Jordaania (0)

Jordaania
1 JOD = 0,89 EUR, ehk 1 EUR = 1,10 JOD
Jordaania ametlik keel on araabia keel. Enamus jordaanlasi räägivad ka inglise keelt, eriti just linna aladel, nagu näiteks Ammanis. Inglise keelest saavad aru ülem ja keskklassi inimesed.Prantsuse ja saksa keeled on vastavalt teisel ja kolmandal kohal. Kohata võib ka mõningaid kaukaasia ja armeenia keeli, kuna 20.sajandi alguses saabus sealtkandist palju immigrante.

Lipp loodi 1916. aastal, kui toimus araablaste ülestõus Ottomani Impeeriumi vastu. Värvid esindasid araablaste kolme vana dünastiat, roheline Fatimiide, must Abbassiide ja valge Umaijaade, punane kolmnurk aga sümboliseeris Hašmiidide dünastiat.
Ametlikult võeti lipp kasutusele 16. aprill 1928, mil punasele kolmnurgale lisati valge seitsmeharuline täht, sellega sooviti rõhutada oma islami juuri ja erineda naaberriikidest. Tähe seitse haru sümboliseerivad Koraani esimese peatüki seitset esimest salmi, mida loetakseislami aluseks.

Kagust ümbritseb Saudi-Araabia, idast Iraak , põhjast Süüria, läänest Palestiina ning Iisrael. Edelas on väga lühike piir Egiptusega ning väga lühike merepiir Punase mere Aqaba lahega.

Jordaania on arengumaa. Riikide liigituses kuulub ta toorainemaa või vaeste riikide hulka.

Praegu impordib Jordaania kogu riigis vajamineva vedelkütuse.
Kõige suuremad linnad on Amman(pealinn) - 1.036.330 inimest, Zarqa - 395.227 inimest ja Irbid - 250.645 inimest.

Hääletamisel on oluline kanda kaasas mütsi või kübarat ning palju joogivett. Bussid on usaldusväärsed

Queen Alia rahvusvaheline lennujaam on peamine lennunduse võimalus Jordaanias , Araabia kuningriik Lähis-Idas. Lennujaam asub 32 kilomeetri kaugusel riigi pealinnast, Amman.
Jordaanias on veel kaks lennujaama. Amman Civil Airport ja King Hussein International Airport. Viimane asud Aqabas.
Riigis võib esineda terrorismioht, samuti võivad naabermaades toimuvad rahutused mõjutada inimeste julgeolekut riigis.
Jordaanias on toimunud mitmeid poliitilisi meeleavaldusi, mille käigus on saanud inimesed vigastada. Seetõttu tuleks Jordaaniasse reisides olla eriti ettevaatlik. Ohutuse eesmärgil tuleb kindlasti vältida kõiki rahvakogunemisi ja meeleavaldusi.
Jordaaniasse saab lennukiga. Eestist otse kohale saab lennukiga Frankfurdi või Viini kaudu. Proovida võiks muidugi ka Domina odavamat lendu Sharm el Sheikhi. Sealt Jordaaniasse saamine oleks omaette pikem jutt. Paljud satuvad Jordaniasse pikema reisi käigus külastades ka Süüriat, Liibanoni ja miks mitte Iisraeli/Palestiinat.

Wadi Rum. Viimases korraldatakse muuhulgas mitmesuguseid safareid (kaamelitega, hobustega , maasturitega); seal on võimalik harrastada mägironimist ja matkata väga huvitavatel huvitavatel matkateedel.
Wadi Rum ja Petra (linnulennult on nende alade vaheline kaugus ca 80 km, kuid reaalselt liikudes tuleb ühest kohast teise jõudmiseks läbida oluliselt pikem teekond ).

Petra kaljulinn on rajatud enam kui 2300 aastat tagasi nabatealaste poolt oma riigi pealinnaks. Petra muutus kiiresti karavaniteede sõlmpunktiks ja hakkas kontrollima üpris suurt ala enda ümber. Linna tähtsuse kasvule aitas kaasa sinna rajatud hästi läbimõeldud veevärk, sh vee säilitamiseks kasutatud reservuaaride süsteem. 106. a. vallutasid Petra roomlased ja muutsid ta Rooma impeeriumi Arabia Petraea provintsi pealinnaks. Saatuslikuks sai linnale aga 363. a. toimunud maavärin , mis lõhkus linna hästitoiminud veevärgi ja peale mida linna tähtsus langes kuni ta lõpuks unustusehõlma langes. Petra taasavastati maailma jaoks alles 1812 . a. Šveitsi ränduri Johann Ludwig Burckhardti poolt.
El-Khazneh’i tempel figureerib muuhulgas 1989. a. loodud kuulsas filmis "Indiana Jones ja viimane ristiretk" (Indiana Jones and the Last Crusade).
al-Deir (araabia keelse nime järgi kui Klooster , jääb El-Khazneh’ist
linnulennul ca 2 km kaugusele loodesse).