlik diktatuur Itaalias · Põhjused: Itaalia pettumine Pariisi rahukonverentsi tulemustes, majanduslikud raskused, tööpuudus, rahulolematus. · Kommunistide vastu astus välja faistide liikumine, mida juhtis Benito Mussolini, kes lubas taastada riigis korra ja muuta Itaalia sama võimsaks kui kunagi oli olnud Rooma Impeerium. Õpetuses oli tähtsaimal kohal rahvuse kui terviku heaolu. · 1921. a. valimistes olid faistid edukad, kuid enamust parlamendis ei saavutatud. Mussolini korraldas marsi Rooma . · 1922 määrati ta peaministriks. Mõne aastaga likvideeriti demokraatlik riigikorraldus. · 1925 kehtestati üheparteisüsteem, Mussolinile piiramatu võim. · Majandus riigi kontrolli alla
Demokraatia krahh maailmasõdade vahelises Euroopas-kas paratamatus ? Esimese maailmasõja tulemustega jäid rahule vaid vähesed riigid. See tõi kaasa rahulolematust inimestes ühiskonnakorralduse suhtes ning kahtlused demokraatia efektiivsuses. Kuid kas demokraatia krahh maailmasõdade vahelises Euroopas oli ikka paratamatus ? Peale Esimest maailmasda lootsid paljud rahvad, et üleminek demokraatlikule riigikorraldusele toob kaasa ühiskonna kiire arengu. Kuid majanduslik heaolu ja poliitiline stabiilsus ei saabunud kohe ning paljudes Euroopa riikides võis näha demokraatia kriisi. Hakkas tekkima uusi mittedemokraatlike liikumisi, mis pidasid hädade põhjustajaks justnimelt demokraatiat. Nende meelest oli parim lahendus probleemidele diktatuuri kehtestamine, mis pidi riigi majanduse õitsengule viima. Diktatuuridele aitasid kaasa sõjajärgses maailmas kujunenud olukord, kus valimisõiguse laienemine tõi kaasa uued suure...
II MS SÜNDMUSED KUUPÄEVADEGA: 1. 1. Molotov-Ribbentropi pakt 1939 2. 2. Teise Maailmasõja algus 1.september 1939 3. 3. Nõukogude Liit tungin Poolale kallale 17. september 1939 4. 4. Viiakse läbi esimene küüditamine Eestis 14. juuni 1941 5. 5. Saksamaa tungib kallale NSV Liidule 22. juuni 1941 6. 6. Põhja-Prantsusmaal avatakse Teine Rinne 6. juuni 1944 7. 7. Saksamaa kapituleerus, lõppes sõda Euroopas 8. mai 1945 8. 8. Jaapan alistus, lõppes Teine Maailmasõda 2. september 1945 ISIKUD: · · STALIN- NSV Liidu partei- ja riigijuht, osales Teherani, Jalta ja Potsdami ...
II maailmasõda. 1) aastaarv ja kuupäev 23. august 1939 MolotovRibbentropi pakt 1. september 1939 Saksamaa tungib kallale Poolale; algab II ms. 17. september 1939 NSVL tungib kallale Poolale november 1939 märts 1940 Talvesõda 22. juuni 1941 Saksamaa tungib kallale NSVL 6. juuni 1944 avatakse teine rinne PõhjaPrantsusmaal 8. mai 1945 Saksamaa andis alla, ehk kapitulleerus, sõda Euroopas oli lõppenud 2. september 1945 Jaapan Kapitulleerus USAle; II ms lõppes 14. juuni 1941 toimus esimene massiküüditamine Eestis 2) mõisted * ansluss Austria liitumine Saksamaaga * evakuatsioon inimeste ära viimine sõjajalust * mobilatsioon sõjaväkke värbamine * koonduslaager sunnitöö ja hävituslaager, kus vange kurnati ülejõu käiva tööga * antisemitism juudivastasus * partisanid relvastatud vastupanu võitlejad vaenalse tagalas * massiküüditamine sunniviisiliselt inimeste viimine halvematesse elutingimustesse * kapitulleeruma...
- rahulolematus -rahulolematus 1917 Veebruarirevolutsioon Oktoobrirevolutsioon kommunistid e punased e bolsevikud e enamlased Benito Mussolini lubas Adolf Hitler Josif Stalin *korra majalöömist *lubas suurt tulevikku (majandus, Lenin 1921-1928 nep *majanduslikku heaolu tööpuudus x, Versailles' rahulepingu 1924 Stalin *hiilgus (Rooma impeerium) tühistamine) *ehitada üles võimsa tööstus
puudub sõnaõigus. Totalitaarne riigikord on diktatuuri karmim vorm ning tunnusteks on mõttekontroll, inimõiguste räige rikkumine ja kontroll kodanike väljendumisvõimaluste üle. Itaalias kehtestati fasistlik diktatuur, kuna liitlased suhtusid itaallastesse Pariisi rahukonverentsil üleolevalt ja seetõttu leidsid poolehoidu üleskutsed muuta Itaalia suurriigiks. Endiseid sõjaväelasi ja töötuid, kes moodustasid Võitlusliidu, hakati kutsuma fasistideks. 1992.a tuli võimule Benito Mussolini, kes lubas taastada kunagise Vana-Rooma riigi hiilguse. Nõukogude Liidus hakkas kujunema totalitaarne diktatuur 1917.a, kui võimule tulid kommunistid, kelle juhiks oli Vladimir Uljanov Lenin. 1918.a võeti vastu esimene nõukogude põhiseadus ja riigi ametlikuks nimeks sai Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik. 1922.a moodustati NSV Liit, mis hõlmas kõiki sotsialistlikke nõukogude liiduvabariike. 1924
See soodustas kommunistlike liikumisi. 1919. aastal moodustati Komitern ehk rahvusvahelise kommunistliku liikumise keskne organ. Kommunistid tahtsid kiiresti võimule saada vägivaldsete riigipööretega. Organiseeriti sõjalised mässud Bulgaarias, Poolas ja Eestis, kuid mässukatsed suruti maha. Komiterni katsed maailmarevolutsiooniks kukkusid läbi. Itaalias saatis ennast fasistlikuks nimetavat liikumist edu-1922. aastal tulid nad Itaalias võimule, neid juhtis Benito Mussolini. 6. Kommunistlikud riigipöördekatsed pärast I MS detsembrimäss Detsembri riigipöördekatse ehk detsembrimäss oli Nõukogude Liidu ebaõnnestunud võimuhaaramise katse Eestis 1. detsembril 1924 Kommunistide relvastatud riigipöördekatse nurjus, mis tähendas et Eesti riik suutis üksi toime tulla ning püsima jääda. Mõeldi rohkem riigikaitsele. Kaitseliit äratati ellu. pöörati tähelepanu avaiku korra kaitsele. Asutati politseikool.
3. massirepressioonide abil loodud hirmuõhkkond 4. hirmuvalitsus inimõiguste rikkumine, diktaatori oma suva Fasistlik diktatuur Itaalias: · Lääne-Euroopas esimesena diktatuur It-s · sõjas lüüa saanud, majanduskriis, rahuolematus--->kasutasid ära kommunistid, kes paiskasid It streikide ja väljaastumistega veelgi suuremasse kaosesse · kommunistide vastu astus välja endisi sõdureid ja töötuid ühendanud fasistide liikumine, juht Benito Mussolini: 1. lubas taastada riigis korra 2. muuta It sama võimsaks kui Rooma impeerium 3. rahvuse kui terviku heaolu, üksikisik rahvuse kõrval tähtsusetu 4. klassihuvid ja teised egoistlikud püüdlused allutada rahvuse huvidele · 1921. fasistid valmistel edukad, ei saavutanud enamust · Mussolini korraldas mustades särkides toetajatega marsi Rooma ja see mõjus: 1922 Mussolini peaministriks: mõne aastaga likvideeris demokraatliku riigikorralduse
3. massirepressioonide abil loodud hirmuõhkkond 4. hirmuvalitsus – inimõiguste rikkumine, diktatuuri oma suva Fašistlik diktatuur Itaalias: Lääne-Euroopas esimesena diktatuur It-s sõjas lüüa saanud, majanduskriis, rahuolematus--->kasutasid ära kommunistid, kes paiskasid It streikide ja väljaastumistega veelgi suuremasse kaosesse kommunistide vastu astus välja endisi sõdureid ja töötuid ühendanud fašistide liikumine, juht Benito Mussolini: 1. lubas taastada riigis korra 2. muuta It sama võimsaks kui Rooma impeerium 3. rahvuse kui terviku heaolu, üksikisik rahvuse kõrval tähtsusetu 4. klassihuvid ja teised egoistlikud püüdlused allutada rahvuse huvidele 1921. fašistid valmistel edukad, ei saavutanud enamust Mussolini korraldas mustades särkides toetajatega marsi Rooma ja see mõjus: 1922 Mussolini peaministriks: mõne aastaga likvideeris demokraatliku riigikorralduse
Sudeedimaa osal suhteliselt suur? 4. Kes peale Saksamaa haaras veel Tsehhoslovakkiast tükikese pärast Müncheni sobingut? Miks?Nõukogude Liit, Molotov Ribbentropi pakti järgi ja seepärast, et sakslased vajasid liitlast. 5. Millised riigid osalesid Müncheni konverentsil? Kes neid riike esindas? RIIK ESINDAJA Saksamaa Hitler Itaalia Mussolini Inglismaa Chamberlain Prantsusmaa Daladier 6. Miks tegid lääneriigid Hitleri Saksamaale 1933-1938 a. sügiseni järeleandmisi? Nad lootsid, et järelandmiste tulemustena rahuneb Hitler ning ei esita uusi nõudmisi, ei soovitud sõda. 7. Millised olid Saksamaa nõudmised Poolale? Kas Sinu arvates oleks Poola pidanud Hitleri nõudmised vastu võtma? Põhjenda! Sakslased soovisid endale kogu n
Demokraatia ja diktatuur 1920. - 1930. aastail Miks osad riigid säilitasid demokraatia, miks aga osad läksid üle diktatuurile? Arutluses vastan sellele küsimusele ja kirjutan diktatuuri ja demokraatia sarnasused ja erinevused. Demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Diktatuur on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. a) Diktatuuri tekkimise põhjuseid oli palju. Näiteks muutused ühiskonnas. Pärast I Maailmasõda said arstid, juristid ja väikettevõted palju kannatada. Nad kaotasid oma poliitilised võimu. Diktaatorid kasutasid seda ära ning lubasid neile võimu taastamist. Samuti anti valimisõigus naistele. Samuti oli harjutud sõjaaegse karmikäeli...
ühiskonnal oli palju ühist Itaaliaga. Moskvas vastanduti Peterburi “mõõdukale vanamoelisele Euroopa-pärasusele” ja püüti ühendada vene küla kõige algelisemaid jooni uuendusliku Lääne kunstiga. I Maailmasõja sündmused vapustasid futuristide liikumist. Osa liikmeid eemaldus sellest, nähes kuidas tehnikat sõjas kasutati. Osa seevastu imetles tehnika ja sõjapidamise jõulisust. Itaalia futuristid eesotsas Marinettiga liitusid Mussolini fasismiga. Futuristid leidsid innukaid mõttekaaslasi ka Vensmaal, kus kujunes välja kubofuturism.
Maailm kahe maailmasõja vahel – D 1. Kes neist on mõjutanud maailma ajalugu peamiselt kahe maailmasõja vahelisel perioodil? Adolf Hitler – füürer, natside juht, alustas 2. MS, tema mõte oli anšluss Jossif Stalin – NSV diktaator, industrialiseerimine, kollektiviseerimine Franklin Roosevelt – Usa president, uus majanduspoliitika Vladimir Lenin – NSVL rajaja, enamlaste juht, maailma revolutsioon Benito Mussolini – Itaaliane duce, fašistide juht, võimul 1922, marss Rooma B. Miks elasid inimesed...? - Kuna oli levinud elamispinnapuudus, kas purunenud või.., kõik raha läks sõjavarustuse tootmiseks. Millel võis põhineda? - Stalin lubas töölistele rohkem ja palju, tehti ajupesu. Inimesed teadsid, et rahvas pole halba teinud ja kui Stalinile ustavad siis jäävad repressioonidest eemale. Stalinile oli isikukultus. Stalini komme - Kui Galinin oli peaminister siis Galinini naine oli vanglas. C.
esimese klassi Raudristi. Saksamaa kapituleerimise ja Versailles` lepingu sõlmimise järel astus Hitler 1919. a Saksa Töölisparteisse, mis 1920.a nimetati ümber Natsionaalsotsialistlikuks Sakasa Töölisparteiks(NSDAP). Aastal 1921 sai Hitler selle juhiks. 1923. a Üritas Hitler saada koos Erich Ludendroffiga ja Hermann Göringiga Münchenis võimu haarata (nn Müncheni putš), et korraldada Benito Mussolini Rooma-marsi eeskujul Berliini-marssi. Ta mõisteti (1.14.1924) viieks aastaks vangi. Vangis olles kirjutas ta raamatu ,,Mein Kamph“ (,,Minu võitlus“ 1925), milles rääkis ta oma poliitilistest põhiseisukohtadest (Versailles`lepinguga tühistamine, Saksamaa idaekspansioon ja aarja rassi ülemus). 1925.a naases Hitler tagasi poliitikasse, peale ülemaailmse majanduskriisi puhkemist (1929) kasvas tema partei populaarsus olulisekt. 1932. a kandideeris ta Saksamaa presidendiks.
MIKS ASENDUS EUROOPAS MAAILMASÕDADE VAHEL DEMOKRAATIA DIKTATUURIGA? Diktatuuri all mõistetakse vägivallaga võetud võimu, kus kogu võim, täidesaatev, seadusandlik ja kohtuvõim, on koondatud ühe isiku kätte. Demokraatia on aga rahvavõim, kus rahvas valib endale ise esindajad, kes esindavad rahva huve ning annavad sellest avalikult aru. Kahe maailmasõja vahel olevatel aastatel asendus aga osades rahvavõimu riikides demokraatia diktatuuriga. Mis oli sellise karmi ja ebaõiglase võimu kehtestamise põhjuseks? Välja tuues demokraatia tugevad ja nõrgad küljed saame teada mis võis olla juba üheks põhjuseks, miks asendus demokraatia diktatuuriga. Näite võime tuua ajaloost, kus paljudes riikides olid ainuvalitsejad, kes said riigi majandamisega ja muuga imeliselt hakkama. Esiteks on demokraatia säilitamiseks vajalik kogemus, mis õpetab riiki valitsema rahva kaudu ehk siis rahvas valib endale meelepärased esindajad. Demokraatia...
Saksamaa ja Jaapan, hiljem Itaalia ning veel mõned riigid). - 1939 Saksamaa ja Itaalia sõlmisid Teraspakti ehk Berliini-Rooma telg. - 1940 27. sept Itaalia, Jaapani, Saksamaa Kolmikpakt, hiljem liitus teisigi riike. Koos Saksamaaga sõdisid Rumeenia (1944 sügisel okupeeris NSVL Rumeenia ning lõi sakslased sealt välja), Itaalia (Ameerika ja Briti väed korraldasid dessandi Sitsiiliasse ja maabusid seejärel 1943 sept Itaalias. Lüüasaamine kahandas Mussolini populaarsust ning ta kõrvaldati võimult. Uus valitsus palus liitlastelt vaherahu. Itaalia langes II MS välja), Soome (1944 sept sõlmis Soome NSVL-ga vaherahu ning väljus sõjas pärast tugevat kokkupõrget Nõukogude vägedega, kus purustati Mannerheimi liin), Ungari (1944 soovis väljuda sõjast, kuis Saksa väed okupeerisid selle ja kukutasid seadusliku valitsuse), Slovakkia. 7. Milliste sündmuste tulemusel kujunes välja Saksamaa-vastane koalitsioon?
Aga kui me käsitleme võimu teaduslikust seisukohast, siis võim on poliitiline valitsus ning selle organid või võimalus ja õigus midagi või kedagi käsutada. Ikka igal nendest inimestest võib olla õigus, sest võimul on mitu vormi. Goldhameri järgi esimene tüüp on „force“, seda kasutavad inimesed, kes püüavad saavutada võimu füüsilise mõjuga. Ma arvan, et nende inimeste hulka võivad kuuluda näiteks diktaatorid. Kõik teavad, et kõige tuntumad diktaatorid nagu Benitto Mussolini, Iosif Stalin ja Saddam Hussein kasutasid inimeste allutamiseks „mustaid“ meetodeid. Need arvasid, et kõige tõhusam instrument, mis mõjutad inimesi on hirm. Igaüks, kes ei tahtnud alistuda, oli hirmsaks eeskujuks, mis siis juhtub. Stalin kasutas surmanuhtlust, Mussolini vangistas ning Hussein kasutas repressioone. Näiteks 1991. aastal ta julmalt masendas šiiidi ja kurde mässe. Teine tüüp on „domination“. Siin võimu
Natsionaalsotsialism ehk natsism – Saksas levinud ideoloogija, püüdis ühendada ravuslust sotsiaalse heaolu põhimõtetega. Versailles’ süsteem – peale esimest maailmasõda kehtinud poliitiline süsteem, mis kaitses sõja võitnud riikide huve. Vabadussõjalased ehk Vapsid – organisatsiooni liikmed, kes toetasid kõva häälega valitsemist. Vaikiv ajastu – Konstantin Pätsi ja Johan Laidoneri valitsemisaeg. 6) teab, kes olid Jossif Stalin, Adolf Hitler, Benito Mussolini, Franklin Delano Roosevelt, Konstantin Päts ja Jaan Tõnisson, ning iseloomustab nende tegevust. Jossif Stalin – Nõukogude Liidu riigi- ja parteijuht. (vabaduste piiramine, käsumajandus, agressiivne välispoliitika) Adolf Hitler – Saksa poliitik, diktaator. (rassipuhtus, agressiivne välispoliitika, juhikultus) Benito Mussolini – Itaalia kuningriigi peaminister ja diktaator. (karmikäeline,) Franklin Delano Roosevelt – Ameerika Ühendriikide 32. president. (demokraatlik)
diktatuur, mille sünnimaaks oli Itaalia. 1920. a. üldstreigi ajal hakkasid töölised juba ettevõtteid oma valdusse haarama. Omanikke ei lastud tehastesse, hoonetele tõmmati punalipud, tootmistegevust juhtisid nõukogud. Näis, et Itaalia läheb sama teed, mida Venemaa. Elanikkonna jõukamates kihtides tekkis hirm ja kasvas pahameel valitsuse suhtes, kes ei suutnud Itaalia ees seisvaid probleeme lahendada. Seda kasutas oskuslikult oma huvides ära Benito Mussolini. BENITO MUSSOLINI (29. VII 1883 - 28. IV 1945) oli sotsialistist külasepa poeg, hariduselt kooliõpetaja ja ametilt ajakirjanik. Sotsialistliku partei liikmeks astus ta 1903. a., saades sõja eel selle juhiks. 1912-1914 oli ta partei häälekandja "L'Avanti" ("Edasi") toimetaja. Tema oli üks, kes propageeris Itaalia astumist sõtta Antandi poolel. 23. III 1919. a. asutas Mussolini Milanos koos oma poolehoidjatega sõjaveteranide organisatsiooni "Fascio di Combattimento" ("Võitlusliit"), mis 1921. a.
· rahvused vajavad oma riiki, selle olemasolu muudab maailma harmooniliseks ja vabaks · hinnatav on lojaalsus riigi suhtes Rahvusluse ajalugu: · hõimuidentiteet ja kultuuriliste erinevuste märkamine alates vanaajast · rahvusriikide teke ja asumaade vabadusvõitlus: poliitiline rahvuslus · Fichte, Herder: kultuurirahvuslus (Eesti 20. saj. algus) Rahvus kui väärtus ja loomulik elukeskkond, maailma mitmekesisuse tagaja, väike on ilus · Mussolini, Hitler: vererahvuslus Rahvusluse mudelid: · riigirahvuslus Lääne-Euroopas uusajal (poliitiline) · keelepõhine rahvuslus Ida-Euroopas 19.-20. sajandil · asumaade poliitiline vabadusvõitlus 20. sajandi algus (Juudi riigi teke) · diskrimineeritud rahvaste kultuuriline võitlus ja põlisrahvaste õigused (Eesti)
Umbes 300 000 Saksa sõdurit sattus venelaste piiramisrõngasse ning verised lahingud lõppesid sakslaste lüüasaamisega; 90 000 meest langes vangi. Pärast Stalingradi lahingut õnnestus Saksa kindral Erich von Mansteinil rinne taas stabiliseerida. 1943. aasta suvel tegid sakslased katse samuti suurt Punaarmee koondist ümber piirata. Kurski lahingus tuli esimesel nädalal edukas pealetung siiski katkestada, kuna USA ja Briti väed olid maabunud Sitsiilias. Itaalia kuningas tagandas Mussolini ning uus valitsus sõlmis vaherahu. 1943 sügisel jõudsid liitlasväed ka Itaalia lõunapiirkondadesse. Saksa jõud hõivasid vastukaaluks Põhja- ja Kesk-Itaalia, moodustades seal Mussoliniga eesotsas fasistliku vabariigi; Itaalia kuningriik aga kuulutas Saksamaale sõja. 1943 lõpul toimus Iraani pealinnas Teheranis konverents, kus kohtusid esmakordselt Stalin, Roosevelt ja Churchill. Konverentsil otsustati Prantsusmaal teise rinde avamine
maabusid USA väed Marokos ja Alzeerias (ründasid saksa vägesid läänest, britid idast). Pärast seda sündmust okupeeris Saksamaa Pr. tervikuna (Vichi VR likviteeridakse). Lahingud Põhja-Aafrikas lõppevad mais, 1943. P-Aafr. on brittide ja USA alluvuses. See, millele pandi alus El-Alameinis, lõppeb poole aasta pärast. Suvel 1943 maabuvad litlaste väed Sitsiilias, edasi siirdutakse Lõuna-Itaaliasse. See kahandas Mussolini populaarsust, sügisel (1943) kõrvaldati ta võmult, sattus vaenlaste kätte vangi. Saksamaa tõi seepeale oma väed Põhja-Itaaliasse, vabastati ka Mussolini, Mussolini jäi valitsema Põhja-Itaalias, Lõuna-Itaalias uus valitsus, kes oli teinud vaherahu brittide ja USAga. 3) Idarinne. Saksamaa poolt Leningradi blokaad jätkus, aga reaalset edu polnud saavutatud;
Leian et vaikival ajastul tehti ära palju suurt riigi korraldamises ning loodi uus põhiseadus mis ka vapside poolt heakskiidu sai. See nägi ette tugeva presidendi võimu loomist. Ning tänu sellele kehtestas riigivanem K Päts riigikogu vaikivasse olekusse (vaikiv aeg). Pätsi aeg oli autoritaarne riigi poliitika mis oli suhteliselt leebe ning vabameelne võrreldes Euroopas mitmel pool kindlustunud diktatuurides. 5. Kirjeldada diktatuure NSVL, Saksamaa ja Itaalianäitel; Itaalia Juht: Benito Mussolini Partei süsteem: Kehtestati ühepartei süsteem, ainsaks lubatud parteiks oli fasistlik partei. Sisepoliitika: Äärmuslik rahvuslus. Mussolini õpetuses on kesksel kohal rahvus. Kõik indiviidi- ja klassihuvid tuleb allutada rahvuslikele huvidele, üksikisikul pole rahvuse kõrval mingit tähtsust. Mussolinile ehk ducele (juhile) anti seadusega piiramatu võim, poliitilise opositsiooni allasurumiseks loodi salapolitsei ja rajati koonduslaagreid, ulatuslik terror Itaalias siiski puudus
Algus POOLA PURUSTAMINE Poola loodeti purustada enne kui lääneriigid jõuavad oma jõud mobiliseerida. Saksamaa süüdistas Poolat ründamises. 1. septembril 1939 tungis Saksamaa Poolale sõda kuulutamata kallale. 3. septembril 1939 kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja, kuid tegelikult sõtta veel ei sekkunud. Saksa vägi oli palju parem kui Poola oma. Poola lääneosa sai vallutatud. Taheti ka idaosa, kuid NSVL tungis ise sinna (17. septembril 1939). 6. oktoobriks oli sõjategevus lõppenud, seega sõda kestis mõned päevad üle kuu aja. Poola lakkas eksisteerimast. 1939. aasta novembris ründas NSVL Soomet, 1940. aastal võttis Rumeenialt ära Bessaraabia. KUMMALINE SÕDA 19391940 Sks paiskas oma väed läände, PrantsuseSaksa piirile rajatud Maginot' ja Siegfriedi kaitseliinedele. Sõjategevus soikus kumbki osapooltest erilist aktiivsust ei ilmutanud. 9. aprillil 1940 hõivas Sks ilma vastuhakuta Taani. Ründas ka Norrat, k...
Talupojad ühendati kolhoosidesse ehk ühismajandisse. Paljudelt võeti ära talud. Industrialiseerimine, s.o metallurgia-, mäetööstus- ja masinaehitusettevõtete, raudteede ja kanalite ehitamine toimus tööarmee jõududega. Enamlaste juhtkonna seatud peaülesanne arendada välja rasketööstus oli täidetud. Viisaastak lõppes 1932.-1933. aasta hirmsa näljahädaga, milles hukkus erinevatel andmetel 5- 7 miljonit inimest. Itaalias kehtestati diktatuur esimesena. Mussolini lubas taastada riigis korra ja muuta Itaalia samasuguseks nagu see oli olnud Rooma impeeriumi ajal. Sreigid keelustati. Alandati töötasu, et nõnda vähendada tööpuudust. Vähenes veini ja tsitrusviljade turustamine ning hakati kasvatama kõikjal nisu, isegi seal, kus see ei olnud majanduslikult õigustatud. Võib öelda, et ülemaailmse majanduskriisi ajal hävis demokraatia kuna igasse riiki surusid end võimule kommunistid ja natsid. Inimestega käituti väga julmalt
autoritaalne valitsemisviis. Riigis oli kogu võim ühe isiku või väikse rühma kätes. Nendes riikides, kus ei kehtinud diktatuur, valitses demokraatia. Demokraatia on rahvavõim. Rahvas oli määrav osa ühiskonna tähtsate küsimuste lahendamisel. Igal kodanikul oli õigus vabadusele ning õigustele. Itaalia oli ainuke riik, mille valitsemiskorra kohta võib öelda "fasistlik diktatuur" . Selle nime said nad endale tänu võitlusliidule, mille eesotsas olev Benito Mussolini toetajais kogus ning lõpuks, 1921.aasta parlamendivalimistel oma parteiga võidu saavutas. Fasistliku diktatuuri eesmärgiks oli Vahemere muutmine Itaalia sisemereks. Nõukogude Liidus kehtestati diktatuur juba 1917.aastatel. Võimu haarasid kommunistid Lenini juhtimisel. Pärast Lenini surma muutus diktatuur eriti julmaks kuna riigijuhiks sai Jossif Stalin. Riiki loodi vangilaagreid, sinna saadeti miljoneid inimesi, paljud süütud hukati, toimus kollektiviseerimine nind industrialiseerimine.
suurriikide maine. Peale sõda vahetusid tänu keskvalitsusele Itaalias tihti valitsused. Töölised sattusid kommunistide mõnu alla, sest oli tööpuuudus. Töötud ja endised sõdurid tegid oma organisatsiooni ning neid hakkati kutsuma fasistideks. Pariisi rahukonverentsil suhtusid liitlased Itaaliasse üleolevalt ja seepärast tahtis Itaalia muuta oma maa suurriigiks. Kehtestati fasistlik diktatuur. Fasistide Partei eesotsas oli Benito Mussolini. 1917. aastal hakkas Venemaal kujunema totalitaarne diktatuur. Moodustati esimene nõukogude valitsus ning valiti kõrgeim seadusandlik võimuorgan ja saadeti laial Asutav Kogu. Kiiresti likvideeriti erakonnad ja kehtestati üheparteisüsteem. Riigi ametlikuks nimetuseks sai Venemaa Nõukoguse Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik. 1922. Moodustati Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit. Saksamaal hakkas kehtima natslik diktatuur, sest kommunistid võtsid võimu ning
1942 lõpp kuni 1943 algus - Saksa väed kaotavad Stalingradi lahingu. 1943: Jaanuar - Punaarmee murrab piiramisrõnga Leningradi ümber. 2. veebruar - Kindral Paulus alistub, Saksamaa kaotab Stalingradi lahingu. Suvi - Saksa juhtkond teeb läbikukkudes viimase katse pealetungile Punaarmeele. USA ja Suurbriannia maabuvad Sitsiilia aladel, sõlmitakse vaherahu Sügis - Jõutakse ka Lõuna-Itaaliasse. Saksa väed hõivasid Põhja- ja Kesk- Itaalia, eesotsas Mussoliniga. Lõpul - Stalin, Mussolini ja Churchill peavad Teherani konverentsi, avatakse Prantsusmaal teine rinne. Lepitakse kokku sõjajärgsed piirid. 1944: 6. juuni - USA, Suurbritannia, Kanada ja Poola sõjajõud maabuvad Normandias, algab liikumine Saksamaa poole. Teine pool - Lääneliitlased vabastavad Prantsusmaa, jõuavad Saksamaa piirile. Punaarmee pealetung jõuab Ida-Preisimaa piirle. September - Sõlmitakse Nõukogude-Soome vaherahu. Punaarmee vallutab Eesti ja Läti. 1945:
REFERAAT Demokraatlik valitsemine SISSEJUHATUS: Demokraatia on tulnud sõnast demos (Kreeka keel) ja sõnasõnalt tähendab rahvavõimu, kuigi reeglina on see tegelikult rahva osalemine poliitikas. Demokraatlikud riigid on näiteks Eesti, Rootsi, Suurbritannia, USA, Prantsusmaa jt riigid. Kõrgemat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu Riigikogu valimistega ja rahvahääletustega. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte, et üks inimene ei saa samaaegselt olla ametis seadusandlikus, täidesaatvas ja kohtuvõimus. Demokraatlikus riigis, näiteks Eestis võim ei ole koondunud ühe isiku kätte, näiteks me just õppisime, et ühe isiku kätte koondunut riigivõimu nimetatakse diktatuuriks, see võib olla näiteks autoritaarne või totalitaarne riigivõim (Stalin, Hitler, Mussolini). Demokraatia võim on avalik ja kontrollitav. Demokraatia võim seisab rahvale võimalikult lähedal. Demokraatiaid on mitu ...
Millest tulenes Saksamaa ja tema liitlaste ebaedu? 1943. aastaks oli sõda juba 4 aastat kestnud ning purustused olid ilmselged. Oli kaotatud palju sõdureid ning masinaid ja relvastust. Kuid Vene väed aina kasvasid ja seetõttu said nad jagu ka Saksa vägedest. Saksamaa liitlase Itaalia ebaedu tulenes sellest, et Ameerika ja Briti väed korraldasid dessandi Sitsiiliasse ja maabusid seejärel Itaalias. Kuna Itaalial oli palju lüüasaamisi kõrvaldati Mussolini võimult ja uus valitsus palus liitlastelt vaherahu. Sakslased küll üritasid veel koos itaallastega, kuid kokkuvõttes oli eesmärk täidetud: Itaalia oli teisest maailmasõjast välja langenud. 1942. aastakas oli enamik Stalingradist sakslaste kontrolli all. Saksa luure hoiatas Hitlerit Nõukogude Liidu kavatsustest, kuid Hitler ignoreeris neid. Ja 1942. aastal 19. novembril alusatsid Nõukogude väed pealetungi ning piirasid sisse Saksa 6.armee. Hitleri plaanid piiramisrõngasst välja
1939-1945 Teine maailmasõda (1.sept. 1939- 2.sept. 1945) Ajaloo ohvriterohkeim sõda, mis on eales toimunud. Kokku hukkus 60 miljonit inimest, sh üle 20 miljonit NSV Liidus, Hiinas üle 10 miljoni. Hukkunute hulgas oli suur osa tsiviilisikuid (genotsiid, holokaust). Põhjused (1) · Vaieldakse, kas tegemist oli Esimese maailmasõja jätkuga või mitte; · Jaapan soovis luua ühtse Ida-Aasia majanduspiirkonna ja kontrollida sealseid riike; · Mussolini polnud loobunud soovist muuta Vahemeri Itaalia sisemereks; · Nõukogude Liit edendas maailmakommunismi- ideed; · Hitler kavandas Suur-saksamaad. Saksamaa olukord: - sõjale järgnes hüperinflatsioon; - Versailles` lepingut peeti ebaõiglaseks: taheti tagasi I MS järgselt kaotatud alasid ja laiendada oma mõjupiire >> SUUR-SAKSAMAA idee; - Natsionaalsotsialistiliku partei edu; - reparatsioonide osas oldi valmis talle järeleandmisi tegema; - Austria ansluss, vastupanuta.
vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning eksisteerivad demokraatlikud vabadused. Demokraatias on rahval suur osa valitsemises. Mõnedes riikides kehtestati diktatuur. Heaks näiteks on Itaalia, kus kujunes 1920.-1930. aastail fasistlik diktatuur. I maailmasõda tõi Itaaliale kaasa suuri raskusi, mitmeid tuhandeid mehi suri rindel, sõjakulud olid Itaaliale liiga kulukad, sõja ajal tekis neil suur välisvõlg. Seda kasutasid ära fasistid ja nende juht Benito Mussolini. Nad lubasid rahvale, et riigi olukord muutub paremaks ja muudavad Itaalia uuesti vägevaks maaks ning vallutavad uusi alasid. Kuna inimesed olid pärast sõda nii lootusetus olukorras, siis paljud uskusid neid ning samuti tõi propaganda neile poolehoidjaid juurde. Hädaolukorras on iga väiksemgi lootus lohutus ning just seda kasutasid fasistid ära ning suutsid võimule saada ja seejärel Itaaliast diktatuuririigi teha.
Pöördelised lahingud: Idarinne: Moskva 1942 mai Stalingrad 19.11.1942 – 02.02.1943 Kurski kaar 5. juuli 1943 Sakslased taanduvad, Nõukogude Liit tungib Berliini Vaikne ookean: Midway atoll 1942 teine pool Taanduvad jaapanlased, domineerivad ameeriklased, Hiroshima, Nagasaki Põhja-Aafrika: El Alamein november 1942 Briti väed paiskavad Saksamaa väed Tuneesiasse, sealt Lõuna-Itaaliasse, sõda Itaalia pärast, Mussolini diktatuuri lõpp, puuakse üles Läänerinne: D-day, teise rinde avamine 6.06.1944, Normandia dessant Lääneriikide dessant, „teise rinde avamine“, Saksamaa peab sõda kahel rindel, Pariisi vabastamine Konverentsid: I – Atlandi harta 14.08.1941 Deklareeriti natsliku Ühinenud rahvad 1942 Saksamaa vastase sõja 26 riiki ja oma tulevikupoliitika
pankroti laine, kus miljonid jäid tööta. sise- poliitika Riik toetas uute töökohtade loomist, maksti töötu abiraha, pensioni, taastati inimeste hoiused. Kehtestati miinimum töötasud. välis- poliitika Isolatsioonipoliitika 7) Nimeta diktatuuride kujunemise põhjusi Esimese maailmasõja järgses Euroopas! *Valitsemisõiguse laienemine *Pettumine Versaille`si -ja demokraatlikus süsteemis *Majanduslikud raskused 8) Mis olid Itaalia fašistide ja Mussolini õpetuse põhiseisukohad? Tähtsal kohal rahvuse kui terviku heaolu, Rooma impeeriumi võimu taastamine 9) Nimeta diktatuurile iseloomulikke jooni Hitleri-aegse Saksamaa näitel! * Parlament ei teinud midagi * Pandi koondulaagritesse, gestaapo *Ehitati sõjatehaseid *Tööpuuduse likvideerimine 10) Milles seisnes kollektiviseerimine Nõukogude Liidus? Millised olid selle tagajärjed? Talumajapidamise ühendamine kolhoosidesse. Põllumajandus kannatas, viljasaak ja loomade arv kahanes
1942/1943 vahetusel alustas Stalin vastupealetungi. Veebruaris 1943 andis Saksamaa alla. Aafrika November 1942 läksid britid El-Alamein'i all pealetungile. Liitusid USA väeüksused. Saksa-Itaalia väed sunniti alistuma ja mais 1943 olid lahingud Aafrikas lõppenud. Kurski kaar Suvel lootis Hitler uuesti edu saavutada, kuid punaarmee tõrjus sakslased jälle idarindel tagasi. Initsiatiiv läks Moskvale. 3 september 1943 USA-Briti väed maabusid Sitsiilias. Mussolini kõrvaldati võimult ja Itaalia palus vaherahu. Kesk- ja Põhja-Itaalia loodi sakslaste toel Mussolini nukuvabariik. 1944 Punaarmee suur pealetung Idarindel: · Narva alla lahingud 6 kuud · Edu Ukrainas · Edu Baltikumis kuni Kuramaani · Soomega Jätkusõjas vaherahu · Okupeeris Rumeenia, Bulgaaria ja Jugoslaavia. Normandia dessantoperatsioon ,,Overlord"
D. Roosevelt (1933-1945) o ,,Uus kurss" ameerikas viidi ellu ulatuslik reformi kava: Riigi kontroll panganduse üle (üle poolte pankade suleti, Riigi kontroll põllumajanduse üle (vähendatakse vilja tootmist, et hinda kasvaks) Riik hakkas maksma pensione ja abirahasid o Neutraliteedi seadus USA kuulutas ennast erapooletuks riigiks Itaalia ja teised autoriaalsed riigid Benito Mussolini (1883-1945) Itaalia pärast I maailmasõda 1. Itaalia oli kaotanud I maailmasõjas raskeid kaotusi 2. Oldi pettunud pariisi rahukonverentsi tulemustes 3. Majandusraskused ja tööpuudus 4. Kommunistide algatatud ulatuslik streigiliikumine 5. Tekkis kommunistide võimuhaaramise oht Ainsad reaalsed jõud, kes suudaksid ära hoida kommunistide võimuhaaramise olid: 1. Katolik kirik 2. Sõjavägi 1919 Fascio di Combattimento (võitlusliit)
1922. a loodi NSVL liit. Sisepoliitilises võitluses kindlustas oma ülemvõimu J. Stalin. Majanduses rakendati esialgu sõjakommunismi, riik kontrollis majandust sõja huvides. Ettevõtted riigistati, kehtestati töökohustus, t alupoegadele vilja andmise kohustus riigile ja kaupade normeerimine (talongid). 4. Fasistliku Itaalia diktatuuri tunnused ja näited! Tunnus Näide JUHIKULTUS B. Mussolini VALITSUSAPARAAT Allub B. Mussolinile SÕJAVÄGI Suur tähtsus välispoliitikas, et vallutada uusi riike ÕIGUSTE PIIRAMINE Tsensuur TERROR Koonduslaagrite rajamine PROPAGANDA Mussolin on ainuke ja tark pealik! 1 5
ja 1930. aastatel 1920. aastad 1930. aastad Areng demokraatia Rahvusvaheliste suhete suunas teravnemine: Rahvasteliit ei Saksamaal sügav kriis (nii suuda agressoreid majanduslik kui poliitiline) takistada Majanduskriis-inimesed Nõukogude Venemaa on rahvusvahelisest poliitikast tahavad “karmi kätt”. Esile kõrvale jäetud kerkivad diktaatorid, sh Hitler ja Mussolini. Luuakse Rahvasteliit, Eestis autoritaarne kelle eesmärgiks arendada rahvusvahelist koostööd ja riigikord. kindlustada rahu Patsifism 1930. Aastatel on Eesti suurimad ohuallikad Nõukogude Liit ja Saksamaa MIKS? Saksamaa soovib Versailles` rahulepingut tühistada. Hitleri ideeks Suur-Saksamaa ja sakslastele eluruumi hankimine. Saksamaa näitab, et pole huvitatud rahust. Saksamaa sammud Teise maailmasõja poole
7.dets 1941 ründas Jaapan USA Pearl Harboris. 1942 kirjutasid 26 riiki (kaasaarvatud USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, Nõukogude liit) Ühinenud rahvaste deklaratsioonile. 1942 a. Toimus Stalingradi lahing, milles said Saksa väed lüüa. 1943 a. Suvel toimus Kurski lahing, millega suutis Nõukoguse liit tagasi võita Saksamaa poolt okupeeritud NSVL-i alasid. Samal suvel maabusid USA ja Suurbritannia väeb Sitsiilias ja Itaalia kuningas tagandas Mussolini ja sõlmiti vaherahu. 1943 aastal loodi teine rinne Normandias. 8. mai 1945 kapituleerus Saksamaa. 6., 9. august 1945 kasutas USA Jaapani vastu tuumarelva. 2.september 1945 Jaapan kapituleerus ja lõppes Teine Maailmasõda. Oska võrrelda Nõukogude ja Saksa okupatsiooni Eestis. · NSVL Kõrgemad ametikandjad eestlased. Saksamaa - Kõrgeim ametnik sakslane · NSVL Kommunistlik partei. Saksamaa Natsipartei
Komiterni- vastane pakt ( Saksamaa, Jaapan ) . Potsdami konverents ( USA, Suurbritannia, NSV Liit )- toimus 1945. aasta juulis-augutstis. Arutati Saksamaa sõjajärgse haldamise küsimusi. Tähtis oli kokkulepe anda sõjaroimarid rahvusvahelise sõjakohtu alla. Josif Stalin - NSV Liidu partei-ja riigujuht. Osales Teherani, Jalta. Potsdami konverentsil. Adolf Hitler - Saksa führer, raamatu " Mein Kampf " autor. Neville Chamberlain - Briti poliitik, Müncheni kokkulepe sõlmija . Benito Mussolini - Itaalia diktatoor, hukati partisanide poolt 1945. aastal . Winston Churchill - Briti riigitegelane, pea. ja kaitseminister teises maailasõjas . kindral de Gaulle - Rahvuslikku vabadusliikumise juht Prantsusmaal, hiljem ka president . Vjatseslav Molotov - NSV liidu välisminister, sõlmis Molotovi-Ribbentropi pakti . Roosevelt - USA president, osales Tehrani ja Jalta konverentsil . Joachim von Ribbentrop - Natsi-Saksamaa välisminister, sõlmis Molotov-Ribbentropi pakti . Mõisted :
sõjatööstust arendama ja armeed väljatreenima. Itaalia ja Jaapan – olles Antandi pool, jäid nad ilma territooriumitest ja kolooniatest ning ei saanud sõjast otset kasu. Hüperinflatsioon – ülemaailmne olkord, kus rahaväärtus langeb ja hinnad kasvavad. Komintern – 1919 Moskvas – Kommunistlik Internatsionaal, mille eesmärk oli kommunistlik revolutsioon ja ülemaailmse nõukogude vabariigi loomine. 1922 – Benito Mussolini – fašistid tulid Itaalias võimule, eesotsas B.Mussolini. 1924 – Dawesi plaan – USA rahandusminister, kelle ettepanekul kergentati sakslaste reparatsioonikoormat, pikendati makse tasumist ja anti laenu Saksamaale. Reparatsioon – sõjakajhude hüvitusmaks. Patsifism – relvade ja sõjategevuse vastane ideoloogia. 1925 – Locarno konverents – peati, et leevendada majandusliku ja poliitilist olukorda, kus osalesid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Poola,
Müncheni kokkulepe: Kes osalesid? Müncheni konverentsil osalesid Suurbritannia (Neville Chamberlain), Saksamaa (Adolf Hitler), Prantsusmaa (Edouard Daladier) ja Itaalia (Benito Mussolini). Mis kokkulepiti? Müncheni konverentsil loovutati Tsehhoslovakkia Sueedimaa alad Saksamaale. Mis tulemus oli? Müncheni kokkuleppe omas pigem negatiivseid tagajärgi. Nimelt loovutati Sueedimaa sakslastele sooviga ära hoida sõda. Kuigi hiljem selgus, et see ei peatanud Saksamaad ning Tsehhoslovakkia tundis ennast selle leppega Euroopa poolt reedetuna. Austria ansluss: Kes osalesid? Austria ja Saksamaa Mis kokkulepiti? Austria liitmine Saksamaaga, kusjuures Austria erilist vastupanu ei osutanud, oli palju neid, kes Saksamaaga ühinemist pooldasid Mis tulemus oli? Austria kaotas oma iseseisvuse ning liideti nö Suur-Saksamaaga. Molotovi-Ribbentropi pakt: Kes osalesid? NSV (Vjatseslav Molotov) ja Saksamaa (Joachim von Ribbentrop). Mis kokkulepiti?...
Nov '42 kuni veebruar '43 NSVL väed läksid pealetungile ning piirasid Stalingradis olevad Sm väed. Stalingradi lahingut peetakse murdelahingut Idarindel. Pärast seda vähenes Sm edasitung idarindel. '43 a suvel üritas Sm enda olukorda parandada ning Kurski lahingus enda võimu uuesti peale suruda, kuid see ei õnnestunud. '43 a lõpuks jõuti välja sõjaeelsetele NSVL piiridele. Juuli 1943 dessant Sitsiilia saarel lääneliitlaste poolt. Mussolini taandati ametist ning It kuningas sõlmis lääneliitlastega vaherahu 3 sept 1943. Mussolini sattus vangi, kuid Sm eestvedamisel ta vabastati. Lõuna-It, oli lääneliitlaste käes. Põhja-It jäi Sm ja It kontrolli alla ning Mussolini pandi uuesti võimule. '43 aasta lõpus Teherani konverents. 3 olulist liitlast Ing, USA ja NSVL. Inglismaad esindas Churchill, USA Roosewelt ja NSVL Stalin. Peaprobleemiks küsimus, kus avada teine rinne, et Sm purustada
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
