Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Milles ja kus ma näen Eesti edukust? (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milles ja kus ma näen Eesti edukust?
  • Milles ma näen Eesti edukust?
Milles ja kus ma näen Eesti edukust ?
Maailmas on 193 erinevat omaette riiki. Muidugi see arv muutub aeg-ajalt. Mõned riigid on rohkem edukamad kui teised, aga ka see muutub koguaeg.
Eesti pole just suur riik, kuid siiski minu isamaa. See asub Läänemere ääres. Eestist põhjas on Rootsi, lõunas Läti ja idas Venemaa. Eestis elab umbkaudu 1,3 miljonit inimest, mis on väga vähe ning mis veel hullem, see arv aina kahaneb.
Kui suurriikidega võrrelda, siis pole Eesti just väga edukas. Oleneb muidugi millest jutt käib. Edukusest saab ju rääkida mitmel erineval teemal. Näiteks: sport , majandus, tehnoloogia , jne. Kui aga võrrelda Eestit samasuurte riikidega, siis võib öelda, et Eesti on päris heal järjel. Noh, võtame ette siis Balti riigid. Nendeks on: Eesti, Läti ja Leedu. Suuruselt on Eesti nendest kõige väiksem, kuid me oleme siiski nendest edukamad. See tähendab, et alati ei tähenda riigi suurus seda, kui edukas ta on. Eesti on saanud Leedust ja Lätist mõlemast rohkem Olümpiamedaleid. Eesti on tehnoloogiliselt rohkem arenenud. Kuid muidugi on ka teisi valdkondi, kus on edukamad kas Läti või Leedu.
Eesti on ju e-riik. E-riik tähendab sellist tüüpi riiki, mis põhineb tehnoloogia kasutamisel . Võib väita, et Eesti on kogu maailmas tehnoloogia valdkonnas vägagi arenenud ja suudab võistelda ka endast mitu-mitu korda suuremate riikidega. Teised sama tüüpi riigid on veel USA, Prantsusmaa, Saksamaa, jne.
Milles ma näen Eesti edukust? Sellise väikse riigi kohta, nagu Eesti, on ta vägagi palju korda saatnud. Suurim edu on muidugi ka eelnevalt mainitud tehnoloogias . Üle Eesti võib peaaegu kõikide inimeste käes näha nutiseadmeid, arvuteid. Samuti on meil elektrooniline valimissüsteem, kus saab enda valitud kandidaadi poolt hääletada näiteks arvuti kaudu. Muidugi saab ka valitu nime sedelile kirjutada ja siis selle valimiskasti panna. Eestlaste loodud on ju ka „Skype“. See on ülemaailmne võrgustik, kus saad teiste inimestega rääkida ja ka videokõnesid teha. Samuti on eestlased olnud abiks kosmosetehnoloogia arendamisel ja uute vidinate loomisel. On ka tulnud häid sporditulemusi igasugustel aladel.
Kokkuvõtteks võin õelda, et Eesti on väga edukas riik justnimelt tehnoloogias. Sellise väikse riigi kohta, nagu ta on, on ta eeskujuks paljudele teistele.
Karl-Gustav Uustulnd 10A
Milles ja kus ma näen Eesti edukust #1
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-09-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor KarlGu Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Piirideta maailm
26
docx

Piirideta maailm

Üheks näiteks on frantsiisivõtt (Starbucks, Subway), mis on kõigi arenenud majandusega riikide puhul üheks kõige kiiremini arenevaks ettevõttevormiks, pakkudes nüüdseks kõikmõeldavaid teenuseid tuludeklaratsioonide täitmisest ja raamatupidamisteenusest kuni hotellimajutuse (Radissoni hotelliket; Hiltoni hotellikett), kondiitritoodete, toidukaupade, trüki- ja kopeerimisteenuste, tervishoiu ja jõusaalini. Eestis on väga heaks näiteks Subway, kes tuli Eesti turule 2013. aastal jõudes eelnevalt leida endale inimesed Eestis, kes olid leidma, haldama ning turustama Subway firmatooteid Eesti turul. Praegusel hetkel on Subway toidukohad avatud Tallinnas, Peetri alevikus (Rae vallas Harjumaal) ning Keila linnas (Harjumaal), samuti on olemas plaanid laieneda (Subway Eesti Facebooki koduleht). Puhas vahendamine. Kõige enam detsentraliseeritud võrgus sõlmivad strateegilised

Rahvusvaheline poliitökonoomika
Eesti ühiskonnageograafiline asend-asulastik ja rahvastik
20
doc

Eesti ühiskonnageograafiline asend, asulastik ja rahvastik.

Eesti asend Geograafiline asend peegeldab geograafilise subjekti (riigi, regiooni või asula) asukohast tulenevaid suhtlemisvõimalusi temast väljapoole jäävate, ent subjekti jaoks oluliste geograafiliste nähtustega. Subjekt peab kuskil Maa peal asuma ja olenevalt asukohast on ta suhtlemisvõimalused soodsamad või ebasoodsamad. Subjektiks on meie juhul Eesti ühiskond. Seda võib vaadelda suhtes oma asukoha loodusnähtustega (loodusgeograafiline asend), suhtes oma majanduslike partneritega (majandusgeograafiline asend) ja teiste ühiskondade ning riikidega (poliitgeograafiline asend). Loodusgeograafiline asend Eesti asub kõrgetel laiuskraadidel. See tingib suhteliselt jaheda, majandustegevuseks mitte just eriti soodsa kliima, mis tänu Põhja-Atlandi hoovusele on siiski soodsam, kui sellisel laiuskraadil tavaline

Ühiskonnageograafia
Kas Eesti sai viimase masuga hästi hakkama või ei
4
rtf

Kas Eesti sai viimase masuga hästi hakkama või ei?

Kas Eesti sai viimase masuga hästi hakkama või mitte? -Astra Säälik 2008.-2009. aastal oli ülemaailne majanduskriis, mis puudutas vägagi ka Eestit. Sel ajal toimus Eestis nii mõndagi, sest see oli Eesti jaoks üks raskemaid majanduskriise üldse peale suurt tõusu, kuid seda oli ka ette näha, et suur tõus ei jää ilma suurest langusest. Täpsemalt paljud ettevõtted Eestis lõpetasid oma tegevuse või pankrotistusid, lisaks ettevõtetele, pidid ka paljud füüsilised isikud pakroti välja kuulutama. Mida siis majanduskriis iseenesest kujutab ning miks majanduskriis tekib? Majanduskriis kujutab endast seisakut/ummikut, mis ei puuduta mitte ainult majandust, vaid ka ühiskonda kui

Majandus (mikro ja makroökonoomika)
Uurimustöö-Eestlane-Eurooplane-kui maailmakodanik
16
docx

Uurimustöö "Eestlane, Eurooplane, kui maailmakodanik"

unustama, kust on pärit meie juured. Nüüd, kus piirid on avatud, on kiirenenud erinevate rahvuste segunemine. Meie, eestlased, olles väike ja palju kannatanud rahvas, peaksime hoidma ühte, säilitama oma keelt ja kultuuri ülimalt hoolikalt, sest meid on ainult pisut üle miljoni ning meie väike ja üpris abitu rahvus ei püsi kaua, kui me sama tempoga seguneme. Tiina Leemets ütleb ajakirja ,,Oma Keel" 2001.aasta kevadel välja antud artiklis: ,,Peaaegu igal kuul võib Eesti ühiskonna keelekasutuses märgata mõnd uut inglise päritoluga sõna." See väide pole sugugi mitte vale. Kuid kas võime end pidada ka sadade aastate pärast eestlasteks, kui me ei räägi enam oma emakeeles, vaid oleme praktiliselt üle võtnud teised keeled ning unustanud oma rahvuse ja päritolu? Selles uurimustöös vastame küsimustele ,,Kes on eestlane" ja ,,Mida tähendab olla Eurooplane." Lisaks uurime, millised on klassikaaslaste seas läbi viidud küsitluste tulemused

Ühiskonnaõpetus
Nimetu
41
docx

Nimetu

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond ***** ****** EESTI JA SOOME MAJANDUSE VÕRDLEV ANALÜÜS ************ Õppejõud: ***** ******* Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Tänapäeval esitavad riikidele uusi väljakutseid nii globaliseerumine, uute tehnoloogiate väljatöötamine, intensiivne konkurents, tarbijate muutuv nõudlus kui ka majanduslikud ja poliitilised muudatused. Seetõttu on nii Eesti kui ka Soome läbi

Antropoloogia
Ignalina tuumajaama ehitamise kohta-materjal väitluseks
13
doc

Ignalina tuumajaama ehitamise kohta, materjal väitluseks

mõju tasakaalu ja muudaks tuumajaama juhatamise efektiivsemaks, lisaks garanteeriks erakapital projekti finantseerimise ja võimaldaks ehitada optimaalse võimsusega tuumajaama. «Uue tuumajaama juhtimine peaks olema kaitstud nii palju kui võimalik poliitiliste otsuste eest,» ütles LFM-i ekspert Zilvinas Silenas. Simasiuse hinnangul peaksid Ignalina tuumajaama üle otsustama investorid ja Baltimaade energiafirmad, mitte Leedu valitsus või majandusministeerium. Kas Eesti peaks osalema Ignalina uue tuumareaktori ehituses? Sellest küsimusest võib kujuneda üks märtsivalimiste kampaaniateemasid. Majandusministeeriumi pressiteenistus levitas eile avaldust, et minister Edgar Savisaar toetab rahvaküsitluse korraldamist küsimuses, kas Eesti peaks hakkama kasutama tuumaenergiat või mitte. Kolmapäeval teatasid Balti riikide energiafirmade juhid Vilniuses, et uue tuumajaama rajamine Leetu Ignalinasse on teostatav.

Väitlus
Majanduse globaliseerumine ja selle mõju Eesti majandusele
10
doc

Majanduse globaliseerumine ja selle mõju Eesti majandusele

Majanduse globaliseerumine ja selle mõju Eesti majandusele Sissejuhatus Tänapäeva ühiskonnas saame järjest vähem rääkida riikidest kui eraldiseisvatest üksustest. Kuna üksiku käekäik sõltub eelkõige tema suhetest tervikuga, saab ka progress toimuda ainult mitme teguri koosmõjul ja abil. Seepärast mängib maailmas üha enam rolli globaliseerumine ehk maailma riikide ja regioonide vaheliste kontaktide ning kaubavahetuse suurenemine. Käesolevas essees vaatleme globaliseerumise plusse ja ohte lähtudes eelkõige Eesti

Ökoloogia
Referaat-Saksamaa majandus
13
docx

Referaat "Saksamaa majandus"

aastal oli Saksamaa inimarengu indeksi järgi 9.- dal kohal. Esimestel kohtadel olid, Norra, Austria ja madalmaad. Saksamaas tahapoole jäid aga Rootsi, Sveits, Jaapan jne. Eeesti oli 34.-dal kohal. Eestist tahapoole jäid aga sellised riigid, nagu näiteks Läti, Slovakkia, Malta ja Portugal. 2010. aasta seisuga oli Saksamaal SKP ühe inimese kohta 118, mis oli täpselt sama, mis Belgial. Selle tulemusega jagasid nad Euroopas 4 ja 5 kohta. Ettepoole jäid veel Holland, Taani ja Rootsi. Eesti SKP oli 64, mis on suhteliselt madal ja jääb alla Portugalile ja Kreekale. Eesti on aga kõrgemal lõunanaabritest Lätist ja Leedust ning ka suurriigist Poolast. Kokkuvõte Saksamaa majandus on Euroopas valitsevaid majandusi. Paljud teised Euroopa riigid sõltuvad Saksamaa toodangust ja ekspordist. Pidevalt kiiresti arenev majandus ning suutlikus probleemidega toime tulla on Saksamaa eduvõtmeks majanduses. Samas hakkab Saksamaa

Geograafia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun