Keemia põhimõisted (0)

KEEMIA PÕHIMÕISTED!
1. Keemia aine- keemia on teadus, mis käsitleb ainete koostist, ehitust, omadusi ja muundumist. Keemia uurib keemilisi elemente ja nende ühendeid.
2. Molekulaar -atomistlik teooria- selle teooria kohaselt koosnevad ained molekulidest, molekulid omakorda aga aatomitest.
3.Puhas aine- aine, mis ei sisalda lisandina teisi aineid (puhas vesi, puhas NaCl jt)
Füüsikalised omadused: keemis- ja sulamistemperatuur, tihedus, värvus, lahustuvus vees
Keemilised omadused: reageerimine lihtainetega (hapnik, vesinik jt), keemiliste ühendite moodustamine.
5. Segu- koosneb mitmest ainest (õhk koosneb hapnikust, lämmastikust ja süsihappegaasist)
5. Keemiline element- teatud kindel aatomite liik. Elemendid on näiteks: vesinik, hapnik, süsinik, väävel jne. Senini teatakse 110 elementi. Elementi iseloomustavad tuumalaeng, elektronegatiivsus , oksüdatsiooniaste jt. Keemilised elemendid jaotatakse: metallid, mittemetallid ja poolmetallid .
6. Lihtaine- kindlate füüsikaliste ja keemiliste (tihedus, keemis- ja sulamistemp., värvus, kõvadus) omadustega aine mis koosneb ühe ja sama elemendi aatomitest.
7. Liitaine - aine mis koosneb erinevate elementide aatomitest. (nt: vesi koosneb vesinik+ hapnik)
Ained võivad olla vedelas, tahkes või gaasilises olekus.
8. Allotroopia- üks ja sama keemiline element võib esineda mitme lihtainena. Nt: süsinik võib esineda nii grafiidi , teemandi, karbüüni kui ka fullereenidena.. Sellist nähtust nim. allotroopiaks. (hapniku allotroopsed teisendid on monohapnik , dihapnik ja trihapnik .
9. Aatomi mass ja aatommass- aatomite mõõtmed ja mass on väga väikesed. Arvutuste hõlbustamiseks kasutatakse suhtarve, kusjuures ühikuks on 1/12 süsiniku aatomi massist. Seda ühikut nim rahvusvaheliseks aatommassiühikuks (1.6*10 astmes-27kg)
Aatommass on ühikuta suurus, tegemist on suhtarvudega.
10. Molaarmass - molaarmassi ühikuks on g/mol. Molaarmassi tähis on M, millele järgneb sulgudes aine valem. Molaarmass ja molekulmass on arvuliselt võrdsed, ainult ühikud erinevad.
11. Mool kui aine hulga ühik- mooli mõiste põhineb aine hulga määramisel aineosakeste arvu kaudu. Aine hulka mõõdetakse moolides . Mool on ainehulk , mis sisaldab niisama palju üksikosakesi, kui on aatomeid 12g süsiniku isotoobis süsinik- 12. Selles sisaldub teatavasti 6,02*10astmes23 aatomit. Seda väärtust nim. Avogadro arvuks ja tähistatakse NA.
Aine hulga ja massi vaheline seos:
n= m/M
12. Aine massi jäävuse seadus- reaktsioonist osavõtnud ainete mass võrdub reaktsioonisaaduste massiga.
13. Isomeeria - nähtus, kus mitmel ühendil on ühesugune kvalitatiivne ja kvantitiivne koostis ning molekulmass, kuid erinevad omadused. Nt: etanool ( C2H5OH ) ja dimetüüleeter (CH3OCH3)
14. Ioon - moodustub aatomi eletronide liitmisel või loovutamisel. Esimesel juhul tekib neg. Ioon (anioon), teisel juhul pos. Ioon (katioon).
15. Molekul - aine väiksem osake, millele antakse aine omadused. Nt: lämmastikumolekul 3N2
16. Gaasi molaarruumala - kõkide gaaside molaarruumala on 22,4 dm³!!