Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Küünla parafiini kütteväärtuse määramise protokoll (0)

1 Hindamata
Punktid
Praktiline töö
Eesmärk: määrata küünla ( parafiini ) kütteväärtus
Töövahendid: statiiv , kolb, mõõtesilinder, kaal, temperatuuri mõõtev aparatuur , küünal, kaas (kolbi ava isoleerimiseks)
Sõltumatu suurus:
vee kogus
Sõltuv suurus: ära põlenud parafiini mass, temperatuur
Konstantsed suurused: vee erisoojus (c = 4200 J/(kg·ºC)), aeg (kui kaua vett küünla kohal kuumutasime)
Töö käik:
  • kokku tegime neli katset, esimesel katsel võtsime 50ml, teisel 60ml, kolmandal 70ml ja neljandal 90ml vett
  • esmalt mõõtsime põletamata küünla massi, hiljem iga kord pärast põletamist, et saada ära põlenud küünla massi koguse (Δm)
  • vee kallasime kolbi ning asetasime statiivi abil küünla leegi kohale nii, et leek puudutas kolbi põhja
  • Vesi soojenes küünla parafiini põlemisel eraldunud soojuse tõttu.
  • katse käigus tuli kolbi ava katta kinni/ isoleerida , et parafiini põletamisel saadud energia ei kanduks edasi ümbritsevasse õhku, vaid suunduks vette
  • mõõtsime iga katse juures vee temperatuuri enne ja pärast küünlaga soojendamist
  • iga katse korral kuumutasime vett küünla kohal ~1min
  • tulemused kandsime tabelisse
Tabel:
vee mass (kg)
m1(kg)
m2(g)
Δm (g)
t1(°C)
t2(°C)
Δt (°C)
Qvesi= cmΔt (J)
k=Q/Δm (MJ/kg)
0,05
0,01325
0,01319
0,00006
25,2
31,8
6,6
1386
23,1
0,06
0,01319
0,01313
0,00006
24,2
29,4
5,2
1310,4
21,8
0,07
0,01313
0,01307
0,00006
22,4
26,9
4,5
1323
22,05
0,09
0,01307
0,013
0,00007
22,3
26,5
3,5
1323
18,9
Qvesi= cmΔt c = 4200 J/(kg·ºC)
Qvesi=Qpõlemine Qpõlemine=m·k k=Qvesi/Δmparafiin=MJ/kg
keskmine kütteväärtus: 21,4625 MJ/kg
kütteväärtus näitab kui palju energiat vabaneb 1kg põlnud kütuse kohta
Analüüs:Katse käigus oli tunda, et küünla juures on soe ja lisaks veele soojenes ka veeanum s.t. küünla põlemisel eraldunud soojus ei kulunud ainult vee soojendamiseks, kuigi katsime kolbi ava ning üritasime võimalikult vähe energiat kolbi seest ümbritsevasse õhku lasta, toimus see ka väljaspool kolbi ennast. Soojushulka, mis kulub õhu ja anuma soojendamiseks, on keeruline arvutada, seega oli mõistlik see lihtsalt arvestamata jätta. Samuti oli oluline, mitte lasta veel aurustuma hakata, kuna selleks kulub suur soojushulk , seega lasime iga katse juures küünlal põleda ligikaudu võrdsetel aegadel (~1min), väiksema vee kontsentratsioonide puhul oli näha katses, et selle aja jooksul hakkas vesi juba vaikselt mullitama.
Küünla parafiini kütteväärtuse määramise protokoll #1 Küünla parafiini kütteväärtuse määramise protokoll #2
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-03-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor hapukurgid007 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

FAASISIIRDED
12
pdf

FAASISIIRDED

Sulamiseks vajalik soojushulk Q =m , kus m on sulatatava keha mass ja tema sulamissoojus. Sulamine toimub kindlal, igale ainele iseloomulikul sulamistemperatuuril. Aurustumiseks vajalik soojushulk Q = rm , kus m on aurustatava vedeliku mass ja r aurustamistemperatuurile vastav aurustumissoojus. Aurustumissoojus sõltub temperatuurist ja tavaliselt antakse see aine keemistemperatuuri jaoks. Aine põlemisel eralduv soojushulk Q =m , kus m on põletatava aine mass ja aine kütteväärtus. 1 Näidisülesanne 1. Kui suur on 3 kg alumiiniumi soojendamiseks temperatuurilt 20 0 C temperatuurini 80 0 C vajaminev soojushulk? Lahendus. Antud: Teeme joonise, mis kujutab t1 = 20 0C alumiiniumitüki kolme olekut. t2 = 80 0C Algul on alumiinium m = 3 kg temperatuuril t1, siis teda c = 890 J/(kg·K) soojendatakse (antakse juurde Q=

Füüsika
Neljakoolikatsed füüsika
16
odt

Neljakoolikatsed füüsika

Valguse peegeldumine on Kui valguskiir läheb tihedamast Igal materjalil on α˳ mingi kindel nurk, nähtus, kui valgus langeb kahe keskkonnast hõredamasse ja mille korral algab täielik keskkonna valguspinnale ning langemisnurka suurendada, siis sisepeegeldus. pöördub sealt tagasi esimesse suureneb ka murdumisnurk ja mingil α˳(vesi) = 49° keskkonda. hetkel saab ta võrdseks. Murdumist ei toimu ja kogu valgus peegeldub α˳- täieliku sisepeegelduse piirnurk esimesse kekskonda tagasi. γ=90° Valguse murdumine on Kui valgus murdub hõredamast Kui valgus murdub tihedamast füüsikaline nähtus kui valguskiir keskkonnast tihedamasse, siis keskkonnast hõredamasse, siis tema langeb kahe keskkonna tema kiirus väheneb

Füüsika



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun