Relvaõpe (0)

Automaat Galil ja selle kasutamine: omapäraks statsionaarne punatäppsihik ning ergonoomiline plastist kaba ja laeosa. Relva lihtne käsitseda ning laskmise ajal on stabiilne ja täpne. Tähtsad on õiged relvakäsitlusvõtted ja järjekord, kuna need väldivad isegi väikeste vigastuste teket. Automaat Galil osaline lahtivõtmine: 1. eemaldage relva küljest salv 2. kontrollige relva. Vinnastage relv,veendudes, et padrunit pole padrunipesas ja sooritage kontrolllask 3. eemaldage lukukoja kaas. 4. eemaldage taandurmehhanism 5. eemaldage gaasikolp, lukk ja lukuraam . 6. eemaldage gaasitoru ja laesäär 7. hoidke vasaku käega kinni laesäärest, parema käe pöidlage suruge üles laesääre ühendusmuhvi fiksaator. Vasaku käega lükake laesäärt ettepoole , kuni see vabaneb kaitseseadest. SÕDUR EI TOHI RELVA ROHKEM LAHTI VÕTTA ! Ballistika : Siseballistika on ballistikaharu, mis käsitleb kuuli liikumist relva raua õõnes ja teisi rauaõõnes toimuvaid protsesse. Välisballistika tegeleb kuuli lennu probleemidega. Lask on kuuli väljapaiskumine laskurrelva rauaõõnest paiskelaengu põlemisel tekkinud gaaside toimel. Paiskelaeng on püssirohulaeng, millega kuul paisatakse ettenähtud algkiirusega rauaõõnest välja. Püssirohi põleb alguses muutumatus ruumis, tekib kõrge rõhk ja temp. Kuul hakkab liikuma mööda rauda. Pärast kuuli rauast väljumist kutsuvad püssirohugaasid esile leegi ja lööklaine-tekitab lasu puhul heli. Tõrge on relva või laskemoona rike , mille puhul pärast päästikule vajutamist lasku ei toimu. Viitlasu puhul põleb paiskelaeng aeglasemalt kui normaalse lasu puhul. Lasu tekkimisel vaadeldakse nelja perioodi: 1. eelperiood algab paiskelaengu süttimisega ja lõpeb kuuli liikuma hakkamisega rauaõõnes. 2. esimene ehk põhiperiood algab kuuli liikuma hakkamisega ja lõpeb püssirohu täieliku põlemisega 3. teine periood kestab püssirohu täieliku põlemise momendist kuni kuuli väljumiseni rauast. 4. kolmas e gaaside järelmõju periood kestab alates kuuli väljumisest rauast kuni hetkeni, mil püssirohu gaasid kuulile enam mõju ei avalda. Kuuli algkiiruseks peetakse kuuli kiirust pärast püssirohugaaside mõju lõppemist kuulile. Kuuli algkiirus sõltub: 1. raua pikkusest 2. kuuli massist 3. püssirohu massist, temp ja niiskusest 4. püssirohu terade kujust ja mõõtmetest 5. laasimistihedusest. Põhjuste hulka, mis kutsuvad esile iga kuuli erineva algkiiruse , kuuluvad: 1.