Referaat õppeaines "Ökoloogia ja kekskonnakaitse" Tartu 2010 Meie rühma ostunädal Selle töö käigus pidime jälgima nädala jooksul rühma liikmete toitumisharjumusi ja mida need sisaldavad. Tulemus oli üllatus. See mida tarbisime oli enamjaolt küll eestimaine, aga isegi Eestist pärit toiduained sisaldavad väga palju E aineid. Peale eestimaise kauba, oli sellel nädala meie laual veel Itaalia, Läti, Poola, Bulgaaria, Tsehhi, Saksamaa ja Jamaika päritolu toitu. Toode Päritolumaa Hind E-ained Suitsuvorst Eesti 18,90 E450,E451,E300,E621, E575,E120,E250 Õnne sepik Eesti 6,50 E471,E322,E330, E480 Juust Eesti 22,90 Kaaliumnitraat, kaaliumkloriid Kalapulgad Eesti 13,90 E621
Metsavennad Eesti, Läti ja Leedu olid 1940. aastail Punaarmee poolt okupeeritud. Sellest ajast varjas end metsades endisi riigitegelasi või sõjaväelasi, kes oleks muidu vangistatud. Rohkelt hakati ennast metsas varjama pärast massiküüditamist 14. juunil 1941. Kui Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel alustati sõjategevust, läks Eestis rohkesti relvadega mehi metsa, et aidata kaasa Eesti vabastamisele bolsevistliku võimu alt. Esimesed kokkupõrked metsavendade ja Punaarmee vahel toimusid juba 22. juunil 1941.
aastal. Kõike suurema osatähtsusega sihtkoht soomlastele oli Tartu linn. Saksamaalt pärit turism kasvas juba kolmandat aastat järjest Eestis, mida võib seostada kevadel lisandunud lennuühendustega. Kõige rohkem Saksa turiste ööbis Tallinnas, tähtuselt teine sihtkoht oli Tartu. Rootsi ja Norra turismi populaarsus Eestisse vähenes ka see aasta, kõige enam külastati Pärnut ja Tallinnat. Samas Läti turistide arv Eestis saavutas uue rekord taseme. Läti turistide ööbimisi lisandus peaaegu kõigis Eesti sihtkohtades, suurim kasv oli Tartus ja Pärnus. Siseturism Eestis 2012.aastal on kasvanud tänu majanduskriisist tingitud nõudluste vähenemisele. Kõige kõrgem ööbimiste arv oli Tartu linnas ja maakonnas. Samuti väärivad mainist ka Harju, Lääne-Viru ja Viljandi maakonnad. Kõige suurem kasv Eesti siseturistide seas oli just puhkusreiside ööbimisel. Maailma Turismiorganisatsiooni (UNWTO) esialgsetel andmetel kasvas välisturism 2013
Henriku Liivimaa kroonika Henriku Liivimaa kroonika on preester Henriku kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti ala elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses. Kroonika on kirjutatud ladina keeles ning tõenäoliselt ajavahemikus 12241227. Oletatavasti kirjutati see aruandena paavsti legaadile Modena Wilhelmile. Kroonika tegevus algab 12. sajandi lõpust, mil Liivimaale tuli esimene piiskop Meinhard ning lõppeb 1227. aastaga, mil saarlased sakslastele alistusid. Teose põhiosa käsitleb eestlastevastast võitlust, ent palju ruumi on pühendatud ka Läti
b) Julius Kuperjanov Eesti sõjaväelaste juht, esindas meie riiki edukalt sõdades c) Eduard Viiralt d) Paul Keres- Esti esimene maletaja , tõi palju võite 4. Millal toimus Vabadussõda? Miks see sõda puhkes ? 28 nov. 1918- 2 veeb 1920, Eesti tahtis saada vabaks ja venemaa tahtis taastada endiseid piire. 5. Miks ei õnnestunud luua 1920. aastail Balti Liitu? Ainukesena olid selleks liiduks valmis Eesti ja läti , ülejäänud riigid olid omavahel tülis . Liitu taheti luua eesti , läti , leedu , soome ja poola vahel. 6. Nimeta kaks Euroopa riiki , millest kujunesid 1920 aastatel Eesti peamised vastased? Kommunistlik venemaa , natsistlik saksamaa 7. Reasta sündmised alustades varaseimast a) Saksa okupatsioon ( 2 ) b) Riigipööre Eesti vabariigis ( 4 ) c) Iseseisvuse väljakuulutamine ( 1 ) d) Vaikiva ajastu algus ( 5 )
August Gailit Sangaste 9. jaanuar 1891 5. november 1960 Rootsi Sündinud Lõuna-Eestis. Isa oli ehitusmeister, rahvuselt lätlane. Kodus räägiti kahte keelt-läti ja eesti, sest ema oli eestlane. Alates 1899. aastast õppis ta Valgas läti kihelkonna- ja linnakoolis, aastatel 1905 1907 Tartu linnakoolis, mille jättis pooleli. 1911-1916 töötas Riias ajakirjanikuna, tõlkis läti keelde Kitzbergi "Libahundi". Naaseb Tallinna ja jätkab ajakirjanikuna kuni kohtus Visnapuuga, said väga headeks sõpradeks, läksid ka Vabadussõtta koos. Ta võttis osa Vabadussõjast sõjaväeametnikuna ja sõjakirjasaatjana. Aastatel 19221924 elas ta Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias ning seejärel kutselise kirjanikuna Tartus, hiljem Tallinnas. Aastatel 19321934 oli ta "Vanemuise" direktor ja dramaturg, hoolitses repertuaari eest. Gailit oli alates aastast 1932 abielus
komiteede, presiidiumi, sekretariaadi, parteide Balti Assamblee 1991 Eesti, Läti ja Leedu eesmärk on kooskõlastada ja edendada Eesti, Läti ja Leedu parlamentide tegevust. ja huvigruppide vahel. kooskõlastamise nõude sellistes küsimustes,
NATO-sse kuuluvad riigid EL-i kuuluvad riigid Albaania Austria Ameerika Ühendriigid Belgia Belgia Bulgaaria Bulgaaria Eesti Eesti Hispaania Hispaania Holland Holland Iirimaa Horvaatia Itaalia Island Kreeka Itaalia Küpros Kanada Leedu Kreeka Luksemburg Leedu Läti Luksemburg Malta Läti Poola Norra Portugal Poola Prantsusmaa Portugal Rootsi Prantsusmaa Rumeenia Rumeenia Saksamaa Saksamaa Slovakkia Slovakkia Sloveenia Sloveenia Soome Suurbritannia Suurbritannia Taani Taani Tsehhi Tsehhi Türgi Ungari
abiks.pri.ee *1632 -ladina keeles *1802 -Saksa ja vene keeles 1819 -Eesti keeles 1914 -vene keeles Kuidas nimetati rahava poolt valitud esindusorganeid 1917.a.? Maapäev Kuidas nimetati rahava poolt valitud esindusorganeid 1920.a.? Riigikogu Kui kaua kestis Eestis Saksa okupatsioon? Algas 1918 märts ja lõppes 11.nov.1918. Kestis 9 kuud. Miks algas Vabadussõda? Sest Nõukogude Venemaa ei tunnustanud Leedu ja Läti iseseisvust ning alustas 1918 sõda Baltikumi vallutamiseks. Kirjelda Eesti Vabariigi I põhiseadust. Võeti vastu 15.juunil 1920 Asutava Kogu poolt. Sellega kehtestati laialdased kodanikuõigused: kõigi kodanike võrdsus seaduse ees, isiku ja korteripuutumatus, ühinemise, koosolekute, südametunnistuse, usu ja sõnavabadus, õigus eraomandusele, streigivabadus. Põhiseaduslikke õigusi kitsendas aga Tallinas ja piiriäärsetes rajoonides kehtinud kaitseseisukord. Eesti Vabariik
1997. aasta lõpus astus Eesti Talurahva Erakonda, mis ühines aprillis 1998 erakonnaga Parempoolsed. Liitumisel tekkinud Rahvaerakonna asutajaid ja aastani 1999 selle esimees, aastast 1999 Rahvaerakond Mõõdukad aseesimees, seejärel kuni aastani 2002 esimees. 2004. aasta Euroopa Parlamendi valimistel kandideeris Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimekirja esinumbrina. Kuulus Euroopa Sotsialistide Parteisse. Välisvisiidid: · Läti president Vaira Ve-Freiberga, 16. oktoober 2006, Riia, töövisiit · Soome president Tarja Halonen, 16. oktoober 2006, Helsingi, töövisiit · Ungari president László Sólyom, 22.23. oktoober 2006, Budapest, töövisiit · Leedu president Valdas Adamkus, Poola president Lech Kaczyski, Läti president Vaira Ve-Freiberga, 5.6. november , Vilnius, töövisiit · Gruusia president Mihheil Saakasvili, 22. november 2006, Thbilisi, töövisiit
· Saksa ordu · Johanniitide ordu Esimene rüütliordu tekkis aastal 1119, ja see oli Templiordu. Siis tekkis Johannese hospidali vennaskonnast Johanniitide ordu. Saksa hospidalist sai Saksa Ordu. Rüütlid said tegeleda seal sõjapidamisega. On pühendatud jumalale. 4. RISTISÕJAD LÄÄNEMERE ÄÄRES Tulemus : Albert: Ta oli Liivimaa vallutamise peaorganisaator ja suutis oma valitsusajal ka Eesti ning enamiku Lätist alistada. Läti Henrik: ristiusu preester ja kroonik, Eesti ja Läti ristiusustamise sündmusi (11801227) kajastava "Liivimaa kroonika" autor Valdemar II: Lembitu: Eestlaste vanem, malevate juht. Hukkus koos Kaupoga Madisepäeva lahingus Tulemused: Liivimaa jäi teistele alla ja inimesed allutati ristiusule Isikud: ALBERT- oli Liivimaa vallutamise peaorganisaator ja suutis oma valitsusajal ka Eesti ning enamiku Lätist alistada. VALDEMAR 2 LEMBITU- Eestlaste vanem, malevate juht. Hukkus koos Kaupoga Madisepäeva lahingus
Läti punaste küttide vahel Paju lahing Valga pärast. See lahing oli üks sõja verisemaid. Eesti poolel oli langenuid ja haavatuid kokku 156, Punaarmee kaotas umbes 300 meest. Selles lahingus sai surmavalt haavata ja J. Kuperjanov. Paju lahing andis Eestile võimaluse Valga vabastada. 24. veebruaril kandis kindral Laidoner Eest maanõukogule ette, et vaenlane on Eesti piiridest välja aetud. Eesti vägede tegevus aitas kõvasti kaasa ka Läti ja Leedu armeede edule. Nõukogude Venemaa Punaarmee püüdis ka okupeerida Lätit ja Leedut, kuid siiski need katsed ja püüdmised ei läinud eriti hästi korda. Eesti aitas ka sõjaväge luua Lätil Eestisse evakueerunud läti sõjaväelastest. 1919. aasta juunis viis see kokkupõrkele Landeswehriga, kes püüdis Lätit allutada oma võimule. 23. juunil toimus Võnnu lahing kus Eesti 3. diviis purustas Landeswehri. Alates 1935. aastast kutsutakse seda päeva ametlikult Võidupühaks.
Võrreldes 1897. aastaga on põllumajanduses, kalanduses ja jahinduses töötavate inimeste osakaal suurenenud 52,1% ehk ligikaudu 8 korda. 2. Vähem kui 4% Eesti tööjõust on tänapäeval hõivatud teeninduses. 3. Tööstuses hõivatute osakaal on suurenenud 8,5% võrra. 4. Naisi on võrreldes meestega hõivatute hulgas 6% rohkem. ........................................................................................................... Töö tekstiga. Printsi rünnanud Läti neiu pääses vahi alt Teisipäev, 13.11.2001 /---/ Riias prints Charlesi nelgiga löönud 16-aastast Alina Lebedevat tahtsid võimud algselt ähvardada 15-aastase vanglakaristusega. Praegu on tulnud võimud vastu prints Charlesi enda soovile, et tüdrukut ei karistataks. /---/ Smitins rõhutas, et Riia Vabadusesamba juures toimunud intsident ei ole süütu nali. Lebedeva ei tegutsenud üksinda, vaid keegi mõjutas teda prints Charlesi ründama. Smitins ütles, et Lebedeva
suunas: Narva-Petrogadi, Petseri-Pihkva, Põhja-Läti. Eesmärgiks oli rinde viimine vastase territooriumile. Mai alguseks, kui saabusid uued vabatahtlike kompaniid Taanist ja Rootsist, kuulus Eesti sõjaväkke 74 500 meest. Vallutati Kroonlinna eelkindlused ja Pihkva. Daugava ääres kohtuti Poola vägedega. Saavutati suurim arvuline koosseis: sõjaväes 86 000 meest ja 32 000 sõjaliselt koolitatud kaitseliitlast. Põhja-Lätisse tunginud Eesti 3. diviis toetas Läti seaduslikku valitsust ning läks vastuollu Lätis võimu haaranud baltisakslastega. 5. juunil algasid relvakokkupõrked ning 19.-23. juuni Võnnu lahingus purustas Ernst Põddra juhtimisel Eesti vägi baltisaksa Landeswehri väed. Sakslased lahkusid Riiast ning sinna tuli tagasi Läti seaduslik valitsus. Võit Landeswehri üle võimaldas Läti rahvusriigil kindlustuda ja julgestas seega Eesti rahvuspiiri. Eesti idapiiril püsis sõjategevus 1919.a sügiseni Venemaa territooriumil, kus Vene
Tootmissoovitused, kaubandus, koostöö. Bulgaaria, Kuuba, Mongoolia, NSVL, Poola, Rumeenia, SDV, Tsehh, Ungari, Vietnam, osalseid Jugosl. Laos, Angola, Etioopia, Jeemen, Mosambiik, Nicuaragua, Iraak, Mehhiko, Soome NATO-aprill 1949- Vastukaaluna NSVL sõjalisele võimsusele. Asutajad: USA, Belgia, Holland, Island, Itaalia, Kanada, Luksemburg, Norra, Portugal, Suurbritannia, Taani, Kreeka, Türgi, Saksamaa, Hispaania, Poola, Tsehhi, Ungari, Eesti, Bulgaaria, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia. VLO-1955-1991-Ida-Euroopa kommunistlike riikide sõjalis-poliitiline organisatsioon 20. sajandil. Asutajad: Albaania, Bulgaaria, NSVL, Poola, Rumeenia, SDV, Tsehhoslovakkia, Ungari. Euroopa Ühendus-1951-Rahu tagamiseks, Söe-ja terasetootmise allutamine ühele organisatsioonile. 27 riiki:Austria (aastast 1995), Belgia (1957), Bulgaaria (2007), Eesti (2004), Hispaania (1986), Holland (1957), Iirimaa (1973), Itaalia (1957), Kreeka (1981),
seisukohalt oluline sündmus, pidi toimuma vahetult pärast vennaskonna tekkimist. Sellest lähtuvalt on vennaskonna rajamisdaatum paigutatud lepingu sõlmimisest mõned kuud varasemasse aega, s.o. ca 1399. aastasse. See aastaarv jääb siiski pelgalt oletuslikuks. Võimalikuks on peetud ka seda, et Mustpeade vennaskond võis tekkida umbes ühel ajal Suurgildiga, s.o. juba 14. sajandi keskel. Mustpeade vennaskonnad tänapäeva Eesti ja Läti aladel on ainulaadne nähtus kogu Euroopas. Saksamaal neid keskajal polnud. Alles 17. sajandil asutati Mustpeade vennaskond Wismaris. Eesti ja Läti aladel oli vennaskonna maju kokku enam kui 20 linnas, neist Eestis peale Tallinna veel Tartus ja Pärnus. Mustpeade Maja on Tallinna pea ainsana säilinud renessanssehitis. Mustpeade vennaskond tekkis 1399. aastal. Vennaskond ühendas noori vallalisi kaupmehi
eskaader Vastupealetungi algus 7. jaanuaril .........: · põhijõuks olid soomusrongid, mis koos kuperjanovlastega vabastasid Tartu · Utrias maabunud meredessant tõrjus enamlased Narvast · 1. veebruaril hõivati pärast ägedat Paju lahingut oluline raudteesõlm Valga · veebruari algul oli Eesti jälle võõrvägedest puhastatud, kui enamlased löödi välja ka Võrust ja Petserist Landeswehri sõda (1919.a. suvel Põhja-Läti) Landeswehr baltisakslaste maakaitsevägi: · peale Läti kütipolkude üleminekut enamlaste poolele Läti kaitseväe tuumikuks · kukutati Ulmarise valitsus ja sooviti taastada Balti-Herzogi riiki · Eestis tekitas see ärevust ja viha ........... vastu Võnnu lahing juuni 1919: · lätlastele appiläinud Eesti väed purustasid Landeswehri Riia all · enneolematu sõjavaimustus Landeswehri purustamises nähti jäädavat vabanemist Saksa ordurüütlite sajanditepikkusest nn
II Maailmasõda 1939-1945 13.03.1938 – Austria liitmine Saksamaaga 29.09.1938 – Müncheni kokkulepe 23.08.1939 – Moldovi-Ribbentropi pakt Moldovi-Ribbentropi pakt Saksamaa Ja Nõukogede Liit = leping, milles riigid omavahel ei ründa Lepingus oli salajane osa – Saksamaa ja Nõukogude Liit jagavad omavahel Euroopa riigid ära Nõukogude Liit: Soome, Eesti, Läti, Leedu, Ida-Poola, osa Rumeeniast Saksamaa: Lääne-Poola, Leedu, Rumeenia Miks puhkes II MS? Poliitilised eeldused/põhjused: Rahvasteliit ei tulnud ülesannetega toime. Versaillese süsteem oli ebapüsiv. MRP (idek dafuq this means) Majanduslikud eeldused/põhjused: Sõjatööstus oli rakendatud. Saksamaa võttis laenu Ideoloogilised eeldused/põhjused: Saksa rahvas vajas eluruumi. Stalin tahtis kommunismi laiendada läände
Eesti majanduse potentsiaal on alati olnud seotud ekspordiga. Juba iseseisvumisest alates on Eesti otsinud aktiivset välisturgu. 1920. aastail sõlmitud kaubandusleping Suurbritannia, Soome, Läti, Prantsusmaa, Saksamaa, Rootsi, Taani, Ameerika Ühendriikide, NSV Liidu, Türgi, Bulgaaria jt riikidega avasid Eestile nende maade turgudele ukse ning panid aluse püsivatele väliskaubandussuhetele. (Eesti Vabariigi... 2017) Algselt oli Läti, Leedu, Taani ja Rootsi turul tegutsemine piiratud, kuna kõigi nende riikide majandusstruktuurid sarnanesid Eesti omale, kõigis nimetatud riikides, k.a. Eestis, oli ülekaalus põllumajandussektor ja väljaveos põllumajandustoodang. Seetõttu olid Eesti tootjad väga huvitatud Euroopa suurimatest turgudest, mis sel ajal olid Suurbritannia ja Saksamaa. Sel ajal olid just need kaks turgu kõige suuremad ja atraktiivsemad. Nendest riikidest said ka peamised Eesti väliskaubanduspartnerid
senti/kWh. Ligi 30% vahe Eestiga (võrreldes Eesti Energia aastase Kindel paketi hinnaga 5,9 s/kWh) on igatahes väga märgatav ja mitte Soome tarbija kasuks. 2. Suurem turg on efektiivsem kui väiksem turg Turu avamine ei ole Eesti fenomen. Põhjala turud on juba täiesti avatud. Viimastel aastatel on järk-järgult toimunud ka Balti turgude avamine. Käesoleval aastal saavad kõik Balti riigid endale ühetaolise kauplemissüsteemi, kui Läti võtab Eesti ja Leedu eeskujul üle NPS turuplatvormi. Turgude ühendamine on suur samm edasi, sest ühise turuplatvormi kasutuselevõtt suurendab riikide vahelise kauplemise efektiivsust. Selle tulemusel muutub ka tootmise efektiivsus. Rohkem, kui kunagi varem, tuleb investeerimisotsuste tegemisel hakata arvesse võtma piiriülese konkurentsi mõju. On selge, et garanteeritud turuosale ei saa tulevikus loota ükski Eesti tootja. Turgude avamise tulemusel tekib alus regionaalse
kallaletungi tervele ühendusele Euroopa Liit ● Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus ● 1951. aastal Söe- ja Terasühendus ● Maastrichti leping 1992. aastal Eeldused ühinemiseks ● Demokraatia ja turumajandus ● Kommunistlikust minevikust lahtiütlemine ● Majanduskasv ● Integreerumine Läänega NATO ● 1999 Poola, Tšehhi, Ungari ● 2004 Eesti, Läti, Leedu, Bulgaaria, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia Euroopa Liit ● 1995 Soome, Rootsi ja Austria ● 2004 Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ungari, Tšehhi, Slovakkia, Sloveenia, Malta ja Küpros
1.milleks on vaja alajaamu? Vähendab pinget, reguleerivad pinget ja jaotavad elektrit 2. millisel põhimõttel põhineb elektrienergia transportimine? võimalikult kõrge pingega võetakse, et võimalikult vähe läheks kaotsi, põhineb pingel 3. elektrienergia transportimine eestis Eesti elektrisüsteem kuulub suurde sünkroonselt töötavasse ühendsüsteemi BRELL, mille moodustavad Eestiga vahelduvvooluliine kaudu ühendatud naaberriigid Läti ja Venemaa ning nende naabrid Leedu ja Valgevene. Venemaaga on Eesti ühendatud kolme 330 kV liiniga -- kaks neist kulgevad Narvast Peterburgi ja Kingiseppa ning kolmas Tartust Pihkvasse. Läti elektrisüsteemiga ühendab meid kaks 330 kV liini -- Tartu-Valmiera ja Tsirguliina-Valmiera. 4. mis ül. on transformaatoritel? Kuidas töötab? transformaator võimaldab muuta alalisvoolu vahelduvvooluks ja vastupidi
ning jõudis sisuliselt juba mõne nädalaga lõpule, sest ajalooliste tõsiasjade vastu ei leidunud kellegil tõsiseltvõetavaid argumente. Nii tugevnesid ühiskonnas lootused, et seoses 23. augustiga avaldatakse ka komisjoni järeldused, mis selgelt näitasid NSV Liidu jõupoliitikat Baltimaade suhtes 1939.a. ning sellest tulenevaid järeldusi. Balti keti korraldamisest 15. juulil 1989.a. toimus Pärnus Eestimaa Rahvarinde, Läti rahvarinde Tautas Fronte ja Leedu rahvaliikumise Sajudis kolmepoolse komisjoni ehk siis Balti Nõukogu esimene istung. Sellel osalesid ERR poolt Küllo Arjakas, Arvo Junti, Edgar Savisaar, Mart Tarmak ja Rein Veidemann; Läti Tautas Fronte poolt Ivars Godmanis, Dainis Ivans, Valentina Zeile, Arnolds Klotins ja Janis Lucans ning Leedu Sajudise poolt Bronius Kuzmickas, Romualdas Ozolas ja Virgilius Cepaitis. Arutati Balti Nõukogu töö põhimõtteid, Balti Assamblee otsuste täitmist
Milles ja kus ma näen Eesti edukust? Maailmas on 193 erinevat omaette riiki. Muidugi see arv muutub aeg-ajalt. Mõned riigid on rohkem edukamad kui teised, aga ka see muutub koguaeg. Eesti pole just suur riik, kuid siiski minu isamaa. See asub Läänemere ääres. Eestist põhjas on Rootsi, lõunas Läti ja idas Venemaa. Eestis elab umbkaudu 1,3 miljonit inimest, mis on väga vähe ning mis veel hullem, see arv aina kahaneb. Kui suurriikidega võrrelda, siis pole Eesti just väga edukas. Oleneb muidugi millest jutt käib. Edukusest saab ju rääkida mitmel erineval teemal. Näiteks: sport, majandus, tehnoloogia, jne. Kui aga võrrelda Eestit samasuurte riikidega, siis võib öelda, et Eesti on päris heal järjel. Noh, võtame ette siis Balti riigid. Nendeks on: Eesti, Läti ja Leedu
Kodutöö. Eesti konkurentsipositsioon Euroopas Jan Skurinski AÜTH 3 1. Milline on Eeesti konkurentsipositsioon Euroopas? Mitmendal kohal ollakse? Eesti konkurentsipositsioon Euroopas on indeksiga 4,88 Euroopa piirkondliku arvestuse järgi 18. kohal ning üldise arvestuse kohaselt 25. kohal kõikidest 139 riigist, mis on antud aasta indeksi arvestuses. 2. Kes eelneb ja järgneb? Mida see teile ütleb? Meie naabritest jääb ette Soome indeksiga 5,02 saavutades sellega 12. koha. Läti ja Leedu aga jäävad kõvasti alla poole indeksitega 4,36 (30. koht) Läti ja 4,34 Leedu (32. koht). Eestile järgneb Malta indeksiga 4,88 saaavutades sama indeksi, mis Eesti kuid jäädes üldise punkti seisuga ühe punktiga eestile alla (19. koht). Eestist koha võrra ees pool on Küpros kelle indeksid ärikeskonna, infrastruktuuri, inim- , kultuuri-, ja loodusresursside osas on kõrgemad, kui Eestis. Saavutades 17. koha indeksiga 4,89. 3
liita Eesti taas endaga ning kehtestada siin enamlik reziim. 28. novembril 1918 alustas Punaarmee pealetungi piirilinnale Narvale ja sellega algas relvastatud konflikt Nõukogude Venemaa ja Eesti Vabariigi vahel. Konflikt sai nimeks Eesti Vabadussõda ja see kestis 1920. a veebruarini. Lisaks Eesti iseseisvuse eest peetavale võitlusele Nõukogude Venemaa vastu hõlmas Vabadussõda kahte lühiajalisemat ja piiratuma ulatusega relvakonflikti Läti pinnal võitlust Landeswehriga (suvi 1919) ja valgekaartliku kindrali Bermondti vägedega (oktoober 1919). Olukord Vabadussõja alguses Novembris 1918. algas Saksa vägede väljaviimine kõigilt okupeeritud aladelt. Eesti Ajutine Valitsus astus ametisse ja võttis tegeliku võimu Eestis oma kätte. Üks olulisemaid ülesandeid oli Eesti sõjaväe loomine. Esialgse plaani kohaselt pidi formeeritama 25 000- meheline
Baltisakslaste roll eestlaste ajaloos Baltisakslased olid praeguse Eesti ja Läti alasid ehk Vana-Liivimaad asustanud sakslased. Baltisakslaste hulka sulandus sajandite jooksul ka eestlaste saksastunud "ülemkiht". Alates Eesti ja Läti alade vallutamisest ja ristiusku pööramisest Mõõgavendade ordu jaSaksa ordu poolt 12.-13. sajandil on baltisakslased suurel määral mõjutanud eesti ja läti majanduse,keele ja kultuuri arengut, moodustades valdava osa tollasest härrasrahvast (aadlikest), linnarahvast ning vaimulikest. Majandusliku arengu oluliseks mõjuteguriks kujunes raudteede rajamine. 1870. aastal
Tüli Rally Estonial: kas Läti äss tegi sohki või õpetas kaaslast Peep Pahv On juunikuu viies päev. Rally Estonia korraldajate hulka kuuluvad Silver Kütt ja Margus Kiiver liiguvad koduse autospordi suursündmuse esimesel kiiruskatsel ja teevad bülletääni jaoks pilte, kui korraga köidab nende tähelepanu must Mercedese maastur. Auto roolis tunnevad nad ära Läti ühe tugevaima rallimehe Janis Vorobjovsi. Selleks hetkeks on käesoleva nädala reedel ja laupäeval sõidetava ralli stardini aega vähem kui poolteist kuud ja tulevastel võistlejatel rajaga tutvumine rangelt keelatud. Vorobjovs, mõistes, et ta tunti ära, peatab masina ning selgitab, et näitab oma õpilasele Dmitri Tagirovile ja tema kaardilugejale, kuidas Lõuna-Eesti keerulistel teedel kiiruslegendi koostada.
Karastusjookide tööstus Eestis A.Le.Coq Saku Õlletehas A.Le.Coq Eksport: Soome, Rootsi, Taani, Inglismaa, Läti, Leedu Tunnuslause: „Elus on maitset“ Kuulub Soome õlletootjale Olvi OYJ Toodavad: o õlud o siidrid o kerged alkohoolsed joogid o mahlad o nektarid o siirupid o active mahlajoogid o karastusjoogid (limonaad, rc cola) o spordijoogid (artic) o energiajoogid (dynamiit) o veed (aura) eesti jalgpalli liit, aura, spordikas Saku Õlletehas
ja efektiivseks. Ta oli väga hea organisaator. 7. Jaanuaril algas Rahvaväe vastupealetung (põhijõuks soomusrongid). 1. Veebruaril hävitati pärast ägedat ja ohvriterohket Paju lahingut oluline Valga raudteesõlm, samal ajal aeti enamlased välja ka Võrust. Eesti oli võõrvägedest puhastatud. Punaarmeed üritati suruda Eesti piiridest nii kaugele kui võimalik. Laidoner otsutas, et kui viia sõjategevus Läti ja Vene aladele jääks võitluste raskus Vene valgetele ja Läti rahvusväeosale. Nii oligi ja tänu valgete tekitatud segadusele vallutasid eestlased Pihkva. Ka löök lõuna suunas osutus edukaks, ning Rahvavägi sundis enamlased Riia lähistelt põgenema. Lätil oli oma iseseisvuse kaitsmisega veel suuremad probleemid. Läti kutsus enamlaste tõrjumiseks appi Saksamaa, appi saadeti Rauddiviis. Balti-sakslastest moodustati Landeswehr. Saksa väed ajasid punased
Ivar Vidrik Ivask Koostas : Pille Riim 7 . Klass Juhendaja: Rutt Viljaste Lapsepõlv Saadaval oleva info alusel veetis Eesti luuletaja Ivar Ivar Ivask sündis 1927.aastal Riias Ivask kõige vähem aega oma elus Eestis . Ainult eesti isa ja läti ema lapsena. mõned lapsepõlvesuved. Perekonna ühiskeeleks oli saksa keel, Talved Riias, Eesti saatkonna majas, kus perekond elas, vaheldusid suvedega Eestis, isa sünnipaigas Rõngus. lastega rääkisid aga vanemad aga kumbki ka omas keeles. Kolmes nimetatud keeles sai Ivar ka põhihariduse, õppides vastavalt muutlike võimalustele saksa, eesti ja läti koolides .
11.1918-02.02.1920. Vabadussõja üks põhjustest oli see, et Nõukogude Venemaa tahtis korraldada maailmarevolutsiooni. Venelased tahtsid viia kommunismi Euroopasse ja teha Eesti kommunistlikuks, sest venelaste arust oli Eesti Venemaa põline ala. Eesti sai vabariigiks 24.02.1918 a. Eestlastele oli kõige tähtsam enda iseseisvuse kaitsmine. Eesti Vabariigil oli kaks vastast: Landeswehri armee e. Balti Saksa maakaitsevägi ja Punaarmee, mis jagunes omakorda kaheks: Eesti punased ja Läti punased kütid. Landeswhri armee tahtis tagasi saada enda esiisade kunagisi mõisaalasid ja hakkasid sellepärast eestlastega sõdima. Läti punased kütid olid väga jõhkrad. Nendel oli kombeks piinata. Sellegipoolest oli eestlastel väga palju liitlasi, näiteks: Läti valged, Inglise laevastik, Soome valged, Vene valged ja Eesti valged. Eesti valged koosnesid enamjaolt õppursõduritest e. noortest koolipoistest, kellel ei olnud mingeid kogemusi sõjaga. Kõik
pidas tõsiseid lahinguid LõunaEestis. 1. veebruaril jõudis Rahvavägi Võru ja Valgani, seega oli Eesti pind vaenuvägedest puhastatud Mõned pildid kasutatud relvadest Landesweri sõda Läti Ajutine Valitsus polnud suutnud luua piisavalt sõjajõude ja seega pidi tuginema baltisaksa vabatahtlikest ja Saksa sõjaväeüksusesele Sakslased aga soovisid siiani liita Baltikumi saksamaaga, seega nad kukutasid riigipäärde käigus Läti Ajutise Valitsuse. Eesti rahvavägede jõudmine Läti aladele ei olnud sakslastele väga meeldiv üllatus ning nad nõudsid Eesti taganemist Eesti aga seda ei täitnud Võnnu linna lähedal tekkis kokkupõrge Rahvaväe ja landesveeride vahel. See kasvas kiiresti üle suureks relvakonfliktiksLandeswehri sõjaks Võnnu lahing (19.juuni23.juuni 1919) Sõja käigus vallutasid saksalased Võnnu linna Sõlmiti lääneriikide esindajate vahendusel relvarahu, kuid
Eepos on igale rahvale ääratult tähtis. See annab aimu selle rahva minevikust, rõõmudest ja katsumustest. Eepos on lugulaul kangelastest ja rahva ajaloost. Tavaliselt see on kirjutatud värsivormis. Peaaegu igal rahval on oma eepos: Sumeri ,,Gilgamesh"(esimene eepos), Lätil ,,Karutapja", Eestil ,,Kalevipoeg", Kreekal ,,Ilias" ja ,,Odüsseia", Prantsusmaal ,,Rolandi laul" jne. Aga osadel riikidel pole enda eepost. Euroopas näiteks Slaavi-rahvad, enamik Soome- ugrilasi ja ka keldid. Läti rahvuseepos "Lcplsis", eesti keelde tõlgituna ,,Karutapja", on Andrejs Pumpursi poolt kirjutatud, aastatel 1872-1887. See iseloomustab väga hästi võitlust ristisõdijate ja lätlaste vahel. Seal, nagu ka paljudes teistes eepostes on jumalaid ja muud mütoloogiat. Karutapja on läti kangelane, kes on jumalate poolt välja valitud Lätit hukust päästma. Ta läheb oma kodust minema, otsima tarkusi kuulsa Burtnieki käest. Ennem sinna jõudmist satub ta
CIMZE seminar Cimze seminar oli läti pedagoogi ja muusiku Janis Cimze juhitud Liivimaa kihelkonnaõpetajte ja köstrite seminar, mis tegutses 1839-1849 Valmieras ja 1849-1890 Valgas. Janis Cimzet peetakse Baltimaade koorilaulutraditsiooni peamiseks rajajaks ja eesti esimese üldlaulupeo üheks isaks. Seminari võeti vastu läti ja eesti rahvusest õpilasi iga kolme aasta tagant. Õppetöö toimus saksa keeles ning tähtsateks õppeaineteks olid muusika ja pedagoogika. Cimze seminar andis põhjaliku muusikalike ettevalmistuse. Muusikaõpetuses ühendati muusika praktilise ja teoreetilise õpetuse ühendamine. Cimze juhatas isiklikult õpilastest koosnevat meeskoori ning nõudis laulude rütmist ja dünaamikast kinnipidamist. Andekamatele noormeestele andis ta ka lisatunde harmooniast ja kompositsioonist
Algas 28. novembril 1918 Punaarmee laialdased vallutused Sõjaseisukorra väljakuulutamine ja sundmobilisatisoon Abi väljaspoolt Soomusrongid U ue hooga rünnakule Jaanuaris 1919 taandumiste maksimum Väeosade koosseisud kõvasti kahanenud Rünnakute tagasilöömine Vastupealetung Rasked ja verised lahingud lõunapiiri ääres M äss Saaremaal veebruaris Sõjategevus väljaspool Eesti piire Kevadeks oli sõjategevus väljunud Eesti piiridest Pealetung Läti suunas Landeswehr'i sõda algas 5. juunil 1919 Läti N õukogude Vabariik lakkas olemast 23. juunil tähistatakse võidupühana. Rahukõnelused Venemaa esimene ettepanek rahuläbirääkimisteks Rahudelegatsiooni kokkupanemine Rahukonverents Tartus 31. detsembril kirjutati alla vaherahulepingule 2. veebruaril kirjutati alla Tartu rahulepingule Kaotused Vabadussõjas Suri või jäi kadunuks 4000 võitlejat H aavata sai 14 000 meest, kellest 2000 jäid invaliidiks
K.Päts -Eesti tuntud poliitik, riigivanem, I Eesti president Kristiina -Rootsi kuninganna 17. saj. G.F.Stender -kuulsaim baltikumi rahva valgustaja J.Hurt -ärkamisaja tegelane, kogus rahvaluulet ja vanavara J.Poska -Eesti välisminister, sõlmis Tartu rahu Karl XII -Rootsi kuningas 18. saj. (Põhjasõja ajal) Aleksander II -Vene tsaar ärkamisajal J.Cimze -õptajate seminari rajaja (Valga) E.Glück -tõlkis piibli läti keelde L.Koidula -ärkamisaja tegelane, esimene Eesti poetess A.Grenztein -ajalehe "Olevik" toimetaja venestamise pooldaja Karl XI -Rootsi kuningas 17. saj. lõpus G.Markel -Baltikumi valgustaja J.V.Jannsen -"Perno Postimees" välja andija 1857. aastal, "Vanemuine" teatri rajaja, I üldlaulupidu Eestis, Eesti hümni sõnade autor Nikolai II -viimane Vene tsaar 20. saj. Jakob -Uramaa hertsog 17. saj. Aleksander III -Vene tsaar, venestaja 19. saj
veebruaril 1919 omaette divisjoniks, mis 23. augustil laiendati diviisiks kapten Karl Partsi juhtimisel. Eesti- Läti piiril asuvad väed allutati 27. märtsil moodustatud 3. diviisi juhatusele eesotsas kindral Põdderiga. Tema asemel asus Kaitseliitu juhtima Eduard Alver. 12. mail läks Eesti armee üldpealetungile ja vallutas 25. mail Pihkva. Eesti omakorda aitas luua sõjaväge Lätil, pärast Krlis Ulmanise valitsuse kukutamist Eestisse evakueerunud läti sõjaväelastest. 1919. aasta suvel opereeris kolmest Eesti diviisist kaks Põhja-Lätis, puhastades selle Punaarmeest (Marienburg-Jakobstadti operatsioon 27. maist kuni 5. juuni). Juunis 1919 viis see kokkupõrkele Landeswehriga, kes püüdis allutada Lätit oma võimule. Otsustavas lahingus Võnnu all purustasid Eesti-Läti väed 23. juunil Landeswehri väed. See päev on (ametlikult alates 1935) Eesti Vabariigi Võidupüha. Järgnevate lahingute käigus
augustil 1939 sõlmitud mittekallaletungileping. Leping sõlmiti Nõukogude Liidu diktaatorist liidri Jossif Stalini algatusel, kelle eesmärk oli lääneriigid omavahel sõdima ärgitada ning siis sõjas nõrgestatud Euroopat natsionaalsotsialismist vabastamise loosungi all hiljem ise rünnata. See oleks tal võimaldanud vastavalt maailmarevolutsiooni ideedele allutada kogu Euroopa. Lepingu salaprotokolliga jagati ära ka Vahe-Euroopa. (Vastastiku abistamise pakt: 28sept Eesti, 5okt Läti, 10okt Leedu, 30nov Soome ja Talvesõda. Okupatsioonid 1940: 15juuni Leedu, 17juuni Eesti ja Läti, 28juuni Bessaraabia ja Põhja-Bukoviina. NSV Liiduga liideti: 3aug Leedu, 5aeg Läti, 6aug Eesti.) NSV Liidule: Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa, Bessaraabia, Põhja-Bukoviina. Saksamaale Poola lääneosa ja Leedu. II MS (1sept 1939 2sept 1945) Teljeriigid ehk Kolmikpakti riigid: ja vastu liitlasriigid Suurbritannia,
· näiliselt demokraatlik valitsus, kuid tegelikult autoritaarne 4. Eesti julgeoleku kindlustamine: a) 1920-ndatel: · Eesti võeti Rahvasteliitu · suhete normaliseerimine NSVL-ga (NSV-le lubati mitmeid majanduslikke soodustusi) · koos teiste Baltimaadega esineti ühiselt sooviga sõlmida Moskvaga mittekallaletungi leping (1922) · püüti kaaslast otsida Inglismaa näol, kuid britid keeldusid · püüti Balti liitu luua (Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola), kuid Soome astus plaanist välja ning Leedu ja Poola vahel puhkes relvakonflikt *1923 kirjutati alla Eesti-Läti kaitseliidu lepingule b) 1930-ndatel: · 1932 - NSV Liidu ja Eesti vaheline mittekallaletungi leping sõlmiti lõpuks · Eesti osales aktiivselt Rahvasteliidu koostöös · lähenemine naabritele -> koostöö Rootsiga · 1939 - Eesti sõlmis mittekallaletungi lepingu Saksamaaga
Euroopa Liidu laienemine Euroopa Liit on 1. jaanuarist 2007a. Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 27 liikmesriiki. Euroopa Liidu liikmesriigid on Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Taani, Tsehhi, Ungari. 1957. aastal allkirjastasid Rooma lepingu kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Saksamaa LV ja Prantsusmaa. 1981. aastal liitus Kreeka. 1986. aastal liitusid Hispaania ja Portugal. 1995. aastal liitusid Euroopa Liiduga Austria, Soome ja Rootsi. 2004. aastal liitusid Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ungari, Tsehhi, Slovakkia, Sloveenia, Malta ja
· Agressorriikide olemasolu · Rahvaste Liidu nõrkus · Suurriikide lepituspoliitika · Rahupooldav mõtteviis( patsifism). Iga hinna eest rahu · Agressorriikide poliitika MRP : · Sõlmiti 23.august 1939 · Ehk mittekalleletungileping · Saksamaa püüab sellega ära hoida sõda kahel rindel · Nõukogude Liidu eesmärk oli tsaaririikides taastada Nõukogude Liit. · Salaprotokollis huvisfäärid- Soome, Eesti, Läti ja osa Poolast= Nõukogude Liit Sõja algus: · Saksamaa oli kõige rohkem sõjaks valmis ( õhuvägi, maavägi ja merevägi läksid Poolale kallale) · Poola püüdis riiki päästa, aga 17. Sept. Alustas ka Nõukogude Liit sõda Poola vastu · 28.sept said MRP kokku ja sõlmisid sõpruse- ja piirilepingu ( jaotasid Poola) Poola väljapääs Läänemerele- Poola koridor. Köningberg- Ida- preisimaa
Arnold Hinnom ,,Suur Heitlus" Algus Sündis 1895 Järvamaal Vajangu vallas Lõpetas Tallinna kaubanduskooli Tahtis saada kunstnikuks Läti rahvusväeosad 1915 Läti rahvusväeosa Osales Riia piirkonna kaitselahingutes 1917 tagasi Eestis Eesti rahvusväeosad Johan Pitka 1917- Venemaa Ajutise Valitsuse sõjaminister andis loa 1. Eesti polgu formeerimiseks. Ligikaudu 4 000 paberitel, tegelikult umbes 10 000. Eesti rahvusväeosadest sai Eesti Vabariigi sõjavägi. Pitka Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
10. August Gailiti elu ja looming, 1 teose analüüs August Gailit 1891 1960 · Sündinud Valgamaal mõisas kakskeelses peres, ehitusmeistri pojana · Oskas eesti, läti, vene ja saksa keelt · Õppis Valgas Läti kihelkonna ja linnakoolis, hiljem Tartu linnakoolis · Töötas Lätis ajakirjanikuna · Kuulus kirjandusrühmitusse SIURU · Võttis osa Vabadussõjast sõjaväeametnikuna ja sõjakirjasaatjana · Aastatel 1922 1924 elas Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias ning seejärel kutselise kirjanikuna Tartus, hiljem Tallinnas · Oli abielus operetinäitlejanna Elvi Vahel Nanderiga · Neil oli üks tütar Aili · Gailit joonistas ka karikatuure
maaviljelust. Samal ajal ilmusid Eesti alale üksikud vahetusega saadud pronksesemed; algas pronksiaeg. Edenes pronksivalamine (Tehumardi peitlid). Tekkisid kindlustatud asulad (Asva, Iru, Ridala) ja esimesed maapealsed kalmeehitised kivikirstkalmed (Loona, Muuksi). I a.t. keskel e.m.a õpiti tundma ka rauda. Ulatusliku rände tulemusel moodustus Baltimaadel kaks erinevat etnilist rühmitust: põhja pool, nüüdsel Eesti territooriumil ja Läti territooriumi põhjaosas, eesti-liivi hõimud , lõuna pool leedu-läti hõimud, kes suhtlesid Skandinaavia ja teiste naaberkultuuri hõimudega.
HELCOM HELCOM ehk Helsingi komisjon on Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon, mis korraldab rahvusvahelist koostööd Läänemere keskkonnakaitse konventsiooni alusel Läänemere merekeskkonna kaitseks HELCOM-i liikmesmaad: Taani, Rootsi, Soome, Saksamaa, Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Venemaa HELCOM-i eesmärk on kaitsta Läänemere piirkonna merekeskkonda kõikide reostusallikate eest HELCOM-i tulevikunägemus: tasakaalus töötav Läänemere keskkond mitmekülgsete bioloogiliste komponentidega, mille tulemuseks on hea ökoloogiline keskkond ning jätkusuutlik majanduslik ja sotsiaalne tegevus. Prioriteedid 1. eutrofeerumine (eelkõige maapiirkondade põllumajanduses) 2. ohtlikud ained 3. maismaatranspordi valdkond
Eduakd olid pahempoolsed erakonnad Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei ja Tööerakond. Asutava Kogu esimeheks sai August Rei ja valitsusjuhiks Otto Strandman. · Eesti vägede suurpealetung 1919 mais: Narva alt tungis peale Vene põhjakorpus, mida toetasid Eesti väed dessantidega rannikul; Eesti väed tungisid peale lõunarindel, vallutades Pihkva; lõunarindel tungiti peale ka Läti suunas ja jõuti Võnnu ehk Cesise alla. · Landeswehri sõda juuni-juuli 1919: 23. juuni eestlaste võit Võnnu all, hiljem hakati seda päeva tähistama Võidupühana. Eestlased jälitavad taanduvaid sakslasi Riiani. 3. juulil kirjutati alla vaherahu. Lätis taastus Ulmanise valitsus. · Septembri keskel algasid Pihkvas rahukõnelused, mis lõppesid tulemusteta. · Punaarmee pealetung Narva all november-detsember
valitsuskriisid ühe valitsuse pikkus keskmiselt 11 kuud c) Kommunistlik mässukatse Tallinnas 1. detsembril 1924: vasakpoolsete ideede populaarsus EKP plaan Vene kommunistidega võim haarata ja ühendada Eesti NSVL-ga mässu ebaõnnestumine ja EKP keelustamine 2. Välispoliitika a) Peaeesmärk omariikluse kindlustamine: Suurim oht nõukogude Venemaa b) Balti liidu loomise kava (Soome. Eesti, Läti, Leedu ja Poola) ebaõnnestus: Eesti-Läti kaitsekoostöö leping c) Osalemine Rahvasteliidus (alates 1921) 3. Majanduslik areng a) Tähtsaim haru põllumajandus: maareform mõisamaade riigistamine ja jagamine soovijaile taludeks peamiseks jäi loomakasvatus, mille saadused olid põhiliseks ekspordiks või, liha, munad b) Tööstuses orienteeruti idaturult ümber lääneturule: suleti või korraldati ümber hiigeltehased
Eesti 17. sajandil Rootsi aeg Rootsi aja algus Eestis Liivi sõja (1558-1583) järel jagatud Eesti ala kolme kuninga vahel: 1) Põhja-Eesti ehk Eestimaa kubermang- Rootsi 2) Lõuna-Eesti (ja Põhja-Läti) ehk Liivimaa- Poola-Leedu kuningas 3) Saaremaa-Taani Antud võimupiirid ei püsi kaua 17. Sajandi algul Pool-Rootsi sõjad 1629 Altmargi vaherahu Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti Rootsile. 1645 Brömsebro rahu Saaremaa läheb Rootsile 1660 Oliwa rahu Ruhnu saar Rootsile Mõis ja talu Rahvaarvu vähenemine tõi kaasa tööjõu vähenemise. Teokohustused omandasid suurema tähtsuse. Talupojad muudetakse sunnismaisteks. Pagenud talupojad tuli mõisnikule tagasi anda. Talupoeg Talurahva elujärg halb Elati korstnata suitsutaredes. Talvel toas ka loomad. Põhiline toit: rukkileib, jahukört, kala. Näljahädad. Aadlikud koonduvad oma huvide kaitseks Rüütelkondadesse. Rootsi kuningavõimu esindasid siin kubernerid. Riik soovib oma si...
Metsandus Suurim metsamaa pindala : Venemaa, Brasiilia, Kanada, Usa. Euroopas : Rootsi Soome Prantsusmaa. Okasmetsad – P-Ameerikas Suurjärvistust ülal pool, Euraasias – Norra, Soome, Rootsi, Venemaa(pikalt Siberisse) Segametsad – P-Ameerikas Suurjärvistu ümbrus, Euraasias – Rootsi lõuna osa, Eesti, Läti ja siis kitsa ribana Eesti ja Läti juurest Venemaa poole. Lehtmetsad – P-Ameerikas Suurjärvistust all pool väike laik, Euraasia – Prantsusmaa, Saksamaa, Poola ja Ida-Hiina. Vihmametsad – L-Ameerikas Brasiilias, Aafrikas Kongo juures ja Indoneesia Metsavarude suurust iseloomustatakse : Metsamaa pindala (ha), metsasus (%), puiduvaru (m3) aastane juurdekasv pindala kohta (m3 a/ha) ja liigiline koosseis. Aasta jooksu ei tohiks metsa raiuda rohkem, kui on aastane juurdekasv.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
