Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Valgud (3)

5 VÄGA HEA
Punktid
Fosfolipiidid – ühest kiütseroolist, 2 rasvjäägist ja 1
fosfaatrühmast. Esinevad rakumembraani koostises.
Tsüklilised lipiidid e. steroidid suguhormoonid ja
d- vitamiin .
Aminohape amfoteerne ühend, valgu ehitusosa e.
valgu monomeer .
Peptiidside – kovalentne side, ühendab aminohappe
jäägid valgumolekuliks.
Polüpeptiid – valgu sünteesi esmane tulemus.
Globulaarne valk – kerakujule sarnanev valk.
Firbillaarne valk – niitjas valk.
Denaturatsioon olukord, kui valgu kõrgstruktuur
laguneb lihtsamaks struktuuriks.
Renaturatsioon – kui valk võtab kõrgemat järku
struktuuri.
Ensüüm – valk, mis reguleerib biokeemiliste
reakts . kiirust.
AIDS – Viirushaigus inimesel, omandatud
immuunpuuduslikkuse sündroom.
HIV – viiruse tüüp, aidsi tekitav viirus.
Vitamiin – madalamolekulaarne aine, aktiviseerib
ensüümi.
Transportvalk – valk, mis kannab edasi teisi mol.
Retseptorvalk valk, mis annab inf. raku sisse.
Kontaktsioonvalk – valk, mis võimaldab liikumisi.
Antikeha kaitsevalk, mis moodustatakse võõrvalkude
vastu.
Tertsionaalne – nähtus, kui kõrgemat järku struktuurid
võtavadprimaarstruktuuri kuju.
Komplementaarsus – keemiliste mol. Vastastikune
sobivus. Kehtib ainult nukleiinhapete puhul.
Replikatsioon DNA mol. kahekordistumine. Seda
viib läbi ensüüm. Toimub komplementaarsuse järgi.
Transkriptsioon protsess, mille käigus DNA-s
olev pärilik inf. kantakse üle RNA molekulile.
Translatsioon – RNA järgi valgumol. süntees.
Biomolekul elusorganismide koostises olev
orgaaniline hape . N. sahhariid .
Bioaktiivne aine – ensüüm, vitamiin, hormoon, mis
regul. organismi ainevahetust ja mõjutab organismi
elutalitusi.
Sahhariid orgaaniline ühend, mille koostisse kuuluvad
süsinik, vesinik ja hapnik.
Monosahhariid – madalamol. org. ühend, mille süsiniku
arv on 3-6-ni.
Riboos 5 süsinikuga suhkur, kuulub RNA koostisse.
Desokuriboos – kuulub DNA koostisse.
Oligosahhariid – madalamolekulaarne org. ühend, koosneb
2-10 monosahhariidist.
Polüsahhariid – Kõrgemolekulaarne org. aine, mis koosneb
paljudest monosahhariididest.
Biobolümeer – kõrgmol. ühend, mis koosneb molekulidest.
Valgud #1 Valgud #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-04-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 130 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor liisuuu Õppematerjali autor
mõisted

Sarnased õppematerjalid

10-11 klassi põhivara
12
doc

10-11 klassi põhivara

Glükoosi lagundamine Glükoos - esmane energia allikas Dissimilatsioon - lagunemisreaktsioon Assimilatsioon - kõik sünteesireaktsioonid 1g sahhariidide täielikul oksüdatsioonil vabaneb 17,6 kJ (4,2 kcal) eneriat. 1g rasvu - 38,9 kJ (9,3 kcal) energiat. 1g valke - 17,6 kJ (4,2 kcal) energiat. Reaktsioonide summaarne võrrand C6 H12 O6 + 6O26Co2 + 6H2O 38 ADP+38P38 ATP (6C) 2ATP-d Püroviinamarihape (3C) O2 Co2, H2 36 ATP 2 ATP +36 ATP - d38 ATP Aeroobne ja anaeroobne glükoosi lagundamine - Püroviinamarihape saame energiat 2ATP lõpp ­ produktid ­ piimhape - mürgine - O2 saame energiat 38 ATP - d lõpp - produktid H2O,Co2 - ei ole kahjulik Mõisted Glükoos ­ sahhariid, esmane energiaallikas Laktoos ­ sahhariid, energaiallikas Tselluloos ­ sahhariid, asub taime varres ja teeb selle tugevaks Kitiin ­ sahhariid, esineb lülijalksete v

Bioloogia
Organismide koostis
10
doc

Organismide koostis.

Vajab neid elutegevuseks. 6. Milline on anorgaaniliste ja orgaaniliste ainete suhe rakkudes? - Anorgaanilisi aineid on kuskil 80% igas organismis ja ülejäänu on seega orgaaniline aine. 7. Millist keemilist ühendit on organismides kõige rohkem? - Vett (H2O) on kõige rohkem organismides. 8. Reastage protsentuaalse sisalduse alusel järgmised rakkudes esinevad orgaaniliste ühendite rühmad: nukleiinhapped, sahhariidid, lipiidid, valgud. - 1. Valgud 2. Lipiidid 3. Sahhariidid 4. Nukleiinhapped. 2.2 1. Millised on organismides enamlevinud keemilised elemendid? Milliste keemiliste ühendite koostistesse nad kuuluvad? - Hapnik (O), Süsinik (C), Vesinik (H), Lämmastik (N). Nad kuuluvad valkude, lipiidide, nukleiinhapete ja sahhariidide koostistesse. 2. Millises kaalulises vahekorras vajavad organismid mikro- ja makroelemente? - Mikroelemente vajatakse alla 0,5 mg ja makroelemente rohkem kui 0,5 mg. 3

Bioloogia
Organismide koostis
5
doc

Organismide koostis

17. Organismis sünteesitud ogaanilisi aineid nimetatakse biomolekulideks. 18. Glükoos kuulub polüsahhariidide tselluloosi ja kitiini koostisse. 19. Inimese sisesekretsiooninäärmetes moodustunud regulatoorse funktsiooniga bioaktiivseid aineid nimetatakse hormoonideks (adrenaliin, suguhormoonid). 20. Lipiidid täidavad organismis põhiliselt energeetilist ja kaitse funktsiooni. 21. AIDSi põhjustab HI viirus. 22. Kõik valgud on moodustunud aminohappejääkidest , mis polüpeptiidahelas on omavahel ühendatud peptiidsidemetega. 23. Iga nukleotiid koosneb lämmastikalusest , monosahhariidist ja fosfaatrühmast. 24. DNA monomeerid erinevad üksteisest vaid lämmastikaluse poolest. 25. Miks on organismide koostises keemilistest elementidest kõige enam hapnikku, süsinikku ja vesinikku? Need keemilised elemendid kuuluvad kõigi orgaaniliste ühendite koostisse

Bioloogia
Organismide koostis
12
doc

Organismide koostis.

valke. Nende kõrval on enim esindatud lipiidid (rasvad, õlid, vahad) ja sahhariidid (glükoos, tärklis, tselluloos). Ehkki nukleiinhapete (DNA ­ pärilikkuse kandja ja RNA ­ päriliku informatsiooni avaldamine) sisaldus on suhteliselt madal, on nad vajalikud kõigile rakkudele. Tabel 1: Keemiliste ühendite keskmine sisaldus rakkudes Anorgaanilised ained % Orgaanilised ained % Valgud 14 Lipiidid 2 Vesi 80 Sahhariidid 1 Teised Nukleiinhapped: anorgaanilised 1.5 DNA 0.4 ühendid (soolad) RNA 0.7 Madalmolekulaarsed

Bioloogia
Bioloogia 12 klassi mõisted
30
docx

Bioloogia 12 klassi mõisted

Antibiootikumid - peamiselt hallitusseente ja osa bakterite poolt sünteesitavad ained, mis pärsivad teiste organismide, valdavalt bakterite elutegevust. Tänapäeval on kasutusel palju sünteetilisi antibiootikumeid. antidiureetiline hormoon - ajuripatsi poolt eritatav hormoon, mis vähendab vee hulka uriinis. Antigeen - mis tahes kehavõõras aine, mis põhjustab vastureaktsioonina antikehade tekke; sattub organismi kas vabalt või viiruse, bakteri või transplantaadi koostises. on enamasti valgud, nukleiinhapped või muud orgaanilised kompleksühendid. Antigeen - selgroogsesse organismi sattunud võõraine (valk, nukleiinhape jt.), mis põhjustab antikehade teket. Antikeha (kaitsevalk) - neljast ahelast koosnev valk, mis on moodustunud selgroogsesse organismi sattunud võõrainete ehk antigeenide (valkude, nukleiinhape jt.) kahjutuks tegemiseks. Antikeha - erilise koostise ja struktuuriga valk (spetsiifiline immuunglobiin, Ig), mis

Kategoriseerimata
Geenitehnoloogia eksam
40
docx

Geenitehnoloogia eksam

säilib valgu esmane struktuur. Denaturatsiooni pöördprotsessi nimetatakse renaturatsiooniks, st denatureeriva teguri mõju lakates võivad taastuda valgu sekundaar- ja tertsiaarstruktuur. Renaturatsioon toimub vaid siis, kui denatureerivate tegurite mõju pole olnud liiga suur ja valgu struktuuri ei ole veel lõplikult lagunenud (keedetud munast ei arene kunagi tibupoega). Ülesanded: Ensümaatiline roll. biokeemiliste reaktsioonide kiirust reguleerivad valgud, mida nimetatakse ensüümideks (inimese süljes olev valk amülaas lagundab tärklist- spetsiifiline). Ensüüm on biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk. Ehituslik funktsioon. Valgud kuuluvad kõigi rakuorganellide koostisesse. Valgulise ehitusega on nahatekised: karvad, suled, küünised, sõrad, kabjad. Transport funktsioon. Rakumembraani koostises esinevad transportvalgud, mis juhivad mingit kindlat tüüpi molekule nii raku sisse kui sealt välja. Nt

Geenitehnoloogia
Geenitehnoloogia
24
doc

Geenitehnoloogia

primaarstruktuuriks. Primaarstruktuur on kõigil valkudel ja see määrab ära kõik valgu omadused, samas ei väljenda see otseselt valgumolekuli kuju. Valgu teist järku struktuur ehk sekundaarstruktuur tekib polüpeptiidi keerdumisel kruvikujuliseks - heeliksiks või kõrvuti asetsevate ahelate voltumisel -struktuuriks. Valgu molekuli edasisel kokkukeerdumisel tekib kolmandat järku struktuur e tertsiaalstruktuur (kera sarnane kuju, nimetatakse gloobuliks) Mitte kõik valgud pole globulaarsed: mõned võivad jääda väljavenitatult niitjateks ehk fibrillaarseteks. Kahe või enama polüpeptiidi ühinemisel moodustub liitvalk, mida nimetatakse neljandat järku struktuuriks ehk kvaternaarstruktuuriks. (hemoglobiin). Kui valgulahust kuumutada, siis soojusenergia toimel nõrgad keem sid katkevad ning valk kaotab oma kõrgemat järku struktuurid, seda nimetatakse denaturatsiooniks. Lisaks temperatuurile võivad valke

Arstiteadus
BIOLOOGIA UURIB ELU 12-klass
34
pdf

BIOLOOGIA UURIB ELU 12. klass

- =' -'-. Samas on aga palju selliseid aineid, mis vAljas- bioloogidele pakuvad rreed huvi, sest moleku- pool organisme ei moodustu. Nende hulka kuu- lidel on organismide elutegevr-rses ddrmiselt kaa- Iuvad sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhap- lukas roll. Seejuures v6ib biomolekulide esi- ped, vitamiinid jt. Selliseid aineid nimetatakse nemist lugeda elu i.iheks tunnuseks. > -.1- lr: - -- ' biomolekulideks. Viirnased on palju keerulise- K6ik organismicl on rakr,rlise el-ritusega

Bioloogia




Kommentaarid (3)

spyker profiilipilt
spyker: ongi kõik olemas :D
23:48 19-01-2009
katariina1500 profiilipilt
katariina1500: head mõisted
22:05 11-04-2010
oliv3r profiilipilt
oliv3r: yo
14:26 22-10-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun