DEMOKRAATLIKUD RIIGID 1919-1939 USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa näitel Peale I ms järgnes Euroopas demokraatia võidukäik. Kui enne sõda oli 17 monarhiat ja 3 vabariiki, siis 1919.aastal on 13 vabariiki ja 13 monarhiat. Peale Nõukogude Venemaa pole üheski riigis 1919.aastal diktatuuri. Diktatuurid kehtestatakse mitmetes riikides peale 1923.aasta majanduskriisi. I SISEPOLIITIKA JA MAJANDUS 1) riikides kehtisid demokraatlikud konstitutsioonid e põhiseadused, mis sätestasid kodanikuõigused ja -vabadused 2) Riigikorralduselt olid: · USA presidentaalne vabariik - president oli nii riigipea kui ka valitsusjuht · Ing parlamentaarne monarhia
eest. ,,Seaduste vaim" sattus keelatud raamatute nimistusse. Raamat tõlgiti paljudesse Euroopa keeltesse ja see etendas olulist osa riigiteooria kujunemises, hiljem aga mõjutas paljude maade riigikorda (isegi kuni nüüdisajani välja). Montesquieu analüüsis kolme peamist valitsemisvormi, mis tema arvates olid despootia (absolutistlik monarhia), monarhia ja vabariik. Ideaalseks riigikorraks pidas Montesquieu konst. monarhiat, vabariik sobivat aga ainult väikese territooriumi puhul. Kesksel kohal Montesquieu vaadetes oli võimude lahususe teooria. Ta arvas, et seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim peavad olema eraldatud. Valgustaja rõhutas kodanike vabaduste kaitset ja seetõttu peetakse teda libelarismi isaks.
Diktatuur on Demokraatia peamine vastand. Diktatuurid kõik polnud sarnased kuid neil oli ühiseid tunnuseid, nagu näiteks diktatuurses riigis ei kehtinud mitmeparteisüsteem, rahval ei olnud võimalust riigi valitsemisele kaasa rääkida ja neilt võeti igasugused inimõigused ära. Pärast esimest maailmasõda, mis lõppes 11. novembril 1918. aastal Compiegne´s sõlmitud vaherahuga, oli demokraatia Euroopas valitsev. Enne sõda valitses Euroopas seitseteist monarhiat ja kolm vabariiki, aastaks 1919 valitses kolmteist monarhiat ja kolmteist vabariiki. Demokraatia maine tõusis pärast sõda, sest sõjas võitsid riigid, kus eelnevalt oli valitsenud demokraatia. Inimesed said demokraatiaga tunduvalt rohkem õigusi, peamiselt inim- ja valimisõigused. Aga paljud inimesed ikka ei olnud sellega rahul. Diktatuurid hakkasid tekkima mitmetel põhjustel. Inimeste arvamus demokraatiast muutus, sest see tõi nende jaoks kaasa majanduskriisi
tagasilöökidega kodanike jaoks. Diktatuuri puhul on inimeste peadekohal justkui "nui" mis keelab neil ennast vabalt väljendada ja pooldada seda mida nad eelistavad. Demokraatias on eeliseks just see et, puuduvad igasugused tsensuurid ning igaüks võib uskuda, pooldada just seda mida tema heaks arvab. Just sellepärast pooldan minagi diktatuurile demokraatiat. Peale I maailmasõda järgnes Euroopas demokraatia võidukäik. Kui enne sõda oli Euroopas olnud 17 monarhiat ja 3 vabariiki, siis 1919.aastal on 13 vabariiki ja 13 monarhiat. Peale Nõukogude Venemaa polnud üheski riigis 1919.aastal diktatuuri. Diktatuurid kehtestati mitmetes riikides peale 1923.aasta majanduskriisi. II Maailmasõda sai alguse sellega, et A. Hitleri Saksama ja J. V. Stalini Nõukogudeliit tahtsid oma maavaldusi ja võimu suurendada. Tänu sellele koostati Molotov-Ripentropi pakt kus panti paika mõjuvõimu piirid. Just tänu sellele algaski II maailmasõda.
· Kultuurioptimism- arvati, et edusammud sõltuvad peamiselt mõistusest. Hakati uurima inimeste arengut ja ajalugu. · Looduslähedus- kõik halb tuleneb ühiskonnast, seetõttu peaks laps kasvama eemal linnast, kauni looduse rüpes maal. · Kristluse inimlikumaks muutumine- ehk humaniseeritud kristlus · Inimõigused- John Locke- kaitstakse inimeste loomulikke õigusi, nõutakse usuvabadust. · Mõõdukad- kes ülistasid eraomandit ja pooldasid monarhiat · Radikaalsed demokraadid- ? Voltaire (1694-1778) oli valgustajate põlvkonna suurim ideoloog, kelle tegelik nimi on Francois Marie Arouet. Teda on nimetatud filosoofide patriarhiks, kuid ta oli ka kirjanik, poeet, dramaturg, jurist ja ajaloolane; tegeles isegi metsanduse ja ökoloogiaga. Ta võitles katoliku krikuga ja pidas seda peavaenlaseks. Ta on öelnud: ,,Kui jumalat ei oleks, siis tuleks ta välja mõelda", mis tähendab, et ta uskus kõrgemasse võimu
1) Mis on valgustus? Valgustus on vaimne liikumine Euroopas, mis toimus pärast reformatsiooni. See kritiseeris autoriteetidele ja kirikule tuginevat mõtteviisi ning innustas mõtlema iseseisvalt. Juhtmõtteks oli usk mõistusesse 2) Nimetage kolm tuntud Prantsuse valgustajat, lisage igaühele neist nende põhiseisukohad ühiskonna valitsemise ja arengu kohta. Montesquieu: Ta arvas, et väikese pindalaga riik sobib vabariigiks, suurem nõuab monarhiat ja väga suur despootiat(pidas seda valitsemisviisidest halvimaks). Ta toetas võimude lahususe põhimõtet, kus seadusandlik võim (parlament) annaks seadusi, ei viiks aga neid ellu ning täidesaatev võim (kuningas) täidaks seadusi, omamata samas seadusandlikku õigust. Kolmas eraldi seisev võim-kohtuvõim. Voltaire: Pidas ideaalseks valitsemisviisiks monarhiat ning lootis, et valgustusest mõjutatud valitsejad suudavad
Ood suurmeestele Brenda Jaup, Helen Kalamäe Oo, Montesquieu, kes sa ülistad monarhiat ja võimude lahusust, kas sa ei arva, et su ideed võivad tuua rahutust? Ahned ja tagurlikud aadlikud, on Voltaire, sinu pärusmaa, sina tahad, et valgustatud monarh võimule saaks. Oo, Rousseau, sa ülistad vabariiki, millesse kuuluvad kohus ja valitsuski, inimeste vabaduse tagad ja pealekauba neil ka valimistel luba. Montesquieu, Rousseau, Voltaire, igaühel oma idee, targad olite te kõik, kes teab kel oli suurim võit?
Eesti 20. saj algul (poliitikas) · Mõõdukad- keskus Tartu, ajaleht ,,Postimees" -peaesindaja: Jaan Tõnisson (O. Kallas, V. Reimann) -eesmärk: rahvusliku eneseteadvuse edendamine -pooldati: konstitutsionaalset monarhiat (Vene impeeriumis) -toetajad: Lõuna- Eesti jõukas talupoeg · Radikaalid- keskus Tln, ajaleht ,,Teataja" -esindaja: K. Päts (A.H. Tammsaare; J.V. Veski) -eesmärk: rõhutada majandust -koostöö venelastega->1904.a K. Päts sai Tlna abilinnapeaks · Sotsialistid- keskus Tartu, ajaleht ,,Uudised" -esindaja: Peeter Speek (E. Vilde, M. Martna) -eesmärk: Venemaal võimule demokraatlik vabariik(soov) -koostöö vähemrahvuslastega (1904- 1905
seadis eesmärgiks prtestantismi kui väärõpetuse väljajuurimise ning teisitimõtlejate hävitamise. Katoliku kiriku sisene uuendusliikumine:See oli, et taastada kiriku kõikumalöönud ühtsust. Absolutism · 17.-18. sajandil kujunes Euroopas välja kaks täiesti erinevat riigijuhtimise mudelit absolutism (nt Prantsusmaa) ja parlamentarism (nt Inglismaa). · Absolutism riigijuhil piiramatu võim. NB! Ei võrdu türanniaga. Monarhiat piiravad jumala-, loodus- ja loomuseadused. · 17.-18. saj hõlmas absolutistlik valitsemisviis suuremat osa Euroopas. Louis XIV (1643-1715) · Prantsuse kuningas · Päikesekuningas · L'Etat c'est moi! e ,,Riik see olen mina!" · Tema valitsusaeg absolutismi kõrgaeg kogu Euroopas · 1682 kolis kuningas õukonna Pariisist Versailles lossi. Parlamentarism · Parlamendil oli suur roll riigi juhtimisel. · Nt. Inglismaa Valgustus
lubati kutsuda kokku ülevenemaaline rahvaesindus Riigiduuma ning kindlustada rahvale kodanikuvabadused, muuhulgas ka õigus luua poliitilisi organisatsioone. Seda ära kasutades rajas Tõnisson novembris esimese legaalse poliitilise partei Eestis Eesti Rahvameelse Eduerakonna (ERE). Tegemist oli liberaal-demokraatliku reformiparteiga, mis üldriiklikes küsimustes lähenes vene kadettidele, pidades kohaseimaks riigivormiks põhiseadusega piiratud parlamentaarset monarhiat. Eesti sotsiaaldemokraadid Peeter Speeki ja Gottlieb Asti eestvedamisel asutati Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus (ESDTÜ), mis seisis kindlalt rahvuslikul pinnal. 17. oktoobri manifesti tulemuseks olid ka Tallinnas ja Tartus loodud esimesed tööliste ametiühinguorganisatsioonid. Plahvatusohtlike meeleolude rahustamiseks ja kindlate seisukohtade väljatöötamiseks kutsuti Tõnissoni algatusel novembri lõpus Tartus kokku ülemaailmne rahvaasemikkude (esindajate) koosolek.
Montesquieu ,,Seaduste vaimust" kuulub parlamendile, kuningale täidesaatev võim, kohtuvõim sõltumatul kohtul, pidas parimaks konstitutsioonilist monarhiat, geograafiline teooria René Descartes 1596-1650 ________ ,,Ma mõtlen, ratsionalismi rajaja, järelikult olen rõhutas vajadust kahelda usutõdedes olemas" Cogito, ergo sum
isikuvabadused ja kaitse mis tahes omavoli eest. ,,Seaduste vaim" sattus keelatud raamatute nimistusse. Raamat tõlgiti paljudesse Euroopa keeltesse ja see etendas olulist osa riigiteooria kujunemises, hiljem aga mõjutas paljude maade riigikorda (isegi kuni nüüdisajani välja). Montesquieu analüüsis kolme peamist valitsemisvormi, mis tema arvates olid despootia2, monarhia ja vabariik. Ideaalseks riigikorraks pidas Montesquieu konstitutsioonilist monarhiat, vabariik sobivat aga ainult väikese territooriumi puhul. Kesksel kohal Montesquieu riigiteoorias on võimulahususe idee. Selle kohaselt jaguneb võim seadusandlikuks, täidesaatvaks ja kohtuvõimuks, mis peavad olema üksteisest eraldatud ja igaüks teiste olemasoluga piiratud. Tema idee oli luua parlamentaarne monarhia, milles olid eraldatud seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. Seadusandlik
Seejuures oli ta aga äärmiselt sallimatu oma oponentide Panus rahvuslikku Tõnisson oli kuni 1930. aastani postimehe eest vastutav välja- liikumisse andja ning propageeris veergudel rahvuslikku eneseväärkust. Tõnisson ja ta aatekaaslased propageerisid 1890. aastatel Tartus kauplustes ja restoranides eesti keele kasutamist. Ta asutas parlamentaarset monarhiat ning Eestile rahvusliku enesemäära- mise õigust taotleva Eesti Rahvameelse Eduerakonna, mille juhiks oli ta aastatel 19051917.
üle. Poliitiline olukord oli muutunud soodsamaks. Ta suutis likvideerida tsunftid ja kaotada viljakaubanduse sisetollid. Erinevalt Quesnayst pööras Turgot rohkem tähelepanu kaubandusele, tööstusele, pangandusele. Turgoti ühiskondlik jaotus: * Töölised * Kapitalistid Ta laiendas vaba konkurentsi põhimõtet tööandjate ja töövõtjate suhetele. See läheneb määratlusele tööjõud kui kaup. Füsiokraatide koolkonda iseloomustab: Nad... ... pooldasid moderniseeritud monarhiat (kuningas on orkestri juht, kes dirigeerib teiste kujundatud muusikat). ... kandsid majandusteaduse uurimisobjekti üle ringlussfäärist tootmissfääri ehkki piirates seda vaid põllumajandusega. ... lõid õpetuse puhasproduktist. ... nõudsid maaomanike ehk feodaalide maksustamist. ... nõudsid tööstuse ja kaubanduse toetamist, et põllumajanduse ülalpidamine oleks odavam. ..
Bodini teos ennekõike pühendatud suveräänsuse mõiste selgitamisele. 4 Bodin arvas, et riigi kui ühiskonna huvid peaksid olema kõrgemal kõigist teistest, nii üksikisikute, huvigruppide kui ka konfessioonide omadest, ja nõndasamuti peaks riigivalitsejagi seisma kõrgemal kõigist teistest ilmalikest võimukandjatest. Ta eristas kolme põhilist valitsusvormi: demokraatiat ehk enamuse võimu, aristokraatiat ehk vähemuse võimu ja monarhiat ehk üksikisiku võimu. Igaüks neist võis olla suveräänne ehk omada absoluutset võimu. Absoluutse võimu all mõistis ta seda, et kõrgeim võim kuulub kas ühele isikule või riigiorganile, institutsioonile, mis võib seda küll madalamatele instantsidele delegeerida, kuid omab alati kõrgeimat otsustusõigust. Et võim oleks tõeliselt suveräänne ehk absoluutne, peaks see tema arvates olema alamate või Jumala poolt igaveseks ajaks antud, sest muidu ei allu
vastuolu baltisakslastega; eesti keeles rääkimise ja rahvusluse propageerimine; emakeelse hariduse nõue; toetajateks eesti haritlased, jõukad taluomanikud ja linnakodanlus; Päts ja ,,Teataja" ringkond (Virgo, Tammsaare) pidasid kõige tähtsamaks eestlaste majandusliku olukorra parandamist; nägid liitlast vene demokraatides; toetajateks nii haritlased, linnakodanikud, talupojad kui töölised; toetasid konstitutsioonilis-parlamentaarset monarhiat Sotsiaaldemokraatia ja ,,Uudiste" ringkond (Speek, Martna, Ast, Kesküla) tegutsesid illegaalselt, põranda all; peamised toetajad töölised,ka koolinoored ja üliõpilased; pooldasid demokraatlikku vabariiki koos kodanikuvabadustega; nõudsid õigusi vähemusrahvustele; a) sarnasused : enamus ringkondadest olid baltisakslaste vastu ning eesti-meelsed ; propageerisid eesti keelt ja kultuuri ning olid kehtiva riigivõimu vastu
iseloomulikud jooned - Tehnika areng tõi võimaluse hankida uusi teadmisi. - Maadeavastustega algas maailmapildi avardumine mis jätkus veelgi enam uusajal. - Kujunes uus mõtteviis ning üha enam hakati hindama inimmõistust, juurdlemivõimet ning katsetega saadud teadmisi. - Kujunes välja õpetus, mida kutsuti deismiks. 2. Montesquieu, Voltaire, Rousseau: nende ettekujutlused ideaalsest riigikorrast. Montesquieu- Pidas parimaks parlamentaarset monarhiat ning kirjutas vajadusest eraldada seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. Voltaire- Pidas parimaks valgustatud absolutismi s.o. riigikord, kus valitseb piiramatu võimuga haritud monarh. Rousseau- Pidas parimaks rahvavõimu. Võim pidi olema koondatud ühe isiku kätte, et ellu viia rahva tahet. 3. Kuidas rakendati valgustusideid 18. sajandil Preisimaa, Austria ja Venemaa valitsemisel? Preisimaa- Valitseja oli tuttav valgustuskirjandusega. Friedrich II
käsitlus. Erinevalt Hobbesist leidis Locke, et riigieelne ühiskond ei olnud vanulik, inimsesed olid sündinud vabana nind elasid üksteist abistades. Montesquieu ei pidanud vajalikuks kogu inimkonnale ühesuguste seaduste kehtestamist. Eelistas igale konkreetsele ühiskonna loomusele võimalikult täpseid seadusi. Toetas võimude lahususe põhimõtet. Voltaire pooldas monarhiat, kõigi inimeste võrdsust taotlevasse demokraatiasse suhtus ta aasivalt. Uskus valgustatud monarhiasse. Rousseau arendas edasi ühiskondliku lepingu teooriat. Teos ,,Ühiskondlik leping" üksikisikute kokkulepe allutada oma arvamused, otsustused ja õigused kogu ühiskonna huvidele. Ideaalset riigivormi ei leidnud. Ideaal looduslik seisund enne riigi tekkimist. 4. Kameralistide ja füsiokraatide ühiskonnakäsitlus?
Kiriklikud võimud aga püüdsid valgustusidee levikut Prantsusmaal takistada, kui see ei õnnestunud. Rahvas rääkis uusi ideid kohvikutes ja salongides. Valgusideed levisid ka lugemisringides. Iseloomulikud jooned on usk vaatluste ja katsetega saadud teadmistesse, vaimse vabaduse hindamine, traditsioonide ja autoriteetide hülgamine, inimesed on kõik võrdsed ja usk inimmõistusesse. Tähtsamad esindajad oli Montesquieu, Voltaire ja Rousseau. Montesquieu pooldas parlamentaalset monarhiat. Voltaire ei pooldanud demokraatiat, ta pidas ideaaliks valgustatud absolutismi. Rousseau ideaaliks oli rahvavõim ning pooldas looduslähedast eluviisi. Tähtsamad valgustatud valitsejad olid Friedrich Wilhelm I, Friedrich II ja Joseph II. Friedrich Wilhelm I oli karm valitseja. Välismaa kangaste sisseosmine oli keelatud. Kokkuhoiupoliitika võimaldas Preisimaal luua armee. Et mitte raha maksta palkamiseks, kehtestas Wilhelm I sõjaväekohustuse
ja autoriteetide hülgamine. • Valgustajad olid literaadid, kes püüdsid oma teostega laiemat rahvahulka harida e. valgustada, selgitades mitmesuguseid elunähtusi. • Valgustajad ülistasid mõistust ja uskusid, et inimene on ratsionaalne olend. • valgustusideede sünnikoduks oli Inglismaa, levisid need ideed aga Prantsusmaa kaudu. Montesquieu (1689-1755) • Montesquieu pidas parimaks riigivormiks konstitutsioonilist monarhiat. • Montesquieult on pärit teosed: “Pärsia kirjad” ja „Seaduste vaimust“. • Ta kirjutas vajadusest eraldada seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. Seda nimetatakse võimude lahususe põhimõtteks. Voltaire (1694-1778) • Voltaire riigikorra ideaaliks oli valgustatud absolutism – riigikord, kus valitseb piiramatu võimuga, kuid haritud monarh, kes peab silmas eeskätt üldsuse kasu. • Voltaire teoseks oli „Filosoofilised kirjad“.
CHARLES LOUIS MONTESQUIEU DE LA SECONDAT 1689-1755 Elulugu: Sündis 1689. aastal Bordeaux' lähedal mantliaadliku pojana Omandas väga hea hariduse Prantsuse filosoof ja valgustaja Tegutses 18. sajandil Erialaks õigusteadus 20ndates eluaastates oli Bordeaux' parlamendi nõunik ning hiljem ka president Oli ka maailmarändur, kes huvitus eri maadest ja valitsussüsteemidest Tegutses ka ilukirjanduse eriti ajaloo ja filosoofia alal Prantsuse Akadeemia liige Sotsioloog, kes uuris ühiskonda ja riiki Suri 1755. aastal Pariisis Looming "Pärsia kirjad" (1721) "Roomlaste suuruse ja languse põhjustest" "Seaduste vaim"(1748) Loomingu seletus "Pärsia kirjad", milles ta pärsia reisijana kirjeldas Euroopa, eriti Prantsusmaa, olusid. See oli pilkelugu kaasaegsele prantsuse seltskonnale ja valitsusele, kes tegi kahtlasi katseid rahanduse alal. "Roomlaste suuruse ja lang...
Valgustusajastu Rahulolematus feodaalkorraga, kodanluse esiletõus, hariduse levik ja teaduse areng olid aluseks uue ideoloogia tekkele. Sellele ideoloogiale pani nime saksa filosoof Immanuel Kant, kes kasutas 1784. aastal selle tähistusena sõna ,,valgustus". Valgustajad olid haritlased, filosoofid, kirjanikud, teadlased. Nende vaated filosoofiale, poliitikale ja ajaloole olid erinevad, kuid olid ka ühised jooned: 1. Kõigi hinnangute peamine kriteerium oli inimmõistus 2. Valgustajad kasutasid loodus- ja täppisteaduste saavutusi 3. Valgustajad astusid välja katoliku kiriku vastu 4. Suurem osa valgustajatest astus välja eraomandi kaitseks feodaalse vägivalla vastu Valgustuse levimisele aitas kaasa see, et tegelemine looduseteaduse ja ühiskondlike probleemidega muutus moeasjaks. Uusi mõtteid avaldati kohvikutes, aga ka salongides, s.o kinnistes seltskondlikes ringides, kuhu politsei kõ...
vabastamise määruse väljastamst ja kosis pärisorjast tüdruku. Tüdruk oli pärit Viljandimaalt ja teda hakati harima. Terve tema pere osteti priiks ning tema vennast Jakobist sai maamõõtja. Von Bocki abikaasa Eeva ristiti Katariinaks ja nad said poja, kelle nimi oli Georg. Von Bock oli keiser Aleksander I lähedane sõber, kellega nad vandusid üksteisele alati tõtt rääkida. Tõevande tõttu koostas von Bock konstitutsiooni projekti, millega taotles konstitutsioonilist monarhiat. Tema sõber leidis, et tsaarile sellist ettepanekut ei tehta ning von Bock sattus 9 aastaks vangi. Teda ootas hiilgav tulevik - keiser soovis teda oma perekonaliikmeks, aga von Bock ei nõustunud. Von Bocki abikaasa Katariina on väärikas naine ning võitleb oma abikaasa eest. Jakob on tüüpiline eesti mees, alahoidliku hingega ja ei saanud aru, miks Bock nõnda tegi. Kui 9 aasta pärast on Venemaal keiser vahetunud, siis pääses von Bock vangistusest
Napoleon Napoleoni võimuletulek ja monarhia taastamine Jakobiini diktatuuri kukutamisega algas revolutsiooni taandumine ning vastu võeti uus põhiseadus: Prantsusmaa oli vabariik (seadusandlik võim- korpuse käes), täidesaatev võimuorgan oli Direktoorium. Rahulolematus ei vaibunud ja rojalistid muutusid järjest aktiivsemaks. Populaarseks muutus Napoleon Bonaparte, kes surus maha rojalistide mässukatse. Temast sai granisoni ülem, kuid ta ei olnud sellega rahul ning hõivati seadusandliku korpuse hoone. Täidesaatev võim – 3 konsulit, Napoleon püüdles ainuvalitsemise poole. Napoleoni reformid ja ümberkorraldused Tsiviilkoodeks (võrdsus,eraomand,kiriku lahusus riigist) Katoliku usk Ei ole vaimulike eesõigusi,maid Prantsuse kontrolli all olevatest riikidest moodustati Reini liit Hiilgav õukond Kontinentaalblokaad Peamised Napoleoni vastu sõdinud riigid Inglismaa,Austria,Venemaa,Hispaania Kontinentaalblokaad Ingl...
c) “Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon”: inimeste võrdõiguslikkus garanteeriti põhilised inimõigused ja vabadused eraomandi puutumatus 4. I põhiseadus (1791) a) Konstitutsiooniline monarhia : Seadusandlik Kogu – esinduskogu, mis annab välja seadusi kuningas – täidesaatva võimu pea b) Poliitilised rühmitused SK-s: žirondiinid – mõõdukad revolutsionäärid (Gironde’i maakonna järgi). Pooldasid esialgu monarhiat, toetajateks kodanlus ja haritlased (264 saadikut) jakobiinid – vasakpoolsed revolutsionäärid (Püha Jakobi kloostri järgi). Revolutsiooni süvendamise pooldajad, toetajateks lihtrahvas (136 saadikut) soo – saadikud, kes ei suutnud end poliitiliselt määratleda (435 saadikut) 5. Iseseisev töö vihikusse a) Täida tabel revolutsiooni põhjustest: Ühiskondlik kriis Poliitiline kriis Rahandus- ja majanduskriis
Tuntumad valgustajad olid: Voltaire (1694-1778) Rousseau (1712-1778) Montesquieu (1689-1755) Volitaire kõige kuulsaim prantsuse valgustaja. Tema väide oli et kui harimatu rahvahulk hakkab tegutsema, hukkub kõik. Ta pooldas absolutismi.oma teoste pärast sattus ta ka vangla. Rousseau pli üks prantsuse valgustajatest. Ta pooldas rahvavõimu ning ta arvates peaksid kõik võrdsed olema. Montesquieu prantsuse valgustaja kes pooldas parlamentaarset monarhiat. Tema põhimõte võimude lahususest on jäänud tänapäevanigi demokraatia alusmüüriks. Valgustatud absolutism monarhi ainuvalitsuslik võim, mis seadis üllesandeks valgustuslike reformide läbiviimise üldise hüveolu saavutamiseks ühiskonnas. Selle põhimõtteid jälgiti Saksamaal,Venemaal, Rootsis ja veel mõnes muus euroopa riigis. Peeter pages Kremlist lapsena Venemaa väikesesse külla. Külla kuhu ta elama asus leidis ta endale sõbrad kellega ta mängis sõjamänge
Täidesaatev võim kuulus kuningale Kohtuvõim kuulus kohtunikele Asutav kogu lõpetas tegevuse, uus keskne võimuorgan oli Seadusandlik kogu, kuhu valiti 745 saadikut. Kuninga kukutamise ja hukkamise põhjused: Kuningas oli jakobiinide arvates reetur Kuninga saatus otsustati avalikul hääletusel Rahvahulga õhutusel andsid paljud saadikud hääle hukkamise poolt Kolmepäevase kohtupidamise tulemus: ühe häälega mõisteti kuningas surma (tapeti giljotiiniga) Kuningas oli pooldanud monarhiat, sel hetkel pooldati vabariiki Riigi juhtimine: Konstitutsiooniline monarhia Võimude lahusus, kaotati sisetollid ja tsunftid,, muudeti senist haldusjaotust, Asutav kogu lõpetas tegevuse Vabariik Rahva ülemvõim ning kodanike võrdõiguslikkus Jakobiinide diktatuur Revolutsioonilise valitsuse kohuseid täitis Päästekommitee. Tapeti kõik, kes ei tõestanud oma ustavust revolutsioonile (40 000 inimest) Direktoorium
Valgustusajastu Valgustus on periood Euroopa kultuuriajaloos 1680 aastast kuni 1780. aastateni. Seda iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ning traditsioonide ja autoriteedi hülgamine.Tähtsaimaks vaimseks liikumiseks 18.sajandi Euroopas sai valgustus. Valgustajad olid haritlased ja filosoofid, kirjanikud, teadlased. Nende vaated filosoofiale, poliitikale ja ajaloole olid erinevad, kuid olid ka ühised jooned: 1. Kõigi hinnangute peamine kriteerium oli inimmõistus 2. Valgustajad kasutasid loodus- ja täppisteaduste saavutusi 3. Valgustajad astusid välja katoliku kiriku vastu 4. Suurem osa valgustajatest astus välja eraomandi kaitseks feodaalse vägivalla vastu Kuulsamad valgustajad olid: 1) Rene Descartes, 2) C. L. de Montesquieu, 3) F. M. Voltaire, 4) J. J. Rosseau Valgusperioodi tunnused on: 1) tehnika areng 2) uus mõtteviis 3) h...
Tema ühiskondlik-poliitilises tegevuses oli esikohal võitlus katoliku kirikuga. Ta lähtus loodusõiguse teooriast, mille kohaselt pidi inimkond lähtuma loodusseadustest. Ta rõhutas ka isikuvabadust. Tema poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism (valitseja ja filosoofi liit), valitseja pidi juhinduma filosoofi nõuannetest. · Montesquieu ideaalseks riigikorraks pidas konstitutsioonilist monarhiat. Kesksel kohal oli võimude lahususe teooria, kus seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim peavad olema eraldatud. Ta rõhutas kodanike vabadust. Ühiskonna arenguks oli tal geograafilise keskkonna teooria, mille kohaselt ühiskond sõltub seda ümbritsevatest geograafilistest oludest. · Rousseau rahva suveräniteet, mis tähendas, et võim lähtub rahvast. Ühiskondliku korra aluseks pidas eraomandit.
Voltaire ehk naerev filosoof, prantsuse kuulus valgustaja. DEISMI esindab. Tähendab seda, et jumal on looja, aga pärast loomist areneb maailm oma reeglite järgi. Nimetas jumalat suureks loojaks, instruktoriks. On kodanikuvabaduse, sõna, trüki, vabaduse kaitsja. ,,ma ei poolda seda mida te ütlete, aga ma kaitsen surmani seda mida ütlete ,,. Teine prantsuse valgustaja Charles de Montesquieu ( 1698-1755 ) pooldas valgustatud absolutismi. Pooldab konstitutsioonilist monarhiat. Valitseja võim on piiratud. Inglismaa tema suurim eeskuju. Räägib kohtuvõimu lahususest. Kolmas prantsuse valgustaja Rousseau. Radikaalsemate vaadetega, vabariiklane, pooldab vabariiki, mitte enam monarhiat, leiab et eraomandit tuleks piirata, räägib progresseeruvast maksust varanduselt ehk tänapäevaline astmeline tulumaks, kõik maksavad ühe ja sama % eest tulumaksu. ,,Mida suuremad on tulud seda suuremaks läheb % ,, esindab pedagoogikas vabakasvatust. ,,Inimene peab kasvama vabalt
Ühisus (Peeter Speegi partei) Aula koosolek Tartus 27. november 1905 · Aula koosolekut juhatas Jaan Teemant · Nõuti demokraatliku vabariigi loomist · Keelduti maksude maksmisest ja kroonuteenistusse minekust · Nõuti riigi- ja mõisamaade jagamist rahvale. Bürgermüsse koosolek Tartus 27. November 1917 · Koosolekut juhatas Jaan Tõnisson · Nõuti konstitutsioonilist monarhiat · Nõuti Eestimaa ühendamist ühtseks kubermanguks · Baltisaksalaste õiguste piiramist · Riigimaade jagamist rahavale Radikaalid kandsid 1905. a. detsembris rahutused üle maale. Algas mõisate põletamine. Rahvaluule räägib oma ajast Mõisad põlevad, saksad surevad, mets ja maa jääb meitele (1905) Valitsuse vastused rahvarahutustele
A. Eesti Rahvameelse Eduerakond (Jaan Tõnissoni partei) B. Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Ühisus (Peeter Speegi partei) Aula koosolek Tartus 27. november 1905 · Aula koosolekut juhatas Jaan Teemant · Nõuti demokraatliku vabariigi loomist · Keelduti maksude maksmisest ja kroonuteenistusse minekust · Nõuti riigi- ja mõisamaade jagamist rahvale. Bürgermüsse koosolek Tartus 27. November 1917 · Koosolekut juhatas Jaan Tõnisson · Nõuti konstitutsioonilist monarhiat · Nõuti Eestimaa ühendamist ühtseks kubermanguks · Baltisaksalaste õiguste piiramist · Riigimaade jagamist rahavale Radikaalid kandsid 1905. a. detsembris rahutused üle maale. Algas mõisate põletamine. Valitsuse vastused rahvarahutustele Balti kubermangudes kehtestati sõjaolukord Hukati · Liivimaal 315 · Eestimaal 168 · Kuramaal 112 Saadeti välja · Liivimaal 182 · Eestimaal 101 Keelati elamast Baltimaadel · 392 isikul perioodiliselt · 20
teooriast, mille kohaselt inimühiskond peab lähtuma loodusseadustest. Õiglane oli ühiskond, mille aluseks on vabadus ja omand. Poliitiline omand oli valgustatud absolutism, mille all ta mõtles valitseja liitu filosoofidega. Arvas, et kuningas või keiser suudab ühiskonna fisosoofide nõuannetest juhindudes ümber kujundada. Charles Montesquieu. Peateos on "Seaduste vaim", milles analüüsis kolme peamist valitsemisvormi, ideaalseks riigikorraks pidas konstitusioonlist monarhiat. Kesksel kohal oli võimude lahususe teooria. Rõhutas kodanike vabaduse kaitset, mistõttu peetakse teda liberalismi ühkes isaks. Jean-Jacques Rousseu. Põhiteoseks "Ühiskondlik leping", milles ta vastandas feodaalkorrale loodusliku seisundi enne riigi tekkimist. Ideaaliks rahva suveräniteed e võim lähtub rahvast. Kõige paremini vastas sellele vabariik. Ühiskondliku korra aluseks pidas eraomandit, leidis, et vajalikud on ka abinõud ebavõrdsuse vastu. 18
Venemaa 20. saj algul oli Venemaa absoluutse monarhiaga riik. Polnud monarhiat. Võimul Keiser Nikolai II. Riik jagatud kubermangudeks. Hirmus suurriik, 1917 oli inimesi 170 miljonit. 1917 Raudteede võrk (100 000 km raudteid). Kiiresti arenev riik. Sajandi algusega oli raske tööstus kasvanud 50% võrra. Kergetööstus 20% võrra. Aga - 1. Majandus kuulus peamiselt väliskapitalile (odav tööjõud, odav tooraine, suur turg). 2. Tööstus oli konsentreeritud. Mõned keskused. Arenenud oli tekstiilitööstus Moskvas (vene kapital)
Revolutsiooniga. Kuigi, kui mind küsida, siis ma arvan, et Uusaeg võis algata Prantuse Revolutsiooniga, aga teised sündmused on sama moodi tähtsad. Kui me räägime üldse Prantsuse Revolutsioonist, siis me peame tuletama meelde, millal see oli. Ta kestis 10 aastat, algas 1789 ja lõppes 1799 aastal. Kõige olulisemaks faktiks, miks just Prantsuse revolutsioon on Uusaja sünd, on feodaalse süsteemi lõpp ja kapitalismi algus. Sest just Prantsuse revolutsioon lõpetas monarhiat, ja tekitas uue olukora, mis aitas arendada majandust, sotsiaalmõtlemist, kunsti ja teadust. Ma arvan, et Napoleoni võimule tulek on ka väga tähtis maailma ajaloos, sest just tema 19. sajandi alguses tegi Prantsusmaast suure impeeria. Napoleoni kaastöötajad/abilised olid lihtrahvas. Ja kuna Napoleon lõi sellist võimsat impeeriumit, mis muutis kogu Euroopat, me võime öelda, et see on üks aspektidest, miks just Suur Prantsuse Revolutsioon on Uue aja sünniks.
oli nii omapärane ning iseseisev,et ühegi stiiliga teda lõplikult seostada ei saa oli nii kuulus, et võis endale lubada maalidel varjamatult esile tuua kuningliku perekonna piiratust, rumalust ja inetust Fransisco Goya maalid "Saturn õgimas oma Charles III lapsi" William Blake 1757-1827 oli inglise luuletaja, graafik ja maalija. Blake oli sügavalt usklik inimene, kes elas enda loodud fantaasiamaailmas Ta vihkas türanniat, absoluutset monarhiat pooldas rasside ja sugude võrdõiguslikkus t Oli orjanduse äge vastane ja kujutas sageli piinatavaid orje, et näidata selle jõledust William Blake maalid Kreeka jumalanna Suur punane musta maagia ja draakon ja naine allilmaga Skulptuur Skulptuuris toimusid muutused aeglasemalt, sest skulptuuri omahind on palju kõrgem kui maalikunstil ja see ala sõltub peaaegu alati tellimustest. Klassitsismi traditsioonid püsisid kaua, eriti monumendikunstis.
Hakati eitama katoliku kiriku dogmasid (tuntumaid dogmasid on olnud Jeesuse neitsistsünni dogma ning paavsti ilmeksimatuse dogma) hakati rohkem väärtustama ratsionaalset mõtlemist, hakati rohkem väärtustama demokraatiat, inimõigusi ja teadust. Maadeavastused Uue mõtteviisi teke Loodusteaduste edu Tehnika areng Kodanluse esiletõus Tekkeriik: Inglismaa Thomas Hobbes: 'kõikide sõda kõigi vastu'. Parimaks riigikorraks peab Hobbes absoluutset monarhiat. John Locke: parlamentarism ja usuvabadus Riik on oma võimu saanud rahvalt ja peab tegevuses lähtuma rahva huvidest Valgustajate ülim püüdlus oli juurutada ühiskonnas haridust ja teadmisi. Usuti kindlalt, et inimkonna hädades on süüdi vaimupimedus, harimatus ning keskajast pärit dogmad ja fanatism. Mõistuse ja teaduste arendamises loodeti leida universaalset ravimit ühiskonna paljude hädade vastu. 31.03 1596 11.02 1650 Prantsuse matemaatik,
tegelikult Reini Liidu loomiseni. Liit oli enne kõike sõjaline liit: liikmed pidid andma Prantsusmaale suurel arvul sõdureid ja pidid osalema vallutussõdades.Vastutasuks koostöö eest said mõned riigipead kõrgema staatuse: Baden, Hessen, Kleve ja Berg tehti suurhertsogkondadeks ning Württemberg ja Baieri said kuningriikideks. Riike tehti ka väikeriikide liitmisega suuremaks. Prantsusmaa peamiseks vastaseks sai Inglismaa, kellega liitusid teised, sest nad tahtsid tagada vana monarhiat ja korda. 1806.a. kuulutati välja Inglismaa vastu majandus e. kontinentaalblokaad Sõltlasriigid olid Reini liit, Napoli kuningriik, Sveits ja Itaalia kuningriik. Liitlased olid Austria, Preisi kuningriik ja Norra. Saksamaal tehti palju reforme vana korra lagunemise eesmärgil. Kaotati pärisorjus.1805.a. Trafalgeri lahingus hävis Prantsuse laevastik. 1806.a põrmustas Preisimaa.Ei taganud koninentaalblokaadi Inglismaa vastu. 1807. hiilgav võit Venemaa üle
Belmont, CA : Wadsworth, Cengage Learning Millised tema Kongressi Raamatukogus leiduvad raamatud on olemas Tallinna raamatukogudes? Esitage 2 raamatu viited. Baumeister, R.F. (2005). The cultural animal : human nature, meaning, and social life. New York ; Oxford : Oxford University Press. Baumeister, R.F., Tierney, J.(2011). Willpower : rediscovering the greatest human strength. New York : Penguin Press. 10.8. Mitu briti monarhiat käsitlevat 1) veebilehte, 2) raamatut ja 3) artiklit leidub Briti Raamatukogu kataloogi andmetel? Esitage ühe raamatu ja ühe artikli nõuetekohased bibliograafilised viited Briti monarhiat käsitlevat veebilehti on 38, raamatuid 231 ja artikkleid 194. Thomas, P. (1989). British Monarchy. Oxford University Press. Raamat. Kuhn, W. M. (1999). The Future of the British Monarchy. University of Chicago Press: The Journal of British studies. VOL 38; Number 2, 267-272. 10.9
sajandil esile mitmeid filosoofe ja teadlasi, kes arendasid teoreetiliselt uudseid riigi-ja võimukorraldusi. Põhiliseks arutamissuunaks oli nt nn ühiskondlik leping, mida nähti rahva võrdses allutamises monarhiale, kuid kus iga inimene oli omaette väärtus. Ühiskondlikust leppest rääkisid Hobbes ja Locke. Samuti kuulusid kuulsate valgustajate hulka veel Montesquieu, kes käsitles oma töödes eelkõige võimude lahususe printsiipi; Voltaire, kes kiitis monarhiat ning oli mh kirjavahetuses Katariina II-ga; Rousseau, kes oli vaadetelt üsna pessimistlik, leidmata ideaalset valitsusvormi, pidades kõike ja kõiki äraostetavateks ning arvates ühiskondlikust leppest kui üksikisiku huvide riigile allutamisest. Praktilisemaid käsitlusi riigivalitsemise kohta andsid sellised valgustamisfilosoofiate voolud nagu kameralistid ja füsiokraadid. Kameralistid pidasid inimeste heaolu nimel oluliseks
WILLIAM BLAKE 1757-1827 William blake Sündis: 28.november 1757, London. Suri: 12.august 1827, London. William oli vanuseliselt seitsmest lapsest kolmas. VAATED William Blake oli libertariaan - ta vihkas türanniat ja absoluutset monarhiat, see kajastub tema "Süütuse lauludes" ja "Kogemuse lauludes", milles ta kujutab ülemklassi, selle institutsioone ja anglikaani kirikut korrumpeerunute ja ekspluataatorlikena. Blake unistas idüllilisest Inglismaast, mis oleks vaba korruptsioonist, oma poeemis "Kajav rohelus", kuid sealt on näha, et ta kahtles, kas Inglismaa saab kunagi tõeliselt vabaks. William Blake pooldas rasside ja sugude võrdõiguslikkust. Ta oli orjanduse äge vastane ja kujutas sageli piinatavaid orje, et näidata selle jõledust. "A Negro Hung Alive by the Ribs to a Gallows" (1796) Click to edit Master text styles Second level Third level ...
Millistes punktides olid prantslaste seisukohad radikaalsemad? Riigi valitsemine ja võimu jagamine, ehk kuningal ja parlamendil peaks olema võrdne võim, mitte nii et üks on teisest liialt üle. 5. Millist riigikorda eelistasid Montesquieu, Volitaire ja Rousseau? Kuidas nad oma seisukohta põhjendasid? Montesquieu toetas võimude lahususe põhimõtet ning nägi sõltumatut kohtuvõimu kuninga ja parlamendi tasakaalustajana. Voltaire pidas monarhiat kõige ideaalsemaks. Ta uskus, et valgustatud monarhid suudavad ühiskonda paremaks muuta. Rousseau ei leidnudki ideaalset valitsemisvormi. Demokraatia puhul hakkab esinduskogu seadusi vastu võtma enda huvidest ning samamoodi ka monarhid. Tema jaoks pidi valitsevad inimesed toimima nii nagu rahvas üldiselt tahtis. Ta hindas väikseid riike, kus otsuseid langetasid rahvakoosolekud, kuid kartis, et ka need on äraostetavad. 6
prestiižses Westminsteri koolis, mis asus Londonis ning 1652. aastal siirdus edasiõppima Christ Church ülikooli, mis paiknes Oxfordis. 1666. aastal tutvus ning sai heaks tuttavaks Anthony Ashley Cooperiga, kellest sai hiljem Shaftesbury krahv. Sama krahviga aitas ta hiljem luua Carolina konstitutsiooni. Leidis, et inimesed on looduse poolt loodud vabade ja võrdsetena, vastupidiselt mõningatele, kes leidsid, et Jumal on teinud kõik inimesed kellegile alluvaks ning sellega seoses õigustasid monarhiat. Peab mainima, et John Locke oli ise veendunud kristlane ning soovitas tungivalt võimudel ateismi mitte tolereerida, kuna uskus, et Jumala eksistentsi eitamine õõnestaks ühiskondliku korda ning viiks kaoseni (Waldron, 2002). Locke kirjutised jäid ta kodumaal suurema tähelepanuta ning pigem saavutasid oma tähtsuse Ameeriklaste jaoks. Locke oli ka eeskujuks mitmetele valgustusaja mõtlejatele nagu Voltaire ja Rousseau. Ta suri 72 aasta vanuselt 28.10.1704 kordagi abiellumata ja järglasteta
Liberalismi iseloomustab soov kaitsta Prantsuse revolutsiooniga kätte võidetud vabadusi ning vajadus põhjendadad majanduslikult eduka kodanluse püüdlusi saada poliitilist võimu. Liberalism võrdsustas kõik inimesed seaduse ees. Liberalismi peamiseks kantsisks 19. sajandil oli Inglismaa. Liberalistid Liberaalid nõudsid sõnaõigust, koosolekuõigust, ühinemisõigust ja usuvabadust. Liberaalid pooldasid: Konstutsioonilist monarhiat või vabariiki Valimisõiguste järkjärgulist laiendamist Võimude lahusust Romantism Romantism on kunsti suund, sotsiaal-poliitiline ideoloogia ning stiiliperiood, mis tuli 1820.-1830. aastail klassitsismi asemele. Romantismi iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest ja individualism. Romantism oli reaktsiooniks kodanliku korra võidule. Romantism otsis väljapääsu ühiskondlikest ning ajaloolistest
luua poliitilisi organisatsioone. Seda ära kasutades rajas Tõnisson Eesti esimese partei, Eesti Rahvameelse Eduerakonna (ERE).Mille moodustasid Postimehe ümber koondunud liberaalid ja teise, Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Ühisuse, Uudiste toetajad. Tegemist oli liberaal-demokraatliku reformiparteiga, mis üldriiklikes küsimustes lähenes vene kadettidele, pidades kohaseimaks riigivormiks põhiseadusega piiratud parlamentaarset monarhiat. Selle tagajärjel hakati mitmel pool kohalikke omavalitsusi üle võtma. Inimesed muutusid ühe julgemaks .Julgeti aina rohkem ja suuremaid streike ette võtta. Detsembri algul puhkes Tallinnas järjekordne üldstreik. Võimud vastasid seekord streigile karmimate meetmetega : keelati koosolekud, vahistati sotsialistide juhid ja töölisliikumise tegelased ning Tallinnas ja kogu Harjumaal kehtestati sõjaseisukord. Tulemus polnud ilus. Sadu inimesi saadeti sunnitööle, vanglaisse ja
Daniel Defoe ,,Pärsia kirjad", ,,Seaduste vaimust" Rene Descartes ,,Robinson Crusoe" 6. Nimeta riigikord, mida pooldas... Voltaire: Pilkas kirikut. Ei uskunud demokraatiasse. Pooldas valgustatud absolutismi( riigikord, kus valitseb piiramatu võimuga,kuid haritud monarh, kes peab silmas eelkõige üldsuse kasu). Montesquieu: Pidas parimaks parlamentaalset monarhiat. ( nagu oli inglismaal ) Rousseau: Tema poliitiline ideaal oli rahvavõim. 7. Nimeta absolutismi ja valgustatud absolutismil üks sarnasus ja üks erinevus. Sarnasus: Mõlemas on ühel isikul täielik võim. Erinevus: Valgustatud ablsolutismis pidi valitseja olema tark ja haritud, absolutsimis aga oli võim päritav. 8. Nimeta kolm valgustatud valitsejat. Jacques Rousseau, Francois-Marie Voltaire,Charles-Louis de Montesquieu 9. Nimeta kaks valgustatud valitseja poolt läbi viidud reformi.
· Humanism · Kritiseeriti kirikut ja autoriteete 12. Montesquieu, Voltaire, Rousseau Montesquieu ei pidanud vajalikuks kogu inimkonnale ühesuguste seaduste kehtestamist, oluline oli nende sobitumine konkreetse ühiskonnaga, määravaks said looduslikud olud ja kliima. Toetas Võimude lahususe põhimõtet (seadusandlik, täidesaatev võim, sõltumatu kohtuvõim). Voltaire pidas parimaks valitsemisviisiks monarhiat. Uskus valgustatud monarhiasse. Rousseau kahtles kõigis valitsemisvormides. 13. Tõesta, et Fridrich II ja JosephII olid valgustatud absolutistid. Fridrich II huvitus valgustuskirjandusest, deklareeris usuvabadust ning veetis tihti aega haritlaste seltskonnas. Viis läbi muudatused- kohtuasjade menetlusaja lühendamine ning nõudis kohtunikelt õigusalast haridust. Samas kuulus kogu
Charles Montesquieu esimene ühiskondlik-poliitiline teos „Pärsia kirjad“ ilmus 1721. aastal, mis rääkis kahe pärslase satiirilisest suhtumisest Prantsusmaa absolutistlikku korda ja ühiskondlikku ellu. Tema peateos „Seaduste vaim“ avaldati 1748. aastal, mis hiljem mõjutas paljude maade riigikorda. Ta analüüsis kolme peamist valitsemisvormi, mis tema arvates olid despootia, monarhia ja vabariik. Ideaaliks pidas ta konstitutsioonilist monarhiat. Kesksel kohal oli tema arvates võimude lahususe teooria, millega väitis, et seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim peavad olema eraldatud. Jean-Jacques Rousseau äratas tähelepanu 1750. aastal traktaadiga „Arutlus teadusest ja kunstidest“. Tema peateos on „Ühiskondlik leping“, milles ta vastandas feodaalkorrale inimeste loodusliku seisundi enne riigi tekkimist. Ta nägi väljapääsu rahva suveräniteedis,
1. Miks vallandus revolutsioon Prantsusmaal (põhjused)? – Kuningas ei pööranud riigi asjadele tähelepanu, kuningakoja toretsev ja luksuslik elustiil halvendas kiirelt riigi majanduslikku olukorda. Riigikassa täitmiseks tõsteti pidevalt makse ja riigivõlg kasvas. 2. Millisteks seisusteks jagunes Prantsuse ühiskond? Iseloomusta iga seisust. – Vaimulikud, aadlikud, kolmas seisus: kõige suurem, lihtrahvas. 3. Miks kutsus Louis XVI kokku generaalstaadid? – Lootis, et nende abiga saab majanduskriisist lahti. 4. Millal ja millise sündmusega algas revolutsioon? – 1789. Aastal Bastille kindluse vallutamisega. 5. Too välja olulisemad ümberkorraldused 1789-1790. Aastatel? – Kaotati seisuslikud õigused, talupojad vabastati teotööst, kaotati ka kirikuhümnis, võeti vastu „inimese ja kodanikuõiguste deklaratsioon“ 6. Milline riigikord kujunes 1791. Aasta põhiseadusega? – Piiratu...
moraalituks. Valgustusfilosoofid: Voltaire, Montesquieu, Rousseau, Hobbes, Locke jne. Nende nägemus ideaalsest riigist? VOLTAIRE parim valitsusvorm on valgustatud absolutism valitseja peab olema absolutistlik, aga ka haritud. Võitles katoliku kiriku institutsiooniga. ,,Kui jumalat ei oleks, tuleks ta välja mõelda." MONTESQUIEU pooldas võimude lahususe põhimõtet ja parlamentaarset monarhiat. Täidesaatev, seaduslik ja kohtuvõim peaksid olema eraldatud. Ideaalne riigikord parlamentaarne monarhia. Leidis, et väikeriik peaks olema vabariik, hiigelsuurele sobiks despootia. ROUSSEAU Ideaalseks valitsemisvormiks pidas rahva võimu. Peateos ,,Ühiskondlik leping" - vastandas feodaalühiskonda inimese looduslikule seisundile. HOBBES Kuningavõim pole jumalast, vaid rahvast. Ideaalne absolutistlik monarhia monarhi kätte koondunud seadusandlik, täidesaatev, kohtuvõim. LOCKE
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
