Mooses saamas jumalalt kümmet käsku, Uuest Testamendist Kristus hällis, Kristuse imetegudestseenid, Kristuse saabumine Jeruusalemma jne. *Kirikud: Esimestel sajanditel kristlikke kirikuid praktiliselt ei ehitatud. Kirikute ehitamine sai hoo sisse 4. Sajandil, nagu ka ülejäänud kristlik kunstiloome. Kirikuid hakati ehitama linnasüdamesse. Kristluse sümbolite paigutus kirikus oli väga oluline: Kristuse kujutis ja Maarja Kristusega paigutati kirikus kupli või võlvlae alla. Selline paigutus väljendas austust ja ülistamist. Reaalse ruumilisuse loomise asemel kujutas kirikus taevavõlvi näiteks kuldne lagi, mis oli jumaliku valguse sümbol. Konstantinoopolis ehitati pärast kristluse tunnustamist üles ning laiendati paljusid kritlaste tagakiusamise käigus hävitatud kirikuid. Eesmärk oli pühapaikade, palverännakute sihtpunktide loomine. See näitab, kuidas püüti ühtaegu juurutada Jumala- ja riigikuulekust
tellimustest lõpetamata. “Taavet” kujutab üht kangelast. Skulptuuri „Pieta “ juures ülistas Michelangelo noorust, tarkust “Mooses” kujutab iisraeli rahva juhti sel momendil, kui ta on tulnud Siinai mäelt. Peas on tal toorarullid ja käes käsulauad. Mooses on vihane, kuid jääb vaoshoituks. Rahu ja väärikus igas olukorras oli ajastu nõue. Arhitektuur • Michelangelo kavandas Rooma Peetri kiriku kupli ja Kapitooliumi väljaku. Kapitooliumi väljak Püha Peetri kiriku kuppel Luule • Michelangelo kirjutas lisaks ka luuletusi. Tema enamik säilinud luuletustest pärineb 1530. aastatest ja edasisest ajast. • Mõned Michelangelo luuletused on elavad kokkuvõtted asjadest, mis tema elus ja töös juhtusid. • Üks kõige kuulsamaid luuletusi kirjeldab, kui ebameeldiv oli maalida Sixtuse kabeli lage,
1 variant 1. Renesanss tähendab taassündi, antiikkunsti taassündi 2. Renessanssi inimene saavutas eesmärgi vahendeid valimata 3. Itaalia Renesanss a. 14. sajand – trecento e. eelrenessanss b. 15. sajand – quattrocento e. vararenessanss c. 16. sajand – cinquecento e. kõrgrenessanss 4. Vararenesanssi euroopa kult. keskus FIRENZE 5. Brunelleschi ehitas Firenze toomkiriku kupli ja Santo Spirito kiriku, Ponte a Mare Pisas 2 variant 6. Lorenzo Ghiberti Paradiisi väravad, Firenze toomkiriku idapoolne kahe poolega uks – 10 suuremat reljeefi, lõi 1. Gootika ja renessansi vaheline piir on hägune, paljud seal veenva sügavusillusiooni renessanslikud nähtused said tegelikult alguse juba 7
punktid on keskmest kujulised ühekaugusel Hagia Sophia katedraali Ristkülikukujulise ruumi Peakupli viklid tekitavad Kesklöövi (mõõtmed 68,6 Kesklöövi külgseinte arhitektuuriline kohale on ehitatud kuppel, neli suurt kaart, mis x 32,5) külgseina alumise ülaosas on kaks rida ülesehitus kasutades vikleid. Kahelt suunavad kupli raskuse osa moodustab aknaid, ning aknad on ka poolt toetavad seda neljale piilarile. sammastele toetuv ringina kupli alumises poolkuplid. Domineerib Nendevahelised seinad kaarestik. Külglöövid on servas. Nõnda on keskmine kuppel peavad kandma vaid kahekorruselised ja kesklöövis rohkem valgust
Kaljukuppel Kaljukuppel (Masjid Qubbat As-Sakhrah) on islami pühapaik ja peamine maamärk Haram al- Sharifi mäel Jeruusalemmas. See valmis aastal 691 ning on seega vanim alles olev islami ehitis maailmas. Asukoht, konstruktsioon ja mõõtmed Kaljukuppel asub muistse inimeste poolt ehitatud platvormi, mida juudid kutsuvad Templimäeks ja moslemid Haram al-Sharifiks (Ülim Pühamu), visuaalses keskpunktis. Platvorm, mida laiendati suurel määral Herod Suure valitsusajal, on olnud asukohaks Teisele templile, mis hävitati Jeruusalemma piiramisel roomlaste poolt aastal 70. Aastal 637 vallutas Jeruusalemma islami sissetungi käigus Bütsantsi impeeriumi Rashiduni Kalifaadi armee. Kaljukuppel püstitati vahemikus 685 kuni 691. Juhtivate arhitektidena on mainitud Yazid Ibn Salam Jeruusalemmast ja Raja Ibn Haywah Beit She'anist. Ummayyadi kaliif Abd al-Malik ibn Marwan, kes algatas hoone ehitamise, lootis, et se...
Seega kaob vajadus varasemaid vaatlusriistu iseloomustanud "kavalate" monteeringute järele. Süsteemi valiku määrab hind ja töökindlus. Suured teleskoobid on, nagu varem öeldud, eranditult reflektorid. 1980-test aastatest alates kasutatakse üksnes asimutaalset kahvelmonteeringut ning Naschmidti fookust. See, nn. BTA-süsteem võeti esmakordselt kasutusele NL 6-meetrise teleskoobi juures ja ta lubab viia miinimumini lisaks teleskoobile ka kupli mõõtmed. Viimaste teleskoopide (nagu ESO 8-meetrised ning USA Sloan'i teleskoop) jaoks on ehitanud vaid "pool torni" - et teleskoopi pole kõrguses vaja pöörata rohkem kui 90 kraadi, puudub vajadus sfäärilise kupli järele. Seda asendab vertikaaltelje ümber pöörlev "kast", mille katus ja üks külg lahti käivad. Väikeste amatöörteleskoopide juures on kasutusel kõik monteeringud. Asimutaalne "kahvel" koos Newtoni fookusega moodustab nn. Dobsoni süsteemi, mis on kõige odavam
neljakäelisena ja madudest kraega Budism 500 eKr · Järgitakse Buddha õpetusi · Uskumine taassündi sõltuvalt karma seisundist · Eesmärgiks nirvaana seisundi saavutamine (hing lõpetab rände) · 330 milj budisti · Stuupa poolkerakujuline budismi tempel Arhitektuur · Sakraalarhitektuur (templid, kloostrid) ja paleed · Materjalid sõltuvalt geograafilisest asukohast · Stuupade kupli tipus on nelinurkne aedik maailmateljega. Ümbritsetud nelinurkse kiviplokkidest aiaga, mille igas ilmakaares on värav. TEMPLID · Skulptuuri ja arhitektuuri ühtsus · Meenutavad monumenti · Seinte ülesanne ei ole ruumi loomine vaid loo jutustamine · Pühamu väga väike · Ehitusmaterjal sidumata kiviplokid ANKOR VATI TEMPEL KAMBOODZAS Ümbritsetud vallikraaviga, mis onkanaliga ühendatud jõega
saj Põhilised baroklikud ehitusdetailid? Püha Peetri kirik Roomas, 324. a. alustati, siis oli 5 löövilne, 1452 lõpetati. Peetruse haua ehitis! Paavst Julius II lasi 15.sajandi lõpul selle hävitada. Uuesti alustati 1506.aastal. Donato Bramante (1444 1514 ) näeb ette kreeka risti kujulist hoonet. Raffael (1483 1520) teeb kolm arvestatavat apsiidi ja läheb ladina risti peale üle, sureb varakult. Michelangelo (1475 1564 ) teeb kupli , mis saadakse valmis alles neli aastat pärast tema surma. Carlo Maderna teeb fassaadi. Giovanni Lorenzo Bernini teeb kolonnaadi 4 reas 284 sammast, keskel Caligula aegne obelisk. Põrand 15160 m2; kupli diameeter 42 m; fassaadi kõrgus 45,5 m ja laius 114,5 m; sisepikkus 187 m ja välispikkus 211,5 m; kiriku kõrgus 132,5 m Flandria kuulsaim barokkkunstnik, kellele tehti maale? Paraadportree? Ehtbaroklik on Rubensi maalide kompositsioon massid suunduvad piki pildi ristuvaid diagonaale.
õpetlast Joseph Priestleyt. On tuntud Priestley katse, kus ta läbi suurendusklaasi juhtis päikesevalgust elavhõbeoksiidile, mis laguneb soojuse mõjul elavhõbedaks ja hapnikuks. Asunud uurima tekkinud gaasi omadusi, avastas Priestley , et küünal põleb selles gaasis heledamalt kui õhus ja isegi õhus hõõguv süsi lööb lõkkele. Nii peetakse hapniku avastamise kuupäevaks 1. augustit 1774. Kuid Priestley jätkas hapniku uurimist. Ta pani kahe ühesuguse klaaskupli alla hiired, ühe kupli täitis hapnikuga, teises oli tavaline õhk. Õhus hukkus hiir kupli all 15 minuti pärast, samas ruumalas hapnikus aga elas 30 minutit. See katse tõestas, et hapnik on elutegevuseks oluline. Kuid Priestley ütles ka, et puhta hapniku hingamine võib olla ohtlik. Ta väitis, et nii nagu küünal põleb hapnikus kiiremini kui õhus, nii võib ka inimese elu kestus olla hapnikus lühem kui õhus. Aastal 1774 valmistas Priestley elavhõbeoksiidi lagundamisel hapnikku
Maalikunstis ja skulptuuris pääses lõplikult võidule realistlik ja looduslähedane kujutamislaad. Kasutati järjekindlalt anatoomia- ja perspektiiviseadusi. Suurenes kunstnikuisiksuse tähtsus (töid hakati signeerima). I Arhitektuur Itaalias gooti stiil päriselt ei juurdunud, seal säilisid antiikkunsti mõjud teatud määral kogu aeg. Renessansi ajal ehitati nii kirikuid kui ilmalikke hooneid. · Peetri kirik Roomas maailma suurim kirik (pikkus 211,5 m, kupli Ø 42 m, kõrgus 132,5 m). Ehitamist alustati arhitekt Bramante kavandi järgi. Tema surma järel juhtis töid 10 arhitekti, vahepeal töö seisis. 1547 sai ehitustööde juhiks Michelangelo. Tema alustas kupli ehitamist (lõpetati küll teiste poolt). Kiriku ees olev eeskoda ja väljak koos sammaskäikudega ehitati 17. sajandil, barokkstiilis. Peetri kirikut peetakse kauneimaks kuppelehitiseks. · palazzo`d itaalia rikaste elamud
peamine tseremoniaalkirik 1453. aastani. Kuna kirik on sattunud mitmete vallutajate teele ja loodusõnnetuste valdusesse, on selle kunagisest hiilgusest vähe alles jäänud. Aastate jooksul on seda parandatud ning lisatud on tugesid. Ka kiriku kallist viimistlusest on alles jäänud vähe: rikkusi on laiali tassinud nii hilisemad valitsejad kui ka ristisõdijad. Kirikut on lagundanud ka mitmed maavärinad. Hiljem läbiviidud muudatustest on märkimisväärseimad kupli kõrgendamine ligi 7 meetrit pärast seda, kui too 558. aastal kokku varises. Selle töö teostas Isidorus Noorem. Muudatuste tagajärjel on kirik saanud praeguse iseloomuliku silueti. Aastatel 1317 ja 1346 toimunud maavärinate tagajärjel lisati kirikule ka toeks kontraforsse ning taastati idapoolne kaar, poolkuppel ja ka põhikupli osad. 1453. aastal langes kogu Konstantinoopol osmanitürklastele, kelle väed tungisid kirikusse keset viimast missat, mida seal üldse peeti
sündmuste auks. Neid kaunistavad reljeefid võitlusstseenidest ning raidkirjad. Atika on poolkorrus (triumfikaartel). Termid ehk saunad (Caracalla, 12 ha) olid suurejoonelised avalikud lõbustusasutused, puhkekeskused, mis sisaldasid endas ka raamatukogusid, kohvikuid, lilleaedu jne. Panteon on seest kullatud tempel, rotund e. ümarehitis (silinder, mida katab poolkera), mis on pühendatud kõikidele planeedinimedega jumalatele. Ainsaks valgusallikaks oli laes olev auk. Kupli raskus toetub peamiselt kaheksale eenduvale müüriosale. Oli renessansimeistritele eeskujuks. Ehituskunstiline elamus on ehitatud kontrastile. Fortuna Virilise tempel paikneb kõrgemal alusel, kuhu viib trepp ainult ühelt, kitsamalt küljelt. Naose ette jääb sügav eeskoda, külgedel on poolsambad. Basiilika (Basilica Ulpia) on Roomast pärit ehitustüüp, mida rakendati mitmesuguste avalike ehitiste juures (raamatukogud, kohtumajad, äri ning koosolekute pidamiseks jne.)
Toomkirikut mainiti esmakordsel 1219. aastal. 2 Peetri kirik ehk Püha Peetruse Basiilika (itaalia Basilica di San Pietro in Vaticano) on Vatikanis Püha Peetruse väljakul asuv kirik, mille ehitus algas 18. aprillil 1506 ja lõpetati 1626. See on ka püha Peetruse, kes oli üks kaheteistkümnest Jeesuse apostlist ja esimene Rooma piiskop, matmispaik. Basiilika alla katakombidesse on maetud 91 valitsenud paavsti. Peetri kiriku kupli ehitas Michelangelo, kes sai katedraali ametlikuks arhitektiks 1546. aastal. Katedraali parempoolses võlvkäigus asub Michelangelo maailmakuulus skulptuur Pietà (1498 - 1499). Paavsti kui Rooma piiskopi ametlik residents on Basilica di San Giovanni in Laterano. Pariisi Jumalaema kirik (Notre-Dame de Paris) on kirik Pariisis Cité saarel. Kiriku ehitamist alustati 1163 kuningas Louis VII valitsemise ajal kunagise Jupiteri templi kohale. Nurgakivi pani paavst Aleksander III
Selles maalis ei ole enam jälgegi kõrgrenessansile omasest rahust ja selgusest ning siin on Michelangelo jõudnud juba baroki piirimaile. Sixtuse kabeli maalingud kuuluvad Michelangelo kui maalija tähtsamate teoste hulka. Michelangelo hilisemas skulptuuriloomingus ilmnevad järkjärguline eemaldumine antiigiideaalidest ning üha suurenevad maneristlikud kalduvused. Michelangelo looming on oluliselt mõjutanud hilisemat kunsti. Ehitusmeistrina kavandas ta Rooma Peetri kiriku kupli, mis küündib 132 meetri kõrgusele, ja Kapitooliumi väljaku. Projekteerides, oma üht suursaavutust, Rooma Peetri kirikut, lõi Michelangelo uue, tervikliku komositsiooniga tsentraalehitise: tegi keskkupli avaramaks ja kõrgemaks ning suurendas seega ruumimõju. Seda ehitist iseloomustavad veel harmoonia ja tasakaal. Ta on küll võimas ja kõrge, kuid ei pürgi taevasse nagu gooti katedraalid. Erinevalt viimastest ei ülista ta mitte jumalat, vaid mõjub oma
Jumalakorralduse vastasuse vastu võitlemine. Meka, medina vahe 350 km Seismine Kaaba kuup, minarette vähem rohkem. Puhastumise kaev voodo, pesemine enne Kaabasse sisenemist. Must kivi asub kõrgemal, et kaitsta üleujutuste eest Retsiteerivad koraani armu ehk halastuse mägi. Araflati platoo Hdzi on inimese tiitel Haigia Sophia püha tarkus, 532, ehitati ristiusu kirikuna, must valge. Minaretid, ümber suur lame kuppel. Kontrafors seina tugipind, vikkel, tambuur kupli all. Ekseedrid polkupli osa. Narteks, keeltud fig. kunst. Sisu keeld. Tehti islamiks. 19. Saj tehti mosaiigid. Atatürk 1934-1935. Muuseum. Kalligraafia- ukse pool allah. 4 esimest kaliifi, fatima tütred, muhamed kokku 8. Puitplaadid. 2. korruse galerii. Kibla meka suund, teoreetiline väärtus. Reedel kantsel minbar ühispalvusele kogunevad mehed. Medrese koraanikool Türbe hauakamber. Roheline palakas peal. Hauakivid naistel meestel erinevad.
Antiik-aegsete ehitiste matkimisel mindi isegi nii kaugele, et näiteks Pariisi Madeleine'i kirik kavandati päris kreeka templi koopiana - seejuures ka ilma akendeta. Palju loodi tol ajal täiesti praktilise otstarbeta ehitisi, igasuguseid auväravaid, võidukaari jms., näiteks Tähe võidukaar Pariisis. Võimsana kõrgub see keset avarat ümmargust väljakut, kust hargnevad kaksteist laia avenüüd. Kolmas klassitsistliku ehituskunsti suurteos Pariisis on Pantheon. Seda kõrge kupli ja saledate korintose sammastega hoonet kasutatakse Prantsusmaa suurmeeste matusepaigana. Suurejoonelisi ehitisi loodi ka Venemaal. Veel praegugi annavad Peterburi keskosale ilme klassitsistlikud hooned:
roietevahelised lihased ja tõstavad roided üles ning väljapoole, rindkereõõs laieneb, rõhk õõnes muutub võrreldes eelnevaga negatiivsemaks. Rindkereõõne laienemise ja rõhu languse tõttu liigub väljapoole ka pleura väline leste. Rõhk pleuraõõnes langeb ja nüüd liigub järele ka kopsukude. Kopsusisene ruumala suureneb ja rõhk langeb ning õhk imetakse trahhea ja bronhide kaudu kopsudesse. Väljahingamise ajal diafragma lõtvub ja liigub ülespoole ning omandab kupli kuju. Rindkereõõne ruumala väheneb pikisuunas. Lõtvudad välised roietevahelised lihased, seesm roietevah lih tõmbuvad kokku. Roided langevad allapoole ka rindkereõõne ruumala väheneb ka klgsuunas. Rõhk rindkere õõnes, pleuraõõnes ja kopsudes tõuseb, kopsudes muutub atmosfääri rõhust kõrgemaks ning õhk surutakse kopsudest välja. Pneumotooraks e õhkrind tekib kui rikutakse pleuraõõne hermeetilises, õhk satub pleuraõõnde. Pneumotooraks võib olla 1- ja 2-poolne
kõrgem ja ülaosas akendega varustatud kesklööv. Selleaegne basiilika erineb varakristlikust basiilikast sellepoolest, et transept(pikilööv) eendub pikihoonest tavalisest palju rohkem. Tema ristumisel lääne- idasuunalise pikihoonega tekkivat ruumi nimetatakse nelitiseks. Seega omab põhiplaan risti kuju. Transeptist idas olevat kirikuosa nimetatakse kooriks. Nelitis on tihti kaetud kupli või torniga. Kesklöövi ja nelitise vahele püstitati mõnikord madal vahesein, niinimetatud vahevõre; selles oli kantsel, kust kogudusele evangeeliumi ette loeti. Ehitismälestistest võib välja tuua näiteks Prantsusmaal asuva Mont-Saint-Micheli kloostri ning Püha Markuse kiriku Veneetsias. Siiamaani oli romaani ehituskunstistis silinder- ja ristservjoonvõlvide puuduseks see, et nad olid väga
arhitektuurisuund. Eeldused ja mõjutajad : 1. valgusfilosoofid ( Voltaire). 2. Arheoloogilised väljakaevamised ( Pompeji). 3. antiikkultuuri käsitlev kirjandus( Antiikkunsti ajalugu) Ajalooline taust : Ameerika iseseisvussõda, Suur Prantsuse revulutsioon, Napoleoni sõjad. Tunnused : 1)Antiikkunsti eeskujude järgimine 2) Lihtsus, rangus, reeglipärasus ja suurejoonelisus – moodustas piduliku ansambli. 3) Ümarkaare ja kupli kasutamine Kunst pidi olema moraliseeriv ja õpetlik; Joonistus üksikasjalik ja täpne; koloriit värvivaene; Teemad sageli antiikajaloost või mütoloogiast. 2. Mõisted: • Sonaat – žanr, mis koosneb kolmest põhiosast Ekspositsioon-teema esitlemine Töötlus-teemade arendamine Repriis-esimese osa esitamine uuendatud kujul Sümfoonia - Soolopillile ja sümfoonia orkestrile loodud sonaaditsükkel 3
Renessanssi maalikunst Vararenessanssi maalikunst Kui varem andis meister oma õpipoisile edasi maalikunsti saladusi, siis nüüd arutleti nende üle avalikult ja anti välja õpikuid. Üks murrangulisemaid uuendusi oli lineaarperspektiivi avastamine ja selle kasutuselevõttmine maalikunstis. Firenze toomkiriku kupli arhitekt Brunellechi oli märganud, et kõik paralleelsed jooned looduses paistavad meie pilgule ühte punkti koonduvatena. Ta selgitas, et pildipind on justkui aken kunstniku ja kujutatava vahel. See pildipind püüab loodusest kinni kõik maalikunstniku pilku suunduvad kiired ja nii koonub kõik kujutatav pildipinnal ühte punkti , nn. pagupunkti. Selle teooria järgi arvutas Brunellechi välja horisontaalsete joonte omavahelised kaugused ja
2) Direktooriumistiil 1790-1800; 3) Ampiirstiil (pr. k. empire - keisririik) 1800-1820. Klassitsismi tunnused. 1) Antiikkunsti eeskujude järgimine (selge ja reeglipärane vormitäius). 2)Andrea Palladio mõju (üle 2-korruse ulatuvad sambad, antiiktempli otsafassaadi meenutavat väljaehitist) 3) Lihtsus, rangus, reeglipärasus ja suurejoonelisus moodustas piduliku ansambli. (Panoraamvaade Virginiale) 4) Ümarkaare ja kupli kasutamine. 5) Sisekujunduses taimornamentika asendub sümmeetriaga, sõltuvalt kreeka ja rooma eeskujudest. a) Hammaslõige b) Munavööt c) meander Ornamendi elemendina armastatakse rippuva vaniku ja nn. trofeekimbu (lipud, mõõgad, kiivrid) motiive (paremal Ääsmäe mõisa varaklassitsistlik interjöör). Roosna-Alliku mõisa interjöör, 1786. Klassitsistlik arhitektuur Prantsusmaal. Jacques Germain Soufflot. Pariisi Pantheon. (varaklassitsism)
Tänapäeval müüakse sillal asuvates poodides ehteid ja suveniire. Raekoda Raekoda: Firenze raekoja ehitust alustati 13.sajandil. Hoone oli gooti stiilis. Raekoja suurtes kaunites saalides ja ilusates salongides on välja pandud rikkalik kunstiaarete näitus. Firenze toomkirik - suuruselt neljas kirik Euroopas ja kõrgeim ehitis Firenzes. Ehitust alustati 13.sajandil gooti stiilis. Kiriku kuppel on renessanss stiilis. Kiriku kellatorni kõrgus on 85m ja kupli kõrgus 90m. Toscana kokakunsti pärlid Bistecca Fiorentina. Paks ja mahlane T-kondiga veisetükk - parim, kui on raiutud Chiana lumivalge veise lihast. Kergelt pintseldatud oliiviõliga ning lisatud purustatud pipart. Grillitud elaval tulel. Crostini. Väikesed saiakettad, mis on küpsetatud, oliiviõliga pintseldatud ja garneeritud erinevate täidistega. Kõige populaarsemad täidised on tomatikuubikud või fagatini - värske
olid maalitud altarid. Tempera on maalitehnika, mille puhul temperavärv kantakse (libe)krohvile, paberile, lõuendile või puidule. Itaalia kõrgrenessanss kunstielu keskuseks sai Rooma. Väiksed villad, sambad, kaared, ehitised proportsionaalsed. Tempietto väike kabel, korrapärane, kuppel. Püstitas Bramante, kes on ka suurima 16.saj ehitise autor Rooma Peetri kirik; kuna B. sureb, siis kupli lõpetab Michelangelo. Michelangelo Buonarroti arhitekt, skulptor, maalija, teadlane, luuletaja. Tähtsamad skulptuurid: ,,Taavet"; ,,Mooses"(sarved peas, käes 10 käsku); ,,Pieta" Rooma Peetri kirikus; hetk, kui Jeesus võetakse ristilt maha, leinav Maarja, kes hoiab oma põlvedel surnud Jeesust Kristust. Maalid: Sixtuse kabeli idasein ja lagi, ,,Viimne kohtupäev". Maalingute motiivid Piiblist. Palladio arhitekt; hakkab vaatama maastiku ja arhitektuuri koosmõju; sammaste rohkus.
Aastal 324 ehitas Constantinus haua kohale basiilika. A 1506 tegi paavst Julius II Bramantele ülesandeks ehitada vana varakristliku Peetri basiilika asemele uus hoone.) Arhitektina on tema nimi seotud Rooma Peetri kiriku ehituslooga. Peale Bramante surma tekkis ehituses seisak. A. 1547 saab kiriku ehitustööde juhatajaks Michealngelo, kes lihtsustas Bramante plaani, jättes ära nurgatornid ja muud kõrvalruumid, misläbi ehitis saavutas veelgi ühtsema ilme. Michelangelo alustas kupli ehitamist, kuid see lõpetati tema mudeli järgi alles pärast tema surma (a. 1590). Hilisemate ehituste käigus on ka Michelangelo projekti tunduvalt muudetud. Michelangelo kuppel on ilusaim kuppelehitis ja olnud sajandite kestel eeskujuks arvukatele arhitektidele. Peetri kiriku kupli kõrguseks on 136,5 meetrit. 20. Millised olid Madalmaade 15. ja 16.saj. kunsti iseärasused? Nimeta mõni iseärasus Jan van Eycki maalis ,,Abielupaar Arnolfini portree".
On tuntud Priestley katse, kus ta läbi suurendusklaasi juhtis päikesevalgust elavhõbeoksiidile, mis laguneb soojuse mõjul elavhõbedaks ja hapnikuks. Asunud uurima tekkinud gaasi omadusi, avastas Priestley , et küünal põleb selles gaasis heledamalt kui õhus ja isegi õhus hõõguv süsi lööb lõkkele. Nii peetakse hapniku avastamise kuupäevaks 1. augustit 1774. Kuid Priestley jätkas hapniku uurimist. Ta pani kahe ühesuguse klaaskupli alla hiired, ühe kupli täitis hapnikuga, teises oli tavaline õhk. Õhus hukkus hiir kupli all 15 minuti pärast, samas ruumalas hapnikus aga elas 30 minutit. See katse tõestas, et hapnik on elutegevuseks oluline. Kuid Priestley ütles ka, et puhta hapniku hingamine võib olla ohtlik. Ta väitis, et nii nagu küünal põleb hapnikus kiiremini kui õhus, nii võib ka inimese elu kestus olla hapnikus lühem kui õhus. Siiski polnud Priestley päris esimene, kes hapniku olemasolust teadlikuks sai
Kirik soovis elulähedast kunsti. Hakkab mõjuma rahvalikkus(barokk-elementidega rahvarõivad) BAROKK ITAALIAS ARHITEKTUUR Esmajärguline ülesanne kirikute ehitamine. Valitsevaks kirikutüübiks piklik hoone, mis moodustas ühe avara saali, mitte ei jagunenud löövideks nagu keskajal. Puuduvad sambad ning kolm löövi. Külglööve asendasid kabeliteread. Otsas oli apsiid, kirikud endiselt ida-lääne suunalised. Põhiliseks valgusallikaks aknad, mis asusid kupli allosas, valgus tõstis esile kooriruumi. Barokk-kirikud on kuppelkirikud. Kirikute eeskujuks Jeesuse kirik Roomas(autor da Vignola). Väga tähtsale kohale kerkib siseruum: kaunistatud skulptuuride ja maalidega nendega ei püüta inimest mõjutada, vaid rõhutakse inimese tunnetele. Barokk-skulptuur hoogne ja maaliline. Laemaalidel kujutatud arhitektuuridetaile. Välisilmes oluline tähtsus kuplil ja läänefassaadil. Läänefassaadi keskosa 2. korruseline
...-1800 varaklassitsism 1800-... kõrgklassitsism restauratsioonistiil - 19.saj. Pr - kohmakam ampiir kodanlikus maitses PRANTSUSMAA Dome des Invalides (Invaliidide kuppelkirik) 1670.a. Louis XIV lasi rajada invaliididele kodu "sõjas haavata saanud sõduritele, et nood ei peaks tänaval kerjama." Kuppelkirik oli selle kompleksi teiseks kirikuks. Louis XIV stiilis. Arhitekt J.Hardouin-Mansart. (lõpetas Robert de Cotte). 1679-1706, 107m kõrgusel maapinnast. Kupli all asuvas krüptis on Napoléon Bonaparte`i haud. Napoléon suri 5.mail 1821.a. St.Helena saarel, kuid alles 7 aastat hiljem saadi luba tema säilmete toomiseks Pariisi. 1840.a. 15.septembril toimus pidulik Napoléoni matus. Ta on maetud sarnaselt Egiptuse vaaraodele - säilmed on 6 kirstu sees(1. tinast, 2. mahagonist, 3. ja 4. seatinast, 5. eebenipuust, 6. tammest), mis on asetatud punasest porfüürist sarkofaagi. Krüpti arhitekt on Visconti ja see valmis 1861.a.
Nähtus, millega on vihjatud antiikaegsele golosseumile. Väga jõuliseks kujunesid ka garniisid, lopsaka hammaslõikega. Algmõõtmeks oli ikkagi inimene, siis sissepääs on üks paljudest avadesi, ulatub maani, ei ole miskit jumalikku ega kõrget, lihtsalt läbikäik. 20. Kes ja millal ehitas Rooma Peetri kiriku renessansiaegse hoone? Mis on sellel erilist? Mis onsellel ühist Firenze toomkirikuga? Michelangelo 1546-64. Kavandas antiikroomaliku kupli. Firenze kuppel märgib vararenessansi sündi. Eeskujuks Rooma Panteon. 21. Kes, kuhu ja millal lasi rajada Versailles´ lossi ja pargi? Prantsuse kuningas Versaille linnakesse. Põhimõttel kõik teed viivad rooma. E. Versaillesi. Rajati Jules Hardouin Mansardi ja Louis le Vau projekti järgi. 1661- 1710. 22. Kes kavandas Louvre´i idafassaadi 17. sajandil. Kuidas avaldub selles prantslaslik barokk? Mison selle erinimi
valduses. Enamasti ehitati küll basiilikaid, kuid San Vitale kirik on hoopis kaheksanurkne. Bütsantsi kirikute põhiplaanid on üldse äärmiselt mitmekesised. Eriti armastati kupleid ning leiti igasuguseid võimalusi nende paigutamiseks. Tavaline oli ristkuppelkirik. Selle põhiplaan meenutab lühikeste võrdsete harudega kreeka risti, mille keskosas, mõnikord ka ristharude kohal kerkivad kuplid. Üldse koondusid paljud bütsantsi kirikud ühe keskse, tsentraalse kupli ümber. Olgu nende põhiplaan siis kreeka risti kujuline või ümmargune või hulknurkne kõiki neid nimetatakse tsentraalehitisteks. Hagia Sophia ja San Vitale kiriku siseseinad lausa kaovad värvilistest kividest ja sädelevast klaasist mosaiikide alla. Bütsantslased leiutasid mosaiikide tegemiseks erilise hõõguvate värvidega klaasisegu - smaldi. Peale piiblisündmuste võib seal näha ka Justinianust ennast ning keisrinna Theodorat koos saatkonnaga.
16. saj. Ehitati vahemikus 1568-1574. Ehitajaks arhitekt Mimar Sinan. Seda moseed peetakse islami arhitektuuri üheks silmapaistvaimaks näiteks. Kaheksanurkset moseed katab suur kuppel (31.25m läbimõõduga). Paremal Selimiye interjöör. Pildil mirhab, mis paistab selles mosees iga paiga pealt. Selimiye kupli lagi Islami ehituskunsti võluks on tema rikkalik ornamentaalne dekoratsioon. Selimye mosee interjöör on üks kaunimaid näiteid. On näha ka kaunist araabia kalligraafiat. Mutavakkili Suur mosee Samarras (Iraak) Ehitatud 9. saj. Oli islamimaailma suurim mosee. Kuulus oma spiraaltrepiga al-Malvija minareti poolest, mis on 55m kõrge ja 33 m lai.
Liustiku tüübid: · MÄGILIUSTIK - liustikud on piiratud mäestikuorgudega, milles kuni mõne saja meetri paksune liustikujää. Mass voolab/libiseb gravitatsiooniliselt nõlvast alla. Liustik toitub tahketest sademetest lumepiirist kõrgemal. · MANDRILIUSTIK - suure ulatusega ja paksud (kuni mitmeid km) kuplilaadsed jääkilbid, mis katavad alusreljeefi. Mandriliustikud toituvad (kasvavad) kupli keskosas ning valguvad äärte suunas radiaalselt laiali. Liustiku mõju pinnamoele: · Toitumisalal, lumepiirist ülevalpool toimub tahkete sademete tihenemine ja ümberkristalliseerumine jääks · Raskusjõu mõjul hakkab mäeliustik allapoole liikuma · Jää võtab mägedest kaasa erineva suurusega kivimitükke moreeni, mis liustikulaual välja sulab · Sulaveed kogunevad liustikujärve ja toidavad jõgesid Põhjavee kujunemine:
Altamira koopa seinamaaling- Willendorfi veenus, u U 15 000 eKr. Kiviaeg, Hispaania 30 000 a eKr. Kiviaeg Naram-Sini võidusteel, Istari väravad, I at keskpaik(6saj.) 3 at eKr. Vana-Mesopotaamia Vana-Mesopotaamia- Babüloonia Narmeri palett, u 3000 eKr. Giza püramiidide väli- u 2500 eKr Egiptuse Vana Riik Egiptuse Vana Riik Vaarao Ehnaton abikaasa Nofretete ja tütardega, 14. saj eKr Nofretete büst, 14. saj eKr Egiptuse Uus Riik Egiptuse Uus riik Vaara Mykerinos abikaasaga, Ramses II hauamonument Abu Simbelis U 2500 eKr Egiptuse Vana Riik 13. saj eKr Egiptuse Uus Riik Vanakreeka kujutüübid- kore ja kouros. Arhailine ajastu. 7-6saj. Polykleitose "Odakandja", Myroni "kettaheitja" Vanakreeka klassikaline ajastu, Vanakreeka klassikaline ajastu,5 saj eKr 5.Saj eKr Atee...
Maja kose kohal. Guggenheimi 1934-1948. Ohio, USA. muuseumi interjöör. 1956-1959. Sarnastest põhimõtetest lähtus ka soomlane Alvar Aalto (1898-1976), kelle projekteeritud ehitisi leidub ka Eestis. Sanatoorium Paimios. 1929-1932. Pier Luigi Nervi (1891-1979) On loonud tohutuid spordi ja näitusehalle katvaid kupleid, mille betoonikihi paksus on sageli vaid mõni sentimeeter Kupli tugevuse saavutas ta profileerimisega, mille tulemus ütlemata kunstipärane välja näeb Samasse valkonda kuulub ka Müncheni olümpiastaadioni telkkatus. Arhitektibüroo Günther Behnisch & Co. Müncheni Olümpiastaadion. 1972. Modernistlik arhitektuur muutis tunduvalt linnade planeerimise põhimõtteid Elamute hajusam paigutus, rohkem loodust, transpordi ja teeninduse läbimõeldus - iseenesest ilusad põhimõtted ja õige kasutamise korral vägagi mõjusad
1. Millal kujunes välja India kultuur ja kuhu ta levis? India kultuur hakkas välja kujunema III at. eKr . Levis naaberriikidesse (Nepaal, Indoneesia, Malaisia, Tai, Hiina). 2. Mis on stuupa? Stuupa on poolkera kujulise kupliga kaetud ehitis Buddha mälestuseks. Asoka lasi neid oma riiki püstitada u. 84 000. Kupli tasandatud tipus on nelinurkne aedik, millest kõrgub maailmatelge sümboliseeriv varras päevavarjukujuliste vormidega. Kogu ehitist ümbritseb kiviplokkidest aed, milles on nelja ilmakaarde avanevad väravad. Väravaid moodustavad kiviplokid on kaetud skulptuuridega. 3. Millised olid India templid ja kuidas kaunistatud? India templid on peamised vana kunsti mälestusmärgid, meenutavad rohkem
teoseid, üks tuntumaid on Sixtuse kabelis maalitud freskoga ( pilt 1 ). Skulptuurialase väljaõppe sai aastatel 1489-1490 Bertoldo di Giovannilt. Kuulsamad skulptuurid on "Taavet" ( pilt 2 ), "Püha Matteus", "Madonna lapsega" ( pilt 3 ). Maalikunstid, mis said üle maailmselt kuulsaks: "Sixtuse kabel" ( pilt 1 ), "Taavet ja Koljat", "Viimne kohtupäev". Michelangelo looming on oluliselt mõjutanud hilisemat kunsti. Ehitusmeistrina kavandas ta Rooma Peetri kiriku kupli, mis küündib 132 meetri kõrgusele, ja Kapitooliumi väljaku. Projekteerides, oma üht suursaavutust, Rooma Peetri kirikut, lõi Michelangelo uue, tervikliku komositsiooniga tsentraalehitise: tegi keskkupli avaramaks ja kõrgemaks ning suurendas seega ruumimõju. Seda ehitist 4 iseloomustavad veel harmoonia ja tasakaal. Ta on küll võimas ja kõrge, kuid ei pürgi taevasse nagu gooti katedraalid.
oli valgmik. Kunst oli tingitud tegelikest vajadustest. Selles väljendati tollaste inimeste tõdesid. Kõige suuremat mõju avaldas kunstile usu sidumine riigiga, mille tagajärjel sai kunst ühiskondliku elu osaks. Kristluse sümbolite paigutust kirikutes peeti väga oluliseks, kuna see väljendas austust ja jumala ning religiooni ülistamist. Kristuse kujutis ja Maarja koos Kristusega paigutati kirikus nähtavale kohale, tavaliselt kupli või võlvlae alla ning jumaliku valguse sümbolina kujutati kirikus taevavõlvi kuldset lage. Kui esimesest kolmanda sajandini keskendus kristlik kunst põhiliselt hauakaunistustele ja katakombide seinamaalingutele, siis viiendast sajandist alates muutusid kirikuseinte kõige enam kasutatud kaunistusteks Kristuse elu kujutavad mosaiigid. Nii seinamaalingud, kui ka mosaiigid olid värvilistest kivikestest või klaasitükikestest kokkuseatud pildid, mis oma säravate värvidega
" (lk50) ,,SANDER: Noo, papa, kas sinugi ettevõtted siis alati õnnestusid? VESTMAN: Jaa, pojuke- peale ühe; väimehe eest maksin liiga soolase hinna."(lk 7) õnakoomika: Paljud tegelased ütlesid üpris palju erinevaid koomilisi lauseid. Eriti paistis silma Vestman, kes alatasa ütles midagi Sandri kohta. ,,Raha on jumal neile loonus, kes oskavad teda sigitada." (lk 47) ,,VESTMAN: Kadedus on vist insenerihärra kupli viltu ajanud! SANDER: Ei, see seisab loodis..." (lk 49)
Araabia kunst Sissejuhatus 7. saj. alguses kujuneb Araabia ps. religioon, mille ainujumalaks on Allah ja prohvetiks islamiusuliste pühas linnas Mekas sündinud Muhamed. Vähem kui saj. jooksul levitasid nad peamiselt sõjalisel teel uut usku hiiglaslikul maa-alal, mis ulatus idas Hiinani, põhjas Kesk-Aasiasse ja Kaukaasiasse ning läänes Atlandi ookeanini. Enamasti olid araablased rändkarjakasvatajad ehk beduiinid. Nad rändasid oma kaamelite, hobuste ja lammastega. Kaamel oli beduiinidele asendamatu. Teda kasutati veoloomana, sõiduloomana, tema liha söödi, tema piima joodi, tema karvadest tehti telke. Jeemen oli juba muistsetest aegadest peale Araabia kõige arenenum piirkond. Jeemenist kulges kaubatee Vahemere rannikult üle Punase mere Indiasse. Juba vanaajal hakkasid kaubatee juurde tekkima jõukad linnad. Nendes linnades arenes ka kõrge kultuur. Üks jõukas kaubalinn Jeemenist põhja pool oli Meka. Me...
On alles palju traditsioonilisi alasi, nende hulka kuuluvad näiteks erinevad jooksualad, kettaheide, vehklemine. Selleaastased olümpiamängud on aga kõige põnevamad, sest on lisatud mõned uued olümpiaalad. Maa pealgi peetakse paljudes riikides sauna võistlust. Nüüd, 2300. aastal, on see ala toodud olümpiale ja peetakse nimelt Gula Mons'i staadionil. Nii eelkõige seetõttu, et kuna staadionit katab üldiselt kuumakindel kuppel, siis erinevates saunades on kupli kihtide arv väiksem ja õhem ning seetõttu iga järgmise sauna kuumus suurem. Algne temperatuur on 100°C, jätkatakse üha kuumemate ruumidega, kuni on jäänud vaid kaks võistlejat. Hiljem peetakse kahe finalisti vahel duell, kus selgub parim leilivõtja. Üheks uueks ohtlikuks alaks peetakse "laavalaudumist". Sõidualus sarnaneb lumelauaga, kuid on tehtud kuumust kaitsva materjaliga. Laavalaua juurde kuulub ka igale võistlejale mõeldud kombinesoon, mis on samuti kuumakindel
Nii saadi hapnikku esimest korda ja aasta oli 1772. Ka inglise keemik Joseph Priestley uuris nn "tuliõhku" ehk eluõhku ehk "flogistonivaba õhku". Oma uurimiste tulemusena leidis, et uue gaasi tulle juhtimisel tõuseb seal temperatuur. Ta võttis kaks ühesugust klaaskuplit, neist ühe all oli harilik õhk ja teise all hapnik. Kummagi kupli alla pani ta hiire ja jäi jälgima hiirte käitumist. Priestley üllatuseks elas hiir samas ruumalas avastatud gaasis hiir 30 minutit, kui õhuga täidetud kupli all vaid 15 minutit. Priestley tööd viis lõpule prantsuse teadlane Antoine Laurent de Lavoisier, kes kordas inglise teadlase katseid elavhõbedaga, muutes selle tagiks (elavhõbeoksiidiks). Ülejäänud õhk põlemist ega hingamist ei soodustanud. Oksiidi
paljud ehitusmeistrid. Jõukamad inimesed hakkasid suuremat rõhku panema elumajade mugavusele ja ilule. Linnamajade eeskujuks sai Palazzo Medici. Välisküljel on lihtsad korrapärased aknad. Hoone on nelinurkne, tavaliselt kolmekordne keskel siseõuega. Hiljem muutusid majad suursugusemaks, pidulikumaks ning kaunistuste rohkemaks. Esimene uut tüüpi arhitekt oli Filippo Brunellesci (1377-1443). 1418 a konstrueerisid tema ja skulptor Lorenzo Ghiberti ühiselt mudeli Firenze katedraali kupli ehitamiseks tehniliselt leidlikus süsteemis, mis loobus tellingutest. Enne kui töö katedraali kallal käima läks, tehti Brunnelleschile ülesandeks 1419 a projekteerida Firenze leidlaste kodu, mida harilikult nimetatakse esimese renessanssehitisena. Kaasaegsed tunnustasid Brunneleschit lineaarperspektiivi leiutamise eest. Ta töötas välja süsteemi, mille abil saab kaugust edasi anda teaduslikult mõõdetaval viisil
õpetlast Joseph Priestleyt. On tuntud Priestley katse, kus ta läbi suurendusklaasi juhtis päikesevalgust elavhõbeoksiidile, mis laguneb soojuse mõjul elavhõbedaks ja hapnikuks. Asunud uurima tekkinud gaasi omadusi, avastas Priestley , et küünal põleb selles gaasis heledamalt kui õhus ja isegi õhus hõõguv süsi lööb lõkkele. Nii peetakse hapniku avastamise kuupäevaks 1. augustit 1774. Kuid Priestley jätkas hapniku uurimist. Ta pani kahe ühesuguse klaaskupli alla hiired, ühe kupli täitis hapnikuga, teises oli tavaline õhk. Õhus hukkus hiir kupli all 15 minuti pärast, samas ruumalas hapnikus aga elas 30 minutit. See katse tõestas, et hapnik on elutegevuseks oluline. Kuid Priestley ütles ka, et puhta hapniku hingamine võib olla ohtlik. Ta väitis, et nii nagu küünal põleb hapnikus kiiremini kui õhus, nii võib ka inimese elu kestus olla hapnikus lühem kui õhus. Siiski polnud Priestley päris esimene, kes hapniku olemasolust teadlikuks sai. Hiina õpetlane
päikesevalgust elavhõbeoksiidile. Viimane lagunes soojuse mõjul elavhõbedaks ja hapnikuks. Priestley seda ei teadnud, aga ta otsustas uurida tekkinud gaasi omadusi. Need hämmastasid teda : selles gaasis põles küünal heledamalt kui tavalises õhus, hõõguv süsi lõi lõkkele ja raudtraat, mis õhus ainult hõõgus, põles sädemeid pildudes. Järgmisel aastal tegi ta katse, kus võttis kaks klaaskuplit, millest ühe all oli tavaline õhk ja teise all puhas hapnik. Kummagi kupli alla pani ta hiire ja jäi nende käitumist jälgima. Tavalise õhuga kupli alla olnud hiir suri 15 minuti jooksul, samas ruumalas hapnikus aga elas teine hiir 30 minutit. Priestley arvas, et kuigi puhtas hapnikus on kergem hingata kui õhus, kiirendab hapnik elutegevust samamoodi nagu see kiirendas küünla põlemist. Esimesena kogus hapnikku ja kirjeldas selle omadusi apteeker Carl Wilhelm Scheele. Tema teadussaavutuste hulka kuulub mitme keemilise elemendi avastamine
võimalik pesta kõike, aga peab jälgima, et pestavad asjad ei läheks vastu ülemist pesuvart. Kuppelnõudepesumasin on ka joonisel 1 näha. Joonis . Metos Hood 110, 400V3N Allikas: Metos Hood 110, 400V3N Kuppelnõudepesumasinas püsib nõudekorv ühel kohal. Pesu ja loputus toimuvad seadme samas osas ning nõude eelpesu tehakse alati käsitsi. Nõudekorvist ülal- ja allpool olevad pesuvarred on pöörlevad. Pesemist saab tõhustada kupli külgedel olevate püsivate pesuvarte abil. Masina luukidel on avariilüliti, mis kuplit avades seiskab masina. Paagi pesuvesi vahetub tunni jooksul arvestuslikult kolm korda. Seadmed võimaldavad pesta 20- 60 korvitäit tunnis (Rekkor et al. 2010: 65). Tunnelnõudepesumasinad
Arhitektuur Klassitsistlikule arhitektuurile oli iseloomulik: 29 lihtsus, rangus 30 sirgjoon ülekaalus 31 sümmeetria 32 suured siledad (liigendamata) seinapinnad 33 antiikkunsti elemendid (sambad!) 34 hoone fassaadi keskosa kujundati sageli kui antiiktempli esikülg Näiteid: * Panteon Pariisis, Ladina kvartalis. Ehitatud 1764-1781. Arhitekt Soufflot. Varaklassitsism. On ristkuppelkirik, ees korintose sammastega portikus. Ka kupli tambuuri ümber sambad, samuti sees korintose sambad ja pilastrid. 1791 muudeti autempliks. Panteoni on maetud filosoofid Voltaire ja Rousseau, kirjanik Zola ja seal on paljude kuulsuste mälestusmärgid. * Madeleine`i kirik Pariisis. Ehitatud 1806-1842. Arhitekt B. Vignon. On antiiktempli koopia korintose stiilis peripteer. Aknad puuduvad, valgus tuleb laeavadest. Kirik moodustab ansambli Concorde`i väljaku klassitsistlike fassaadidega. * Tähe triumfikaar Pariisis. Valmis 1837
vahepeal oli osa Itaaliast Bütsantsi valduses. Enamasti ehitati küll basiilikaid, kui San Vitale kirik on hoopis kaheksanurkne. Bütsantsi kirikute põhiplaanid on erinevad, küll aga armastati väga kupleid. Kõige levinum oli ristkuppelkirik, selle põhiplaan meenutab kreeka risti, mille keskosas kerkivad kuplid. Üldse koondusid paljud bütsantsi kirikud ühe keskse, tsentraalse kupli ümber. Hagia Sophia ja San Vitale kiriku seinad on kaetud värvilistest kivikestest ja sädelevast klaasist mosaiikidega. Bütsantslased leiutasid mosaiikide
sajandil: BAROKK Itaalia, Hispaania, Lõuna-Saksamaa, Belgia, Poola- Leedu BAROKKLIK KLASSITSISM Prantsusmaa, Inglismaa, osa Saksamaast. Toetuti antiikkunsti eeskujudele, renessansile lisati barokklikke detaile. BAROKKLIK REALISM Holland, Põhja-Saksamaa, Skandinaavia maad. Barokk kunst pöördub vaataja meelte poole, mõjub tunnetele Barokk-kirikute ülesehitus: pikergune hoone, siseruum moodustas avara saali, külglöövid asendatud kabeliteridadega, valgusallikaks aknad kupli allosas, valgus koondunud idaossa, vahel põhiplaan ühtseisesse põimunud ovaalidest Barokk-kiriku siseruum: suur tähtsus kaunistavatel skulptuuridel ja maalidel, laemaalidel kujutatud arhitektuuridetaile, raske eristada tõelisi ja maalitud detaile, kaunistused peidavad enda alla kiriku konstruktiivse süsteemi. Barokk-kiriku välisilme: oluline tähtsus kuplil ja läänefassaadil, läänefassaadi keskosa
Angolo Bronzinot(1503-1572) kes maalis esinduslikus poosis ja luksuslikus riietuses tardunudilmelisi aristokraate. El Grecot (1541-1614) kes oli pärit Kreeta saarelt, õppis Veneetsias, töötas Hispaanias. Loomingu lähtekoht Veneetsia manerism, sellele aitas anda sügavama sisu müstikasse kalduv usuelu. N: "Krahv Orgazi haudapanek" Gorreggiot (1489-1534) , kes kasutas illusionistlikut ruumikujundust, mis ei vastanda pildiruumi vaatajale, vaid sulatab need ühte. N: Parma toomkiriku kupli fresko "Maarja taevaminek". Virtuaalselt maalinud mitte ainult usulisi, vaid ka meelelisi külgi. N: "Zeusi armulood" Skulptoritest olid silmapaistvad: Skulptor ja kullassepp, aga ka seikleja Benvenuto Cellini (1500-1571). Giambologna (1529-1608) prantsuse päritolu. N: "Apolloni kuju" liialdas kontrapostiga, muutes figuuri peaaegu spiraalseks; "Mercurius". Arhitektuuris oli tähtsal kohal: Ehitise üksikosade lõtv seostamine Kaunistustega liialdamine
ning samuti säilis ka sümmeetrilisus). Antiik-aegsete ehitiste matkimisel mindi klassitsismis isegi nii kaugele, et näiteks Pariisi Madeleine'i kirik kavandati päris kreeka templi koopiana, seejuures ka ilma akendeta. Palju loodi tol ajal täiesti praktilise otstarbeta ehitisi, igasuguseid auväravaid, võidukaari jne. (nt. Tähe võidukaar Pariisis). Kolmas klassitsistliku ehituskunsti suurteos Pariisis on Pantheon oma kõrge kupli ja saledate korintose sammastega. Eelistati dooria või joonia sambaid, mis vastasid rohkem konstruktsiooni vormile. Ehitati tööstushooneid, mitmelaadilisi töökodasid. Uuenev ühiskondlik korraldus tingis valitsushoonete, haridusasutuste, ühingute,seltsimajade jm. ehitamist. Üle kogu Euroopa ehitatatakse teatri-, muuseumi- ja raamatukoguhooneid, millele renessanss nii palju tähelepanu ei pööranud. Veel rohkem kui ruut ja kreeka rist ning teisedki korrapärased vormid mida
Perugino (Madonna lapse ja peainglite Miikaeli ja Raafaeliga: mingid nunnunäod, udune kergelt, sinist ja punast palju) 16.sajkõrgrenessanss. Arhitektuur: liialdatakse detailidega. Bramante (Tempietto: 2-korruseline, ümarehitis, Rooma Peetri kirik: tema unistus, lähtus kuubist ja kerast) Micaelangelo Buonarroti (jätkas Rooma Peetri kiriku ehitust: muutis kupli hõljuvamaks ja kergemaks) Andrea Palladio (Villa Rotanda Vicenzas, San Giorgio kirik) Kunst: keskuseks Rooma, kunstniku kui isiku tähtsuse tõus, kunstnik kui Jumal?. Leonardo da Vinci: arhitekt, kunstnik, teadlane, sõjaväeinsener, pidude korraldaja. ( Püha õhtusöömaaeg: fresko, Mona Lisa, Madonna kaljukoopas: sinine rüü, 3 last) Raffael (Autoportree: must barett, pruun taust, valge nägu, Madonna roheluses: punane pluus, sinine kleit, kaks last, taga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
