"Kaelkirjak" (1995, Tiritamm; 2000, 2007 ja 2014 Tänapäev); vene keeles "Жираф" (KPD 2008) "Õlle kõrvale" (1996, AS Vaho) "Kalevipoeg" (1997, BNS) "Vanamehed seitsmendalt. Jalutuskäik vikerkaarel" (1997; Loomingu Raamatukogu ) "Pagari piparkook" (1999, Kupar) "Liblikas" (1999 ja 2007 Tuum, 2013 Varrak) "Sirli, Siim ja saladused" (1999, Varrak ja 2002); läti keeles "Sirli, Sīms un noslēpumi" (Liels un mazs 2009); vene keeles "Сирли, Сийм и секреты" (KPD 2008), ungari keeles "Sari, Samu es a titkok" (2008), leedu keeles "Sirle, Simas ir slepiniai", (Kronta 2010) "Rahva oma kaitse" (koos Mart Juurega) (2000, Tänapäev) 5 "Rehepapp ehk November" (2000, Varrak; soome keeles Otava 2002 "Riihiukko",
vastu 5) välisabi saabumine > Briti laevastikueskaader Tallinnas, Soome vabatahtlikud 6) paranes vägede varustamine (annetused, rekvireerimised, abi Soomest ja Inglismaalt) Suurriikide - Inglismaa ja Prantsusmaa - toetuse saamiseks Eesti riiklikule iseseisvusele pidid eestlased sõjaliselt toetama vene valgete Loodearmeed, mis asus Ingerimaal ja üritas tungida Petrogradi peale. Eestlase abil vallutati ka Pihkva. Lõuna suunal tungisid Eesti väed Läti aladele ja vabastasid Põhja-Läti mitmed piirkonnad enamlastest. IV Landeswehri sõda Lätis oli tekkinud väga keeruline poliitiline ja sõjaline olukord. Kuna I maailmasõja algul moodustatud Läti rahvusväeosad olid läinud bolshevike (punaste) poolele, siis rahvuslikel jõududel tuli Punaarmee vastu võideldes kasutada sakslasi. Landeswehri e armee moodustasid baltisakslased ja saksa vabatahtlikest Rauddiviis, mida juhtis kindral Rüdiger von der Goltz
Välismajandus: eksport, import Su Ema Eksport - Eestis toodetud kaupade väljavedu; välismaalt sisse toodud kaupade väljavedu (re-eksport); kaupade ajutine väljavedu nende töötlemiseks välisriigis; kaupade taasväljavedu pärast töötlemist Eestis; välisriikide vee- ja õhusõidukite varude tarned. Import - kaupade sissevedu Eestisse sisetarbimiseks ja välismaale edasimüügiks; taasväljaveo kohustusega ajutine sissevedu töötlemise eesmärgil ning taassissevedu pärast töötlemist väljaspool Eestit. Eesti kaubavahetus, 20082011 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Juulis 2012 on eksport ja import suurenenud Võrreldes eelmise aasta juuliga, suurenes eksport Eestist 12% I...
rajada oma kultuuriasutusi Asundustalud - 1919. aasta maareformiga riigistatud mõisate maavaldused, mis jagati soovijatele talumaadeks, täitus eestlaste unistus oma maast Riigivanem - Aastatel 1920 1937 põhiseadusega oli riigivanem Riigikogu ja valitsuse juhiks. Täitis ka presidendi kohustusi Landeveer - Baltisakslastest ja saksa raudristi kavaleridest moodustatud väeüksus, mis Antanti nõudmisel pidid sõdima bolsevike vastu. 1919. aastal sattus Läti territooriumil konflikti eesti väeüksustega, mis viis nn. Landesveeri sõjani Balti liit - Liit, mida plaaniti luua Eesti, Läti. Leedu, Poola ja Soome vahel. Liit jäi sõlmimata riikide omavaheliste erimeelsuste tõttu (Poola ja Leedu lahkhelid, Soome soovimatus siduda end liiga väikeste ja nõrkade riikidega) ning samuti vähese aktiivuse tõttu Kultuurkapital - 1925 rajatud kultuuri finantseeriv asutus. Sai vajalikud summad
OLULISED AASTAARVUD: EESTI 17. SAJANDIL 1558-algas Liivi sõda 1582-Jam Zapolski rahuVenemaa-Poola vahel Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti läksid Rootsile 1583-Pljusa rahuVenemaa-Rootsi vahel Põhja-Eesti läks Rootsile 1629-Altmargi rahu - Poola loovutas Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti Rootsile 1645-Taani loovutas Rootsile Saaremaa (Bromsebrö rahu) 1661 Kärde rahu- Venemaa loobus nõudmistest Baltimaadele 1630-asutati gümnaasium Tallinnasse ( praegune Gustav Adolfi-nimeline) 1632-asutati gümnaasium Tartusse 1632-asutati Tartu Ülikool (Academia Gustaviana) asutamisele kirjutas alla Rootsi kuningas Gustav II Adolf 1660-1688-Bengt Gottfried Forseliuse eluaastad 1684-asutas B.G.Forselius Tartusse seminari köstrite ja koolmeistrite ettevalmistamiseks 1686-B.G.Forselius käis 2 koolipoisiga Rootsis, et tõestada Eesti talupoegade võimekust 1. Kas me võime nimetada Rootsi aega ,,vanaks heaks Rootsi ajaks"? Pluss...
Kolonistid koopeerisid asumaadel oma kodumaa elukorraldust. Läänemere idaosas oli Saksa ordu ja saksa kaupmeeste, vaimulike, aadlike ja talupoegade koostöös orduriik, mis kindlasti mõjutas Läänemere rahvaid kultuuriliselt ja keeleliselt. See ei olnud nii rahvarohke ja linnastunud kui Ida-Euroopa, samas osati mingil määral kirja, mis soodustas Lääne-Euroopa usu, ühiskonnakorraldust ja kultuuri ülevõtmist. 3. Miks vanapreisi ja vendi keel kolonistatsiooni tagajärjel välja surid, läti ja eesti keel aga püsima jäid? Eestlased võtsid enda keele hulka alamsaksakeelseid oskussõnu, mis puudutasid igapäevaelu: kaubandust, sõjandust, usuelu, seisusi, hooneid jms. Võeti omaks võõrapäraseid nimesid ja kohandati oma keelde. Mõned keeled, mida valitsev klass ja linnaelanikud ei kasutanud võisid välja surra. 4. Mida kristlikus Euroopas kõige enam väärtustati? Minu arvates oli vallutatud riikidele tähtis säilitada enda kultuuriline identiteet, maailmavaade ja keel. 5
1)Millal toimus vabadussõda? Vabadussõda toimus 1918 –1920 Vabadussõda algas 28. novembril 1918, kui Punaarmee ründas Narvat. 2)Miks algas vabadussõda? Sest Nõukogude Venemaa ei tunnustanud Leedu ja Läti iseseisvust ning alustas 1918 sõda Baltikumi vallutamiseks. 4)Kes oli sõja algul edukam? Sõja algul oli edukam venemaa, kes vallutas Narva, Võru, Rakvere ja Tartu. 1919. a jaanuari alguseks jõudis Punaarmee Tallinnast mõnekümne kilomeetri kaugusele. 5))Miks näis sõja algul Eesti Vabariigi olukord lootusetu? Ainuke Eesti ohvitser, kes langes Vabadussõjas diviisiülemale vastaval ametikohal. mil vastloodud Eesti Vabariigi olukord näis pea lootusetuna
Üles kasvas ta Laatre mõisas. Mõnes tema teoses on aimata Liivi päritolu. Näiteks novellis "Kas mäletad, mu arm?" on järgmised read: "Sul on tunne, nagu oleksid sa naabri poole külla palutud, kuid sa oled sinna päriseks jäänud, sina, liivlaste viimane võsuke, koos temaga võõrsile kolinud mitmendat korda sa tuiskliiv, oled juba vahetanud oma kodumaad ja rahvust?" Gailit oli oma juurte tõttu tihedalt seotud Lätiga. Gailit jälgis Läti kirjandust ning tundis elavat huvi selle vastu. Paljud Gailiti teosed on tõlgitud läti keelde, kusjuures suurem osa tema paguluses avaldatust tõlgiti otse käsikirjast. Gailitil oli hulgaliselt kontakte nii Läti kirjanike kui ka avaliku elu tegelaste hulgas. Gailit oli üks neid piirialade inimesi, kelles pole ülekaalus ühegi rahva veri. Temas oli segunenud liivi, läti, saksa, eesti ja võimalik, et hollandi veri, mistõttu temas olid kätketud erinevad keeled ja kultuurid
· 1938.aasta veebruaris toimunud Riigikogu valimistel saavutas oma vastaskandidaadi üle üliveenva võidu Välispoliitika · Peamiseks eesmärgiks oli kindlustada omariiklus ja julgeolek · Suurimaks ohuallikaks peeti venemaad · Abi loodeti ennekõike Rahvasteliidult ja demokraatlikelt suurrikidelt 1920.aastate algul püüti omariikluse kindlustamiseks luua Balti Liitu · S.o sõlmida Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola vaheline leping, mille alusel kõik osalised olleksid osutand üksteisele abi sõjalise rünnaku korral · Ebaõnnestumise põhjusteks olid Poola-Leedu konflikt Vilniuse piirkonna pärast, samuti Soome püüded kaugeneda ohustatud Balti riikide regioonist ja läheneda erapooletutele Skandinaavia riikidele ning Venemaa väga terav vastuseis selle liidu loomisele · Ainsaks tegelikuks sammuks sel teel jäi 1923
juunil 1941 algas mitmel pool Leedus ülestõus nõukogude võimu vastu. Ülestõusnud vallutasid Kaunase ja kuulutasid seal välja Leedu Ajutise Valitsuse. Paraku saatsid sakslased selle pärast Punaarmee väljatõrjumist laiali ning vangistasid osa ministreid. Ka Lätis ja Eestis leidus neid, kes haarasid relvad. Oma jõududega iseseisvust taastada siiski ei õnnestunud. Kohalike elanike toel liikusid vaid Saksa väed Balti riikides kiirelt edasi, hõivates 1941. aasta juuli alguseks Leedu ja Läti. Eesti mandriosas jätkusid lahingud augusti lõpuni, saartel novembri alguseni. Esialgne rõõm sakslaste tuleku üle asendus peagi pettumusega. Selgus, et Balti riikide iseseisvust ei taastata, üks vallutaja oli lihtsalt asendunud teisega. Kehtestati okupatsioonireziim, mille ohvriks langes tuhandeid inimesi. Holokausti käigus hävitati pea täielikult kohale jäänud juudid, samuti tapeti kõik mustlased. Laiem avalikkus
) Eesti Maapäeva saadikud pidasid läbirääkimisi 1918.a alguses välismaal. Otsiti rahvusvahelist toetust. Eesti diplomaatide peakorter asus Stockholmis. 1918.a tunnustasid diplomaatiliselt Eesti iseseisvust (de facto) Prantsusmaa, Inglismaa, Itaalia. Lääneriigid ei kiirustanud uusi rahvusriike ametlikult tutvustama. 1921.a võeti Eesti Vabariik vastu Rahvasteliidu liikmeks. 1932.a sõlmisid mittekallaletungi lepingu Eesti, Läti, Soome, Poola ja Nõukogude Liidu vahel. Eesti vajas tugevat julgeoleku garantiid. 30-ndatel aastatel tuli Saksamaal võimule Adolf Hitler. Euroopas levis kiiresti fašism. Eesti pakkus huvi teistele riikidele hea strateegilise asukoha poolest. Suurbritannia ja Pranstusmaa ei ilmutanud erilist huvi Eesti käekäigu vastu. Rahvusvaheline olukord pingestus . Balti riigid lootsid luua julgeoleku garantiisid, (sõjalised liidud).
Endale (sks) Lahingud: Marne'i lahing Petain Pr. Au ja häbi Verduni lahing * 11.nov 1918 Compiegne'i vaherahu Tulemused: - suur hukkunute arv, kadunud sugupõlv. - Tööstuse, põllumaj. Langus + teaduse, tehnika areng: tank, lennuk, raskekuulipilduja, gaas. + suurte impeeriumite lagunemine (Vn, Sks, Türgi, Austria-Ungari) + uute riikide teke - 6.dets 1917 Soome - 16.veebr 1918 Leedu - 24.veebr 1918 Eesti - 18.nov 1918 Läti Venemaa 1917 · Veebruarirevolutsioon Põhjus : I MS (sõjavägi) Majanduslik allakäik Rahulolematus Nikolai II poliitikaga · Naiste demostratsioon Tulemus Nikolai II kaotas (sõjavägi toetas rahvast) Tagajärg 3.märts 1917 lõppes tsaari võim (1918a. Lastakse tsaar maha) Kaksikvõim märts-okt 1917 Ajutine Valitsus TSS Nõukogud
06.1914 Tagajärjed: hukkus ja haavata sai miljoneid inimesi muutus jõudude vahekord maailmas, algas USA esiletõus Euroopa riigid hakkasid majanduslikult sõltuma (laenud) riigid hakkasid jõuliselt sekkuma oma kodanike ellu > demokraatia kriis tekkis rida uusi riike, väikeriigid iseseisvusid: o lagunes Austria-Ungari: tekkisid Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia o Venemaast eraldusid: Eesti, Läti, Leedu, Poola, Soome, tekkis kommunistlik Venemaa uue süsteemiga riik Saksamaa kaotas suure osa oma territooriumist, kaotas oma asumaad, kaotas suurriigi seisundi Sõja põhjustatud vastuolud jäid lahendamata, lepingute süsteemiga loodud poliitikas peitus uue maailmasõja alge Lõpp: 11.11.1918 Saksamaa kapituleerus, sõlmis liitlastega Compiegne'i vaherahu Miks Antant võitis?????
Ajalugu Demokraatlik 19181934 Juhid: koalitsioonivalitsused vahetusid 11 kuu möödudes põhjus, miks rahvas oli ebakindel 1920 võeti vastu põhiseadus. Riigikogu kinnitas valitsuse, mida juhtis riigivanem. (presidendi koht ei eksisteerinud tol ajal) 1920 üritati luua Balti Liit (soome, eesti, läti, leedu, poola) ei õnnestunud 1923 Eesti Läti kaitseliiduleping 1930 majanduskriis. Ettevõtteid tabas pankrott, tööpuudus. 1930 Eesti Vabadussõjalaste Keskliit põhiseaduse puudused + täiustamine 12.03.1934 K.Pätsi ja J. Laidoneri (EV vägede ülemjuhataja) vedamisel riigipööre > suleti organisatsioonid, riigikogu läks laiali, erakonnad lõpetasid tegevuse, vaid Isamaa jäi alles. VAIKIV AJASTU 1937 loodi presidendi ametikoht, 1938 esimene president EV: K. Päts
ajal suurema sõjaväe luua. Leedul on aga arenenum õhuvägi. Oleks eksitav väita, et Eesti kulutab riigikaitsele palju raha, pigem on asi selles, et Läti ja Leedu kulutavad sellele erakordselt vähe, olles oma kaitsekuludega NATO kitsimate riikide seas. Eestit eristab teistest Balti riikidest ka see, et kui rahuajal on kaitsevägi lõunanaabrite omast oluliselt väiksem, siis sõja ajal suudaks Eesti luua suurema kaitseväe kui Läti ja Leedu kokku. See tuleb sellest, et Eesti riigikaitse põhineb reservarmeel, kus ajateenistus toimib nagu kool ja alles selle lõpuks saab õpilasest valmis sõdur. Eesti Rahvusliku Liikumise juht, europarlamendi saadikukandidaat Martin Helme leiab, "Me ei ole seadnud riigikaitse kulude piiriks kahte protsenti SKP-st mitte sellepärast, et NATO nõuab, vaid selle pärast, et see on miinimum, millega on võimalik toimivat ja usutavat riigikaitset arendada." Riigikaitse on avalik kaup
· Johann Voldemar Jannseni tütar ELULUGU: · Sündis esiklapsena Vändra kiriku köstri ja kooliõpetaja Johann Voldemar Jannseni peres. · Koliti Pärnusse. · 10-aastaselt alustas õpinguid Pärnu Linna Kõrgemas Tütarlastekoolis, mille lõpetas 1861. detsembris · 1863 koliti Tartusse · Töötas kuni abiellumiseni isa ajalehe juures, lugusid tõlkides ja kirjutades · 1871 tehti avalikkusele teatavaks Lydia ja Tartu Ülikooli arstiteaduskonna läti rahvusest üliõpilase Eduard Michelsoni kihlus · 1873 nad abiellusid ning asusid elama Kroonlinna. LAPSED: · Hans Voldemar (1874 -1878) 4a · Anna Michelson (1878 1965) 87a · Hedvig Michelson (1876 1941) 64a · Max Michelson (1884 - 1884) sündis surnult ABIKAASA: (Eduard Michelson) · Oli Läti günekoloog · Õppis Tartu Ülikoolis arstiteadust · Abiellus 19. veebruaril 1873 Lydia Koidulaga · Praktiseeris tänu äia Johann Voldemar
Samuti on minu arvates Eesti ,,nokiaks" Kalevi poolt toodetud maiused. AS Fazer'i valisin vaid sellepärast, et minu arvates toodab just Fazer maailma parimat pähklitega piimasokolaadi, see on lihtsalt suurepärane maitseelamus. Ning kolmandaks äriettevõtteks valisin ma AS Laima ja seda just sellepärast, kuna pidi ju valima just kolm äriettevõtet samas valdkonnas ja seda AS Laima on. Kuigi tegu on erinevate riikide ettevõtetega (AS Kalev Chocolate Factory Eesti;AS Laima Läti ja AS Fazer Soome), on nad vähemalt Eesti maiustuste turul vägagi konkureerivad. Kuna kõigil kolmel äriettevõttel on tooteid väga palju, siis otsustasin ma teha toodete analüüsi ühe toote kohta, mida kõik kolm toodavad, nimelt pähklitega piimasokolaad. ÄRIETTEVÕTETE ÜLDISELOOMUSTUS AS Kalev Chocolate Factory AS Kalev Chocolate Factory on Eesti suurim ja vanim kondiitritööstusettevõte, mille esimene eelkäija alustas tegevust 1806. aastal Tallinnas
värskeid jõude ja pidas tõsiseid lahinguid LõunaEestis. v 1. veebruaril jõudis Rahvavägi Võru ja Valgani, seega oli Eesti pind vaenuvägedest puhastatud v Eestile saabus väisriikide abi( Sbr, Soome, Taani ja Rootsi. Pildil on näha Punaarmee pealetungi Eestile. v 24.veebruar 1919 vabastati Eesti pind võõrvägedest. *LANDESWEHR'I SÕDA · Saksamaa asus vallutama Lätit. Läti oli liiga nõrk, et neile vastu seista. · Eesti Rahvaväe jõudmine Läti pinnale osutus väga ebameeldivaks ja nad sundisid neid taanduma. · Eesti keeldus taanumast. · Võnnu lähedal toimus kokkupõrge Click to edit Master text styles Rahvaväe ja landesveerlastega. Second level · Kasvas kiiresti üle relvakonfliktiks e. Third level
"Padaemand" vaatamas. Osades olid: Oleg Orlov (Hermann), Jassi Zahharov (Tomski), Rauno Elp (Jeletski), Andres Köster (Tsekalinski), Leonid Savitski (Surin), Mart Madiste (Tsaplitski), Mart Laur (Narumov), Rostislav Gurjev (Tseremooniameister), Riina Arienne (Krahvinna), Nadia Kurem (Liisa), Helen Lokuta (Polina), Ülle Tundla (Guvernant), Kristina Vähi (Masa) ja Rahvusooper Estonia orkester ja koor. Oleg Orlov, kes oli külalisesineja ning kehastas Hermannit, on Läti tenor, kes on olnud Läti Filharmoonia solist ja Läti Rahvusooperi solist. Ta on laulnud palju nõudlikke solistipartiisid Verdi, Mozarti, Dvoraki, Weberi, Mahleri suurvormides ja peaosi oopertites. Tema repertuaari kuuluvad mitmed rollid Verdi ooperites, sealhulgas Ismaele, Alfredo, Don Carlos, Radames jpm. Ooperitrupi koosseisus on ta käinud paljusel külalisesinemistel Hispaanias, Hollandis, Suurbritannias jm. Oleg Orlov on laulnud
ENSV ajal oli see majanduslikut tänu tööstustele soodsaim piirkond, kuid praeguseks on Ida-Virumaa ääremaastumas ja majanduslik eelis on kadunud. Eesti lähedus Soomele ja Rootsile on mõjutanud Tallinna ja kogu Harjumaa positsioon Eestis. Harjumaa edu tuleneb jagatava ressursi vähesusest ja soodsatest majandussidemetest Soome ja Rootsiga Läänemere mõjul. Rootsi on osaliselt ka mõjutanud Lääne-Eesti saarte avanemist ja majandusruumi sisenemist. Tartumaa arengut on mõjutanud Läti ja selle ajaloolised sidemed Riiaga. 2. Millistest riikidest saabub Eestisse enim külastajaid ja miks? Number üks riik kust meile külastajaid saabub on Soome, sest Eesti on lähedal asuv reisisihtkoht ja ka võrdlemisi odav koht külastamiseks soomlastele. Teisel kohal on Venemaa mille turistide jaoks on näiteks Ida-Virumaa puhul oluline geograafiline lähedus ja rahvuslik koosseis (sugulased, pere, sõbrad ja üldine kultuuriruum) Kolmandal kohal on Läti
Eestis füüsilisest isikust ettevõtjana ja käibemaksukohustuslasena registreeritud talupidaja saab raha järgmiste tehingute ja toimingute eest: 1. Kartuli müük Tartu turul Kartuli müük on käive KMS § 4 lg 1 p 1 alusel. Tartus tekkiv käive ehk käive tekib Eestis vastavalt KMS § 10 lg 1. Seega on käibemaksuga maksustatav KMS § 1 lg 1 p 1 järgi. Maksumääraks on 20% KMS § 15 lg 1 järgi. 2. Teravilja müük Läti kokkuostjale Arvestades, et Läti kokkuostja on käibemaksukohustuslane, on tegemist vastavalt KMS § 7 lg 1 p 1 kauba ühendusesisese käibega. Kauba ühendusesisest käivet maksustatakse 0% maksumääraga vastavalt KMS § 15 lg 3 p2. Kui Läti kokkuostja ei ole käibemaksukohustuslane maksustatakse käivet 20 % vastavalt KMS § 15 lg 1. 3. Köögivilja müük valla hooldekodule ja küttepuude müük naabervalla põhikoolile Tegemist Eestis tekkiva käibega (KMS § 10 lg 1), millele rakendub käibemaksu
Võõrkeeltesse tõlgiti Eesti kirjanike teoseid. Laienesid kultuurkontaktid välismaaga. Euroopa linnades toimusid Eesti kunsti näitused. Estlased tõid olümpiamängudelt 19 medalit. Jätkus muusikapäevade ja laulupidud traditsioon. 12. Kirjelda Eesti välispoliitikat 1920. aastatel (lepingud, põhilised ohuallikad, välisriikide suhtumine jms). Ohuallikad: NSV liit ja Saksamaa. 1920. aatal taheti luua Balti liitu, aga see ebaõnnestus. 1923. aatal - Eesti Läti kaitseliiduleping. Üritati parandada suhteid vanelastega. Saksammaga õnnestus, aga NSV liiduga eiriti mitte. 1932. mittekallaletungileping. Üritati luau suhteid Inglismaaga. Nad lubasid küll kõike, aga erilist abi polnud neilt loota. 13. Kirjelda Eesti välispoliitikat 1930. aastatel (lepingud, põhilised ohuallikad, välisriikide suhtumine jms). Ohuallikad: NSV liit ja natsistlik Saksamaa. Rahvasteliidule ei saanud eirit loota. 1935
Nõudlust ja pakkumist mõjutavad tegurid läbi eluliste näidete https://majandus24.postimees.ee/6405999/graafik-kolm-aastat-lati-piirikaubandust-kui-palju- on-riik-maksuraha-kaotanud?_ga=2.18130556.436175271.1537537431- 1361012375.1458050881 Eesti riik on kaotanud kolme aasta jooksul Läti piiril enam kui 275 miljonit eurot potentsiaalset maksutulu. Selle eest saaks tõsta kõigi inimeste maksuvaba tulu 500 euroni, suurendada 100 euro võrra pensioneid ja ehitada valmis suure osa Tallinn-Tartu neljarealisest maanteest. Pakkumist mõjutavad tegurid Seadusandlusest tulenevad muutused (maksu muudatused, nõuded erinevatel tegevusaladel) Kuna aga Eesti valitsus tõstab järgmisel kahel aastal 10 protsenti tubakaaktsiisi, kardab
avastati ka selle kantserogeenne toime. Aga juba 19. Joonis 1. C20H12 - bensopüreen Sajandil avastati paljudel kütusetootmise ettevõtete tootjatel pahaloomulist nahavähki. Laboratoorsete uuringutega, mille käigus määriti järjepidevalt laborirotte kivisöetõrvaga, tõestati bensopüreeni toksilisus. Meedias on kemikaal leidnud kajastamist 2006. Aastal, mil Venemaa keelas ajutiselt Läti konservide sisseveo riiki, kuna väidetavalt sisaldasid need liigselt bensopüreeni. Venemaal on lubatud piirkonsentratsioon ainele 1mg/kg, Euroopa liidus on lubatud 5 korda kõrgem sisaldus, 5mg/kg. Ka Eesti Veterinaaramet hoiatas inimesi Lätist pärit sprotikonservide eest, kuid kaupade importi ei keelatud. Laiemat vastukaja on leidnud ka korstnapühkijate vähki haigestumus: 18 saj. pani inglane Pott tähele sagedast naha-ja munandi vähki korstnapühkijatel
Kõige valusamalt tabas venestamine Eestis hariduselu. 1887. aastal sai sunduslikuks õppekeeleks vene keel. Eesti keele tarvitamine keelati isegi õpilaste omavahelises läbikäimises. See osa õpetajatest, kes vene keelt piisavalt ei osanud, vallandati. Nüri pähetuupimine vene keeles vähendas huvi koolihariduse vastu. Raudteede rajamine. 1870.aastal valmis esimesena Balti raudteed. Raudteed sidusid Eestit senisest tihedamalt nii Venemaa pealinna kui ka siekubermangudega, samuti Läti aladega. Avanesid soodsad võimalused kaubavahetuseks, eriti Eesti põllumajandustoodete saatmiseks Peterburi turule. Eesti erinevate piirkondade omavaheline suhtlemine ning arenes sisekaubandus. Soodustas raudteede olemasolu uute tööstusettevõtete ja asulate rajamist. Laevaehitus ja meresõit. 19.saj teine pool oli eesti purjelaevanduse tõusuaeg. Peamiseks laevaehituskeskuseks kujunes suurte metsade naabruses asuv Häädemeeste rannik Pärnumaal. Laevu ehitati ka
Neid asju nägi Marco Polo Hiinas. Veneetsia: Oluline kaubalinn Vahemere ääres Itaalias Vürtsid-maitseained,nõutud ja kallis kaup Euroopas.Vürtsidega kauplemisest pärinesid Veneetsia kaupmeeste rikkused. Veneetsiat valitses Doodz Siiditee-tähtsaim kaubatee Euroopa ja Aasia vahel Muistne vabadusvõitlus. 1208-1227 Ristisõda eestlaste vastu 1210 Ümera lahing.Eestlased saavutasid suure võidu 1217 madisepäeva lahing Eestlased kaotasid vabaduse Eesti ja läti alu nimetati Liivimaaks Teadmised vabadusvõitlusest pärinevad Läti Henriku kroonikast Henrik oli ka preester Vana-Liivimaa linnad. Suurimad linnad olid Riia,Tallinn,Tartu Linnad olid ümbritsetud kaitsemüüriga Keskaegses linnas oli tähtsaim koht sadam Linna juhtisid sakslased Linnas oli raekoda Tähtsaim tegevusala oli kaubandus Kaupmehed koondusid gildidesse Gildi kuulusid meistrid Meistri saamiseks oli vaja olla õpipoiss ja sell
Nele Roosi 10.b 1. Moodustatud keeles juba varem olemasolevatest sõnatüvedest. 2. Loodud kõneleja poolt jäljendama kuuldud helisid. 3. Sõna võib olla laenatud mõnest teisest keelest. Tuleb samojeedi keelest Samojeedi keeles tähendab loomad Komi keeles kir Läänemeresoome keeltes koiras Mansi keeles hr Handi keeles kar Ungari keeles here Selkupi keeles qor Kamassi keeles kora Tuleb ugri keeltest Handi keeles weli,wti Udmurdi keeles val Komi keeles vol Mari keeles wülä,wl Mordva keeles vedras,ved'aka,ved'reks Saltsi murdes vediks,veds Tulevad mordova keeltest Mordova keeltes l'isme,l'ismä lehm Mordova keeltes vaza,vasa vasikas Osseedi keeles ws Jagnoobi keeles wasa Saki keeles basaka Tuleb balti keeltest Läänemeresoome varasem ovinas Algbalti keeles o(v)inas, a(v)inas Leedu keeles ãvinas Läti keeles avens,àuns Vanapreisi keeles awins Tuleb balti keeltest Liivi keeles õ'uv,i'uv Vadja keeles õhva Soome...
Portugal-Lissabon Prantsusmaa-Pariis Rootsi-Stockholm Rumeenia-Bukarest Saksamaa-Berliin Serbia-Belgrad Slovakkia-Bratislava Sloveenia-Ljubljana Soome-Helsingi Suurbritannia-London Sveits-Bern Taani-Kopenhaagen Tsehhi-Praha Türgi-Ankara Ukraina-Kiiev Ungari-Budapest Valgevene-Minsk Venemaa-Moskva Põhja riigid on: USA, Jaapan, Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia, Itaalia, Kanada, portugal, Hispaania, iirimaa, Korea vabariik, Iisrael, Lõuna-Aafrika Vabariik, Austraalia, Uus-Meremaa, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ungari, Tsehhi, Slovakkia, Bulgaaria Lõuna riigid on : Hiina, Brasiilia, Mehhiko, Taiwan, Tuneesia, India, Egiptus, Maroko, Iraak, Iraan, Saudi-Araabia, Suriname, Haiti, Barbados, Afganistan, Jeemen, Ruanda, Mongoolia. Uusindustriaalmaad : Hiina, Brasiilia, Mehhiko, Taiwan, Tuneesia Vähimarenenud riigid : Afganistan, Jeemen, Ruanda, Mongoolia Riikide arengutaseme näitajad : 1) RKP (rahvuslik koguprodukt) 2) Energia tarbimine ühe elaniku kohta aastas
Lühend GBP, tähis £ Suurbritannia rahaühik 1 GBP = 1,16 EUR Islandi kroon Lühend ISK, tähis kr Islandi rahaühik 1 ISK = 0,01 EUR Türgi liir Lühend TRY, tähis TL Türgi rahaühik, mis võeti kasutusele 1843. aastal 1 TRY = 0,50 EUR Venemaa rubla Lühend RUB, tähis Venemaa Föderatsiooni rahaühik, kõige esimene kopikasvermiti aastal 1478 1 RUB = 0,02 EUR Läti latt Lühend LVL, tähis Ls Läti rahaühik, mis on kasutusel olnud 1922 - 1940. Uuesti kasutusel aastast 1993. 1 LVL = 1,45 EUR Leedu litt Lühend LTL, tähis Lt Leedu rahaühik, mis on kasutusel olnud 1922 - 1940. Uuesti kasutusel aastast 1993. 1 LTL = 0,24 EUR Iisraeli seekel Lühend ILS, tähis Iisraeli rahaühik aastast 1985 1 ILS = 0,18 EUR Egiptuse nael Lühend EGP, tähis E£
valda, kuid see plaan ebaõnnestus. · Täna eraldatusele ümbritsevast maailmast ja piiritsoonile, mis hoidis ranna inimtühjana, on seal säilinud puutumatu loodus. Et seda kaitsta, loodi juba aastal 1928 Liivi rannast veidi sisemaale jääv Sltere looduskaitseala, mida hiljem korduvalt laiendati. Tänapäeval hõlmab see ka suure osa ranna-aladest. Haruldaste taime- ja loomaliikide poolest on Sltere looduskaitseala Lätis üks rikkamaid. Pärast Läti Vabariigi taasiseseisvumist on Liivi rannast saanud populaarne turismi- ja suvituskoht LIIVI RAND Liivlased on üks väiksemaid tänapäevani säilinud soomeugri rahvaid. Nad elavad praeguse Läti Vabariigi territooriumil. Liivi keel, lähim sugulaskeel eesti keelele, kuulub läänemeresoome keelte hulka. Liivlased ise nimetavad end rândalist 'randlased' ja oma keelt rândakêl 'rannakeel'. Liivi rahvuslipu värvid on roheline
Teine maailmasõda/ tööleht 11.kl 1. Millist rolli mängis II maailmasõja puhkemisel 23.08.1939.a Saksamaa ja NSV Liidu vahel sõlmitud leping ? - Riigid jagati Venemaa ja Saksamaa vahel ära. Poola jagati kaheks, Eesti, Läti, Soome jäid venemaale. 2. Millega õigustas NSV Liit vajadust, paigutada sõjaväebaasid Eesti Vabariigi territooriumile? Kuidas mõjutas see otsus Eesti iseseisvust? - 28. sept.1939.a sõlmiti NL ja Eesti vahel vastastiku abistamise pakt mille alusel loodi Eesti territooriumile Nõukogude sõjalaevastikubaasid Saaremaal, Hiiumaal ja Paldiski ümbruses. Majandusraskused.. 3. Mida kujutas endast „Narva diktaat“
üksus, mis osales NRF-i tegevuses. 2006. aasta sügisel kuulus eskaadrisse ka esimene Balti riikide miinitõrjelaev – Eesti miinijahtija Sulev. Miinitõrje Eesti merevägi on koostöös Euroopa riikidega viinud läbi mitu miinitõrjeoperatsiooni ja -õppust. Nende eesmärgiks on puhastada Eesti territoriaalvett peamiselt maailmasõdade ajal veesatud meremiinidest ja muudest veealustest lõhkekehadest. BALTRON projekt BALTRON on Eesti, Läti ja Leedu ühine miinilaevade eskaader, mille eesmärk on vähendada kahest maailmasõjast Läänemerre veesatud meremiinidest ja teistest veealustest lõhkekehadest tulenevaid ohte. BALTRON koosneb Balti riikide ühendstaabist ning Eesti, Läti ja Leedu mereväe laevadest. Iga riik annab BALTRON- i käsutusse kindlaks perioodiks üks-kaks miinitõrjelaeva. Lisaks täidab üks laev staabi- ja toetuslaeva ülesandeid. Mereväe lipud Laevalipud
Alustas glasnosti e. avalikustamisega. Et suhteid lääneriikidega parendada. - Kaotati võidurelvastus, lõpetati sõda Afganistanis. - Vähendati kontrolli Ida-Euroopas. Idablokk varises kokku (1989-1990) - Inimesed said ise valida, keda nad toetavad - Esimesed poliitilised partnerid - Mitme kandidaadiga valimised - Gorbatsov valiti esimeseks presidendiks. - Gorbatsovi ei toeta keegi, ta loobus presidenti ametist. - Eesti, Läti, Leedu iseseisvuvad. - NSVL saadetakse laiali. Augustiputs toimus 1991. Vanameelsete riigipöörete katse. Püüti kõrvaldada M. Gorbatsovi NSVL presidendi ameti kohalt ja teha lõpp tema perestroikapoliitikale. Boris Jeltsin võitis selle ning muutus populaarseks. NSVL lagunes ning Eesti, Läti, Leedu iseseisvusid. Boris Jeltsin oli esimene Venemaa president. Ta surus augustiputsi maha, oli Gorbatsovi vastane ning tema ütles, et NSVL pole tähtsust.
Eestis tegeleb Lego Mindstormsi edendamisega Kooliroboti projekt mis sai alguse 2007. aasta kevadel eesmärgiga edendada inseneriteadust Eesti koolides. Projekti edendamiseks otsitakse koole, kes oleksid nõus projektis osalema. Projekti raames korraldatakse õpetajatele kursuseid ning jagatakse õppematerjale. Robootikakomplektide ostmiseks peavad koolid leidma endale sponsorid või taotlema toetust Tiigrihüppe Sihtasutusest. Tuntumad robootikavõistlused on: Baltic Robot Sumo - Eesti, Läti ja Leedu robotiehitajate võistlus Robots Intellect - Leedus toimuv Baltimaade robootikavõistlus, mille peaauhind on 9000 EsLat - Eesti ja Läti robotiehitajate võistlus FIRST Lego League Eesti robootikavõistlus, kus 2,5 minuti jooksul tuleb lahendada võimalikult palju ülessandeid Robotex - Robotex on Tallinna Tehnikaülikooli, Tartu Ülikooli ja IT Kolledzi korraldatav robotite võistlus.
impordi saldo. (ingl. GNP) SKT elaniku kohta · SKT elaniku kohta ehk sisemajanduse kogutoodang ühe inimese kohta on mingi piirkonna (tavaliselt riigi) majandusliku arengutaseme näitaja. · SKT elaniku kohta arvestamiseks jagatakse sisemajanduse kogutoodang elanike arvuga. SKT võrdlus elaniku kohta (2009) Riik SKT ühe elaniku kohta Eesti 18 800 $ Läti 14 500 $ Leedu 15 000 $ Venemaa 15 200 $ Soome 34 900 $ Rootsi 36 800 $ Saksamaa 34 200 $ Katar 121 400 $
Antiikteater Vanimad ja tuntuimad teatrid Ameerika ühendriigid Metropolitan Opera (1883) Argentiina - Teatro Colòn (1908) Austria Burgtheater (1741) Belgia Theatre du Parc (1782) Hispaania Gran teatro de liceo (1848) Iirimaa Abbey Theatre (1904) Iisrael Rahvusteater ,,Habima" (1928) Itaalia La Scala (1778) Jaapan Bunrakuza nukuteater (1685) Leedu Leedu Ooperi- ja Balletiteater (1920) Läti Ooperi- ja Balletiteater (1919); nüüd Läti Rahvusooper Norra Nationaltheatret (Rahvusteater 1899) Poola Teatr narodowy (Rahvusteater 1765) Prantsusmaa Grand Opèra (1671) Rootsi Kuninglik ooperiteater (1773) Saksamaa Staatsoper (Berliini riigiooper, 1742) Soome Soome Rahvusteater (1872) Suurbritannia Covent Garden (1732) Sveits Züricher Opernhaus (1891) Taani Det Kongelige Teater (Kuninglik teater, 1748) Venemaa Suur teater (1776) Antiikteater Teatri algmed ulatuvad juba kaugesse
Õigusmõistmisel tuleb lähtuda nüüd ka Euroopa Liidu õigusest. 12. Kas Riigikohus on oma praktikas analüüsinud Euroopa Liidu Lissaboni lepingut ja selle vastavust Eesti põhiseadusele? Ei 13. Milliste riikide kohtud on Lissaboni lepingut analüüsinud ja mis on olnud nendes kohtuasjades põhiküsimuseks? Lepingut on uurinud Prantsuse konstitutsioonikohus, Belgia Riiginõukogu, Tšehhi konstitutsioonikohus, Läti konstitutsioonikohus ja Saksamaa föderaalne konstitutsioonikohus. Kõik lepingut uurinud kohtud on lõpptulemusena jõudnud otsusele, et leping on vastavuses nende riigi põhiseadusega. Samuti leidsid kõik, et EL ei muutu Lissaboni lepingu jõustudes ei roogiks ega liitroogiks. Saksamaa ja Läti konstitutsioonikohus märkisid ka, et EL-is ei hakka olema üht rahvast, vaid on jätkuvalt mitu rahvast.
number riigikäsitluse järele ning põhjenda valikut. Riigikäsitlus Tsitaat Põhjendus Õiguslik 2 Õigusliku riigikäsitluse kohaselt on inimese seos riigiga kodakondsusel põhinev poliitiline & õiguslik side, mille kaudu määratakse vastastikused õigused ja kohustused. Seega Eesti poliitikud kui Läti kodakonsust mitte omavad ja Läti avaliku võimu organisatsiooni mitte kuuuvad isikud ei oma õigust Läti siseasjades kaasa rääkida Sotsioloogiline 3 Sotsioloogiline vaatenurk näeb riiki ennekõike inimeste ja rühmade tegevustulemina ( „..see on rahvas...“)
Kodusõda Venemaal. 6. detsembril 1917. aastal kuulutas Soome välja iseseisvuse ja enamlased leppisid sellega. 1918. aastal kuulutasid end iseseisvaks Leedu, Eesti, Tsehhoslovakkia, Poola, Läti, Ukraina, Valgevene. Venemaal algas suur kodusõda, kuna paljud piirkonnad keeldusid enamlaste võimu tunnustamast. 1918. aastal tekkisid ,,valged valitsused", kelle eesmärgiks oli ühtse ja jagamatu Venemaa taastamine. Neid abistas Antant, samas ei kiirustanud enamlasi kukutama. 1918. aastal kuulutasid enamlased välja ,,punase terrori" (Lenini korraldusel rajati koonduslaagreid, hukati keisri pere ja tapeti vastaseid). Vastukaaluks korraldati ,,valge terror" (kokku
1990 Poola president* Johannes Paulus II 1978 aastal valitud peapiiskop kadrinal Karol Wojtyla Rooma paavst* Wojciech Jaruzelski Kindral, kes sai Poola kompartei eesotsa* Vaclav Havel - Tsehhi kirjanik ja poliitik. Ta oli Tsehhoslovakkia president aastail 19891992 ja Tsehhi Vabariigi president 1993 2003* Nicolae Ceasescu - Rumeenia kommunistlik diktaator 1965. aastast 1989. aasta detsembrini. Ta lõi enese ümber isikukultuse* Kazimira Prunskiene Valisus Leedus* Ivars Godmanis - Läti poliitik, Läti Tee esimees. Ta oli Läti peaminister aastatel 19901993 * Edgar Savisaar - Eesti poliitik, 1988 Rahvarinde üks asutajaid, taasiseseisvumisaja üleminekuvalitsuse peaminister19901992 * Boriss Jeltsin Venemaa sihikindel liider, kes 1993 surus maha riigipöörde* Gennadi Janajev - Nõukogude Liidu poliitik, asepresident 19901991, üks augustiputsi juhte,RESK eesotsas* Nelson Mandela - Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja inimõiguslane, endine Lõuna-
( e. esiaeg) Muistis - ehk muinasjäänus nt linnused,kalmistud,töö-ja tarberiistad jne. Numismaatikud tegelevad aaretes ja kaevamistel päevavalgele tulnud müntidega.Määravad vermimiskoha ja aja,aarete koosseisu põhjal ka kaubandussuhteid. Etnoloogia-rahvateaduse uurimistulemused. Uuritakse kultuure. Mõningaid teateid muinasaegsest Eestimaast pakuvad veel kaugemate ja lähemate naabrite vanemad kirjalikud allikad. Henriku Liivimaa kroonika- on arvatavasti preester Henriku (ka Läti Henriku) kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses. Sealt leiab olulisi andmeid eestlaste ühiskondlikust korrast, omavahelistest suhetest,linnustest,eluolust jpm. Läti Henrik-oli ristiusu preester ja kroonik, Eesti ja Läti ristiusustamise sündmusi (1180– 1227) kajastava "Liivimaa kroonika" autor. MUINASAJA PERIODISEERIMINE
Probleemid Palju käsitsitööd, tõuloomade ja sordiseemne vähesus,palju mittetasuvaid väiketalusid Peamised partnerid oli Suurbritannia ja Saksamaa, eksporditi põllumajandustooteid imporditi tööstusseadmeid ja toorainet. V Välispoliitika 1921 tunnustati Eestit demokraatlike suurriikide poolt. 1921 astus Eesti Rahvasteliitu Peamine eesmärk omariikluse ja julgeoleku kindlustamine 1923 sõlmiti Eesti – Läti liiduleping 1920. aastail tihenesid suhted Rootsi, Poola, Läti ja Soomega . Eesti Vabariik 1930. aastatel I Majanduskriis ja 1934. aasta riigipöörde eeldused 1929. aastal vallandunud ülemaailmne majanduskriis jõudis kiiresti Eestisse. o vähenesid tootjate sissetulekud – talud, tehased ja ärid läksid pankrotti o kasvas tööpuudus o langes elatustase
loomine, soomusrongid. Üldpealetund alates 7.jaan-> Narva ja Tartu vabastamine. Paju lahing veeb. Lõpus sõjategevuse kandumine väljaspoolt Eestit. Idas ühinemine Põhjakorpusega. Lõuna-Läti vabastamise katsed. Landeswehri sõda-Läti aladel juunis 1919 aset leidnud kokupõrge. Landeswehr- baltisakslastest ja Saksa vabataht. Mood. Eesmärgiks kukutada Venemaa kommunistlik võim. Esimesed kokkupõrkes juuni algus- Võnnu lahing 23,06 *L purustamine ja Läti vabastamine*Tõi kaasa meeletu motivatsiooni kasvu ,,võidupüha"*vahrahu 3.juuli* sept. Läbirääkimised ebaõnnestusid. Ued lahingud. Tartu rahu.*Eesti telegratsiooni juht Jaan Poska, vene-Adolf Jaffe *venelastel venitamistaktika. 31.12 sõlmiti relvarahu, kehtima hakkas 3.01.1920 kell 10.30. rahuleping sõlmiti 2.02.1920-> NSV tunnistab EV iseseisvust, riigipiir, 15. milj, kuldraha kashjutasu. Venemaa loobus igavesest asjast igavesti nõudest Eesti alale. Baaside ajastu. Aud
Need reformid on puudutanud ka Rootsi avalikku sektorit. Kõnealused reformid on alguse saanud tavaliselt 1960-ndatel aastatel. Sisuliselt olid nende reformide ideed loodud selleks, et tugevdada poliitilisi ja administratiivseid institutsioone arenenud heaoluriikides, kandes endas sotsiaa- demokraatliku algupära. Selle perioodi reformide väga oluliseks taustsüsteemiks oli laienev ja aktiivne heaoluriik ja tema avalik sektor. (Wolmann) Eesti ja Läti said, aga reformidele mõtlema hakata ja seega ka neid läbi viima tunduvalt hiljem. Eesti ja Läti avaliku halduse areng sai alguse riikide iseseisvumise eel, mil hakkasid toimuma olulised majanduslikud ja poliitilised muutused, seoses nende protsessidega hakati ümberkujundama ka olemasolevat haldussüsteemi. Eesti ja Läti olid saanud Nõukogude Liidult pärandiks killustatud haldussüsteemi, mis koosnes paljudest spetsialiseerunud
saksa vähemuse liikmed. Pataljon võitles Viru rindel Punaarmee vastu. Balti pataljon võitles Eesti sõjaväe koosseisus ka 1919. aasta suvel, kui Eesti sõjavägi juunis ja juulis võitles Põhja-Lätis Saksa Rauddiviisi ja Landeswehr'i vastu. Landeswehr'i liikmed olid samuti baltisakslased, Balti pataljoni liikmete endised seisuse-, lapsepõlve-, õpingu- ja teenistuskaaslased..............................................8 18. veebruaril 1919 algas Eestis Läti kodanike mobiliseerimine. 31. märtsil formeeriti Põhja-Läti brigaad, mille koosseisus oli 2 jalaväepolku, 3 suurtükipatareid, partisanipataljon ja kaks ratsaväeeskadroni. 1919. aasta juulis anti brigaad Läti ülemjuhatuse alla.........................................................................8 Märtsis 1919. loodi Eesti valitsuse ja Ingeri rahvuskomitee lepingu alusel ka ingerlaste (Narva ja Peterburi vahel elanud soomlased) Ingeri pataljon. Ingerlaste koondamist 1
Kallas: Eesti paistab Euroopasse positiivsena Kallas rääkis Põhjarannikule, et kõige raskemas olukorras loetakse praegu olevat Ungari ja Läti. Eesti ei paista Brüsselist vaadatuna kõige halvem välja, sest hulk probleeme, mis mujal on olemas, Eestis veel puuduvad. Näiteks ei pea Eesti kelleltki laenu küsima, tõi Kallas näiteks ja lisas, et kohtus värske Läti peaministri Valdis Dombrovskisega, kes ütles, et Läti riigi olukord on ikka vägaväga hull, pankrot onsilmaga näha. «Üleeelmisel komisjoni istungil arutati eelarvete olukorda. 27 riigist 17le prognoositakse väga halba eelarve tulevikku ja Eesti ei olnud nende hulgas. Selles mõttes on need sammud, mis Eestis on tehtud, kas nad on nüüd piisavad või mitte, leidnud positiivset äramärkimist,» ütles Kallas. Kallas ütles, et kuigi Euroopal on ühtne energiapoliitika olemas, ei ole Eesti selles väga innukas kaasamineja.
Ajalugu- Keskaeg 1. Vana-Liivimaa riigid ja põlisrahvad Vana-Liivimaa- Eesti ja Läti alad keskajal. Eestimaa-Põhja-Eesti keskajal; Taani valdused Põhja-Eestis Liivimaa-Lõuna-Eesti ja Läti alad keskajal Muistse vabadusvõitluse järel toimus Eesti ja Läti alade jaotamine võõrvallutajate vahel. Ühtset riiki Vana- Liivimaal välja ei kujunenud ning tekkisid feodaalsed väikeriigid, mille eesotsas olid enam-vähem sõltumatud valitsejad- maahärrad. Läänikorralduse kujunemine: Vallutusjärgselt kujunes Vana-Liivimaal välja Lääne-Euroopa eeskujudele tuginev läänikorraldus (ehk maad on jagatud maahärrade (senjööride) poolt läänideks (feoodideks); lääni omanik (läänimees) on
Pärast keskööd pakt allkirjastati. Sellest hoolimata jäi lepingu ametlikuks sõlmimise kuupäevaks 23. august 1939. aasta. Lepinguga lubasid Saksamaa ja Nõukogude Liit 10 aasta jooksul mitte rünnata teineteist ega osaleda teisele poolele vaenulikus sõjalises liidus. See oli pakti avalik osa. Lisaprotokolli, millega Euroopa jagati huvipiirkondadeks, hoiti ranges saladuses. Sellest hoolimata imbus info sellise protokolli olemasolust ka teistesse riikidesse. Soome ja Läti välisminister pöördusid Saksa saadikute poole küsimusega, kas selline info vastab tõele. Sakslased vastasid eitavalt, kusjuures nad kooskõlastasid selle vastuse nii Molotovi kui ka Stalini endaga.
- riigi sekkumine majandusse, hoogne edasiminek nii tööstuses kui põllumajanduses, ühistegevuslik liikumine, elatustaseme tõus EESTI VÄLISSUHTED 1918-1920 oli põhiprobleemiks tunnustuse saavutamine, murrang 1921, kui Eesti võeti ka Rahvasteliitu (lääneriigid ei lootnud siis enam bolshevike kiiret kukutamist Venemaal) Välispoliitika põhiül.:julgeoleku kindlustamine. Otsiti liitlasi. Suhted Läti, Leedu , Poolaga ja Soomega: 1920 loodeti luua regionaalne sõjalis- poliitiline kaitseliit (kõik ülalnimetatud riigid). Balti Liit ei teostunud, sest: - Leedu- Poola vahel 1920 puhkes relvakonflikt, pinged nende suhetes kogu sõdadevahelisel perioodil (Vilniuse probleem) - 1922 üritati sõlmida liitu Leeduta, kuid Soome muutis kurssi (püüdsid läheneda Skandinaaviale ja distantseeruda Balti regioonist) - 1923.a
1.Eluiga ja suremus Inimeste elu pikkus kajastab riigi sotsiaalmajandusliku arengu üldist taset, see mõjutab rahvastiku taastootmist ja heaolu pensionipõlves. 1960.ndate keskpaigal jäi oodatav eluiga pidama või isegi langes. 1990ndatel oli oodatav eluiga Eestis 69,9, Lätis 69,5 ja Leedus 71,6 aastat. 1990-1995 vähenes meeste ja naise keskmine eluiga Eestis 2,2 , Leedus 2,4 ja Lätis 3,2 aasta võrra. Eluea kasv oli viimase 20aasta jooksul Balti riikidest kõige kiirem Eestis, siis Läti ja Leedu. Kõige suurem oli varajane suremine enne 65.aastat surmade tõttu Venemaal, kõige väiksem Rootsis. 1990ndate keskel oli suremus veresoonkonna haigustesse rekordkõrge, meestel suremus pahaloomulistesse kasvajatesse suurem kui naistel. Kõige suuremad erinevused valitsesid suremuses vigastuste, liiklusõnnetuste jms tõttu. Naiste tervena elatud elu ületab märgatavalt meeste tervena elatud eluaastaid. 2. Rahvastikumuutused, eluiga ja tervis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
