ümber hakata". Tundub, et Suits kannatas poliitilise ja rahvusliku surutise all peale 1905. a. revolutsiooni. Kannatusest ja lootusetusest paistab luuletuses ,,Meie aja muinasjutt" järgmised read: ,,Kelle õhked, kelle nutt? Mitmekordne hädakaja kostab üle koduraja. See on tume muinasjutt." Luuletuses ,,Kelle eest?" räägib Suits sõjakoledustest ning mulle tundub, et ta kahtles sõja vajalikkuses. ,,Tulles ei neist sama keegi, kes käind läbi sõja leegi. Keda viidi sihvakana, tuleb hädine ja vana. /.../ Nooruke, ju juuksed hallid, taga julmad tapatrallid. Gaasist kõrbend rind kel ängis, hää ka hospidali sängis. /.../ Kelle eest see jookseb veri? Vaatan. Kerin mõttekeri."
Tema kõrgtasemeline ballaadilooming on kogutud raamatusse "Õnnevarjutus" (1929) Underi luulet on tõlgitud paljudesse keeltesse. "Aasta kauneimal õhtul" Aasta kauneimal õhtul mõte käib kaugeid kaotatud teid, peatudes kõigel ju lapseeast nähtul: täna see jälle kui aardeleid. Vaadates pühale puule, otsin palvused neid, neid, keda keegi ei kuule, neid, keda keegi ei näe, keegi, ei keegi. Neile ma läidan küünalde leegi, neile ulatan käe. Luulekogu teemad Enamasti kurvapoolsed, nukrad ja igatsevad. N: Ma istun ihuüksi närtsind rohus, maadligi alandlikud, vaiksemalt kui vari. Osalt ka rõõmsameelsemad ja hoogsamad. N: Sõpradega kaugetega koos, istund olime me jutuhoos, oli veidi naernudki me suu, seda polnud ammu juhtund ju. Luulekujundid Võrdlus: Leht läbipaistev kui klaas ; See lai ja hele taevakumm justkui allmaailmast
Nüüdsetel gaasipliitidel on süütamisleek ja leegikontrollija, mis sulgeb gaasi juurdevoolu leegi kustudes. Keedunõud asetatakse põletite ümber olevatele restidele või põletitest kõrgemal olevale tasandile. Restid, tasandid ja põletid on eemaldatavad puhastamiseks. Gaasipliidi aluses võib olla riiul või ahi nagu elektripliitidelgi. Pliidi põletid hoitakse puhastena, et gaasileek põleks täie võimsusega. Leek reguleeritakse nii, et leegi kuum sinine ots ulatuks keedunõu põhjani. Pea meeles · kasuta pikavarrelisi töövahendeid ja pajakindaid või käevarrekaitseid; · ole ettevaatlik kuumade nõudega; · kontrolli gaasileegi põlemist keetmise ajal. Vanematel seadmetel ei ole leegikontrollijat. Kui sellises seadmes leek kustub, siis gaasi juurdevool jätkub; · hoia gaasipliidi põletid puhastena; · ara täida nõusid liigselt, et nad üle ei keeks
Kandsin filterpaberlile tilga K4[Fe(CN)6] lahust ja tilga keskele ühe tilga analüüsitavat lahust. Seejärel hoidsin laiku avatud NH3H2O pudeli kohal. Katse 4. IV rühma katioonide (Ba2+, Sr2+ ja Ca2+) tõestamine leekreaktsioonidena Viisin uuritava aine leeki leeginõelal. Eelnevalt kontrollisin leeginüela puhtust, selleks kastsin nõela konts. soolhappesse ja viisin gaasipõleti leeki. Nõel on puhas, kui leek ei värvu. Võtsin puhta nõela otsa külge veidi tahket ainet ning viisin leeki. Leegi värvumise järgi tegin kindlaks nende ioonide sisalduse uuritavas aines. Na-soolad värvisid leegi kollaseks, K-soolad lillaks, Ca-soolad punakaspruuniks, Ba-soolad roheliseks, Sr-soolad punaseks. Kokkuvõte Laboratoorses töös tegin katseid erinevate rühmade katioonidega ning tõestasin nende olemasolu lahustes. Esimeses analüüsitavas lahuses leidus kõiki I rühma katioone (Pb 2+, Ag+ ja Hg22+). Teises analüüsitavas lahuses leidus kõiki selles olema pidanud katioone peale Co2+-iooni.
KERLI LOOPMAN 10 B GOOTIKA MÕISTEID TERAVKAAR kahest või mitmest keskpunktist konstrueeritud kaarekuju, kus kaare küljed moodustavad ühinedes teravnurga. N: Juuru Mihkli kirik, Rapla maakonnas. SAKRAALARHITEKTUUR - religioosne arhitektuur, näiteks kirikud, katedraalid, kloostrid jm selline. N: Jumalaema kirik Pariisis e. Notre-Dame, Ridala kirik, Lääne maakonnas. ROIDVÕLV- e ristvõlv e ristroidvõlv - diagonaalselt neljaks võlvisiiluks jaotatud võlvikuju, mis tekib kahe silindervõlvi ristuval lõikumisel. Kui servjoonte kohal siilude vahele roided paigutada, tekib ristroidvõlv. N: Paistu Neitsi Maarja kirik, Viljandi maakonnas. TERAVKAAR- kahest või mitmest keskpunktist konstrueeritud kaarekuju, kus kaare küljed ühinedes moodustava teravnurga; iseloomulik gooti stiilile. N: Strassbourg'i toomkirik, Saksamaal. BASIILIKA - pikliku põhiplaaniga, samm...
Hapniku aatomis on kaheksa prootonit ning 8 elektroni. Tema aatommass on 16,0. Keemiliste elementide perioodilisustabelis asub hapnik 2. perioodis ning VIA rühmas. Hapnik on üks levinumaid ja olulisemaid elemente Maal. Teda leidub maakoores, vees, õhus ja elavates organismides kõikidest elementidest kõige rohkem. Hapnik on värvitu, lõhnata, maitseta õhust raskem gaas, mis on keemiliselt küllaltki aktiivne. Hapnik soodustab ning kiirendab põlemist ja tõstab leegi temperatuuri. Hapnikusisalduse suurenedes süttimistemperatuur langeb. Rõhu all olev hapnik võib süüdata õli ja rasva ning põhjustada plahvatusliku põlemise. Suurem osa elusorganisme kasutavad hingamisel õhust saadavat hapnikku oma elutegevuses. Inimene kasutab suurel hulgal hapnikku ka oma majanduslikus tegevuses, eelkõige erinevate kütuste põletamiseks tööstuses ja transpordis. Hapnikku kasutatakse ka keevitamisel, gaasi-ja
Gaaskeevituses tuntud aine, kus atsetüleeni balloonides on see gaas rõhu all lahustatud orgaanilises vedelikus, millega on immutatud balloonis sisalduv poorne materjal. Etüüni segu hapnikuga on väga plahvatusohtlik ning võib olla purustava jõuga. Põleb tugeva tahmava leegiga. Segatult hapnikuga põleb aga täielikult, andes väga kõrge temperatuuriga leegi, mida kasutatakse keevitusel. Kolmiksidemega ühendite omapäraseks reaktsiooniks on asendusreaktsioon metallidega, mille tulemusel moodustuvad atsetüliidid. Atsetüliide, milles mõlemad vesiniku aatomid on asendatud metallidega nimetatakse karbiidideks. Tähtsaim on kaltsiumkarbiid, mida saadakse lubja ja söe kuumutamisel elektriahjus. Karbiid on lineaarne polümeer. Tegemist on kuivalt kõva, tahke ja püsiva ainega, mis hüdrolüüsub kergesti ja annab gaasilise atsetüleeni
põlemiskamber on pikk ja peenike. Väljastamisauk on otse ühendatud summutiga ja sisend. Klappe ei ole. Niisiis, sisendfaasis on kambri ruumala algul väga väike. Siis see suureneb ja imeb kütuse sisse. Niipea, kui rootori ots sulgeb sisendiaugu, algab kokkusurumine. Kui küttesegu jõuab süüteküünaldeni, on selle ruumala jõudnud umbes miinimumini. Kahe süüteküünla vajalikkust ma juba selgitasin - et segu põleks ühtlasemalt. Leegi levimine võtab aega. See ongi peamine töötakt - segu põleb ja surub rootorit, keerates seega iseennast mootorist välja. Rootor aitab takka ka. Nüüd siis head ja halvad küljed. Esiteks head: 1)Vähem liikuvaid osi. Kaherootorises vankelmootoris pöörlevad kaks rootorit ja võll. Lihtsaimas 4-silindrilises mootoris on vähemalt 40 juppi. Miks see hea on? Odavam toota, odavam parandada, töökindlam. Selle hea omaduse on juba avastanud mõned lennukitootjad. 2)Sujuvam
Erineva joonpaisumisteguri tõttu muudab bimetall temperatuuri muutudes oma kuju ning liigutab ülekandemehhanismi abil osutit. (3) Termomeetri ajalugu 1597. aastal ehitas Galileo Galilei temperatuuri mõõtmise seadme. Sellel ajal nimetati seda seadet õhk- termoskoobiks. 1611. aastal kalibreeris Galileo termoskoobi Sanctorius, võttes miinimumpunktiks lume sulamise ja maksimumiks küünla leegi temperatuuri. 1650. ehitas Toskaana hertsog Ferdinand II piiritustermomeetri . 1657. aastal leiutati elavhõbedatermomeeter. 1672. valmistas Hubini elavhõbe-vasknitraat termomeetri. 1701. aastal fikseeris taanlane Ole Christensen Rømer termomeetri reeperpunktid, milleks on vee keemine (60 ühikut), ja vee külmumine (-75 ühikut). (2) Termomeetrite skaalad Soojuspaisumisel Termodünaamika II põhinevad skaalad: seadusel põhinevad
Välisballistika tegeleb kuuli lennu probleemidega. Lask on kuuli väljapaiskumine laskurrelva rauaõõnest paiskelaengu põlemisel tekkinud gaaside toimel. Paiskelaeng on püssirohulaeng, millega kuul paisatakse ettenähtud algkiirusega rauaõõnest välja. Püssirohi põleb alguses muutumatus ruumis, tekib kõrge rõhk ja temp. Kuul hakkab liikuma mööda rauda. Pärast kuuli rauast väljumist kutsuvad püssirohugaasid esile leegi ja lööklaine-tekitab lasu puhul heli. Tõrge on relva või laskemoona rike, mille puhul pärast päästikule vajutamist lasku ei toimu. Viitlasu puhul põleb paiskelaeng aeglasemalt kui normaalse lasu puhul. Lasu tekkimisel vaadeldakse nelja perioodi: 1. eelperiood algab paiskelaengu süttimisega ja lõpeb kuuli liikuma hakkamisega rauaõõnes. 2. esimene ehk põhiperiood algab kuuli liikuma hakkamisega ja lõpeb püssirohu täieliku põlemisega 3. teine
Samuti mitmesuguste katsete tegemiseks. Ei tohi vahetult leegis kuumutada. Kolb (kooniline kolb ja ümarseisukolb) – lahuste valmistamiseks ja hoidmiseks, suletavad korgiga. Lehter – vedelike valamiseks ja filtrimiseks. Uhmer – paksuseinaline portselanist anum tahkete ainete peenestamiseks uhmrinuia abil. Piirituslamp – ainete kuumutamiseks koolilaboris. Piirituslamp süüdatakse tikuga ja tema leegi kustutamiseks suletakse see kuplikesega. Piiritus on süttiv vedelik! Vedelike mõõtmiseks kasutatakse mõõtesilindrit, mensuuri, pipetti. Vajadusel kinnitatakse katsevahendid statiivi külge, kasutades seejuures klambreid ja rõngaid.
3.Avage maagaasi torustiku kraan, süüdake põleti ning reguleerige välja üks võimalik põlemisreziim. 4.Asetage sond põlemisgaaside torusse ja kinnitage. Valige seadmelt kütuseliik. 5.Sooritage katse. 6.Katse lõpetamiseks võtke sond torust välja. Laske pumbal töötada, kuni seade on täitunud värske õhuga. Hapnikusisalduse näit on sealjuures ligikaudu 20,9% 7.Korrake katset teisel põlemisreziimil, muutes kraani abil põletist väljuva leegi pikkust. 3. Katse andmed Komponentide sisaldus gaasis Liigõhutegur Liigõhutegur Katse nr α riista CO2 % O2 % CO ppm kuvarilt λ 1. 9,1 4,8 1662 1,265 1,30 2. 10,2 2,8 815 1,138 1,15 3
4. Kirjuta loetelust välja puhtad ained ja ainete segud: a) limonaad b) hapnik c) pronks d) merevesi e) paber f) destilleeritud vesi g) keedusool 5. Mida iseloomustab aine tugevus ja mida aine kõvadus? 6. Katsevahendid. 7. Milleks kasutatakse keeduklaasi, katseklaasi, kolbi, mõõtesilindrit, portselankaussi, portselantiiglit, tiiglitange, uhmrit, spaatlit, piirituslampi. 8. Kuhu tuleb katseklaasi ava suunata kuumutamise ajal? 9. Milliseid aineid ei tohi hoida leegi lähedal? 10. Miks on vaja kuuma katseklaasi hoida katseklaasihoidja abil? 11. Miks on soovitatav katsete tegemisel võtta väikeseid ainekoguseid? 12. Kuidas me nuusutame tundmatuid aineid? 13. Mida tuleb teha siis, kui kätele sattus ohtlikku ainet? 14. Millised järgnevatest nähtustest on füüsikalised, millised keemilised: a) suhkru peenestamine b) küünla põlemine c) traadi painutamine d) vee aurustumine e)
kuumutasime) Töö käik: kokku tegime neli katset, esimesel katsel võtsime 50ml, teisel 60ml, kolmandal 70ml ja neljandal 90ml vett esmalt mõõtsime põletamata küünla massi, hiljem iga kord pärast põletamist, et saada ära põlenud küünla massi koguse (m) vee kallasime kolbi ning asetasime statiivi abil küünla leegi kohale nii, et leek puudutas kolbi põhja Vesi soojenes küünla parafiini põlemisel eraldunud soojuse tõttu. katse käigus tuli kolbi ava katta kinni/isoleerida, et parafiini põletamisel saadud energia ei kanduks edasi ümbritsevasse õhku, vaid suunduks vette mõõtsime iga katse juures vee temperatuuri enne ja pärast küünlaga soojendamist iga katse korral kuumutasime vett küünla kohal ~1min
LOODUSLIKUD KIUD (Lina, Vill, Puuvill, Siid) LINA (LI) Linakiu omadused: · Imab kiiresti ja hästi niiskust · Niiskust imades tursub · Kuivab kiiresti · Hea soojusjuhtivusega · Väike hõõrdumiskindlus · Väike paindetugevus Põletamine: Süttib kiiresti ning kergesti, aga alles väga leegi lähedalt. Põleb küllaltki suure ja heleda leegiga. Põlemine jätkub ka kiu leegist eemaldamisel. Lõhna on tunda, meenutab veidi paberi või puidu põlemise lõhna. Järgi jääb üsna vähe hallikat tooni tuhka. Mõlema lina-kanga puhul toimus põlemine sarnaselt. Märgamine: Vett imab hästi ja suhteliselt kiiresti. Lõpuks märgub täielikult ja langeb anuma põhja. Katse alguses oli märgata väheseid mulle. VILL (WO) Villakiu omadused: · Õhku hästi läbilaskev
Asukoht ja ohutus: Grillimise juures ei tohiks kindlasti lapsed olla, ei tohi kunagi kallata süütevedelikku juba süüdatud tulele, liha ei tohi kahvliga torkida. Grillimise asukohal on väga suur roll. Kindlasti tuleks jälgida ilma, koht peab olema tuulevaikne ja avatud, sest tuulise ilma puhul võivad sädemed süüdata ka grilliväliseid asju(kuluhunnikud, kuiv muru, hooned, metsa jne). Et grillime oleks ohutu, siis tuleb arvestada tuleohutusnõudeid. Esmase ja väiksema leegi puhul piisab ka pudelikesest veega, aga grillimisel tuleks kindlasti varuda ka ämber liivaga ja tulekustuti. Süütamine: Süütamine võib toimida mitmel viisil: süütekamina ja grillbriketi abil; Süütevedeliku abil, puud või grillsüsi süütevedelikuga üle valada ja pika tiku abil põlema süütada; ajaleheribade ja okste abil: ajalehed tuleb keerata rulli ja need restile asetada, nendele peale kuivad oksad või pilpad. Väikse kuhjaga peale söed ja süüdata paber põlema ning tule
Gaaskeevituse puudusteks kaarkeevitusega võrreldes on väiksem keevituskiirus ja suurem kuumenemispiirkond e. termomõju tsoon. Võrreldes elektergeevitusega on protsess suhteliselt aeglane. 1.1 Gaaskeevituse põhimõte Vajaliku gaasisurve reguleerimiseks avatakse põletil korraks kumbki gaasikraan, et tekiks gaasi läbivool läbi ballooni küljes oleva reduktori. Gaasi läbivoolul läbi reduktori reguleeritakse gaasisurve reduktori kraanist vajaliku surveni. Leegi süütamisel avatakse kõigepealt kergelt põletil olev hapnikukraan, seejärel põletil olev atsetüleenikraan ning gaasisegu süüdatakse. Selle süttimisel reguleeritakse leek vastavalt vajadusele. Tavaliselt kasutatakse keevitus ja jootetöödel normaalleeki. (joonis 1) Oksüdeerivat leeki kasutatakse vase ja valuterase kõvajootmisel või messingi keevitamisel. See on niisugune gaasileek, milles on põletisse antava hapniku maht 1,3 korda suurem atsetüleeni mahust.(joonis 2)
kõrvuti, võrdluste ja asenduste kaudu üksteisega seotud. See on naiselik harmooniline maailm, kus kõik, ka pisiasjad, on tähelepanuväärsed ja poeetilised. ● Nagu Underi esikkogu pealkiri osutab, on Underi paljud luuletused vormilt sonetid. ● Underi luules esineb korduvalt Piibli motiive. ÜKS VALITUD LUULETUS “Valge värav” Üks valge lumetee viib allamäge, Sa, valge värav keset valget lund, kus üksik aken heidab väsind leegi – kesk valget õhtut, tähed tulid kõik, Üks vaikne tee, vist harva käib siin keegi: kuu kummardab su kumeruse üle – ei kuulda kuljust, rudisevat rege. su taga puhatakse viimset und. Tee lõpus valge värav. Salaväge Veel siinpool ma. Kui pea ehk kostab hõik, mind tunnen tõmbavat: ei ammu teegi mis avab mullegi su valge süle. ma õhtul muud – käin sama teed, ja seegi
riiete sisse. Nii ei pääse põlevatele esemetele hapnik juurde ja leek kustub. Olulised faktid: · Hingamisel saavad organismid hapnikku. · Väljahingatava õhuga eraldub organismist süsihappegaasi. · Taimedes (klorofülli osalusel toimub päikesevalguses fotosüntees (vt. joonist 2.1). · Põlemise eeltingimuseks on hapnik. · Põlemisel reageerivad ained ja materjalid hapnikuga, seejuures vabaneb valgust ja soojust ning tekib süsihappegaas. · Leegi kustutamiseks tuleb takistada hapniku juurdepääs põlevale materjalile. Allikad: Loodusõpetuse õpik V klassile 1.osa Wikipedia et.wikipedia.org Tallinna Prantsuse Lütseumi raamatukogu Tallinna Rahvusraamatukogu © Kristo Lippur 2009 Tallinn
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLAGE OF ENGINEERING Terase tootmine Õppeaines: Tehnomaterjalid Transporditeaduskond Õpperühm: AT-22 B Üliõpilane: Taavi Rokka Õppejõud: Renee Joost Tallinn 2010 Teras on raua sulam, mille süsinikusisaldus on alla 2,14%. Praktilist kasutamist leiavadterased süsinikusisaldusega kuni 1,5%. Toodetakse mittelegeerteraseid e. süsinikteraseid ja legeerteraseid. Mõlemad sisaldavad lisaks süsinikule ja/või legeerivatele elementidele samuti tavalisandeid: Mn, Si, P, S. Terase ma...
Proovi leeki viimiseks kasutatakse inertsest metallist (kroomnikkelterasest) traati - leeknõela.Leeknõel tuleb alati eelnevalt puhastada.Selleks tuleb ta kasta vesinikkloriidhappe lahjendatud lahusesse ja kuumutada leegis.Seda tegevust korratakse, kuni leek jääb nõela kuumutamisel värvusetuks.Seejärel kastetakse leeknõel uuritavasse lahusesse (tilgake klaasplaadil, millele võib ainete lenduvuse parandamiseks lisada tilga lahj.HCl) ja viiakse leeki .Kõrgeim temperatuur on leegi ülemises kolmandikus. Enamik keemilisi reaktsioone vajab toimumiseks kindlaid keskkonnatingimusi.pH väärtuse kontrolliks asetatakse klaasplaadile universaalindikaatorpaberi tükike (5x5 mm) ja puudutatakse seda uuritavas lahuses niisutatud klaaspulga otsaga.Paberi värvust võrreldakse pH-skaalaga , vajaduse korral reguleeritakse keskkonnatingimusi (puhverlahuse,happe või leelise abil). Lahuste soojendamine toimub tavaliselt veevannil.Lahuste keetmine viiakse tavaliselt läbi
välises elektronkihis on 6 elektroni. Et saavutada püsivat väliskihti, on hapniku aatomil vaja liita veel 2 elektroni - järelikult keemilistes reaktsioonides hapnik seob elektrone ja on oksüdeerija. Hapnik on värvitu, lõhnata, maitseta õhust raskem gaas. Hapnik on mittemetall, mis on keemiliselt küllaltki aktiivne. Kahjuks on hapnin anaeroobsetele organismidele mürgine. Hapnik soodustab ning kiirendab põlemist ja tõstab leegi temperatuuri. Hapnikusisalduse suurenedes süttimistemperatuur langeb. Rõhu all olev hapnik võib süüdata õli ja rasva ning põhjustada plahvatusliku põlemise. Eriti ohtlik on selles suhtes vedel hapnik. Vedela hapnikuga immutatud põlevaineid kasutatakse lõhkeainetena: nende eeliseks on see, et kui nad ei lõhke, siis aurustub hapnik aja jooksul ja plahvatusoht kaob. Suurem osa elusorganisme kasutavad hingamisel õhust saadavat hapnikku oma elutegevuses
ning kiu otstesse tegivad sulami kerad. Asetades kiu leeki kiud vaid sulav, ei põle leegiga ning eemaldades leegist lõppeb ka sulamine. Põlemisel eraldab plastiku põlemis lõhna ning järgi jääb tahm, mis ei pudene. Modakrüül Asetades kiu leegi lähedusse hakkab kiud vaikselt sulama. Kiu otstesse tekivad sulamipallid, mis ei pudene katsumisel. Kiud leeegis sulab, leeki ei teki. Eemaldades kiu leegist sulamine lõppeb. Põlemisel eraldub plastiku põlemise lõhna ning põlemisjäägiks tugev tahmakera, mis katsumisel kõva ning ei pudene.
Tema tuumalaeng on 8. Hapniku aatomis on: 8 prootonit, 8 neutronit ja 8 elektroni, välises elektronkihis on 6 elektroni. Et saavutada püsivat väliskihti, on hapniku aatomil vaja liita veel 2 elektroni järelikult keemilistes reaktsioonides hapnik seob elektrone ja on oksüdeerija. HAPNIKU OMADUSED · Hapnik on värvitu, lõhnatu, maitseta õhust raskem gaas. · Hapnik on mittemetall, mis on keemiliselt küllaltki aktiivne. · Hapnik soodustab ning kiirendab põlemist ja tõstab leegi temperatuuri. ESINEMINE LIHTAINENA ALLOTROOBID MONOHAPNIK DIHAPNIK TRIHAPNIK O O2 O3 DIHAPNIK ehk LIHTSALT HAPNIK (O2) · Dihapnik on stabiilne gaas. · Ta moodustab Maa atmosfäärist ~21%. · Dihapnik on keemiliselt aktiivne. · Hapnik reageerib paljude liht ja liitainetega Ühinemise tulemusena moodustuvad OKSIIDID C + O2 = CO2 CH4+ 2O2 = CO2 +2H2O
Kütused ja kütteväärtused ·Energia salvestamise võimalused: mehaaniline- salvestatud suurde hoorattasse, mis pöörleb, Elektrienergia- kondensaator, Soojusenergia- väikesteks kogusteks termonõu ·Kütus- peamiselt süsinikühend, mille põlemisel vabaneb palju soojusenergiat ·Liigitatakse: Gaasilised põlevad täielikult, Vedelkütused- pihustatakse või aurustatakse vahetult enne põlemist, tahked kütused põlemine on mittetäielik ja raskem reguleerida leegi suurust ja temperatuuri. · Kütteväärtus näitab, kui palju soojusenergiat annab kindel kogus kütust täielikul põlemisel ·Kütuste kütteväärtus sõltub oluliselt vesinikusisaldusest ja peamise oksüdeeruva elemendi oksüdatsiooniastmest. Toit ja toiteväärtused ·Toitaine on toiduaine inviduaalne komponent ·Toiteväärtus ehk kalorsus ·Toitainete vajalikkus organismis: energia tootmiseks, kudede ülesehitamiseks
aine. Suurem osa toodetud eteenist kulub polüeteeni valmistamiseks. Eteenist saadakse ka etanooli, kuid ka vastupidi mõnel maal toodetakse eteeni etanoolist. Etüün ehk atsetüleen CHCH on meeldiva lõhnaga narkootiliste omadustega värvusetu gaas. Keemiatööstuses on atsetüleen väga oluline lähteaine paljude saaduste valmistamisel. Igapäevaelus tunneme atsetüleeni kui gaasikeevitajate töövahendit. Hapnikuga segatuna põledes annab ta väga kõrge temperatuuriga leegi, mida kasutataksegi gaaskeevituseks. Etüüni segu õhu või hapnikuga on väga plahvatusohtlik. Trepeenid on lahtise süsinikahelaga või tsüklilised alkeenid, mis sisaldavad 10,15,20,...,5n süsiniku aatomit. Terpeenid on looduslikud ühendid, neid leidub väga erinevates organismides, eriti taimedes ja paljudel neist on meeldiv lõhn. MÕISTEID Alkeen ühend, mis sisaldab süsinikevahelist kaksiksidet Alküün ühend, mis sisaldab süsinikevahelist kolmiksidet.
· Dest. Vesi · Mg standardlahus 100 g/mL Töölahused Valmistada Mg töölahused vastavalt 20, 10 ja 5 g/mL Töö käik Pipeteerida 2.5 , 5 , 10 ml Mg standardlahust kontsentratsiooniga 100 g/mL 50 mL mõõtkolbidesse ja täita kolvid kriipsuni destilleeritud veega ning korralikult segada. Lülitada spektromeeter vooluvõrku, lülitada sisse Mg lamp. Reguleerida lambivool 13-14 mA. Mõõtma asuda 20 min peale lambi sisselülitamist. Avada õhukraan, avada atsetüleeni ballooni kraan. Leegi süütamiseks vajutada nupule START. Valada dest vett keeduklaasi ja nullida instrument (vajutades nupule ZERO). Määrata Mg sisaldused töölahustes ja uuritavas vees AAS- ga. Töölahuste absorptsioonide registreerimist alustada kõige väiksema kontsentratsiooniga lahusest. Töölahuste vahel lasta leegist läbi dest vett. Kõige viimasena võtta aparaadi näit uuritava vee jaoks.Peale katseid sulgeda AAS spektromeeter. Tabel1. Absorbtsiooni näided
lõikuri, sigarikääride, V-lõikuri või punch cutter'iga. 5. Sigarit lõigates avatakse sigari ost, nii et õhk pääseb sigarist läbi. Kui sigar on väga kuiv, siis tuleb seda enne lõikamist niisutada. 6. Sigar süüdatakse sellekst otstarbeks toodetud 10-15cm pikkuse seedrilaastu, spetsiaalse pika tiku või gaasiga töötava tulemasinaga. Süütamisel hoitakse sigarit 45kraadise nurga all leegi kohal. 7. Kui katteleht hõõguma hakkas, tuleb sigarit veidike pöörata, kuni see hakkab ühtlaselt põlema. 8. Süüdatud sigar ulatatakse kliendile. Sigari suitsetajatele on suuremad tuhatoosid. Sigarit ei suitsetata lõpuni, 1/3 jäetakse tõmbamata. Sigari kõrvale sobib pakkuda kalleid konjakeid, portveinidest kaua tammes või pudel laagerdunud marke.
Mingisse klassi kuuluvust määratakse katseliselt vastavate metoodikate alusel, kusjuures · määratakse põlemiskoormus MJ, · eripõlemiskoormus MJ/m², · materjali eripõlemissoojus (kütteväärtus) MJ/kg · tuleleviku kiirus pinnal jne. 4 Tulekindlus Tulekindel on kokkuleppeline mõiste selle all peetakse silmas tarindi vastupidavust leegi mõjule vähemalt 90 minuti jooksul ehk tulepüsivust. Tarindi vastupidavust leegi mõjule 30 minuti jooksul nimetatakse kokkuleppeliselt tuld tõkestavaks. Nende terviklikkuse ning soojaisolatsiooni omadusi kajastatakse tarindites ja konstruktsioonides mõistega tulepüsivusaeg. Osa ehitusmaterjale klassifitseeritakse põlevaks ka siis, kui nende tule levikut ja süttimistundlikkust piiravad omadused on ilmselgelt paremad muudest põlevatest soojustusmaterjalidest (näiteks tselluvill või kõvast vahtmaterjalist täidisega mitmekihilised paneelid).
Detekteerimispiirid (Ca, Mn, Zn, Cd) : 0.1 ppb (1 ng/l) Proovi eeltöötlus: proovi viimine lahusesse Instrumendi funktsioonid proovi transport leeki spektraalüleminekute indutseerimine vajaliku spektrijoone isoleerimine kiirguse kasvu/kahanemise detekteerimine tulemuse esitamine Proovi transport leeki pihusti abil Atomiseerimine leegiga (FAAS).Leegi temperatuur: peab võimaldama atomiseerimist ei tohi aatomeid ioniseerida leegi asukoht spektromeetri optilise telje sihis on tähtis Soola MX atomiseerimise protsessid leegis 17 Elektrotermiline atomiseerimine (ETAAS) Grafiitküvett Kuumutamise astmed:
Kirikul66ve katsid seega roided. Roidev6lvid vajasid lisatoetus pinda. Selleks ehitati vastu k6lgl66vi v2lisseina tugipiilarid. Tugipiilarid olid umbes keskl66vi k6rgusel. Tugipiilari ja keskl66vi vahele ehitati tugikaared. Tugipiilari otsa ehitati fiaal ehk kaunistustornike mida katsid krabid. Kirikul oli kaks l22netorni ja nelitistorn. Gooti aknad teravkaarelised ja aknaraamides kordub rosetti motiiv. Hilisgootikas asendus rosett v6beleva leegi motiiviga. Portaal rikkalikult kaunistatud. Portaali kohal suur ymmargune aken, mida nim roosaknaks. Roosakna ja portaali vahel paikneb niinimetatud kuningagalerii. Fassaad v2ga rikkalikult kaunistatud raidkivi mustritega. Nt Pariisi jumalaemakirik. Reimi katedraal fantastiliselt rikkalikuks l2ksid ehitiste kaunistused hilisgooti ajal. V6lve kattis tiheda mustriline roietev6nk, kus tekkisid lehvikv6lvid. Saksamaal taheti pystitada sama uhkeid kirikuid kui Prantsusmaal, kuid neil
ja/või pürolüüsiprodukte; 4) optiline liiniandur anduri töö põhineb valguse neeldumisel suitsus. 5. Vinguandur Reageerib vingugaasile (CO), mis on õhust raskem ja värvitu ning mis on teatud koguses surmavalt ohtlik. Vinguandur võiks olla paigaldatud ahjuküttega vms ruumidesse, kus on võimalik vingugaasi teke ilma suitsu ja muude põlemisgaasideta. 6.Leegiandur Avastab leegiga põlemisel tekkiva intensiivse infrapuna või ultraviolettkiirguse ja reageerib kohe leegi ilmumise hetkel. Leegiandur on sobilik paigaldada nendesse kohtadesse, kus lahtise tule kasutamine on suureks ohuks ning võib põhjustada plahvatusliku tule leviku. 4 Kasulikke nõuandeid Paigaldage suitsuandurid oma kodu kõikidesse ruumidesse - esikusse, koridori, magamistubadesse, elutubadesse
- Kui hüdrofiilne osa on molekuli suurusega võrreldes väike (seega on suur hüdrofoobne osa), ei lahustu aine vees. Enamasti on org mol-des hüdrofiilseteks osadeks -OH, -NH2 ja -COOH rühmad. · Süsivesinikud, mille molekulis on süsinikku protsentuaalselt rohkem, põlevad õhus kollase tahmava leegiga. · Kogu süsinik ei oksüdeeru maksimaalse oksüdatsiooniastmeni ja eraldub osaliselt tahmana (süsinik). · Piisaval hapniku juurdevoolul põleb kogu tahm leegi sees ja ei eraldu keskkonda. · Tahma põlemine annab leegile oranzikaskollase värvuse, tahmaosakesed kuumenevad hõõgumiseni ja emiteerivad palju infrapunakiirgust. · Kõigi süsivesinike ja alkoholide (välja arvatud metanool) põlemisel tekib tahmaosakesi. Kristalse org aine süntees, puhastamine ja uurimine: · Dibensalatsetoon (C17H14O) ei ole mürgine (väikestes kogustes) ja kasutatakse laialdaselt päikesekreemide koostisainena.
ning pingeimpulss saadakse magneetolt. Nukkvõll on nukkidega võll, mida kasutatakse masinates perioodiliselt korduvate protsesside juhtimiseks. Nukkvõlli kasutatakse laialdaselt sisepõlemismootorite gaasijaotusmehhanismides, kus nukkvõll hoolitseb sisselaske- ja väljalaskeklappide õigeaegse avamise eest. Nukkvõlli nukkide arv sõltub klappide arvust. Nukkvõlli käitatakse hammas- või hammasrihmülekande kaudu. Detonatsioon- kütusesegu PLAHVATUSLIK põlemine. ca10x kiirem leegi levimiskiirus, vastavalt ka suurem koormus kolvile-väntmehhanismile jm detailidele. tunnuseks järsemal koormuse suurenemisel terav plagin mootoris, e. nõuka inimese öeldud: klapid klõbisevad. Kõik see jama bensiini erinevate markidega, ongi võitlus detonatsiooni vältimisega, erineva surveastmega mootorites. (soovimatu) Hõõgsüüde tekkib kütusesegu ise-eneslikul süttimisel silindris, hõõguvatest (tahma)osadest, võivad hõõguda teravad servad vms. Vanematel
Põles ereda leegiga ning leegist eemaldades põles edasi. Põlemisel eraldas paberi põlemislõhna. Cuprost jäi põletamisel alles must tahm. Atsetaat Viies atsetaadi kiud leegi lähedusse hakkavad kiud sulama ja kiu otstesse tekivad mustad söekerad. Atsetaat põleb leegiga ja levitab plastiku põlemis haisu. Põlemisest jäi järgi must kiu kujuline tahm mis
vKeemia praktiline töö Oksiidid 1. Oksiidide saamine. Olid antud NiSO4 lahus ning P, Zn ja Fe tahkel kujul. 1) Esiteks oli vaja tsink(II)oksiidi. Selleks puistasime piirituslambi leegi kohal tahket tsinki, mis seal põles. Et saada enam vähem puhast tsink(II)oksiidi kordasime eelmainitud katset mitu korda. 2Zn+ O2 2ZnO 2) Fe2O3 valmistamiseks toimisime samamoodi nagu ZnO valmistamisel. Puistasime kulbiga rauapuru piirituslambi leeki ja tekkis raud(III)oksiid. 4Fe + 3O2 2Fe2O3 3) Et valmistada nikkel(II)oksiidi valasime lahusesse kokku NiSO4 ja KOH. Tekkisid sool ja alus
või muude omaduste tõttu võivad tekitada veoprotsessis kahju inimeste tervisele, varale või keskkonnale. (www.riigiteataja.ee) 2. Ohtlikud ained Ohtlikud ained jaotatakse üheksasse klassi. Ühte klassi on grupeeritud ühesuguste ohtlike omadustega keemilised ained. Ohtlike ainete klassid: 1 Lõhkeained - keemilised ained, mis soojuse, surve, löögi, hõõrdumise, valguse, elektrisädeme, leegi või keemilise reaktsiooni toimel tekitavad plahvatuse, millega kaasneb valgusefekt, ülikõrge temperatuur ning suur kogus plahvatusgaase. 1. Gaasid - ained, mis normaaltingimustel on gaasilises olekus. Jagunevad põlevateks- , põlemist toetavateks- ja toksilisteks (mürgisteks) gaasideks. 2. Põlevvedelikud ja nende segud. Kõik vedelained, mis 61°C ja madalamatel temperatuuridel eraldavad süttivaid aure. 3. Kergsüttivad tahked ained
viimsetpäeva ning selle koledusi. 1. Liisike, tark laps, oli paremaks Selle lause mõte on nii kurb ja 158. arvanud siit hädaorust, kuhu ta hakkab hingele. Kuna aeg oli oma tahtmise vastu oli sattunud, nii vaene, ei jagunud kellelgi aegsasti lahkuda. aega leinamiseks. 3. 4 raamatut iseloomustavat sõna 1) kurb 2) mõtlema panev 3) kaasahaarav 4) sisukas 4. 3 küsimust, mis peale raamatu lugemist tekkisid. 1) Miks Jaan osales Leegi talu varguses? 2) Kui vana oli Jaan? 3) Miks pandi Anni vangi? 5. Mõtted, mis peale raamatu lugemist tekkisid 1) Vanasti oli väga raske ning vaene elu inimestel. 2) Jaan ja Anni oleksid pidanud koos ära põgenema. 3) Kui Jaani isa poleks ära surnud, ei oleks Jaani pahale teele läinud. 6. Lisainfo loetud raamatu ja autori kohta Eduard Vilde (4. märts 1865 Pudivere, Pudivere mõis,
vooluklemm; 12 detail; 13 keevituskaar; 14 voolukontakt; 15 vooluvõrgu pistikupesa; 16 kaitsegaasi balloon; 17 kaitsegaasi reduktor koos manomeetri ja kulumõõturiga. Gaasikeevitus Joonis 2. Gaasipõleti Joonis 3. 1. Põleti 2. Leegi tuum 3. Lisametall 4. Sulametall 5. Detail Materjali mark- madalsüsinik-konstruktsiooniteras (mark S235JRG2). Materjali paksus 1mm. Õmbluse liik on põkkliide ning keevitusprotses, tootmisviis on MAG keevitus. Detaili toodetakse saritootmisel, mistõttu on otstarbekas kasutada siseruume, ning mehhaniseeritud keevitusroboteid. Tootmine algab materjali õigesse mõõtu lõikamisega (gaasilõikus, giljotiin, ketaslõikur)
Tõde haavab, tõde pole inimese tarvis. Inimene on loomult laisk, kuid paratamatult ka uudishimulik. Viimane väljendub paljudel intelligenti omavatel olenditel, millele viidates tunnevad huvi erinevate asjade vastu näiteks ka koerad, kassid, delfiinid. Soov, millegi tundmatu kohta teada saada, on viis õppida eluks vajalikke teadmisi. See omab ka teatud riski. Huvi leegi vastu võib lõppeda näiteks kõrvetusega. Inimlik uudishimu ei esinda alati taolisi eesmärke. Väga palju on seotud vaimsusega ehk emotsiooniga. Ühele võib korda minna, mis arvamusel keegi temast on, teisele see, mida neiud ikka omavahel laua taga sosistasid. Need on lihtsaimad vormid olukordadest, kus lihtne uudishimu võib teha palju kurja. Üheks radikaalseimaks näiteks võiks tuua kihlatud paari, kellel oli toimunud nö poissmehe peod
ARHITEKTUUR: Tähtsaimad ehitised kirikud ja kloostrid. Gooti kiriku tunnuseks on teravkaar (uksed, aknad). Kirikud ei ole enam massiivsed ja kindlusetaolised, vaid tõusevad kergete ja saledatornilistena üles taeva poole. Kirikul on ainult pühakoja funktsioon. Kiriku aknad ehitati suured ja seinapinda seega vähem. Aknaid katsid vitraazid. Aknad olid ülalt teravkaarelised ja aknaraamides kordusid õietaolised rosetid, mis hilisgooti ajal asendusid võbeleva leegi motiiviga. Fassaadil portaali kohal on nn. roosaken (suur ümmargune aken). Võlve kannavad poolsammastega kaetud piilarid, mis meenutavad kokkuseotud viljakimpe. Ülal hargnevad sambad võlve toetavateks roieteks. Seega katsid lööve roidvõlvid. Roidvõlvid vajasid aga lisa toetuspinda ja selleks ehitati kiriku külglöövide välisseinte külge tugipiilarid, mis on kiriku kesklööviga ühekõrgused. Külglöövi kohale ehitati kesklöövi välisseina ja tugipiilari vahele tugikaared
Ka eestlaste seas on barbecue tekitanud tõsist huvi. Paljudes koduaedades on see juba niisama loomulik tegevus kui grilliminegi, sest barbecue tekitab meeldivat sõltuvust ja on suurepärane ajaviide ning nauding! Mis on barbecue ehk BBQ? - õiget BBQ-d tehakse spetsiaalsetes BBQ ahjudes. - On olemas suured ja keskmised BBQ-ahjud ning ka väiksemad, kokkupandavad ahjud. BBQ-ahjul on küttekolle ja küpsetuskolle eraldi. - Küpsetuskoldes asub veevann, mis aitab summutada leegi põletavat kuumust ja annab lihale lisaniiskust. Veevanni kohal asub küpsetusrest liha jt toiduainete jaoks. - Osadel BBQ-ahjudel on küttekolde peale ehitatud nn wok-pann, kus on võimalik praadida liha, valmistada wokirooga või kuumutada mop-kastmeid. Liha valik ja küpsemisaeg - BBQ-ahjus võib teha igasugust liha, kuid enamasti küpsetatakse siiski suuretükilisi lihasid (alates 1 kg/tk), samuti kala, köögi- ja puuvilju, magustoite jm.
ARHITEKTUUR: Tähtsaimad ehitised kirikud ja kloostrid. Gooti kiriku tunnuseks on teravkaar (uksed, aknad). Kirikud ei ole enam massiivsed ja kindlusetaolised, vaid tõusevad kergete ja saledatornilistena üles taeva poole. Kirikul on ainult pühakoja funktsioon. Kiriku aknad ehitati suured ja seinapinda seega vähem. Aknaid katsid vitraažid. Aknad olid ülalt teravkaarelised ja aknaraamides kordusid õietaolised rosetid, mis hilisgooti ajal asendusid võbeleva leegi motiiviga. Fassaadil portaali kohal on nn. roosaken (suur ümmargune aken). Võlve kannavad poolsammastega kaetud piilarid, mis meenutavad kokkuseotud viljakimpe. Ülal hargnevad sambad võlve toetavateks roieteks. Seega katsid lööve roidvõlvid. Roidvõlvid vajasid aga lisa toetuspinda ja selleks ehitati kiriku külglöövide välisseinte külge tugipiilarid, mis on kiriku kesklööviga ühekõrgused. Külglöövi kohale ehitati kesklöövi välisseina ja tugipiilari vahele tugikaared
Rauaga reaktsioon toimus kiiremini, sest raud on metalliline aine ning metall reageerib kiiremini happega. Ma järeldasin selles katses, et raud reageerib kiiresti vahet pole, mis protsendilise soolhappega kiiresti. Katse 3. Temperatuuri mõju reaktsiooni kiirusele. Kolmandas ja viimases katses ma kasutasin kahte katseklaasi, kus oli juba varasem 3%-line soolhape ja magneesium ning 3%-line soolhape ja raud. Lisaks selle kasutasin ka põletit. Viimases katses pidin põleti leegi juures kuumutama mõlemat katseklaasi ning vaatama, mis peale seda toimub. Mõlema lahuse kuumutamisel tekkis vesinik, sest põlemisreaktsioonis tekib alati vesinik. Raua kuumutamisel tekkis kiirem reaktsioon kui magneesiumi kuumutamisel, kuna raud on metalliline kena ja metalliline lahus reageerib kiiremini kuumusele. Mõlemal tekib vesinik, aga raud hakkab keema ja magneesium läheb kergemaks. ENESEANALÜÜS
Rauaga reaktsioon toimus kiiremini, sest raud on metalliline aine ning metall reageerib kiiremini happega. Ma järeldasin selles katses, et raud reageerib kiiresti vahet pole, mis protsendilise soolhappega kiiresti. Katse 3. Temperatuuri mõju reaktsiooni kiirusele. Kolmandas ja viimases katses ma kasutasin kahte katseklaasi, kus oli juba varasem 3%-line soolhape ja magneesium ning 3%-line soolhape ja raud. Lisaks selle kasutasin ka põletit. Viimases katses pidin põleti leegi juures kuumutama mõlemat katseklaasi ning vaatama, mis peale seda toimub. Mõlema lahuse kuumutamisel tekkis vesinik, sest põlemisreaktsioonis tekib alati vesinik. Raua kuumutamisel tekkis kiirem reaktsioon kui magneesiumi kuumutamisel, kuna raud on metalliline kena ja metalliline lahus reageerib kiiremini kuumusele. Mõlemal tekib vesinik, aga raud hakkab keema ja magneesium läheb kergemaks. ENESEANALÜÜS
ahjus, suhteliselt madalal temperatuuril (~100 °C) suitsuses ja niiskes keskkonnas. BBQ liha omandab kergelt suitsuse maitse ning on tänu aeglasele valmimisele mahlasem kui grill-liha." · Õiget BBQ-d tehakse spetsiaalses BBQ ahjus. · BBQ ahjusid on mitmetes mõõtmetes ülisuurtest kuni miniatuurseteni, sh ka kokkupandavaid. · BBQ ahjul on eraldi kütte- ja küpsetuskolle. · Küpsetuskoldes asub rasva ja veevann, mis aitab summutada leegi põletavat kuumust ja annab lisaniiskust. Veevanni kohal asub küpsetusrest liha jt toiduainete jaoks. · Osadel BBQ ahjudel on küttekolde peale ehitatud nn wok-pann, kus on võimalik praadida grillvorste/liha, valmistada wokirooga või kuumutada mop-kastmeid. · Enamus BBQ ahjudest on kahe korstnaga, sest ühe korstnaga ahjus ei jaotu kuumus ja suits ühtlaselt. Kütte- ja küpsetuskollet ühendab üldjuhul üks suitsulõõr, mis suubub küpsetuskolde keskkohta, et suits jaguneks ühtlaselt.
· Väike niiskussisaldus · Hea vormi- ja mõõdupüsivus · Hea elektiseeruvus · Talub päikesevalgust · Värvub halvasti, aga värvikindlus on hea POLÜAMIID (PA) Põletuskatse (1). Leegile lähenedes hakkab kiud sulama, kuid mitte kohe põlema. Leegis hoides põleb keskmise leegiga, kuid leegist eemaldamisel leegi suurus väheneb ning kohati ka leek kustub ja kiud hakkab hõõguma. Lõhn on väga tugev ja ebameeldiv. Järgi jääb mustjas tuhatomp. Märguvuskatse (1). Vee pinnale asetades ei märgu eriti, on suhteliselt vett hülgav. Kanga nurgad hakkab siiski niiskust imama ja hakkab tasakesi anuma põhja vajuma. Jõudu rakendades vajub see lõpuks vette. Välja võttes tundub nagu märg plaaster või side. Põletuskatse (2). Süttis kiiresti ja suure leegiga ja pritsis isegi natuke sädemeid.Kanga kiud
põlemisel õhu mitteküllaldasel juurdepääsul, kusjuures suits läbib sel juhul tavaliselt ka vesifiltri. Kasutatakse ka nn suitsupreparaate (suitsupulbreid, suitsuvedelikke, suitsusoola jne), mis annavad samuti lihale suitsumaitset. 4.Barbecue ehk BBQ Õiget BBQd tehakse spetsiaalsetes BBQ ahjudes. On olemas suured ja keskmised BBQahjud ning ka väiksemad, kokkupandavad ahjud. BBQ ahjul on küttekolle ja küpsetuskolle eraldi. Küpsetuskoldes asub veevann, mis aitab summutada leegi põletavat kuumust ja annab lihale lisaniiskust. Veevanni kohal asub küpsetusrest liha jt toiduainete jaoks. Osadel BBQahjudel on küttekolde peale ehitatud nn wokpann, kus on võimalik praadida liha, valmistada wokirooga või kuumutada mopkastmeid. Küpsetusprotsess algab ahju kütmisega. Kui temperatuur on u 100°C, võib asetada liha küpsetuskoldesse ning anda sellele puhast valget suitsu (paarikilose liha puhul u 1 tund).
Uuritav aine viiakse kroomnikkel- või plaatinatraadist leeknõelal leeki. Erinevad metallide kloriidid annavad gaasipõleti leegis erinevaid värvusi. Na-soolad – kollane K-soolad – lilla Ca-soolad – telliskivipunane Ba-soolad – roheline Sr-soolad – karmiinpunane Enne soola leeki viimist tuleb kontrollida nõela puhtust. Selleks kastetakse nõel kontsentreeritud soolhappesse ja viiakse leeki. Kui nõel on puhas, siis leek ei värvu. Leegi värvumisel tuleb nõela korduvalt kasta happesse ja kuumutada, kuni see enam ei värvu. Tundmatu sool nr.7 Viisin läbi leekreaktsiooni, mis ei paistnud andvat mingisugust iseloomulikku leekreaktsooni, järelikult jäi üle, et tegemist võis olla NH 4 -soola või Mg-soolaga. Lahustasin soola destilleeritud vees ja lisasin lahusele NH 4+ ioonide tõestamiseks Nessleri reaktiivi. Tekkis pruun amorfne sade, mis tähendab, et antud soola puhul oli tegu NH4-soolaga. Järeldus Tundmatu sool nr
pöörama.Pealtnäha kerge protseduur kuid selle loomiseks on nähtud kõvasti vaeva. Reaktiivmoototitega lennukitel on oluliselt parem manööverdamis võime.Piltidel Vene ja USA päritolu MIG(paremal) ja F-15(vasakul). Tänapäeval on reaktiivliikumine saanud ka uue kasutusala.Nimelt raketindus,seal on reaktiivliikumine eriti hästi näha sest enne starti hakatakse pritsima kütust või gaasi ja kui rakett hakkab liikuma siis tekib meeletu tolmu ja leegi pilv ümber selle koha kust väljuvad gaasid.Järgmisel hetkel sööstabgi rakett läbi õhu avakosmose poole. Kuid enne rakettide starte arvutati isegi kuidas kuuni jõuda. Kogu teekonna Kuuni võis jagada kolme etappi. Esimene etapp on eraldumine Maast ning eemaldumine sellise kauguseni, kus aparaat võib tänu saavutatud kiirusele tunda end peaaegu vabana Maa külgetõmbest. See osa teest läbitakse järk-järgult suureneva kiirusega, kuni see on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
