jälgida. Kõik olid uues majas sisse saanud elada kui Larry hakkas oma sõpradele kirjutama, et nad meile tuleksid. Larry ei arvestanud sellega, et meile ei mahu kõik külalised ära. Vaevu mahtus pere ära ja nüüd veel külalised ka. Kui ema tegi Larryle selgeks, et pole ruumi nii palju, siis Larry ütles kindlalt, et ostame suurema maja siis. Ja nii oligi, osteti uus maja. Tibukollane maja. Gerry oli aias ja nägi kuidas muld ülespoole tõusis. Alguses arvas ta, et see oli maavärin. Kuid pikkamisi tuli välja krobeline kael ning seejärel ka kilpkonn ise. Gerry sai kilpkonnaga väga hästi läbi. Kilpkonn oli Gerry kõige suurem sõber. Tuli talv ning ema sai kirja, et külla tuleb tädi Hermione. Terve pere oli selle vastu, et tädi külla tuleb ning hakati põhjuseid otsima, et ta külla ei tuleks. Lõpuks jõuti otsusele, et kolitakse ära. Spiro näitas perele maja, mis perele ka kohe meeldima hakkas. See maja oli lumivalge. Kui Gerry
maarappumine lõhed külmunud maapinda. Hoopis rohkem on andmeid möödunud sajandist ja käesoleva sajandi esimestest aastakümnetest. Maapind on eriti tugevasti vappunud Loode-Eestis Haapsalu, Vormsi ja Noarootsi kandis. Osmaussaare kandis on maavärinaid täheldatud näiteks 1858, 1869, 1877 ja 1904. aastal. Eriti tugevad tõuked olevat olnud aastal 1877. Eestis ei ole aga maavärinad toimunud mitte ainult loode rajoonides. 28. Jaanuaril 1881. a. oli tugev maavärin näiteks Narva ümbruses. Toonaste ajalehtede andmetel langenud mitmete mõisade seintelt krohvi ja Auvere jaamahoones purunenud isegi mõned aknaruudud. Kokku on Eestis registreeritud ajvahemikul 1616-1936 30 maavärinat. Viimane tugevam maapinna vappumine leidis aset 8. aprillil 1987. a. ja see sai tuntuks Võrtsjärve maavärinana, tugevuseks hinnati 4 palli. Millised on aga siis Eesti maavärinate põhjused. Pikka aega peeti
äärtel. Maavärinaid tuleb kõige enam ette seismiliselt aktiivsetes piirkondades, eriti maakoorelaamade piirialadel. Nõrgemaid maavärinaid tuleb ka Eestis aegajalt ette, näiteks Viljandi ja Osmussaare lähistel. Mitmete suurte maavärinate eel on märgatud, et nii kodu- kui metsloomad muutuvad väga rahutuks (nt loomaaedades on püüdnud loomad puuridest põgeneda). Kõikjal ümber maailma asuvad vaatlusjaamad, mis registreerivad maavärinate võnkeid. Kui kuskil tekib maavärin, siis läbivad maakera võnkelained, mida saab kindlaks teha ka maavärina tekkekohast väga kaugel. Kuid igas vaatlusjaamas saab vaid öelda, kui kaugel sellest maavärin toimus. Täpset suunda määrata ei saa. Nii saadetakse igast vaatlusjaamast välja pilt, millel kujutatakse maavärina kaugust ringikujuliselt ümber jaama. Kui kõrvutada kolme vaatlusjaama andmeid maakaardil, saame pildi, millel kolm ringjoont kattuvad. Selles kohas asuski maavärina kolle ehk epitsenter.
(1) Laamtektoonika USA paikneb Põhja Ameerika laamal, võttes enda alla 60% laamast. Paikneb ta vanaaegkonna, keskaegkonna, ja uusaegkonna kurrutuse piirkonnas ja eelkambriumi pealiskorral (settekivimite ala). Maavärinad ja vulkaanipursked Riigis on aktiivseid vulkaane ja seismiliselt aktiivseid piirkondi. Kõige aktiivsemateks aladeks loetakse lääne kurdmäestikega kaetud ala. Suurimaid purustusi põhjustanud maavärinad on olnud San Francisco maavärin aastal 1906, Anchorage'i maavärin 1964. ja Los Angelesi maavärin 1994. aastal. Vulkaanidest on purustusi toonud Helensi pursked 1980. aastal. Yellowstone'i platoolis tegutseb ka geisreid.(1) Vesi Veestik Valdav osa USA territooriumist kuulub Atlandi vesikonda, ainult läänepoolsete mäestike jõed voolavad vaiksesse ookeani. USA keskosas hõlmab Mississippi jõestik. Apalatsidelt algavad lühikesed veerohked jõed, mis Piedmonti platoolt lasuvad kõrgete jugadena. Vaikse ookeani vesikonna jõed voolavad osalt
Nimi:.................................. Klass: ................................. Kuupäev: ......................... Iseseisev töö arvutiklassis gümnaasiumile Maavärinad · Ava veebileht: http://earthquake.usgs.gov/earthquakes/world/seismicity_maps/world.pdf Vaata kaardilt, milline on maavärinate esinemisalade üldine muster (seaduspärasus) ja miks? Enamus maavärinaid on merepiiri ääres, kuna seal on maa-sisene liikumine kõige suurem. · Vaata videoklippi, kuidas maavärinad mõjutavad erinevaid pinnaseid: http://www.youtube.com/watch?v=536xSZ_XkSs&feature=player_embedded#. Mis juhtub erinevate pinnastega maavärina ajal? Miks? Pinnased P-lainete kahju S-lainete kahju Ringlevad Seismogramm pinnalained Tugev aluspõhi Väga väike Väike võ...
lennuväljade jm rajamine väga kallis, küte kallis. *Torutransport: +regulaarne, mahukas. ei saa kõiki kaupu transportida, terrorismi oht. 13. Too näiteid turismi positiivsetest ja negatiivsetest mõjudest turismipiirkondadele.(4+4) Turistid annavad tööd paljudele inimestele ka teistel teenindusaladel. Turism on riigi majandusele tähtis investeeringute, eksporditulude ja maksude seisukohalt. Orkaan, maavärin, haiguste levik, laevaõnnetus või terroriakt võib turistide arvu pikaks ajaks vähendada. 14. Selgita mõisteid mugavuslipp ja merevoorimees, too näiteid (4) Mugavuslipp-riik, mille laevaregistrisse on võimalik laevu kanda laevaomanikele eriti saadsatel tingimustel, madalad maksud, odav tööjõud, leebemad keskkonnahoiutigimused. Nt. Libeeria ja Küpros. Merevoorimees-riik, mille laevad vaevad mistahes riikide kaupa maailmamerel. Nt. Holland, Norra, Kreeka ja USA.
R Sissejuhatus Asutati 1971. aastal koostöös General Electric, Boise, and Tokyo Electric Power Company (TEPCO). Fukushima tuumaelektrijaam Daiichi koosnes kuuest kergveereaktorist. Neid kergveereaktorieid toitsid generaatorid koguvõimsusega 4,7 GWe. Algselt plaaniti rajada tuumajaam 35meetrit kõrgusele merepinnast, kuid rajati lõpuks 10meetri kõrgusele. Fukushima avarii 8.9 magnituudine maavärvin, samaväärne maavärin oli viimati aastal 1900. Rannikut ründas hiidlaine, mis ulatus üle 10 meetri, põhjustades linna hävingu- üle 15,000 inimese hukkus. Maavärvina ja hiidlaine vigastustuste tagajärjel lakkasid töötamast reaktorite jahutussüsteemid. Kolmes reaktoris toimusid vesiniku plahvatused, mille tulemusena hävinesid reaktoreid ümbritsevad kergkonstruktsioonist hooned. Reaktoreid jahutati mereveega, vältimaks tuumkütuse sulamist. 15
Laam - litosfääri plokk, mis triivib astenosfääril. Mineraal - looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, millel on iseloomulik kristallstruktuur. Kivim - mineraalidega tugevalt kokku tsementeerunud kogu, mis looduses esineb kivimites. Jaotus tekke järgi: tard, sette, moond. Tardkivimid - on kivimid, mis tekivad magma tardumisel maakoores või maapinnal. Settekivimid - on kivim, mis on tekkinud lahustest väljasadestumise teel või murenemissaaduste ja organismide jäänuste ladestumisel ja kivistumisel. Moondekivim - on kõrge rõhu ja temp tingimustes moondunud kivim. Maak - on mineraalne maavara, millest eraldatakse metalle. Ookeanilaamade kesksuunaline lahknemine - algab ookeani keskahelikust. Sealt tungib maapinnale vahevööst tulikuum aines, mis rebestab ookeanilise maakoore ja laamad eralduvad üksteisest. Maapinnal tardunud magmast tekib ookeaniline maakoor. Ookeani keskahelik - läbib kõiki ookeane ja koosneb mäestike ahelikest, mida ...
Tihti kuuleme meediast, kuidas inimesed lähevad välismaale elama, kuna siinne elu pole piisavalt hea. Samas on ikkagi palju ka neid inimesi, kes on Eesti eluoluga rahul ja siit mitte mingil juhul lahkuda ei taha. Sellest tulenevalt küsin endalt, mis on minu jaoks Eestis hea ja mis halb. Eestis on turvaline elada. Meil ei ole vaja karta suuri looduskatastroofe. Siin ei ole suuri maavärinaid ega hiiglaslikke tsunamisid. Samal ajal kui näiteks Jaapanis toimus 2011. aastal maavärin, millele järgnes hiidlaine ning mis nõudis rohkem kui 19 tuhande inimese elu. Looduskatastroofide kõrval ei pea me ka kartma, et keegi meile sõja kuulutaks, kuna sellisel juhul saabuks abi NATO-st. Geograafiliselt hea asukoha ja välise abi tõttu võime ennast Eestis turvaliselt tunda. Eestis on sõnavabadus. Me kõik võime avaldada oma arvamust ja arutleda erinevate teemade üle, mis kõigis riikides ei ole lubatud. Viimasel ajal on palju
Teised aga ütlevad, et igal pool mujal on parem kui kodumaal. Mis siiski hoiab inimesi Eestis kinni või hoopis sunnib neid lahkuma ? Eestisse jäädakse mitmetel põhjustel, millest esimeseks võib lugeda turvatunde. Siin elavatel inimestel on teadmine, et hommikul ärgates pole ukse ees uputust või väljas ei mölla tornaado. Samuti ei pea kartma, et iga hetk võib purskama hakata mõni vulkaan või et töölt tulles peaks koristama oma maja varemeid, kuna maavärin on kõik purustanud. Seega on siin üpris turvaline elada. Teiseks kodumaa-armastuse põhjuseks võib lugeda Eesti väiksuse. Siin kujundab rahvas oma maa ise, kuid mõnes miljoni elanikuga riigis seatakse inimesed teatud raamidesse, et nad vastavalt riigile kohaneksid. Pisikese maa heaks küljeks on ka see, et hoitakse üksteist. Näiteks kui juhtub kellegagi mõni õnnetus, tunneb terve elanikkond talle kaasa. Seega ei ole väikses riigis midagi halba.
–lennuväljade jm rajamine väga kallis, küte kallis. *Torutransport: +regulaarne, mahukas. –ei saa kõiki kaupu transportida, terrorismi oht. 13. Too näiteid turismi positiivsetest ja negatiivsetest mõjudest turismipiirkondadele.(4+4) Turistid annavad tööd paljudele inimestele ka teistel teenindusaladel. Turism on riigi majandusele tähtis investeeringute, eksporditulude ja maksude seisukohalt. Orkaan, maavärin, haiguste levik, laevaõnnetus või terroriakt võib turistide arvu pikaks ajaks vähendada. 14. Selgita mõisteid mugavuslipp ja merevoorimees, too näiteid (4) Mugavuslipp-riik, mille laevaregistrisse on võimalik laevu kanda laevaomanikele eriti soodsatel tingimustel, madalad maksud, odav tööjõud, leebemad keskkonnahoiutigimused. Nt. Libeeria ja Küpros. Merevoorimees-riik, mille laevad veavad mistahes riikide kaupa maailmamerel. Nt. Holland, Norra, Kreeka ja USA.
Vahemerelises kliimas- talvel kõrge veeseis- Tiber Lühiajalised- kõrbe või poolkõrbe jõed Üleujutused- perioodilised- lume sulamine, vihmaperiood, sõltuvad kliimast Erakordsed- äkiline lume sulamine, tugev tuul mererannikul, paduvihm Millised tagajärjed on üleujutustel? Soodustav inimtegevus- kallaste kindlustamine, linnades asfalteerimine, kaitseks on tammid, veehoidlad. Üleujutused esinevad ka mere ja suurte järvede rannikul, mille põhjuseks on torm või maavärin. Põhjavee kasutamine- joogivesi, tööstused, põllumajandus, mineraalvesi joogiks oma tervistavate omadustega. Põhjavee reostumine- tööstusjäätmete või reostuse juhtimine veekogusse, põllumajandusreostus- üle väetamine ja valel ajal väetamine, transpordireostus- õnnetused teedel, teede soolamine, olmereostus, prügilad. Põhjavee kaitse- põhjavee säästlik kasutamine, reostuse ärahoidmine. Niisutuspõllumajandus- põldude niisutamiseks kasutatakse nii põhja, kui ka
44. Metamorfismi tüübid ja nende esinemine erinevates geostruktuursetes tingimustes. Regionaalne eklogiit ja granuliitse faatsiese pürokseen-gneisid kristalliseeruvad ümber amfibolideks. Esinemine: suuremastaabiline levik (mäestikuliste süsteemide suurusjärguga analoogilised). Ookeanipõhja kivimitesse tekib hulgaliselt serpentiini, talki, kloriiti, albiiti. Esinemine: ookeanite all, ookeanilises maakoores. 45. Kuidas tekib maavärin pingete kuhjumine kivimeis ning pingete järeleandmine ja hapra deformatsiooni teke. Maavärina kese, fookus, seismilised lained ja nende levik ning registreerimine. Mercalli skaala ja Richteri skaala. Maavärin on põhjustatud hetkelisest maa sisemuse kivimitesse kogunenud pingete järeleandmisest. Lühiajaline ja äkiline maapinna vajumine. Pinged kogunevad Maa sisemuses tektooniliste jõudude toimel (s.o. maasisese ainese ümberpaiknemisel)
Kivimi koostis ei ole selle kivimi puhul esmatähtis. Bretša võib koosneda nii sette-, moonde- kui ka tardkivimeist. 11. Selgita maavärinate tekkepõhjuseid ja levikut. Laamade liikumise käigus kuhjuvad nende servaaladel kivimitesse pinged. Teatud hetkel ületab pinge kriitilise piiri, elastse deformeerumise asemel kivimid purunevad ja vabanevad suures koguses neisse salvestunud energiat, mis levib seismiliste lainetena üle kogu maakera-toimub maavärin. Levik: Vaikse ookeani vöönd, mis ääristab hiigelsuure poolringina Vaikse ookeani rannikupiirkonda - Aasia ja Austraalia idarannikut ning Põhja- ja Lõuna-Ameerika läänerannikut. Teine on tuntud Vahemeremaade seismilise vööndina, alates Portugalist kulgeb see üle Vahemeremaade, Musta mere, Väike-Aasia ja Himaalaja mäestiku Indoneesiasse. 12. Selgita erinevate seismiliste lainete olemust. (keha- ehk ruumilained, pikilained e P-
Atmosfäär Litosfäär Pedosfäär Hüdrosfäär Biosfäär Litosfäär- maakera jäik väline kivimiline kest, mis koosneb maakoorest ja vahevöö lemisest osast. Pedosfäär- ehk mullastik, hõlmab maakoore indmise kihi. Hüdrosfäär- hõlmab Maa mineraalidega ehk, osa maast, mis on täidetud veega. Atmosfäär- ehk õhkkond, on maad ümbritsev õhukiht. Biosfäär- Maa funktsionaalne sfäär, mis koosneb Maa sfääride neist osadest, kus elavad organismid, kus toimub aine sünteesja kus orgaanilised ained mõjutavad( vesi,muld, õhk) LITOSFÄÄR Maasisesed geoloogilised protsessid(maavärin ja vulkanism), tükeldavad litosfääri suurteks plaatideks ehk laamadeks. 1) Ookealine maakoor- maailmamere põhi, mis koosneb astenosfääri kivimite ülessulamisel. 2) Mandriline maakoor-moodustab mandreid ning koosneb tard-, sette-, ja moondekivimitest- Mineraal- looduslik tahke aine, või keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kuju ja kindl...
Kõikidel lugematutel treppidel oli 13 astet Arv 13 kummistas Sarah't selles majas pidevalt, kuid ta oli kindel, et see õnnetu number aitab tal valitseda hingesid, kes talle halba on tulnud tegema, seepärast 1906 Aastaks 1906 oli maja saanud tolle aja kohta lausa hirmuäratavad mõõtmed Pidevalt juurde ehitatud hooned ei ole korrapäraselt üksteise kohal või kõrval, vaid moodustavad eednuvaid ja taanduvaid taeva poole kõrguvaid astmeid Samal aastal toimus ka suur maavärin, mis mõjutas ka Winchesteri häärberit, kuid naine jätkas siiski ehitustöid Winchesteri häärberi uued omanikud Sarah suri 1920. aasta septembris, olles 83-aastane. Tema 13-osalise testamendi kohaselt jäi kogu varandus tema õetütrele Pärija võttis majast selle, mis talle väärtuslik oli ning muu müüs oksjonitel maha, seega pole täna seal enam ühtki originaal mööblieset Uued omanikud, kes selle maja ära ostsid, tegid aga majast turistidele
Peakoonus paikneb hiidkraatris, mis tekkis 79. a. purskel. Vesuuv on Euroopa mandriosa ainus tegevvulkaan. Vulkaani ehitus: Vulkaan on koonusekujuline kivistunud laavast mägi. Vulkaani keskel on toru ehk lõõr. See on ühenduses magmakoldega, mis asub maakoores. Vulkaani tipus on kraater e kanaliava ja selle kaudu purskab magmakoldest laavat, kuumi gaase, tuhka, auru ja kive. Tavaliselt eelneb vulkaani purskele maavärin. Magmakoldega on ühenduses ka daikid ja sillid. Daikid on tardunud magmat sisaldavad sooned, aga sillid on kihtsooned, mis sisaldavad samuti tardunud magmat. Vulkaani liik: Vesuuv on kihtvulkaan. Kihtvulkaanid purskavad pikkade vaheaegade tagant vaheldumisi gaasi, tuhka ja laavat, seepärast vahelduvad nende kuhikus laavakihid tuhakihtidega. Kihtvulkaani läbilõige Laava levik erinevatel aastatel. Purske tüüp:
kütusena. Muldasid kahjustab erosioon. Joogivett napib. Loodusõnnetused Aastatel 1965, 1975, 1977 ja 1980 olid pikad põuad, mis kahjustasid kohvi ja suhkru eksporti ning tekitasid näljahäda. Purustavad orkaanid on sagedased. 1979 ja 1980 kahjustasid need põllumajandust. Juunist oktoobrini on tormide hooaeg. 9 Piirkond on maavärinaohtlik. 18. sajandil lõhkus maavärin kaks korda Port-au- Prince'i linna ning 1842 Cap-Haitieni linna. 12. jaanuaril 2010 tabas Port-au-Prince'i 7- magnituudine maavärin, milles hävis suur osa linnast. Hukkus vähemalt 170.000 inimest. Esineb ka üleujutusi. Pilt külast, mis on tehtud peale jaanuari orkaani 2010 10 RIIK Riigikord Haiti on presidentaalne vabariik valitava presidendi ja Rahvuskoguga. Mõned
ranniku aladel. Laamtektoonika: Portugal asub Euraasia laama äärealal, Aafrika laama läheduses. Vulkaanism: Vulkaane leidub Assoori saartel: · Flores · Fayal · Pico · San Jorge · Graciosa · Terceira · Don João de Castro Bank · Sete Cidades · Unnamed · Agua de Pau · Furnas · Monaco Bank Portugalis on esinenud ka väiksemaid maavärinaid, nt Lissaboni maavärin 1755 aastal. Pico vulkaan. Rahvastik: Portugal on kõige ühtlasema rahvastikuga maid. Peaaegu kõik inimesed seal on üht päritolu, räägivad sama keelt ning kuuluvad katoliku usku. Portugaallased- hispaanlastele lähedane romaani rahvas- on tekkinud peamiselt romaani, araabia ja keldi hõimude segunemisel. Umbes 70% portugaallastest elab maal. Vanuse struktuur: 0-14 aastaseid: 17% 15-64 aastaseid: 68% 65 ja vanemad: 15% Kasutatud kirjandus: http://www.ed-u.com/climate-of-countries
,,Zerminaal" Emilie Zola (,,Söekaevurid) Lk. 11 Étienne Lantier (kes ta on, kirjeldus) Lk. 12 Kaevanduse kirjeldus Lk. 15 Montsoust - Bonnemort (kirjeldus) Lk. 16 Palk vanamehel(üleval), kuidas kaevandus tekkis/kelle järgi.. mingi geiss(jätkub lk 17) Lk. 17 Vincent (oli õnneseen, pääses) kaevandustest on ka juttu Lk. 20 Cathrine'i toa kirjeldus ja tema enda kirjeldus ka, Alzire kirjeldus ka Lk. 21 Zacharie kirjeldus, Jeanlini kirjeldus Lk. 23 Maheau kirjeldus Lk. 24 selle masendava perekonna palgad Lk. 25 Mingi toa kirjeldus (ikka see perekond) Lk. 34 tõstukite kirjeldus (vmt) Lk. 39 Chavali kirjeldus, tööliste kirjeldust natukene Lk. 59 Vulkaani kohvik 1. korda, kontrollruumi kirjeldus (trossid) Lk. 63 Rasseneur (kirjeldus), kõrtsituba Lk. 66 Mingi jõgi, kanal, raudtee haru, mingid ankrud ka Lk. 68 Proua Gregoire köök, siis tuli ta mees mr. Gregoire, laud kaetud Lk. 70 Cecile kirjeldus(tuba ka vist) Lk. 71 Härra Gregoire varanduse tek...
mustanahaline- Obama «Teeme ära» 2009 Euroopa Parlamendi valimised 2009 Üldlaulupidu 2010 Savisaare kirikuskandaal 2010 aasta film ,,Taevalaul" (Mati 2010 Poola president hukkus Kütt) lennuõnnetuses 2010 Pärnu Hansapäevad 2010 äikesetorm ,,Peetso" 2010 Arvo Pärdi 75. Juubel 2010 maavärin Haitil 2010 Euroopa filmiauhinnad jagati 2010 vulkaan Islandil Tallinnas 2010 tulvaveed Pakistanis 2010 NATO tippkohtumine 2010 suur hinnatõus välisministrite tasemel Tallinnas 2010 USA astus sõttu Iraani ja 2010 Eesti läks üle digilevile Afganistaaniga 2010 aastamuusik Urmas Sisask 2010 Põhja-Korea pommitas Lõuna- 2010 Eesti esimene 3D Koread dokumentaal Lennart Merist 01
pikem teekond). Petra kaljulinn on rajatud enam kui 2300 aastat tagasi nabatealaste poolt oma riigi pealinnaks. Petra muutus kiiresti karavaniteede sõlmpunktiks ja hakkas kontrollima üpris suurt ala enda ümber. Linna tähtsuse kasvule aitas kaasa sinna rajatud hästi läbimõeldud veevärk, sh vee säilitamiseks kasutatud reservuaaride süsteem. 106. a. vallutasid Petra roomlased ja muutsid ta Rooma impeeriumi Arabia Petraea provintsi pealinnaks. Saatuslikuks sai linnale aga 363. a. toimunud maavärin, mis lõhkus linna hästitoiminud veevärgi ja peale mida linna tähtsus langes kuni ta lõpuks unustusehõlma langes. Petra taasavastati maailma jaoks alles 1812. a. Šveitsi ränduri Johann Ludwig Burckhardti poolt. El-Khazneh’i tempel figureerib muuhulgas 1989. a. loodud kuulsas filmis "Indiana Jones ja viimane ristiretk" (Indiana Jones and the Last Crusade). al-Deir (araabia keelse nime järgi kui Klooster, jääb El-Khazneh’ist linnulennul ca 2 km kaugusele loodesse).
Lihtsamad inimesed elasid sealsamas lähedal väikestes hurtsikutes. Nad käisid perekonniti kesklinnas suurtel usutalitustel. Neil puhkudel ehtis kuningas ennast kalliskividega ja preestrid kandsid leegitsevate värvidega pidurüüsid, mis olid kaunistatud haruldaste lindude sulgedega. MIKS KADUSID MAIA LINNAD? IX sajandil jäeti templid ja kuningapaleed maha. Mõnekumne aastaga kadusid needki ehitised paksu taimkatte alla. Välja on pakutud mitmeid selgitusi: maavärin, epideemia, sissetung, näljahäda... Tegelikult on aga tõenäoline, et talupojad tõstsid oma usu-ja poliitiliste juhtide vastu mässu ning sundisid nad põgenema ja linna maha jätma. Täheteadus Maia preestrid õppisid välja arvutama päikeseaastat, lunaarkuud ja koguni planeet Veenuse liikumisi. Nende arvutuste tegemiseks pidid maiadel olema mitmekülgsed matemaatilised teadmised, ka kasutasid nad kirja rohkem kui ükski teine Ameerika rahvas. Maiade mälestised
LAAMTEKTOONIKA Mis on laam? · Laam, laama, laama - käändub nagu sõna õrn; tähendab suur, lai tükk või lahkam; avar pind või väli · Laamad ehk plaatjad plokid on suurimad geostruktuursed ühikud, mille läbimõõt ulatub rõhtsuunas tuhandete km, püstsuunas mõnekümnest km (ookeani põhjas) mõnesaja km (mandrite keskosas ja kõrg-mäestike all). 7 suurt ja 20 väikest laama 1. Euraasia laam 2. Aafrika laam 3. Lõuna-Ameerika laam 4. Põhja-Ameerika laam 5. Vaikse ookeani laam 6. Austraalia 7. Nazca 8. India LAAMAD Laamtektoonika ehk laamade liikumine · Mandrite triivimise hüpoteesi esitas saksa loodusgeograaf Alfred Wegener 1912.aastal; · laamtektoonika seisukohtade järgi: laamad "ujuvad" ~ 100 km paksusel plastilisel astenosfääril; · laamade liikumine üksteise ...
Koola poolsaarel on põlluväetise toorainet - apatiiti. Kemi lähedal asub üks maailma rikkaimaid kroomileiukohti. Kittiläs on Euroopa suurim Suuri- Kuusikko kullakaevandus. Lampivaarast võib leida ametüsti. Ametüsti nimetatakse laplaste õnnekiviks.Lapimaal leidub ka rauda, vaske, alumiiniumi ja niklit. Soome asub laamtektoonikast lähtudes Euraasia laamal,laama ääreosas. Soomes esineb maavärinaid,viimati oli Soomes Merenkurku piirkonnas maavärin tugevusega 2,3 palli Richteri skaala järgi.Vulkaanipurskeid ei esine. Kuna Soomes esineb maavärinaid siis arvestatakse seal hoonete rajamise kohti. Allikad: http://geoeducation.info/liustikud.php http://et.wikipedia.org/wiki/Soome http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=328643 http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/9klass/8teema/loodus/pohjaeuroopa.htm http://wapedia.mobi/et/Soome http://maps.grida.no/go/graphic/finland_topographic_map http://d-maps.com/m/finlande/finlande17.gif
· ookeani keskahelik - paljudest paralleelsetest lõhedest tükeldatud võimas mäestikuahelike süsteem, mis läbib kõiki ookeane · mandri triiv - mandri horisontaalne triiv ookeanilisel maakoorel · kuum täpp - vahevöö süvaosast tõusev magmakogum, mille kohale Maa pinnal tekib vulkaan või vulkaaniline ala · vulkaan - koonusekujuline mägi, mille sees on lõõrilaadne lõhe või lõhede süsteem, mida mööda vulkaaniline materjal tõuseb maapinnale · maavärin - maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumisel koos kivimite rebenemisega · maavärina kolle - koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine · maavärina kese - kolde kohal maapinnal olev paik · tsunaami - maavärina, maalihke või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine. · nõlvaprotsess - kivimmaterjali liikumine nõlval raskusjõu mõjul 2. Iseloomusta:
• 1714. aastal Läti • Rundale loss • Bartolomeo Rastrelli • Kuramaa hertsogi Ernst von Bironi jaoks Ukraina • Pääsupesa loss • Krimmi poolsaar • 19.saj Türgi • Dolmabahce palee • Sultan Abdülmecid I lasi 19.saj keskel ehitada • Üle 600 meetri laiune fassaad • Uusbarokk ja klassitsistlik • 260 ruumi, 15 tonni kulda Kreeka • Kreeta • Knossose palee • 1700 eKr • 1335 eKr maavärin • Väljakaevami ne 1900. aastal Eesti • Alatskivi loss • Uusgooti stiilis • Restaureerimine • Arved von Nolckeni kestis kümmekond • 1880–1885 aastat • Külastajatele avati 2011. aastal • Sngaste loss • Otto Pius Hippius • Lossil oli 99 ruumi, • 1879–1881 kuna ehitusaegse reeglistiku järgi võis • Lossi ehitamiseks
Maa kuju poolustelt kokkusurutud ellipsid. Maal on ellipsoidi kuju pöörlemise tõttu. Geoid on aga kõige täpsemini Maa kujule vastav geomeetriline kujund. Geoid Maa gravitatsioonivälja ekvipotentsiaalpind, mis langeb kokku maailmamere keskmise tasemega ning asetseb igas Maa punktis risti raskusjõu suunaga (nn loodjoonega). 4. Seismilised lained ja nende tüübid. Ruumi ja pinnalained ning nende kasutamine Maa siseehituse uurimisel. Seismiline impulss (nt maavärin või plahvatus) tekitab seismilise lainetuse (energiat kandvate elastsete deformatsioonide laineline levik Maa sees). Seismilised lained jagunevad pinna- ja ruumilaineteks ehk Maa pinnal ja sees levivad lained. Seismoloogia kasutab seismilisi laineid Maa siseehituse uurimiseks saab teha maavärinate ja seismoloogiliste lainete järgi järeldusi Maa struktuurist ja erinevate kihtide tihedusest. 5. P ja S lained nende olemus? Ruumilained jagunevad kaheks: p-lained ehk pikilained
Vulkaanid ja vulkanism, Tln. 1988, lk 218 221 http://volcano.und.nodak.edu/ Jaanus Paal. Kamtsatka vulkaanidel kihab haruldane elu. Loodus, 2001, detsember. Postvulkaanilised nähtused kuumaveeallikad (termaalveed allikavee tº vähemalt 20º), geisrid (kuumad, perioodiliselt tegutsevad purskeallikas). Geisrite esinemine: 4 tähtsamat on Island (umbes 30 geisrit), Yellowstone (umbes 200 geisrit), Kamtsatka (umbes 100 geisrit), Uus-Meremaa Põhjasaar. Litosfäär 4 Mõisted: maavärin, maavärina kolle e hüpotsenter, maavärina kese e epitsenter, seismiline, seismograaf, tsunami, piki- ja ristlained, seismoloogia Laamade kokkupuutealal tekivad kivimites väga suured pinged, mille tõttu need järsult purunevad, maakoorde tekivad lõhed, maapinnal kaasnevad vappumine ja kõikumine maavärin. Kõige suurema pinge koht on hüpotsenter e kolle(10 100 km sügavusel, harva üle 300 km), kus tekib järsk tõuge. Sealt lähtuvad ringikujulised lained e seismilised lained
Foto 1, maavärina kolle ehk epitsenter (https://www.taskutark.ee/m/maavarinad-3/) 4 Mõõtmisskaalad 1. Richteri skaala. Selle järgi mõõdetakse seismiliste lainete tugevust. 2. Maavärina tekitatud kahju inimestele ja hoonetele mõõdetakse Mercalli skaalal. Maavärinad ei toimu igal pool sama tihedalt. Maavärinate tõenäosus on suurim laamade äärealadel. Foto 2, Mercalli skaala (Carol Varley ja Lisa Miles "Laste geograafiaentsüklopeedia" lk 18) Rahvauskumustes on maavärin alati olnud jumala viha märk. (vt kasutatud kirjandus 1) 1.2 Vulkaanid Vulkaan on looduslik maakoore (või mõne muu planeedi koore) avaus, mille kaudu tõuseb maapinnast kõrgemale maakoorest või selle alt pärinev vulkaaniline materjal. Vulkaaniks 5 nimetatakse ka pinnavormi, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnale. Vulkaani aktiivset tegutsemist nimetatakse vulkaanipurskeks. Vulkaane esineb teistelgi taevakehadel peale Maa
see tekitab merelt maale puhuva briisi. öösel on olukord vastupidine. Maabriis on tunduvalt nõrgem kui merebriis, sest temperinevused on öösel väiksemad kui päeval. Mäe- ja orubriis- päikesekiires soojendavad orukülgi, mis omakorda annab osa soojusest õhule, mis hakkab mööda mäe külge tõusma(orubriis). öösel jahutuvad mäetipud kiiremini ja külm ja tihedam õhk laskub alla orgudesse-tekib mäebriis. Maavärinate teke ja nende seotus laamade liikumisega- Maavärin on koondunud laamade põrkumis kohale.Nad tekivad laamade liikumisel,kus üks laama liigub teineteise alla mis tekitavad seal suuri pingeid, selle tagajärjel tekivad nihked.Maavärinad esinevadki mööda neid nihkemis pidi. Veekogude ja maismaa temp erinevused- Maismaa:väike soojusjuhtivus,segunemine puudub,madalam aurumistase,väiksem erisoojus Mere:suur soojusjuhtivus,intensiivne segunemine,intensiivne aurumine, suurem erisoojus.
- Tektoonilised maavärinad Tektoonilised maavärinad: - Kui kaks litosfäärilaama liiguvad üksteise suhtes toimub murrangupinnal hõõrdejõudude tõttu pingete kuhjumine (laamad jäävad üksteise külge kinni) Seismilised lained - maavärinas vabanenud energia kandub igas suunas laiali sisemiste lainetena - Pinnalained - levivad mööda maapinda 2-5m/s - Kehalained - liiguvad väga kiiresti läbi maa sisemuse Maavärina kolle - asub maa sees, kust maavärin alguse saab (võib olla 60m-700km sügavusel) Maavärina epitsenter - koldekohal olev koht maapinnal Tsunami ehk hiidlaine tekkimine 1. Veealune maavärin paiskab suure veemassi äkilise tõusuga liikvele, laine avamerel väga pikk (mitusada km), kuid madal (1 m) 2. Tsunami levib maavärina kolde kohalt diametraalselt igas suunas 3. Hiidlained levivad üle ookeani kiirusega 1000 km/h 4. Merepõhja kerkides lained aeglustuvad ja kerkivad kõrgemaks 5
Niisuguseid maavärinaid nimetatakse vulkaanilisteks.Peale vulkaaniliste ja tekooniliste maavärinate on olemas veel langatusvärinad,mida põhjustavad põhjavete toimel tekkinud õõnte sisselangemised.Sellised maavärinad ei ole kuigi kestvad,neid saadavad tõuked ja nende leviraadius on väike. Iga 30 sekundi järel väriseb maa kuskil natuke.Need maavärinad on küllalt tugevad,et neid tunda,kuid nad ei tekita kahju.Iga mõne kuu järel toimub suurem maavärin.Siis väriseb maa nii tugevasti,et maanteed lagunevad,moodustuvad hiiglaslikud lõhed ning hooned ja sillad varisevad kokku,surmates palju inimesi.Maavärinate teket põhjustab suurte maakoorelaamade liikumine.Maavärinad toimuvad maakoorelaamade kokkupuutekohtade piirkonnas,näiteks San Andrease murrangu alal,mis läbib 435 km pikkuselt California keskosa.Mõnikord suudavad teadlased inimesi saabuva maavärina eest hoiatada.Näiteks 1974. a. Ennustasid nad maavärinat Hiinas ja
Murrang sügav maakoorelõhe, mille tekkimisel maakoore osad üksteise suhtes nihkuvad. Ülang kerkinud maakoore osa kahe murrangu vahel Alang maakoore vajunud osa, mis on tekkinud maakoore plokkideks murdumisel. Pangasmäestik mäestik, mis on tekkinud murrangutest lõhestatud maakoore pangaste nihkumise tõttu üksteise suhtes. Riftiorg murrangulõhedega piiratud alang, mesineb peamiselt ookeanide kesmäestikus. Maavärin maakoore vappumine & järsk lühiajaline kõikumine. Maavärina kolle e. Hüpotsenter maavärina tõuke lähtekoht Maa sisemuses. Maavärina kese e. Epitsenter koht maapinnal, mis asub otse maavärina kolde kohal. Tsunami hiidlaine, mis tekib maavärina tõttu merepõhjas. Maavärina põhjustab enamasti maasisese aine ümberpaiknemise & energia järsu vabanemise tõttu toimunud tõuge.
ühiskondlikud liikumised liberalismi ja demok. võidukäik, tööandja ja töölise võitlused, revol. sotsialistid karl marx revolutsionistid sotsialismini reformidega vene enamlased lenin vägivald.rev. proletariaadi diktatuur tsentristlik karl kautsky, kesktee anarhistid ei diktatuur, atentaadid /20. saj alguses jaapan ja ameerika tõestasid end tootmises. Teaduse saavutused jätsid varju katastroofid. 1912-Titanic /1908-Lõuna-Itaalia maavärin. Pilvelõhkujad kujundasid New Yorki. Gaas asendati elektriga, kadusid hobutrammid. Sufrazett-naisõiguslane. PROGRESS. Antisemitism- juudivastasus(viinis, peterburis)sionistlik liikumine- pooldas juute, taastas heebrea keele. Hugo de Vries-DNA. Sündis Kvantmehhaanika. 1897- aatom/elektron. 1905-relatiivsusteooria.Freud-psühhoanalüüs. Alfred Nobel(rootslane)1901.1913- esimene kirjanduspreemia Rabindranath Tagore. ,,võimasamini puhke, maru"-Gorki
arhitektuurile 1.Kus asuvad kõige paremini säilinud ja kõige vanemad dooria stiilis templid? Miks seal? Lõuna-Itaalias, sest seal asusid kreeklaste kolooniad 2.Kus arenes välja joonia stiil? Väike-Aasia rannikul 3.Mida tead Efoses asunud Artemise templist 109m pikkuse ja 55m laiuse alusega ja 18m kõrguste sammastega. Antiikajal peeti seda üheks 7-st maailmaimest. 356eKr põletas selle kurjategija. Aleksander Suur lasi templi taastada,kuid hiljem purustas selle maavärin. 4.Kus püstitati klassikalise ajastu kuulsaimad ehitised? Ateenas 5.Kellele oli pühendatud Pathenon? Mis see sõna tähendab? Linna kaitsejumalannale Athenale, neitsiruumi tähendab see 6.Mis on Erchtheioni suurim iseärasus?Miks see tempel on nii keerulise ülesehitusega? See ühendas mitu vanemat pühapaika ja on seetõttu ebatavaliselt keerukama põhiplaaniga ja ülesehitusega 1.Milliseid materjale kasutaid Vanakreeka kujurid? Marmorit ja pronksi 2
Kilimanjaro) Kilpvulkaan: räni- ja gaasidevaene väikese viskoossusega hästi liikuv basaltne laava. Laavavool rahulik, lame vulkaanikoonus, kõik ookeanide vulkaanid (Kilauea) 10. Vulkaanidega kaasnevad nähtused Laavavoolud, vulkaaniline gaas, vulkaaniline tuhk, lõõmpilved, maavärinad, geisrid, tsunami, kliimamuutus 11. Maavärinate esinemine (Richteri ja Mercalli skaala: mida mõõdetakse, millega mõõdetakse, mõõtühik, skaala) Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Richteri skaala on logaritmiline skaala, mida kasutatakse maavärina võimsuse hindamiseks, mõõdetakse seismograafiga magnetuudides kümnendiku ühiku täpsusega. Mercalli skaala on maavärina tekitatud purustuste visuaalsel hindamisel põhinev skaala, skaala on jaotatud kaheteistkümneks astmeks (palliks), tähistatakse rooma numbritega. 12. Maavärina kolle e. fookus, epitsenter
Neljas tase Kolmas tase Viies tase Neljas tase Viies tase Kuulsad leiutised Hiina on oma leiutistega muutnud meie ümber olevat elu. Nad on leiutanud paberi, siidist sallid, vihmavarjud, lukud, võtmed jne. Üks väga kasulik asi mida on leiutanud üks Hiina teadlane on seismoskoop, mis näitab, kui kaugel maavärin toimus. Loomulikult oli väga tähtis leiutis kompass. Tuntud on nad ka püssirohu leiutamisega. Algul kasutati seda kaljude lõhkumiseks ja ilutulestike korraldamiseks, hiljem aga sõjapidamises. Hiinlased leiutasid üherattalise käru umbes 100 aastal, millest on saanud alguse meie praegune transport. Kompass Kivist mälestised Kivi oli üks esimesi materjale, mida Hiinas töötlema hakati. Sellest tahuti praktilisi asju. Kividest hindasid hiinlased üle kõige nefriiti
Litosfäär-Maa väline tahke kivimkest. Astenosfäär-Maa vahevöö ülemises osas vahetult litosfääri all paiknev viskoossne, mehaaniliselt nõrk ja plastiliselt käituv kiht. Mineraal -kindla, kuid mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine. Kivim- looduslikult esinev tahke mineraalidest koosnev kogum. Maak- mineraalne maavara. Settekivim-kivim, mis on tekkinud lahustest (nt mereveest) mineraalainete väljasadestumise ja organismide jäänuste ladestumise teel loodusliku veekogu põhjal või murenemissaaduste kuhjumisel maismaal ja nende setete hilisemal kivistumisel. Moondekivim on kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud ehk moondunud kivim. Tardkivim- magma tardumisel tekkinud kivim. Kivimite ringe-järjestikuste protsesside ahel, mis hõlmab kivimite moodustumist, murenemist ja moondumist. Laamtektoonika- teooria ja õpetus litosfääri laamade tekkimi...
Fukushima kriisi tagajärgede aktuaalsusest 2014 a alguses Ülivõimas maavärin ja selle põhjustatud tohutu hiidlaine põhjustasid 2011. aasta märtsis Fukushima reaktorite sulamise ning sundisid evakueerima kümneid tuhandeid inimesi. Tegemist oli rängima tuumaõnnetusega pärast 1986. aasta Tsernobõli katastroofi. Tappis 15,884 inimest ja 2,636 on endiselt kadunud. Radioaktiivne vesi Fukushima tuumaelektrijaamas on siiani suurim probleem, mis takistab kriisi tagajärgede puhastusprotsessi. Radioaktiivset vett lekib mahutitest koguaeg.
Ü 40076km 0 12756 Sisetuum,temp üle 6 tuh kraadi, Välistuum, Alumine vahevöö, Ülemine vahevöö Informats on saadud kaudsete meetoditega. Maakoor on maaväline tahke kivimite kest mille paksus on 3-80 km. Maakoor Mandriline 10-80 km, Mereline 3-10 km Ookealine maakoor on noorem ja mandriline vanem Litosfäär on u. 200 km paksune maaväline kest mille ülemine osa on maakoor ja alumine astenosfäär. Astenosfäär-see on kõrge rõhu ja temperatuuriga all olev , pool vedel kivimass, mille peal liiguvad maarkoore laamad. Litosfääri pealispinna kuju nim, reljeefiks e.pinnamoeks, Pinnamood koosneb erineva suuruse, kuju ja koostisega pinnavormidest. Mäeks nim. positiivset pinnavormi mille suhteline kõrgus on üle 200 m. Struktuurilised pinnavormid-tekkinud maa sisejõudude toimel(endogeensed). Näiteks mäestikud vulkaanid, süvikud. Murenemis pinnavormid-välisjõu toimel, näiteks karsti nähtus-see on kivimite füüsikaline ja keemiline reageerimine ...
7 2) Sundmigratsioon · Enamasti riigi poolt peale sunnitud elukohavahetus Sundrände põhjused · Poliitilised põhjused Iraagi, Afganistani põgenikud · Pagulus. Pagulane inimene, kes on sunnitud kodust lahkuma rassilise, religioosse või etnilise tagakiusu, sõdade või looduskatastroofide tõttu 8 Sundrände põhjused · Looduskatastroofid maavärin, üleujutused, põud, vulkaanipursked · Sõda Süüria põgenikud · Etnilised konfliktid hutud ja tutsid Rwandas · Tööpuudus kodumaal · Halvad elutingimused näljahäda, nt Etioopia 9 Rwanda hutud põgenevad kodumaalt Sudaani põgenikud Iraagi põgenikud Sisepagulased Välispagulased Rändajate arvukus · Ligi 175 miljonit inimest, so umbes 3% maailma rahvastikust on migrandid. Nad
Nähtused, mis kaasnevad vulkaanidega: · Tuha- ehk lõõmpilved pilved, mis on segunenud vulkaanilise tuhaga, gaasidega. Võivad kanduda väga kaugele. Gaasid võivad olla ka mürgised. · Mudavoolud e lahaarid tekivad siis, kui vulkaani tipp on kaetud lumega. Lumi sulab ja seguneb vulkaanilise materjaliga. · Fumaroolid väävlit sisaldavad gaasijoad · Maavärinad · Geisrid ja kuumaveeallikad MAAVÄRINAD Fookus koht maa sees, kus toimub maavärin Epitsenter koht maapinnal, fookuse kohal I Kehalained P-lained horisontaalselt liiguvad, liikumiskiirus 6-7 km/s. Levivad nii tahkes kui vedelas olekus. S-lained liiguvad nagu päris lained. Vedelas keskkonnas ei levi. 3-4 km/s II Pinnalained Seismograaf aparaat maavärinate tugevuse mõõtmiseks. Maavärin maapinna vibratsioon ja nihked, mille käigus vabaneb kivimite pinge vabaned ja kivimid purunevad. Esineb laamade servaalal.
Kesk-Ameerikat (Hondurast ja Nicaraguat) 26. oktoobrist kuni 4. novembrini 1998 laastanud orkaan Mitch jättis 2,5 miljonit inimest peavarjuta ja rahvusvahelist abi ootama. Kokku purustas torm 93 690 maja. Tapvaim üleujutus. 1887. a oktoobris hukkus Huayan Kous (Hiina) Huang He ehk Kollase jõue tulvavetes 900 000 inimest. Mõrvarlikeim tornaado. 26. aprillil 1989 pühkis koletu suur tornaado Bangladeshis Shaturia linna maa pealt. Umbes 1300 inimest hukkus ja 50 000 kaotas kodu. Ohvriterohkeim maavärin. Tänapäeva kõige ohvriterohkeim maavärin (7,9 magnituudi) vallandus Hiinas Tangshanis 28. juulil 1976. Selle tagajärjel hukkus vähemalt 255 000 inimest. Kõige rängem magnettorm. 1989. a 13. märtsi "suur geogmaatiline torm" klassifitseeriti kosmose ilmaskaalal kõige kõrgemasse järku (G5). See põhjustas häireid Põhja-Ameerika elektrivõrgus, muutis satelliidi orbiiti ja tekitas jahmatavaid virmalisi. Säärased tormid
platool; suvel (novembrist aprillini) ja talv (mai oktoobrini) erineb ainult sademete ja öine temperatuuriga detsembris ja jaanuaris mägedes 0 ° ja -10 °. Kõige kuumemad kuud on veebruarist maini. Talveperioodil (maist oktoobrini) tingitud tugevate sademete perioodil, tormide. Kõige tugevad toimusid aastatel 1998 (orkaani Mitch) ja 2005 (Mill). Keskmine sademetehulk aastas on 1300 mm. Maavärin: Sageli on maavärinatat Vaikse ookeani tõttu. Viimase suur maavärin oli 4. veebruar 1976, mis lõhustas 90% pealinna ja teisi suuremaid linnu (seejärel sures üle 20 tuhat inimest ja üle miljoni inimest jäeti kodututu). Loodus: Guatemala metsades on palju vrispuit, Dalbergia, puu (mahagon), balsa, bakaut, sapodilâ jne. Loomad: väga mitmekesine. Röövloomad-Puma ja Jaguar. Sipelgakarut,porcupinesit, laisikud, vöölased. Vaikse ookeani ranniku metsades on iguanaanid mis on 2 m pikkused (nende liha,munad söödakse). Umbes 2 tuhat linnude liiki
pursanud 1857. aastast saadik, kuid 1980. aasta kevadel hakkas mägi ärkama. 27.märtsil tuli tipust auru ning tekkis väike kraater. 8. aprilliks oli kraater 500 m läbimõõduga ja 250 m sügav. Kõige ähvardavam oli aga muhk vulkaani põhjaküljel, mida põhjustas aina suurenev rõhk magmakoldes, ja see muhk kasvas 1,5 m ööpäevas. Siis, selgel ja külmal 18. mai hommikul lõhkes mäe pungitav põhjakülg ja libises alla, mida saatis maavärin. Kivimisse või magmasse suletud ülekuumenenud vesi, mis pääses rõhu alt, aurustus koheselt. Ka gaasid pääsesid nüüd valla, mille tulemusena toimus 500 aatomipommi võimsusega võrreldav purse. Plahvatused purustasid mäe põhjakülje, paisates üles kive ja koolibussi suurusi jääkamakaid. Kiviprügilaviinile järgnesid kõrvetavkuuma gaasi ja lämmatava tuha lained. Kuigi 600 ruutkilomeetri suurusest ohutsoonist päästeti 189 inimest. ei jõudnud 61 sealt õigeaegselt lahkuda. St
Kohati tekitab lausa õõvastavaid tundeid see salatsemine, noa selga löömine, teoorjus ja ihunuhtlus. See viha, mis kõige sellega kaasnes, koguti enda sisse. Lõpuks katkeb ka kõige kannatlikuma eestlase mõõt. Sai alguse Mahtra sõda. Võitu sellest ei tulnud ja talupojad said väga raskelt karistada, aga siiski oli enda arvamust avaldatud ja kõik olid sellest teadlikud, et malbe meelega Eesti talupoeg võib vihastudes tuua endaga kaasa sama kohutavaid tagajärgi nagu Haiti maavärin. Edasiviivaks jõuks võib lugeda la uudishimu. Uudishimu on eestlaste loomuses olnud aegade algusest peale. Taaskord saan ma tuua näiteks oma lemmikkirjaniku ühe populaarseima raamatu ,,Mees, kes teadis ussisõnu", kus paljudel metsaelanikel on raske, kui mitte võimatu vastu panna uudishimule külaelu vastu. Seda, mida ma ei ole varem näinud, katsunud ega maitsnud tundub alati parem ja ilusam. Sellises olukorras ei nähta asjade negatiivset ja rutiinset poolt
kuid plahvatuslikud vulkaanipursked. Mandritel ja laamade vahevöös Vulkaanipursetega kaasnevad nähtused · Lõõmpilved gaaside ja hõõguva vulkaanilise tuha segu · Mudavoolud lahaarid, mis tekivad vulkaani tipus sulavate lume ja liustike vete segunemisel vulkaanilise materjaliga · Geisrid vett purskav kuumaveeallikas · Fumaroolidkuumad, kollast väävlit sisaldavad gaasijoad · Maavärin (tekkinud magma liikumisest nõlvadel pinnase liikumine,varingud Vulkaaniliste alade kasu inimesele · Viljakas pinnas, muld (mineraalainete kõrge sisaldus) · Maavarad ehe hõbe, kuld, vask ja paljude metallide sulfiidid · Ehitusmaterjaltuff · Kuum vesi on energiaallikaks Islandil jne. · Turism MAALIHEnõlvaprotsess · Kõiki kivimmaterjali liikumisi nõlval raskusjõu mõjul nimetatakse nõlvaprotsessideks
Geisreid on Uus- Meremaal, Islandil, Kamtsatkal. Maavärinad tekivad: 1)laamade liikumise tõttu (tektoonilised maavärinad).Levivad seismilised lained, epitsenter on maavärina koldest otse üles maapinnal. Seismograafiga mõõdetakse. 2)vulkaanide tõttu. 3)inimtekkelised (pommiplahvatused, Kurski allveelaeva plahvatus nt.). Maavärinad esinevad rohkem laamade servaaladel; läbi Vahemere üle Himaalaja; Vaikse Ookeani tulerõngas. Hiidlained e. tsunamid: tekivad siis, kui maavärin on ookeani põhjas. Maa liikumine vee all paneb vee liikuma. Lainepõhi hakkab hõõrduma. Kaldal läheb vesi tagasi, laine murdub. Kivimid koosnevad mineraalidest. I Tardkivimid 1) purskekivimid (kui magma jõuab maapinnale) pimss, vulkaaniline klaas ehk obsidiaan, basalt. 2) magma hakkab tarduma maa sees süvakivimid (graniit = vilk, päevakivi, kvarts). II Settekivimid 1) lubjakivi ehk paekivi (lubi + elukate kestad), kasutatakse ehitusmaterjalides.
ookeanilise laama kokkupuutel. Kihtvulkaanid purskavad suht harva. (nt Etna Itaalias) b) kilpvulkaanid- Tekivad laamade lahknemisaladel, vulkaanipursked toimuvad tavaliselt tihti ja laavavoolud on rahulikud(nt hekla vulk islandil). Tekivad ka kuuma täpi piirkonnas 4. Maavärinad laamade kokkupuute aladel tekivad litosfääri plaatide vastastikumõju tõttu kivimites pinged, mille käigus kivimid rebenevad ja tekivad maavärinad. Maavärin saab alguse maakoores asuvast koldest, sealt liiguvad seismilised lained mööda maad edasi. Kõige suuremad purustused toimuvad kolde kohal maapinnal ehk epitsentris. Maavärina asukohta, kolde sügavust ja maavärina intensiivsust mõõdetakse seismograafiga. 5. Maavärinate, vulkanismiga kaasnevad nähtused ning nende mõju keskonnale, inimesele ja majandustegevusele · Maavärinad- põhjustavad ulatuslikku kahju, põhjustades mägede
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
