Hariduse
tuum- looming ja mõistmine
Tänapäeval pööratakse üha
enam tähelepanu haridusele. Erinevad haritlased on mänginud ja
mängivad ka edaspidi väga suurt rolli inimkonna arenemisel ja
hariduse täiustumisel.Mida aeg edasi, seda keerukamaks ja mahukamaks
muutub meie kooliharidus .Aja jooksul on hariduse positsioon
ühiskonnas muutunud järk-järgult aina tähtsamaks ja hinnatumaks
ning saanud omamoodi hinnaliseks väärtuseks.
Haridus on kui
tuum, mille ümber kõik keerleb.Meid hakkatakse juba varajases
lapsepõlves ettevalmistama tulevaseks eluks,olenemata sellest ,kes
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2009-05-09
Kuupäev, millal dokument üles laeti
18 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
ketu
Õppematerjali autor
neurofüsioloogia, küberneetika ja veel mõni teine teadusharu. Mõtlemise kaudu me mõtestame oma elu. Iga normaalse arenguga inimene on võimeline mõtlema, kuigi erinevate inimeste puhul see tõenäoliselt suuresti varieerub. Meie teadmised mõtlemisest on saadud enamuses kahest erinevast traditsioonist: filosoofiast ja psühholoogiast. Filosoofid pidasid pikka aega mõtlemise asupaigaks mõistust ning mõtlemise arendamist hariduse ideaaliks. Filosoofia rõhutas kriitilise mõtlemise õppimise vajadust väitluse ja loogika abil. Filosoofiat huvitab mõtlemises eelkõige see, mis on üldine, jääv ja lõputu. Filosoofia mõtestab ümbritsevat kriitiliselt ja st nimetatakse filosoofilist tunnetust ka kriitiliseks mõtlemiseks. Psühholoogia uurib mõtlemise protsesse. Kognitiivne psühholoogia rõhutab seda, kuidas inimmõistus ideid genereerib e loovat mõtlemist. Psühholoogia
2 MÕTLEMINE 2.1 Mis on mõtlemine 6 Mõtlemise kaudu me mõtestame oma elu. Iga normaalse arenguga inimene on võimeline mõtlema, kuigi erinevate inimeste puhul see tõenäoliselt suuresti varieerub. Meie teadmised mõtlemisest on saadud enamuses kahest erinevast traditsioonist: filosoofiast ja psühholoogiast. Filosoofid pidasid pikka aega mõtlemise asupaigaks mõistust ning mõtlemise arendamist hariduse ideaaliks. Filosoofia rõhutas kriitilise mõtlemise õppimise vajadust väitluse ja loogika abil ( Fisher 2005: 4). Filosoofiat huvitab mõtlemises eelkõige see, mis on üldine, jääv ja lõputu. Filosoofia mõtestab ümbritsevat kriitiliselt ja st nimetatakse filosoofilist tunnetust ka kriitiliseks mõtlemiseks (Grauberg1996:5). Psühholoogia uurib mõtlemise protsesse. Kognitiivne psühholoogia rõhutab seda, kuidas inimmõistus ideid genereerib e loovat mõtlemist ( Fisher 2005: 4)
VÄÄRTUSKASVATUS Kas kool peab õpetama lapsi üksnes targaks või ka töökaks, ausaks, heaks, sallivaks hoolivaks? Väärtuskasvatus on protsess, mille käigus kujundatakse sihipäraselt kellegi väärtushoiakuid. Laiemas tähenduses loetakse väärtuskasvatuse alla kõik see, mis mõjutab inimese väärtushinnanguid ja hoiakuid. Väärtuskasvatusest räägitakse enamasti hariduse kontekstis, pidades silmas õpilastes teatud hoiakute ja hinnangute kujunemise toetamist. Väärtuskasvatus kui selline on mitmeetapiline protsess. Esimene etapp on selleks, et õpilane õpiks enda ja teiste väärtusi tundma ning neid omavahel kõrvutama. Teisel astmel teeb ta endale selgeks, miks ta hindab just neid väärtusi ja mis nende väärtuste järgi elades on tulemuseks talle ja ka ühiskonnale tervikuna. Mis on hariduse eesmärk
aitavad kahandada hirmu, vabaneda enesesüüdistustest ning kahtlustest oma võimetes (relaksatsiooni ja visualisatsiooni tehnikad, intuitsiooni arendamise ja unes õppimise tehnikad). Humanistlik eetika Mõned printsiibid: - Oma tegude ja üleelamiste eest vastutuse enda peale võtmine, - Inimsuhetes teiste inimeste vaateviiside tunnistamine, - Eksistentsiaalne lähenemine selle tunnistamine, et inimene elab ainult antud hetkes, - Negatiivsete emotsioonide mõistmine - ,,Tippelamuste" mõistmine isiksuse arengut kiirendavate teguritena - Maslowi panus organisatsioonipsühholoogiasse - Täiendas tuntud organizatsiooni psühholoogia teooriad X ja Y teooriaga Z, milles oli arvesse võetud inimeste eneseaktualiseerimise püüd, armastusvajadus jt väärtuslikud inimomadused. - 1965. Aastal välja antud raamat, kus ennetas mitut ideed, mis aastaid hiljem avaldati juhtumisalastes raamatutes
.................................................................... 24 2 SISSEJUHATUS Valisime oma töö teemaks Maria Montessori elu, filosoofia ja pedagoogika ning tema metoodika Eestis. Maria Montessori tegevus didaktikamaastikul on ühest küljest ääretult uuenduslik ja huvitav omas ajas ning teisest küljest rakendatav ka tänapäeval, mil hariduse keskmesse on taas tõusnud laps/õpilane ning tema vajadused. Maria Montessori keskendus pigem hariduse eesmärgile kui meetoditele. Tema lähenemine oli keskendunud lastele ja nende vajaduste vaatlemisele. Ta uskus, et lastes peituv inimkonna oskus ennast edukalt uuendada generatsiooni vältel kujundab nende oskuseid õppida ja areneda. (Polk Lillard 1996). Kooperatiivse projekti algusfaasis arutlesime, mida peaks meie projekt sisaldama,
Kasvatusteooria käsitleb üldjuhul kasvatuse põhimõtteid, meetodeid ja vorme. Pedagoogiline psühholoogia on kui kasvatusteaduse psühhologiseeritud käsitlus. 2. Õppe- ja kasvatustöö organiseerimise põhietapid ja eesmärgistamine. Gage/Berlineri õppeprotsessi mudel ja sellest lähtumine ped.psüh. teemade käsitlemisel. GAGE / BERLINERI õppeprotsessi mudel eristab õppeprotsessi korraldamises viit funktsionaalset etappi: 1.Eesmärkide kindlaksmääramine 2.õpilaste eripära mõistmine ja arvestamine Enne õpetamist 3.õppimise ja õpimotivatsiooni mõistmine ja nende teadmiste rakendamine 4.õpetamisviiside (meetodite ja praktika) ning õpilastele üldise lähenemise väljavalimine ja rakendamine töös klassiga. Enne õpetamist ja õpetamise ajal. 5.õpilaste õpi- ja kasvatustulemustele hinnangu andmine. Pärast õpetamist. Õpetamistegevus on tsükliline protsess, mida vajadusel korrata.
24. emakeeleolümpiaad ,,Toimiv emakeel ja tekstimaailm" TEKSTID, MIDA LOEVAD MINU EAKAASLASED Uurimistöö Kaili Olgo Jõgeva Ühisgümnaasium 10.B klass Juhendaja: õp Helge Maripuu Jõgeva 2009 2 SISUKORD Sissejuhatus..................................................................................................................................... 4 1.TEKSTID LOOVAD MAAILMA............................................................................................... 5 2. LUGEMINE, SELLE TÄHENDUS INIMESELE....................................................................15 Kokkuvõte.................................................................................................................................... 37 Kasutatud materjalid..........
väärtustele ja maailmavaatele. Kui ta on inimene, kellega ma olen suhetes, väärib ta austust. Schopenhauer on öelnud, et tähelepanelikkus on edu pant. Kui on uuritud väga edukate müügiinimeste edu saladust, siis on ilmnenud, et nende saladus on olnud väga lihtne: Konflikti vältimiseks muuda mõtlemist Kumbki pole tähtsam Vastastikune austus Tähelepanelikkus teise suhtes Partneri kuulamine Partneri tunnustamine Partneri mõistmine Allikas: Anu Virovere Nad on olnud lihtsalt tähelepanelikud inimeste suhtes, märganud nende vajadusi ning sellest lähtuvalt kasutanud neid teadmisi oma müügitöös. Partnerlus tähendab ka teise inimese ärakuulamist. See tähendab hinnanguvaba suhtumist räägitusse ja tahet kuulata lõpuni. Isegi kui seisukohad on erinevad. See tähendab ka valmisolekut oma seisukohti muuta, kui partneri esitatud argumendid on veenvad. Just
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid