Hariduse tuum-looming ja mõistmine (1)

Hariduse tuum- looming ja mõistmine
Tänapäeval pööratakse üha enam tähelepanu haridusele. Erinevad haritlased on mänginud ja mängivad ka edaspidi väga suurt rolli inimkonna arenemisel ja hariduse täiustumisel.Mida aeg edasi, seda keerukamaks ja mahukamaks muutub meie kooliharidus .Aja jooksul on hariduse positsioon ühiskonnas muutunud järk-järgult aina tähtsamaks ja hinnatumaks ning saanud omamoodi hinnaliseks väärtuseks.
Haridus on kui tuum, mille ümber kõik keerleb.Meid hakkatakse juba varajases lapsepõlves ettevalmistama tulevaseks eluks,olenemata sellest ,kes me kunagi oleme ja kuhu tööle asume ja kas me üldse neid kõike teadmisi tegelikult üldse vajamegi.
Öeldakse, et inimene õpib terve elu. Ta harib ja omandab pidevalt uusi teadmisi, nii koolis kui ka väljaspool seda.Vana-Kreekas olid haritlased tunnustatud inimesed ning neil oli suur mõjuvõim ja rahvas austas neid , nii samuti on ka tänapäeval.Kui nüüd hoolega järele mõelda, siis enamus kõrgelt haritud inimesi ongi just need,kes oma teadmiste- ja tarkusepagasiga, kõrgklassi on pürginud ja võitnud rahva tähelepanu ning tunnustuse , kuid loomulikult ei kehti see kõigi puhul.
Kool õpetab meile distsipliini , ühtekuuluvust, teistega arvestamist, mõistmist ning loomingulisust erineda teistest ja rohkem silma paista, olla ainulaadne.
Hariduse eesmärk on luua inimese isiksus loomingu ja mõistmise teel.
Arendada inimese loomingulisust, eneseväljendamise oskust, tänu millele ta loob iseenda isiksuse.Arendada mõistmist, mis aitab aru saada üldistest protsessidest, situatsioonidest ja toime tulla rasketes olukordades, tehes õigeid valikuid .
Inimene mõistab ja tahab sageli mõista ainult seda, millesse ta ise usub.Mõistmine on kui omamoodi uskumine ,et asi just nii ka tegelikult on.
Inimene vormib ise oma isiksuse aja jooksul tänu haridusele, loomingu ja mõistmise teel, mis on pidev protsess.Tänu millele meist igaüks muutub ainulaatsemaks.