Türgi majandus on segu tänapäevasest tööstusest ja traditsioonilisest põllu majandussektorist. Erasektor on tugev ja kiiresti kasvav, kuid riigil on ikka veel suur roll tööstuses, panganduses, transpordis ja kommunikatsioonides. Kõige tähtsamad tööstusharud on tekstiili ja rõivatööstus. Põllumajandus Põllumajanduses töötab u 40% elanikkonnast. Umbes 37% maast sobib maaharimiseks ja 12% karjakasvatuseks. Kuid rohkem, kui 80 % Türgi maapinnast on järsk, mägine ning paljude pankadega seetõttu vähese põllumajandusliku väärtusega. Suurem osa paremast põllumajanduslikust maast on rannikutasandikel ja jõeorgudes. Põllumajandus Palju kasvatatakse teravilja, valdavalt nisu. Kuivemates piirkondades kasvatatakse otra. Vähesel määral kasvatatakse ka rukist, maisi ja riisi. Metsandus Türgis võib näha nii laialehelist metsa kui ka vahemerelist torkvõsa.
Kaamel Referaat VII kl 2009 Kaamel, ladina keeles Camelus on perekond mõhnjalalisi. Neid peetakse Aafrikas ja Aasias. Kaamelitel pole sõrgu ega kapju, nende kahevarbalistel jalgadel on kõverad nürid küünised. Mõhnad taldade all kaitsevad jalgu kõrvetava liiva ja liiva vajumise eest. Kaamelil on väga palju kohastumisi kõrbes elamiseks. Nad suudavad suvel olla nädalate viisi joomata, aga jõudes veekoguni võivad korraga ära juua kuni 114 liitrit vett. Kevadel rahuldavad taimedest saadava veega ja söövad ka teravate asteldega taimi. Kaamelid hoiavad end päikese suhtes teatud nurga all, et keha üle ei kuumeneks. Nad higistavad vähem kui teised imetajad ning hoiavad seega väga palju vett kehas kokku ning see vähendab nende veetarvet. Pikad jalad kaitsevad keha üleliigse kuumenemise eest, sest need hoiavad keha maapinnast kõrgusel, kus temperatuur on kuni 10kraadi madalam maapinna temperatuurist. Küürus on tal rasvavaru...
kuulub budleia nektar. Peale aiataimede otsivad nad ka vägiheina, luuderohtu ja sarikalisi, mille õites peitub rohkesti nektarit. Hädavajalik toiduallikas on samuti ristik. Admiral armastab samuti puuviljamahla, põhiliselt maha kukkunud ja pisut käärinud puuviljade oma. Seda maiust on ta tavaliselt sunnitud jagama teiste koerlibliklaste ja herilastega. Kõikidel koerlibliklastel on eesjalad lühenenud ning harjataolised ja neil paikneb eriline maitsmiselund. Esialgu hoitakse maapinnast kõrgemal, pea lähedal. Admiralil on see maitsmiselund eriti tundlik: liblikas on võimeline eristama puhast vett nii nõrgast suhkrulahusest, et selle magusast maitsest inimesel aimugi pole. Areng Emased koerlibliklased munevad oma munad paljudele taimeliikidele. Admiral otsib nõgeselehti, mõnikord valib ka ohakad. Iga muna on üksikult lehe ülapoole külge kinni kleebitud. Kui munast koorub röövik, hakkab see rullunud lehest endale varjualust
Lihavõttesaar Hedwig Niemann 8.A Lihavõttesaare üldandmed o Asukoht:Tsiilile kuuluv saar Vaikses Ookeanis o Pindala:163,6km² o Elanike arv:3791(2002.aasta andmetel) o Halduskeskus:Hanga Roa o Ingliskeelne nimetus:Easter Island o Rapanuikeelne nimetus: o Rapa nui Lihavõttesaare geoloogia Lihavõttesaar on vulkaaniline kõrge saar mis koosneb peamiselt kolmest väljasurnud vulkaanist.Teravaka,mille kõrgus on 507 meetrit maapinnast,moodustab enamiku saarest, kui samalajal teised kaks vulkaani Poike ja Rano Kau moodustavad ida ja lõunaneeme ning annavad saarele kerge kolmnurkse kuju. Poike oli kunagi eraldi saar aga Teravaka vulkaanipurske tagajärjel ühendusid kolm vulkaani Lihavõttesaareks. Saare geoloogiliste aarete hulka kuuluvad veel Rano Raraku kraater, laavapursetest maapinnale kukkunud jäätmetest kujunenud järsk mägi Puna Pau ja veel paljud vulkaanilised koopad ning väljasurnud laavakanalid.
registreeritakse finisijoonele paigutatud kaameraga, mis on ühendatud arvutiga. Täisautomaatset elektrilist ajavõttu kasutatakse olümpiamängudel kui ka maailmameistrivõistlustel. Kõikidel distantsidel 100 kuni 10 000 m jooksuni võetakse aeg 0,01 sekundi täpsusega. Kuulitõuge eesmärgiks metallkuul võimalikult kaugele tõugata. Kuuli mass on naistel 4 kg. Kaugushüpe eesmärgiks lähtepunktist võimalikult kaugele hüpata. Võistlejad sprindivad jooksurajal ja hüppavad maapinnast pisut kõrgemale ulatuvalt puust pakult nii kaugele kui suudavad ja maanduvad kastis, mis on täidetud liivaga. Kui äratõukel jääb osa jalast pakust ettepoole, siis hüpe ei loe. Võistlejatel on 3 katset. Kõrgushüpe võistlejad hüppavad üle horisontaalselt asetatud lati, mida pannakse erinevatele kõrgustele. Tõkkejooks tavaliselt on 10 tõket, mille vahel on võrdsed vahed. Need on asetatud nii, et kui jooksja nende vastu läheb, siis need kukuvad ümber
9 9. Inimtegevus 9.1 Tegeletakse peamiselt kalandusega kuid aktiiveslt on arenenud ka eskport ja põllumajandus. 9.2 Pinnamoe mõju põllumajandusele on suur sest pinnamood on künklik kuid leidub kohti kuhu endale põld teha. Pinnamoe mõju transpordile on suur kuna transport on tähtis haru majanduse kasvatamiseks ning see on üks suuremaid probleeme millega seal tegeletakse. Pinnamoe mõju turismile on suur kuna inimesed tulevad uudistama maapinnast kõrgemaid punkte ning täna sellele majandus elavneb. 9.3 Antud piirkonnas leidub selliseid maavarasid nagu kuld, lubjakivi, nikkel, nafta ja maagaas 9.4 Inimese mõju Andamani saarele on väike kuna ei esine linnade õhusaastumist ning sisseränanuid inimesi siin saarel praktiliselt ei esine. 10 10.Kokkuvõte Referaat sai valmis ja ma avastasin väga palju uut ja huvitavat Andamani kohta
sellised suurmaaomanikud tema korraldustele allumast. Siis puhkesid riigis sisesegadused. Dünastiad Shangi dünastia Shangi dünastia ajal tehti esemeid pronksist. Käsi- töölised kasutasid metalli valamiseks savi. Sulapronks valati nikerdustega kaunistatud keraamilistesse vormidesse. Kui metall tardus, võttis pronkssepp vormi lahti, eemaldas savikihi ja poleeris metallipinda Shangi ajastul armastati juua hõõgveini Hiina maapinnast ilmub veel praegu nähtavale muistsete aegade saladusi. 1986. a. leidsid Tellise- valmistajad juhuslikult inimese elusuurusesr pikema kuju ja kummaliste nägudega elusuurusi päid. Qini dünastia Pärast üle 8000 a. kestnud sõdu ja kohalike kookupõrkeid vallutas Hiina võimas Qini hõim. Kuningas tänas sõjaõnne eest oma esivanemaid ja otsustas loobuda tiitlist ,,wang", mis tähendas ,,kuningas". Ta lisas oma nimele
1. Maksimaalne mootori töömaht ei tohi ületada 50cm3, antud masinal on töömaht 49cm3 2. Valmistajakiirus ei tohi ületada 45km/h antud masinal on see aga 44km/h. Suurim kasulik võimsus L2e kategooria sõidukil ei tohi ületada 4kw sellel masinal on võimsus 3,76kw 3. Masinal peab olema 2 kaugtulelaternat kuna ta on üle 1300mm lai, 1320mm 4. L2e kategooria sõidukile, mis on üle 1300 mm lai, peab paigaldama kaks lähitulelaternat. 5. Lähitulelaterna kõrgus maapinnast peab olema vähemalt 500 mm, kuid ei tohi ületada 1200 mm. Kahe lähitulelaternaga L2e kategooria sõiduki lähitulelaterna kaugus sõiduki külgservast ei tohi ületada 400 mm. Kahe lähitulelaternaga L2e kategooria sõiduki lähitulelaternate vahekaugus peab olema vähemalt 500 mm, mida võib vähendada kuni 400 mm-ni, kui sõiduki laius ei ületa 1300 mm 6. Antud L2e kategooria sõidukile, mis on üle 1300 mm lai, peab paigaldama kaks alumist tagumist ääretulelaternat. 7
FÜÜSIKA 1 Kodutöö Õppeaines: Füüsika Mehaanikateaduskond Õpperühm: KMI 11/21 Õppejõud: P. Otsnik Tallinn 2015 1 ÜLESANNE NR 1 Vabalt langev keha jõudis maapinnale langemise alguspunktist 10 s jooksul. Kui kõrgel oli keha maapinnast, kui langemise algusest oli möödunud 5 sekundit? m t1 = 5 s t2 = 10 s g = 9,807 s2 v0 = 0 x0 = 0 2 gt h1= , 2 gt2 h2=x 0 + v 0 t + , 2 10² h1=9,807× =490,35 m 2 9,807 ×5 s ² h2=490,35 m− =367,76 m 2 Vastus: Peale 5 sekundit oli keha 367,76 m kõrgusel...
see, et põhukiht on ka peale märgumist õhku läbilaskev • Saepuru tõrjub märgatavalt umbrohte istandikus aga vähendab saagikust Kilemultši paigaldamine • Kile laotatakse spetsiaalse kilepanekumasinaga • Tööks valitakse jahe ilm. • Kui istandik rajatakse tilkniisutusega, siis paigaldatakse samaaegselt ka niisutussüsteem. • Hektarile kulub keskmiselt 350-400 kg 1,20 m laiust kilet • Pärast kilepanekut peavad olema moodustunud maapinnast kõrgemad - umbes 15 cm kõrgused peenrad • https://www.youtube.com/watch?v=S8lfyOAi-YA Väetamine • Maasikataimed kasvavad hästi kõrge orgaaniliseaine sisaldusega ja hea viljakusega mullas • Kilemultšiga maasikaistandikus antakse väetis peenrasse enne kilepanekut • Maasikas vajab toitaineid kõige rohkem õisikuvarte ilmumise ajal • Väetamine toimub mullaanalüüsi järgi • Maasika istandikule sobiv huumusesisaldus on 2,5- 3,5%. 1
arv on kordades suurem kui USA enda rahvastik), et tagada söödava loomse valgu kogus aastas. Toidu kasvatamiseks on vaja suurendada maa pindala, selleks raiutakse maha metsi. Enim on troopiliste metsade pindala vähenenud Aasias ja Indoneesias, kus metsade pindala on viimase 50 aasta jooksul kahanenud üle 40 protsendi. Kuigi üheksa kümnendikku kogu toidust kasvatatakse pinnasel, on viljakat pinnast ainult veidi üle kümnendiku kogu maapinnast ning see on taastumatu. Maapinda ohustavad erosioon, kõrbestumine, hapestumine, sooldumine, saastumine ning masinate raskusest tingitud kokkusurumine. Mitteviljakad pinnased vajavad aga viljakuse tõstmiseks ja toodangu tagamiseks väetisi. Põllumajanduse mahu suurenemine toob endaga kaasa lisaks metsade maha raiumisele ka süsiniku eraldumise suurenemise ning pinnase toitainete, veevarude ning taime- ja loomaliikide arvu vähenemise [4].
Tallinna raekoda Tallinna raekoda on Põhja-Euroopa ainus säilinud gooti stiilis raekoda. See on pärit 13. sajandist ning seega vanim raekoda Baltimaades ja Skandinaavias. Kultuurimälestis nr 1199 . Kunagise turuväljaku lõunaküljel paiknev hoone on 36,8 meetrit pikk, laius läänes on 14,5 ja idas 15,2 meetrit. Hoone on kahekorruseline ja avara keldrikorrusega. Tallinna raekoja torni tipus 1530. aastast asuv tuulelipp Vana Toomas on kujunenud üheks Tallinna sümboliks. Torni kõrgus maapinnast on 64 meetrit. Raekoda on ehitatud hallist paekivist, katus aga savist katusekividest. Hoone ehitati kahekorruseliseks. See on piklik kellerdatud paekiviehitis. Kõrge sadulkatuse ja teravnurksete otsaviiludega hoone idafassaadist kerkiv, ülaosas masikuliitaoliseks friisiks laienev sale kaheksatahuline konsooltorn lõpeb kolmeosalise hilisrenessanss-stiilis lahtiste rõdudega tornikiivriga (16271628, G. Graff, taastatud 1952, arhitekt Albert Kukkur). 1433
Ohutusnõuded iluteenistuses Üldnõuded 1. Ettevõtet ei planeerita korrusele, kus põrand on maapinnast madalamal rohkem kui pool ruumi kõrgusest. 1.1. See tähendab seda, et iluteenistuses tegelev ettevõte ei saa olla nt keldrikorrusel. 2. Teenuste osutamise ruumide seina, lae, põranda ning sisustuse pinnad peavad olema vett mitteimavast materjalist, kergesti puhastatavad ning taluma niisket koristust. 2.2. Antud punkt on vajalik selleks, et ruum oleks puhas, et vältida pisikute, seente ja teiste mikroorganismide levikut. 3
· Materjalide ladustamine · Kukkumiste ärahoidmine · Kaitse kukkuvate esemete eest Paigaldamise reeglid · Tellingute materjal Tellingud ja tellingute osad võivad olla valmistatud terasest, alumiiniumist ja/või puidust. · Töölavad Platvormid (lauad, puitplaadid jms) peavad olema asetatud nii, et need ei hakkaks kõikuma ega libiseks. · Külgmised ohutuspiirded Kui töölava on maapinnast kõrgemal kui 2 meetrit, peavad tellingutel olema külgmised ohutuspiirded. · Toestus Tellingud peavad koormusi turvaliselt kandma. Seepärast peavad need olema toestatud. · Kinnitamine Kõik vabaltseisvad tellingud, mis ei ole stabiilsed, tuleb ehitise külge kinnitada. Stabiilsed vabaltseisvad tellingud on näiteks teisaldatavad tellingud, ehitusplatvormid jms. Töölavana kasutatavad tellingud Töölavad Kõige lihtsamad tellingud on töölavad
Võib-olla hakatakse Kiviõli ja Kohtla-Järve tehismägesid ükskord samasuguse huviga vaatamas käima kui Cheopsi püramiidi praegu? Kus on Eesti kõrgeimad tehismäed? Mõned inimestest arvavad, et kõrgeim ja suurim tehismägi asub Kiviõlis. Seal on võimsaima tehismäe suhteline kõrgus 115m, kuid see oli aastaid tagasi, kui see mägi oli tehismägedest kõrgeim. Nüüd on välja mõõdetud, et kõrgeim aherainemägi asub Kohtla-Järves, mille suhteline kõrgus maapinnast tipuni on 122m ning see mägi kasvab aina edasi. Üks tuntumaid aherainemägesid on Kukruse mägi, mis süttis 1967. aastal ka põlema. See tehismägi on ära haljastatud ja selle järskudelt nõlvadelt saab alla lasta lumalaua, suuskade kui ka autoga. Kokkuvõte Niisiis on kõigi Eesti pinnavormide seas suhtelise kõrguse rekord paraku mitte loodusliku, vaid inimtekkelise mäe käes. Ja erinevalt looduslikest võivad sellised künkad ajapikku kasvada veelgi kogukamaks
Televiisorist, raadiost On TV, On the radio. BY/NEXT Kellegist paremal või vasakul pool Jane is standing by/next TO/BESIDE to/beside her car. UNDER Madalamal kui miski muu asi, The bag is under the table. maapinnal BELOW Madalamal kui miski muu asi, kuid The fish are below the maapinnast kõrgemal surface. OVER Kaetud millegi poolt Put a jacket over your shirt. Tähendus rohkem kui Over 16 years of age. Teisele poole saamiseks (across) Walk over the bridge. Takistust ületama Climb over the wall. ABOVE Kõrgemal kui miski, aga mitte üle A path above the lake.
tõmmatakse sinna lapiku pulgaga umbes 1...1,5 cm sügavune rennike, kuhu külvatakse 15...20 männiseemet, mis aetakse renni serva liivaga kinni ja tallatakse kergelt või patsutatakse käega kinni. Kasutatakse kuivematel liivmuldadel. Männi istutamine: Potitaimed Istutamisel vajutab töömees toru lõhikuga koonilise tervaiku maasse ja jalaga hoovale vajutades avaneb teravik, mis moodustab istutusaugu. Siis pannakse torusse potitaim, mis vajub lävi toru auku. Taim peab jääma 1...2cm maapinnast sügavamale ning see vajutatakse jalaga kinni. Nagu varem märgitud, saab potitaimi istutada ka kitsama teraga istutuskõpla abil. Istutavaid taimi võetakse rihmaga üle õla kantavast kastist, mis mahutab 50...200 taime, millest jätkub 0,5...1 tunniks. Enne istutamis tuleb potitaimi kõvasti kasta, et turbatuub oleks veest läbi imbunud. Kultuurihooldus: Hooldusviise on väga mitmesuguseid olenevalt kasvukohatingimustest ja kahjustajate
-Lühilained peegelduvad ionisfäärilt ja maa pinnalt ja t-aeg peegeldumisest tagasijõudmiseni. võivad levida üle maakera. 16.Selgitada GPS süsteemi. -Ultralühilained levivad sirgjooneliselt, ei paindu, ega GPS on ülemaailmne satelliit navigatsioonisüsteem. põrku, tungivad ionosfäärist läbi. Koosneb 24-satelliidist, mis tiirlevad ümber Maa, 15.Selgitada raadio lokatsiooni põhimõtet. maapinnast 20200km kõrgusel, ringlevad kuuel Raadiolokatsiooniks nim. objektide asukoha ringorbiidil, igaühel neli satelliiti. Iga satelliit teeb määramist raadiolainete abil. Kasutatakse ööpäevas 2 ringi ümbes Maa ja saadab pidevalt ülikõrgsageduslikke võnkumisi. Vastava antenni abil raadiosignaale. Vastuvõtja autos mõõdab signaali saadetakse võnkumised välja kindlas suunas. teel oleku aega ja arvutab kauguse satelliidist.
funktsiooni. Hüdroisolatsioonitöid ei tohi teha, kui õhutemperatuur on alla +5 C. Kuivamisfaasis peab isolatsiooni kaitsma sademete, päikese ja külma eest. Sobivateks aluspindadeks on betoon, müüritis, lubitsement- või tsementkrohv. Hüdroisolatsioonikihti ei tohi paigaldada üle teravate nurkade. Välisnurk tuleb maha lõigata ja sisenurgad täita tihenduskrohviga, raadiusega 4...6 cm. Hoone sokliosas, kuni 30 cm maapinnast, on oodata pritsvee suuremat koormust. Nimetatud piirkond tuleb katta kahe kihi mineraalse isolatsioonivõõbaga, mis tagab tugeva ja kindla aluspinna järgnevale pinnakattele. Bituumenkatet kasutades võib tekkida olukord, kus läbi müüritise tungiv niiskus võib hüdroisolatsiooni müüritise küljest lahti suruda. Renoveerimistööde korral tuleb isoleeritav välispind täielikult lahti kaevata. Samuti peab olema ka piisav liikumisruum töö tegijatele
õppeaines Arhitektuur projekt I VARIANT 2 Projekteerida kaasaegne mere lähedusse sobiv korterelamu, millega võiks hoonestada Koplis 3.liini ja Sepa tänava vahelise ala (asukoht on lisatud detailplaneeringu väljavõttel). Hoonealune pind 14x21,5 m (vastavalt detailplaneeringule) Käesolevas kursuseprojektis võib hooneid vajadusel laiendada siseõue poole kas osaliselt või kogu ulatuses 4 m võrra (kuni hoone- aluse krundi piirini). Korruste arv 3 (sh. 2 täiskorrust) Kõrgus maapinnast max 10 m (kõrgus parapeti servani või katuse harjani) Tulepüsivusklass TP2 Katus kaldkatus (ühe või kahepoolne) või horisontaalne katuslagi üliõpilase valikul. Elamu projekteerida keldrita. Sõltuvalt plaanilahendusest võivad osaliselt 1.korrusel paikneda panipaigad korteritele. Soovitav on projekteerida elamu tuulekojaga ja sissepääsu kohal oleva elamuga sobiva varikatusega.
c. sorti vaja kiiresti paljundada d. kiirendada taime kasvu ja seemnete valmimist e. vanade puude noorendamisel f. taimede kahjustatud osade taastamisel g. külmakindluse tõstmiseks ja haiguskindluse tõstmiseks · Alusteks kasutatakse 24 aastasi koolitatud seemikuid/pistoksi ja haljaspistikuid · Dekoratiivse vormi iseärasustest või taime kasvatamise otstarbest olenevalt poogitakse juurekaelale, juurekaelast veidi kõrgemale ning rippoksaliste ja keravormide puhul tüvele, maapinnast 1-2 m. kõrgusele · Tavaliselt poogitakse harilikule-või ungari sirelile Nõudeid, mida pookides arvestada · alus peab poogendiga biokeemiliselt sobima, · poogendi kambium peab olema tihedas kontaktis aluse kambiumiga, · pookoksi tuleb varuda sobival aastaajal. · Poogendi pungad peavad olema pookimise ajal puhkeolekus, pung peab olema hästi arenenud. · Peale pookimist tuleb haavad liigse aurumise ja haigustekitajate taime sattumise vältimiseks hermeetiliselt sulgeda
soojuskiirgust. Peamisteks on veeaur, CO2, CH4, N2O Kasvuhooneefekt – temperatuuri ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte (klaas, kile) all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojuskiirgust. Atmosfäär ise toimib kasvuhoonena, sest kasvuhoonegaasid neelavad pikalainelist kiirgust ega lase seda suurel määral atmosfäärist välja. Osoonikiht – maapinnast 10 – 50 km kõrgusel paiknev osoonist (O3) koosnev kiht, mis neelab Päikeselt saabuvat ultraviolettkiirgust ning kaitseb sel moel elu Maal. Happesademed – gaasiliste väävli- ja lämmastikuühendite lahustumise tõttu õhu veepiisakestes tekkinud happelise reaktsiooniga sademed. Sudu – suitsu ja muude lisandite tõttu mürgiseks muutunud udu, tekib saastunud õhus (mootorsõidukite heitgaasid, küttekollete suits, tehaste heitained) tuulevaikuse ja udu
Babüloonia linnad Babülon asetses strateegiliselt väga heas kohas seal, kus Tigris ja Eufrat teineteisele kõige lähemale jooksevad. Elanikkond jagunes vabadeks kodanikeks ja orjadeks. 1) Vana Babülon - Arvatavasti oli ümbritsetud ringmüüri ja vallikraaviga. Linna keskel oli ilmselt suure siseõuega kindlustatud loss ning tsikuraat peatempliga. Ajalookroonikais on teateid mitmekorruselistest elamutest, mis olid ehitatud maapinnast kõrgemale asetatud platvormile. 2) Uus-Babülon e. Kaldea riik Linnaehituses sai Uus-Babülonile eeskujuks Vana- Babüloonia. Linn koosnes umbes 300 ha suurusest kindlustatud vanast linnasüdamikust, uuemast eeslinnast ning kogu seda ala ümbritsenud urbaniseerunud territooriumist. Uus-Babüloni plaan oli peaaegu korrapärane ristkülik, mille Eufrat poolitas vana- ja uuslinnaks. Linn oli ümbritsetud kahekordse ringmüüriga ja hüdroehitiste süsteemiga,
Hüdrogeoloogia on teadus põhjavetest. Põhjavete hulka kuuluvad kindlasti veed, mis on allpool maapinda, kuid siin on üks väikene aga. Maapinnast alates on harilikult tegemist mullaga. Mullas on mullavesi. Allapoole minnes võib olla tükk tühja maad enne kui ilmneb esimene tõeline põhjavee kiht mida nimetatakse pinnaseveeks. Seda tükki tühja maad nimetatakse aeratsioonivööks. Aeratsioonivöö kaudu toimib põhjavee toitumine ehk infiltratsioon. Sademed jaotuvad kolmeks: 1. Auruvad atmosfääri tagasi ja tarbitakse taimestiku poolt 2. Jooksevad pinnavette 3. Infiltreeruvad põhjavette Aeratsioonivöös pesitseb veel üks liik vett
viupesades. Muneb kuni 15 muna. Pojad on pesahülgajad. Kuulub kolmandasse kategooriasse. Peoleo: Levinud üle kogu Eesti. Elupaigaks on lehtmetsad, puisniidud, lehtpuudega salukuusikud, suured pargid ning kuivad valgusrikkad männikud. Elutseb ja rändab paariti. On päevase eluviisiga. Eestis on rändlind, saabub meile mai keskel. Lahkub tavaliselt juba augusti keskel. Talvitub Lõuna-Aafrikas ning Aafrika troopilises osas. On putuktoiduline, kuid suve teisel poolel sööb ka marju. Pesa asub maapinnast 16 meetri kõrgusel. Pessa munetakse 3 kuni 5 muna. Keskmine eluiga on 1,2 kuni 1,6 aastat ning maksimaalne eluiga on 14 aasat 10 kuud. Pole looduskaitse all. Kodukakk: Eestis on kodukakk kõikjal levinud tavaline haudelind. Eestis paregu 1000 kuni 2000 paari. Segamatult pesitsedes kasutavad kodukakud sama pesapaika aastaid. On aktiivne peamiselt öösiti. Toitub pisinärilistest, väiksematest lindudest, harva hakisuurustest lindudest
neljakandilise haruneva Päikesta tahab algul Kuival ajal kasta Taim lõigatakse maha 5cm varrega Savisel mullal hävib Ei vaja külviks külvivagu Reavahed on soovitatav kõrguselt maapinnast ja Kasvab umbes 25cm Vihmase suve korral ei aita Taimed istutatakse katta turbamultsiga pannakse kohe kuivama kõrguseks ka kobestamine avamaale öökülmade Teise korda koristatakse
puissõnajalad. Kõrgemate puude lehed on paksud ja nahkjad, et vastu pidada tugevatele vihmahoogudele ja auramise vähendamiseks kaetud vahaga. Alumiste taimede lehed on õrnemad ja õhemad. Paljudel puuliikidel on lisatoestuseks plank- ja tugijuured. Maapinnani jõuab väga vähe valgust ja metsaalune on hämar. Paks kõdukiht on soodne kasvupaik seentele, seal suudavad kasvada ka mõned varjulembesed sõnajalad ja vaid vähesed õistaimed. Valgusepuuduse tõttu on enamik elust koondunud maapinnast kümneid meetreid kõrgemale. Puud on igihaljad ning õitsevad ja viljuvad aastaringi. Suurem osa vihmametsa värvikirevatest viljadest ja õitest kasvavad võrastikes, kinnitudes tihti otse tüvedele ja jämedatele okstele. Mitmed taimeliigid kasutavad valguse ja toitainete hankimiseks teisi taimi. Kiiresti kasvavate vartega liaanid ronivad võsutippudega puutüvele kinnitudes võradesse, kus nad kasvatavad oma õisi ja vilju. Võrasse jõudnud liaanid
betulinum). Soodsal roosteaastal sööb ta juba augustis paljud sookase lehed elujõuetuks ja seetõttu need kolletuvad järk-järgult. Et sookased on pikka aega kollasekirjud, ei ole neil võimalik anda arukasega võrreldavat kullaetendust. Kui nüüd kullendavat rabakaske (arukaske!) lähemalt vaadata, võib tema tüve alusel ja okste jämedamatel osadel näha sügavalt lõhestunud musta korpa, mis ülalpool asendub järsult valge tohuga; naabritest sookased on aga maapinnast ladvani ühtlaselt valged, vanana kärnaselt halli-mustatähnilise tohuga. Ka pungad klapivad laukaäärsel kaunitaril arukase omadega: nad on ümara tipu ja kõva vahakattega; ümbruse sookaskedel on pungad enamasti teritunud ja veidi kleepuvad. Kui palju leidub raba südames arukaski, sõltub naabrusest, sest neid külvavad ümbruse arumetsad. Laialdastest madal- ja siirdesoodest ümbritsetud rabadel ei pruugi arukaske olla. Rabades kasvab ka soo- ja arukase hübriide. Siin on
.Kõrguse suurenedes 60 kord, kiirendus väheneb 60² korda. N.2.-st F~g, aga g~1/r², seega F~1/r². Gravitatsiooni konstant g võrdub arvuliselt kahe ühe kgpunktimassi vahel mõjuva gra.jõuga kui nende vaheline kaugus on 1m.(j) (F=6,67*10¯¹¹ N*m²/kg²; G=F*r²/m1m2. Raskusjõud on grv.jõu avaldamis vorm maakületõmbjõud. F=GmM/R²;Kui kehale mõjub vaid raskusjõud siis langeb ta maa poole vabalangemise kiirusega. g=F/m=GmM/mR² =>g=GM/R²; raskusjõu valem:F=mg;Vabalangemise kiirus maapinnast kõrgemal g1=GM/(R+h)²; Kehakaal on jõud millega keha mõjub alusele või riputusvahendile(j) (Fr=klotsile mõjuv raskusj.; P=klotsi kaal)(j) (P=kuul. kaal; Fr=kuul.-le mõjuv raskusj.) kui alus on maasuhtes paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt siis kehakaal võrdub ervuliselt raskusjõuga. Kui alus liiub kiirendusega siis kal erineb arvuliselt raskusjõust. P=m(g±a) Kiiendusega liikuva kha kaal. Kui a=g,siis P=0(kaaluta olek)
Pinnase poorides olev vesi külmudes paisub, sulades aga kahaneb, tekitades selliselt ebaühtlasi deformatsioone pinnase kerkeid millega kaasnevad ebasoovitavad ja ohtlikud praod vundamentides. Külmunud pinnase mahumuutus sõltub mitte ainult niiskusest, vaid ka pinnase terakeste (lõimise) suurusest ja pinnasevee tasemest. Et vältida ebasoovitavaid deformatsioone, tuleb hooned rajada allapoole pinnase külmumispiiri Eestis normatiivselt 1,2 m maapinnast või kaitsta hoonet ümbritsevat ja hoonealust pinnast niiskumise ja külmumise eest soojustamise ja drenaazi ehitamise teel 8.1.13 Põrandad K.Kenk 2 Aluse püsivuse all mõistetakse kogu aluse kandvate pinnasekihtide liikumatust üksteise suhtes 8.1.13 Põrandad K.Kenk 3 Ehitusaluseks kasutatavad pinnased liigitatakse: · kaljupinnased ·jämedakoelised pinnased (jämepinnased) moreen ·peenekoelised pinnased
Kõrgemale poole ei saaks panna, sest siis muutuks kastmine ebatäpsemaks: osa kastmisveest läheks kaotsi ning vahekäiku, kuhu vesi sattuda ei tohiks, võib sattuda vett. Pihustite süsteem oleks seotud ühtse veevärgiga ehk pumbast tuleks üks toru, mis viiks vett igasse pihustisse. Pihustid oleks kinnitatud laest, sedasi ei raisataks väärtuslikku mullapinda ning mahub rohkem istikuid. Laest tuleks kinnitused, mis ulatuks kuni poole meetri kõrguseni maapinnast, nende küljes oleks raudlatid. Lattide küljes oleks pihustid. Lattides voolaks ka vesi, sinna jõuaks vesi pumpadest lõbi voolikute. Kui on tarvis istikutega midagi teha ja latid jäävad ette, siis saab need lae alla tõsta ning pärast poole uuesti alla. Iga pihusti pritsiks vett ümber enda 360 kraadi ulatuses. 5. Pihustitena kasutataks sprinklereid, ehk maapinnalt oleks pandud postikesed, mille otsas on 180 kraadi pöörlev pihusti, vee surve mõjul
Arhitektuur Kreeka ehituskunsti suurimaks saavutuseks on templid. Kõige tüüpilisem tempel oli ristküliku kujuline. Alguses kasutati templi ehituseks puitu ja savi, hiljem ka kivi ja marmorit. Kivide sidumiseks ei kasutatud mörti, vaid mettalist klambreid. Tempel koosnes akendeta ruumist, kus asus jumala kuju ning hoone toetus reas seisvatele sammastele. Templi välisvaates võib eraldada kolme põhiosa. Tempel seisab platvormil, mis on maapinnast kahe või kolme astme võrra kõrgem. Platvormi nimetatakse krepidomaks. Krepidoma viimast astet nimendatakse stülobaadiks. Stülobaadil on sambad ja sammastele toetub talastik koos katusega. Templi ehitamisega käisid kaasa kindlad reeglid, näiteks templi küljel peab olema kaks korda rohkem sambaid kui kitsamal küljel. Kõige iseloomulikum joon kreeka arhitektuuris ongi sammas. Sammas jaguneb kolemeks
Rainforest destruction Gerly Haaristo 206 RMÜ The Disappearing Rainforests Kaduvad Vihmametsad · Rainforests once covered 14% of the earth's land surface; now they cover a mere 6% and experts estimate that the last remaining rainforests could be consumed in less than 40 years. · Vihmametsad katsid kunagi 14% maapinnast, praegu katavad nad ainult 6% ja eksperdid arvavad et viimased alles olevad vihmametsad nö. tarvitatakse ära vähema kui 40 aasta pärast. Causes of rainforest destruction Vihmametsa hävitus põhjused. · Logging · Agriculture · Fuelwood- küttepuud · Large Dams- suured tammid · Mining and industry- kaevandus ja tööstus. · Tourism turism. · Poverty and overpopulation vaesus ja ülerahvastatus. · Colonialism kolonialism.
Pikselöögist 27. juulil 1931 süttis torn taas. Kustutati tuli ning torn taastati. 1950. aasta septembris anti kirik baptistide Tallinna Oleviste Kogudusele. 1954. aastal toimus siseremont. Vaateplatform on avatud kirikutornis 60 meetri kõrgusel. Paikneva torni tipus kullatud muna, mis on läbimõõduga 114cm. Tallinna Linnavlitsus on määrustanud, kui juurde Tallinasse ehitatakse uusi kõrghooneid, kõrgemad ei oleks kui praegune Oleviste kiriku praegune 123,7 meetrit maapinnast. Kasutatud kirjandus: www.google.com http://et.wikipedia.org/wiki/Oleviste_kirik Eesti Entsüklopeediline sõnaraamat(KRK 2008)
Kaugushüpe ja selle ajalugu Kaugushüpe on kergejõustiku ala, milles sportlased püüavad hüpata lähtepunktist võimalikult kaugele. Võistlejad sprindivad jooksurajal, mis tippspordivõistlustel on tavaliselt kaetud samasuguse kummeeritud rajakattega nagu jooksjate rajad, hüppavad maapinnast pisut kõrgemale ulatuvalt puust pakult nii kaugele kui suudavad, maandudes kastis, mis on täidetud peenikese kruusa või liivaga. Mõõdetakse vähimat kaugust paku ning võistleja poolt jäetud jälje vahel. Kui äratõukel jääb osa jalast pakust ettepoole, selle tuvastamiseks on pakust eespool plastiliinikiht. Hüpe koosneb neljast osast: hoojooks, äratõuge, lend ja maandumine. Võistluskorraldus võib olla erinev, kuid tavaliselt saab iga võistleja teatud arvu katseid pikima hüppe tegemiseks ning tulemuseks loetakse pikim määrustekohane hüpe. Võitjaks kuulutatakse võistleja, kes võistluse lõpuks on sooritanud pikima mää...
Sissejuhatus Esimesed teated Eesti põlevkivist pärinevad 1725. aastast rännumehe J.A.Güldenstädti sulest, kes mainib, et Jõhvi läheduses leidub kivimeid, mida võib põlema süüdata. Rahva suus leviva legendi järgi olevat üks külamees ehitanud sauna ümbruses leiduvatest pruunikatest kividest. Suur olnud mehe kohkumine, kui nendest pruunidest kividest ehitatud saun maha põlenud. Ajalugu 140 aasta jooksul jätkus põlevkivi ja maardla uurimine, algul episoodiliselt, hiljem juba Venemaa võimude ülesandel süstemaatiliselt. Põlevkivi tööstuslik kaevandamine ja kütusena kaevandamine algas 1916 a. tingituna esimese maailmasõja aegsest kütusekriisist. Esimesed katsed põlevkivist õli toota tehti 1916. aastal, mil Järve küla lähedale rajati esimene katsekarjäär ja 22 vagunit põlevkivi saadeti Petrogradi tööstuslikuks katsetamiseks. Esimesena 1919. aastal, alustas tegevust Riigi Põlevkivitööstus Kohtla-Järvel, 1922. aastal aktsiaselts "Kivi...
LENDORAV Lendorav on näriliste seltsi, lendoravlaste sugukonda kuuluv pisiimetaja. Ta on Eesti faunas ainuke lendorava perekonna esindaja.] Lendorav on Eestis oma areaali läänepiiril, levilaks on Virumaa metsad. Lendorav on öise eluviisiga ning vajab ellu jäämiseks vanu metsi. Ta on Eestis I kategooria kaitsealune liik. Levila Lendorava areaal asub kogu Põhja-Euraasia sega- ja lehtmetsavööndis. Alates Lääne-Soomest ja Baltimaadest, läbi Siberi ja Vaikse ookeani rannikuni. Eestis on lendorav oma levila läänepiiril ning peamine levila jääb Virumaa keskosa rabasid ümbritsevatesse vanadesse metsadesse. Veel leidub teda isoleeritud asurkondadena Lõuna- Pärnumaal, Soomaal, Harju-- ja Raplamaal. Arvukus Kogu levila piires on arvukus üsna väike ning hajus, kuid täpseid andmeid ei ole teada. Arvukuse ja elupaikade vähenemine on olnud iseloomulikud ja süvenenud pidevalt terve 20. sajandi vältel. Levila idaosas on arvukus suurem kui lään...
Eesti põlevkiviressursid 1. Eesti põlevkivivarud katavad umbes 3000 km2. 2. 425 km2 on juba kaevandatud. 3. Kasutuskõlbliku põlevkivi varu on umbes 12 miljardit tonni (hinnangud erinevad). 4. Põlevkivi on kaevandatud kokku üks miljard tonni. 5. Eesti põlevkivi on umbes 450 miljonit aastat vana. 6. Kasutuskõlbliku põlevkivi kütteväärtus on umbes 19002600 kcal (811 MJ/ kg). 7. Eesti põlevkivi on leitud 1070 meetri sügavuselt maapinnast. 8. Kaevandatava põlevkivi kiht on 2,7 kuni 2,9 meetrit paks. 9. Kiht õheneb jätkuvalt 2,1 meetrini lõunas ja 1,6 meetrini läänes.
majakasignaali saatmiseks; · PL - satelliidi eksperimendimoodul, sisaldab päikesepurje traati ja kõike muud eksperimendiks vajalikku; · STR - satelliidi struktuursed elemendid (raam, külgi katvad paneelid ja raadioantennid). Maapealse toe tagavad: · GS - sidekeskus satelliitidega sidepidamiseks; · MCS - missioonijuhtimissüsteem ehk tarkvara, mille abil on võimalik satelliidi tööd kontrollida. ESTCube-1 orbiidi kõrgus maapinnast on ca 650 kilomeetrit, satelliidi kiirus orbiidil umbes 7,46 km/s. Tehiskaaslase kavandamisel ja ehitamisel on järgitud kuupsatelliidi standardit (mass kuni 1,3 kg ja mõõtmed 100×100×113,5 mm). Raketiga saadeti orbiidile kolm satelliiti: ESA-le kuuluv taimestikuseire satelliit Proba-V, Vietnami kosmoseagentuuri ilmastikuseire satelliit VNREDSat-1 ja tudengisatelliitide programmi alusel üles saadetav Eestis valmistatud EstCube-1.
Nike tempel Artemise tempel Hellenism - Korintos • erineb jooniast sambakapiteeli poolest. • ehhiin on karika- või vaasikujuline, mida katavad lopsakad taimevormid, mis kujutavad üleminekut ümaralt ehhiinilt nelinurksele abakusele. • sambad olid kõrged ja saledad ning luksuslikud. • karüatiid- naisekujuline sammas • stülobaat- klerpidoma viimane aste • klerpidoma- alaehitus ~3 trepiastet maapinnast • tempel- ristkülik, väljast uhkem, kaunistatud sammastega • reljeefid- müütidega kaunistatud, rituaalid, templist väljas Olümpieion(Ateenas) 2.2 Skulptuur: Arhailine ajastu 7.-5. saj e.m.a: • Periood pärslaste võidust Ateena üle kuni kreeklaste alade tagasi vallutamiseni. • Kreeklased võtsid skulptuuris omaks Egiptuse ja idamaade motiive, nii luues eripärase stiili.
marju. Masinal töötab peale kombaineri 2 abitöölist kastide vahetamisel. Nõuded masinkoristuseks sobivale istandikule: Sobiv sort (püstised sitked oksad, üheaegselt valmivad ja tugevad marjad) Tihendatud asetus Põõsa alus kitsas (20-30 cm) Põõsas hõre, kuivanud ja ristunud oksteta Maapind tasane ja vallideta, rohi niidetud Saak suur, marjad kõrgemal kui 30 cm maapinnast (alates 4-5. aastast) Viimati täiendatud 29.10.07
Pookimine Pookimise (vääristamise) all mõistetakse pookimisajale ja –viisilevastavate lõigete tegemist poogendile ja pookealusele ning nende omavahelist kokkusobitamist ja ühendamist. Bioloogilisest seisukohast on pookimine kahe taime looduslike omaduste vegetatiivne ühendamine. Mõnikord ühendatakse rohkem kui kahe taime looduslikud omadused. Pookimisega paljundatakse viljapuid ja ka ilupuude ja –põõsaste sorte ja vorme nii näiteks püramiid- ja keravorme, lõhis-, kirju- ja punaselehelised ning täidisõielisi vorme, samuti roose, elulõngu ja sireleid. Pookimist teostatakse juhul kui: a. on tarvis säilitada klooni mida teiste meetoditega paljundada ei saa b. poogitud isendid on elujõulisemad c. sorti vaja kiiresti paljundada d. kiirendada taime kasvu ja seemnete valmimist e. vanade puude noorendamisel f. taimede kahjustatud osade taastamisel g. külmakindluse tõstmiseks (roosid, pöögi punaseleheline...
osakeste kokkupõrked Maa atmosfääri osakestega. Virmalised esinevad nii põhja- kui ka lõunapoolkeral. Virmalised tekivad, kui atmosfääri aatomeid ergastatakse päikesetuule osakeste poolt. Ergastuse tulemusel kiirgub valguskvant, mida inimesed näevad virmalistena. Kui ergastatuks osutub atomaarne hapnik, kiirgub sellest kas rohelist või punast valgust. Molekulaarne lämmastik kiirgab aga punakat või violetset valgust. Virmaliste tekkimise keskmine kõrgus on 105 km maapinnast. Madalaim kõrgus on umbes 80 km ja kõrgeim umbes 200 km. Halonähtuste tekkimise põhjuseks on jääkristallid kiudkihtpilvedes troposfääri ülemises kihis kõrgusel 510 km. Kiirte käik kristallis ja halo kuju oleneb kristalli kujust ja kristalli asendist päikesekiirte suhtes. Jääkristallid murravad ja peegeldavad valgust kui väikesed klaasprismad. Osa kiiri peegeldub kristalli välispinnalt, osa kiiri tungib aga kristalli sisse
Põltsamaa Ühisgümnaasium Kaugushüpe Referaat Annika Allik 9d 2009 Sisukord: 1Üldkirjeldus 2Võistluskorraldus 3Ajalugu 4Treening 5Medalivõitjad (alates 1992.a) Kasutatud kirjandus Üldkirjeldus Kaugushüpe on kergejõustiku ala, milles sportlased püüavad hüpata lähtepunktist võimalikult kaugele. Võistlejad sprindivad jooksurajal, hüppavad maapinnast pisut kõrgemale ulatuvalt puust pakult nii kaugele kui suudavad, maandudes kasti, mis on täidetud liiva või kruusaga. Kui äratõukel jääb osa jalast pakust ettepoole, siis on katse ebaõnnestunud. Hüpe koosneb neljast osast: ·hoojooks ·äratõuge ·lend ·maandumine Edu sõltub kaugushüppes põhiliselt hoojooksu kiirusest ja kõrgest hüppest äratõukel. Paljud sprinterid on ka edukad kaugushüppes. Võistluskorraldus
muutes sellega sängi sirgemaks. 15. Kuidas ja miks kujuneb delta? Delta tekib purdosakeste settimisel aeglasema vooluga jõelõigul. Setete kuhjumisel muutuvad nad takistuseks jõevoolu teel ning jõgi peab otsima uue tee. 16. Mis on infiltratsioon, aeratsioonivöönd ning küllastusvöönd? Infiltratsioon on sademe- või pinnavee imbumine pinnasesse või aluspõhjakivimite pooridesse ja pragudesse. Aeratsioonivöönd on maakoore ülemine, maapinnast põhjavee pealispinnani ulatuv osa, mille poorides on nii õhku kui vett. Küllastusvööndiks nimetatakse maakoore osa, kus kivimites olevad poorid ja tühimikud on täitunud veega ning on kujunenud põhjaveekiht. 17. Millest sõltub põhjavee liikumise kiirus maa sees? Veekihi langust(kihi kallak) ja kivimite veejuhtivusest. 18. Kuidas tekivad termaalveed? Termaalveed kujunevad: kui põhjavesi jõuab suurele sügavusele või on tegemist vulkaanilisega
Kaamelid saavad sulgeda ka ninasõõrmeid, et vältida liiva sattumist hingamisteedesse. Ta ei lase liival kõrva tungida. Selle jaoks on tal kõrvas tihe karvastik. Kaamel on keskkonnaga väga hästi kohastunud. Kaamel hakkab higistama, kui kehatemperatuur on tõusnud väga kõrgele. Seda, aga juhtub väga harva. Nii hoiab ta suurel hulgal vett. Keha üleliigse kuumenemise eest kaitsevad pikad jalad, mis hoiavad keha maapinnast kõrgusel, kus temperatuur on kuni 10° madalam maapinna temperatuurist. Liival kõndimiseks on kaamelil paksud ja laiad jalatallad. Need ei vaju liiva sisse kuna on paksud. 6 KOKKUVÕTE Autor õppis antud referaadist, et kaamelid on kõrbes asendamatud loomad. Nad võivad olla terve talve ilma veeta ja kaameleid hüütakse ,,kõrbelaevadeks", sest ta tõstab käies ja joostes korraga mõlema kehapoole jalgu
siis nendel punktidel hoitakse järjestikku tagumist latti pärast seda, kui ta on sidepunktilt ära võetud ja neid punkte nimetatakse vahepunktideks. 34. Mis on reeper ja millised on reeperite liigid? Reeper - kohtkindel geodeetiline märk, mis on kindlustatud (tähistatud) selliselt, et see ei hävineks ega muudaks oma asendit ilma kõrvalise (inimtegevuse) mõjuta Riiklikud reeperid on rajatud maa sisse või hoonete vundamentidesse. Kapitaalsemad reeperid on rajatud maapinnast alla poole ja reeperi märk asub maapinnast vähemalt 0,5 m allpool. I; II ja III klassi võrk ning tihendusvõrk I 1 punkt 225km2, 13 punktist, punktide vaheline kaugus on 70-110 km. II - 199 punkti vahekaugusega ca 15 km. Tihendusvõrk koosneb 3922 punktist (põhiliselt paarispunktid), punktide tiheduseks on üks punktipaar 16 - 25 km² kohta (keskmise vahekaugusega 5 km) ja paarispunktide omavaheline kaugus ca 500 m.
Pikaajaline või ühekornde väga tugev kiirguse hulk põhjustab rakumutatsioone. 2.Nimeta vähemalt 6 teed, kuidas radoon võib majja jõuda. 1. praod põrandas, 2. konstruktsiooni ühenduskohad, 3. praod seintes, 4. tühimikud põranda all 5. praod torude ümber, 6. tühimikud seintes, 7. joogiveega 3.Selgita, milliseid teid pidi radioaktiivsus (ka radoon) võib jõuda organismi. Siseruumidesse jõuab maapinnast pärinev radoon peamiselt põrandas/vundamendis olevate pragude ning avade (nt avad torustiku või juhtmete jaoks) kaudu. Kuna tavaliselt on rõhk hoonetes madalam kui väljas ja radoon liigub eelkõige koos õhuvooludega, siis soodustab see radooni liikumist väliskeskkonnast hoonetesse. Mitte kogu maapinnas uraani lagunemise tulemusena tekkiv radoon ei jõua atmosfääri, osa sellest jääb pinnasesse või hoopis lahustub näiteks põhjavette.
Pikaajaline või ühekornde väga tugev kiirguse hulk põhjustab rakumutatsioone. 2.Nimeta vähemalt 6 teed, kuidas radoon võib majja jõuda. 1. praod põrandas, 2. konstruktsiooni ühenduskohad, 3. praod seintes, 4. tühimikud põranda all 5. praod torude ümber, 6. tühimikud seintes, 7. joogiveega 3.Selgita, milliseid teid pidi radioaktiivsus (ka radoon) võib jõuda organismi. Siseruumidesse jõuab maapinnast pärinev radoon peamiselt põrandas/vundamendis olevate pragude ning avade (nt avad torustiku või juhtmete jaoks) kaudu. Kuna tavaliselt on rõhk hoonetes madalam kui väljas ja radoon liigub eelkõige koos õhuvooludega, siis soodustab see radooni liikumist väliskeskkonnast hoonetesse. Mitte kogu maapinnas uraani lagunemise tulemusena tekkiv radoon ei jõua atmosfääri, osa sellest jääb pinnasesse või hoopis lahustub näiteks põhjavette.
Tugevad lumesajud-jääda püsima kuskil asustatud piirkonnas või kodus Udu- Kindlasti tuleb kasutada helkurit ning olla ise autode suhtes tähelepanelikum.vältida minekut sellistesse kohtadesse, mis on võõrad ning kus on eksimise oht. Äike- jälgida, et ei viibiks äikese ajal kõrgete puude läheduses, samuti igasuguste elektri- ja sidemastide läheduses. soovitav tõmmata elektrivõrgust välja igasugused seadmed, Üleujutused- otsida varjupaika maapinnast kõrgematelt kohtadelt, otsida varjupaika maapinnast kõrgematelt kohtadelt, OHUÕPETUSE TEKSTI KÜSIMUSED peamine on enese kaitsmine. 15) Võimalikud avariiolukorrad ja õnnetused gaasitorustikul: gaasi leke hoonetes; gaasitorustikule mehhaanilise vigastuse tekitamine; gaasivarustuse katkemine; gaasi leke väljaspool ehitisi; gaasirõhu järsud muutused võrgus; gaasi kontrollimatu süttimine; plahvatus gaasivõrku ühendatud hoonetes.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
