Viivi Luik Kristin Laas 11.B Tõrva Gümnaasium Lühidalt elust VIIVI LUIK on sündinud 6. novembril 1946. aastal Viljandimaal, Eestis Õppis Tänassilmas algkoolis, Kalmetu 8-kl. koolis ning Tallinna kaugõppekeskkoolis 1965-1967. Töötas raamatukoguhoidjana, masinakirjutaja ja arhivaarina 1967. aastast kutseline kirjanik Esikkogu „Pilvede püha“ 1965 Noorusluules domineerib tundelüürika Vormis eelistab vabavärssi ning liivilikku ja haikulikku lühidust 1985. aastal kirjutas romaani „Seitsmes rahukevad“, milles kujutatakse sõjajärgseid aastaid lapse silmade läbi Lisaks luuletamisele tegeleb ta ka lastekirjanduse kirjutamise ja luulete tõlkimisega Teosed "Pilvede püha" (luulekogu, 1965) "Taevaste tuul" (luulekogu, 1966) "Hääl" (luulekogu, 1968) "Leopold" (lasteraamat, 1974) "Vaatame, mis Leopold veel räägib" (lasteraamat, 1974) "Leo...
Kalju Lepik (1920-1999) Sündis Järvamaal. Koeru alevikus. Hariduse omandas Tartu Kommertsgümnaasiumis. Edasi astus Tartu Ülikooli filosoofia teaduskonda. Elas Stockholmis. Esimene töö oli köögitöö haiglas. Hiljem sai tööd Balti arhiivis. Kokku andis välja 12 luuletustekogu. Esikkogu ,,Nägu koduaknas" ilmus 1946 Rootsis enamik luuletused on mureliku, terava meeleoluga, luuletused kodumaast. Teine luulekogu ,,Mängumees" (1948) erineb eelmisest modernismi poolest. Luuletaja mängib nii sisu kui vormiga. Uuema rahvalaulustiil. Soov ärritada lugejaid. Luulekogu ,,Kerjused treppidel" 1949 modernistlik kirjutamisstiil, ei ole kadunud vana stiil. Moodne käekiri vabavärss, tekstide jagunemine tsüklitesse, unenäolisus, julged metafoorid ka filosoofilisus. 1951 ,,Merepõhi" mängulisus, võllahuumor, kodumaa saatus, kadunud põlvkond. 1955 ,,Muinasjutt tiigrimaast" 1958 ,,Kivimurd" 1960.-ndatel lisandub Lepiku...
Keskharidus Tartu I ja Paide Keskkoolis; 19571962 Eesti Põllumajanduse Akadeemia kaugõppeteaduskonnas agronoomia eriala.(jäi lõpetamata) Hando Runnel Paide Keskkooli lõpetamisel 1956. aastal TÖÖ 19661971 "Loomingu" toimetus; 1971. aastast kutseline kirjanik; 19921993 TÜ vabade kunstide kutsutud professor; 1992 kirjastus "Ilmamaa" asutaja ja esimees. Hando Runnel koos abikaasa kirjaniku Katre Ligi ning 6 lapsega Runneli loomingu kaks põhitahku: Varasem looming: Alates 1970. aastast: PÄIKESELUULE SAATUSELUULE Kirjaniku looming: "Maa lapsed"(1965) "Laulud tüdrukuga"(1967) "Avalikud laulud"(1970) "Lauluraamat"(1972) "Kodukäija" (1978) "Punaste õhtute purpur"(1982) Murranguks kirjaniku luuleteel. Rahvalikkus muutub rahvusluseks. Süveneb võitlev hoiak. Runneli loomingu laululisus: Luule põhineb uuemal rahvalaulul ja selle poeetikal: · värsi ja stroofikordused; · refrään; · alg ja lõppriim;
kõiki tema suurteoseid (sümfooniaid, oopereid, kammeransambleid- välja arvatud üksainus kvartett ja 2.klaveritrio, uvertüüre, kantaate jne.) tema eluajal ei avaldatud. Suur C-duur sümfoonia (1828) avastati Schumanni poolt kümme aastat pärast Schubert surma. Surematu "Lõpetamata sümfoonia" (1822) toodi päevavalgele alles 1865. a. ja rõhuv enamus Schuberti instrumentaalteoseid veel hiljem.Tänapäevani on Schubert tohutult suur looming põhiliselt läbi uurimata ja paljud tähtsad suurteosed on jäänud laiale avalikkusele kättesaamatuks. Külm, vaenulik ümbrus mõjub Schubertile rusuvalt. 1820-ndail aastail muutub tema muusika tõsisemaks, võrratult sügavamaks. "Mis küll minust saab, vaesest muusikust?" ütleb ta sõbrale 1828. a. "Vanas eas pean vist hakkama uste taga leivaraha kerjama nagu harfimängija Goethe luuletuses." Hilisemates meistriteostes
Vanalinna Hariduskolleegiumi Gümnaasium Janno Tetsmann, 12. reaal Agatha Christie elu ja looming Referaat 14.04.2001 2 Agatha Mary Clarissa Christie, kelle neiupõlve nimi oli Miller, sündis 1891. aastal Inglismaa "kauneimas krahvkonnas", nagu ta ise ütles: Devonis, Torquays. Hariduse sai ta kodus, kus ta õpetajaks oli ema. Kahekümne kolme aastaselt abiellus ta sõjaväelase Archibald Christie`ga, 1928 see abielu lahutati ja Agatha Christie abiellus uuesti 1930. aastal Max Mallowan`iga, arheoloogiga. Kirjutama
ja kes tahavad samuti elus edasi jõuda nagu tema. Kahjuks Koidula tütardel järglasi polnud, ent Koidula vennapoegade lapsed elavad veel praegugi (Saksamaal). Koidula on hiljem sissekirjutatud ka paljudesse teistesse eesti kirjanike näidendeisse: A. Undla-Põldmäe ,,Viru laulik ja Koidula" (1967). Samuti on Koidulast kirjutatud luuletusi tema kirjasõbra Fr. R. Kreutzwaldi, A. Haava, J. Smuuli ning teiste poolt. Lydia Koidula elu ja looming Referaat Koostaja:Minni Aia Juhendaja:Aimi Lessel Puiga 2007 Sisukord: Lk 1 L.Koidula elu ja looming Näidendid Lk 2 L. Koidula luule Koidula muuseum Lk 3 Kokkuvõte Lydia Koidulast. Lk 4 Kasutatud kirjandus Kasutatud kirjandus: www.google.ee www.neti.ee http://miksike.ee/documents/main/referaadid/koidula_maili.htm
Tallinna Arte Gümnaasium Referaat Fryderyk Chopini elu ja looming (1810-1849) Autorid:Rait Raidma Roger Puks Klass: 11a Tallinn 2008 2 3 Sisukord Sisukord..........................................................................................................................4 Sissejuhatus....................................................................................................................5 Fryderyk Chopini elu......
Richard Wagner (1813-1883) Elu Wagner oli muusikajaloo ükas keerukamaid isiksusi. Ta tegevusvaldkonnad hõlmasid peaaegu kõike: helilooja, libretust, oooperireformaator,dirigent, kultuurifilosoof, kirjanik, organisaaator. Sündis Leilpzigis kasvatas võõrasisa, kes töötas dresdenis näitlejana ja vürris poisi tihti teatrisse kaasa. Sealt sai alguse süvendatud huvi lavastuste ja kirjanduste vastuolles 15 aastane kuulis esmakordselt Beethoveni 9. Sünf ja avamängu Egmont. Avaldasid muljet.otsustas ise midagi kirjutada. Haridus konarlik ja ebajärjepidev. Ta oli konnflikne ja iseteadliik ja liiga kõrge enesehinnanguga. Töö tõttu külastas paljusid Euroopa linnu. 1833 töötab kapellmeistri ja dirigendina Magdeburgis, Königsbergis, Riias ja mujal. 1839 juulis põgenes riiast ja naasis londonisse/pariisi, läbikukkumine. 1849 dresdeni ülestõus, mahasurumisel põgenes sveitsi (oli kka prantsusmaal ja itaalias).1862 saab poliitilise amnestia ja naaseb koj...
Hariduse tuum- looming ja mõistmine Tänapäeval pööratakse üha enam tähelepanu haridusele. Erinevad haritlased on mänginud ja mängivad ka edaspidi väga suurt rolli inimkonna arenemisel ja hariduse täiustumisel.Mida aeg edasi, seda keerukamaks ja mahukamaks muutub meie kooliharidus.Aja jooksul on hariduse positsioon ühiskonnas muutunud järk- järgult aina tähtsamaks ja hinnatumaks ning saanud omamoodi hinnaliseks väärtuseks. Haridus on kui tuum, mille ümber kõik keerleb.Meid hakkatakse juba varajases lapsepõlves ettevalmistama tulevaseks eluks,olenemata sellest ,kes me kunagi oleme ja kuhu tööle asume ja kas me üldse neid kõike teadmisi tegelikult üldse vajamegi. Öeldakse, et inimene õpib terve elu. Ta harib ja omandab pidevalt uusi teadmisi, nii koolis kui ka väljaspool seda.Vana-Kreekas olid haritlased tunnustatud inimesed ning neil oli suur mõjuvõim ja rahvas austas neid , nii samuti on ka tänapäeval.Kui nüüd hoolega järele mõelda, sii...
Eesti kirjanduse suurim eepik Anton hansen tammsaare Kiire ülevaade eluloost · Eesti prosaist, näitekirjanik, esseist, tõlkija ja mõtleja · Pärit järvamaalt. 1886. a. õppis Sääsküla vallakoolis. Click to edit Master text styles · · Aasta hiljem õppis Prümli vallakoolis. · 1892-1897 õppis Väike-Maarja kihelkonnakoolis. 1898-1903 õppis Tartus Hugo Treffneri Gümnaasiumis. · · 1900. a. ilmusid tema esimesed jutustused Postimehes. esimesed jutud avaldas ta Anton Hanseni Second level nime all, kirjanikunimi Tammsaare on kasutusel alates 1902. aastast. Third level · 1903-1907 oli ajalehe Teataja toimetuses. Fourth level 1907. a. astus Tartu Ülikooli õigusteaduskonda. ...
LOOMING Eduard Vilde tuli kirjandusse 1880. aastail vähese kunstilise viimistlusega põnevusjuttude ja naljalugude menuka ning erakordselt viljaka autorina ("musta mantliga mees", 1886, "kuhu päike ei paista", 1888; "kõtistamise kõrred", 1888). eduard vildest sai eesti kriitilise realismi algataja ja silmapaistev esindaja ning realistliku meetodi propageerija. eesti realistliku kirjanduse tekkimises on oluline osa tema romaanidel "karikas kihvti" (1893) ja ""linda" aktsiad" (1894). järgnesid maakehvikuromaan "külmale maale" (1896) ning romaan "raudsed käed" (1898, raamatuna 1910). eduard vilde peateos on ajalooliste romaanide triloogia 1850.1860. aastate talurahvaliikumisest: "mahtra sõda" (1902), "kui anija mehed tallinnas käisid" (1903) ja "prohvet maltsvet" (19051908). eriti "mahtra sõjas" on palju kasutatud arhiivimaterjali ja mälestusi. maapaoaastate loomingu paremikku kuuluvad viimistletud stiiliga "jutustused" (1913) ja süvenenu...
August Gailit ( 9. jaanuar 1891 5. november 1960) Taust · Sündis Valgamaal Sangaste mõisa läheduses Kuiksillal, üles kasvas Laatre mõisas · Isa oli lätlasest puusepp, ema Koiva taga asuvast Vana- Annemõisast. · Temas oli segunenud liivi, läti, saksa, eesti ja võimalik, et hollandi veri · Koduseks keeleks oli läti keel, vanavanematega räägiti saksa keelt, pere valdas vabal ka eesti keelt. Haridustee · 1899. a astus Gailit Valga läti kihelkonnakooli. · Valga linnakool, kuid ei lõpetanud seda · 19051907 käis Tartu linnakoolis, mille jättis samuti pooleli. · Võttis Treffneri gümnaasiumi õpetaja Nevzorovi juures eratunde ladina keeles ja üliõpilase Czapkovski juures kirjanduses ja teistes ainetes. · Ebasta...
Henri Rousseau (1844 1910) Henri ·Henri Julien Félix Rousseau Rousseau ·Prantsuse kunstnik ·Postimpressionist ·Naivismi tuntuim esindaja Mis on naivism? · Naivism ehk naiivne kunst ehk primitiivne kunst ehk pühapäevakunst · Sellel kunstistiilil on sarnasust Itaalia eelrenessansi kunstiga. · Sõltumatu igasugustest traditsioonidest. · Kunstniku kordumatu isiksus. · Värskus ja ainulaadsus. · Töid iseloomustavad teadlik lapselik kohmakus, perspektiivi ja proportsioonireeglite eiramine. · Naivistid on nn pühapäevamaalijad, kes teenivad elatist muu tööga. · Nad ei ole kunsti õppinud ja maalivad enda lõbuks. · Esindajad: Henri Rousseau, Ivan Generalic, Niko Pirosmanasvili. Eestist Paul Kondas, Jaan Oad. Elust · Sündis LoodePrantsusmaal Lavali linnas 21. mai 1844. · Õppis samas linnas keskkoolis, kus ta võitis auhindu joonistamises ja muusikas. · Õppis ...
Michelangelo Caravaggio Michelangelo Caravaggio sündis 1573. aastal, sünninimega Michelangelo Merisi, Lombardias mägilinnakeses nimega Caravaggio, (sellest ka tema kunstnikunimi). Ta on Itaalia üks kuulsamaid baroki ajastu meistreid ning teda peetakse üheks revolutsioonilisemaks omaaja maalikunstnikuks. Ta on realistliku maalisuuna kuulsaim esindaja ja parim näide oma sajandil. Ta oli rahvalik maalija kes püüdles tõetruuduse poole, olgugi et see tõde võis ka inetu või isegi labane olla. Tema maalide tegevuspaik on võetud tegelikust elust, sündmustik hargneb enamasti poolpimeduses, mida lõhestab poolviltu ülalt langev ere valgusvihk nn. keldriluugivalgus. Caravaggio elu oli üsna värvikas. Pärit oli ta lihtrahva hulgast, küllap just see innustas teda kujutama oma loomingus igapäevaelu ja -olustikku. Tema elu oli keeruline, täis tülisi ja vangisistumisi. Kakluste käigus tappis ta vähemalt ühe inimese, seejärel paavst...
SAKU GÜMNAASIUM Kreet Käärma RICHARD ROHU ELU JA LOOMING Referaat Juhendaja: õp. Inga Uusmaa Saku 2007 2 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 I RICHARD ROHU ELU 4 1.1 Richard Rohu lapsepõlv 4 1.2 Richard Rohu kujunemine kirjanikuks 5 II RRICHARD ROHU LOOMING 6 2. 1 Richard Rohu looming 6 Tuulemäe sari 7 Linnaelu kujutavad ajaromaanid 9 Võitlustee otsingud 1930-ndate aastate alguse loomingus 10 Otsingud 1930-ndate aastate teisel poolel 11 Taluelu kujutavad romaanid 1930-ndate aastate lõpul 12 R. Rohu looming Nõukogude Eestis 13 R
· "Aja kuju" (2005) Doris Kareva on olnud ka paljude luulekogude koostaja ja tõlkija · "Aastaajad eesti luules" (1999) · "Sina ja mina" (2001) · "Kabir" (2003) · "Väike värsiaasta" (2003) · "Rogha Danta. Seitse iiri luuletari" (2005) · "Surmapõletaja" (2006) Tunnustused · Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Maailma asemel" eest. · Eduard Vilde preemia "Mandragora" eest. · Juhan Liivi luuleauhind 1991. aastal. Kareva looming Eesti teatrilavadel · "Mandragora" (Tallinna Linnateater; lavastaja Jaanus Rohumaa; esietendus 30. aprillil 2003). (http://et.wikipedia.org/wiki/Doris_Kareva#Elulugu) Näiteid Doris Kareva luuletustest : Üle kuristiku Ma ütlen: armastus. See pole vale. Kui tahad kuulda, tule lähemale. Kui tahad tunda, tule päris ligi. Kuid rohkem ma ei ütle ometigi. Ma ütlen: armastus. Ja kõik on öeldud. Mis? Ma ei kuule hästi, mis sa küsid.
aastal jätkas Eller tööd õpetajana (Els Aarne, *Juba 1907. aasta sügisel astus Eller Peterburi konservatooriumi Boris Kõrver, Anatoli Garsnek, Leo Normet) ja ka heliloojana. Kuid siis viiuliklassi (prof. Krüger). Käte ülepingutuse tõttu pidi ta aga viiuliõpingud järgnes mõõn: 1949. a. vallandati Eller konservatooriumist ning katkestama ning õppis aastail 1908-1911 hoopis Peterburi ülikooli peaaegu kogu tema sõjaeelne looming seati kommunistliku reziimi õigusteaduskonnas. poolt põlu alla kui "formalistlik ja kodanlik-natsionalistlik". * Käe paranedes hakkas Eller elatise teenimiseks taas viiulit mängima - ta * 1950. aastate keskpaigaks oli kõige pingelisem aeg möödas ja Eller võis tegi kinodes tummfilmidele saatemuusikat, mängis mitmes suveks jätkata tööd konservatooriumis, kus töötas kuni oma surmani. Tema
a. anti Tobiase nimi Kärdla Laste-Muusikakoolile. Rudolf Tobiase 100-nda sünniaastapäeva puhul avati Käinas 1973.a. mais tema sünnimajas memoriaalmuuseum. RUDOLF TOBIAS 1873-1918 Esimesed Peterburi konservatooriumis hariduse saanud eesti heliloojad J. Kappel, M. Härma, ja K. Türnpu kirjutasid peamiselt koorilaule. R. Tobias ületas nende loomingu zanrilise piiratuse. R. Tobiase rikkalik sügavasisuline looming jätab varju eelkäijate saavutused.Tema parimad tööd kuuluvad suurvormide valdkonda. Tobiase värske mõttelend ja terav kriitiline meel tõid palju uut ka muusikapublitsistikule. R. Tobiase esinemised pianistina ja organistina ning improviseerimisoskus innustasid palju noori muusikamehi edasi õppima. R. Tobiase oli esimene rahvusvahelisse klassi kuuluv eesti helilooja ja interpreet. Rudolf Tobias sündis 29. mail 1873 Hiiumaal Käina köstri teise lapsena (üldse oli neid 13). 6-
tantsupidudel. Olukord muutus, kui algas kampaania kõige lääneliku vastu nõukogude muusikas. Keelati saksofon, tango, fokstrott... Põlu alla sattusid ka Valgre foksi- ja tangorütmis laulud. Viimane töökoht viis Valgre taas Pärnusse. Näib, et tollal oli ta juba andmas loobumisvõitu kunagi nii palju tõotanud saatusele. Raimond Valgre suri 31.detsembril 1949. aastal ja on maetud Tallinna Metsakalmistule. Kuigi ta ise on läinud, on jäänud tema muusika. Raimond Valgre looming: Oma laulude tekstid kirjutas Valgre valdavalt ise, kasutades selleks ka saksa, või ingliskeelset varianti. Tema muusika on siiras, meloodiline, maagiline ja populaarne eesti rahva seas. LOOMINGUNIMEKIRI Unelmate tänav (Nõmme linnas) 1936 Riina 1940 Narva valss 1944 blond Aleksandra 1933 Aegviidu valss 1945 Keset hoogsat tantsuringi 1948
Valga Põhikool BERNARD KANGRO ELU JA LOOMING Referaat Raigo Kõvask 8.a klass Juhendaja:Harry Zilensk Valga 2012
omapärast ja stiilist. Ühelt poolt romantismile iseloomulikud tugevad karaktereid,kuumad kired, eksootika, nõidus, ebausk, röövlid, salakaubavedajad, mustlased, teiselt poolt tõetruu esitus, asjakohased kommentaarid, kõrvalpõiked ajalukku ja keeleteadusse. Mérimée novellidele on omased psühholoogilisus ning analüüsi sügavus ja usutavus. Autori tähelepanu keskmes on alati inimese sisemaailm oma võitluste, langemiste ja uuestisünniga. Mérimée looming paneb kaasa elama ja loob psühholoogilist pinget, teisalt aga võlub jutustuse ja kirjelduse pastelltoonidega. Kasutatud kirjandus Õpik Vikipeedia
George Byron George Byron (tuntud ka kui Lord Byron, 1788-1824) oli inglise romantistlik luuletaja. Ta sai tuntuks mitte ainult oma luuletustega, vaid ka ekstsentrilise eluviisi, armuafääride, võlgade ja intsestisüüdistuste tõttu. Aastail 18011805 õppis Byron Harrow' koolis, seejärel Cambridge'i ülikooli Trinity College'is. 1809. aastal asus ta reisile Vahemeremaadesse, sest Napoleoni sõdade tõttu oli suures osas Euroopast reisimine raskendatud. Läbi Lissaboni sõitis ta Hispaaniasse, külastas seejärel Maltat, Albaaniat, Kreekat ja Väike-Aasia rannikut. Pärast seda reisi ilmus Byroni poeemi "Childe Haroldi palverännak" kaks esimest osa, millest algas ka tema üleeuroopaline kuulsus. 1812. aastal tuli avalikuks tema suhe abielus naisega, mis põhjustas seltskondliku skandaali. 1816. aastal läks Byron Sveitsi. Ta veetis suve Genfi järve ääres Villa Diodatis, kus tutvus luuletaja Percy Bysshe Shelley ja tema tulevase naise Mary Godwiniga. ...
Referaat LYDIA KOIDULA nimi klass kool aasta Lydia Emilie Florentine Jannsen sündis 24. (12.) detsembril 1843. aastal Vändra köstri J.V.Jannseni perekonnas. Kirjanikunime sai Koidula Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega. Ta oli luuletaja, näite- ja jutukirjanik. 1850. aastal asus Jannsenide perekond elama Pärnu Ülejõele. Ta sai algõpetust kodus, oma isalt. Hiljem (1854-1861) õppis Lydia Pärnu kõrgemas tütarlaste koolis. Vähehaaval hakkas ta kaasa lööma ka oma isa, Jannseni ajalehe "Perno Postimehe" juures ning andis ka eratunde. Algul teabematerjali tõlkimisel, hiljem ilukirjanduse lektüüri mugandamisel. Tütarlaste kooli lõpetanud, sooritas Lydia Koidula 1862. aastal Tartu Ülikooli juures nn. suure eksami ja sai koduõpetaja kutse. 1863. aastal asus pere Tartusse elama. Seal hakkas isa- Jannsen välja an...
Walter Scott (1771 1832) Sir Walter Scott oli soti kirjanik. Tuntud kui ajaloolise romaani zanri looja. Ta kirjutas enam kui kakskümmend viis maailmakuulsat ajaloolist romaani. Kirjutas ka luulet ja näidendeid. Walter Scott sündis Sotimaal Edinburgh's. Ta oli juristi poeg. Kirjaniku biograafid oletavad, et romaanis "Rob Roy" on mõningaid autobiograafilisi jooni (vana kaupmehena kujutas oma isa). Juba lapsena huvitus Walter Scott Sotimaa ajaloost, tema poeetilistest legendidest ja rahvapärimustest. Ta armastas kuulata jutustusi keskaegseist lossidest ja rüütlite kangelastegudest, deklameeris vanu soti ballaade, luges innukalt Shakespeare'i ajaloolisi kroonikaid ja rahvalaulukogusid. Selle armastuse oma kodumaa vastu säilitas kirjanik kogu eluks. Scotti kirjanduslik tegevus jaguneb kahte selgesti eraldatavasse perioodi. Esimesel perioodil (1796-1814) kirjutab ta peamiselt luulet (ballaade ja poeeme). Teisel perioodil (1814-1832) läheb...
Elulugu · Said abikaasa Margheritaga 2 last, kes surid veremürgitusse · Veidi hiljem suri ka abikaasa · Verdi langes sügavasse masendusse · Samal ajal kirjutas oma esimest ooperit Elulugu · Abiellus uuesti 1859. aastal · Viimased aastad veetis Milanos · Tegeles heategevusega, avas haigla · Sai insuldi 21. jaanuaril 1901. aastal · 6 päeva hiljem suri · Tema matused olid Itaalia kõigi aegade suurim rahvakogunemine Looming · Lemmikzanr oli ooper · Pidas muusikas kõige tähtsamaks meloodiat · Tema meloodiad on tihedalt seotud Itaalia rahvamuusikaga · Tema teoste kirjutamise aeg langes kokku Itaalia ühendamise liikumise ajaga Looming · Süzeed põhinevad psühholoogilistel ja sotsiaalsetel probleemidel · Kirjandusest kasutab Shakespeare'i, Schilleri ja Hugo loomingut · 26 ooperit · Reekviem Ooperid · 1839: "Oberto, krahv di Bonifacio"
M. Mussorgski 1839-1881. Vene helilooja. Modest Mussorgski andis olulise panuse vene rahvusliku muusika arengusse. Tema veendumus oli, et kunst peab kajastama tegelikku elu. Nii pärinebki sageli tema teoste ainestik ajaloost. Tema helikeel oli oma aja kohta uudne ja julge, eirates rangeid harmoonia reegleid. Tema varajase surma nädal pärast 42. sünnipäeva põhjustas alkoholism. Sündis Pihkva kubermangus. Temast pidi saama sõjaväelane, kuid huvi muusika vastu osutus tugevamaks. Ta õppis kompositsiooni M. Balakirevi juures, kuid suures osas oli ta iseõppija. Pärast sõjaväest lahkumist töötas ametnikuna. Mussorgski helikeel oli oma ajastu kohta julge ja uudne eiras rangeid harmoonia reegleid. Paljude teoste ainestik pärineb ajaloost, keskne on õigusteta talupoja saatus. Tema enimtuntumad teosed on ooper ,,Boriss Godunov"(1869) ja klaveripalade tsükkel ,,Pildid näituselt"(1874). Oli ,,Võimsa Rühma" l...
-ndaks sünnipäevaks maja. Kuid kingiti 6-toaline korter Kadriorus, kus ta elas kuni oma surmani 1933.aasta detsembrini. Alates 1946.aastast asub selles majas Eduard Vilde majamuuseum. Eduard Vilde monumendid Oskar Wilde`i ja Eduard Vilde skulptuur Tartus Oskar Wilde`i ja Eduard Vilde skulptuur kujutab endast graniitpingil istuvate kirjanike pronksist kaksikfiguuri. Skulptuur asub Tartus Vallikraavi tänaval. Autoriks on Tiiu Kirsipuu. Monument avati 1999.aastal. EDUARD VILDE LOOMING E.Vilde oli Eesti esimene kutseline kirjanik. I teos oli “Kurjal teel”- see on kriminaalne teos, mis räägib Peterburi elust. II teoseks oli “Musta mantliga mees”-eesti kirjanduses esimene kriminaaljutustus. EDUARD VILDE LOOMING E.Vilde oli eesti kriitilise realismi esikteose “Külmale maale” autor. E.Vilde kirjutas näidendeid: komöödia
Dostojevski looming "Alandatud ja solvatud" 1861, Dostojevski alutab sellega ühte oma loomingu peateemat nn. alandatute ja solvatute kujutamist. Teos on kirj. epistolaarses vormis (kirjavormis). Ptkl on Makar Devuskin- lausa neiulikult puhta hingeeluga Peterburi ametnik kelle põhiprobleem on kuidas säilitada väljapääsmatus vaesuses inimväärikus. "Teisik" D. oli nö ajast ees kirjanik kes käsitles oma teostes palju alateadvuse probleeme. Nimijutustus kujutab kahestunud psüühikaga inimest "Märkmed surnud majast" 1861, D. vanglakogemused Venemaa vanglast. D. uurib kurjategijate olemust. Nn lõpetatud inimesi e. sadiste on tegelikult vähe, enamus on sooritanud kuriteo olude sunnil. Tema tähelepanekute järgi oli vanglas koguni venemaa paremik, nt kirjaoskuse protsent oli seal kõrgem kui vabaduses. "Ülestähendusi põranda alt" 1864, Ka see teos on uuenduslik, kuna on kirj. peategel. sisemonoloogi vormis. Peategel. on nn antikangelane kes ...
Sissejuhatus Minu referaat räägib Juhan Liivi elust ja loomingust. Ta on ainulaadne ja geniaalne Eesti kirjanik, kes elas aastatel 1864 kuni 1913. Ta elu oli väga raske lapsepõlv möödus täielikus vaesuses, hiljem tabasid teda mitmed rasked haigused ja pääsetee leidis ta looduses ja möödus üksinduses ja nukruses. Ka ei vedanud tal armastusega. Teda on iseloomustatud kui ,,kõige eestilikum luuletaja" või ,,eesti kaasaegse luule algataja". Tema vanem vend Jakob Liiv oli omal ajal tuntud ja tunnustatud eepiline luuletaja. Pärast skisofreeniasse sattumist kadus Juhan Liiv avalikkuse eest umbes kümneks aastaks, alles 1903. aastal hakati uuesti tema luuletusi avaldama. Juhan Liiv oli suureandeline kirjanik, kuid lühike oli see aeg, mil ta sai täies vaimutervises töötada. Närvihaigus vaheldus esialgu selgemate hetkedega. Inimesed meenutavad teda mehena, kes oli ka rõõmus olles kurb. ...
Eduard Vilde Elulugu Eduard Vilde oli pärit mõisateenija perekonnast. Ta kasvas Muuga mõisas. Aastatel 18781882 õppis ta Tallinnas kreiskoolis Aastatel 18831886 töötas ta ajalehe "Virulane" toimetuses, 1887 1890 ajalehe "Postimees" toimetuses. Aastatel 18901892 oli ta Berliinis vabakutseline ajakirjanik, 18931896 töötas taas "Postimehe" toimetuses. Aastal 1896 elas ta Moskvas. Aastatel 18971898 toimetas ta Narvas ajalehte "Virmaline", 1898 1901 töötas Tallinnas "Eesti Postimehe" juures, 19011904 Tallinnas ajalehe "Teataja" ja 19041905 Tartus ajalehe "Uudised" toimetuses. 1905. aasta lõpul pidi Vilde minema revolutsioonilise tegevuse tõttu maapakku, mis kestis 1917. aastani. Pagulasena elas ta koos abikaasa Linda Jürmanniga (1880-1966) Sveitsis, Soomes (1906 toimetas seal satiiriajakirja Kaak), Saksamaal, USA-s (1911), Kopenhaagenis (19111917) ja mujal Pärast Vee...
Tallinna Polütehnikum Referaat ,,Isaac Newton" Anete Marga TA-08 Tallinn 2010 Sir Isaac Newton sündis 4. jaanuaril 1643. Aastal (Juliuse kalendri järgi 25. detsember 1642) Woolstrophe'is, Lincolnshire'i krahvkonnas ja suri 31. mätrsil 1727. Kensingtonis. (http://www.hot.ee/hothotrauno/isaac.html) Newton oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik. Tollel ajal, kui teoloogia, loodusteaduse ja filosoofia vahel puudusid selged piirid, nimetati teda filosoofiks. (http://et.wikipedia.org/wiki/Isaac_Newton) Newtoni isa, kelle nimi oli samuti Isaac, suri 36.aastaselt, paar kuud enne poja sündimist. Küll aga ei jäänud Newton kauaks isata, sest kui Isaac oli kolmeaastane...
Jaan Krossi elulugu ja looming Elulugu Jaan Kross sündis Tallinnas, õppis pärast Jakob Westholmi Gümnaasiumi lõpetamist Tartu Ülikoolis (193845) õigusteadust. Saksa okupatsiooni ajal 1944. aastal arreteeriti Saksa Julgeolekupolitsei ja SD poolt ning viibis eeluurimise all Keskvanglas. Aastal 1944 ta vabanes ja jätkas õpinguid Tartu Ülikoolis, kus oli pärast lõpetamist ka kuni 1946. aastani õppejõud (uuesti 1998 vabade kunstide professorina). 1946
Mihhail Glinka (1804-57) kasvas üles isa mõisas, seal puutus kokku Vene rahvamuusikaga, see mõjutas tema hilisemat loomingut, Peterburi aadlipansionis sai hea üldhariduse. Looming teda on nimetatud Vene klassikalise muusika isaks, tema looming avaldas mõju kõigile 19.saj Vene heliloojatele. Ivan Sussain 1. Vene rahvuslik ooper, kus itaalia ooperi stiilid segunevad Vene rahvalaulu ja romansiga, kooristseenid on mõjuvad, sümfoonilised avamängud, Aragonia Jota, Öö Madriidis, Aleksandr Borodin (1833-87) sünid Peterburis abieluvälise pojana, isa tagas hea hariduse, 4 võõrkeelt, õpis tsellot ja flööti. Looming - sügavalt rahvuslik ja eepiline, väljapaistvaim teos Vürst Igor- kirjutas 20 a
kunsti muutus. Eestisse tulles asus ta elama Rakveres, kust kolis peagi Tartusse, sealt jällegi Tallinnasse, kus Kristjan hakkas uurima rahvaluulet ja joonistama muinasjuttude, muistendite ja eepose ainetel. 1924. aasta suvel abiellus Elvira Tischleriga ning sai ühe tütre ja kaks poega. Loomingust Kristjan Raud jumaldas joonistamist, kuigi oli õppinud ka maalimist ja muid kunstitehnikaid. Joonistades sai ta kõige kiiremini oma rohkeid ideid paberile panna. Kristjan Raua looming oli põnev ja mitmekülgne, pidevalt muutuv ja arenev. Põhiliselt kasutas ta sütt või pliiatsit, vahel ka tussi, guassi või muid värve. Rahvakunsti mõttelaad ja ilumeel said tema loomingu aluseks. Tema hilisemad joonistused käsitlevad üldinimlikke igipõliseid teemasid nagu igatsus, armastus ja üksindus. Ajaga muutusid Kristjan Raua pildid lihtsamaks- ta ei joonistanud enam nii palju täpseid pisiasju, kui oma loomingu alguses. Olukordade sügavuse kujutamine oli neist tähtsam
LYDIA KOIDULA · 1843-1886 · Sündis Vändras J. V. Jannseni tütrena · Algharidus isalt · Õppis Pärnu saksa tütarlaste koolis · Kirj. Häid saksa keelseid kirjandeid · Kannatas kehva tervise pärast · Tartu ülikooli juures omandas koduõpetaja kutse · Oli isale abis postimehe väljaandmisel · 1863. A sai temast Eesti Postimehe toimetaja · Boheemlaslik(muretu eluviisiga haritlane) kirjaneitsi · Tutvused Kreutzwaldi , Hurda ja Jakobsoniga · Osalemine Vanemuise seltsi tegevuses · Vaevas suur koormus seltsi tegevuses · 1873 abiellus arstiteaduse üliõpilase E. Michelsoniga, lahkus eestist · Kroonlinnas igatses Eestimaad · Kirj. Näidendeid ja luuletusi · Elu Austrias ja Saksamaal · 3 lapse ema, poeg Hans suri noorena · 1882 diagnoositi rinnavähk · Esialgu maeti Kroonlinna poja kõrvale · 1946 toodi säilmed Metsakalmistule LOOMING · Kirj. Üle 300 luuletuse, 86 proosatööd, 7 artiklit, 4 näidendit · Arhiivi ...
VÄIKE-MAARJA GÜMNAASIUM BETTI ALVERI ELU JA LOOMING Referaat Koostaja: Mona Sikkar Juhendaja: Ülle Lääne VÄIKE-MAARJA 2011 2 SISUKORD: 1.ELULUGU.................................................................................................... 5 1.1LAPSEPÕLV.......................................................................................... 5 1.2ÕPIAASTAD...........................................................................
Esimesed romaanid 1926. a. ilmus ta romaan ,,Ja päike tõuseb" (,,And the Sun Also Rises"), mis räägib rühma Esimese maailmasõja järgsesse ,,kadunud põlvkonda" (Hemingway loodud mõiste) kuuluvate immigrantide sihitust elust Prantsusmaal ja Hispaanias. Selle kirjutamiseks sai ta inspiratsiooni oma reisist Hispaaniasse. Ta hakkas kirjutama ka lühijuttude kogumikku. Hemingwayl oli afäär Pauline Pfeifferiga ning Hadley sai sellest teada. Nad lahutasid abielu 1927. a. jaanuaris ning juba mais abiellus Hemingway Pauline'iga. Pauline oli Arkansasest pärit, ta pere oli jõukas ja katoliiklik. Enne abielu otsustas Hemingway hakata katoliiklaseks. Pauline kirjutas artikleid Vogue'i ja Vanity Fairi. 1928. a. kolis paar Key Westi, et alustada oma kooselu. Hemingway jätkas lühijuttude kirjutamist ning oli õnnelik, kuid varsti sooritas ta isa enesetapu. Hemingway oli väga kurb ning see inspireeris kirjutama romaani ,,Kellele lüüakse hingekella", mida h...
Maidla Põhikool Marie Under Referaat Koostas: Neenu Täpsi 9.klassi õpilane Maidla 2012 Sisukord 2 Sissejuhatus Marie Under on üks silmapaistvamaid Eesti nais luuletajaid. Selles referaadis tahan ma teada saada nii tema isiklikust elust, kui ka tema teostest ja elutööst. Eesti ühest kuulsaimast naiskirjanikust oleks tore midagi rääkida ka osata, kui küsitakse. Lapsepõlv ja haridus Marie Under sündis 27.märtsil 1883.aastal Tallinna Alimanni uulitsas, mida tänapäeval tuntakse kui Koidula tänavat. Underi vanemad olid Friedrich (Priidu) Under ja Leena Under (neiupõlve nimega Kerner). Mõlemad Marie vanemad olid kirikuõpetajad. Enne Marie sündi elas perekond Hiiumal, kuid kolis hiljem Tallinnasse. Perekonnas ...
Vene revolutsiooni ajal lülitus aktiivselt poliitilisse tegevusse. Astus esseeride parteisse. Töötas Tartu Ülikoolis eesti ja üldise kirjanduse professorina. Eesti kirjandusteaduse arendaja. Suri Stockholmis. Looming Varjunimi: K(ustas) Wahur. Oma esteetilisi ja poliitilisi vaateid on väljendanud esseekogus "Sihid ja vaated". Luuletuse keel on puhas ja jõuline, autori hoiak otsusekindel. Tuli sümboliseerib elu, mille sisuks on vaimustusest tiivutud tööd, võitlus ja looming igatsetu saavutamiseks. Värsiloomingu mõjutajaks Eino Leino. "Elu tuli" polnud mitte ainult kirjanduslik debüüt vaid ka ühiskondlik sündmus, eesti luule üks helgemaid näiteid. Luuletustes valitsev nooruslik jõud, usk armastusse ja paremasse tulevikku ning võistlusvalmidus kajastavad hästi 20 saj alguse meeleolusid. Valdavaosa kogust moodustavad nn võitluslaulud, milles poeet esitab oma põlvkonna
Hando Runnel Päritolu Sündis 24.november 1938.aastal Järvamaal Eduard ja Pärja Runneli teine laps 4lapselises peres Õpingud Jalgsema algkool JärvaJaani ja Ambla 7.kl kool Tartu 1. keskkool Paide keskkkool EPA kaugõppeteaduskond Juba II klassi poisina mõelnud kirjanikuks hakata Tegevus Loomingu toimetuses publitsistika osakonna juhatajana Kutseline kirjanik Tartus KLi liige 1969 Aktiivne poliitilises elus Kirjastuse Ilmamaa asutajaid Tartus 1992, hiljem peatoimetaja Raamatusarja "Eesti mõttelugu" idee algataja U.Masingu pärandi uurija ja trükiks ettevalmistaja Preemiad "Maa lapsed" (1965) Vildenimeline kolhoosi kirjandusauhind "Laulud eestiaegsetee meestele" (1988) J. Smuuli nimeline preemia Tammsaarenimeline preemia Vildenimeline kolhoosi preemia "Mõtlelda on mõnus" (1982) J.Smuuli nimeline preemia ...
Elulugu Doris Kareva sündis helilooja Hillar Kareva perekonnas. 19661977 õppis ta Tallinna 7. Keskkoolis, 1977. aastal astus Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonda. Kareva lahkus Tartu Ülikoolist 1979 seoses süveneva survega dissidentlikele ringkondadele. 1979. aastal leidis Kareva tööd kultuurilehe Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina. 1982. aastast on ta Kirjanike Liidu liige. 1983. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli kaugõppes cum laude inglise filoloogina. 19922008 töötas Doris Kareva UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretärina. 1997-2002 oli ta Sirbi kirjandustoimetaja, 2009-2010 ajakirja Meie Pere peatoimetaja. Alates 2011. aastast on ta ajalehe Sirp kirjandustoimetaja. Looming Doris Kareva esimene avaldatud luuletus ilmus 1960. aastate lõpus koolialmanahhis "Trükitähed". Laiema avalikkuse ette jõudsid tema luuletused ajakirjas Noorus 1974. aastal. Abituriendina osales Doris Kareva Kirjanike Liidu Tallinna noortesektsiooni...
Knut Hamsun (1859-1952) Kodanikunimi Knud Pedresen Sündis vaeses rätsepa ja põllumehe perekonnas Lõuna-Norras 1862 kolis pere Põhja-Norra Hakkas noorelt põllutööd tegema, kooliharidust sai vähe. Pidas ka väga erinevaid ameteid, nagu poesell, postiametnik, harjus. 18-aastasena alustas kirjandusliku tegevusega. 1878 esimene teos, talupojanovell. 1879 asus elama Taani, üritades seal kirjanikuna läbi lüüa. 1882 reisis Ameerikasse, pidades seal erinevaid ameteid. 1909 abiellus näitlejanna Marie Anderseniga ja asus elama Lõuna-Norrasse Norholmi. Elas üsna eraklikku elu. Sõja ajal toetas saksameelset valitsust Norras, kohtus ka Hitleri ja Goebbelsiga, mille eest sai 85-aastasena ka karistuse. Elu lõpul oli psüühiliselt haige. Looming Viljakas romaanikirjanik. 1890 romaan ,,Nälg" (sotsiaalne romaan naturalistlike sugemetega) 1892 ,,Müsteeriumid" 1894 ,,Paan" 1898 ,,Victoria" 1917 ,,Maa õnnistus" ülistus patriarhaalsele külaühiskonnale, 1920 N...
20. septembril 1944 põgenes Tubin koos perekonnaga purjelaeval "Triina" Rootsi. Pea aasta Stockholmi põgenikelaagris 1945-1972 suviti Drottingholmi teatris tööl Juhatas Stockholmi Eesti Meeskoori Tööstipendiumid, preemiad 1982.aastast Rootsi Kuningliku Akadeemia liige Suhe Eesti ja NSV Liiduga Pärast lahkumist Rootsi külastas Eestit kaheksa korda (esimest korda 1961.a), põhiliselt seoses tema teoste suuremate ettekannetega Keeldus ettepanekutest naasta Eestisse elama Põgenike looming NSVL üldiselt keelatud, kuid peale Stalini surma 1953.a olukord siiski mõnevõrra muutus. Järelkaja Eduard Tubin suri 17. novembril 1982 Stockholmis 2000.a asustati Rahvusvaheline Eduard Tubina Ühing 2001. aastast alates korraldatakse Tallinnas ja Tartus festivali ,,Eduard Tubin ja tema aeg" Tubina teoseid on maailmas palju plaadistatud 18. juunil 2011 avas Alatskivi lossis piduliku kontserdiga uksed Eduard Tubina Muuseum Loomingu üldiseloomustus
Paide Ühisgümnaasium Marie Underi elu ja looming referaat Sander-Siim Pihelgas, 8.b klassi õpilane Juhendaja õpetaja Anne Kivimäe Paide, 2015 Sissejuhatus Marie Under on kuulus eesti luuletaja, kes elas aastatel 1883-1980. Pärast õpingute lõpetamist läbis ta lasteaednike kursused ja töötas Risti mõisas lastepreilina. Peale seda töötas ta natuke aega Viru tänava paberikaupade poes kassapreilina. Vabal ajal kirjutas
Eestlus tuleb esile just kodu ja juurte kaudu, mida poliitilised tormid lahti rebida ähvardavad, kuid mis alati uuesti mulda kinnituvad. KASUTATUD ALLIKAD 1. Annus, E., Epner, L., Järv, A. [jt.]. (2001). Eesti kirjanduslugu. Tallinn: Koolibri. 2. Annus, E., Epner, L., Velsker, M. (2006). Uuem eesti kirjandus. Tallinn: Koolibri 3. Johanson, K., Orlov, M. (2012). Mats Traadi looming. [www] http://luikjatraat.synter.ee/Traat/Looming.html (09.04.2015). 4. Palli, I. (2011). Mats Traat: Olen alati tahtnud olla kirjanik, ei keegi muu. Maaleht. 5. Traat, M. (1990). Ajalaulud. Tallinn: „Eesti Raamat“. 6. Traat, M. (2009). Tants aurukatla ümber. Järelsõna. (Arvo Valton). Tallinn: Eesti Päevalehe AS. 7. Traat, M. (2010). Oidipus läheb Toompeale. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. 8. Veidemann, R. (2011). 101 eesti kirjandusteost. Tallinn: Varrak
ERNEST HEMINGWAY ELU JA LOOMING 1899-1961 Ernest Hemingway sündis 21.juulil 1899.a maa-arsti pojana Chicago eeslinnas Oak Parkis. Pärast kooli lõpetamist 1917 töötas ta ajutiselt kohaliku reporterina ajalehe Kansas City Star juures, võttis siis Punase Risti vabatahtliku sanitarina osa Esimesest maailmasõjast. Rindel läbielatu jäädvustas ta romaanis “Hüvasti, relvad!” Mõne kuu viibis ta Michiganis, kalastas, luges ja kirjutas jutustusi, mida aga ükski ajaleht ei avaldanud. 1920.a sai ta koha ajalehe Toronto Star Weekly juures, aasta lõpus kolis ta Chicagosse, kus töötas ajakirjaniku ja toimetajana. Ent ta ei jäänud sellesse linna püsima. Juba 1921 suundus ta Prantsusmaale ja reisis järgmistel aastatel kirjasaatjana Euroopas ja Lähis-Idas. USA kirjaniku Gertrude Steini kaudu tutvus E.H. Euroopa ja Ameerika moodsa ajastu eestvedajatega. Gertrude Steini Pariisi salongiskohtus ta teiste hulgas James Joyce`i, Jean Coctea...
Rakvere Gümnaasium MARIE UNDERI ELU JA LOOMING referaat SISUKORD SISUKORD...............................................................................................................................1 SISSEJUHATUS.......................................................................................................................3 ELUKÄIK.................................................................................................................................4
Saaremaa Ühisgümnaasium DORIS KAREVA ELU JA LOOMING Referaat Koostaja: ... Kuressaare 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1.ELULUGU JA LOOMING.......................................................................................... 4 1.1 Elulugu............................................................................................................. 4 1.2 Looming............................................................................................................ 4 KOKKUVÕTE............................................................................................................ 6 KASUTATUD KIRJANDUS.......................
kohalikku muusikaelu. 1940. aastal asus Cyrillus Kreek aastaks tööle Tallinna Konservatooriumi, 1944. aastal uuesti ning 1947. aastal anti talle seal ka professori tiitel. Kahjuks sunniti ta sealt kolme aasta pärast uuesti lahkuma ja Kreek jäi tööta. Tema elus oli tol hetkel madalseis, kuid seda enam oli tal võimalik tegeleda oma elutöö vaimulike rahvalaulude kogumise ja töötlemisega. CYRILLUS KREEKI LOOMING Kreegi loomingus on talletunud ligi tuhat eesti rahvalaulu ja -tantsuviisi. Lisaks paarikümnele originaalmaterjalil põhinevale teosele on ta loonud ligi 700 rahvaviisi- ja 500 koraalitöötlust kooridele, kümmekond eesti tantsu- ja lauluviisidel põhinevat süiti erinevatele puhkpillikoosseisudele ja rahvapilliorkestritele, samuti seadeid sümfooniaorkestrile. Kreegi looming jaguneb orkestriteosteks (nt ,,Vigala labajala valts" sümfooniaorkestrile), teosteks
Fjodor Dostojevski Elu ja looming Pärit moskvast isa (arst vaesehaiglas) oli lahti öelnud vaimuliku seisusest, pidas oluliseks karjääri , tahtis saada aadlikuks. Oli karm iseenda ja laste vastu Elu lõpus ületas unistuste piiri, hakkas mõisnikuks. Siis aga hakkas jooma ,laastus. Ema-vastand isale, kaupmeheperekonnast, lihtne, südamlik, andis lastele alghariduse, õpetas pühakirja, piiblilugusid, helge ja helde. FD-üksik,kinnine, luges palju Õpinud- 1834-36 õppis pansionides, karm distsipliin. 1836
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
