Debora Trull Edasine elukäik 1940 liitus Eestimaa Kommunistliku Parteiga. Teise maailmasõja ajal võtles Punaarmees 19411958 oli abielus Minni Nurmega 1961. aastast oli abielus Elve Hindiga (sündinud Sooviste) Ta oli ENSV Ülemnõukogu liiges Aadu Hint on maetud Saaremaale Kihelkonna kalmistule Lapsed Aadu Hintil oli 8 last. Neist on tuntud Pärn Hint, Miina Hint ja Eeva Park kirjanikena ning Mare Zaneva tõlkjana. Looming Aadu Hindi looming kajastab kalurite ja muu rannarahva elu. Alustas kirjutamist 1930. aastate alguses novellide ja laastudega Romaanid ,,Pidalitõbi" (1934) ja ,,Vatku tõbilas" (1936) eritlevad leeprahaigusest või -hirmust muserdatud psüühikat. Romaanis «Kuldne värav» (1937) on rakendatud psühhoanalüütilist käsitlusviisi. 1939 avaldatud mereromaan ,,Tulemees" on eelkõige olustikumaaling karmist meremeheelust. Kalurite tööd nõukogulikes oludes kujutavad näidendid
Elulugu Rainer Maria Rilke oli saksa luuletaja, hilissümbolismi esindaja. Ta sündis AustriaUngari keisririiki kuulunud Prahas, kus õppis kunsti, kirjandust ja õigusteadust. Saksamaal tutvus ta tollase mõjuka kirjandusliku daami, Nietzsche kunagise armastatu Lou AndreasSaloméga, kes äratas temas huvi vene kultuuri vastu. Venemaad külastades kohtus Rilke Lev Tolstoiga ning tõlkis Tsehhovi loomingut ja katkendeid eeposest ,,Lugu Igori sõjaretkest". 20. sajandi alguses oli ta Pariisis skulptor Auguste Rodini sekretäriks, Rilke reisis ka Põhja Aafrikas ja Hispaanias. Esimese maailmasõja puhkedes värvati ta sõjaväkke. 1919. aastast edasi elas ta peamiselt Pariisis ja Sveitsis. Looming Oma ajastule jäi Rilke mõnevõrra võõraks, hilissümbolismis paistis ta silma erilise filosoofilise enesessesüüvimisega. Ta ei lasknud end mõjutada avangardistlikest vormieksperimentidest. Tema küpsel luulel 1920ndate a...
Kafka veetis oma viimased kuus nädalat sanatooriumis. Ta suri tuberkuloosi 1924. aasta 3. juunil. Enne oma surma palus ta, et tema ilmumata raamatud hävitataks. Kuid Max Brod ei viinud ta palvet täide, vaid selle asemel hakkas tema raamatute kirjastajaks, viies trükki peaaegu kogu Kafka loomingu. Max Brod omandas maine kui mees, kes säästis Kafka maailmale, või kui mees, kes eiras oma sureva sõbra viimast palvet. Franz Kafka loomingus on suur tähtsus sümbolil ja allegoorial. Kafka looming jääb ekspressionismi ja sürrealismi piirimaile Peaaegu kõike, mis Kafka on kirja pannud, võib mõista nii otseses kui ka sümboolses, allegoorilises tähenduses. Kafka kõige olulisemad teemad on inimeksistentsi väljapääsmatus ja fatalism ning neist tulenev võõrandumine. Novellid:"Metamorfoos" (1915), "Otsus" (1916) · "Karistuskoloonias" (1919) · "Maa-arst" (1919) · "Näljakunstnik" (1924) · Romaanid: · "Protsess" (1925; eesti keeles 1966, 1987, 2004)
Lydia Koidula * Sünninimi Lydia Emilie Florentine Jannsen * Sündis 24. detsembril 1843 Vana-Vändras * Suri 11. augustil 1886 Kroonlinnas * Johann Voldemar Jannseni tütar * Lõpetas 1861. aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli * Väljendas loomingus ärkamisaja aateid * Lydiale andis lisanime ,, Koidula" ärkamisaja tegelane Carl Robert Jakobson * Lydia abiellus läti rahvusest üliõpilase Eduard Michelsoniga * Lydia sünnitas kokku neli last Eduardile * Suri rinnavähki ning maeti Kroonlinna * Oma aja luule suurkuju * ,, Vanemuises" lavastas oma näidendeid (,, Saaremaa onupoeg" , ,, Säärane mulk") * Pani aluse eesti teatrile * Jutulooming lähtub põhiliselt võõreeskujudest * Tuntuimad luuletused on ,, Emasüda" ja ,, Mu isamaa on minu arm"
2 last 1906.a pöördus ta tagasi Tallinna koos oma kahe tütre Hedda ja Dagmariga 1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks Aastal 1924 lahutas Marie Carl Hackerist ning abiellus Adsoniga Kuulus rühmitusse "Siuru" ja saavutas luuletajamaine esikkoguga "Sonetid", mis ilmus 1917. aastal 20. septembril 1944 lahkus Under perega Eestist ning asus elama Stockholmi lähistele Suri 25. septembril 1980. Aastal Rootsis Looming Tuntus läbi kirjandusliku rühmituse "SIURU" Varajane looming Luulekogud "Sonetid"- 1917 "Sinine puri"- 1918 "Eelõitseng"- 1918 Loomingu kõrgperiood "Hääl varjust" -1927 "Rõõm ühest ilusast päevast"-1928 "Õnnevarjutus"-1929 "Lageda taeva all"-1930 "Kivi südamelt"-1935 Mõju Eesti kultuurile Teine maailmasõda ja Nõukogude okupatsioon on mõjutanud paljuski tema loomingut Underi põgenikeperioodi luule andis
Puskin 1799-1837 Sündis Moskvas aadli perekonnas, ema oli hanniballide soost (Puskini soontes voolas neegri verd). Hariduslembeline pere, lapsi kasvatas prantsuse kubermant seega oli lastel prantsuse keel hästi suus. Õppis Tsarskoje Selo lütseumis (Tsaari küla). Vabameelne õhkkond, suur tähelepanu kirjandusel. Tutvus paljude noorte ohvitseridega, kes olid edumeelselt meelestatud, nendest kasvas välja dekabristlik liikumine, mille eesmärk oli tsaari kukutamine. Jõuavad ülestõusuni, mis surutakse maha. Dekabristid kasutasid kirjandust oma ideede hankimiseks. Tähtsamad autorid: Rõlejev, Bestusev-Marlinski (,,Reis Revelisse" räägib pikalt Tallinnast), Küchelbecker (lapsepõlve vetis Avinurme mõisas, palju lugusid Eesti ajaloost). Puskin katsetab kirjandusega juba lütseumis. Käsikirjaliselt ilmub luulekogu, aga see jääb ilmumata, se...
Miina-Eliise Udeküll 10C Kunstiretsensioon Ernst Jõesaare loomingu näitus Külastasin laupäeval, 19.veebruaril Adamson-Ericu muuseumis Ernst Jõesaare loomingu näitust. Tegemist on mehega, kes on sündinud Tartumaal Suure-Konguta vallas talunikust peentisleri perekonnas 18. juulil 1905. aastal. Tema kunstiõpingud Tartus kunstikoolis Pallas olid seotud erinevate valdkondadega ja mitmetel põhjustel katkendlikud. Maali õppis ta Peet Areni juures ning skulptuuri Anton Starkopfi ateljees. 1930. aastal omandas ta joonistusõpetaja kutse. Ta lõpetas Pallase täieliku kursuse kümnendas lennus 1933. aastal ainukese skulptorina. Aastatel 19341936 oli Ernst Jõesaar Tartus joonistusõpetaja, pärast vabakutseline kunstnik ja peri...
Paul-Eerik Rummo Paul-Eerik Rummo (1942) · Eesti kirjanik ja poliitik · Paul-Eerik Rummo on kirjanik Paul Rummo poeg · Õppis Tallinna 2. Keskkoolis ning lõpetas Tartu Ülikooli 1995. aastal eesti filoloogina · Ta on töötanud ka Vanemuise ja Draamateatri kirjandusala juhatajana · Oli Eesti Liberaalidemokraatliku Partei asutajaiige ja esimees · 1992 aasta septembrist 1994. aasta juunini oli Eesti kultuuri- ja haridusminister · On abielus kirjaniku ja näitleja Viiu Härmiga Loomingust 1960. aastal oli suurimaks sündmuseks kassetipõlvkonna tulek luulesse, kuhu kuulus ka Paul- Eerik Rummo 20 aastaselt kirjutas ta kassetis oma esikkogu "Ankruhiivaja", mis oli nooruslik kogu ja optimistlikult naiivne Aastal 1994 ilmus järgmine kogu "Tule ikka mu juurde", milles optimism hakkas taanduma Peale 1972. aastal valminud kogu "Saatja aadress ja teised luuletused 1968-1972" hakkas ta kirjutama vabavärsse, mis meenutavad p...
Eesmärgiks rindel sõdurite meelt lahutada. Pärast Eesti taasokupeerimist asus G. Ernesaks elama Tallinnasse. Oli RAM-i dirigent. Koor, mis sai alguse Jaroslavlist. Oli kõikide sõjajärgsete laulupidude organisaator. (1947 esimene laulupidu pärast sõda). Töötas Tallinna Konservatooriumis koorijuhtimis õppejõuna. Eri Klas oli tema üks õpilane. Samuti kirjutas mees raamatuid mälestuste põhjal. Looming: Esikohal koorilaulud. (200 koorilaulu). Tegi oma lauludest erinevaid seadeid, et kõik saaksid neid laulda. Lastelaulud: ,,Rongisõit", ,,Kati karu", ,,Kurekell". Laulupeo laulud: ,,Hakkame mehed minema", ,,Noor kevade". Ooperid (5): ,,Tormide rand". Räägib hiidlaste elust. Palju rahvuslikke stseene, kasutatakse rahvapille. Ernesaks kasutas Juhan Smuuli tekste. Nt. ,,Kutse". On kirjutanud tsükli ,,Kuidas kalamehed elavad". Sealt laul ,,Laine tõuseb". Veljo Tormis (1930-...)
Arvatakse, et lapsena kirjutas ta kolmeosalise laulu "Sweet tyranness, I now resign". Purcelli karjäär oli väga kiire: juba 1675.aastal ilmusid trükist tema esimesed laulud, 1677 sai temast kuninga kammermuusikahelilooja, Ta kirjutas oma esimese hümni "Lord, who can tell" 1678. aastal.1679 oli ta kuningate kroonimiskiriku Westminster Abbey organist, 1682 kuningliku kapelli organist ja laulja, 1683.aastast surmani vastutas Purcell ka kapelli pillide seisukorra eest. Purcelli looming, mille enamik sündis vähem kui kahekümne aasta jooksul, on väga mitmekülgne ja mahukas.On säilinud nii tema kiriku- kui kammermuusikat, õukondlikke pühendusteoseid, suur hulk lavamuusikat, sealhulgas ka ainus tõeline barokkooper inglise muusikaloos. Purcell kirjutas hulga pidulikke oode, ka soololaule basso continuo saatel ja klavessiinimuusikat. Kirjutas ka vaimulikke teoseid kuningliku kapelli jaoks, mille peamiseks zanriks oli kontsertlik anthem
esimene eesti ja üldise kirjanduse professor. Suits sündis 30. nov 1883 Tartu lähedal Võnnus põlises kooliõpetajate perekonnas. Kaotanud seitsme aasta vanuselt isa, kasvas ta ema, õe ja õemehe peres. Käis Võnnu külakoolis, jätkates Tartus algkoolis ja 1896-1904 Tartu Aleksandri gümnaasiumis. Gustav Suits gümnasistina, 1904 Gustav Suits üliõpilasena Gustav Suits üliõpilasena, 1907 Gustav Suits [Noor-Eesti ajal] Looming Esimene luuletus "Vesiroosid" ilmus aastal 1899 ajakirjas "Uus Aeg". Kirjandusellu astus Gustav Suits Tartu kooliõpilaste kirjandusringi vihikute "Kiired" I III (1901 1902) toimetajana. Suits oli rühmituse Noor-Eesti vaimseid juhte, nende omanimeliste almanahhide (I-V, 1905--1915) ja ajakirja (1910/11) toimetaja. Noor-Eesti esimese almanahhi sissejuhatusest pärineb ka Suitsu paljutsiteeritud üleskutse: Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks
1. Tolstoi (1828-1910) Tolstoi isa oli Nikolai Tolstoi, krahv ja ema oli vürstitar Maria Volkonskaja. Järelikult oli Lev kõrgest soost. Lapsepõlv oli ühest küljest kurb ema, siis, kui Lev oli 2-aastane ja kui isa suri, oli Lev 9-aastane ja jäi orvuks. Tal oli 3 venda ja õde. Oli noorukieas üsna isepäine, paistis silma omapärase ja sõltumatu käitumisega, jonnakusega, julgusega ja uhkusega. Samuti oli ta õiguspüüdlik ja aus. 1844. aastal läks ta Kaasani ülikooli ja algul õppis seal idamaakeeli, hiljem õigusteadust. Ta ei kohandunud ülikooli eluga ja seetõttu otsustas end sealt välja arvata. Põhjenduseks tõi halva tervise ja kodused asjaolud. Venemaa ülikoolides valitses tol ajal igavus, bürokraatia jms. Ta tundis, et akadeemiline haridus polnud tema jaoks. Pärast ülikooli läks ta oma mõisa Jasjana Poljanasse. Tal hakkasid aastatepikkused õige elu otsingud, ootused ja pettumused. Tema kirjanikuaastaid hakatakse lugema 1851. aastast...
Claude Debussy (22.august 1862- 25. märts 1918 Pariis) oli prantsuse helilooja. Teda peetakse impressionismile alusepanijaks muusikas ja üheks esimeseks modernistlikuks heliloojaks. Debussy on pärit Pariisi äärelinnast Saint- Germainen- Laye'st. Kahe aasta pärast kolis pere keksklinna. Üldhariduskoolis Debussy õppinud pole. Teda õpetas ema ja kodukooli õpetajad. Vanemad tahtsid teha temast meremeest. Kui aga ilmnes poisi huvi muusika vastu, soovis isa näha teda kuulsa klaverivirtuoosina. 11-aastaselt (1873) asus Debussy Pariisi konservatooriumi. Temast sai helilooja, kes armastas merd ja mängis hästi klaverit. Ta polnud rahul konservatooriumi ega selle õppesüsteemiga. ,,Konservatooriumis õpitakse palju ebaolulist, mille unustamiseks tuleb hiljem sama palju vaeva näha, kui selle õppimiseks". Debussy paistis siiski silma mitmes õppeaines. Sai 1)1877-78 II koha Schumanni ja Weberi sonaatide esitamise eest, I preemia sa...
Molière'i elu ja looming Moliere, kodanikunimega Jean-Baptiste Poquelin oli prantsuse näitekirjanik, teatrilavastaja ning tegutses ise ka näitlejana. Noorena sai Moliere ka hea seltskondliku kasvatuse. Seejärel õppis Moliere õigusteadust ning tema edasist elukäiku mõjutas kõvasti filosoof Pierre Gassendi, kelle õpetuse järgi ei loo maailma jumalik mõistus, vaid inimese mõnuks ja naudinguks sünnib see ise loovast mateeriast. Täiseas huvitus Moliere üha enam teatrist ja kaasaegsest prantsuse kirjandusest. Moliere asutas teatritrupi L'Illustre Theatre, mida paraku ei saatnud edu. Seejuures õppis aga Moliere tundma eri seisusi, rahva tavasid ja kombeid. Et saada etendusteks uut ja sisukamat repertuaari, hakkas Moliere ise näidendeid kirjutama. Moliere sai loa esineda ka kuningalossis ning pälvis kuninga Louis XIV heakskiidu. Kahtlemata on olnud Molière'ist paremaid näitlejaid, lavastajaid, draamakirjanikke, näit...
Raffael Gerda Muuli 11A Oli Itaalia kõrgrenessanssi maalikunstnik ja arhitekt Üldiselt Raffaello Sanzio sündis Urbinos, Marche`s (kesk Itaalias), Giovanni Santi pojana, kes oli tuntud õukonnamaalija. Sündis 6 aprill 1483 Ta polnud kunagi abielus Suri 6 aprill 1520 Roomas Õppis... Esimene õpetus isa juures Urbinos 1500-1504 Perugino juures Perugias 1504-1508 Firenzes Hiljem Roomas Aastatel 1504-1508 Firenzes Õppis kompositsiooni, hingestatust ja joonistamist Leonardolt ja Michelangelolt, joonistades nende maalide fragmente. Selperioodil maalis ta muuhulgas St Catherine ja Ansidei Madonna 1508 Roomas Teenis paavst Julius II. Kaunistas freskodega Vatikani lossi kolm stanzat. Teoloogia ülistamiseks maalis "Disputa", filosoofiale "Ateena kool". Luule ülistamiseks maal "Parnass", mis kujutab luuletajate kogunemist künkal. Maale, skulptuure Sixtuse madonna Ate...
a. sõitis Rubensi soovitusel Itaaliasse Genovasse edasi õppima Itaalias viibides jäljendas Veneetsia meistreid Tiziani, Tinterettot ja Veroneset Elulugu (3) Teenis elatis portreede maalimisega 1632. a. Charles I soovil tagasi Inglismaale õuekunstnikuks lõi rüütliks, kinkis maja, kindlustas sissetuleku, jagas kingitusi, nimi sir Anthony Vandyke'iks 1640.a. otsustas abielluda Mary Ruthveniga maalimiseks värske energia ja inspiratsioon 1641.a. suri haiguse tõttu Looming (1) Peamiselt maalis portreesid paraadportree ( inimese väärikana kujutamine ) Pintslitehnika - ilus, mahe, peenetundeline, õrn, pehme Värviharmoonia ja psühholoogiline sügavus Puuduvad dramaatilised jõud ja originaalsus Charles I -st maalitud portreed toetasid Charlesi püüdlusi absoluutse monarhia poole Looming (2) Mõned kirikupildid, nt. ,, Madonna põldpüüdega" Kaksikportreed Laste maalimine väga realistlikult Charles I lapsed 1635
oli kunstnikuna väga viljakas. Kuulsust lisas tema diplomaadikarjäär, mis kindlustas tohutu tellimuste hulga. Sageli tegi Rubens teosele üksnes visandi ja viimased viimistlevad pintslitõmbed ning signeeris maali, muu töö tegid ära tema abilised. Tänapäeval hinnatakse umbes 500 teost nii-öelda tõelisteks Rubensiteks. Perekonnaportreede ja olmestseenide juures võib kindlam olla, et õpilased meistrit abistanud pole. Peter Paul Rubens Peter Paul Rubensi looming Püüdis ühendada flaami kultuuri Lõuna-Euroopa omaga, mis ajendas teda kasutama antiikmütoloogiat. Rubens püüdis edasi anda inimkeha graatsiat ja jõudu. Rubens vaatas klassikalist iluideaali kriitilise pilguga ja sulatas selle flaami rahvusliku joonega, püüdes edasi anda terve, tugeva ja õitsva inimkeha ilu, soojust ja tundelisust. Teda ei haaranud niivõrd klassikalise ilu rangus ja propotsioonid, kuivõrd inimkeha füüsis, jõud ja liikumine
Geenius ja tema looming. Geniaalsuse lahtimõtestamiseks ei ole ühte kindlat terminit. Nii palju kui on maailmas inimesi, on ka viise kuidas seletada geniaalsust. Osa inimesi on teistest andekamad ehk niiöelda geeniused. Arvan, et maailm vajab selliseid inimesi selleks, et mõeldaks välja uusi lahendusi ja leiutisi. Eelmistel sajanditel on elanud mitmed geeniused, üks neist on kindlasti Leonardo da Vinci. Leonardo da Vinci sündis Itaalias, kus veetis ka oma lapsepõlve. Leonardo sai juba lapsena palju tähelepanu. Kooli minnes olid õpetajad hämmeldunud väikese poisi küsimustest ja argumentidest. Olles kooli lõpetanud, sõitis ta õppima tolle aja ühe andekaima kunstniku Verrocchio ateljeesse, mis avaldas Leonardole suurt mõju. Teda on peetud parimaks maalikunstnikuks läbi aegade ning mitmekülgseimaks isikuks, kes on kunagi elanud. Kaks tema tööd, "Mona Lisa" ja "Püha õhtusöömaaeg" on kaks kõ...
Haydn enam peaaegu midagi. Beethoveni kujunemisaastail toimus Suur Prantsuse revolutsioon. Muusikas jäid õukondlikud eelistused tagaplaanile ning tooni hakkas andma kodanliku publiku muusikaline maitse. Beethoven tuli muusikasse ajal, mil klassikaline stiil ja zanrid olid juba välja kujunenud ning kodanlikud muusikaühingud, avalik kontserdielu ja muusikaajakirjandus tegutsesid täie hooga. Muusikutes hinnati eelkõige annet ja omapära, mitte seisuslikku päritolu. Beethoveni looming juhatas sisse 19. sajandi ning temast sai üleminekuhelilooja klassitsismist romantismi. Beethoveni muusikaline mõte jäi valdavalt klassikaliselt loogilise ja tasakaalustatud vormistruktuuri raamidesse, kuid muusika programmiline tundeseisund oli tema jaoks palju olulisem kui teistel Viini klassikutel. Beethoveni muusika emotsionaalne jõulisus ja arenduslikud mastaabid kuuluvad juba järgnenud romantismiperioodi. Beethoven sündis Bonnis. Tema vanaisa oli olnud õukonna kapellmeister, isa
agarale isetegevusele. Kogu tema hilisemale loomingule annavadki suuna just see asjaarmastajalik suhtumine muusikasse ja väikekodanlik kodune miljöö. Talle jäi alati vööraks kontsertlik hiilgav virtuooslikkus ja akadeemiline teoretiseerimine. Ta loomingu allikaks jääb just Viini mitmekülgne "tänavamuusika", seltskondlikud ja rahvatantsud, linna- ja rahvalaul ning intiimsete muusikaõhtute isetegevus. Õpinguaastad (1797-1813) Schumanni looming Schumanni looming on arvuliselt suur ja küllaltki mitmekülgne. 1. Palju klaveriteoseid kahele ja neljale käele, neist tähtsamad: a) kahele käele: "Liblikad" (op.2,1831), "Sümfoonilised etüüdi" (op.13, 1834), "Karneval" (op.9 1834- 36), sonaat fis-moll (op.11, 1835), Fantaasia C-duur (op.17, 1835) , "Davidsbündlerite tantsud" (op.6, 1837), "Fantaasiapalad" 8op.12,137), "Lastetseenid" (op.15, 1838), "Kreisleriana" (op.16, 1836), "Viini karneval" (op.26, 1839), "Noorte album" op.68,
ROBERT SCHUMANN 18101856 Tiit Jaani 11a Looming Kokkuvõtteks Schumanni elust Schumanni loomingus on tähtsal kohal · Saksa helilooja. laulud ja klaverimuusika. Laule on ta · Õnnelik helilooja romantismis. Sündis Saksa kirjutanud umbes 250. Suur osa tema · Kirglikke puhanguid, poeesia, provintsilinnakeses Zwickaus 8
Esietendus ei leidnud publiku poolehoidu. · Tema rütm ja muusika olid liiga uudsed. Kriitikud ja lauljad suhtusid ooperisse armutult. Alles tulevik tõi kuulsust ja au. · Uudne oli ka JUHTTEEMADE kasutamine -- kergelt mällusööbivad lühikesed muusikalised motiivid, mis iseloomustavad ooperi üksiktegelasi. · Puuduvad muusikaliselt lõpetatud numbrid, mis olid itaalia ja prantsuse ooperile kohustuslikud KONFLIKT - mida täiuslikumaks muutus Wagneri looming tema enese silmis, seda resoluutsemat eitamist leidis see keskkonna poolt. Isegi Schumann suhtus tema loomingusse kahtlevalt. 1845-- ooper "Tannhäuser" Valmis aastal 1844. lnspiratsiooni sai Waitburgi lossist möödudes. SISU: aluseks vana legend minnesinger Tannhäuseri eksirannakutest Veenuse riigis. Ta on võlutud Veenuse ilust ja armastusest, kuid igatseb tagasi maa peale. Tannhäuser kutsub appi püha neitsi Maria ja võluriik kaob. Leiab end Waitburgi lossi juurest
HERMANN HESSE 1877- 1962 Nime poolest sakslane, misjonäri perest, juurtelt baltisakslane (mingi vanaisa oli TÜ lõpetanud ja oli Paides arst), aga tema ise läks Indiasse misjonäriks, ema oli ka pärit Indiast misjonäri perest. Vanemad olid pietistid- eriti vagad. Kasvatati rangelt. Oma loomult kuulekas, aga kui olid reeglid, siis ta tahtis neid eirata. Koolis käis ka mingis ranges, kust pani plehku. Õppis omal käel. Oli raamatukaupmehe õpilane ja tegeles natuke sellega, aga ta saavutas kirjanikuna kohe nooruses kuulsuse ja sissetuleku. Teine vanaisa oli talle eeskujuks (idamaine onkel), kes mõjutas teda palju: Ida huvi. Suuremosa elust elas vaikselt Sveitsis, võttis ka Sveitsi kodakondsuse ja otsis ennast- sisemine tasakaal oli probleem, reisis ka Indiasse- avardas silmaringi, aga hingeline vastuolu jäi. Ilmasõja puhkedes oli see pettumus, avaldas sõjavastaseid kirjutusi, millega tal tuli pahandusi- süüdistati isamaareeturiks....
Kaks aastat õppis Orff Müncheni Muusikaakadeemias kompositsiooni ja dirigeerimist, kuid lahkus siis, kuna õppejõud ei jaganud tema teatrikiindumust. Aastast 1915 sai Orffist Müncheni draamateatri Kammerspiele kapellmeiste, jiljem töötas aga mitmes Mannheimi ja Darmstadti teatris. 1924.a astuas ta koos tuntud koreograafiga Muusika-ja Tantsukooli ning töötas väljas uut tüüpi orkestri - nn kõlaorkestri, kus domineerivad löökpillid. Looming : Orffi looming koosneb peaaegu tervikuna lavalistest suurvormidest. Sealjuures oli ta aga algusest peale traditsioonilise ooperiesteetika veendunud vastana. Sellele vastukaaluks lõi Orff uutmoodi muusikalise lavateose tüübi, mis seisned muusikalise ja sõnalise lavakunsti maksimaalses kokkusulatamises. Tulemuseks oli täiesti ainulaadne süntees muusikast, sõnast, tantsust ja lavalisest tegevusest, mille analoogia võib leida Vana- Kreeka antiiktragöödiatest
Peale Cezanne'i surma sai sellest kohast monument, Paul Cezanne'i ateljee või les Lauves. Pärand Peale Cezanne'i surma 1906. aastal näidati tema teoseid Pariisis laiaulatuslikus muuseumisarnases retrospektiivis 1907. aasta septembris. See retrospektiiv tõestas, et ta oli üks mõjukamaid 19. sajandi kunstnikke. Cezanne'i tööd inspireerisid Picassot, Braque'i, Gris'd ja teisi katsetama ning avastama uusi asju. 4. Kokkuvõte Cezanne oli 19. sajandi üks mõjukamaid kunstnikke. Tema looming inspireeris ning mõjutas paljusid tema kaasaegseid ja ka tulevasi kunstnikke. Kuigi teda ei saatnud alati edu, ei andnud ta alla. Ta oli veidi eraklik, ta elus oli palju raskusi, kuid sellegipoolest oli väga hea kunstnik. Teda peetakse ka üheks suurimaks modernismi eelkäijaks. 5. Kasutatud kirjandus Henri Perruchot ,,Cézanne" http://et.wikipedia.org/wiki/Paul_C%C3%A9zanne
Anton Hansen Tammsaare (1878 1940) Anton Hanseni vanemad on pärit LõunaEestist, Viljandimaalt, kust nad 19. sajandi lõpupoole Kesk Eestisse Järvamaale siirdusid ning Albu valda talu ostsid. Suure tamme järgi, mis läheduses kasvas, nimetati talu Tammsaareks, mille Anton Hansen endale hiljem kirjanikunimeks võttis. 1903. aastal lõpetas Anton gümnaasiumi, sooritades lõpueksamid Narvas. Lõpueksamiteks valmistus ta aga Tartus Treffneri eragümnaasiumis ta oli liiga vana, et riiklikku gümnaasiumi minna. Kooli ajal luges Tammsaare väga palju vene klassikat, aga ka muud, mille kättesaamine tänu kooliraamatukogule võimalik oli. Tänu sellele viis Tammsaare ennast kurssi Euroopa kaasaegsete autorite ja kirjandusvooludega, samuti filosoofiliste ja ühiskonnateoreetiliste suundumustega. Tammsaare oli kogu oma elu äärmiselt huvitatud ja kursis maailmas toimuvaga nii poliitilises, ajaloolises, ühiskondlikus kui kultuurili...
EPILOOG 16. Friedrich Nietzsche (1844-1900) elu ja isik · Juba 24-aastasena oli ta sensatsiooniliselt nimetatud Baseli Ülikooli klassikalise filoloogia professoriks; temast pidi saama hiilgav akadeemiline uurija ja õpetlane. · Kuid Nietzsche tormakas vaim F. Nietzsche viis ta peagi ülikoolist välja, kirjandusse ja filosoofiasse. 1 · Õpetlase halb tervis sundis ta juba aastal 1879 enneaegsele pensionile jääma. · Kui terveid päevi kestvate peavalu- ja oksendushoogude all kannatav peaaegu pime F. Nietzsche Nietzsche lahkus oma ametist ülikoolis, oli ta kõigest 34- aastane. · Sellel ajal avaldas ta oma debüütteose Tragöödia sünd. 2 · Haiglane filosoof kartis, et sureb nagu ta isagi liiga vara. Ta on öelnud: "Olin küll elus, kuid ei näinud kolme jalgagi ettepoole. Sel ajal ...
15. Karl Marxi (18181883) elu ja isik Juudi päritolu filosoof. Kõigepealt õppis õigusteadust ning siis filosoofiat Berliinis. 1 Mõtlejana süsteemilooja ning väga ratsionaalne. Filosoofiliseks suunaks on materialism, mis oli suunatud Hegeli vastu. 2 Töötas ajakirjanikuna, poliitilise agitaatorina ning kirjanikuna. Peateoseks on Kapital. 3 15.1. Materialism Marxi materialistliku filosoofia põhiküsimuseks on: milline on vaimse vahekord materiaalsega? Filosoofi arvates on seotud elu materiaalsed tingimused inimese teadvusega. 4 Ta väidab, et: · materiaalne maailm kujundab inimese teadvust; · inimese teadvus kujunebki välja materiaalsete tingimuste baasil, mistõttu vaim peegeldab mateeriat; 5 · inimes...
Donato Bramante (14441514) ·Donato d'Angelo di Pascuccio ·Itaalia arhitekt ja maalikunstnik, kõrgrenessansi suurmeister ·Sündis Monte Asdruvaldos Urbino lähedal ·Õppis Fra Bartolommeo käe all maalikunsti ·Õppis Scirro Scirri ja teiste meistrite käe all arhitektuuri ·1476 1499 elas Milaanos ·Tähtsam töö Santa Maria delle Grazie kiriku kooriruum ·1500 suundus Rooma, maalis freskosid ja õppis antiikarhitektuuri ·Pidi rekonstrueerima Convent della Pace, tänu millele sai tuttavaks paavst Alexander VI ga ·Tutvus paavst Julius IIga ·Tempietto kabel San Pietro in Montorio kloosti õuel ·Aastal 1505 alustas Bramante Vatikani lossi ümberehitust, see jäi aga lõpetamata. Milaano, 14821486 Santa Maria presso San Satiro Milaano, 14921498 Santa Maria delle Grazie Rooma, 1502 San Pietro in Montorio Rooma, 1504 Santa Maria della Pace ...
VALGAMAA KUTSEÕPPEKESKUS Kokka eriala III kursus Darja Grigorjeva Mats Traat Valga 2009 Nimi: Mats Traat sünniaeg ja -koht: 23. novembril 1936 Tartumaal Palupere vallas elukohad: Veikülas, Moskvas, Tallinnas. perekonnaseis: teadmata haridus: Lõpetas Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi, Moskvas Gorki-nimelise Kirjandusinstituudi ja kõrgemad filmilavastajate ja stenaristide kursused. töökohad: mõniaeg sovhoosis, toimetajana Tallinnfilmis. 1970. aastast töötab kutselise kirjanikuna. mida kirjutanud: romaanid, luulekogud, näidend, novellikogud. Looming Mats Traadi loomingut iseloomustab ideelis-kunstiline terviklikkus luules, proosas ja (filmi)dramaturgias. Traat kujutab eestlaste saatust eelkõige külaühiskonna ajaloo kaudu, jäädvustades inimese teisenemist muutuvas ajas. Mats Traadi loomingu missiooniks on protest argimadaluse vastu, inimese äratamine vaimsele elule. Rahvuslikku süvadi...
· 1864-1871 õppis Wilde Kuninglikus kolledzis Enniskillenis 1871-1874 õppis Triniti kolledzis Dublinid 1874-78 õppis Oksfordis Wilde läks Londonisse. Ta ei leidnud kirjastajaid oma loomingu jaoks. Hakkas riietuma ja käituma silmatorkavalt. · 1884. aastal Wilde abiellus Constance Lloydiga, kes oli Dublini ühe edukaima advokaadi tütar. Järgmisel aastal sündis nendel poega Kirill ja veel aasta pärast - poeg Vivian. · Wilde looming kippus korduma. Ta läks paksuks ja kaotas sära jutustajana. Wilde'l oli suhe Sir Alfred Douglasega. Alfredi isale ei meeldinud see sõprus, ta saatis Wilde'le avaliku solvava kirja. Kohtuprotsessid, teda süüdistati homoseksualismis. Tema teosed keelati ja ta määrati 2 aastaks vangi, s.t. sunnitööle. · Pärast vanglast vabanemist läks Prantsusmaale. Naine suri. Wilde küll püüdis end parandada, kuid Alfred peibutas teda, nad said jälle kokku.
rohkesti parandusi, mis näitab, et töö käigus muutis ta oluliselt esialgseid ideid. Beethoveni muusika kõige iseloomulikumaks joonteks on peetud selgelt väljajoonistatud karaktereid, jõulisi filosoofilise alatooniga konflikte (pimedus valgus, elu surm, isiklik vabadus saatus) ning pateetilisust ja heroilisust. See on ka põhjus, miks neid jooni kandvaid Beethoveni teosed enim tähelepanu on pälvinud ning lüürilise alatooniga looming on tagaplaanile jäänud. Suurem osa Beethoveni instrumentaalmuusikast on kirjutatud klaverile. Helilooja alustas oma karjääri pianistina, tema esimesed tuntud teosed olid kirjutatud klaverile ja selle instrumendiga oli ta seotud terve elu. Varastes klaveriteostes kujunevad välja mõned tema hilisemale käekirjale omased jooned, nagu tihtiesinev marsikarakter, sagedane variatsioonivormi kasutamine ja c-moll helistik,
Heiti Talvik Heiti Talvik (ametlikes dokumentides Talviken) sündis 9. novembril 1904. a. Tartus. Ta isa Siegfried oli poja sündides arstiteaduskonna üliõpilane, avarate kultuurihuvidega (suur Juhan Liivi ja Gustav Suitsu luule austaja), hiljem pidalitõve uurija ning lõpuks kohtumeditsiini professor ülikoolis. Ema Elfriede oli andekas pianist. Kunstiannetega olid ka Heiti õde Hella ning vend Ilmari. Ka noor Talvik teadis neid luuletajaid, kellest isa talle rääkis ning nende luuletki peast. Siiski ei meeldinud varases koolipoisieas talle luule - teda lummasid hoopis loodusteadused. Eriti meeldis talle E. Haeckeli teos "Die Welträtsel" ("Maailma mõistatus") ning ta luges palju evolutsiooniteooria "isa" Charles Darwini kohta. Selline huvi loodusteaduste vastu mõjutas ka Heiti Talviku kirjanduslikku maitset ta eelistas naturaliste ja realiste. Heiti käis Tartu Treffneri ...
erinevaid meetodeid.Kui Eduard õppis "Pallases" , illustreeris ta mitemeid tekste (nt.usuõpikuid ja muinasjutu raamatuid).Peale kooli lõpetamist töötas ta õpetajana, kuid ta lahkus selleslt kohalt , et minna õppima Dresdeni.1938.aastal pühendas Viiralt oma tähelepanu rahva suurkujudele ja sümboolsetele kujutistele.1944.aastal kutsuti Viiralt soolonäitust tegema Viini.1924.aastal valiti Viiralt Salon D'Automne organisatsiooni liikmeks. Looming Viiraldi varasemates töödes on näha hilis-saksa mõju, aga sürrealism ja teised Pariisi mõjud on valdavad ta hilisemates töödes. Pariisi kirev ööelu mõjutas sügavalt noore kunstniku varasemaid töid, milles Viiralt lubab oma fantaasiale vaba voli kujutades moonutatud, imelikke ja tihti erootilisi stseene.Aastast 1916 pärinevad Viiralti esimesed puu- ja linoollõiked ning 1917. aastast esimesed ofordi- ja estambikatsetused.Järgneval
FRANZ MARC Franz Marc sündis 8.veebruar 1880 Saksamaa linnas Münchenis ja suri 4.märts 1916.Ta oli üks peamisi maalikunstnikke ja Vabagraafikute Ühenduse liige.Ta oli ,,Blue Rider" asutajaliige. Tema isa,Wilhelm,oli erialane maastiku maalija ja ema Sophie oli range Kalvinist.Aastal 1900 asus ta õppima Kaunite Kunstide Akadeemiasse.Aastal 1903 ja 1907 veetis ta aega Prantsusmaal,eriti Pariisis,kus ta külastas linna muuseume ning kopeeris seal palju pilte.Pariisis puutus ta palju kokku kunstnike ringkkondadega,kes tõid teda kokku paljute teiste kunstnikega,sealhulgas Sarah Bernhardt ja ta avastas enda jaoks tugeva afiinsuse Vincent van Goghi töödelt. Sel perioodil on Marcil olnud palju tormilisi suhteid,sealhulgas aastaid kestnud afäär koos Annette von Eckardtiga.Marci jaoks oluline sõprus oli August Mackega aastal 1910.Aastal 1911 asutas ta Der Blaue Reiteri kunstnike ringi koos Macke,Vassili K...
Jaan Kross suri 27. detsembri pärastlõunal 2007. Ta on maetud Rahumäe kalmistule. Jaan Krossi esimene abikaasa oli Helga Pedusaar, nad olid abielus 19401949. 19541958 oli Jaan Kross abielus Helga Roosiga, Kristiina Ross (sündunud 1955) on nende tütar. 1958. aastast oli Jaan Kross abielus luuletaja ja lastekirjaniku Ellen Niiduga. Maarja Undusk (sündinud 1959), Eerik-Niiles Kross (sündinud 1967) ja Märten Kross (sündinud 1970) on nende lapsed. 2. LOOMING 2.1. Ettevalmistus periood. Loomingutee algus (1935-1958) Suure lugemusega gümnsist, kes lõi kaasa kõnevõistlustel, maleringis ning muudes õpilasüritustes, hakkas eneseväljendust otsima ka kirjanduslikus loomingus. Esimesed tõsisemad värsikatsed pärinevad aastast 1935. Kuna nooruk ei piirdunud omakeelse lektüüriga, olid mõjutusedki mitmesuunalised. Ehkki südamlähedasem oli luule, tuli drükidebüüt vabateemalise kirjandiga. Küpsem on ta kummatigi värsivormis
Henrik Ibsen Ibsen sündis 1828 ja suri 1906. Oli pärit Lõuna-Norra Skieni linnast kaupmehe perekonnast. Alustas 15 aastaselt iseseisvat elu apteekrina. Unistus oli saada luuletajaks. Ibseni esimene näidend oli ,,Catilina" 1849 aastal. Esimene loomeperiood oli 19. sajandi keskel, mille teostes valitses peamiselt rahvusromantism, teemad pärinesid Norra ajaloost ja skandinaavia saagadest. Oli aktiivne ka poliitikas ja kultuurielus. 1864-1891 elas Saksamaal ja Itaalias. Oma loomingus läks üle kaasaja teemadele. Näidenditest võib leida ka naturalismi jooni. ,,Peer Gynt" oli Ibseni viimane värssdraama. ,,Nukumaja" näidendis rõhutas Ibsen, et ühiskonna ettekirjutatud reeglid ei tohi võtta naiselt õigust täisväärtuslikule elule. See tekitas ühiskonnas aga suurt skandaali ja poleemikat. Ibseni hilisemasse loomingusse tuleb järjest enam sümbolismi. Tähtsale kohale kerkivad eetika ja humanismiküsimused. Ibseni viimaste näidentite keskmes on andeka...
Haapsalu Gümnaasium Aleksis Kivi Referaat **** ***** *** **** 2010 Elulugu Aleksis Kivi, kodanikunimega Alexis Stenvall, sündis Uusimaal Nurmijärve kihelkonnas Palojoe külas 10.oktoobril 1834 Eerik Stenvalli ja Anna-Kristiina Hambergi rätsepaperekonda, kus juba enne teda oli kolm poega. Aleksise vanemad oskasid rootsi keelt, tema ise hankis sama oskuse Helsingis õppides, olles sinna kolinud 11-aastasena. Rootsi keele oskust peeti eelduseks gümnaasiumi lõpetamisel ja kirikuõpetajaks õppimisel. Tõenäoliselt rääkis Kivi oma eluajal rohkem rootsi- kui soome keelt. Abituuriumi aastal 1857 tegi Kivi nii oma elu kui ka kirjanduse seisukohalt tähtsa otsuse - temast tuli kirikuõpetaja asemel soomekeelne kirjanik. Aleksis Kivi, seda kirjanikunime kasutas ta esimest korda seoses "Kullervo" käsikirjaga 1860, ei suutnud majandus...
Lastele on kirjutanud Runnel luuleraamatud “Miks ja miks” (1973), “Mere ääres, metsa taga” (1977), “Mõtelda on mõnus” (1982) ning proosakogu “Juturaamat” (1986). Noorde lugejasse suhtub Runnel väga tõsiselt. Ta suunab lapse tähelepanu esmalt lähimasse elumiljöösse, seejärel asub silmaringi ja mõtlemise avardamisele. Dialoog lapsega on vaba ja loomulik. Ulatuslik on Runneli esseistika ja kriitiline looming, ta on avaldanud isikupärased kogumikud “Ei hõbedat, kulda” (1984), “Mõõk ja peegel” (1988) ja “Isamaavajadus” (LR 1991). Runneli esseed on kirjanduskesksed. Arvustustes lähtub ta autori poeetikast, jõudes sedakaudu tekstis avalduva vaimse isikuni; on tõlgendanud väga erinevate kirjanike loomingut (J. Kross, J. Viiding, V. Luik, P. Haavaoks, V. Beekman, M. Traat, P. Kuusberg, M. Vallisoo jt).
1915. aastal kutsuti Arthur Honegger mõneks kuuks Sveitsi piiri kaitsma, kuid kohe pärast seda jätkas oma õpinguid. Õppis kompositsiooni Widori klassis ning seejärel orkestrijuhtimist Vincent d'Indylt. 1918 lõpetas õpingud konservatooriumis saades teise astme kontrapunkti tunnistuse. Kuid see omas vähest tähtsust, sest Honegger oli juba loonud meloodiaid ja kammermuusikat ning sümfoonilise poeemi ,,Le Chant de Nigamon", mis oli tema esimene suurem orkestri pala. Elu ja looming 1918. aastal Honegger sai ülesandeks kirjutada muusika balletile, ,,Le Dit des Jeux du monde". Esimene lavastus toimus 2. Detsember 1918 Vieux-Colombier'i teatris ja tekitas skandaali, mis garanteeris Honeggeri kuulsuse. 1920. aasta Jaanuaris sündis kuulus ,,Groupe des Six" muusikute grupeering. Et tutvustada noori heliloojaid organiseeriti muusikaline õhtu Darius Milhaudi kodus. Gruppi kuulusid heliloojad Louis Durey, Georges Auric, Germaine
Ilon Wikland Tartus sündinud ja Haapsalus kasvanud Ilon Wikland on aastakümneid elanud Rootsis Stockholmi lähistel. Ta lahkus Eestist 14 aastasena ning arvas, et ei näe kodumaad enam kunagi. Läks aga teisiti ja viimasel ajal on tema kontaktid Eestiga aina tihenenud. Ta meenutab ühes intervjuus oma lapsepõlve: ,,Elasin vaheldumisi Haapsalus ja NarvaJõesuus vanavanemate juures. Haapsalu on kena suvelinn, seal oli isegi sõja ajal hea elada, sest lahingud jäid kaugele, NarvaJõesuu oli samuti mõnus paik, mäletan, kuidas me suviti ujumas käisime. Kuid nüüd Narva Jõesuud külastades tundus linn trööstitu. Mu südamel oli seal raske, vihma sadas, väljas oli külm ning mu vanaema maja pole enam alles." Wiklandi sõnul oli tal Haapsallu palju kergem minna. Kuigi linn on muutunud, olevat ta lapsepõlve mängumaa kohe ära tundnud. Pealegi elab seal veel inimesi, keda ta kunagi tundis, näiteks kunagisi kooli...
võiks ehk iseloomustada luuletus ,,Madalrõhkkond" ilmateatest moto kogus ,,Puud kõnnivad kaugemale". Lüüriline sünteism, mis on omane luuletusekogudele ,,Vanad majad" ja ,,Reheahi", isegi juba sonettidele, kestab tugevasti edasi ka järgnevates, aja murrangute poolt segipaisatud elutundega kogudes ,,Põlenud puu", ,,Pühapäev" ja ,,Seitsmes öö" (algselt ,,Hiiglased laulavad"). Seejärel saavutab autori kirjanduslik tegevus täie haarde juba igas põhiliigis eraldi looming hargneb jõuliselt lahti eepikasse ja dramaatikasse ning luule muutub paratamatult ainult lüürika kandjaks, varjudes pealegi Kangro lüürilise romaanitoodangu taha. See on Keskpäev. Kõige lüürilisem signaali läbi aegade pakub kahtelmata sonetivorm, mistõttu teise perioodi Kangro käsitlemise aluseks võiks valida just soneti vaatluse, sest õigupoolest läbib soneti struktuur kogu tema luulet. Bernard Kangro on avaldanud ligi 100 sonetti ja arvestades tema kuulsat lauset, et avaldatu
Buxtehudelt. Sellel ajal sündisid tema esimesed oreliteosed ja kirikukantaadid. 1720 suri tema esimene naine Maria Barbara. 1721 abiellus ta uue, noore naisega. Temaga sündis neil 13 last, kellest 6 jäid ellu. Üleüldse oli Bachil kokku 20 last, kellest pooled surid imikuna. Bach oli lühinägelik ning elu lõpul jäi ta pimedaks. Keerukad silmaoperatsioonid põhjustasid tema surma 1750. aastal. Tema muusika avastati laiema publiku jaoks alles 19. sajandil. Looming Bach on kirjutanud üle 300 kirikukantaati, passioone, 6 motetti, üle 40 oreliteose (tokaatad, fuugad), prelüüdid Tähtsamad teosed on ,,Johannese passioon", ,,Matteuse passioon", ,,Jõuluoratoorium", ,,Anna Magdalena Bachi noodivihik", ,,Fuugakunst", ,,Muusikaline ohver", ,,Missa h-moll", ,,Brandenburgi kontserdid". Loomingu iseloomustus Bach oli polüfoonilise muusika suurmeister. Click to edit Master text st Ta kirjutas peamiselt vaimulikku Second level
Artur Kapp 1878 - 1952. Väga tuntud organist, helilooja, kompositsiooni õpetaja, prof. muusika nurgakivi. Seotud Suure-Jaaniga. Tema isa Joosep Kapp oli Cimze seminari kasvandik ja temaga sai muusikalise ettevalmistuse. 13 aastasena läks Peterburi konservatooriumisse. Õppis orelit Homiliuse juures, kompositsiooni Korsakovi juures. Alates 1917 prelüüd tsellole ja orkestrile.Lisaks koorilaule. Läks koos pojaga Tallinnasse, tööle. Võttis üle kompositsiooni klassi. Tema klassis õppis väga palju hilisemaid nimekamaid inimesi. Näiteks: Evald Aav " Vikerlased", Riho Päts, Eugen Kapp, Gustav Ernesaks, Edgar Arro jpt. Nendest moodustub Tallinna Koolkond. Artur Kapp õpetas klassikaliste traditsioonide põhjal. Eriline rõhk läks polüfoonilisele tehnikale. 1920- 1940 väga viljakad tema loomingule. Valmisid nt I sümfoonia, oratoorium ,,Hiiob" , Sümfooniline poeem " Fartum", orkestrisüiidid 2, 3 . Ühiskondlikult h...
Ferenc Liszt Stefani Kask Muusika Pirita MG, 11.A Ferenc Liszt (ka Franz Liszt) Sündis 22. oktoober 1811. Ja suri 74 aastaselt, 31. juuli 1886. Ta oli romatismi aegne ungari pianist ja helilooja, ungari rahvusliku koolkonna rajaja muusikas. Teda loetakse üheks 19. sajandi suurimaks klaverivirtuoosiks ning sümfoonilise poeemi loojaks. Ta oli oma aja parimaid pianiste ning andis palju kontserte Euroopas, kus kogu aeg oli terve saal rahvaga täitunud ainult selleks, et teda kuulata. Ta oli väga abivalmis inimene ning aitas oma kaasaegsetel heliloojatel rohkem kuulsust saavutada, mängides oma kontsertidel nende teoseid. Biograafia Liszt sündis Doborjáni külas, Soproni linna lähedal. Tema isa Ádám töötas vürst Eszterházy juures lambakarjusena, ema Anna Liszt (neiupõlvenimi Lager) oli sündinud Austrias. Liszti imepärased muusikaanded avaldusid juba 5-aastaselt. 9-aastaselt esines ta eduka pianistina Ungari linnades. Liszti esimeks ...
VELJO TORMIS(1930) · koorihelilooja, rahvalaulud · Tormise kingitus tulevastele põlvkondadele- äratas ellu vana rahvalaulu traditsiooni HARIDUS: · Õppis orelit ja koorijuhtimist · Kompositsiooniõpinguid alustas Tallinas ning jätkas Moskva konservatooriumis Vissarion Sebalini käe all( lõpetas 1956) · Vabakutseline helilooja LOOMING: · põhineb soome-ugri rahvalauludel · kirjutanud 1 ooperi Luigelend- Eesti parimate hulka arvatud kammerooper. Käsitleb inimese ja looduse suhet, eneseotsinguga seostatud. · kantaat-ballett Eesti ballaadid- rahvalauluainelise loomingu kroon, ühendatud regilaul ja tants. · koorimuusika: Maarjamaa ballaad, Meeste laulud, Naistelaulud, Unustatud rahvad(suursari)- koosneb soome-ugri väikerahvaste folklooril põhinevatest
Lydia Koidula 1843-1886 Lydia Emilie Florentine Jannsen sai oma kirjaniku nime Koidula Carl Robert Jakobsonilt, kes nägi noores luuletajas ja tema loomingus eesti rahva ärkamise algust koidu aega. Ta sündis Vändras. Õppis isaga kodus. 1854 hakkas õppima Pärnu saksa tütarlastekoolis. Sealt on pärit esimesed kirjanduslikud katsetused. Ta tõlkis ja mugandas saksa keelest jutte isa ajalehe ,,Perno Postimees" tarbeks. 1862. sooritas Tartu Ülikooli juures koduõpetaja eksami (pärast koolilõpetamist). Tema peamiseks tegevus alaks sai isa ajalehe ,, Eesti Postimees" väljaandmine ja kirjanikutöö. 1873. abiellus Koidula sõjaväearst Eduard Michelsoniga, kes suunati pärast õpinguid Tartu Ülikoolis tööle Kroonlinna. Koidula jäi kodumaad igatsema see väljendus ta luuletustes. 1886. suri Koidula ja maeti Kroonlinna kalmistule. 1946. toodi luuletaja põrn Eestimaale ning sängita...
ametnikku ta ei peagi. Tal on oma koguduse piirkond ja annab selle rendile (on pidev väike sisstulek, ei pea tööd tegama muud). 23.aastaselt kohtab Laurat, kes läheb talle väga sügavalt hinge. Nad said kokku Suure Reede jumalateenistusel. On ka kahtlejaid, kas Laura üldse eksisteeris, kuid on leiutad ka konkreetne isik, kes Laura oli. Laura elas peale tutvumist veel 21 aastat. Petrarca kirjutas tutvumis päeval veel ühe uue soneti juurde. Petrarca luuletuses seguneb looming ka maise ihaga. Armastus Petrarca käsitluses on armastus õilis tunne, mis teeb inimese paremaks. On kord ühe, kord teise võimukandja külaline. Ta on tunnustatud teadlane, mõtleja. Ta külastab Euroopa erinevaid linnu ja uurib erinevates kohtades vanu tekste. Kui jõuab tagasi Avigononi on juba nii palju muutunud, et tundis et ei sobi enam sinna. Ta läheb elama maale, kus tegeleb antiigi uurimisega ja teeb aiatöid. Kirjutab eepose ,,Aafrika", mis räägib Itaalia suursugusest
Vene Muusikaühingu juures klaveritunde. 1865.a lõpetas ta Peterburi konservatoriumis Anton Rubinsteini kompositsiooniklassi. Aastatel 1866-1878 töötas Tsaikovski harmooniaõppejõuna Moskva konservaotooriumis ning koostas mitu teooriaõpikut. Moskva konservatoorium kannabki praegu Tsaikovski nime. 1868 aastal tutvus ja sõbrunes helilooja Võimsa Rühma liikmete, eriti Balakireviga. Sel perioodil hakkas Tsaikovski esinema ka ajakirjanduses muusikakriitikuna. Tema Moskva perioodi looming oli avatud ja emotsionaalne, mõningates teostes avaldus tema imetlus 18 saj muusika, eriti Mozarti loomingu vastul. 1877. aasta tõi kaasa kriisi isklikus elus. Tsaikovski oli homoseksuaalne, kuid tahtmata perekonnale probleeme põhjustada ta siiski abiellus. See abielu osutus tõeliseks katastroofiks ning pikaleveninud lahutusprotsess tekitas ebameeldivusi mitmeks aastaks. Majanduslikust ning loomingulisest kriisis tõi
teel(jõuab tõdemuseni,et ainus õigekoht ausale inimesele ,venemaal , on vangla) ,,sõda ja rahu"- napoleoni sõjakäigud venemaale, üle 500 tegelase,armastus ja sõda .austerlitzi lahingus saab peategelane viga,napoleon oli egoistlik väejuht,kutuzovile oli oluline rahva saatus.kolm kõrgaadlikihti. Polkonski läheb sõtta,et ennast leida ja teha karjääri.natasa äratab ta uuesti ellu. ,,anna karenina" Dostojevski Looming: Jutustus ,,vaesed inimesed"-näitab peterburi väikese ametniku armetut elu., sotsiaalne ebavvõrdsus hävitab inimeses oleva headuse,siiani polnud psüühikast nii süvitsi kirjutatud. ,,teisik","perenaine""nõrk süda" hing on sageli lõhestatud headuse ja kurjuse vahel. Kas kurjus peitub ühiskonnas või inimeses endas? Romaan: ,, alandatud ja solvatud"- toob lugejani et inimene ei käitu mõistuspäraselt vaid tujude ja kirgede ajel.andestamis temaatika on oluline
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
