• Diagnoositud 60 linnuliigil. • Aeglase levikuga. • 1-2 kuud • Nahakoorikutes säilib viirus mitu kuud kuni aasta. Epidemioloogia • Nakatab mõlemast soost ja • Satub organismi igas vanuses linde. peroraalselt, hingamisteede ja • Haigus on levinud mehaaniliste endeemiliselt kogu maailmas. vigastuste kaudu. • Nakkusallikaks on haiged • Viirust levitavad ka linnud. • Rõugevillide sisaldis ja verd imevad putukad. kuivanud koorikud • Metslinnud viiruse • Suremus võib ulatuda reservuaarid. 50 %-ni. Kliinilised tunnused • Inkubatsiooniperiood on 4-10 päeva. • Haigus vältab keskmiselt kuni 4 nädalat. • Esimesteks tunnusteks on loidus, isutus ja munatoodangu vähenemine. Eristatakse: 1) naha- (kuiv) 2) difteriitset- (märg) 3) sega- 4) katarraalset vormi
Suguküpseks saavad noorlinnud 2-3 aastaga. Käitumine Järvekaurid lendavad ja ujuvad väga hästi, aga nad on kohmakad kui peavad kahel jalal kõndima. Seda põhjusel, et nende jalad asetsevad keha tagaosas istmiku piirkonnas. Ilmselt kummalise liikumisviisi järgi kahel jalal kutsutakse rahvasuus neid kakerdajateks. Välimusele ja muule iseloomulikule viitavad veel paljud teisedki nimed: kõvakael, põhjahani, persu, päitshärg jne. Linnu järgi on nime saanud ka Kakerdaja raba. Need linnud ei saa maapinnalt õhku tõusta, rahulikus piirkonnas vajavad nad 30-50 meetrit avatud vett, et ilma tuule abita lendu tõusta. Tavapärane õhkutõusmine veest sisaldab vastutuult vedrutamises ja seejärel mööda veepinda plätserdamises ning viimast äratõuget. Kui vaja, lendavad Järvekaurid üle 10 km, et leida toitu. Kala, mis on kauride tavapäraseks toiduks, püüdmiseks sukeldub lind kuni 45ks sekundiks, sügavuseni 3-6 m. Tiivad on lindudel abiks ka sukeldudes
jne. Emalind ehitab tavaliselt pesa, kuhu ta muneb 3...5 määrdunudvalget või kollakat muna, milledest haub ise 14 päevaga välja pojad. Viimased püsivad pesas tavaliselt 10 päeva, siis jooksevad ringi pesa ümbruses, et vähimagi ohu korral end liikumatult rohu sisse peita. Nädala jooksul pärast pesast lahkumist toidavad neid vanemad, siis on pojad juba isesesvunud ning vanemad alustavad pesitsemist teist korda. Noored linnud kogunevad salkadesse ning hulguvad ringi kuni äralennuni. Oma elupaikadest rändavad ära vaid põhjapoolsemate alade linnud, talvitudes Lääne-Euroopa maades, Aasia lõunaosas ja Põhja-Aafrikas. Üldse on lind levinud kogu palearktikas, välja arvatud tundras ja mõnedel kõrbealadel, samuti Põhja-Aafrikas. Inimene on ta viinud ka Põhja-Ameerikasse ja Uus- Meremaale. Põldlõoke toitub maapinnal, otsides toitu taimedelt nii kõrgelt kui nokk ulatub.
Keskmine temperatuur on +25 kraadi või enam Aastas langeb sademeid harilikult 2000 mm ringis Aurumise intensiivus sellises kliimas kõrge Taevas keskhommikuni selge Pärastlõunal äikesepilved ja tugev vihmasadu Loomastik Erakordselt liigi- ja eluvormiderohke Loomade vahel valitseb väga tihe konkurents, et jääda ellu ja hankida toitu Palju erinevat liiki imetajaid, linde, roomajaid, kalu ja putukaid Vihmametsade loomad ja linnud väga lärmakad ja erksavärvilised Taimestik Kõrged võrad Kirjud õied Plank- ja tugijuured Lehed paksud ja nahkjad Õhujuured Liaanid Epifüüdid Taimede kohastumised puude lehed vahaga kaetud teravatipulised lõhedega puudel tihti tugijuured liaanidel õhujuured õied suured erikujulised värvikirevad Loomade kohastumised Ööloomadel hiiglasuured silmad või väga tundlikud
Loomad Hunt • Liigivaene arvestades taigavööndi suurust. • Iseloomulikumad asukad on paksu karvkattega kiskjad Kobras (pruunkaru, hunt) Jänes • Veekogude ääres elavad koprad, kes langetavad suuri puid, paisutavad jõgesid ja muudavad ühtlasi suurte maa-alade Grisli veerežiimi. Nugis • Linnud taigavööndis toituvad käbide seemnetest (v.a. röövlinnud), enamik rändlinde on putuktoidulised. Loomad Ondantra Põder Soobel Ahm Reban e Saarma s Linnud Käbilind Laanepüü Kassikak k Vint Punajalg- Tilder Tihane Inimtegevus • Ehitus- ja pabetpuidu tootmine ;
organisme. Kemikaalide all kannatavad õhk, jõed, mered ja maapind ning see reostamine on suurelt osalt paratamatu. Üks seesuguseid aineid on strontsium-90, mis satub õhku, kus omakorda tuleb vihmaga maapinnale tagasi, või sadestub tolmuna, talletub mullas, tungib kasvavasse rohtu, teravilja ja lõpuks leiab see end inimese organismis, kuhu jääb surmani. Kemikaali koosmõju päikese ja õhuga annab tulemuseks uued ühendid, mis tapavad taimestiku, teevad haigeks loomad ja linnud ja toovad seninägematud haigused ja tüsistused inimestele. Kahjuks ei ilmne haigustunnused kohe või lühikese aja möödudes, vaid talletuvad inimese kehas ja löövad välja alles mitmete aastate möödudes. Pikapeale mõeldes selgub alles tegelik põhjus, et millest see tekkis. Aga näiteks DDT-mürgistuse tunnuste kohta said esimesed teadmised uurijad alles siis, kui nad olid vabatahtlikult seda enda peal katsetanud. Näiteks üks inglise katsetaja valas oma
Linnutiiva evolutsioon Evelyn Landing Sissejuhatus • Lindude eellased eraldusid Keskaegkonna esimesel poolel diapsiidide hulka kuulunud roomajatest. • Millisest diapsiidide rühmast ja millal linnud täpsemalt alguse said, pole selge, kuigi uusi fossiile pidevalt leitakse. • Viimasel ajal on toetust kogunud ka alternatiivne hüpotees lindude ja dinosauruste pärinemisest ühtsest eellasest (varastest diapsiididest). • Viimase kasuks räägivad eriti lindude ja sisalvaagnaliste esijäsemete (ja oletatavasti hingamiselundite) ehituse erinevused ning teooria, et suled olid diapsiidide primaarseks katteks ja soomused nende derivaadid.
Ülesanne Mõtle kohastumuste ja nende kasulikkuse peale. Too näide olukorrast kus a) kohastumus sobib ainult teatud tingimustesse; b) kohastumus on kasulik vaid teatud aja jooksul. Seleta pikemalt ja põhjenda miks. Ülesanded Miks vitspaju seemned on metsas kasvavatel taimedel suuremad kui rannas kasvades? Miks metsvint muneb keskmiselt 4 muna, aga mitte 10, kuigi on teada, et edukas on see, kes annab rohkem järglasi? Miks linnud vahel oma poegi tapavad või mune pesast välja veeretavad, kuigi me teame, et tegelikult seisneb elu mõte oma geenide edasiandmises ja järglaste rohkuses? Stabiliseeriv valik Suunav valik Suunav valik 55 mln a.t. 1,6 mln a.t. Lõhestav valik Mõtle välja näide kus a. suunav valik mõjutab mingi linnuliigi populatsiooni b. lõhestav valik mõjutab imetajate populatsiooni c. stabiliseeriv valik mõjutab taimede populatsiooni
sekundis (m/s). Tuule kiiruse hindamiseks kasutatakse Beauforti skaalat. . Tugevaimad tuuled maailmas on fikseeritud Barrow saarel Austraalias -- 113,2 m/s ehk 408 km/h Õhuta ei oleks meie planeedil elu. Õhk ümbritseb meid kõikjal. Kuna õhk on läbipaistev, siis me seda ei näe. Õhk on taimede ja loomade eluks hädavajalik. Kõik elusorganismid hingavad õhku. Inimene suudab õhuta elada vaid mõne minuti. Õhk on elupaigaks taimedele ja loomadele. Õhus lendavad putukad ja linnud. Helide kuulmine toimub õhuvõnkumise tõttu. Õhu liikumine on tuul. Tuule abil levivad taimede seemned ja kandub edasi õietolm. Õhuniiskus on veeauru sisaldus õhus. Looduslikus õhus on alati veeauru. Soe õhk mahutab rohkem auru kui jahe õhk. Suvel on õhuniiskus suurem kui talvel. Öeldakse, et näe, aurab. Veeauru me aga ei näe. Näeme vaid väikesi veepiisku. Need tekivad veeaurust, kui see jahedama õhuga kokku puutub. Tuule käes kuivab pesu kiiremini, sest tuulega kandub niiskeks
Sisukord 1. Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2.Naftareostuse tekkepõhjused.....................................................................................................3 3. Naftareostuse mõju elusloodusele............................................................................................4 3.1 Linnud....................................................................................................................................4 3.2 Lindude puhastuse võimalikkus.............................................................................................4 3.3 Kalad......................................................................................................................................5 3.4 Mereimetajad..........................................................................
tühjaks korjata. Paranormaalsed nähtused: kohale jõudes oma vanaisa kodukohta käis ta paar tiiru ümber maja ja läks võttis küünist korvi ning seadis sammud õunaaeda. Seal oli 32 õunapuud. Olles vaevaliselt puu otsa roninud nägi ta üht suurt tumedat pilve, vihmapilv see ei saanud olla kuna ülejäänud taevas oli sinine. See pilv kord hajus ja siis jälle koondus. See oli musträstasteparv, mis maandus õunaaeda. Linnud mandusid üksteise otsa hunnikusse, tiibu rapsides haarasid nad küüniste ja nokkade abil üksteisest kinni. Neist sai umbes Hannes- kõrgune torn kui linnud jäid vait ja liikumatuks. Hannes hakkas musträstastes aimama inimkuju. Mida enam inimkuju musträstaste all selgines, seda hajusamaks muutusid linnud. Nüüd seisis Hannese vastas inimene, ilma lindudeta. Hannes vaatas teda ja ennast ning avastas et tema täpne koopia seisab tema vastas. Hannes küsis lindpoisilt mis ta nimi on
Astronoomia Taimed Linnud Varia
O ogahailised squaliformes O railised rajiformes CL kiiruimsed actinopterygii CL kopskalad dipnoi CL vihtuimsed crossopterygii CL kahepaiksed amphibia O salamandrid caudata 42 O Gymnophiona O konnad ja kärnkonnad anura CL roomajad + linnud reptilia SubCL kilpkonnad anapsida O kilpkonnad testudines SubCL diapsida (linnud, krokodillid, sisalikud, ussid ja sugulased) InfraCL Archosauria (linnud ja krokodillid) VAATA TAKSONOOMIA Nr 8 InfraCL Lepidosauria O kärsspealised O soomuselised squamata SubO iguaanilaadsed SubO vaskussilaadsed
RAKUJAGUNEMINE Rakud jagunevad mitoosi või meioosi käigus Jagunematud rakud: 1. Lihasrakud 2. Närvirakud 3. Punased verelibled VILJASTUMINE Viljastumise käigus ühinevad muna- ja seemneraku tuumad ja tekib liigile iseloomulik kromosoomistik. Kehaväline viljastumine väga palju sugurakke, millest suur hulk hävib. Nt kalad, kahepaiksed. Kehasisene viljastumine vähe sugurakke, kuna keskkonna eest kaitstud. Nt roomajad, linnud, imetajad. Inimese munaraku viljastumine - Munarakk on munasarjas kuni ovulatsioonini ümbritsetud teda toitva rakkude kihiga, mis moodustavad põisja folliikuli. Hiljem see rebeneb ja muutub kollakehaks. Nad eritavad ka naissuguhormoone (östrogeeni ja progesterooni), mis pidurdavad uue munaraku küpsemist ning soodustavad emakaseina limaskesta paksenemist, kuhu hiljem viljastunud munarakk kinnitub (6-7 päeval). Munarakk on viljastumisvõimeline umbes 36 tundi, peale seda
tammelehti, mahlaseid varsi ja pungi, mida troopilistes paikades leidub kõvasti. · Siiski võib öelda, et ta pikalt ei vali: mis ikka ette jääb, see saab söödud ka. Ohustatus ja kaitse: · Katalepsia - omadus säilitada pikema aja jooksul (ohu korral) liikumatu poos ja jääda niimoodi märkamatuks. · Raagritsikad võivad ka ohu korral hakata kõikuma küljelt- küljele, matkides tuule käes värelevat lehekest. · Raagritsikas elavneb siis, kui tema vaenlased - linnud, sisalikud ning ämblikud on uimased. · Raagritsikat ei heiduta isegi jäseme kaotus. Ohu korral jätab ta jala ise maha. Äratulnud jalg või tundlaots taastub kiiresti. Tõsi, paraku mitte endistes mõõtmetes. · Parema meelega kukutab raagritsikas end oksalt maha või eritab terava lõhnaga haisu. Koht looduses: · Raagritsikas on toiduks üpriski paljudele loomaliikidele. Enamasti söövad teda erinevad linnud ja sisalikud, kuid vahepeal
Sookurg Sookure välimus • Kure kaal on 3-15kg ja pikkus on 90-170cm • Suur hall lind, kellel on mõned sulgedeta nahalaigud, mis on mustad aga kiiru tagaosal ja kuklal on punased. • Pea ja kaela külgedel valge riba. • Jalad mustad, nokk rohekaspruun. • Saba iseloomustab suur puhmastutt. Elupaik • Elupaigaks sood ja rabad. • Pesaehituseks valivad nad kuivema ja lagedama ala. Paljunemine • Sookurg muneb munad, mida on tavaliselt 2. On leitud ka 3 munaga pesa. • Haudub neid umbes kuu aega. Mune hauduvad nii emas kui ka isas sookurg. • Poegadel pärissulestik tekib umbes 40 päevaga, vanalinnu suuruseni jõudmiseks kulub umbes pool aastat. • Paarielu alustab sookurg 3 aastaselt. Toit • Toit on peamiselt taimne: marjad, rohukõrred. • Sööb ka väiksemaid loomi: konnad, maod, putukad. • Kui võimalik nopib põllult kartulit ja porgandit. • Toitumisretked ei ostu suuremaks, kui mõned kilomeetrid. Pojade kasvades muutuvad vahemaad suu...
Leonardo da Vinci õhukruvi Lisaks sellele, et Leonardo da Vinci oli maalikunstnik ja arhitekt, oli ta ka kuulus leiutaja. Tema üheks suurimaks unistuseks oli lendamine. Selle vastu hakkas ta huvi tundma juba oma noorusaastatel Firenzes. 1490. aastatel oli Leonardo märkmikus lisaks veejõu uurimisele teine valdav uurimisteema lendamise müsteerium. Ta vaatles, kuidas linnud lendavad ja oma tiibu lehvitavad ning ilma pingutuseta kõrgel õhus liuglevad. Ta joonistas neid oma märkmikusse ja tõstatas enda jaoks küsimuse, kuidas nad seda teevad. Ta arvas, et kui linnud suudavad lennata, siis suudavad seda teha ka inimesed. See eeldus viiski teda lendavate masinate kavandamiseni. Tema üks leiutis on „õhukruvi“. 1485. aasta
Selleks on punane puu, eebenipuu, tikkapuu jt. MULLASTIK. Ekvatoriaalsetes vihmametsades on kujunenud ferralliitmullad. Punase värvi annab neile raua-ja alumiiniumoksiidide rohkus. Mullad sisaldavad vähe huumust. LOOMASTIK. Vihmametsade loomastik on erakordselt liigi-ja eluvormiderohke. Loomade vahel valitseb väga tihe konkurents, et jääda ellu ja hankida toitu. Palju on erinevat liiki imetajaid, linde, roomajaid, kalu ja putukaid. Vihmametsade loomad ja linnud on väga lärmakad, sellepärast on mets kärarikas. Samuti on loomad ja linnud erksavärvilised. INIMESED VIHMAMETSADES. Ekvatoriaalsete vihmametsade vöönd on suhteliselt hõredalt asustatud. Seal, kus mets ulatub ookeani rannikuni, elab rahvast rohkem. Ekvatoriaalne niiske ja kuum kliima ei ole inimesele kasulik. Paarikümneliikmelised pered rändavad vihmametsas ning kütivad toiduks loomi, kalastavad ja korjavad metsaande. Puude
paakspuu, madal kask, Lääne-Eestis porss Rohurinne: suhteliselt liigivaene, rohkesti kasvab tarnu: niitjas tarn, pikk tarn, pudeltarn, eristarn, mätastarn. Tüüpilised on veel sookastik, ümartarn, soomadar, kollane võhumõõk, ubaleht, harilik soosõnajalg, ussilill, soopihl, soo- osi, konnaosi, pilliroog, sinihelmikas, soo- neiuvaip,peetrileht. Samblarinne: suhteliselt tagasihoidlik: soovildik, teravtipp, turbasamblad, laanik, palusammal. Loomad & Linnud Madalsoo linnud: Haudelindudest: sookurg, kurvitsalised, roolinnud. Esineb teder, rukkirääk, metskiur, põõsalinde. Lagesoolinnud: kiivitaja, punajalg-tilder, mustsaba-vigle. Kahepaiksed: Kõikjal soodes rohukonn, sageli rabakonn, Peipsi ääres rohe-kärnkonn. Väikestes sooveekogudes esineb tähnik- vesilikku. Roomajad: Kuivemates sooservades, kraavikallastel rohkesti arusisalikke ja rästikuid ning vaskusse Imetajad: Suurimetajad tulevad soodesse aastaajati või satuvad sinna juhuslikult.
viljastumata munarakust partenogenees. NT: loomadest mesilased,vesikirbud, taimedest võilillel,kortslehel) Kehaväline viljastumine ( enamik selgrootuid ja mitmed selgroogseid-kalad kahepaiksed)- viljastumine toimub vees, sugurakud kohtumine vees juhuslik ja hävivad vees kiiresti või satuvad toiduks. Et viljastumine ikka toimuks: heidavad emas-ja isasloomad sigimisperioodil vette väga palju sugurakke (miljonites) Kehasisene viljastumine- (enamik lülijalgseid, kõik roomajad linnud imetajad)- munarakkude arv tunduvalt väiksem , halbade väliskeskkonna mõjude eest kaitstud. Mehe seemnerakud: valmivad pidevalt alates suguküpsusest kuni kõrge vanuseni Naise munarakud: alates suguküpsusest tsükliliselt kuni 45-55.a menopausini ja ovulatsioon lakkab. Valmimine toimub 28 päevase tsükliga, munarakk väljub munajuhasse 14.päeval pärast menstruatsiooni. Foliikul: Munarakk on munasarjas ovulatsioonini ümbritsetud põisja folliikuliga.
Audentese Spordigümnaasium Kerli Neljas MINU KODUÜMBRUSE LINNUD Uurimistöö Juhendaja: Heli Illipe-Sootak bioloogiaõpetaja Tallinn 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................................................................5 1. LINNUVAATLUS. KIRJANDUSE ÜLEVAADE.......................................................................6 1.1. Kes on linnuvaatleja?............................................
Lindude lennuvõime kaob. Olenevalt naftareostuse suurusest oleneb kas lind hukub tundide või päevadega. Lindudel on kaitsereakstsioon hakata enda sulestikku nokaga puhastama. Selle tagajärjel määrdub nokk ja osa naftast neelatakse ka alla. Õlikatkus linnu surma põhjustab alajahtumine, uppumine, nälg või mürgitumine õliga määrdunud sulestiku puhastamisel (Eesti Loodus 9/1999 V.Lilleleht). Õliga määrdunud lennuvõimetud ja hinge vaakuvad linnud on äratanud kaastunnet ning õhutanud nende päästmiseks tegema paljusid katseid. Tavaliselt kogutakse õliseid linnud päästejaamadesse - kus lindude sulestik pestakse, linnud hoitakse allajahtumise vältimiseks soojas, toidetakse (vajaduse korral ka veeni kaudu või otse makku), jälgitakse pidevalt nende seisundit ning diagnoositakse ja ravitakse nende haigusi. Õnnetuseks kaob aga pesuainete
iseseisvuse ideed. Majandusreformidega hakati taastama turumajandust, mis hoogustus iseseisvuse taastamisega 1991. aastal ja aasta hiljem käibele võetud oma rahvusvaluuta käibelevõtuga. Põllumajanduses toimus kiire pööre dekollektiviseerimise suunas, suured sovhoosid-kolhoosid asendusid talutootmisega. See kõik on muutnud suurel määral põllumajandustoodangu mahtusid. Joonisel 6 on vaadeldud loomaliikide arvukust aastatel 1980-2007. Allikas: [PM09: Loomad ja linnud, 31. detsember] Joonis 6. Loomade arv Eestis aastatel 1980-2007, tuhandetes 11 Näeme, et kõige rohkem on kukkunud sigade ja veiste arvukus. See on seletatav sellega, et nõukogude ajal tegeldi ühismajandites kõige enam sea- ja veisekasvatusega. Alates kaheksakümnendate lõpust, kui see süsteem kokku kukkus, ongi nende loomade arv vähenenud üle kolme korra
kasutatakse keisrilõiget). Vastsündinut ühendab emaga nabanöör, mis läbi lõigatakse ning laps vabastab karjumisega oma hingamisteed. Sünnihetkel on lapse pikkus 46 56 cm ja kaal 2,7 5 kg. Lootejärgses arengus toimuvad igas organismis mitmesugused anatoomilised ja füsioloogilised muutused. Otsese arengu korral sarnaneb vastsündinu üldplaanilt oma vanematega, sünnijärgselt organism kasvab, muutuvad kehaosade proportsioonid, saavutatakse suguküpsus jne. (roomajad, linnud, imetajad). Moondelise arengu puhul erineb vastsündinu oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub viimase sarnaseks alles läbi vahestaadiumite (selgrootutel). Eristatakse täismoondelist (munast väljub vastne, kes nukkub ja peale seda väljub valmik; putukad) ja vaegmoondelist (puudub nukustaadium, kõik muutused toimuvad järk-järgult aktiivse elutegevuse käigus; rohutirtsud, prussakad, kahepaiksed, kalad) arengut. Lootejärgses arengus eristatakse noorjärku e
Regiina Malm 7b Tutt-tihane Teravatipulise musta-valgekirju suletuti tõttu peas on tutt-tihane hõlpsasti tuntav. Tutt- tihane on meie tihastest kõige okaspuulembesem ja eelistab esmajoones mände. Igasugust tüüpi männimetsades on ta niisama iseloomulik nagu musttihane kuusikutes. Võrdlemisi harva satub tutt-tihane kuuse- ja lehtmetsadesse, linnu ja asulaid aga lausa väldib. Tutt-tihase iseloomulikuim osa on tema pea. See on hallikasvalge, musta laiguga kurgul ja musta silmatriibuga, mis läheb pea tagaosani ning pealael ilutseb suur kolnurkne tutt, mis on tihti ettepoole kaardus. Tal on valge kaelus, pruun keha pealpool ja helehall alapool, küljed on roostesed. Isas ja emaslinnud on sarnased, noorlinnud on prunimad ja nende tutt ei ole nii kaardus. Tutt-tihase laul on kutsehüüdudega segatud tasane ettekanne sidistavais...
Katoliiklus. Tema muusika on tervenisti pühendatud kristluse (katoliikluse) põhitõdede ülistamisele. Kristuse kannatuste ja inimese patuelu asemel keskendub Kristuse sünnile, ülestõusmisele, jumalikule armastusele, taevasele elule, inglitele. Ei pidanud end müstikuks, vaid lihtsalt väga usklikuks inimeseks, kelle looming kuulutab tema usutunnistust. Linnulaul. Juba tudengina huvitus ornitoloogiast ja linnulaulu võimalikult täpsest noteerimisest. Linnud kui looduse jumalikumad olendid, prohvetid. Iseloomulik: Üsna loometee alguses lõi oma unikaalse laadisüsteemi, millel põhineb kogu tema muusika. Nim piiratud transpositsiooniga laadid, aluseks on täis ja pooltoonide korrapärane vaheldumine, oluline on laadisisene sümmeetria. Tahtis heli kõrguse ja vältuse organiseerida üksteisest sõltumata. Sai ideid Machaut' isorütmilisest muusikast ja india raga-õpetusest. Rütmi omapära seisneb nn lisatud vältustega rütmides
1.5 Häälitsemine Kodukakk häälitseb heledamalt kui muud öökullid. Tavaliselt enne keskööd kuuleb emalinnu läbitungivalt valju ning klähvivat "kvuikkvuikkvuik". Isalinnu häälitsus on kolmesilbiline öökullihuige. (Mait Mäger, ,,Linnud rahva keeles ja meeles")
Putukad suuri eeliseid oli lennuoskuse omandamine Kahepaiksed 360 miljonit aastat tagasi, paljunevad vees, elavad maismaal, põlvnevad vihtuimsetest kaladest Roomajad 300 miljonit aastat tagasi, kehasisene viljastumine, hiidsisalikud ja dinosaurused Tekodondid kiskeluviisiga nii maismaal kui ka vees elanud roomajad, osa liikus tagajalgadel, tõenäoliselt põlvnevad nendest hiidsisalikud, tiibsisalikud, krokodillilised, linnud Tiibsisalikud - ehk pterosaurused, kiskeluviisiga lendavad roomajad, lendamist võimaldas neil eesjäsemete ja keha vahel olev lennunahk Kalasisalikud ehk ihtüsaurused olid kalalaadsed roomajad Notosaurused loivataoliste jäsemetega pikasabalised kalasööjad Plakodondid töntsakad roomajad, kes toitusid kividele kinnitunud limustest Luukalad sellesse rühma kuulub suurem osa kõrgemaid kalu, kaasa arvatud tänapäeval
1. Hänilase üldiseloomustus Eestis võib kohata hänilase kolme alamliiki: lambahänilane, põhjahänilane ja mustpea- hänilane (Peksar, 2014). Hänilasel on palju rahvapäraseid nimesid : karjalind, karjatsirk, veistevästrik, lambalinavästrik, lambahällulind, kesvatalleke jt. Tema elupaigad on niidud, karjamaad, jõeluhad, harvem kohtame lambahänilast ka madalsoodel ning erandjuhtudel ka päris rabades. Üldiselt võib öelda, et talle meeldivad niiskemad kohad kui linavästrikule. Tihti märkame teda mõnel madalal põõsal või tugevamal rohukõrrel istumas või ka hoopis karilooma turjal ratsutamas. Ta on leidnud ka oma koha vanarahva heades ennustustes: kui lambatalleke kevadel lammaste seas kõnnib, siis on teisel aastal head lambasigimist oodata. (http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/MOTFLA2.htm) Aastal 2006 valis Eesti Ornitoloogia Ühing hänilase aasta linnuks. (Laurits, 2014) Hänilane on rändlind, kevadel saabub ta Eestisse aprilli lõpul või mai alg...
Siin on nähtud kompromissi osas Heraklese-legendides esinenud 10 ja osas olnud 12 vägiteo vahel.Selle mälestuseks lõi Zeus Kaljukitse tähtkuju. Nimelt Päike (meenutagem, et Augeiase nimi tähendas säravat) on Kaljukitse tähtkujus kõige vähem näha (ehk teisisõnu on tallis). Nime "Kaljukits" andsid tähtkujule alles roomlased; vanad kreeklased kutsusidki seda tähtkuju Augeiase talliks. 6.Stymphalose lindude tapmine-Stymphalose linnud olid vanakreeka mütoloogias Arkaadias Stymphalose järvel elavad linnud, kelle tapmine oli Heraklese kuues vägitöö (antiigileksikoni järgi neljas).Stymphalose linnud surmasid oma sulgede nagu nooltega inimesi ja loomi, kes järvele liginesid. Nad olid Arese lemmikloomad. Nad toitusid tera- ja puuviljast, peamiselt inimeste põldudel ja aedades, paljunesid kiiresti ning viisid sellega kogu ümbruskonna meeleheitele. Nende sõnnik oli samuti mürgine.Herakles ehmatas linnud lendu
Jan Uuspõld Jan Uuspõld (sündinud 14. detsembril 1973 Tallinnas) on eesti näitleja. Töötanud 19982005 Eesti Draamateatri näitlejana. Alates aastast 2006 Vanemuise teatri draamanäitleja. 1998. aastal lõpetas EMA Kõrgema Lavakunstikooli (XVIII lend). Rollid Eesti Draamateatris · (Betti Alver, Priit Pedajas "Lugu valgest varesest", 1996) EMA Kõrgema Lavakunstikooli diplomilavastus · Luudo (Madis Kõiv "Peiarite õhtunäitus", 1997) EMA Kõrgema Lavakunstikooli diplomilavastus · Doolittle (Alan Jay Lerner, Frederick Loewe "Minu veetlev leedi", 1997) EMA Kõrgema Lavakunstikooli diplomilavastus · Pietro Belcampo, Õuemarssal, dominikaani munk, kohtunik (Madis Kõiv "Kuradieliksiir", 1998) · Arg lõvi (A. Bradley "Võlur Oz", 1998) · Karl Orsa (T. Lindgren "Mao tee kalju peal", 1998) · Taavet (M. Kõiv "Kui me Moondsundi Vasseliga kreeka pähkleid...
kallastel võitlusmänge ja kaklusi, võtmata osa pesade ehitamisest ja paaritades iga ettetuleva emaslinnuga Poegi haub ja kasvatab ainult emaslind ning pesas on maikuu teisel poolel 4 rohkeka- või pruunitaolist tumepruunide laikudega muna. • Kaklevatel isaslinudel hakkavad kuklasulestiku hundsuled välja langema 20. juuni paiku ja juuli alguses on enamik isaslinde juba ümber sulginud ja kaklemast lahkunud. • Samal perioodil lennuvõimestuvad esimesed noored linnud ja algab ka emaslinude sulgimine ning peale seda algab salkade moodustamine ja sügisene hulgaelu, mis kestab kuni lahkumiseni. • Vaenlasteks röövlinnud ja väikesed kärplased. Tutka kaitseks on loodud tegevuskava aastateks 2010- 2013. Eesmärk on liigi säilitamine eestis haudelinnuna. Eestis on säilinud tutka asurkonna suurus on 10- 30 paari pesitsevat emaslindu Arvukuse languse põhjuseks on niitude kadu, intensiivne põlluharimine- väetised ja tugev
República Argentina En Unión y Libertad! Katrin Orav Tartu Kunstikool 2008 Sisukord 1. Hõbedamaa 8. Buenos Aires 2. Lipp ja vapp 9. La Boca 3. Asukoht 10. Avenida nueve de Julio 4. Haldusjaotus 11. Blu 5. Faktid 12. Rahvastik 6. Taimed 13. Majandus 7. Loomad ja linnud 14. Raha Hõbedamaa · 1516. Juan Diaz de Solis · 1526. Sebastian Caboto · 1816. esirevolutsionäär san Martin La Plata Argentum Argentiina Lipp ja vapp 9:14 Inti Inkade jumal Asukoht · Lõuna-Ameerikas · Andide ja Atlandi ookeani vahel · Piiritlejad: Tsiili Boliivia Paraguay Brasiilia Uruguay Haldusjaotus (23 provontsi, 1 autonoomne linn) 1. Buenos Aires 13. Mendoza (linn) 14. Misiones 2
Talv Ärkan ülesse Toas on viisteist kraadi Õues sajab lund Kevad Vesi suliseb Kirsiõied õitsevad Süda rõõmustab Suvi Kõrbekuumus soe Suvepäike sillerdab Suvi on mõnus Sügis Lehed langevad Krüsanteemid õitsevad Linnud lahkuvad Tundehaiku Roosad prillid ees Kõik pole nii nagu näib Mis ootab mind ees?
pesast juba enne lennuvõimeliseks saamist. Kui kakukesed just maha ei potsata, ukerdavad nad seni puuokstel, kuni tuule tiibadesse püüavad. See juhtub enamasti juuni keskpaigas. Poegadel tuleb vanemate juurest üsna pea kaugemale kolida, sest händkaku maailmas on kombeks, et isegi ema- ja isalind talvituvad omaette territooriumil. Seetõttu jagavad nad sügistalvel maid nii omavahel kui põhja poolt tulnud talikülalistega. Eesti händkakud on üsna paiksed linnud ja külma eest lõuna poole ei kipu. Siiski on teada, et vahel lasevad nemadki ennast reisikihust kaasa kiskuda. 1997. aasta sügisel täheldati Pärnumaal Lao linnujaamas lausa sensatsioonilist händkakkude rännet. Toona kirjutas ajakiri «Luup», et Laol rõngastati tervelt 51 händkakku, samas kui varasema 14 aasta jooksul kokku oli neid linnujaamas kätte saadud vaid 36. Paigalindude arvuka liikumise põhjuseks pakuti elupaikade nappust --
Süstemaatika elusolendite rühmitamine taksonitesse Viroloogia viirused Mikrobioloogia bakterid Algoloogia vetikad Mükoloogia seened Lihhenoloogia samblikud Zooloogia loomad Protozooloogia algloomad Etoloogia loomade käitumine Entomoloogia putukad Ornitoloogia linnud Ithüloogia kalad Terioloogia imetajad Botaanika taimed Brüoloogia samblad Rakendusbioloogia erinevate haruteaduste avastatud seaduspärasuste kasutamine inimkonna huvides Biotehnoloogia elusorganismide elutegevusele tuginevate protsesside kasutamine inimeselevajalike ainete tootmiseks 1
kõrvaava Kolmas tase Neljas tase Maod on kõik Viies tase loomtoidulised, neelates oma saagi elusalt, kägistades surnuks või tappes mürgiga. Maod Röövloomad, kes elavad vaid soojades maades jõgedes, järvedes, soodes või mererannikul Nad on tuntud oma jõu ja täitmatu isu poolest Toiduks on kalad, linnud, Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redige väikesed imetajad, keda Teine tase neelab tervelt, suured Kolmas tase Neljas tase imetajad tuleb tükeldada. Viies tase Krokodillid Elupaigad äärmiselt
Lektüürileht ,,Kohtumised loomadega" Gerald Durrell 144 lk. Tegelased: G. Durrell, MacTootle, Sebastian, Wilhelmiina, Pavlo jt. 1.Ennustamine Millest raamat võiks rääkida? Millest raamat tegelikult rääkis? Arvasin, et raamat räägib Tegelikult rääkis raamat ühe inimeste imelikest/huvitavatest mehe (Gerald Durrelli) kohtumistest loomadega. seiklustest, kus ta kohtus oma ekspeditsioonide käigus paljude haruldaste ja ka vähem- haruldaste loomadega ning sattus peale nende huvitavatele tegemistele. 2.Tsitaadid Tsitaat Lk. Põhjendus ...
..2,4 kg kohta ei saa enam vabalt liikuda. Enneaegsel sündimisel jääb ellu. 40. nädal 45...55cm Normaalne sünniaeg. 2,7....5 kg 7. kuidas jaotatakse postembrüonaalne areng? Iseloomusta vorme ja staadiume POSTEMBRÜONAALNE ARENG OTSENE MOONDELINE inimene kahepaiksed putukad imetajad kalad linnud täismoone vaegmoone roomajad Lootejärgne areng: noorjärk e. Juveliine staadium sigimisvõimeline e. Generatiivne vananemis e. Seniilsus staadium 8. mille poolest erinevad kliiniline ja bioloogiline surm? Kliiniline surm inimese bioloogilisele surmale eelnev füsioloogiline seisund, mis väljendub
looduspargis Manu on üle 800 liigi linde, üle 200 liigi imetajaid ja üle 100 liigi kahepaikseid. Seal on Andid(6768 m) ja Amazonase nism., lääne nõlvadel asuvad harva põõsad ja kaktused. Idas ja põhjas on troopilised stepid ning lõuna ja ida on pool-kõrbes. Andi nõlvadel idas on ka niisked igihaljad metsad. Suurim jõgi - Amazon, suurim järv - Lake Titicaca Loomas tik ja linnud Loomastik & Linnud Peruus on kümneid tuhandeid erinevaid liike kalu, linde, ahve Nad jaotuvad 3-me tsooni On ranniku tsoon, kus Vaikses ookeanis elutsevad paljud krabid, haid ja muud kalad Peruu on eriline koht nii külmavee, kui ka-soojavee kaladele Põhjapoolses rannikus on kuuma ning troopilise kliima veestik, kus elutsevad: Black Marlin, Sea Bass ja Yellow Fin Tuna Lõunas on 75% Vaiksest ookeanist mis piiritleb Peruud, palju jahedam, seal elutsevad: Flounder, Sea Bass ja Chita
Aastaaegu pole võimalik eristada. Sademeid langeb umbes 2000 mm. Taimestik : Vihmametsad on maailma liigirikkaimad. Taimed võivad ühtaegu nii õitseda kui vilju kanda. Kasvavad paljud sellised taimed, mida kasutame maitseainetena nt : kohv, kakao, vürtsid, piprad, kaneel, vanill. Mullastik : Ferralliitmullad. Vihmad uhuvad mulla ülaosast toitained välja. Vesi kannab toitained sügavamale mulda ja mulla ülaossa tekib leedehorisont. Mullas vähe huumust. Loomastik : Liigirikas. Linnud ja loomad on väga lärmakad. Loomad, linnud ja taimed on väga värvikirevad. Inimesed : Vaid seal kus mets ookeani rannikuni ulatub, elab rahvast rohkem. Loomade küttimine, kalastamine, metsaandide korjamine, algeline maaviljelus. Loomaliigid : jaaguar, gorilla, anakonda, taapir. Taimeliigid : viigipuu, hiidbambus, kakaopuu, mangroovtaimed. Savann Asend : 10. ja 20. laiuskraadide vahemikus. Kliima : Aastaaegu kaks niiske ja kuiv.
kihina. Iga kattesulg koosneb sadadest suleroole kinnituvatest udemetest. Saba lähedal moodustub lindudel erilist õli, mida nad nokaga sulgedele kannavad, et neid veekindlaks muuta. Igal udemel on hulgaliselt ebemeid, mis omavahel haakudes säilitavad sule kuju. Sulgi korrastades paneb lind lahtihaakunud ebemed oma kohale tagasi. Pulmamäng Kõik loomad püüavad paarilise otsimiseks vastassugupoole tähelepanu köita. Seda nimetatakse pulmamänguks. Erinevad linnud kasutavad peibutamiseks väga erinevaid vahendeid: laulmist, teatud sulgede demonstreerimist või tantsu meenutaval moel liikumist. Kui tuttpütt silmab võimalikku paarilist, sukeldub ta ja tuleb uuesti tema lähedal pinnale. Pead küljele kõigutades ujuvad mängivad tuttpütid teineteise suunas. Siis sukelduvad nad vette ning tulevad vastakuti teineteisele nõjatudes veetaimi noka vahel hoides jälle pinnale. Kured klobistavad oma keerulises tantsus nokki ja hüppavad üles-alla.
Kühmnokk-luik Cygnus olor Kühmnokk-luige kõige iseloomulikumaks tunnuseks on ülanokal laubani ulatuv must kühm. See suur lind (kaalub kuni 12 kilo) on üleni valge, ainult kühm, alanokk ja jalad on mustad. Kühmnokk- luik on Eesti suurim lind, tiiva pikkus on 57...62 cm. Ülanokk on helepunane. Ujudes hoiab kaele rõngjalt kõverana, nokk allapoole suunatud. Oma tiibu tavatseb ta sageli kilbina selja kohale kergitada. Kühmnokk-luik on väga vaikne lind. Kühmnokk-luiged on Eestisse levinud lõuna poolt üsna hiljaaegu. On teada, et aastatel 1908-1928 pesitsesid mõned paarid Saaremaa lõunaranniku lahtedel, kuid kadusid sealt jälitamise tõttu. Uuesti nähti looduses neid suuri ilusaid luiki alles 1955. aastal Virtsu lähedal. Esimene pesitsemine tehti kindlaks 1959. aastal Muhu Suuremõisa lahel. Samal aastal üritas üks paar pesitseda ka Tartu lähedal Soitsjärvel, kuid neid häirisid inimesed. 1960. ...
(linnud): (kalad): 1. - vares 1. -haug 2. - kurg 2. -forell 3. - tuvi 3. -räim 4. - hakk 4. -lõhe 5. - harakas 5. -kilu (loomad): (kliima): 1. - ilves 1. - mereline 2. - metssiga 2. - soe 3. -põder 3. - palav 4. -siil 4. -päikseline 5. -hunt 5. - niiske (puud): 1. - pärn 2. -kask 3. - tamm 4. - mänd 5. - kuusk 6. - nulg
Arktika Antarktika Taimed Kasvavad vetikad, samblad, Rannikutel ja saarte on samblikud. Jääväljadel taimi ei samblikud, samblad, vetikad. kasva. Väiksed lehed. Vetes on planktonit. Loomad Jääkarud, Kalad, vaalad, hülged, kalad,polaarrebane,morsk,hülged. linnud,delfiinid,pingviinid, Neil on paks karv, rasvakiht, loomplankton, pisivähid, kaitseb looma külma eest, heledat merileopardid. värvi. Inimtegevu peaaegu puudub, polaarjaamad Peaaegu puudub, s polaarjaamad.
· Erinevad laiuskraadid saavad erineval hulgal päikeseenergiat ja eannikualasid mõjutavad tugevasti ookeanid ning hoovused. Ekvatoriaalne Vihmamets. · Ekvaatorilägedastel aladel Aafrika keskosas, Lõuna-Ameerikas ja Kagu Aasias. · Iseloomustavad suurusi: 1. Kliima on aastaringselt soe ja niiske; 2. Sademeid palju (tihti üle 2000 mm/a); 3. Taimekasvus vahesid ei ole, sest kliima on ühtlane; 4. Taime ja loomaliike kõige rohkem; 5. Paljud linnud talvituvad vihmametsades; 6. Vihmametsad on koduks paljudele suguharudele, kes on seal elanud aastatuhandeid. · Ekvaatoriaalne kliima on palav ja niiske. Ilm on aasta läbi enam vähem ühesugune. · Ööpäeva keskmine temperatuur püsib aasta läbi 25-26 °C vahel, sademeid langeb aastas peaaegu kõikjal üle 2000 mm. · Suur sademetehulk on eelduseks veerohkete jõgede tekkele, näiteks: Amazonas Lõuna- Ameerikas ja Kongo Aafrikas. Ekvatoriaalsete vihmametsade taimed
organismide tormiline areng nn "Kambriumi plahvatus", ilmusid toesega hulkraksed loomad. Paleosoikumi lõpus toimus Maa ajaloo suurim organismide väljasuremine. Ordoviitsium- korallid, merisiilikud, merevetikad, sammalloomad, ordoviitsiumi lõpus kadus 60% perekondadest. Silur-käsijalgsed ja soontaimed. Devon- sõnajalad, osjad, lõpu poole ka kahepaiksed. Karboni lõpus lisandusid roomajad. Permi ajastul tekkisid okaspuud. 10.Elu areng mesosoikumis: roomajad, saurused, linnud, imetajad, paljasseemnetaimed, hiljem katteseemnetaimed ja õistaimed. Mesosoikumi mereelustikus molluskid (iseloomulikud olid ammoniidid ja belemniidid), korallid ja merisiilikud. Ilmusid esimesed lendavad roomajad ja linnud. Maismaal domineerisid paljasseemnetaimed. Triias-ammoniidid ja krabid, Juura- paljasseemnetaimed ja ammonniidid, Kriit saurused ja õistaimed, mis Kriidi lõpus välja surid (meteoriit muuti kuumad täpid aktiivseks). tervet aegkonda kutsutakse ka roomajate aegkonnaks. 11
2. Hõõrutakse ühte kehaosa vastu teist. Enamasti on nendel kehaosadel erilised moodustised, mis siis võnkuma hakkavad. Rohutirtsudel on näiteks jalgadel väikesed liistud ja tiibadel tillukesed kidad. Kui rohutirts oma jalgadega üle nende näsade tõmbab, hakkavad need vibreerima ja tekibki meile kuuldav sirin. 3. Surudes õhku või vett läbi kitsa ava, hakkab see samuti võnkuma ning võnkumise vastu võtja kuuleb seda helina. Seda meetodit kasutavad linnud ja imetajad, inimene kaasa arvatud. 4. Jätkete vibreerimine lihasjõul. Näiteks võib tuua sääsed, kes kasutavad taandarenenud tagatiibu - sumisteid - teatud sagedusega helide tekitamiseks. 5. Vastu alust koputamise teel. See on äärmiselt lihtne meetod, mida kasutavad näiteks mõned ritsikad ning ka inimesed, kui nad kellelegi külla lähevad, kellel uksekella ei ole. Kui rohutirtsu poolt tekitatav sirin otsemaid õhku paiskub, siis on olendeid, kes algset heli muudavad. Üheks
Nad kasvavad laia ribana Aasias, Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Puud ja enamik teisi taimi metsas alluvad aastarütmile. Kevadel kasvavad uued lehed, suvel taimed õitsevad ja neil tekivad uued lehepungad, sügisel valmivad seemned. Aastarütmile allub ka metsloomade elu. Parasvöötme loomastik on suhteliselt vaene, valdavalt on paikse eluviisiga metsaloomad, vähem on avamaastikuloomi. Osa loomi veedab talve talveunes. Okaspuumetsade tüüpilised loomad ja linnud on pruunkaru, põder, ilves, orav, ahm, valgejänes, kobras, laanepüü, musträhn, mänsak, käbilind. Segametsade loomastik on sarnane okasmetsade loomastikuga. Lehtmetsade levinumad loomad on Euroopas metskits, hirv, metsnugis, halljänes. Põhja-Ameerikas lisandub neile skunk ja pesu- karu, Aasias kaeluskaru, vesihirv, vöötorav, ussuuri tiiger, amuuri roninastik. Parasvöötme metsas elab ning toitub palju loomi. Neil kõigil on oma territoorium,
Fourth level Fifth level Punasilm-liidrik Liidrikud Neid võib leida mitmesuguste veekogude kallastel, kuid ka teeservadel ja põlluäärtes Liidrikud arenevad vaegmoondega Liidrike vastsed toituvad väiksematest putukatest, kalamaimudest ja konnakullestest Liidrike söövad erinevad linnud Maasikad Kärbes Sarvikliidrik Veekonn Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Liidriklased http://et.wikipedia.org/wiki/Sarvikliidrik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
