Peaaegu mitte kunagi ei ole ühe C juures mitut hüdroksüülrühma, kuna sellised ühendid ei ole püsivad. Mitme hüdroksüülrühmaga ühendite lõpud on diool, -triool jne. Füüsikalised omadused: Kuna hüdroksüülrühma vesinikul on positiivne osalaeng, võib ta hästi osaleda vesiniksideme moodustumisel. Alkoholid võivad moodustada vesiniksidemeid omavahel ja ka vee molekulidega. Sellest ongi tingitud alkoholide hüdrofiilsus ning hea lahustuvus vees. Alkoholide lahustuvus vees sõltub süsinikahela pikkusest lühikese süsinikahelaga alkoholid lahustuvad vees väga hästi, pikema ahelaga halvasti. Alkoholid on narkootilise toimega ja mürgised. Metanool ja kõrgemad alkoholid (alates C6) tekitavad nägemisorganite pöördumatuid kahjustusi. C 2 C4 (eriti hargnemata ahela puhul) on vähem mürgised st. nende surmav kogus võib ulatuda mitmesaja grammini. Süsiniku arvu suurenemise määral kasvab alkoholide keemistemperatuur.
vedelgaas ehk baloongaas saadakse toornaftast karkkimise teel 13. isomeeria nähtus, kus ainel on ühesugune elementkoostis, kuid erineva ehituse tõttu erinevad omadused Milliste omaduste poolest sarnanevad homoloogid ja milliste omaduste poolest homoloogid erinevad üksteisest ? Süsiniku aatomite arvu kasvades kasvavad homoloogidel ka molekulmass, tihedus, sulamis- ja keemistemperatur. Reeglina väheneb aga homoloogilises reas süsinikuahela pikenedes ainete lahustuvus vees.Erinevus on see, et 5 -15 liikmeni on toatemperatuuril vedelas ja alates 16 liikmest heksadekaanist- on alkaanid tahkes olekus. Alkaani molekuli ehitus, tetraeedrilise süsiniku moodustumine (sp3 süsinik), miks ei ole alkaanide ahelad sirged, vaid sik-sakilise kujuga ? Alkaanid on sellised süsiniku ja vesiniku ühendid, kus ühe süsiniku aatomid on seotud nelja kovalentse üksiksidemega teiste aatomitega.
C2H5 OH etanool ka etüülalkohol e piiritus Vajadusel näidatakse ka hüdroksüülrühma asukoht CH3-CH(OH)-CH2-CH3 2-butanool CH3-CH(OH)-CH(OH)-CH3 2,3-butaandiool CH3-CH(CH3)-CH(OH)-CH3 3 - metüül-2-butanool Füüsikalised omadused Lihtsamad alkoholid on suhteliselt kõrgete keemistemperatuuridega ja vees hästi lahustuvad. Molekulmassi kasvuga väheneb lahustuvus kiiresti. Mitmealuselised alkoholid lahustuvad paremini, kui vastavad ühealuselised. Suhteliselt kõrged keemistemperatuurid on seotud molekulivaheliste vesiniksidemete tekkimisega,Hea lahustuvus vesiniksidemete tekkega vee ja alkoholi vahel R -O-- H+ .....O-H2 Vesiniksidemed mõjutavad oluliselt füüsikalisi omadusi - aldehüüdide molekulide vahel neid pole CH3CH2OH On OH (või NH) side Etanool M = 46 Keeb Lahustub
suurusjrgus 1-4% olenevalt nafta kvaliteedist. isomeeria- kui ainetel on sama molekuli koostis ja molekulmass, kuid erinevad omadused. 1.) Milliste omaduste poolest sarnanevad homoloogid ja milliste omaduste poolest homoloogid erinevad ksteisest ? Ssiniku aatomite arvu kasvades kasvavad homoloogidel ka molekulmass, tihedus, sulamis- ja keemistemperatur. Reeglina vheneb aga homoloogilises reas ssinikuahela pikenedes ainete lahustuvus vees.Erinevus on see, et 5 -15 liikmeni on toatemperatuuril vedelas ja alates 16 liikmest heksadekaanist- on alkaanid tahkes olekus. 2.) Alkaani molekuli ehitus, tetraeedrilise ssiniku moodustumine (sp3 ssinik), miks ei ole alkaanide ahelad sirged, vaid sik-sakilise kujuga ? Alkaanid on sellised ssiniku ja vesiniku hendid, kus he ssiniku aatomid on seotud nelja kovalentse ksiksidemega teiste aatomitega. Kui ks ssinik on seotud nelja vesiniku aatomiga, kusjuures ssiniku ja
kordajad reaktsioonivõrrandis lähevad astmeteks) rasklahustuva elektrolüüdi küllastunud lahuses. ühend sadeneb välja, kui tema ioonide kontsentratsiooniline korrutis ületab lahustuvuskorrutise väärtuse. sadet moodustub seni kui need võrdseks saavad. mida väiksem on KL, seda halvemini aine lahustub! Küllastunud lahus – lahus,ּmisּsisaldabּantudּtemperatuurilּjaּrõhulּmaksimaalseּ koguseּlahustunud ainet (tasakaal) Lahustuvus – aineּmaksimaalneּsisaldusּlahusesּ(võiּlahustis)ּehkּküllastunud lahuse kontsentratsioon antud tingimustes. Molaarlahustuvus (mol/dm3) – lahustunud aine moolide arv 1dm3 küllastunudּ lahuseּkohtaּ(küllastunudּlahuseּmolaarrneּkontsentratsioon). molaarne lahustuvus s – maksimaalne moolide arv ainet, mis lahustub 1 dm3 lahuses. ;
· Vitamiin A eelühend, mille funktsiooniks on nägemisprotsessi tagamine. Lisaks sellele vitamiin A tõkestadab loomorganismides lipiidide oksüdatsiooni ning kaitseb silmi kahjuliku sinise ja UV-kiirguse eest. · Tagada rakkudevaheline suhtlus. Tähtsaim karoteeni isomeer on -karoteen, mis esineb punakas-oranzide kristallidena, mis sulavad temperatuuril 183184 ºC. -karoteen ei lahustu vees ja vesilahustes, ka polaarses lahustis on lahustuvus küllaltki piiratud, kuid apolaarsetes orgaanilistes lahustites lahustub - karoteen hästi. Puhtal -karoteenil on apolaarsetes lahustites iseloomulikud neeldumismaksimumid spektri sinises piirkonnas 425, 450 ja 480 nm juures. Karotenoidid on kõik värvilised, värvus varieerub kollasest üle oranzi kuni tumepunaseni. Mida rohkem karotenoid neelab valgust spektri nähtava osa lühematel lainepikkustel ja peegeldab pikematel lainepikkustel, seda intensiivsem on tema punane värvus. Karotenoidide
BITUUMENMATERJALID · leektäpp Olemus ja liigitus · lahustuvus vees Hea keemilise püsivusega, veetihedad, värvilt mustad või tumepruunid. · lahustuvus kloroformis Toa temp. tahked, sitked või vedelad. Temp. tõstes vedelduvad sujuvalt. · viskoossus - vedelatel bituumenitel Bituumenite baasil valmistatakse: · murdumistäpp - teebituumenitel · bituumenemulsioone Pehmumitäpp · asfaltmörte ja -betoone Kuuli ja rõnga meetodil.
vahelised nurgad on võrdsed (109,5). Tingituna süsiniku aatomi tetraeedrilisest ehitusest ehk sidemete vaheliste nurkade võrdse paiknemise tõttu, on kõik süsiniku ahelad siksakilise ehitusega. Alkaanide füüsikalised omadused (tihedused, sulamis- ja keemistemperatuurid, miks on hargnenud ahelaga alkaanide sulamis-ja keemistemperatuurid madalamad, kui neile vastavatel sirge ahelaga alkaanidel?, alkaanide vees lahustuvus, miks alkaanid lahustuvad vees halvasti?, hüdrofoobsete ja hüdrofiilsete ainete omadused ja näited, gaasiliste alkaanide ohtlikkus). Molekulmassi kasvades kasvad ka tihedus, sulamis- ja keemistemperatuur. Pikema hargnemata ahelaga alkaanidel on omadus üksteise külge liibuda, sest nende kokkupuutepind on suurem. Selles tulenevalt suuremate molekulivaheliste jõudude ja vastastikmõjude tõttu läheb vaja nende lõhkumiseks rohkem energiat ja seeg aka kõrgemat temperatuuri.
ainete tahk-umisel. Sulamid on mitmekomponentsed süsteemid, Keemisi reaktsioone jaotatakse: ained nagu aktiivsüsi, silikagul. mis koosnev-ad ühest või enamast tasakaalulisest faasist. 1) Lihtreaktsioonid ja liitreaktsioonid Liitreaktsioonid on 6.4 Gaaside lahustuvus vedelikes. Henry-Daltoni seadus. Keemilistelt omadust-elt ja kristall struktuuril lähedaste ainete reaktsioonid, mis kulgevad ühes staadiumis, kusjuures elementaar akti Vedelikud lahutavad gaasi piiratult ja tasakaalu korral on gaasi lahuste tahkumisel krista-lluvad komponendid koos ja tekivad väljendav võrrand ühtib reaktsiooni üld võrrandiga. Enamasti on kontsentratsioonide suhe gaasi ja vedelgaasis antud temp-ril jääv
Kasutamine: · O3: veepuhastusjaamades(tapab baktereid) · O2: Põlemisreaktsiooni läbiviimiseks e. Energia tootmiseks ; nt:meditsiinis Halogeenid Floor,Kloor,Broom,Jood Lihtainena 2 aatomilised molekulid( F2;Cl2;Br2;I2) Kõigil on oksüdatsiooniaste -1, ülejäänutel 2;5;7... v.a F Füüsikalised omadused: · F(kollakas) · Cl(rohekas kollane) · Br(Vedelik ja aur pruunid) · I(hallikas, must; metallse läikega; aur on aga lillakas) · Vees lahustuvus ülevalt alla väheneb Keemilised omadused: · F on kõige aktiivsem; I on kõige vähem aktiivsem · Kõik reageerivad H2-ga( H2+F22HF) · Tugevam halogeen tõrjub nõrgema tema ühendist välja( 2NI+Cl22NaCl+I2) Flour Kõige katiivsem mittemet. Nim. Ka ,,kõigesööjaks" sest ta reageerib aktiivselt enamiku liht-ja liitainetega. Reageerib H2O(H2O+F22HF+O) Kasutamine:freoonide valmistamisel Kloor
Pedosfäär`i mõisted Murend kivimite purunemise tagajärjel tekkinud pude materjal. Murenemisena käsitletakse kivimite(litosfääri), õhu(atmosfääri), vee(hüdrosfääri) ja organismide(biosfääri) koos- ning vastasmõjust tingitud protsesse Maa pinnal, millede tulemusena kivimid/setendid ehk murenemise lähtekivimid purunevad (desintegreeruvad) ning muutub nende keemilise ja mineraalne koostis. Põhimõtteliselt on murenemisprotsessid tingitud lähtekivimi püüdest murenemise näol saavutada (pindmiste) keskkonnatingimustega tasakaalulist seisundit. Murenemise intensiivsust ja kulgu kontrollivad kolm peamist faktorit: · lähtekivimi litoloogia, · kliima, · maapinna morfoloogia. Kivimi litoloogiast (kõvadus, poorsus, lõhelisus ja mineraalne koostis, mineraalide lahustuvus) sõltub kivimi murenemistundlikus. Konkreetse piirkonna klimaatilised tingimused ja maapinna morfoloogia faktorid mõjutavad mu...
Maltoos tekib kahe glükoosi ühinemisel (linnasesuhkur) Laktoos tekib glüktoosi ja galaktoosi ühinemisel (piimasuhkur) Kirjelda sahharoosi ja laktoosi. Sahharoos on kristalne aine, mis sulab temperatuuril 185, sellest kõrgemalt algab dehüdraatimine, mille käigus aine muutub tumepruuniks ja saadakse karamell. Hüdrolüüsil tekivad gülkoos ja fruktoos ning saadakse invertsuhkur. Laktoos sisaldub piimas, lahustuvus on väiksem ja ta pole nii magus kui teised disahhariidid. Polüsahhariidide kolm gruppi Struktuursed polüsahhariidid (tselluloos), varupolüsahhariidid (tärklis), muude ülesannetega sahhariidid (tarretis) Kirjelda tselluloosi- koostis, saamine, omadused, kasutamine Ehitatud B-glükoosi jääkidest, pikad mokekulid ühinevad omavahel vesiniksidemete abil, nii moodustuvad kiud. Tavaliselt on rakukestad ehitatud tselluloosist
Braconnot 1811. aastal seentest. Alles 1830. aastal isoleeriti sama ühend putukate välisskeletist ja sellest ajast kannab ta nime kitiin. Kitiin on hargnematu polüoos. Kitiin on eriliselt vastupidav, elastne, ei lahustu vees. Kitiin laguneb looduslikult ensüümide mõjul, millest tuntum on kitinaas. KITOSAAN Kitiini levinum keemiline teisend on kitosaan, mille ehitusüksustes puudub atsetüüljääk. Kitosaani Kitosaani eeliseks kitiiniga võrreldes on tema lahustuvus vees. Kitosaani sünteesivad mitmed seened ja seda ainet saab ka kunstlikult valmistada Kitosaan pole toksiline ega põhjusta allergiat. KITIINI JA KITOSAANI KASUTUSALAD Kitiini ja kitosaani kasutatakse heitvete puhastamisel siduva komponendina, metalliioonide püüdjana, sideainena liimi- ja tekstiilitööstuses, täitva ja tugevdava koostisosana paberi valmistamisel. Kosmeetikatööstuses kuulub kitosaan
Normaalne on 2 tassi päevas. Suhkur/valgejahu/sokolaad Narkootikumid - Kanepipreparaadid Keelatud kanep: Marihuaana - peenestatud kuivatatud lehed. Hasis - vaigust. Heroiin - Heroiin leiutati algselt ravimina, kuid veidi peale selle kasutuselevõttu hakati mõistma, kui tugevat sõltuvust tekitav see aine tegelikult on. See on üks levinumaid narkootikume. Sellel on väga ebameeldivad võõrutusnähud ning hea lahustuvus rasvas, mis teeb sellest maailma kõige enam sõltuvust tekitava aine. Morfiin - Kokaiin - Kokaiin on tugevalt harjumust tekitav narkootikum. Kuigi see on nimekirjas allpool nikotiini ja alkoholi, on selle mõju kasutajale palju raskem. Kokaiin pidurdab dopamiini tagasiimendumist ajus, mille tõttu väheneb aja jooksul dopamiiniretseptorite arv. 2. Psüühiline sõltuvus - inimene tahab saada ainest tulenevat mõnu, mõjub meeldivalt
9. Mis on ferriit (F) Student Response Value Correct Answer A. Süsiniku tardlahus rauas. 100% B. Süsiniku tardlahus rauas C. Raua ja süsiniku keemiline ühend D. Raua ja süsiniku eutektoidne mehaaniline segu Score: 1,5/1,5 10. Palju on Ferriidi süsiniku lahustuvus toatemperatuuril tasakaaluolekus(massiprotsentides)? Student Response Value Correct Answer A. 0.01% 100% B. 0.02% C. 0.8% D. 6.67% Score: 1,5/1,5 11. Palju on Austeniidi maksimaalne süsiniku lahustuvus 1147 C juures (massiprotsentides)?
Tasakaaluvôrrandid; k(f-1) + f ( faasi sisene); v = P - vôrrandite konstantsel rõhul. arv; v = k - f + 2 A: on CaI2 kristallid CaCl2-s. on CaCl2 lahus CaI2-s. 18.Ühekomponendiliste süsteemide kirjeldamine Lahustuvus paraneb temp alanemisega. Absoluutset faasidiagrammi abil.. Vee olekudiagramm. mittelahustuvust ei ole. B: siin piiramatu lahustuvus tahkes ja v=k-f+2;v=3-f ühe komponendi süsteemi jaoks faaside reegel: vedelas daasis. Järelikult on metallid väga sarnased (mõõdud) kõigil tasakaalujoontel on vabadusastmete arv 1
mittepolaarne aine lahustub mittepolaarses lahustis. Reeglina on antud aine lahustamiseks parimad solvendid need, mis sarnanevad ainega eelkõige oma polaarsuselt. *Vesi kui polaarne solvent sobib hästi polaarsete, ioonsete ja vesiniksidet andvate ainete lahustamiseks. *Mittepolaarsete ainete (nt vahad) lahustamiseks sobivad hästi heksaan ja tetrakloroeteen. Kõrgemal temperatuuril toimub ainete lahustumine reeglina kiiremini. See aga ei tähenda, et kõrgemal temperatuuril oleks lahustuvus alati suurem. *Nii on enamuse gaaside lahustuvused kõrgemal temperatuuril madalamad. *Enamuse tahkete ainete lahustuvus kasvab temperatuuri tõustes. 34. Mis on lahustuvus? Mis on küllastuspunkt? Lahustuvus - aine omadus lahustuda mingis lahustis - näitab aine suurimat massi, mis lahustub antud temperatuuril 100 g vees. · Praktikas jaotatakse ained hästilahustuvateks (> 2 g/100 g), vähelahustuvateks (0,1 - 1 g/100 g) ja praktiliselt mittelahustuvateks (< 0.1 g/100 g) (saab leida
energeetiliselt soodne. Teiseks, nähtuvalt vee kõrgest dielektrilisest konstandist varjestab vesi efektiivselt laenguid ja seega on ioonilist kristalli koos hoidvad elektrostaatilised interaktsioonid vesikeskkonnas oluliselt nõrgestatud. Veemolekulide polaarse iseloomu tõttu lahustuvad vees ka sellised mitteioonsed kuid polaarsed orgaanilised ühendid nagu amiidid, fenoolid ja estrid. Hüdrofoobsed molekulid vesilahuses Hüdrofiilsete molekulide vees lahustuvus põhines nende energeetiliselt soodsal interaktsioonil veemolekulidega. Seega pole üllatav, et ühendid nagu süsivesinikud, mis ei ole võimelised moodustama vesiniksidemeid ja ei ole ka polaarsed, lahustuvad vees ainult väga piiratud koguses. Selliseid molekule nimetatakse hüdrofoobseteks (vett kartvad). Erinevalt hüdrofiilsetest molekulidest ei moodustu hüdrofoobsete molekulide ümber hüdratatsiooni kihti.
Molaarne kontsentratsioon- näitab lahustunud aine moolide arvu ühes kuupdetsimeetris (ühes liitris) lahuses. Molaalne kontsentratsioon- näitab lahustunud aine moolide arvu 1 kilogrammis lahustis. Moolimurd- näitab lahustunud aine moolide arvu suhet lahusti ja kõikide lahustunud ainete moolide arvu summasse. Kui lahus koosneb lahustist ja vaid ühest lahustunud ainest, siis - Massimurd, Massi- või mahuprotsent jne. 3. Lahustuvus. Lahustumise molekulaarne olemus, rõhk ja gaaside lahustuvus (Henry seadus), temperatuur ja lahustuvus, lahustumisentalpia ja entroopia. Lahustuvus– küllastatud lahuse kontsentratsioon. Molaarne lahustuvus on aine molaarne kontsentratsioon küllastunud lahuses. Henry seadus : gaaside lahustuvus konstantsel temperatuuril on proportsionaalne nende osarõhkudega: C=KHP. Kõrgemal temperatuuril toimub ainete lahustumine reegline kiiremini. Gaaside lahustuvus kõrgemal temperatuuril on madalam
· Vedel molekulidevaheline kaugus on suurem ja nad võivad üksteisest mööduda. · Gaasiline molekulidevaheline kaugus on suur ja nad liiguvad täiesti vabalt. Aine füüsikalised omadused omadused, mida saab mõõta ja jälgida ilma ainet ja tema koostist muutmata: · Värvus, · Sulamis-, keemistemperatuur, · Tihedus Aine keemilised omadused omadused, mis on seotud aine koostise muutusega, keemiliste reaktsioonidega: · Lahustuvus, · Oksüdeerumine, redutseerumine Materjal keemiline aine, mille kasutamisel ei toimu keemilisi muutusi. Materjaliteadus uurib materjalide struktuuri, omadusi ja kasutamist. Materjalid võivad olla: · Lihtained (puhtad gaasid, - metallid), · Lihtainete segud (õhk), · Liitainete segud, · Liht- ja liitainete segud. Materjalide omadused: · Tihedus, · Sulamistemperatuur, · Kõvadus, · Värvus, · Tugevus, · Elektrijuhtivus,
elektronipaar on enam kui ühe aatomi valduses ja molekulide osadel on erinimelised osalaengud, tekib 2 erineva mittemetalli vahel Keemiline iooniline side - Kristalli moodustavate ioonide korrapärane ruumiline asetus, tekib metalli ja VIA ja VIIA elementide vahel Ioonilist sidet iseloomustab : 1)esinevad ainult molekulidena või auru olekus 2)moodustavad ioonilise kristalli võre 3)nendel on iseloomulik tahke agregaatolek 4)hea lahustuvus vees 5)tahkena ei juhi elektrivoolu, vees lahustunult juhib 6)kõrge sulamistemperatuur, alates 2000 kraadist 7)mehaaniliselt kõvad ained 8)haprad Elektronegatiivsus avastas 1932.a teadlane Linus Pauling, EN all mõistetakse aatomi võimet tõmmata keemilises sidemes elektronid enda poole ja moodustada ühist elektronpaari. Mida parempoolsem tabelis on element, seda elektronegatiivsem ta on. EN ühikuks on võetud Li EN. E(Li)=1,0. Metallide EN on üsna väike
KEEMIA PÕHIMÕISTED! 1. Keemia aine- keemia on teadus, mis käsitleb ainete koostist, ehitust, omadusi ja muundumist. Keemia uurib keemilisi elemente ja nende ühendeid. 2. Molekulaar-atomistlik teooria- selle teooria kohaselt koosnevad ained molekulidest, molekulid omakorda aga aatomitest. 3.Puhas aine- aine, mis ei sisalda lisandina teisi aineid (puhas vesi, puhas NaCl jt) Füüsikalised omadused: keemis- ja sulamistemperatuur, tihedus, värvus, lahustuvus vees Keemilised omadused: reageerimine lihtainetega (hapnik, vesinik jt), keemiliste ühendite moodustamine. 5. Segu- koosneb mitmest ainest (õhk koosneb hapnikust, lämmastikust ja süsihappegaasist) 5. Keemiline element- teatud kindel aatomite liik. Elemendid on näiteks: vesinik, hapnik, süsinik, väävel jne. Senini teatakse 110 elementi. Elementi iseloomustavad tuumalaeng, elektronegatiivsus, oksüdatsiooniaste jt. Keemilised elemendid jaotatakse: metallid, mittemetallid ja poolmetallid.
lendub kergesti. Seetõttu hoitakse alkoholi sisaldavat segu kinnistes anumates. Alkohoolsete jookide kangust väljendatakse mahuosades. 40° 40 mahuühikule aseotroobile lisatakse vett ruumalani 100 mahuühikut. Füüsikalised omadused Narkootiline toime Alkoholide põlemise vaheühendid võivad olla väga mürgised (kesknärvisüsteemi kahjustused) Pikema ahelaga alkoholid tekitavad pöördumatuid nägemisorganite kahjustusi Hea lahustuvus vees Veest kergemad Keemilised omadused Alkoholide oksüdeerumisel saadakse: a) aldehüüde b) ketoone c) karboksüülhappeid Alkoholide kiirel oksüdeerumisel ehk põlemisel tekivad CO2 ja H2O. Metanool (CH3OH) Rahvapäraselt `'puupiiritus'' Sarnane etanooliga Piirituse lõhnaga, väga mürgine vedelik 5-10ml raske mürgitus, pimedaksjäämine 30ml surmav Kasutatav keemiatööstuses ravimid, lõhna- ja värvained, mürkkemikaalid
Karbonüülühendite liigitamine Aldehüüdide nomenklatuur ·Aldehüüdide nimetuse lõppliide on aal. ·Aldehüüdrühma süsinik võetakse tüviühendi süsinike nummerdamisel esimeseks. Ketoonide nomenklatuur ·Asendusnomenklatuuri korral on ketoonide nimetuse lõppliide oon, mille ette pannakse ketorühma süsiniku kohanumber. ·Funktsionaalnomenklatuuri korral kirjutatakse nimetusse mõlemad alküülrühmad ja lisatakse sõna ketoon. CH -CO-CH propanoon e. dimetüülketoon 3 3 CH CH CH COCH pentaan-2-oon e. metüülpropüülketoon 3 2 2 3 Ketoonide omadused · Kergesti lenduvad vedelikud · Vees lahustuvad · Narkootilise toimega · Kujundavad toiduainete lõhnabuketti Aldehüüdide redoksomadused ·Oksüdeerumine (ketoonidega ei toimu) CH CHO+Ag O®CH COOH+2Ag (hõbepeeglireaktsioon) 3 2 3 CH CHO+2CuO®CH COOH+Cu O (must à punane) 3 3 2 ·...
· Etanoolist e. etüülalkoholist valmistatakse alkohoolseid jooke. Seda etanooli saadakse suhkruid sisaldavatest ainetest (kartul, teraviljad) käärimis protsessi käigust. Alkoholid · Looduslikult tekkib see käärimisprotsessis pärmseente mõjul, ilma hapnikuteta, mida leidub alati õhus, puuviljades, marjades, pinnases, vees, mistõttu on suhkruid sisaldavate vedelike alkoholkäärimine looduses väga levinud. Alkoholid · Alkoholide lahustuvus vees sõltub süsinikahela pikkusest lühikese süsinikahelaga alkoholid lahustuvad vees väga hästi, pikema ahelaga halvasti. Alkoholid · Alkoholidest kõige toksiline on metanool. Ta mõjub surmavalt juba väga väikestes kogustes. · Etanool on mürgine suurtes kogustes ning pikaajalisel tarvitamisel. www.terviseamet.ee/kemikaaliohutus/uudised/u/artikkel/metanooli-uehtlustatud-klassifikatsioon-ja-m
Saadud andmete järgi arvutasin keedusoola protsendilise sisalduse algsegus. 2. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid. Mõõteseadmed : mõõtesilinder 250 cm3, areomeeter. Töövahendid : keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, filterpaber. Kemikaalid : tahke NaCl segus liivaga, destileeritud vesi. 3. Töö käik. Esmalt valasin koonilisse kolbi 50 cm3 destileeritud vett ja loksutasin segu, et soola lahustuvus vees oleks maksimaalne. Siis aestasin lehtri keeduklaasi üeale. Lehtrisse anin filterpaberi ja niisutasin seda, et ta liibuks täielikult lehtri seinale. Valsin segu mööda klaaspulka läbi lehtri keeduklaasi niikaua kuni koonilisse kolbi jäi alles ainult liiv, korraga täitsin filtirist 3/4. Kordasin 2 korda eelnevat sammu. Peale kolmandat korda pesin filtri, valades filtrisse 50 cm3 destileeritud vett, et saada kätte kogu sool mis võis jääda filtrisse
• CH3 — CH2 — CH2 — OH (propaan1ool), • HO — CH2 — CH2 — OH (etaan1,2diool) Omadused • Hapnik on nii C-st kui H-st elektronegatiivsem. • alkoholis on nukleofiilseks tsentriks hapnik ja elektrofiilseteks tsentriteks vesinik ja süsinik. • Alkohol on võimeline moodustama vesiniksidemeid • Füüsikalised omadused: Füüsikalised omadused on määratud vesiniksidemete moodustamise võimalustest ja süsivesiniku ahelast. • hea lahustuvus vees e. hüdrofiilsus (vesiniksidemed) ning madal keemistemperatuur (madalam kui veel). Keemilised omadused • Oksüdeerumine • Alkoholide oksüdeerumisel saadakse: • a) aldehüüde b) ketoone c) karboksüülhappeid • Alkoholide kiirel oksüdeerumisel ehk põlemisel tekivad CO2 ja H2O. • Alkohol kui hape- reageerimisel leelismetallidega tekib alkoholaat ja eraldub vesinik: (2CH3—CH2—OH + 2Na →2CH3 — CH2ONa+ H2↑) Alkoholide esindajad
Vanandamise käigus toimuvad üleküllastunud a-tardlahuses muutused, mille tulemusena sulam tugevneb. [11] Loomulikul(20 °C) ja madalatemperatuursel kunstlikul(100...150 °C) vanandamisel ei täheldata üleküllastunud tardlahusest liigse vase eraldumist – toimub vaid vase aatomite ümberpaigutus tardlahuse kristallivõres ja vaserikaste tsoonide teke. Kuumutamisel 200...250 °C toimub stabiilse ühendi CuAl2 teke. [11] Vanandamine põhineb asjaolul, et süsteemi sulamites esineb piiratud lahustuvus, mis erineb suuresti madalal ja kõrgel temperatuuril. [11] Vanandamisel tõuseb sulami kõvadus, tõmbetugevus ja voolavuspiir. Seejuures väheneb plastsus ja sitkus. [11] Lõõmutamine võib olla homogeniseeriv või rekristalliseeriv. [11] Homogeniseeriva lõõmutamise eesmärk on kõrvaldada dendriitset likvatsiooni(metalli kristallide koostise ebaühtlust). Lõõmutatakse temperatuuril 450...520 °C kestusega 4...40 h ning jahutatakse õhus või koos ahjuga. [11]
Passiivse transpordi aluseks on molekulide soojusliikumisest tingitud juhuslik liikumine läbi membraani Difusiooni korral on kõik liikumissuunad võrdsed ja lõpptulemuseks on kontsentratsioonide ühtlustumine mõlemal pool membraani Cout = Cin Molekulid erinevad oluliselt oma läbi membraani difundeerumise kiiruse poolest. Mingi aine difusiooni kiirus läbi membraani J (mol cm-2 s-1) on antud seosega: J = -P(Cin - Cout) P läbivuskoefitsient (cm s-1) P = KD1/l K jaotuskoefitsient lahustuvus membraanis jagatud lahustuvus vees D1 aine difusioonikonstant membraanis (cm2 s-1) l membraani paksus (cm) Siin on kontsentratsiooni ühikuteks (mol/cm3) Membraanpotentsiaal Kui membraani erinevatel külgedel on ülekaalus erimärgilised laengud, siis esineb membraanil elektriline potentsiaal ehk membraanpotentsiaal (V) Laenguarvuga Z iooni liikumisega läbi membraanpotentsiaali kaasneb vabaenergia muutus G `= ZF
MÄRGTUGEVUS, HÕÕRDEKINDLUS, PILLING *KIU PIND JA RISTLÕIKEPINNA KUJU(vt jooniseid) *KIU VÄRVUS JA LÄIGE *ELASTSUS *KIU TERMILINE PÜSIVUS MUUTUSED TEMPERATUURI TÕUSTES MUUTUSED TEMPERATUURI LANGEDES SOOJAPIDAVUS/SOOJAJUHTIVUS MUUTUSED KIU PÕLEMISEL *KIU MUUTUSED VEE JA VEEAURU TOIMEL HÜGROSKOOPSED(NIISKUST IMAVAD)/MITTEHÜGROSKOOPSED, HÜDROFIILSED(MÄRGUVAD)/HÜDROFOOBSED(MÄRGUMATUD), KUIVAMISKIIRUS, NIISKUSE KINNIPIDAMISVÕIME, KIU MUUTUMINE PLASTSEKS, KIU LAHUSTUVUS VEES, NIISKUSE SIIRDAMINE/KONDENSEERUMINE NAHAPINNALT *KIU KEEMILINE PÜSIVUS REAGEERIMINE HAPETE,LEELISTE VM KEEMILISTE AINETE TOIMELE *VASTUPIDAVUS PÄIKESEVALGUSE MÕJUTUSTELE *ELEKTRISEERUVUS *VÄRVITAVUS Anne Hein TLÜ Tööõpetuse osakond Eriseminar materjaliõpetusest. Kiu ehitusega seotud mõisted 2009*KIU PIKKUS Kõik looduslikud kiud peale loodusliku siidi on lühikiulised. Nende pikkus on 10-900 mm ja see ei ole ühtlane
keemistemperatuure. Põhjendada erinevusi lähtudes struktuurist, konkreetseid arvulisi väärtusi ei ole vaja teada. Etanaal < etaanhape; propanaal < propaanhape Sest karboksüülhapete molekulidevahelised vesiniksidemed on sedavõrd tugevad, et keemistemperatuur on võrdlemiselt kõrge. 7. Iseloomustada karboksüülhapete lahustuvust vees. Põhjendada lähtudes struktuurist. Kuidas ja miks muutub lahustuvus süsivesinikahela pikenedes? Karboksüülhapete lahustuvus on hea, sest karboksüülhapete molekulidevahelised vesiniksidemed on tugevad. Mida pikem on süsinikahel, seda vähem lahustuv on karboksüülhape, sest mida pikem on süsinikahel, seda rohkem polaarsus väheneb molekulis. 8. Kuidas näidata, et vees lahustumatu karboksüülhape on hape? Kirjutada võrrand. Nad reageerivad metallide, aluste, aluseliste oksiidide ja nõrgemate hapete sooladega, dissotseerumine. R-COOH = R-COO- + H+ 9. Kuidas tõestada, et etaanhape on süsihappest tugevam hape
7. Immuunglobuliinide kliinilisi aspekte 8. Valkude sadestamise põhialused kliiilise praktika jaoks Eesmäegid: biovedelike vabastamiseks teatud segavatest valkudest, kiireks ja odavaks valgu olemasolu tuvastamiseks, valkude puhastamiseks, ensüümreaktsiooni petamiseks ensüümide aktiivsuse määral. Ehitus- mida rohkem molekulis hidrofoobseid rühmi, seda paremini ta lahustab vees. Temperatuur- temperatuuri tõus suurendab lahustuvus, see toimub ainultkonkret. Temperatuurini,sest pärast hakkab valkude denaturatsioon. pH- tema lahustuvus on minimaalne valgu pI juures( kui summarnelaeng on 0, siis klepivad ja sadenevad). Happelises/aluselises keskonnas summarnelaeng ei ole 0 ja reeglina ta ei sadene. Ekstrimaalsete pH väärtuste juures toibub valgu denaturatsioon. Lahusti ioontugevus- nt valgud mis puhas vees ei lahustu, lahustavad soolade lahustes. Soolaioonid seostavad valgu ioonidega ja netraliseeruvad valgudeioonide
läbipaistvus, värvus, lõhn, maitse, elektrijuhtivus ja radioaktiivsus. 4. Millisel temperatuuril soovitatakse maitsta vett ja millisel temperatuuril määrata lõhna? Lõhna määramiseks soojendatakse vett kuni 40-50° C Maitse määramiseks soovitatakse vett soojendada kuni 20° 5. Millest sõltub põhjavee elektrijuhtivus? sõltub vees lahustunud mineraalainete hulgast 6. Millised ained lahustuvad põhjavees? Kõige paremini Na ja K soolad, mineraalid 7. Kuidas muutub soolade lahustuvus vees temperatuuri tõusuga? Suureneb 8. Kuidas muutub gaaside lahustuvus vees seoses temperatuuri langusega? Suureneb 9. Milline on sademevee keemiline koostis, mida nad sisaldavad? O, N, CO2, NH3, HNO3, vesi võib sisaldada tuhka, mitm. Gaase, soola, orgaanilisi aineid 10. Kuidas klassifitseeritakse vett mineraalsuse järgi? Ülimagedaks kuni 0,2 g/l; magedaks 0,21,0 g/l; nõrgalt soolakaks 13 g/l; tugevalt soolakaks 310 g/l;
vedelikumolekulide dünaamilisust AMORFSED AINED: kristallivõre puudub, kuid omavad kindlat kuju(silikaatklaas, pigi, paljud org polumeerid) KRISTALLILINE OLEK: aineosakesed moodustavad korrapärase perioodilise kolmemõõtmelise struktuuri; kaugstruktuur, tavaliselt kristalsed ained polükristalsed (kuubiline, tetragonaalne, heksagonaalne, trigonaalne, rombiline,monokliinne Võre tüübid: aatomvõre- kristallivõre sõlmpunktides aatomidneil ainetel suur kõvadus, kõrge sulamistemp, väike lahustuvus ja lenduvus molekulvõre:sõmpunktides neutraalsed molekulid, seotud nõrkade van der Waalsi jõududegamadal võreenergia, kergsulavad, lenduvad ioonvõre:sõlmpunktides vaheldumisi katioonid ja anioonid kõrge võreenergia, rasksulavus, madal lenduvus, suur kõvadus, halvad elektrijuhid(tahkes olekus) Polümorfism:üks ja sama aine võib esineda erinevates krisatallivormides N:SiO2; CaCO3 Isomorfism: erinevatel ainetel ühesugune kristallivorm N:maarjas
veega. Konsulteerida arstiga. NaOH sattumisel silma : Viivitamatult loputa silmi rohke veega 15 min vältel, aegajalt tõstes üles alumis ja ülemist laugu. Kontaktläätsede olemasolul eemalda need kui võimalik. Seejärel pöördu koheselt arsti poole. Füüsikalised ja keemilised omadused: Olek : Tahke , värvus : Valge või sinine , granuleeritud või helbeline , lõhn : lõhnatu , pH : leeliseline , keemispunkt : 1378 oC , suhteline tihedus : 2,13 g/cm3 , lahustuvus vees : 107 g / 100g vees 20 oC juures , sulamispunkt : 323 oC , molekulmass on 40,0 , Ei põle ,vees täielikult lahustuv, anorgaaniline Ohutus : Kemikal on püsiv normaalrõhul ja normaaltemperatuuril. Vältida niiskust, otsest päikesevalgust, kuumust. Võib õhust niiskust koguda ja reageerides õhu CO2 `ga moodustada karbonaate. Vältida kokkupuuded veega (lahustumine on eksotermiline protsess), hapetega, osade metallidega (nt
Ioonilise sidemega ained Ioonvõre soolad, ioonsed oksiidid, leelised Molekulvõrega ainete iseloomustus Koosnevad molekulidest. Molekulide vahel mõjuvad nõrgad jõud. Madala sulamis- ja keemistemperatuuriga. Väiksemate molekulidega eined on tavatingimustes kas gaasid või kergesti lenduvad vedelikud, suuremate molekulidega ained on tavatingimustes tahkes olekus. Tahkes olekus on suhteliselt pehmed ja kergesti peenestatavad Nende lahustuvus vees sõltub molekulide polaarsusest ja võimest moodutada veega vesiniksidemied Kovalentsete sidemetega mittemolekulaarsete ainete iseloomustus Tahked Kõrge sulamistemperatuuriga Suure kõvadusega kuid haprad Vees praktliselt lahustumatud Ei juhi elektrit Ioonsete ainete iseloomustus Koosnevad ioonidest, mis on seotud iooniliste sidemega Kõrge sulamistemperatuur. Tahked Suure kõvadusega kuid mõnevõrra haprad
Tallinna Tehnikaülikool Tehnomaterjalid praktikum Metallide ja sulamite mikrostruktuur Õppejõud Üliõpilased: Tallinn 2009 Töö eesmärk 1.Tutvuda metallide ja metallisulamite mikrostruktuuridega,nende struktuurides esinevate faaside ja mehaaniliste segudega. 2.Tutvuda survetöötluse mõjuga metallide ja metallisulamite struktuurile. Töö selgitav osa 1.Puhtad metallid. Metalli struktuur on polükristalliline(joon.3.1 a),kusjuures üksikud kristallid on üksteise suhtes orienteeritud erinevalt(joon 3.1 b).Survetöötlemise tulemusena võivad kõik kristallid saada ühesuunalise orientatsiooni-tekstruktuur.(joon.3.1 c) Survetöötlemise mõju metalli struktuurile Metallide ja sulamite survetöötlus liigitatakse lähtuvalt rekristallisatsioonitemperatuurist.: -külm(surve)töötlus.(rekristallisatsiooni-ja toatemperatuuri vahel) -kuum(su...
aatomite vahel. (HCl) 6. Ioonilise sideme tunnused ja näited. · Vastasmärgiliste ioonide tõmbumine. Ioonid tekivad, kui üks aatom loovutab ja teine liidab elektrone.(mittemetall ja metall). (NaCl) 7. Oska määrata keemilise sideme tüüpe valemi järgi (harjutused). 8. Kuidas sõltuvad keemilise sideme tüübist järgmised omadused : sulamis- ja keemistemperatuur, kõvadus, elektrijuhtivus, lahustuvus. 9. Kuidas sõltuvad aine ehituse tüübist (molekulaarne või mittemolekulaarne aine) särgmised omadused : sulamis- ja keemistemperatuur, kõvadus, elektrijuhtivus. · Metallivõre juhivad elektrit ja soojust, on plastilised ja läikivad. · Ioonvõre suhteliselt kõrge sulamistemp., haprad, lahustuvad sageli vees ja teistes polaarsetes lahustes. · Aatomvõre kõrge sulamistemp., suur kõvadus, vees praktiliselt ei
ALKOHOLID. Üldvalem. R-OH(hüdroksüülrühm) (alküülradikaal) CH4 metaan CH3OH metanool e. puupiiritus. C2H6 etaan C2H5OH etanool e. piiritus.( CH3CH2OH) C3H8 propaan C3H7OH propanool (CH3CH2CH2OH) Omadused: Väga hästi lahustuvad vees.C1-C5 (midasuuremaks läheb alkoholi molekul seda halvemini lahustuvus vees.C1-C11 on vedelad, gaasilisi poleC12-C20 meenutavad tarretunud rasva ja kõrgemad alkoholid on tahked. Kõik alkogolid on mürgised. Etanooli tohib tarvitada, kuid kõik vahesaadused mis org. tekivad on mürgised. Alkoholid põlevad. On kõrge keemis temperatuur, mis on tingitud vesiniksidemest, mis on küll nõrk, kuid tema lagundamiseks on vaja täiendavat energijat. Kui alkoholi molekulil on mitu OH rühma nim. hüdrosüülseks ehk mitme aluseliseks. C-O side on püsivam kui H-O side
Keemiline aktiivsus väheneb F2 At2. Aktiivsem halogeen tõrjub vähemaktiivse välja. Reageerivad kõikide metallidega (nt. 2 Fe + 3 Cl2 2 FeCl3). Füüsikalised omadused Fluor ja kloor gaasid. Broom auruv vedelik. Jood kristalne sublimeeruv aine. Tugeva lõhnaga. Sööbiva toimega. Agrekaatolekutes molekulid kaheaatomilised (F2, Cl2, Br2 ja I2). Molekulide mõõtmed ja polariseeritavus suurenevad suunas F2 At. Vees lahustuvad osaliselt reageerides (F2 lagundab vett). Lahustuvus on suurem orgaanilistes lahustites (F2 ja Cl2 reageerivad paljudega). Kasutamine Jahutusvedelikes (F2). F- hambapastas. Veepuhastus protsessides (Cl2). Värvainete tootmine (Br2). Keedusoola lisand (I2). Fotograafias ( I2, Br2) Meditsiinis (I2, Br2) Plastide tulekindluse suurendamine (Br2) Ravimites (I2, Br2) Tuumakütuse puhastamine (F2). Joogi- ja basseinivee steriliseerimine (Cl2). Kasutatud allikad http://www.miksike.ee/docs/referaadid2007/halogeniidid_evelinviks.htm
A-VITAMIIN ÜLDANDMED Üldandmed Keemiline C20H30O Vitamiini omadused valem Lahustuvus rasvlahustuv Soovitatav 0,9 g päevakogus 286,456 0,7 (mehele), Molaarmass täiskasvanule g/mol g (naisele) Maksimaalne päevakogus 3g täiskasvanule Toimet parandavad A-vitamiini rakku jõudmiseks on vaja C-, D- ja E-vitamiin, niatsiin, Ca jaseleen, tsink, Zn, toimet suurendavad C- ,D-, küllastumata E ja Q-vitamiin, A-vitamiini saba rasvhapped oksüdeerub väga kergelt, saapärast on teisi juurde vaja, eriti C-, Q- ja E- vitamiini. AVASTAMISE AJALUGU • Vitamiinide avastuslugu algab aastal 1906, kui näidati, et peale valkude, rasvade ja süsivesikute vajavad kariloomad tervena püsimiseks veel mingeid aineid. • 1917. aastal avastasid A-vitamiini sõltumatult Elmer McCollum Wisconsin-Madisoni ülikoolist ning Lafayette Mendel ja Thomas Burre Osborne Ya...
Eksperimentaalne töö 1 NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus Töö eesmärk: Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Töövahendid: Kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm ), areomeeter, filterpaber. 3 Kasutatud ained: Naatriumkloriid segus liivaga. Teooria: Lahuse massi ja mahtu seob lahuse tihedus. Lahus on kahest või enamast komponendist koosnev homogeenne süsteem. Meie katse teeb võimalikuks ainete erinev lahustuvus, mida vajalike andmete saamiseks ära kasutame. Töö käik: Kolvi kaalutakse liiva ja soola segu. NaCl lahustatakse väheses koguses destilleeritud vees ning filtreeritakse kasutades kurdfiltrit. Lahus valatakse filtrisse mööda klaaspulka ning pulk tõstetakse kohe keeduklaasi tagasi, et vältida iga tilga kaotsiminekut. Jäägile keeduklaasis lisatakse veel ...
Rakendused ideaallahustele ja lõpmatult lahjadele lahustele. Kuidas lihtsustub. 27. Lahuste keemistemperatuur. Avaldis lõpmatult lahjadele lahustele. 27.28 lähtevalemid antud aint lõpp. 28. Lahuste külmumistemperatuur. Avaldis lõpmatult lahjadele lahustele. 29. Osmootne rõhk. Osmoosi tähtsusest. 30. Lenduvuse mõiste reaalgaasidele. 31.Aktiivsuse mõiste reaallahustele. 32. P- x ja T - x diagrammid ideaal- ja reaallahustele. Destillatsioon ja rektifikatsioon. 33. Gaaside lahustuvus vedelikes. Henry seadus. 34. Elektrolüütilise dissotsiatsiooni põhjused. 35. Ostwaldi lahjendusseadus ja dissotsiatsioonikonstandi praktiline määramine elektrijuhtivuse môôtmise abil. 36. pH mõiste. 36.-40 vaata 37. Hüdrolüüs. 38. Puhverlahused. 39 .Ülekandearvud. 40. Konduktomeetriline tiitrimine. Tiitrimiskõverad. 41. Galvaanielemendi elektromotoorjõu arvutamise üldvõrrand. Nernsti võrrand. Kindel. 42. Vesinikelektrood. 42.-45 ei tule. 43. Kalomelelektrood. 44
Nimed Struktuurvalem Omadused Kasutamin esinemin Benseen * omapärase lõhnaga *ravimite, lõhkeainete C6H6 * MÜRGINE mitmesuguste polüme * värvuseta toorainena * kergestisüttiv *rasvade, vaikude ja k * vees halvasti lahustina lahustuv vedelik *mõnikord harva * keemist...
Kirjeldage temperatuuri mõju lahustumisele. Lahustumisel lähevad lahustuva aine osakesed lahusti faasi, andes homogeense segu lahuse. Aine lahustuvusel teises aines on reeglina piirid. Küllastunud lahus on lahus, milles on lahustunud maksimaalne võimalik kogus lahustunud ainet. Sarnane lahustab sarnast. Reeglina on antud aine lahustamiseks parimad lahustid need, mis sarnanevad ainega eelkõige oma polaarsuselt. Henry seadus - Gaasi lahustuvus konstantsel temp on proportsionaalne tema osarõhuga: s=k HP . kH on Henry konstant. Konstantsel temp rõhu tõstmine kaks korda suurendab ka gaasi lahutuvust kaks korda. Kõrgemal temp toimub ainete lahustumine reeglina kiiremini. Seega aga ei tähenda, et kõrgemal temp oleks lahustuvus alati suurem: 1) nii on enamike gaaside lahutuvused kõrgemal temp madalamal; 2) enamike tahkete ainete lahutuvus kasvab temp tõustes, kuid esineb ka vastupidist ja isegi segakäitumist 44
vahetusmahtuvus (meq/100g)mittetundlikud pinnased > 15,4; vähetundlikud pinnased 6,2 ... 15,4; tundlikud pinnased < 6,2. Metallid ja nende ühendid1) Looduslikult leiduvad, peamiselt ühenditena2) Elusorganismidele vajalikud elemendid3)Erinevas vormis, erinevate ühenditena erinevad omadused 4)käitumine keskkonnas ja toime. Ca-Mis ühenditena, mis vormis keskkonnas ? Kaltsiumi sisaldavad mineraalid:lubjakivi, kips, dolomiit... erinevad kaltsiumi soolad CaCl2, CaF2, CaSO4, CaCO3(erinev lahustuvus!) _ Ca2+ ioonid vees (hüdratiseeritud !)_ Ca 2+ ioonid kompleksühendite koosseisus_ Ca- orgaanilised ühendid. Raskemetallid_ Toksilised metallid (Hg, Pb, Cd, ...)nende kontsentratsioonid keskkonnas ?_ Probleemid keskkonnas tänu inimtegevusele _ Ei lagune keskkonnas!! Lahustumine ja sadenemine Tähtsad määramaks metallide käitumist ja transporti keskkonnas_ Lahustumine: määrab ainete sisaldused looduslikes vetes
Mg- süsteemi sulamid, b) Termotöötlusega tugevdatavad (vanandatavad).-Al- Cu-, Al-Cu-Ni-, Al-Mg- Si-, Al-Zn- Cu ja Al- Li süsteemi sulamid. Tuntuimad deformeeritavad, kuid mitte termotöödeldavad sulamid on Al- Mn- ja Al- Mg- süsteemi sulamid. Mangaan lahustub alumiiniumis piiratult, mistõttu tööstuslikud Al-Mn sulamid sisaldavad 1...2% Mn ning nad on 15% tugevamad puhtast alumiiniumist. Magneesiumi lahustuvus on alumiiniumis on suurem, mistõttu Al-Mg sulamid sisaldavad kuni 10 % Mg. Al-Mg sulamite tootmisel on oluliseks puhta alumiiniumi kasutamine Alumiiniumsulamite termotöötlus (vanandamine) põhineb asjaolul, et antud süsteemi sulamites esineb piiratud lahustuvus, mis erineb suuresti madalal ja kõrgel temperatuuril. Selle grupi tüüpilisteks esindajateks on Al-Cu sulamid (duralumiiniumid). Vase lahustuvus alumiiniumis toatemperatuuril on 0,2 % , kuid temp 548 C võib see ulatuda 5,7 % -ni 6
anorgaaniliste joodiühendite saamiseks, katalüsaatoritena, looma- ja linnutoidu lisandites, värvainete ja pigmentide koostuses ning ka halogeenlampides.(5) 2. Füüsikalis- keemilised omadused CAS (Chemical Abstracts Services) number 7553-56-2 RTECS (Registry of Toxic Effects of Chemical Substances) NN 1575000 Strktuurivalem I-I Füüsikalised omadused Tihedus: 4.933 g/cm3 (vesi=1) Lahustuvus 25°C juures: vees: 330 mg/L Organismis: 141 g/kg Kriitiline punkt: 11.7 Mpa Sulamissoojus: (I2) 15.52 kJ·mol-1 Aurustumissoojus: (I2) 41.57 kJ·mol-1 Auru rõhk: kPa 25°C: 0.04 Auru suhteline tihedus: (õhk = 1): 8.8 Sulamistemperatuur: 114°C Keemistemperatuur: 184°C Vees lahustuvus: väga vähe, üldiselt vees mittelahustuv (moodustab
polaarseid O-H või N-H sidemeid. (pos. Laeng) Alkoholi molekulis on hapniku aatomil nukleofiilne tsenter, hapnikuga seotud süsiniku ja vesiniku aatomitel aga elektrofiilsed tsentrid. Side süsinik-hapnik on palju püsivam kui side vesinik-hapnik. Füüsikalised omadused Võib hästi osaleda vesiniksideme modustamises, võivad moodustada vesiniksidemeid omavahel aga ka vee molekulidga. Sellest ongi tingitud alkoholide hüdrofiilsus ja hea lahustuvus vees.(lühema süsinikahela korral). Keemilised omadused Hüdroksüülrühmaga seotud süsiniku aatomil asub elektrofiilne tsenter. Nukleofiilse asenduse korral selle tsentri juures osutuks lahkuvaks osakeseks hüdroksiidioon. Teine tähtis omadus on happelisus. Alkoholid on süsivesinike osalise oksüdeerimise saadused. Nad võivad nii oksüdeeruda kui ka redutseeruda. Alkoholid põlevad. Juhitava oksüdeerimisprotsessi abil valmistatakse alkoholidest aldehüüde, ketoone, karboksüülhappeid.
omadustega faasid ja struktuurivormid. a) Ferriit (F) - süsiniku tardlahus rauas. Temperatuuril 727°C lahustub rauas kuni 0,02% C (massiprotsentides), toatemperatuuril aga kuni 0,01%. Ferriidil on ruumtsentreeritud kuupvõre (K8). Ferriidil on väike tugevus ja kõvadus, kuid suur plastsus. b) Austeniit (A) on süsiniku tardlahus rauas tahktsentreeritud kuupvõrega (K12). Süsiniku maksimaalne lahustuvus rauas on 2,14% temperatuuril 1147°C , temperatuuril 727°C 0,8%. Toatemperatuuril austeniiti süsinikterastes ei esine, sest ta laguneb 727°C juures perliidiks (F+T) c) Perliit (P) on ferriidi ja tsementiidi eutektoidne segu süsinukusisaldusega 0,8%, esineb neis raua-süsiniksulamites, milles C > 0,02% ja ta tekib austeniidi (süsinikusisaldusega 0,8%) lagunemisel temperatuuril 727°C: A -> P (F+T)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
