1. Elastsusjõud. Hooke seadus Elastsusjõud esineb kehade deformeerimisel ja on vastassuunaline deformeeriva jõuga. Hooke'i seadus: Väikestel deformatsioonidel on elastsusjõud võrdeline keha deformatsiooniga. F e = -k l k-jäikus l-keha pikenemine Elastsusjõud Fe tekib keha kuju muutmisel ehk deformeerimisel. Tema suund on vastupidine deformeeritud keha osakeste nihke suunale. Hooke'i seaduse kohaselt on suhteliselt väikeste deformatsioonide korral elastsusjõud võrdne pikenemise ja jäikusteguri korrutise vastandarvuga. (N). Jäikus sõltub keha materjalist ja mõõtmetest. Elastsusjõu mõjul hakkab keha võnkuma, kui jõud ja nihe on suunatud mööda ühte ja sama sirget. Elastsusjõu mõjul hakkab keha liikuma ringjooneliselt kui kehale mõjuv Fe on kiirusega risti. Võib väljendada Newtoni II seaduse kaudu: Näide 1. Kui seina külge panna vedru, mille teine ots ühendada mänguautoga, seejärel...
Peab olema seos energia ja jõu vahel. Leiame selle. Vaatame tööd nihkel 5)Pöördliikumise dünaamika- Jõumoment ehk moment on füüsikas ja teoreetilises mehaanikas jõu võime põhjustada pöörlevat liikumist ümber punkti. Jõu momendi suurus arvutatakse jõu suuruse ja jõu õla korrutisena. Jõu õlaks on jõu kandesirge kaugus vaadeldavast punktist. Momendi mõõtühik on Nm (njuutonmeeter) Impulsimoment ehk pöördimpulss ehk liikumishulga moment on mehaanikas jääv suurus, mis on seotud pöördliikumisega. Inertsimoment on massiga analoogne suurus pöördliikumise puhul fikseeritud telje ümber. Inertsimoment iseloomustab jäiga keha inertsi pöörlemiskiiruse muutmise suhtes. Impulsimomendi jäävuse seadus on füüsikaseadus, mis ütleb, et ainepunktide isoleeritud süsteemi impulsimoment on ajas muutumatu suurus Kineetiline energia on energia, mis on tingitud keha liikumisest teiste kehade suhtes. Wk=mv2/2
Oletatavasti pärinevad nad ühtsest mateeriapilvest, mille kondensatsioonil moodustusid Päike ning temaga seotud kehad. Oletatakse, et planeedid on tekkinud enam-vähem ühel ajal ning samast ürgsest materjalist mis Päikegi) · Enamus Päikesesüsteemi massist on koondunud Päikesesse (99,85%) s.t. et süsteemi mass on jaotunud äärmiselt ebaühtlaselt (Päike on 740 korda massiivsem kui kõik planeedid kokku) · Planeetide liikumisele ümber Päikese langeb 99,5% kogu süsteemi liikumishulga momendist (Liikumishulga moment (J) = inertsmoment (mr2) * nurkkiirus (w), kuna joonkiirus v = w*r siis J = mrv vaatamata sellele et üle 99% süsteemi massist on koondunud Päikesesse. See asjaolu mõjutab tugevalt mitmesuguseid teoreetilisi ettekujutusi süsteemi tekkest. · Eksisteerib teatud erinevus vahemaades, massides ja tihedustes Maa grupi planeetide ning hiidplaneetide vahel. Mis puudutab tihedusi, siis see on tingitud eri grupi planeetide ainelise koostise selgest erinevustest
Ühesugune on nii pöördenurk, nurkkiirus kui ka nurkkiirendus. Sellepärast eelistatakse kehade pöörlemise kirjeldamisel nurksuurusi. Joonsuurused on neist kergesti leitavad, need on võrdelised pöörlemisraadiusega. 2. Ainepunkti ja tahke keha translatoorse liikumise dünaamika a. Inertsiseadus ja inertsiaalsed taustsüsteemid b. Liikumishulk, jõud ja impulss. Newtoni II seadus c. Ainepunkti süsteemi dünaamika. Newtoni III seadus d. Liikumishulga ehk impulsi jäävuse seadus e. Töö kõverjoonelisel liikumisel f. im energia g. Vektorväli h. Töö tsentraalse jõu väljas i. Mehaanilise energia jäävuse seadus j. Potentsiaalse energia ja jõu vaheline seos k. Gradiendi füüsikaline tähendus l. Absoluutselt elastne tsentraalpõrge m. Mitteelastne tsentraalpõrge A) inertsiseadus(Newtoni I seadus) ja inertsiaalsed taustsüsteemid N I s ehk inertsiseadus Iga keha püsib paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt
toimelFotoefekti tekkimiseks peab pinnale langeva elektromagnetkiirguse sagedus ületama sellele pinnale omase lävisageduse. Kui kiirguse sagedus on lävisagedusest väiksem, siis elektronide emissiooni ei toimu, sest nad ei saa elektromagnetkiirguselt energiat, mis on vajalik vabanemiseks seosest aatomituumadega. Fotoefekti käigus emiteeruvaid elektrone nimetatakse fotoelektronideks. Pilet 7.3 Ül: Coulomb'i seaduse kohta. 1C=1A1s 1C=1F1V Pilet 8.1 Liikumishulk. Liikumishulga jäävuse seadus. Liikumishulgaks e. Impulsiks nim kehamassi ja kiiruse korrutist. Impulss on vektoriaalne suurus ja impulssi vektori suund ühtib kiirus vektori suunaga. Impulssi täht on p(nool peal). Valem p(noolega)=mv(noolega). Pilet 8.2 Aine agregaatolekud. Aine agregaatolekud: Tahke, Vedel, Gaasiline Pilet 8.3 Ül: Valguse murdumise kohta. Sin/Sin=n Pilet 9.1 Mehaaniline töö, võimsus. Mehaaniline töö - nim füüsikalist suurust, mis võrdub kehale mõjuva jõu,
http://www.abiks.pri.ee IDEAALSE GAASI OLEKUVÕRRAND Termodünaamika on füüsika osa, mis käsitleb makroskoopiliste süsteemide füüsikalisi omadusi ja nende seost energia võimalike muundumistega, arvetamata süsteemide mikroskoopilist ehitust. Isotermiline BoyleMariotte'i seadus: jääval temperatuuril kulgevas tasakaaluprotsessis on antud gaasimassi rõhk pöördvõrdeline ruumalaga Isobaariline GayLussaci seadus: Jääval rõhul on antud gaasikoguse ruumala võrdeline gaasi absoluutse temperatuuriga Isobaariline Charles'i seadus: jääva ruumala juures on antud gaasimassi rõhk võrdeline gaasi absoluutse temperatuuriga Clapeyroni s: antud gaasikoguse rõhu ja ruumala korrutis jagatud avsoluutse temperatuuriga on jääv suurus Moolides avaldatud, mistahes aine hulga korral omandab Clapeyroni võrrand kuju pV=nRT (MendelejeviClapeyroni võrrand) SISEENERG...
rakendatud ühesuguseid tulemusi. 17. Mida iseloomustab peakvantarv? Orbitaalkvantarv? - Peakvantarv määrab elektronide kõige tõenäosema kauguse tuumast, eristab radiaalselt levivaid seisulaineid, tähis nm väärtuseks suvaline arv, määrab energiavoo, kuhu elektron kuulub - Orbitaalkvantarv määrab seisulaine paigutuse tuuma läbiva telje suhtes. Orbitaal seisulaine kindlaviisiline paigutus (s,p,d,f alakihid), lähis l, täisarvulised väärtused, iseloomustav elektroni liikumishulga momendi absoluutväärtust 18. Mille poolest erineb laelambi valgus laseri valgusest? - laseri valgu son kokku koondatud ja on joonvalgus. Laelambi valgus ons eevastu aga hajuv. 19. Mille poolest erineb spontaanne ja stimuleeritud kiirgus? - spontaannes kiirgus kiirgus, mis kaasneb aatomi iseenesliku siirdega kõrgemalt energiatasemelt madalamale energiatasemele. - Stimuleeritud kiirgus välise elektromagnetvälja mõjul toimuv kiirgus. 20. Kuidas töötab laser?
rakendatud ühesuguseid tulemusi. 17. Mida iseloomustab peakvantarv? Orbitaalkvantarv? - Peakvantarv määrab elektronide kõige tõenäosema kauguse tuumast, eristab radiaalselt levivaid seisulaineid, tähis nm väärtuseks suvaline arv, määrab energiavoo, kuhu elektron kuulub - Orbitaalkvantarv määrab seisulaine paigutuse tuuma läbiva telje suhtes. Orbitaal – seisulaine kindlaviisiline paigutus (s,p,d,f – alakihid), lähis l, täisarvulised väärtused, iseloomustav elektroni liikumishulga momendi absoluutväärtust 18. Mille poolest erineb laelambi valgus laseri valgusest? - laseri valgu son kokku koondatud ja on joonvalgus. Laelambi valgus ons eevastu aga hajuv. 19. Mille poolest erineb spontaanne ja stimuleeritud kiirgus? - spontaannes kiirgus kiirgus, mis kaasneb aatomi iseenesliku siirdega kõrgemalt energiatasemelt madalamale energiatasemele. - Stimuleeritud kiirgus välise elektromagnetvälja mõjul toimuv kiirgus. 20. Kuidas töötab laser?
1) Impulss ehk liikumishulk on füüsikaline suurus, mis on võrdne keha massi ning kiiruse korrutisega. Kehtib ka liikumishulga jäävuse seadus, mis ütleb: suletud süsteemi kuuluvate kehade liikumishulkade geomeetriline summa on nende kehade igasuguse vastastikmõju korral jääv. Suletud süsteem on süsteem, mis ei ole vastastikkuses mõjus süsteemiväliste kehadega. 2) Staatiline hõõre - (keha seisab paigal) Dünaamiline hõõre - (keha liigub ühtlase kiirusega) 3) Kineetiline energia on liikuva keha energia, mis on võrdne poole ()antud keha massi ja tema kiiruse ruudu korrutisega.
Valime vurri ümber liikumatu punkti O pöörlevast vurrist masspunkti mi , mis asub punktist O kaugusel ri ja mille joonkiirus on vi vi ri mi vi o Joon 3 Kiirusega vi liikuva masspunkti mi iseloomustab kõige täpsemalt tema liikumishulk, mis võrdub massi ja kiiruse korrutisega ja mida joonisel kujutab vektor m i vi . Korrutades masspunkti liikumishulga mi vi raadiusega ri saame masspunkti mi liikumishulga momendi pöörlemispunkti O suhtes. Tähistades liikumishulga momendi tähega hi saame: Summeerime masspunktid m1 kuni mn 3. Maa pöörlemise komponendid. Maa pöörlemise kasulik komponent joon 7 Määramaks Maa pöörlemise rõht- ja püstkomponentide mõju vaba vurri pöörlemisele projitseerime need komponendid vaba vurri telgedele x ja y
Suvalise laine põhiparameetriteks on tema lainepikkus, sagedus ja hälve. Lainefunktsiooni absoluutväärtuse ruut 2 on võrdeline tõenäosusega leida osakest vastavas ruumipunktsi ja vastaval ajahetkel. 2 2 2 8me + + + 2 (E - E p ) = 0 x 2 y 2 z 2 h Elektroni liikumishulga moment on kvanditud ning see võib saada ainult ülaltoodud väärtusi. Schrödingeri võrrandi lahendid sisaldavad mitte ainult ringikujulisi, vaid ka elliptilisi orbiite. Sellega seoses võrrandi võimalikud lahendid sisaldavad peale kvantarvu n ka orbitaalkvantarvu l, mis määrab orbiidi geomeetria. Erinevalt klassikalisest füüsikast lubab kvantmehhaanika üldjuhul ennustada vaid teatud sündmuste toimumise tõenäosusi. See ei ole tingitud mitte kvantmehhaanika
Elementaarosakesed Osakesed, millel puudub meile teadaolevalt alamstruktuur. Elementaarosakesi klassifitseeritakse nende spinni järgi. Spinn (tähis s) on elementaarosakese sisemine omaimpulsimoment (ka pöördimpulss ehk liikumishulga moment). Elementaarosakesed jagunevad kaheks fundamentaalklassiks: fermionid (mateeria osakesed) ja bosonid (jõu osakesed). Fermionid Osakesed, mis alluvad Fermi-Diraci statistikale. See statisitka kirjeldab põhimõtteliselt eristamatutest poolespinnilistest elementaarosakestest koosnevaid süsteeme. Fermionide jaoks kehtib Pauli keeluprintsiip. Üldisemalt väidab Pauli printsiip, et kaks identset fermioni (poolarvulise spinniga osakest) ei saa jagada sama kvantolekut.
O1. Variant 1. Laengute 2. Variant1. Elektrivälja vastastikune mõju, columbi tugevus- Laengud mõjustavad seadus - Jõud, millega üks üksteist elektrivälja punktlaeng mõjub teisele on vahendusel. Iga laeng muudab võrdeline mõlema laengu ümbritseva ruumi omadusi : suurusega ja pöördvõrdeline tekitab seal elektrivälja. laengute vahelise kauguse Elektrivälja iseloomustavat ruuduga. Ühenimeliste suurust E nim. elektrivälja laengute korral on jõud tugevuseks antud punktis. 2. positiivne(tõukuvad) ja Elektrivool - Asetades erinimeliste laengute korral on elektrijuhi elektrivälja hakkab jõud negatiivne(tõmbuvad). juhis olevatele vabadele 2)Kondensaator - laengutele mõjuma e...
2. Keha kiirendus on võrdeline talle mõjuva jõuga ning pöördvõrdeline keha massiga. 3. Kaks keha mõjutavad teineteist alati jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. Et tegu on kogu füüsika seisukohalt äärmiselt olulise momendiga, anname ka Newtoni originaal-formuleeringud: 1. Iga keha säilitab oma oleku kas paigalseisu või ühtlase sirgjoonelise liikumise kujul seni, kuni temale rakenduvad jõud seda olekut ei muuda. 2. Liikumishulga muutus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ning toimub samas suunas mõjuva jõuga. 3. Jõud esinevad ainult paariti: iga mõjuga kaasneb alati niisama suur, kuid vastassuunaline vastumõju. (6) Newtoni panus optikasse Sama innukalt, kui kõigel muudel aladel, pööras Newton suurt tähelepanu ka optikale. 1666. aastal avastas ta valguse dispersiooni, lahutas prisma abil valge valguse spektriks, põhjendas
p2 2t . p 120'000kg m/s v2 ? v 60 m m 2'000kg s 2. Pesapall massiga 0.145 kg veereb y-telje positiivses suunas kiirusega 1.30 m/s ja tennispall massiga 0.0570 kg y-telje negatiivses suunas kiirusega 7.80 m/s. Milline on süsteemi summaarse liikumishulga suurus ja suund? v2 7,80m/s p1 m1 v1 0,1885kg m/s m2 0.0570kg p2 m2 v2 0,4446kg m/s m 0,0145kg suund y - telje negatiivses suunas v1 1,30m/s JÕUIMPULSS 3. 200-grammine pall põrkub vastu seina nii, et nurk , mille palli trajektoor moodustab seina normaaliga, on pärast põrget samasugune. Palli
2g (põlved, kolmikud jt). Kohttakistustegurid määratakse katseliselt, vaid üksikjuhtudel saab nende jaoks tuletada arvutusseose. Üks sellistest on järsk voolulaiend. Kohttakistus tekib kohas kus on voolu suuna ja kiiruse muutus. 1.32 Voolu järsk laienemine ja kitsenemine Laiendis voolujoonud kõverduvad tugevasti, tekivad pöörised, mis võtavad kõige rohkem energiat. Liikumishulga muutus ristlõigete 1 ja 2 vahel võrdub mõjuvate jõudude impulsiga (p1-p2)A2dt. Rõhujõudude impulss võrdub liikumishulga muutusega: (p1-p2)A2dt=0Qdt(v2-v1). Hk= (v1-v2)^2/2g. 1=(1-A1/A2) )^2, 2=(A2/A1-1) ^2. Valemid kehtivad turbulentses voolus, kui Re>3500. 1.33 Mõningad kohttakistuse tegurid 1.34 Mõõteriistad vedelike vooluhulga, kiiruse ja rõhu mõõtmiseks 1. Kiirust soovitavas voolupunktis saab mõõta Pitot' toru abil.
kehad või kui nende kehade mõjud kompenseeruvad. 2. Keha kiirendus on võrdeline talle mõjuva jõuga ning pöördvõrdeline keha massiga. 3. Kaks keha mõjutavad teineteist alati jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. Newtoni originaal - formuleeringud: 1. Iga keha säilitab oma oleku kas paigalseisu või ühtlase sirgjoonelise liikumise kujul seni, kuni temale rakenduvad jõud seda olekut ei muuda. 2. Liikumishulga muutus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ning toimub samas suunas mõjuva jõuga. 3. Jõud esinevad ainult paariti: iga mõjuga kaasneb alati niisama suur, kuid vastassuunaline vastumõju. Newton polnud esimene, kes matemaatika abil liikumist uuris. Seda tegid ka vana-aja mehaanikud Heron, Archimedes jt. Liikumise ja selle põhjuste üle murdsid pead Leonardo da Vinci, Galileo Galilei, Evangelista Torricelli, Rene Descartes ja paljud nende kaasaegsed
Kordamine füüsika eksamiks Mõõtmine- mõõdetava suuruse võrdlemine teise samalaadse suurusega, mis on loetud ühikuks. SI- süsteemi ühikud: · pikkus- l; d; s m · aeg- t; T s · mass- m kg · ainehulk mol · temperatuur- T K (kelvin) · voolutugevus - I A (amper) · valgustugevus- I cd (kandela) · nurk - ; rad (radiaan) Ühtlane liikumine- keha läbib mistahes omavahel võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused. Ühtlaselt muutuv liikumine- liikumine mi...
või kui nende kehade mõjud kompenseeruvad. 2 Keha kiirendus on võrdeline talle mõjuva jõuga ning pöördvõrdeline keha massiga. 3 Kaks keha mõjutavad teineteist alati jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. Newtoni originaal - formuleeringud: 1 Iga keha säilitab oma oleku kas paigalseisu või ühtlase sirgjoonelise liikumise kujul seni, kuni temale rakenduvad jõud seda olekut ei muuda. 2 Liikumishulga muutus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ning toimub samas suunas mõjuva jõuga. 3 Jõud esinevad ainult paariti: iga mõjuga kaasneb alati niisama suur, kuid vastassuunaline vastumõju. Newton polnud esimene, kes matemaatika abil liikumist uuris. Seda tegid ka vana-aja mehaanikud Heron, Archimedes jt. Liikumise ja selle põhjuste üle murdsid pead Leonardo da Vinci, Galileo Galilei, Evangelista Torricelli, Rene Descartes ja paljud nende kaasaegsed
näha sooviksime, peaksime sängi väga pikalt ja tugevalt kindlustama. Kaetud hüpe hüppevorm, mida projekteeritakse. Pinnahüppe voolutsoon on peal ja valts all. See tekib ehitise jalamist eemal trampliinilt lendava joa langemispaigas.19.Hüppevõrrad ja hüppefunktsioon: Täieliku vooluhüppe kaassügavuste vahelise seose tuletamiseks Bernoulli võrrand ei kõlba, sest sügavus suureneb äkki ja vool on tugevasti ebaühtlane. Seetõttu rakendatakse ristlõigete 1 ja 2 vaelise voolu kohta liikumishulga võrrandit: liikumissuunaliste jõudude impulss võrdub liikumishulga muutusega. Mõjuvaid jõude on 3: rõhujõud, raskusjõud ja hõõrdejõud. Hüppevõrrand: 0Q2/gA1+h´cA1 = 0Q2/gA2+h´´cA2. Kumbi 3 võrrandipool sõltub ainult voolusügavusest, seda avaldist nim hüppefunktsiooniks: (h) = 0Q2/gA+hcA. Ristlõigetes 1 ja 2 on hüppefunktsioon ühesuurune, (h´) = (h´´), seega on
m mass v kiirus F resultantjõud a kiirendus J jõuimpulss t ajavahemik p tot osakeste süsteemi summaarne liikumishulk p liikumishulkade vektorsumma Reaktiivliikumine v raketi kiirus piki sirget trajektoori u heitgaaside kiirus(e suurus) raketi suhtes Rõhk ideaalses gaasis V väikese kuubi ruumala n osakeste arv kuubis m ühe osakese mass t ajahetk v osakese kiirus vy kiiruse y-telje suunaline komponent t väike ajavahemik p liikumishulga muut 3 F seinale mõjuva jõu suurus y kuubi külje pikkus Py rõhk kuubi ühele tahule P kogurõhk II v osakeste ruutkeskmine kiirus k Boltzmanni konstant T absoluutne temperatuur V koguruumala N osakeste arv koguruumalas Jõumoment ja pöörlemishulk jõumoment r uuritava punkti kohavektor F jõud nurk kohavektori ja jõuvektori vahel l jõu õlg r kohavektori pikkus F jõu suurus
Otto Schmidt (1943) – Päike läbis teele jäänud hiiglaslikku kuid hõredat gaasipilve, selle kondenseerumisel ja paakumisel tekkisid planeedid jms Fred Hoyle (1944) – Päike oli alguses kaksiktäht, mille suurem paariline plahvatas. Plahvatuse tulemusena paiskusid tähed laiali, kuid Päikese ümber jäi piisavalt materjali planeetide jms tekkeks. Kõik nn „katastroofihüpoteesid“ põhinevad oletusel, et Päikesesüsteemi tekkimisel polnud tegu suletud süsteemiga ning on rikutud liikumishulga jäävuse seadust. Igaüks neist võimaldas vastata ühele või mõnele mudelile esitatud küsimusest, kuid mitte kõigile korraga – seega ei saa ka ühtegi katastroofihüpoteesi lugeda Päikesesüsteemi tekkimise kirjeldamiseks piisavalt täpseks. Magnetpiduri hüpotees Hüpoteesi idee autor on Norra virmaliste uurija Kristian Birkeland, seda lihvisid hiljem astrofüüsikud hollandlane Hendrik Petrus Berlage, rootslane Hannes Alfvén ja inglane Fred Hoyle, samuti eestlane Ernst Öpik
keskpunktist eemale. Tsentrifugaaljõudu arvutatakse valemiga , kus R on kõverraadius, v on keha liikumiskiirus ja m on mass (Vikipeedia, 2015). 1.8. TAKISTUSJÕUD Igale liikuvale kehale mõjub takistusjõud olenematta sellest, kas ta on õhus või vedelikus. Takistusjõud oleneb/sõltub keha või eseme kujust. Mida voolujoonelisem keha, seda väiksem on takistus (joonis 8). Liikuvale kehale mõjuv takistusjõud on võrdeline kehalt keskkonnale üle kantava liikumishulga kiirusega keskkonna poolt (taskutark, 2015). Joonis 8. Erinevatel kehadel on erinev õhutakistus Tuul mõjutab lennukite maandumist- mõjutab kiirust maapinna suhtes, kuid vastu tuul vähendab teekonnakiirust ja vähendab maandumisdistantsi. Seevastu aga pärituul suurendab reekonnakiirust ja pikendab maandumisdistantsi. Taganttuulega ei ole soovitatav maanduda, kuna taganttuul suurendab maandumisdistantsi, kuid vastutuul vähendab. (Kulmar, 2015) 2.KOKKOVÕTE
Newtoni seadused I seadus Kui kehale ei mõju mingit jõudu või resultantjõud on null, siis keha kiirus ei muutu (kiirendus on 0) II seadus Kehale mõjuv resultantjõud on võrdne keha massi ja selle resultantjõu poolt kehale antud kiirenduse korrutisega III seadus Kaks vastumõjus olevat keha mõjutajad teineteist suuruselt võrdsete, suunalt vastupidiste jõududega Keha impulss Impulsi ehk liikumishulga tähiseks on p ja ta on defineeritud keha massi ka kiirusvektori korrutisena 𝑝=𝑚𝑣 Impulss on vektoriaalne suurus, mille suund ühtib kiirusvektori suunaga Impulssi jäävuse seadus Suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv Impulssi jäävuse seadusel põhineb reaktiivliikumine Gravitatsiooniseadus Isaac Newton sõnastas gravitatsiooniseaduse: Kaks keha tõmbuvad teineteise poole jõuga mis on
1. Kuidas nimetatakse valguseosakesi ehk valguskvante? Footonid. Kirjuta kodus vihikusse näidisülesanne lk.93 2. Kas footonil on seisumass? Ei 3. Millises olekus footon saab eksisteerida? Ainult liikuvas olekus, kiirusega 300 000 km sekundis. 4. Tuleta valem footoni massi arvutamiseks, kasutades kvandi energia ja Einsteini valemit mistahes keha energia arvutamiseks. E=hf ja E=mc2 m= hf/ c2 Kirjuta kodus vihikusse näidisülesanne lk.94 5. Kirjuta footoni impulsi ehk liikumishulga valem. p=mc 6. Avalda footoni impulss lainepikkuse kaudu, kasutades valguse kiiruse, sageduse ja lainepikkuse omavahelise seose valemit. c= f m=h/f Lahenda ülesanded 1-6 lk.95 Vasta küsimustele 1-4 lk.95 R 12.05.2006 16. Nähtusi, kus avaldub valguse kvantiseloom. 16.1 Valguse rõhk 1. Miks avaldab valgus rõhku? Rõhk tekib sellest, et põrkudes vastu anuma seina, antakse footoni impulss üle seinale. Et
Vurri võib vaadelda kui N masspunktist koosnevat keha. Valime vurri ümber liikumatu punkti O pöörlevast vurrist masspunkti mi , mis asub punktist O kaugusel ri ja mille joonkiirus on vi vi ri mi vi o Joon 3 Kiirusega vi liikuva masspunkti mi iseloomustab kõige täpsemalt tema liikumishulk, mis võrdub massi ja kiiruse korrutisega ja mida joonisel kujutab vektor mi vi . Korrutades masspunkti liikumishulga mi vi raadiusega ri saame masspunkti mi liikumishulga momendi pöörlemispunkti O suhtes. Tähistades liikumishulga momendi tähega hi saame: hi=mi × v i × r i Summeerime masspunktid m1 kuni mn i=n i=n ∑ h i =∑ m i v i r i i=1 i=1 Vaba vurr ja tema omadused Vurri, mille riputuspunkt ühtib raskuskeskmega ja telgedel puuduvad hõõrdejõud, nimetatakse vabaks vurriks. Vabal vurril on kolm omadust:
24.Kahele vektoritele ehitatud rööpkülik- vektorite x,y vektorkorrutise pikkus |x × y| on võrdne vektoritele x,y ehitatud rööpküliku pindalaga S rk ( x , y )=|x × y| 25.Rakendused: jõu moment punkti suhtes- Oletame, et meil on vaadeldavale massipunktile P rakendatud jõud F ja me tahame leida selle momendi punkti A suhtes. Jõu moment punkti A suhte on võrdne vektorkorrutisega M A ( F )= AP × F masspunkti liikumishulga moment- massipunkti liikumishulga momendiks mingi tsentri suhtes nimetatakse vektorkorrutist L=r × K =r ×(mv) 26.Segakorrutis-Segakorrutamine on antav ainult kolmemõõtmelises ruumis. Kolme vektori x , y , z ∈ E 3 segakorrutiseks nimetatakse reaalarvu, mida tähistatakse xyz abil ja mis antakse valemiga xyz=(x × y ) ∙ z 27.segakorrutamise omadused- xyz= yzx =zxy=− yxz=−zyx=−xzy
Saime Newtoni II seadusele uue kuju, mis näitab, et impulsi muutumise kiirus on võrdne seda muutust põhjustava jõuga. Väliste mõjude puudumisel on süsteemi koguimpulss sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. Kui keha impulss väheneb, siis vastavalt seosele (2.7 ) on selle vähenemise kiirus võrdne kehale mõjuva jõuga. Antud juhul on tegemist keskkonna takistusjõuga. Keskkonna poolt selles liikuvale kehale mõjuv takistusjõud on võrdne liikumishulga ehk impulsi ülekandumise kiirusega. Gravitatsiooni seadus: kaks punktmassi tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ning pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. Matemaatiliselt avaldub gravitatsiooniseadus valemina: Valemis tähistab F mõlemale kehale (punktmassile) võrdselt mõjuvat gravitatsioonijõudu, m1 ja m2 kummagi keha massi ning r nendevahelist kaugust. Tähega G tähistatud kordajat nimetatakse gravitatsioonikonstandiks.
Teiste sõnadega on see selline süsteem, kus kehtib Newtoni I seadus ehk inertsiseadus. 6. Dünaamika põhimõisteid (Kaal, jõud, mass, impulss). ● dünaamika- mehaanika haru, mis uurib liikumist lähtudes liikuste põhjustest ● keha kiiruse muutumise põhjustab teise keha mõju ehk jõud. ● kaal- jõud, millega keha mõjub toele ● mass- keha omadus, väljendab inertsust ● impulss- vektoriaalne suurus, mille suund ühtib kiirusvektori suunaga. Impulsi ehk liikumishulga tähiseks on p ja ta on defineeritud keha massi ja kiirusvektori korrutisena. 7. Newtoni I, II ja IIIseadus. ● I seadus ehk inertsiseadus- keha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal, kui talle mõjub resultantjõud on 0. Resultantjõu nulliga võrdumine tähendab seda, et kehale ei mõju üldse jõude või sellele mõjuvad jõud tasakaalustavad üksteist. ● II seadus ehk dünaamika põhiseadus- kui kehale mõjuv resultantjõud on nullist
summaarne ehk absoluutkiirus pumba kere suhtes võrdub töörattaga vedeliku kaasaliikumise kiiruse (u) ja tööratta suhtes vedeliku kiiruse (w) geomeetrilise summaga. Vedeliku osakeste liikumisel töölabale sisenemisel absoluutkiirusega c1 kuni pumbast väljumiseni toimub absoluutse kiiruse suurenemine (c2). Joonis 3 Pumba teoreetilise rõhu väärtuse tuletus põhineb mehaanika seaduspärasusele vedeliku impulsi kohta: Sekundis läbivoolava vedeliku massi liikumishulga (impulsi) momendi muutus lõigete 1 ja 2 vahel on võrdne sellele vedelikumassile mõjuvate välisjõudude momendiga (impulsi sünonüüm on vedeliku liikumisehulk, mis on vedeliku massi ja liikumise kiiruse korrutis). 37 Võtame 1 kg vedelikku ja oletame , et ta läbib tööratta esimesest ringjoonest R1 teise ringjooneni R2 (joonis ) ühe sekundi jooksul. Pumba võimsus vedeliku selle teekonna läbimiseks, mis oleneb pumbatava
MASS on füüsikaline suurus, millega mõõdetakse kehade inertsust, nim. massiks. Inertsi-mõõt ja gravitatsiooni välja allikas inertne mass on võrdne gravitats. massiga. [m]si = 1kg ( ainuke ühik, mida ei saa taastada). Mass sõl-tub ka kiirusest (A. Einstein) m = mo/Ö1-v2/c2 (c = 3*108 m/s valguse kiirus). JÕUD on ühe keha mõju teisele, mille tulemus. muutuvad kehade liikumisolekud või/ja nad deformeeruvad. Sni=1 Fi® = 0 v® Jõud on võrdeline ajaühikus toimuva liikumishulga muutusega. N. II seadus Def: punktmassi impulsi muutumise kiirus (tuletis aja järgi) on suuruselt ja suunalt võrdne punktmassile mõjuva jõuga. Jääva massi korral võrdub massi ja kiirenduse korrutis jõuga. a® = SFi®/m või F® = m*a® . §14.N. III seadus. Jõud millega kaks keha teineteist mõjutavad on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised ja on rakendatud erike-hadele
Jäävusseaduste rakendamine keeruliste füüsikaliste probleemide juures võimaldab sageli ülesande lahendamist märgatavalt lihtsustada. Jäävusseaduste teoreetiline analüüs näitab, et nad on vahetult seotud ruumi ja aja omadustega. Nii on energia jäävuse seadus seotud aja homogeensuse, liikumisehulga jäävuse seadus ruumi homogeensuse ning pöörlemismomendi jäävuse seadus ruumi isotroopsusega. Jäävusseadused: Massi jäävuse seadus, energia jäävuse seadus, liikumishulga jäävuse seadus, pöörlemismomendi jäävuse seadus. Näide ühest jäävusseadusest: Energia jäävuse seadus. Energia ei teki ega kao. Ta võib muunduda ühest liigist teise või kanduda üle ühelt kehalt teisele. Näiteks omab ülestõstetud keha potentsiaalset energiat mgh. Kui see keha allapoole langeb, siis väheneb ta kõrgus ja ilmselt sellega ka tema potentsiaalne energia. Samas suureneb tema kiirus ja seega ka kineetiline energia. Kui keha langeb maapinnale, siis osa
nimetatakse inertsiaalsüsteemiks: kui kehale ei mõju mingeid jõudusid või kui need on omavahel tasakaalus, siis keha liigub ühtlaselt (ka seisab paigal). Inertsiaalsüsteem on kiirendusega liikuv süsteem. Kui me leiame vähemalt ühe inertsiaalsüsteemi, oleme leidnud lõpmatu arv süsteeme. Nimetatakse ka inetrsiseaduseks. F=ma, kus Fjõud (N), mkeha mass (kg), akiirendus (m/s2) 1 N on jõud, mis annab kehale massiga 1 kg kiirenduse 1 m/s2 NEWTONI II SEADUS: Liikumishulga muutus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ning toimub samas suunas mõjuva jõuga. , siit järeldub: NEWTONI III SEADUS: Jõud esinevad ainult paariti. Iga mõjuga kaasneb alati niisama suur, kuid vastassuunaline vastumõju. 6)Impulss Impulss ehk liikumishulk on füüsikaline suurus, mis võrdub keha massi(m) ja kiiruse(v) korrutisega. Süsteemi impulss võrdub kõigi süsteemiosade impulsside summaga (kg*m/s)
rööpküliku pindalaga Srk(x, y), st |x×y| = Srk(x, y) 3. vektorkorrutamine on kaldsümmeetriline, st x×y = −y×x 4. suvaliste vektorite x, y, z korral ja suvalise reaalarvu α korral kehtivad valemid 2 Arvutamise valemid koordinaatides ristreeperis Kahele vektoritele ehitatud rööpkülik Rakendused: ● jõu moment punkti A suhtes on võrdne vektorkorrutisega ● Masspunkti liikumishulga momendiks mingi tsentri suhtes nimetatakse vektorkorrutist Segakorrutis Segakorrutamine antakse vektorkorrutamise ja skalaarkorrutamise kaudu. Kuna vektorkorrutamine on antav vektorruumis E3, siis on ka segakorrutamine antav ainult vektorruumis E3. Kolme vektori x, y, z ∈ E3 segakorrutiseks nimetatakse reaalarvu, mida tähistatakse abil ja mis antakse valemiga Segakorrutamise omadused 1. Segakorrutamine sõltub vektorite järjekorrast järgmiselt 2
tegeleb keha või masspunkti liikumise matemaatilise kirjeldamisega, käsitlemata liikumise põhjusi ega massi (neid käsitleb dünaamika). Dünaamika on mehaanika osa, mis uurib kehadevahelist vastasmõju. Klassikalise dünaamika aluseks on kolm Isaac Newtoni poolt formuleeritud seadust. Need seadused on: 1. Iga keha säilitab oma oleku kas paigalseisu või ühtlase sirgjoonelise liikumise kujul seni, kuni temale rakenduvad jõud seda olekut ei muuda. 2. Liikumishulga muutus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ning toimub samas suunas mõjuva jõuga. 3. Jõud esinevad ainult paariti: iga mõjuga kaasneb alati niisama suur, kuid vastassuunaline vastumõju. Inimkeeli oleksid need sõnastatud nii: 1. Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt kui talle ei mõju teised kehad või kui nende kehade mõjud kompenseeruvad. 2. Keha kiirendus on võrdeline talle mõjuva jõuga ning pöördvõrdeline
Inertsimoment-Steineri valem r:l=Lo+mr2, def mingi telje suhtes.Et telg kulgliikumise dünaamika kirjeldamisel. võib olla mistahes sirge ruumis, siis võib kehal olla lõpmata palju. Impulsimomendi jäävuse seadus:ainepunktide isoleeritud süsteemi Potentsiaalne e-asukoha e, valemis pole parameetrit pöörlemisest E=mg impulsimoment ajas muutumatu suurus. See on inertsimomendi ja Pascali seadus: vedelikud ja gaasid annavad rõhku edasi kõigis Tln/Ekvaator-Newt grav, joonkiirus Ek suurem-erineb tsentrifugaaljõud nurkkiiruse korrutis. L=mvr =( mr 2)(v/r) ja seega L=I. . See kehtib ka suundades ühtviisi. Kiirus max tasak, kiirendus amplituudiasendis pöörleva keha kui terviku kohta. Punktmass:keha, mille mõõtmeid antud liikumistingimustes ei pea VõnkeperioodT 2s T=1/f(sagedus) 500Hz ...
Soojusjuhtivus keha sisene või kehadevaheline soojuse levik. Mis on tingitud erinevatest temperatuuridest keha eri osades või kehade erinevast temperatuurist. Konvektsioon gaasi või vedelas keskkonnas. Näit. külma ja kuuma gaasi segunemine tiheduste erinevuse tõttu. Soe gaas/vedelik on hõredam ja tõuseb üles, kus jahtub ja vajub alla. Soojuskiirgus soojuse levik kiirguse abil. Segajuhtivus olemas nii konvektiivne kui kiirguslik soojusjuhtivus. 2.Soojuse, massi ja liikumishulga (impulsi) ülekande sarnasus. Soojus ja massilevis kasutatakse sageli arvutuste tegemisel sarnasusteooriat ja sarnasusarve. Sarnasusarvud on näiteks Re (Reynoldsi) ja Nu (Nusseti). Massi ja soojuse levikut kirjeldatakse vahel kui elektri levikut, soojustakistus asendatakse elektrilise takistusega. Vahel ei saa seda meetodit kasutada. Nu= *l/ 3.Statsionaarne soojusjuhtivus läbi tasapinnalise seina. Temperatuur muutub lineaarselt. t -t
Naturaalarv - Naturaalarv on sõltuvalt kontekstist kas üks arvudest 1, 2, 3, ... või üks arvudest 0, 1, 2, 3, ...; kõikide naturaalarvude hulka tähistatakse sümboliga N. Naturaalarvude kaks põhilist otstarvet on loendamine ja järjestamine. Täisarv - Täisarv on arv, mis on esitatav naturaalarvude vahena. kasutatakse indeksitena mitmekomponendiliste objektide (maatriksid, vektorid, tensorid etc.) juures ning arvuridade kirjapanekul (summeerimisindeksid). Kõikide täisarvude hulka tähistatakse tavaliselt sümboliga Z. Täisarvude hulgal on defineeritud liitmine, lahutamine ja korrutamine ning lineaarne järjestus. Täisarve ei saa jagada, sest siis pole tulemuseks enam täisarv. Ratsionalarv arv, mida saab esitada kujul a/b , kus a ja b on täisarvud ning b0 . Ratsionaalarvude tähis on Q. Kompleksarvude hulk- Kompleksarvud on algebraline süsteem, mis lubab kirja panna suvalise astme võrrandi lahendeid. Koosneb reaal- osast (tavaline reaalarv) j...
inertsmoment masskeset läbiva telje suhtes. 54) Mis on jõumoment? Valem ja joonis vektorite kohta. Jõumoment on jõu pööravat toimet iseloomustav suurus. 55) Lähtudes töö avaldisest kulgliikumisel, tuletage töö avaldis pöördliikumisel. Tehke joonis. 56) Lähtudes töö avaldisest pöördliikumisel, tuletage võimsuse arvutamise valem pöördliikumisel 57) Mis on impulssmoment? Valem ja kujutage vektorid joonisel. Impulsimoment ehk pöördimpulss ehk liikumishulga moment on mehaanikas jääv suurus, mis on seotud pöördliikumisega. 58) Lähtudes impulssmomendi kahest definitsioonist tuletage pöördliikumise põhiseadus kahel kujul (Newtoni II seadus). 59) Lähtudes pöördliikumise põhiseaduse definitsioonist, tõestage impulssmomendi jäävuse seadus. 60) Tuletage vedeliku- või gaasisamba rõhu arvutamise valem. 61) Formuleerige Pascal’i seadus. Vedelikud ja gaasid annavad rõhumuutuse edasi igas suunas ühtmoodi
KOOLIFÜÜSIKA: MEHAANIKA3 (kaugõppele) 3. IMPULSS, TÖÖ, ENERGIA 3.1 Impulss Impulss, impulsi jäävus Impulss on vektor, mis on võrdne keha massi ja tema kiiruse korrutisega r r p = mv . Mehaanikas nimetatakse impulssi vahel ka liikumishulgaks. See on vananenud mõiste ja selle kasutamine ei ole otstarbekas. Nii näiteks on ka elektromagnetväljal impulss, mille üheks avaldusvormiks on valgus rõhk. Elektromagnetvälja korral aga on liikumishulga mõiste kohatu. Impulsi mõiste on kasulik seetõttu, et teatud juhtudel, näiteks kehade põrgetel, kehtib impulsi jäävuse seadus. Viimase üldine sõnastus on järgmine. Impulsi jäävuse seadus: suletud (isoleeritud) süsteemi koguimpulss on jääv suurus, st mistahes ajahetkel on süsteemi kuuluvate kehade impulsside summa konstantne r r r p1 + p 2 + L + p n = const. Kehade liikumisel ja omavahelistel vastastikmõjudel kehade impulsid muutuvad,
nendevaheline kaugus ja G gravitatsioonikonstant ( ). Inertse- ja raske massi ekvivalentsus on klassikalises mehhaanikas kogemuslik tõsiasi, millel puudub teoreetiline põhjendus. Oletus nende masside võrdsusest on Einsteini üldrelatiivsusteooria aluseks. - Liikumishulk (impulss) - (liikumis)olekut kirjeldav suurus , mis võrdub keha massi ja kiiruse korrutisega. Kehtib ka liikumishulga jäävuse seadus, mis ütleb: suletud süsteemi kuuluvate kehade liikumishulkade geomeetriline summa on nende kehade igasuguse vastasmõju korral jääv. Suletud süsteem tähendab siin süsteemi, mis ei ole vastastikuses mõjutuses süsteemiväliste kehadega. Impulsi valem on: , kus m on keha mass ja v on keha kiirus. Ühik: kilogramm-meeter sekundi kohta (kg*m/s). - Njuutoni dimensioon - Njuuton (N) on jõu ühikuks
Selle jõu moodul on , kus m1 ja m2 on kehade (rasked) massid, r nendevaheline kaugus ja G gravitatsioonikonstant ( ). Inertse- ja raske massi ekvivalentsus on klassikalises mehhaanikas kogemuslik tõsiasi, millel puudub teoreetiline põhjendus. Oletus nende masside võrdsusest on Einsteini üldrelatiivsusteooria aluseks. - Liikumishulk (impulss) - (liikumis)olekut kirjeldav suurus , mis võrdub keha massi ja kiiruse korrutisega. Kehtib ka liikumishulga jäävuse seadus, mis ütleb: suletud süsteemi kuuluvate kehade liikumishulkade geomeetriline summa on nende kehade igasuguse vastasmõju korral jääv. Suletud süsteem tähendab siin süsteemi, mis ei ole vastastikuses mõjutuses süsteemiväliste kehadega. Impulsi valem on: , kus m on keha mass ja v on keha kiirus. Ühik: kilogramm-meeter sekundi kohta (kg*m/s). - Njuutoni dimensioon - Njuuton (N) on jõu ühikuks. 1 njuuton on jõud, mis annab ühe
Kiirus Puntki asukoha ruumis määrab raadiusvektor r. Aja ja raadiusvektori juurdekasvu abil saame r moodustada suhte . Antud juhul sõltuvad vektori moodul ja suund ajavahemiku t t suurusest.. Kui seda vähendada, siis väheneb ka r. St et t nullile lähenemisel nullile läheneb antud suhe teatud piirväärtusele, mida nimetatakse liikumise kiiruseks- r dr v = lim . Kiirust võib määrata ka raadiusvektori tuletisena aja järgi- v = . Kiirus on t 0 t dt vektoriline suurus. Teelõik s on üldjuhul erinev suuruse poolest nihke moodulist r . Kui aga vaadelda väikestele ajavahemikele t vastavaid teelõike s , siis teelõik ja nihke r s ds moodul ...
Füsa eksami konspekt 1, Liikumise kirjeldamine Taustsüsteem on mingi kehaga seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem. Kohavektor on vektor, mille alguspunkt ühtib koordinaatide alguspunktiga. Trajektoor on keha või ainepunkti teekond liikumisel ruumis või tasandil. Trajektoori saab korrektselt kasutada ainult punktmassi korral. Kiirus on vektoriaalne suurus, mis võrdub nihke ja selle sooritamiseks kulunud ajavahemiku suhtega (kiirusvektor on igas trajektoori punktis suunatud mööda trajektoori puutujat selles punktis). Kiirendus on kiiruse muutus ajaühikus. (Kiirendusvektor lahutub kiirenevalt liikuva keha trajektoori igas punktis trajektoori puutuja sihiliseks tangentsiaalkiirenduseks ning sellega risti olevaks normaalkiirenduseks ehk tsentrifugaalkiirenduseks) 2,* Ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine. a=consT =>kolmikvalem, Keha liigub sirgjoonelisel trajektooril, kusjuures tema kiirendus on nii suunalt kui suurusel...
ja G gravitatsioonikonstant ( ). Inertse- ja raske massi ekvivalentsus on klassikalises mehhaanikas kogemuslik tõsiasi, millel puudub teoreetiline põhjendus. Oletus nende masside võrdsusest on Einsteini üldrelatiivsusteooria aluseks. liikumishulk (impulss) (liikumis)olekut kirjeldav suurus , mis võrdub keha massi ja kiiruse korrutisega. Kehtib ka liikumishulga jäävuse seadus, mis ütleb: suletud süsteemi kuuluvate kehade liikumishulkade geomeetriline summa on nende kehade igasuguse vastasmõju korral jääv. Suletud süsteem tähendab siin süsteemi, mis ei ole vastastikuses mõjutuses süsteemiväliste kehadega. Impulsi valem on: , kus m on keha mass ja v on keha kiirus. Ühik: kilogramm- meeter sekundi kohta (kg*m/s). · Njuutoni dimensioon.
Keskkonnafüüsika Mehhaanika Füüsikaline suurus kirjeldab mingi nähtuse või objekti omadust Füüsikalisel suurusel on nimi, nt pikkus, kiirus. Peab olema mõõdetav, omab mõõtühikut. Kokkuleppelised. (SI süsteem) Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem, milles on 7 põhiühikut ◦ Pikkusühik – 1 meeter (m) ◦ Massiühik – 1 kilogramm (kg) ◦ Ajaühik – 1 sekund (s) ◦ Voolutugevuse ühik – 1 amper (A) ◦ Temperatuuri ühik – 1 kelvin (K) ◦ Ainehulga ühik – 1 mool (mol) ◦ Valgustugevuse ühik – 1 kandela (cd) Mehaanika harud: Kinemaatika – kehade liikumine ruumis. Dünaamika – kehade liikumist põhjustavate jõudude käsitlus. Staatika – tasakaalus olevad kehad. Ühtlane sirgjooneline liikumine: Liikumine sirgel, mille korral mis tahes võrdsetes ajavahemikes läbitakse võrdsed teepikkused Mõisted: asukoha muutus (läbitud teepikkus) ∆x, aeg ∆t, kiirus v. Ühtlase kiirendusega liikumine: Liikumine, mille kiirus muutub mis tahes võrdset...
iseendaks: selle füüsikaline tagapõhi ning selle teostamiseks kasutatav tehnika ei muutu põhimõtteliselt. Näiteks pärmi tootmiseks kasutatava fermenteri püsitemperatuuri hoidmine ja terase sulatamiseks kasutatava martäänahju kuumutamine on vaatamata erinevale temperatuurile ja üldisele skaalale tegelikult üks ja sama protsess. Kõigi põhioperatsiooni aluseks on kolm järgmist ülekandeprotsessi: - liikumishulga ülekanne toimub liikuvas keskkonnas (vedeliku/gaasi voolamine, osakeste sadenemine vedelikes, segamine); - soojusülekanne on soojusliku energia ülekandmine ühelt kehalt teisele; - massiülekanne on aine ülekanne ühest faasist teisse. 2. PÕHIPRINTSIIBID Keemiatehnika kui teadus baseerub massi ja energia jäävuse seadustele ning termodünaamikale. Mõned tähtsamad seosed: 2.1 Olekuvõrrandid
Lorenzi jõuks nimetatakse magnetväljas liikuvale elektrilaengule mõjuvat jõudu. F = q ( E + VB) ,kus E- elektrivälja tugevus, B- magnetiline induktsioon, q- osakeste laeng ja V- oskeste kiirus. Ampere`i ja Lorenzi jõud on analoogsed jõud, sest nad mõlemad on määratletavad vasaku käe reegliga. 111. Keha impulss. . Impulss ehk liikumishulk on füüsikaline suurus, mis võrdub keha massi ja kiiruse korrutisega. Kehtib ka liikumishulga jäävuse seadus, mis ütleb: suletud süsteemi kuuluvate kehade liikumishulkade geomeetriline summa on nende kehade igasuguse vastasmõju korral jääv. Suletud süsteem tähendab siin süsteemi, mis ei ole vastastikuses mõjutuses süsteemiväliste kehadega. Impulsi valem on: , kus m = keha mass v = keha kiirus Ühik: kilogramm-meeter sekundi kohta (kg*m/s).
1. Kulgliikumine. Punktmass. Taustsüsteem. Nihe. Liikumise suhtelisus. Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse keha asukoha muutumist ruumis teiste kehade suhtes aja jooksul. Mehaaniline liikumine on suhteline. Ühe ja sama keha liikumine erinevate kehade suhtes on erinev. Keha liikumise kirjeldamiseks tuleb näidata, millise keha suhtes liikumist vaadeldakse. Seda keha nimetatakse taustkehaks. Taustkehaga seotud koordinaatide süsteem (x,y ja z telg, kulgliikumisel ka vaid x-telg) ja kell aja arvestamiseks moodustavad taustsüsteemi, mis võimaldab määrata liikuva keha asendit mis tahes ajahetkel. Igal kehal on kindlad mõõtmed. Keha eri osad asuvad ruumi eri kohtades. Siiski puudub paljudes ülesannetes vajadus näidata keha üksikute osade asendit. Kui keha mõõtmed, võrreldes kaugustega teiste kehadeni, on väikesed, siis võib seda keha lugeda ainepunktiks (punktmassiks). Nii võib näiteks toimida, uurides planeetide liikumist ümber Päikese. ...
sirgjooneliselt seni, kuni temale rakendatud jõud seda olekut ei muuda. (Ei kehti kiirendusega liikuvas taustsüsteemis). o Newtoni II seadus: keha kiirendus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. f=ma (f-jõud, m-mass, a-kiirendus). o Newtoni III seadus (mõju ja vastasmõju seadus): kaks keha mõjuvad teineteisele võrdvastupidise jõuga. F1 = -F2. o Liikumishulga jäävuse seadus: isoleeritud süsteemi kuuluvate kehade summaarne liikumishulk on jääv suurus. · Pöörlemise dünaamika: nurkkiirus kui vektor, inertsimoment. Kulgliikumine- liikumisel jääb kehas mistahes kahte punkti ühendav sirge iseendaga paralleelseks. Pöördliikumine- keha punktid liiguvad mööda ringjooni, mille tsentrid asuvad ühel sirgel- pöörlemisteljel.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
