36 heart broken südant murdev + 36 upset about sth. 37 heating kuumenev + 37 wind down 38 huge hiigelsuur + 38 winkle their nose 39 hungry näljane + 40 hurt valutama + 41 injured vigastatud + 42 irritable äritunud + 43 joyful lustlik - 44 lazy laisk + 45 like meeldima + 46 lonely üksildane + 47 lose kaotama + 48 miss igatsus + 49 modest tagasihoidlik - 50 nervous närvis + 51 noisy lärmakas + 52 obsessive - 53 offended solvama + 54 optimistic optimistlik + 55 overjoyed väga rõõmus - 56 panic paanitsema + 57 pleased rahulik -
5. Nikolai, üks majast töötanud maaler. Tema töökaaslane oli ennast üles poonud, oli ta kindel, et järgmised süüdistused on suunatud tema vastu. Lootes saada kergemat karistust, tunnistas ta üles. 6. Svidrigailov tundis tõmmet Dunja vastu ning lootis temaga klappida. Kuid Dunja väljendast selget vastumeelt ning seejärel proovis Svidrigailov teda vägistada. Duja haaras relva ning tegi paar lasku hoiatuseks. Peale seda Svidrigailov mõistis, et ta ei hakka kunagi meeldima Dunjale ning lasi tal minna. 7. Romaani lõpplahendus oli minu arvates õiglane. See ei olnud küll väga traagiline, kui samas ei pääsenud Raskolnikov ka puhtalt. Tunnistusega sai ta sisemise rahu tagasi nign teda ei oodanud veel karmimad tagajärjed.
seda teinud kohe, kui ettepanek tuli, kuid ta seisis sellele vastu. Mari nõustus alles pärast Tõnu haigust, kui kuulis meest sonimas sellest, kuidas nad kõik peavad varsti minema uut kohta otsima, sest mees kardab praegust kaotada. See jutt mõjus Marile, sest oleks see ju tema südametunnistusel, kui nad peaksid ära minema. Ajapikku tekkis Krameril tahtmine Mariga magada, kuid polnud oma häbeliku iseloomu tõttu veel kunagi talle ettepanekut teinud. Aga nüüd, kui talle Mari meeldima hakkas, siis soovis ta seda siiski teha. Ta leppis juba Mari mehega kokku, kuid Mari ei nõustunud sellega. Selline käitumine tundus esmapilgul arusaamatuna, sest tegelikult Kremer Marile meeldis. Raamatu lõpu osas võib Mari tegudes näha üha enam kiusu. Mulle tundus, et ta tüdines lõpuks ka Kremerist ära, kuid siiski ei lakanud temaga kohtamast. Minu meelest oli Mari põhimotiiviks meestele vastu hakkmine ja näitamine, et ka naistel on õigused ja arvamused
direktori poeg. Henri- Mirdi vend, lõbus, sõbralik, tahtis oma väikest õde kaitsta Ronani eest Kokkuvõte Raamat räägib tüdrukust nimega Mirt, kes peale isa surma kolib koos oma vanema venna Henri ja emaga Tallinna elama. Juba esimesel Koolipäeval leidis Mirt endale paar sõpra ning armus müstilisse poissi Ronanisse. Temaga lähemalt tuttavaks saades saab Mirt teada, et Ronan on direktori poeg. Aja möödudes hakkasid noored teineteisele Väga meeldima ning nad hakkasid käima. Aga ka nende elu pole Täiuslik, Mirt saab teada, et Ronan tarvitab narkootikume. Mirt tahtis Ronani ära unustada ja edasi liikuda ning ta sõbrannad Arvasid, et parim viis seda teha on klubisse minna. Kuid klubiskäik Lõppes neil halvasti… . Kokkuvõte II osa Ronam alustas Eestis taas bändi tegemist, ta oli varem Ameerikas ka koos sõpradega bändi teinud. Ronan ja Mirt said kaua aega koos olla, kui äkki tuli Ammerika eelmisest bändist kiri
eluea jooksul olen seitse korda kolinud. Põhiprobleemiks on arvatavasti stabiilne elu ja rutiin, mis muutub meile kergesti tüütuks. Selleks, et rutiinist vabaneda peame muutma oma elukohta ja elamistingimusi. Otsast alustamine on kõik põnev ja uus. Huvitav on valida uut mööblit, tapeete või lihtsalt kolida teise linna. Muutused annavad meile mõneks ajaks rahu, millest suurema osa saame kujunduslikust ja loovast tegevusest, eelkõige uuega kohanemisest. Meile on hakanud selline elu meeldima, selline eluviis muudab elu huvitavamaks ja sedasi saab maandada oma rahulolematust muu maalima üle, mida tavainimene oma meele järgi kohandada ei suuda. Selline ränduri elu on juba muutunud uueks harjumuseks. Sellegipoolest oleme me õnnelikud ja ka enam- vähem rahul oma eluga, seda eriti siis, kui me saame teha midagi meelepärast, meisterdada, luua ja ehitada ise. Loo mõte on selles, et inimesed saavad ise oma elu muuta selliseks, milles saaks olla piisavalt rahul
Kui Toomas öömaja otsima hakkas koputas ta Loki talu uksele ja tutvustas end viisakalt. Loki isa otsustas talle öömaja anda. Hommikul tuli Habahannes kohe asja ,uurima olles kuulnud ,et vases talus olla külaline. Loki isal ja Habahannesel tuli suur kähmlus ,mille käigus lubas Nipernaadi teha Loki isa talu paremaks. Ta kauples Habahanneselt endale puugi mille abil muutis ta vaese talu palju tervemaks. Nipernaadile hakkas meeldima Loki ,kelle ta oli isegi lubanud endaga kaasa võtta. Ka Lokile meeldis Nipernaadi, samuti meeldis Nipernaadi ka Mallile. Lõpuks jõudis kätte see õhtu mil Loki ja Nipernaadi pidid teele asuma. Kui Nipernaadi parvele astus, ei leidnud ta sealt Lokit vaid hoopis Malli. Mall oli Nipernaadi parvele hüpanud ja tahtis temaga kaasa sõita. Nipernaadi aga hüppas parvelt maha ja lükkas Malli keskvoolu. Teiseks valisin ma novelli "Toomas Nipernaadi".
Naabritele ei meeldinud, et Onegin jõi veini suure klaasiga, ei suudelnud kätt, ei vastanud teistele: aus härra, ei- aus daam, just nii- vaid ei ning jah. Onegin kaldus kõrvale ka aristokraatia etiketti nõuetest, mis samuti kohalikele kõrgaadlikele meelepärane ei olnud. 4. Kas ja miks saavad Oneginist Lenskist sõbrad? Oneginist ja Lenskist said ssõbrd. Lenski proovis Oneginiga sõbraks saada ning see õnnestus. Nad kohtusid, nad pettusid, siis hakkas meeldima neil kahel koos ratsutada, vestelda. Nad said sõpradeks, sest neil polnud targemat teha. Nende vahel tekkis suur sümpaatia. 5. Iseloomustage Lenskinit Ja Oneginit. Lenski armastas elu. Kõik köitis teda ning oli tema jaoks huvitav. Talle meeldis erinevate inimestega suhelda. Onegin oli elust tüdinenud. Ta ei suutnud millestki rõõmu tunda. Ta ei suutnud ühe tegevuse juures kaua püsida. 6. Missugused on Oneginil muljed ja tähelepanekud külaskäigult Larinite juurde?
haigeks. Kui aga Emma jääb rasedaks otsustab Charlie kolida mõnda teise linna lootuses parandada nii Emma tervist. Uues väikelinnas Yonville'is kohtavad Bovarid Homaid, küla apteekrit, kes on väga särav jutupaunik ja kellele meeldib iseennast kuulda rääkimas. Seal kohub Emma Leoniga kes töötas notari juures kirjutajana. Leon oli väga tüdinenud maa elust ning talle meeldis tegevust leida läbi romantiliste novellide. Leonile hakkas Emma meeldima. Kuid kui Emmal sünnib tütar, ja jääb tulemata tema ihaldatud poeg, kurnab teda mõte olemaks ema langeb ta uuesti depressiooni. Nüüd aga puhkeb Leoni ja Emma vahel armastus. Kuigi kui Emma sellest lõpuks aru saab, et Leonil on tema vastu ka tunded, tunneb Emma ennast selles süüdi ja üritab kohusetundliku naist mängida. Olles kaotanud usu ja lootuse Emmat endale võita lahkud Leon Pariisi. Leoni lahkumine teeb aga Emma õnnetuks.
Ta põgenes Pasa eest, ta jooksis, hääletas, et leida tee Aliide Truu juurde. Ta teadis, et tal on Eestis sugulane ning arvas, et see on ainus võimalus pääseda prostituuditööst. Nii sattusidki Zara ja Aliide kokku. Algas täielik psühholoogiline mäng: Aliide ei usaldanud Zarat ning Zara kartis oma lugu Aliidele rääkida. Mõlemal oli nii palju küsimusi, kuid väga vähe vastuseid. Kujunes välja, et Aliide varjas siiski Zarat oma kodus Pasa eest. Aliidele hakkas tüdruk meeldima, ta soovis, et ka tema enda tütar oleks selline olnud. Nimelt Zara oli kodune, teda huvitas see mida Aliide tegi, aga Aliide enda tütar tahtis ära läände minna, et rikka mehega abielluda ja head elu elada. Kui Pasa Zara asukohast aimu sai, tuli ta Zarat otsima. Aliide pani Zara konkusse peitu. Tüdruk kartis, et kõik tuleb päevavalgele, et Aliide annab ta üles, kuna ei taha sellist inimest oma koju. Aliide eitas Pasale Zara kohalolekut samamoodi
maksta. Don Juan kavatseb tolle naise röövida, keda ta oli näinud ja tahab ka, et Sganarelle selles osaleks. Külas elavad kaks inimest: Charlotte ja Pierrot, kes on armunud ja Pierrol on kavatsus tüdruk kosida. Kuid juhtub nii, et don Juani plaan ebaõnnestub ja paat läheb ümber ning Pierrot päästab ta ära. Don Juan püüab naise, keda ta külas kohtas kuskil paadis, merel võrgutada. Kaldal hakkab don Juanile külatüdruk Charlotte meeldima, kuid ta on Pierroti naine. Kui Mathurine, don Juani varasem vallutus välja ilmub, tekib tüli kahe naise vahel. Don Juan lahendab selle nende mõlemaga samal ajal tasakesti rääkides ning öeldes, et tõde tuleb välja, kui ta abiellub. Õnneks tuleb La Ramée linna ja teatab, et tema naise vennad otsivad teda ning tahavad teda tappa, ning soovitab don Juanil linnast lahkuda, mida ta ka teeb. Linnast lahkudes küsivad nad ühelt vanamehelt teed
kombed külge ja lähed kurjale teele, ei ole sealt enam nii kerge välja pääseda. Tänapäeval on väga palju ahvatlusi, millele peab nooruk vastu astuma. Toon näiteks narkootikumid. Seda sorti mõnuainete levik ajaga aina kasvab. Algul peol sõbrad pakuvad, võidakse küll ära öelda, kuid kui pidevalt näed, et tuttavad uimasteid pruugivad mõtled, et miks mitte proovida ka ise. Vahel tõesti proovitakse korra ja rohkem ei tarvitata, kuid enamusele siiski hakkavad seda sorti ained meeldima. Alguses võib olla lahe kui pidudel on väga hea tuju sees. Kuid kui selline asi muutub juba harjumuseks või hullemal juhul juba sõltuvuseks, siis ei ole enam eriti pääseteed elu allakäigu trepil. Saab otsa raha mille eest narkootikume osta ja hakatakse varastama. Mõned inimesed on võimelised isegi ühe doosi mõnuaine pärast tapma. Tavaliselt peetakse perekonda lapse esimeseks õpetajaks ja suunajaks. Kuid on palju
Laura Liiv 8.a klass Mis teha, Ann? Ann üks parimaid sõbrannasid Kätlin kolis Pärnusse, sest ta ema leidis uue mehe. Pärast Võsul toimunut saab Ann emaga hästi läbi ja on temaga aus, kuid endiselt on tal kindlad kellaajad, millal ta peab kodus olema. Reenale hakkab meeldima üks poiss nimega Gregor, keda ta ka Annile oli tutvutanud. Toimus klassiõhtu, millele järgnes pidu kuskil majaaluses pubis. Kogu õhtu tantsis Ann Gregoriga. Reena oli Anni peale väga vihane, sest ta rääkis koguaeg Annile, et neil on Gregoriga liin, aga miskipärast Gregor küll seda ei tunnistanud ja tõrjus teda kogu järgneva aja. Ükspäev lähevad Ann, Gregor, Sander ja Marts, kõik Gregori paremad sõbrad, Pärnusse Kätlinile külla. Nad lähevad sinna renditud autoga
lärm oli talle vastukarva ja vestlus kodusest miljööst, liköörist, koertest, heinatööst ei sisaldanud luulet ega peol sädelenud kõrgema seltskondloku finessiga kuid mõistatuse ja tarkusega just eriti ei hiilanud ka nende kallid küljeluud." ,,Kuid abielukütkest kenam Näis olla enda peremees ja Lenski päevast päeva enam Oneginile lähenes. Nad olid aga kahekesi kui leek ja jää, graniit ja vesi, kui värss ja proosa vastandid. Nad kohtusid, nad pettusid, siis hakkad meeldima neil kahel koos ratsutada, vestelda. Siis tuli suur sümpaatia. Nii sõprust sõlmitakse vahel Seepärast vaid (mu põlispatt!) et pole teha targemat." ,,Kuid iga sõprus, nagu teame, ,,Poeedi hoogne kõnerikkus ja tundmused on iganend, ja pilgus lõkendav ekstaas, sest nullideks üheks iseend. liig noore aru ennatlikkus Me oleme kõik napooleonid, Oneginit kõik üllatas. kaastrügijate leegionid Ta naeratas vaid endamisi:
linaketrusvabrik, mille ehitasid Messrs Benyon, Bage ja Marshall 1796. aastal. Selline ehitusviis, kus puitu ei kasutatud hakkas kohe levima. Kerkis igale poole rauast vabrikuid. Fasaadidel esinevad detailid järgisid veel tolle aja itaalialikku või gootipärast stiili, kuid tagaküljel meenutab motiivide puudumine kahekümnenda sajandi asjalikkust. Fassaadikujunduses hakati kasutama täiesti tasapinnalist klaasi. Pevsneri arust pole teada, kuna arhitektidele hakkasid raudhoone meeldima, kuid arvata võib, et raudsillad koos oma elegantsiga olid esimesteks pääsukesteks. Ainult raua kasutamine võimaldas sildadel olla nii nõtked. Näiteks sild, mille lasi ehitada rauatööstur Abraham Darby. Arhitekt on teadmata, kuid meenutab Thomas Farnoll Pritchardi töid. Paralleelselt kaarsilla arenguga toimub ka rippsilla areng. Hiinlased tundsid raudkettidel rippuvaid sildu ning nende sillaehituse põhimõtete järgi rajati sild üle Teesi jõe Põhja-Inglismaal
Ave räägib ka härjavõistlusest, mis talle mitte mingisugust meelelahutust ei pakkunud. Ferial kohtab ta ka oma tulevasi õpilasi. Esimene koolipäev möödub Avel suhteliselt kehvasti ta on jäänud hiljaks. Kuna tegu on katoliikliku kooliga, on seal üldiselt lapsed, kes on natukene jõukamast perekonnast, sest kool maksab. Seal on ka kohustuslik jumalateenistus, millest Ave pääseb. Esimesel päeval läheb ta kohe kooli ümbrust uudistama ning näeb erkrohelist madu, mis talle meeldima hakkab. Kolumbias on õpetaja nagu sõber, millega Ave absoluutselt harjunud ei ole. Ta oskab õpetada ainult ühte moodi, seega kavatseb ta olla edaspidi õpilastega karm ning nautida oma kuulsuseminuteid. Ave elukohta kolib veel üks eestlanna, kes läheb teise keskkooli õpetajaks. Koos korraldavad nad oma majakaaslastega pidusid ning lähevad vallutama vulkaani. Nad asetasid sinna ka Eesti lipu. Ta räägib kolumbia kliimast seda, et on kaks aastaaega vihmane ja kuiv.
Zara eesti keele oskuse tttu sai ta Eestisse. Ta pgenes Paa eest, ta jooksis, hletas, et leida tee Aliide Truu juurde. Ta teadis, et tal on Eestis sugulane ning arvas, et see on ainus vimalus pseda prostituuditst. Nii sattusidki Zara ja Aliide kokku. Algas tielik pshholoogiline mng: Aliide ei usaldanud Zarat ning Zara kartis oma lugu Aliidele rkida. Mlemal oli nii palju ksimusi, kuid vga vhe vastuseid. Kujunes vlja, et Aliide varjas siiski Zarat oma kodus Paa eest. Aliidele hakkas tdruk meeldima, ta soovis, et ka tema enda ttar oleks selline olnud. Nimelt Zara oli kodune, teda huvitas see mida Aliide tegi, aga Aliide enda ttar tahtis ra lnde minna, et rikka mehega abielluda ja head elu elada. Kui Paa Zara asukohast aimu sai, tuli ta Zarat otsima. Aliide pani Zara konkusse peitu. Tdruk kartis, et kik tuleb pevavalgele, et Aliide annab ta les, kuna ei taha sellist inimest oma koju. Aliide eitas Paale Zara kohalolekut samamoodi nagu ta oli varjanud Hansu selles
Selleles lavastuses oli kasutatud väga palju erinevaid teoseid P.Tsaikovski loomingust. Heliteosed olid mõningal määral erinevad aga palju oli ka ühist. Kuna lavateos rääkis kahe inimese vahelistest tunnetest ja tegudest siis ei saanud seal seinast seina muusikat ikka olla. Kõik muusika oli seotud armastuse ja tunnetega. Ainult paar lugu olid teist- sugused, neid mängiti siis kui peeti duelli, ning kui Tatjana nägi unenägu. Seal balletis rääkis kuidas Tatjanale hakkas meeldima Onegin ja kuidas Tatjana oma tundeid väljendab kirjutades Oneginile kirja. Onegin ei olnud aga tol hetkel Tatjanast huvitatud ja ei vastand tema tunnetele. Onegin filrdib aga Tatjana õega ning see ei meeldi viimase peigmehele. Too kutsub Onegini duellile ja peigmees Lensk sureb. Möödusid aastad ja Onegin oli ära välismaal. Tagasi tulles leiab ta eest Tatjana, kes on vahepeal juba abiellunud. Nüüd siis tunneb
võib öelda , et alguses distsipliini puhul on see , et kõike mida me tahame , me peame selleks midagi tegema , kuid seda meile ei meeldi teha . Seepärast tekivad valikud , me peame valima parimat võimalust , et saavutada midagi sellist mida me ise tahame . Edukad on need , kes teevad asju , mida mitte-edukad teha ei taha . Selleks , et saada mingit tulemust sa pead oskama enda eesmärke seadistama , sul peab olema enesepiitsutusvõime , enesekontroll , sa pead iseendale meeldima , tahtejõud ja tahe midagi või kedagi paremaks muuta .
Ta põgenes Paša eest, ta jooksis, hääletas, et leida tee Aliide Truu juurde. Ta teadis, et tal on Eestis sugulane ning arvas, et see on ainus võimalus pääseda prostituuditööst. Nii sattusidki Zara ja Aliide kokku. Algas täielik psühholoogiline mäng: Aliide ei usaldanud Zarat ning Zara kartis oma lugu Aliidele rääkida. Mõlemal oli nii palju küsimusi, kuid väga vähe vastuseid. Kujunes välja, et Aliide varjas siiski Zarat oma kodus Paša eest. Aliidele hakkas tüdruk meeldima, ta soovis, et ka tema enda tütar oleks selline olnud. Nimelt Zara oli kodune, teda huvitas see mida Aliide tegi, aga Aliide enda tütar tahtis ära läände minna, et rikka mehega abielluda ja head elu elada. Kui Paša Zara asukohast aimu sai, tuli ta Zarat otsima. Aliide pani Zara konkusse peitu. Tüdruk kartis, et kõik tuleb päevavalgele, et Aliide annab ta üles, kuna ei taha sellist inimest oma koju. Aliide eitas Pašale Zara kohalolekut samamoodi nagu ta oli varjanud Hansu selles
minu jaoks. Ma läksin hulluks, lugedes igat võimalikku kalorit ja arvutades neid kokku. Igakord kui midagi muud sõin, mida polnud päev varem ette planeerinud, mõtlesin, et olen paks ja peaksin veel vähem sööma. Sõbrad hakkasid muretsema, kui nägid et ma hommikul, päeval ja õhtul ei söönud midagi, nad üritasid minuga rääkida, kuid ma ei kuulanud neid. Ma ei tea, kuidas mul oli enerigat üldse midagi teha, ometigi sain hästi hakkama ja mulle hakkas vaatepilt peeglist aina rohkem meeldima. Sportlane peaks tarbima päevas vähemalt 2000 kalorit, mina sõin päevas umbes 200 kalorit. Ühel päeval, kui laagrist tagasi tulin ja mu ema nägi mind, hakkas ta kõvasti nutma, võttis must kinni ja karjus mu peale, et mis mul ometigi viga on ja minust pole varsti midagi alles. Eesmärgiks oli kaaluda 55kg nagu ma varasemalt mainisin, kuid augusti lõpuks kaalusin alla 40kg. Mulle oli deagnoositud anorexia algfaas. Ma olin haigla äärel, aga ma ei saanud sellest aru
Nii juhtubki Paar,kolm päeva pab aarne hakkama saama saia,võiga ja juustuga.Tal on kõhtu väga tühi ja kodus ta kardab olla.Kuid lõpuks õnneks annab tädi ikkagi süüa,kuna arvab et andis Aarnele korraliku õppetunni.Tema suhtest Maiaga ei tule midagi välja,kuna ta leiab et ei armasta teda ikkagi,kuigi nad olid koos peaaegu aasta.Maiale meeldib ta väga ja üritab ikkagi nende suhet korda saada.Kuid Aarnele hakkab hoopis teine tüdruk meeldima Eda,kellega hakkab ta käima.Raaamtu lõpus saadab Maia Aarnele kirja,kus teeb palju etteheiteid,et aarbe aitas teda nii paljus ja siis võttis jällegi kõik ära.Saabub kevad ja kool saab läbi,vaatamata halvale õppimisele Aaren lõpetab kooli,ta lahkub siit linnast.Võibolla pöördub ta sinna tagasi kunagi sügisel,selles pole ta isegi nii kindel.Kui ta lahkub ja oma asju pakib nutab tädigi jälle,sest tegelikult armastas
ning eirates neid. “Tõrksa taltsutus” on kahevaatuseline etendus Shakespeare’i viievaatuselisest näidendist, mis algab kahe noorhärra sooviga kosida rikka Padua aadlimehe Baptista nooremat tütart Biancat, kuid kangekaelne Baptista on nõus oma nooremat tütart mehele andma vaid juhul, kui keegi võtab naiseks endale tema taltsutamist vajava vanema tütre Katharina. Ilmub välja noor aadlik Padua lähedalt nimega Petruccio, kellele hakkab Katharina meeldima. Ta otsustab proovida tütarlapse südant võita, mis muutub takistustega teekonnaks, kuna eesmärk on taltsutada jonnakat Katharinat. Katharina oma loomuselt kuri, õel ja kangekaelne enda alandliku ja kauni noorema õe vastu hakkab halvemini käituma ja rohkemalt õelutsema, kuna ta arvab, et tema isa tahab teda maha müüa, sest Baptista on valmis suure kaasavara paarile kaasa andma. Lõppude lõpuks võidab Petruccio Katharina
Sonja sureb teose lõpus meeleolude vahetus. 1917 ,,Kärbes" Vananev kirjanik Andres Merihein endasse tõmbunud, unistaja, eraklik ning vestleb kärbsega, kes ta veiniklaasi servale lendab. Neiu Västrik ehk Tiksi on Meriheina sugulase pruut. Üliõpilastel toimus Meriheina juures järjekordne pidu, kui keegi üliõpilastest rebis kärbsel jalad ära ja Merihein ajab õpilased minema ning talle hakkab ka Tiksi meeldima. Tiksi ning ta peigmees kolivad Meriheina juurest ära ning hiljem jätab Tiksi joodikust üliõpilase ja leiab oma tee. 1915 ,,Poiss ja liblikas" miniatuur Lüürilise mõtisklusena kirjutatud poeetiline eneseväljendus. Räägib poisist kes ajab taga üht väga ilusat liblikat ning selle käigus tallab ta maha muru ning kõike ilusat, et saada vaid see liblikas kätte. Teos
keskkonnas. Tema märk on küll vesi, kuid metallidest kõlksub ta kokku terase ja rauaga. Kui reisiplaanide tegemiseks läheb, et kodumaja ja -aia kujundamisel inspiratsiooni ammutada, tasuks sihiks võtta Maroko, Lõuna-Aafrika Vabariik, Süüria, Korea, Uruguay, lähematest riikidest trollide kodupaik Norra. Ambur ei põlga ära vana head nelki Aastaid põlatud nelki võib Amburile vabalt kinkida. Tema ei näe selles lilles midagi põlastusväärset. Veel peaksid talle meeldima võilill, elulõng, pojeng, murakas, salvei, kõikvõimalikud samblad ja harilik luga. Puudest sobivad Amburile kask, pärn, tamm, saar ja hobukastan, eksootilisemast floorast mooruspuu. Idüllilisim vaade, mis Amburi koduaknast avaneks, oleks koppel täis ringikappavaid hobuseid. Ent ei maksa unustada, et ta on hingelt jahimees. Seetõttu erutavad tema meeli ka hirved. Selle tulemärgi värvid on lilla ja punakaspruun, kontrastiks koobaltsinine. Amburi metall on tina
Daamihuuled võib imeruttu naeratama võluda. Puudus kirg heli ees, luges Adam Smithi. Vabalt valitses armuteaduses. Noorelt jahe, ükskõikne, siiras, ustav, teravmeelne, armukade, kurvameelne, sädelev. Sai endale onu mõisa- seal oli tal igav. Diana- Onegini armastus ballisaalist. 2pt Vladimir Lenski- noor ja sirge poeet naabermõisast. Südames valitses arm ja truudus. Uskus, et sümpaatseid hingi peab kokku viima elutee. Otsis unelmaid. Kõnerikas. Onegin ja Lenski- vastandid. Hakkas meeldima koos ratsutada ja vestelda. Sümpaatia. Olga- lihtsameelne, siniste silmade ja blondide juustega, rõõmus. Tatjana- Olga vanem õde. Perekonnanimi Larin. Kahvatu, kartlik, nukker, tõsine, vaikne, hoidis nukkudest eemale, ei vallatlenud. Köitsid tuisuhood ja hirmujutud. Luges romaane. Pandi mehele. Jumaldus teisest- mängurist, frantist. Harjus mehega, tekkis rutiin. Valitses mehe üle. Mees- Dimitri Larin suri.
lõpetada vallalise elu. Seni pole tal õnnestunud leida endale partnerit, kellega elupäevad veeta. Kuigi mõisa ehitus pole juba aastaid edenenud, on mõisa sissetulek piisavalt suur, et jääda naistele silma. Ühel päeval kohtab Kremer temale töötava talumehe Tõnu Prillupi juures noort naist. See on Tõnu abikaasa Mari, kes abiellus temaga pärast Tõnu endise naise Mari õe surma, et hoolitseda õe laste eest. Kremerile hakkab Mari meeldima. Kuigi ta peab esialgu teise mehe naise himustamist valeks, otsustab ta siiski püüda Marit ära võtta. Ta teeb Tõnule pakkumise - naise eest saab Tõnu Jaanile kuuluva piimatalu, mis on märgatavalt kobedam Prillupi enda talust ning mille teenimisvõimalused on märksa suuremad. Tõnu hakkab Marit nõusse meelitama, mis on aga väga vaevarikas. Pärast pikka tööd ning erinevate võtete proovimist annab Tõnu töö soovitud tulemuse ning Mari nõustub mõisahärra armukeseks hakkama
Kuritöö kui protsess Mis on kuritegu? Mida me nimetame kuriteoks, mida selle all mõtleme ja kuidas see on seaduse ning eetika vormidega seotud? Kuriteo kui mõiste all mõtleme iga väiksemat tegu, mille käigus tekitatakse kellelegi kas vaimset, füüsilist, materjaalset või muud kahju ning selle korda saatjat karistatakse selle eest vastavat seadusega ettenähtud korras. Kuritegu on mõistmatult lai mõiste, mida defineeritakse väga erinevatel viisidel ja mida on võimalik uurida mitmete erinevate vaatenurkade alt. Seaduse järgi kuuluvad kuriteo alla sellised tegevused nagu pisivargus, vargus, avalik vargus, rööv, relvastatud rööv, kallaletung, vägistamine, tapmine, tahtlik ja tahtmatu materjaalse kahju tekitamine, füüsilise vägivalla kasutamine, kehaliste vigastuste tekitamine ja veel palju muud. Levinud on rahva seas sageli kasutatav kõnekäänd, et ükski heategu ei jää karistamata. Selle all peetakse silmas, et tihtipeale tehakse k...
sõbranna Aurelia korraldas enda juures peo ning tema ema ehted varastati. Aurelia süüdistas selles Cärolyni. Cärolyn jättis kooli pooleli. Juhan, kellesse ta armunud oli, temal oli teine tüdruk, kuigi ütles, et armastab Cärolyni. Cärolyn sai Nellalt kõne, kes oli Juhani sõbraga kunagi koos olnud ning Cärolyn kolis Nella juurde. Selle ajajooksul hakkas Cärolyn tarbima narkootikume, jooma. Cärolyni ema poos end üles. Cärolynile hakkas meeldima Kusti, kes oli politseiniku poeg ja kes polnud midagi nii korralik. Kusti aga kasutas Cärolyni ainult ära. Tia , porgandi omanik, vallaline. Tia oli maganud oma elus paljude meestega. Ta oli elanud Hispaanias seni, kuni tema poiss Marcus ta sealt välja viskas. Tia tuli tagasi Eestisse ja sai hea idee alustada oma äri. Tema algsest kohviku ideest kujunes välja midagi ööklubi taolist. Tia jõi iga päev, kodus eriti ei viibinud, tal oli sõbranna Sigrid, kellega nad kõike koos
Kaksikud ka ei olnud Lilli vastu toredaid , nad vaid vältisid teda nii kuidas sai . Lilli läks Prantusmaale ka selleks , et oma keeleoskust arendada . Ning ta soovis väga kursustele minna , kuigi pereema Marie ei olnud algul sellega nõus . Kursustel ta sai endale kaks uut sõpra Marek ja Amy . Nad said väga headeks sõpradeks . Lilli käis ise ka jalgrattaga linnas toitu ostmas ja ühel päeval ta kohtas pagaris ühte poissi nimega Arthur , Lillile hakkas ta kohe meeldima . Möödusid töörohked päevad ja Lillil juhtus suuur õnnetus . Ta koristas ja pani Jeani CD plaadi mängima , see laulis kui järsku laul lõppes poole pealt . Lilli ehmus ja arvas , et ta lõhkus maki ära ning ta pani CD õigesse kohta tagasi ja jooksis oma tuppa . Pärast kui Marie seda märkas jooksis ta kohe Lilli tuppa ja Lilli tunnistas üles , et tema seda tegi . Marie hakkas talle kõrvakiilu andma . Ning Lilli solvus ning ütles , et see on juba liig . Lapsed piinavad
Peo ajal ta järve äärde teiste juurde ei läinud. Kõrboja Rein ootab Annat koju (et talukoht talle anda) ja mõlgutab oma mõtteid Annast ja oma naisest, vennast, pärijatest. Anna tuleb koju ja ütleb, et talu/mõisa ei tohi müüa ega rendile anda ja Rein peab seal surema.Perenaine Anna saadab Jaani kõiki jaanitulele kutsuma ja peosaabumise rõõmus hakkavad kõik heinalised kärmelt tööle. Jan tuleb kutsumast tagasi. Rein räägib Annale Katku Villust ja Annale hakkab ta üha rohkem meeldima. Katku Villu tahab Kusti täis joota ja "vasika" võtta, kuid Kusti läheb ära ja ta jookseb ka jaanitulele ja laseb raketid järvel õhku.Anna ja Villu on järvel, nad lasevad rakette ja tagasiteel räägib Villu, mida ta Kõrbojal teeks. Villu tantsib Annaga ja räägib niisama juttu. Villu hakkab peaaegu kaklema, aga Anna astub vahele. Villu ja teised lähevad lasevad (Anna auks) Kivimäel mõned kivid õhku. Villu teeb
ta kooli oma rebase kaasa, kuid jäi õpetajale sellega vahele ja sai valju noomituse. Jõulude ajal laulis Matthis Vestigentoriuse kantaadis sooloosa Oleviste kirikus. Õpetaja oli temaga väga rahul ja Matthis oli väga õnnelik. Kuna nende raekooli koor oli tänu Matthisele palju parem, kutsuti nad Vastlapäeval esinema Mustpeade majja. Nad esitasid seal allegooria, milles Matthis kehastas Õnne. Pärast esinemist kohtub Matthis pürjermeistri tütrega, kes talle väga meeldima hakkab. Selle väga hea esinemise eest kingib raad igale esinejale ühe killingi. See killing aga toob Matthisele pahandused kaela. Ta võtab osa täringumängust, kus ta võidab veel ühe killingi. Koolis uhkustab ta sellega ka klassikaaslaste ees. Samal ajal ütleb üks klassivend, et temal on killing ära varastatud. Selles süüdistatakse Matthist. Tänu Vestigentoriuse abile tõestatakse, et ta ei ole süüdlane ja vabastatakse süüst.
Buckinghami hertsogile. D'Artagnan saab ülesandega hakkama ning saab kuningannalt autasuks sõrmuse mis talle hiljem väga palju kasu toob. Proua Bonacieux on kuninganna abiline varjamaks kuninga eest kuninganna suhet Buckinghamiga. Proua Bonacieux röövitakse taas ning d'Artagnan kohtub salapärase Mileediga keda ta kunagi tolle võõra kes ta kirja varastas, kõrval tõllas nägi. Ta hakkab mileedile meeldima ning lõpuks saab d'Artagnan teada et mileedi on kardinali käsilane ja kindlalt seotud proua Bonacieuxi röövimisega. Lõpuks lastakse Mileedi ühte kindlusesse kinni panna. Tema endise mehe venna kindlusesse. D'Artagnanile ja ta sõpradele teatatakse, et nad peavad minema piiramisele. Piiramise ajal üritavad paar mileedi spiooni teda tappa kuid õnneks pääseb d'Artagnan sellest eluga. Ühe hulljulge Athose idee läbi saab d'Artagnan ka lõpuks musketäriks. Vahepeal on
Tuntud Eesti naishelilooja ning kauaaegne Tallinna Konservatrootiumi muusikateoreetiliste ainete õppejõud Ester Mägi on sündinud Tallinnas Toompeal, 1922. aasta 10. jaanuaril. Lapsepõlv Tema vanemad said kokku Keava mõisas, kus nad mõlemad töötasid ning kust nad 1905. aasta revolutsiooni ajal Tallinna ümber kolisid. Asunud Tallinna, sai tema isast kuldsete kätega käsitööline ning emast sai koduperenaine. Esteri vanematel oli kolm last, kellest noorim oli Ester. Tal oli vend Paul, kes õppis laulmist ning hakkas hiljem lavastajaks ning õde Hilda, kellest hiljem sai suure pere pereema ning kelle tütar on meile tuntud pianist Vilma Mallene. Hilda oli ühtlasi ka pere kolmest lastest kõige vanem. Esteri lapsepõlve ajal oli Toompea tema sõnul rahulik ja romantiline koht. Seal kõndisid ringi baltisakslased ning tolleagse Eesti president, Konstantin Päts, ise. Teekond isehakkajast muusikuks Oma esimesed sammud muusika poole tegi Este...
lihtsalt rahuldamaks oma, nüüdseks juba sama loomulikku vajadust nagu söömine. Kui aga käskida suitsetamine otsekohe päevapealt maha jätta, osutub see üpriski raskeks, või lausa võimatuks, sest alati juhtub mõni pood käepärast olema. Ning kas ekssõltlase elu muutub paremaks? Jah, kuid alles pärast pikka aega, kuna see nõuab harjumist ja ranget enesedistsipliini. Näiteks võiks tuua interneti või arvutimängud kui oled neid mingi aja kasutanud, hakkavad nad niivõrd meeldima, et ei suuda lihtsalt enam loobuda. Need kaks asja võiks ju samahästi keelustada, kuna on nad ju samuti omamoodi sõltuvusttekitavad. Ja samuti on nad ka tervistkahjustavad. Nii on juba alati olnud, et ilma alkoholita pole ka õiget pidu. Kuna noortele on eelkõige keelatud vili eriti magus, haaratakse aga esimesest võimalusest kinni ja... Jah... tagajärgedeks üldjoontes oleks tuju muutus ja keha allumatus. Kuid miks siiski keelatakse alaealistel alkoholi osta/tarbida
Minu arvates on tema lühikesed luuletused paremad kui pikad, sest ta suutis oma mõtted neis lihtsalt, lühidalt ja väga ilusasti edasi anda. Lugesin tema väga paljusid luuletusi ning päris raske oli välja valida neid paremaid, mida tabelisse märkida. Minu lemmikuks luuletuseks osutus ,,Heebrea meloodia", sest see on lühike, lihtne ja väga kaunis. Selle luuletuse lugemise ajal tekkis mulle isegi pildike silme ette. On vaid üksikud luuletajad, kelle luule mulle meeldima on hakanud või hinge läinud. Nüüdsest kuulub Lermontov ka nende hulka. Kasutatud allikad 1.,,Eesti Entsüklopeedia" nr.5 1990, lk. 514 515 ,,Lermontov" 2.http://et.wikipedia.org/wiki/Mihhail_Lermontov (01.05 2010) 3.Lermontov, M. 1982. ,,Luuletusi ja poeeme"
Raha ja inimesed kirjanduses Essee ,,Raha eest saab osta maja, aga mitte kodu. Raha eest saab osta kella, aga mitte aega. Raha eest saab osta voodi aga mitte und. Raha eest saab osta raamatu, aga mitte teadmisi. Raha eest saab tasuda arstile, aga mitte osta tervist. Raha eest saab osta ametikoha, aga mitte austust. Raha eest saab osta verd, aga mitte elu." nõnda kõlab üks Hiina vanasõna, milles peitub sügav mõte. Raha on olnud alati ühiskonnas kesksel kohal ja on pakkunud palju kõneainet. Rahast on kirjutanud paljud kirjanikud, nii Eestis, kui ka võõrsil. Eesti kirjanikest on seda teemat käsitlenud Eduard Vilde teostes ,,Mäeküla piimamees" ja ,,Kippari unerohi" ning August Kitzberg teoses ,,Kauka jumal". Väliskirjanikest on rahast kirjutanud Honore de Balzak romaanis ,,Isa Goriot" ja Stendhal teoses ,,Punane ja must". Draamas ,,Kauka jumal" on loo peategelane Mo...
telefonis rääkides. Natukese aja pärast saabus vanaema korterisse, käes toidukorv, kõik olid õnnelikud. Selle reklaami teeb heaks see, et lool on ootamatu lõpp, sest Kenil oli loogiline mõte, et vanaema tooks süüa. See reklaam meeldib kindlasti enamustele inimestele, sest see on lihtsatel asjadel üles ehitatud. Huumorist peaksid kõik aru saama, see reklaam töötab hästi, sest need tegelased on oma naljadega inimestele meeldima hakanud. (Tele 2 reklaam) 3. Markko Märtin räägib ajast, mis see talle tähendab ja mida ta peab oluliseks aja juures. Aeg on heldelt teda premeerinud, vahel on ta lennanud liiga kiiresti, kord on aeg Märtini jaoks peatunud. Mulle väga meeldib see reklaam ja see on hea reklaam, sest Märtini poolt öeldud laused on lühikesed ja arusaadavad. Tema reklaam peaks rohkem sobima ärimeestele ja kiire elutempoga inimestele. Ta paneb end kuulama. Taustamuusika läheb kokku
a. 3,5 miljardile, mis moodustas 26% sportjalatsite turust ning tõi oma firma liidripositsioonile. Nike edu tagasid uuringud ja tehnoloogia parandamine ning stiilide ja mudelite mitmekesisus. Firmas tegeles uuringute ja tootearenguga ligikaudu 100 töötajat. Momentülesvõtete abil uuriti inimkeha liikumist tavalise ja paigaljooksu puhul. Uute materjalide ja täiustatud mudelite uuringutesse kaasati 300 sportlast. Nike poolt pakutav stiilide valik oli väga suur. Need pidid meeldima igasugustele jooksjatele ja jätma mulje Nikest kui kõige konkurentsivõimelisemast jooksukingade tootjast. 1980-ndate aastate algul saavutas jooksubuum haripunkti. Adidas hakkas konkurentsivõitluses maha jääma, sest oli vaja luua suures valikus uuendatud tooteid ja laiendada oma tegevust teistele spordialadele. Nike saavutas ülekaalu korvpallurite ja teismeliste hulgas oma Air- Jordan liiniga, L.A Gear ja Reebok aga oma moetoodetega. 1990-ndate alguses vähenes Adidase turuosa 4%-ni.
põhjal. Raamatu autor sõidab mööda Kaukaasiat ja kohtab meest nimega Maksim Maksimôts, kes talle need lood jutustabki, nende reisi ajal. Petsorin sattus N-kindlusesse, seal teenis ka Maksim Maksimôts. Ta sõbruneb Maksim Makimôtsiga. Nad satuvad ükskord mingisugusele kohalikule kogunemisele. Mingi aadli juurde. Sellel oli viieteist aastane poeg ja tütar, kelle nimi oli Bela. Samal peol viibis ka mees nimega Kazbits. Nii Petsorinile kui ka Kazbitsile hakkas meeldima Bela. Kazbitsil oli stepi kõige kiirem ratsu. Perepoeg tahtis seda endale. Nii tegi ta Petsoriniga kaupa. Tema röövis oma õe ja andis Petsorinile, kes vastutasuks muretses talle selle hobuse. Nii toimuski. Kazbits tappis vastutasuks, aga Bela isa. Neljas peatükk-FATALIST. Kord kui seltskond mängis kasarmus kaarte, vedas mees nimega Vulits kihla et midagi elus pole ette määratud. Tõestuseks ta võttis püssi ja vajutas päästikule(enne seda ta väitis et ta ei saa surma)
keskaegset linnust. Eriti võimsa ja sihvakana mõjub lossi tagakülg, kuna loss on ehitatud otse klindinõlvale. 1910. a alusatati pargis vaatetorni ehitamist. Selle tippu paigutati pikksilm, mida huvilised võisid tasu eest kasutada. Tornis asus Glehni "värkstuba", vahekorruseid kasutati õunahoidlana. Lossipark 19. sajandi lõpukümnenditel jättis Nicolai von Glehn Jälgimäe mõisa oma poja järelevalve alla, et ise Nõmmele asuda. Meeldima hakanud koha Mustamäe nõlval sai Glehn Harku mõisnikult Ungern-Sternbergilt, andes vastu tükikese Jälgimäe mõisast. Lossiparki maetud lemmikhobuse hauale kerkis obelisk, lossi kõrvale laoto kividest kahe väikese basseiniga palmimaja. Lossi tänava äärse pargi rajas Nicolai von Glehn 1896. aastal oma abikaasa Carolina Henriette Marie matmiskohana. See pidi asuma nii, et püha paik oleks lossiakendest nähtav. Kraavide abil kujundati saared ja rajati tiigid. Saartele
Käis K.le peale, et too valiks endale advokaadiks Huldi. Huld advokaat, kes tegeles alama astme kohtu asjadega, tegi ka nn. heategevustöid, aga K. juhtum huvitas teda eriti, sest ta lootis endale kuulsust ja kasu teha. Tema käe all liikusid K. asjad väga aeglaselt ja alati tõi advokaat ettekäändeks ebausutavaid põhjusi. Kohtles üht oma klientidest nagu koera, kes tema armul elab. Leni Huldi põetaja, väike armas tüdruk, kellele K. kohe meeldima hakkab. Hiljem selgub, et talle meeldivad kõik süüdistatavad. Tema ja K. vahel kujuneb väiksemat sorti afäär. Asedirektor - pangas K. peamine rivaal, kes otsib igat võimalust, et K.d maha teha ja direktori silmis langetada. Rudi Block müügimees, kes on samuti süüdistatav, just nagu K-gi. Huld on tema advokaat ja Rudi laseb tal ennast alandada. Tema protsess on kestnud juba viis aastat ilma, et oleks toimunud märgatavat edasiminekut
Tihti armastusele ei vastata vastu armastamisega. Iga inimene on kogenud oma elu jooksul armumist ja armastamist. Esimene armastus läheb sageli aia taha. Muidugi on mõned üksikud juhtumid, kus nii ei ole. Aga tavaliselt on esimese armumise luhtumise põhjuseks, et armastus ei ole kahepoolne. Näiteks Stendhali teoses ,,Punane ja must", kus Mathilde armastas Julieni tohutult. Mathilde armastus oli mingl määral kinnisidee aga teiselt küljelt hakkas ajapikku Julien kohutavalt meeldima. Neiu saatis mitmeid kordi noormehele armastuskirju, aga Julien vastas neile viisakalt ja külmalt. Hiljem küll Julien kiindus Mathildesse ja oli temaga koos, aga lõpuks ta jättis Mathilde ja läks proua de Rénali juurde, kes oli noormehe südames igavesti. Nii Mathilde jäigi ilma oma armastatust, kuna vastu armastus puudus. Inimeste eelarvamused mõjutavad hoiakut ja suhtlemist teiste inimeste suhtes. Victor Hugo teoses "Jumalaema kirik Pariisis" aasiti Quasimodot tema
Tasuks loengute eest määras miljonär Doolittlele 400-naelase aasta sissetuleku, et Alfred ta lõpuks ära võtaks ning peagi peetakse pulmad. Eliza puudumine tekitab Higginsis enneolematu tühjusetunde, mida ta ei oska seletada. Veel enam küsimusi tekitab talle naiste olemus: miks pole naine nii loodud kui mees? Pickering võtab appi kõik oma tähtsad tutvused ,et Eliza üles leida. Lõpuks kohtab Higgins Elizat oma ema juures. Proua Higginsile on Eliza meeldima hakanud ja kaitseb Elizat oma tundetu poja eest. Higgins palub Elizat tagasi tulla, küsides, kas ta on tüdruku meelest kedagi paremini kohelnud. Eliza meelest kohtab Higgins kõiki ühtemoodi halvasti ja keeldub uskumast, et mees võiks end muuta. Professor peab tema suhtumist enneolematult tänamatuks ja lahkub maruvihasena. Samal õhtul võitleb Higgins vastakate tunnetega. Ta kujutleb, kuidas Eliza ei saa temata hakkama ja ilmub varem või hiljem tema ukse taha vabandama
" Näha on, et Mari tajub meeste võimu, kuid hakkab sellele vastu. See vastuhakajalik iseloom ongi põhiliseks põhjuseks, mis määrab Mari käitumise. Tahtmatult tuleb temast lugedes meelde võrdlus naisvõrdõiguslastega1, kelle käitumine tänapäeval meenutab Mari käitumist 80 aastat tagasi. Tolle aja mõisates juhtus pidevalt, et mõinikud talupoegade naistega magasid, kuid Kremer polnud seda oma häbeliku iseloomu tõttu veel kunagi teinud. Aga nüüd kui talle Mari meeldima hakkas, siis soovis ta seda siiaki teha. Ta leppis juba Mari mehega kokku, kuid Mari ei nõustunud sellega. Selline käitumine tundus esmapilgul arusaamatuna, sest tegelikult Kremer Marile meeldis. Põhjus selliseks käitumiseks oli siiski eneseväärikus. Prillup ja Kremer kohtlesid Mari nagu mingit eset, keda võib käsutada, leppides lihtsalt omavahel kokku, Mari käest nõu küsimata. Naisele hakkas selline käitumine vastu ja nii ta ei nõustunudki
Samamoodi tundub meile poes ahvatlevam kenama pakendiga toidukaup. Kui selle kena pakendi sees on aga keskpärane sisu, siis mõistame me oma viga ja enamasti ei tundu meile enam ahvatlev ka see pakend. Sarnaselt võib ka esmapilgul meeldiv inimene osutuda oma sisult või siis olemuselt ebameeldivaks. Kuidas me saaksime aga seda elutarkust ära kasutada ja mitte lasta ennast ahvatleda pelgalt heast välimusest. Ei saa me ju poes proovida kireva küpsisepaki sisu või teada tantsupeol meeldima hakanud tantsupartneri hingeelu. Ja ega tegelikult polegi vist võimalust eksimatuid valikuid teha. Pettumus on paraku mingil hetkel ikkagi vältimatu, lihtsalt kui laseme ennast vormist vähem haarata ja meil ei teki kohe liiga suurt ootust ei ole hiljem sisus pettudes ka see pettumus nii suur. Eesti vanasõnade üks läbivatest joontest ongi just inimese tasakaalukusele kutsumine ning kiiretest otsustest hoidumine. Tuletame meelde näiteks vanasõnu: ,,Tasa sõuad, kaugele jõuad
Liis Hea näite inimese tahtlikust petmisest ja südamemurdmisest võib tuua Niprnaadi rännakust mere ääres, kus ta peatus ühe naise majas. Seal kehastas mees meremeest, kes oli mandrile väheseks ajaks puhkama tulnud, et siis jälle tagasi merele sõita.Toomas jutustas naisele oma põnevatest meresõitudest ja ilusatest maadest, kus ta oli viibinud. Naisele hakkas Niperaadi nii väga meeldima ning ta palus, et mees enam merele ei läheks ja hakkaks hoopis metsas töötades leiba teenima, et ta unustaks meremehe ameti sootuks ning tuleks naise juurde elama. Ta rääkis mehele mere headusest, et see uhub pärlid kaldale ja nii saavad nad rikkaks ning siis ehitavad nad endale suure uhke lossi. Nipernaadi lubas seevastu ainult, et läheb küll merele tagasi, aga tuleb kindlasti kunagi tagasi, kulugu sellele kasvõi pool elu
Armastuse mitu palet A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" III, IV osa Armastus on tunne, mida on väga raske üheselt ning ammendavalt defineerida. Seda on võimalik tõlgendada mitmel viisil, kuna iga inimene tunneb mingil määral armastust. Kõige rohkem räägitakse mehe- ja naisevahelisest sümpaatiast, kuid isegi see võib omandada erisuguseid ilmeid. Vaatamata mõningatele erinevustele, seisneb armastus siiski hingelises läheduses ning soovis oma kallimat võimalikult õnnelikuks teha, ükskõik, et see ei pruugi välja tulla. Üheks raskemaks katsumuseks on kindlasti armastus revolutsiooni ajal, kui ellujäämine on kaheldav ning kindlat tulevikku oodata ei oska. Tunded seisavad habrastel alustel, mis võivad iga hetk puruneda. Indreku ja Kristi armastus ei olnud kuidagi mõeldav ning nad ei rääkinud sellest eriti. Terve sündmustiku vältel jäi mulje, nagu oleks tegemist lihtsalt kahe väga hea sõbraga, kes armastasid koos mässajate koosolekutel käia. Kuid...
sugugi nii populaarne kui jive. Kuigi ei saa ju ka salata, et jive´i populaarsus on tugevalt põhjustatud just selles,t et ta on võistlustantsu programmis. Rahva seas on aga jive´ist arenenud välja hoopis rock ehk siis 1950ndate menukate rock and roll tantsude eelkäijaks ongi jive. Arvatekse isegi, et ilma jive´ita poleks diskotantsu tekkinudki. Tavaliselt hakkab jive lastele kohe meeldima, sest seal on palju hüppamist, liikumist ja muusika on alati särtsakas ning lõbus. Samas väsitab ta juba ühe loo jooksul üsna ära ka, mistõttu ehk ongi seltskonnatantsijate jaoks välja mõeldud rockilaadsed tantsud. Võibolla tingituna selle tantsu hoogusest, võibolla
unustama ajamöödudes, ainult Leemet õpib oma onu Vootele käest veel õigeid ussisõnu. Ussisõnade abil sai kergesti loomi tappa kuna loomad allusid ussisõnadele. Metsas elas vähe rahvast ja seegi koguaeg vananes, nii Leemet jääbki üksikuks, kuigi õnnestub tal kaks korda abielluda, siis Hiie tapetakse hundi poolt ja Magdaleena tapavad raudmehed. Mõlemasse tüdrukusse oli Leemet väga armunud. Hiiet teadis ta juba väiksest peale ja ta ei uskunud iialgi, et Hiie võiks talle meeldima hakata. Metsas on Leemetil kolm sõpra: Põrtel, Hiie ja Ints. Pärtel kolib külasse ja nende sõprusuhted kaovad. Ints on rästik, kes on Leemetile väga heaks sõbraks. Leemet oskab väga hästi ussisõnu siis saab ta kõikide ussidega rääkida. Raudmehed hävitavad kõik ussid pannes nad põlema. Metsas usuti Põhja Konna,keda Leemet tahtis väga näha, see oli tema unistuseks. Põhja Konna kardeti ja tema auks viis Ülgas alati ohverdusi, et ta ikka rahulikult edasi magaks
moista teise inimese tundeid, nende arusaamu.Kuulamine on kompliment, mis naitab ,et te hoolite teisest inimesest, tema elu ja temaga juhtuv on teile tahtis. Kui tahate kedagi moista, ei jaa teil muud ule, kui teda tahelepanelikult kuulata. Paraku jatab pseudokuulamine sageli huvitatud kuulamise mulje., eesmargiks on rahuldada mingit oma vajadust, mitte kuulata. Tuupilisi vajadusi mida pseudokuulamine rahuldab: 1.Jatate inimestes mulje, et olete nende jutust huvitatud, nii hakkate neile meeldima. 2. Olete valvel, markamaks ohtu saada torjutud 3. Puuate jutust uht teadud infokildu ning jatate koik muu taherlepanemata. 4. Voidate aega jargmise markuse ette valmistamiseks 5.Kuulate poole korvaga, et ka teine teid parast ara kuulaks. 6. Kuulate, et leida teise norku kohti ja neid parast ara kasutada. 7.Otsite vaidluse teise osapoole jutus norku kohti, et teil oleks alati oigus, kuulate, et ammutada runnakumaterjali 8. Kontrollite, kuidas inimesed reageerivad, kas saavutasite soovitud efekti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
