Dareios III (336 330; tõusis võimule riigipöörde tagajärjel) langes aastast 334 alates Aleksander suure rünnaku alla. 330 põletas Aleksander Persepolise. Dareios III tapeti lähikondlaste poolt. KREEKA Egeuse tsivilisatsioon II aastatuhandel VII aastatuhansel sai Kreeka mandriosas ja Kreeta saarel alguse põlluharimine III aastatuhande algul algas Egeuse piirkonnas pronksiaeg. Toonaste asulate seas olid tähtsaimad Knossos Kreetal, Trooja Anatoolia looderannikul ja Lerna Pelopponnesose poolsaarel. aastatuhande teisest poolest pärinevad Kreetalt ka varaseimad piltkirjamärgid pitsatitel. 23. 22. sajandil tabas Egeuse piirkonda purustuste laine. Võimalik, et selle põhjustas kreeklaste esivanemate sisseränne. Kreeta saar jäi purustustest suuresti puutumata. Minoilise Kreeta varaste losside periood u 2000 1700 U 2000 arenesid mõned Kreeta asulad linnadeks ühes nendega tihedalt seotud lossidega.
Prohvetid Iisraellased austasid pärast Moosese aega Jahve kõrval ka teisi jumalaid. Kõiki õnnetusi võis seetõttu tõlgendada, kui Jahve õiglast karistust. Selliste seletustega tulid rahva ette jutlustajad prohvetid. Kunagi sündivat Taaveti soost salvitud kuningas, ehk Messias, kes taastab Iisraeli hiilguse. 3. Kreeka 3.1. Mükeene kultuur Kreeta kultuur Kreekas elas teadmata päritoluga rahvas, kes umbes 2000 aastat enne kristust rajas Kreetal tsivilisatsiooni. Mütoloogia seostab tsivilisatsiooniteket kuningas Minose valitsemisega. Kasutati kirja, millest tänapäeval aru ei saa. Kreeta saarel oli mitu lossi, mille ümber asusid linnad. Tuntuim loss oli Knossos. Lossidel oli mitu otstarvet: 1) Laoruumid ja käsitöö kojad näitavad neid majandus keskustena 2) Lossid olid usukeskused ja kultuse paigasd. Losside ees oli tavaliselt suur väljak 3) Poliitilise võimu keskus Lossid olid kindlustamata
# ESIAJALUGU JA SELLE PERIODISEERING Gurly Vedru loengute põhjal, TLÜ 2008 Esiajalugu hõlmab vanimat ajajärku inimkonna minevikus, millest enamiku kohta puuduvad kirjalikud allikad. Kestvuselt hõlmab esiajalugu miljoneid aastaid, samas kui vanimad kirjalikud allikad on vaid umbes 6000 aastat vanad. Seetõttu on esiajaloo põhiliseks allikmaterjaliks arheoloogilised objektid, ehk muistised ning esiajalugu uurivaks teadusharuks on arheoloogia ehk muinasteadus. Esiajaloo uurimistulemused sõltuvad peamiselt kasutada olevate allikate hulgast ja kvaliteedist ning samuti nende allikate tõlgendamisest. Kaevamiste või muude välitöödega kogutud arheoloogiline leiumaterjal ei anna mõistagi ülevaadet kõigest, mis puudutab muistsete inimeste elu-olu. Kõige rohkem väljendub selles materiaalne kultuur, st füüsilised asjad ja nende kat...
Nad alustasid sõitu Smürnasse. Merineitsid (lk 263) olid kalasabadega naisterahvad, kes varitsesid meremehi, et nõiduda neid endaga lõbutsema. Vimpel (lk 263) - kitsas kolmnurkne või otsast pääsusabana hargnev lipp. Minotauros (lk 273) Minotauros on pooleldi mees ja pooleldi härg/sõnn. Müüdi järgi laskis Minos ehitada koletis (sõnn) Minotaurose jaoks labürindi, kes pärast surma (ta tapeti) hakkas allilmas surnute üle valitsema. Kreetal oli veel müüt, et iga 9 aasta tagant olevat kuningas Minos nõudnud kättemaksuks oma poja tapmise eest Ateena kuninga Aigeuse poolt 7 neiu ja 7 noormehe ohverdamist Minotaurosele. Pime maja/Knossose palee (lk 295) - Ruumid paiknesid ebasümmeetriliselt keskõue ümber mitmel korrusel ning olid omavahel ühendatud koridoride ja treppidega. Paleed rajati tihti eelmiste varemetele. Knossose palees oli üle 1500 ruumi ning kogupindala oli
· Dekuurio (lk 269) - kümnemehelise ratsaväeüksuse juht Vana-Roomas. · Minos (lk 257) Minos oli isale ustav poeg, kuid kord ei olnud ta kuulekas. Karistuseks sünnitas tema naine talle inimese keha ja härja peaga koletise Minotauruse. Minotaurus elas labürindis. Müüdi järgi laskis Minos ehitada koletis (sõnn) Minotaurose jaoks labürindi, kes pärast surma (ta tapeti) hakkas allilmas surnute üle valitsema. Kreetal oli veel müüt, et iga 9 aasta tagant olevat kuningas Minos nõudnud kättemaksuks oma poja tapmise eest Ateena kuninga Aigeuse poolt 7 neiu ja 7 noormehe ohverdamist Minotaurosele. · Peastaap (lk 273) - Peastaabi osakonnad tegelevad pikaajalise ja keskpikaajalise planeerimise, ressursside planeerimise, väljaõppe planeerimise korraldamise ja kontrolli ning riigikaitselise tegevuse tagamisega. XV peatükk
kuna seal olid pidevad kokkupõrked põhjast sissetungivate suguharudega, kellel madalam kultuur, siis muutis see elulaadi karmimaks ja sõjakamas ja see avaldas ka kunstile mõju. · Ehitusmälestistest kõige silmapaistvamad kindlustatud lossid ja linnamüürid. Üks kuulsamaid , mis ehitati oli Tirynsi linnus seda ümbritseb sõimas suurtest kiviplokkidest laotud ringmüür. Siseruumide paigutus korrapärasem kui kreetal. Tirynsis leiame iseloomuliku pikerguse saali. Selle põhiplaan oli eelkäijaks hilisemate templite põhiplaanile. · Tirynsi lähedal asuv Mükeene linn. Mükeene linnamüür Laotud hiiglastest kivipankadest. Seal asus kuulus Mükeene lõvivärav koosneb ainult kolmest kivimürakast ja ülal nendele toetuvast kolmnurksest kiviplaadist, millele on tahetud reljeef kahe samba najale nõjatuva elukaga.
Kreeta saarel tärganud kunstistiil ulatus ka mandrile Peloponnesose poolsaarele ja sealt edasi põhja poole. Ehitusmälestistest on kõige silmapaistvamad kindlustatud lossid ja linnamüürid. Peloponnesose poolsaare idaosa kaljuse maastiku keskel asub Tirynsi linnus. Kavatist ümbritseb võimas, suurtest kiviplokkidest laotud ringmüür. Luksuslike siseruumide paigutus oli korrapärasem kui Kreetal. Kui Kreetal polnud ühtegi teistest olulisemalt suuremat ja kesksemat pearuumi, siis Tirynsis leiame iseloomuliku pikerguse saali (megaron). Tirynsi lähedal asuv Mükeene linn oli Agamemnoni kodupaik. Mükeene linnamüür on laotud samasugustest hiiglaslikest kivipankadest nagu Tirynsi linnus. Maailmakuulus on Mükeene Lõvivärav, mis koosneb ainult kolmest suurest kivimürakast ja ülal nendele toetuvast kolmnurksest kiviplaadist, millele on tahutud reljeef kahe samba najale nõjatuva elukaga.
maalidekollektsioon. (kollektsioon rikastus eelkõige Habsburgide dünastia - Karl V, tema poeg Felipe II ja Felipe III - ja Bourbonide - Felipe V, Carlos III ja Carlos IV valitsemiste ajal). Prado ruumides on esitatud täielik ülevaade Hispaania maalikunstist alates 13.saj. pärit hiljem lõuendile kantud seinamaalidest lõpetades 19. saj. lõpust pärit maalidega. Suurt loomingulist mõju avaldas kunstnik El Greco (1541-1614) - sündis Kreetal, kasvas üles Veneetsia kultuuri keskel, mõjutusi Rooma manerismist. Võlutud Toledo müstilisest õhkonnast on tema looming jõuliselt hingeline (religioosne)omane usuline kirg, pikendatud figuurid, käänulised piirjooned, kannatusi peegeldavad näod,valgus hüplev ja fantastiline.Tema maalimisviis avaldas silmapaistvat mõju ekspressionismile. Diego Velzquez (1599-1669).17. saj. üks huvitavamaid Hispaania kunstnikke,kuninga
7nda sajandi lõpus e.Kr. lõid Babüloonia Assüürlaste alt lahku ja purustas koos liitlastega nende väed. Loodi uus Babüloonia, mille pealinnast, Babülonist, sai maailma suurim linn. · Esimene rahvusvaheliste suhete tõestus: Egiptus umbes 1500 eKr · Neo-Assüüria VANA-KREEKA Klassikaline Kreeka: Mükeene ja Minose kultuur Kreeta kultuur Kreekas elas teadmata päritoluga rahvas, kes umbes 2000 aastat enne kristust rajas Kreetal tsivilisatsiooni. Mütoloogia seostab tsivilisatsiooniteket kuningas Minose valitsemisega. Kasutati kirja, millest tänapäeval aru ei saa. Kreeta saarel oli mitu lossi, mille ümber asusid linnad. Tuntuim loss oli Knossos. Lossidel oli mitu otstarvet: 1) Laoruumid ja käsitöö kojad näitavad neid majandus keskustena 2) Lossid olid usukeskused ja kultuse paigasd. Losside ees oli tavaliselt suur väljak 3) Poliitilise võimu keskus Lossid olid kindlustamata
häälikuliselt sarnaseid sõnu hakati kujutama samade märkidega. Kirja lugu vt http://www.kansalliskirjasto.fi/extra/verkkonayttelyt/kirjaimistot/kh_sukupuu.ht ml Kujunemislugu: kõigepealt oli piltkiri > arenes edasi mõistekirjaks > siis arenes edasi silpkirjaks > lõpuks kujunes välja häälikkiri Kipud ja vampumid signaalid. Tehti tuld ja siis selle tossuga suheldi üksteisega mitmete km kaugusel Phaistose ketas ketas, mis leiti Kreetal. Kokku on umbes 240 märki, mida pole siianu suudetud edukalt lahti muukida. Ladina tähestik on ladina kirja aluseks. Enamik maailma keeltest kasutavad seda Kreeka tähestikku peetakse esimeseks tähestikuks, sest see sisaldas märke üksikute konsonantide jaoks ja vokaalide jaoks. Kreeka tähestik on tänapäeval kasutatava ladina tähestiku aluseks (8. saj eKr tekkinud kreeka 3. kirjasüsteem, mille kreeklased laenasid foiniiklastelt).
Kunstiajalugu esiaeg - ka ürgaeg algab esimeste eellaste ilmumisega, veidi arenenud kolju ehitus. u. 7 milj aastat tagasi aafrikas vanimad leiud on tsaadist(6-7 milj. aastat tagasi) ja etioopiast tööriistu on eellaste juurest leitud 2 milj. aastat vanu, Tansaaniast ja Keeniast (olduvai nõost) imeste kivist tööriistadega algab paleoliitikum e. kiviaeg. see kestab kuni esimese suure jääajani (Euroopas 10 000 eKr) eestia aladele jõutakse _ _ _ , siis algab mesoliitikum, ek keskmine kiviaeg. see lõppeb viimase jääkilbi sulamisega põhja euroopas. regulaarselt on viimase poole miljoni aasta jooksul toimunud järske külmumisi. (põhja euroopas). selle teooriaga peaks tulema varsti meile jääaeg. mesoliitikumi käsitletakse neoliitikumiga (uuem kiviaeg). tihti on neid raske üksteisest eristada. neoliitikum lõppeb raskemetalli kasutusele võtmisega, kui tuleb pronks. esiaja kunst paleoliitikumi kunst kujutav kunst tekib paleoliitikumi lõpus, siis on...
5. Miks oli kirjandusloo jaoks oluline üleminek papüüruselt pärgamendile? Pärgamendi eeliseks papüüruse ees on tema suurem vastupidavus ja painduvus, sile pind ja heledam värvus. Papüürus sobis vaid Egiptuse kuiva kliimasse, vähegi niiskemates oludes läks see aegade jooksul hallitama. 6. Mis on Kreeta (minoiline) kultuur ja Mükeene kultuur? Minose kultuur (ka minoiline kultuur või Kreeta kultuur) oli pronksiaegne kultuur, mis kujunes Kreetal ja teistel Egeuse mere saartel. Selle levikuperiood jääb hinnanguliselt vahemikku 3650 kuni 1400 eKr. Mükeene kultuur oli hilise pronksiaja Mandri-Kreekas levinud kultuur. See kultuur sai alguse kreeklaste saabumisega Egeuse mere piirkonda 1600. aasta paiku eKr. 1400. aasta paiku eKr vallutasid mükeenelased Kreeta, Minose kultuuri keskuse, ühtlasi võtsid nad kasutusele oma vajadustele vastavalt muudetud minoilise kirja. 7
need on ehitanud kükloobid kükloopide müürid. Maailmakuulus on Mükeene lõvivärav, mis koosneb kolmest kivirahnust ja nende toetuvast kiviplaadist. Mükeene ümbrusest on leitud ka maa-aluseid kuppelhaudu, mis annavad aimu ehitustehnika edenemisest. Mükeene kujutav kunst ei olnud nii olmapärane kui arhitektuur , vaid jäi põhilist sarnaseks Kreeta kunstiga. Väga kõrgel oli sealne tarbekunst nt. Kullassepatöö, keraamika. Eriti ei ole surmajärgset kultust. Kungate ringhaud Kreetal pole, Mükeenel on. Terrakota põletatud savist skulptuurid. Kreetalased on osavamad maalijad. 6. Kreeka arhitektuur. Jumalad Kreekalastega väga sarnased. Naistel polnud sõnaõigust.Kreeklaste teater vaatajate pingiread theatron olid välja raiutud looduslikust mäenõlvast ja piirased ümmargust väljakut orkestrat. Orkestri taga oli skeene, kust ilmusid näitlejad. Hiljem arenes skeene sammastega ehitiseks ja näitlejate esinemine koondus selle eenduva osa katusele
Kreeta käis alla Hiline ajastu keskused mandril: Mükeene, Trooja; u. 1600-1100.a eKr · Hilise ajastu kõrgkultuuri hävitavad sissetungijad doorlased · Kreeka paisatakse tagasi kõrgtsivilisatsiooni-eelsele tasemele · Kreeka kultuuri loomisel on osalenud kreeklased-ahhaialased, kuid ka teised tundmatud rahvad · Egeuse kultuuri ajal on rajatud palju suuri losse · Suurim neist on Knossose palee Kreetal · Selle lossi mõõtmed ja maht ületavad kõik teadaolevad vanaaja lossid · Loss on korrapäratu põhiplaaniga, ehitatud labürindina ja 2-3 korruseline · Lossi keskel asus suur siseõu · Knossose palee oli kindlustamata, puudus kaitsemüür · Kreeta saare laevastik oli järelikult nii tugev, et välisvaenlasi ei kardetud · Lossid olid ehitatud kiviplokkidest kuivmüürina · Kreeta ehitajad on samuti kasutanud sambaid katuse ja talastiku toestamiseks
Tuntumad linnriigid seal Harappaja Mohenjo Daro. Erinevalt aga Mesopotaamiast olid Induse linnad kindlustamata. Langes u teise aastatuhande keskel. Läänepool kujunes samal ajal Egenuse tsivilisatsioon(Kreeka). Kujunes tegelikult natuke hiljem, kolmanda aastatuhande teisel poolel ja küps teise aastatuhande esimesel poolel. Minoiline kultuur algas Kreeta saarel, hiljem võeti omaks ka mandri Kreekas. Kirjade järgi kindlaks tehtud, et see Kreetas originaalne st pole üle võetud. Kreetal kujunenud tsivilisatsioon sarnane induse ääres kujunenuga- kindlustamata e erinev Egiptusest jne. Kui kreeklased selle 16 saj ekr üle võtsid, andsid nad sellele juurde sõjakama aspekti-mükeene. Ehk transformeerus arengus rahumeelsest sõjakaks tsivilisatsiooniks. Hiina tsivilisatsioon. Kujunes natuke hiljem kui minoiline kreeka tsivilisatsioon ehk teise aastatuhande esimesel poolel ja seda iseloomustab algusest peale sõjakus
Aietes oli aga asjast teada saanud ning saatis poeg Apsyrtose põgenikke jälitama. Medeia & Iason tapsid Apsytrose. Teine stoori: Apsytros tuli Argole Medeiaga ja siis tappis M ise venna, ihuliikmed vette visanud ning kuningas, korjates veest poja kehatükke, oli lasknud Argo minema. Tagasiteel sattus laev Skylla kalju ja Charybdise keerise juures. Hera oli aga saatnud sinna nümfid, kes laeva ohtlikust kohast kõrvale juhtisid. Järgmine oht oli Kreetal, kus tänu Medeiale nad hiiglase Talose käest pääsesid. Hiiglasel oli ainult üks koht haavatav (pahkluu), ülejäänud oli pronksist. M palus, et Hadese koerad talle vastu hakkaksid ja koerad tulidki ja tapsid Talose. Kreekasse jõudes läksid I ja M Peliase juurde villakut viima. Vahepeal oli Pelias Iasoni isa enesetapule ning I ema oli murest surnud. I maksis kätte: M abiga tapeti Pelias. Teine stoori: M äratab I isa ellu ning annab I'le & isale igavese nooruse.
34' Balkani Antant – Balkani pakt Kreeka, Rumeenia, Jugoslaavia ja Türgiga). 39' Inglismaa garantii Kreekale. 1936 Kuningas Georgios II toetab Metaxas'e diktatuuri (Metaxas sai peaministriks ja lülitas kiirelt parlamendi tasa ja katkestas maareformi) 1940 Itaalia okupeeris Albaania ja tahtis läbipääsu Kreekast. Kreeklased ei lubanud. Kreeklased tõrjuvad Itaalia väed Albaania mägedesse ja liiguvad talvel ise Albaaniasse hõivates 1/3. Luuakse Briti tugipunktid Kreetal, vastavalt garantiile. 41' aprillis tuleb Saksamaa Kreekasse. 21.04 juba kapituleerus. Kreeka okupeeritakse Saksa, Itaalia ja Bulgaaria vägede poolt. 44' Viimased Saksa väed lahkuvad hiljemalt 2.11. Kommunistide ja monarhistide kodusõda. Churchill üritab lepitada, aga ei tule välja. Briti vägede abil kommunistide vastu, 45' vaherahu. USA abiga ülesehitatud valitsusarmee sunnib kommunistid alistuma riigi põhjaosas.
Aietes oli aga asjast teada saanud ning saatis poeg Apsyrtose põgenikke jälitama. Medeia & Iason tapsid Apsytrose. Teine stoori: Apsytros tuli Argole Medeiaga ja siis tappis M ise venna, ihuliikmed vette visanud ning kuningas, korjates veest poja kehatükke, oli lasknud Argo minema. Tagasiteel sattus laev Skylla kalju ja Charybdise keerise juures. Hera oli aga saatnud sinna nümfid, kes laeva ohtlikust kohast kõrvale juhtisid. Järgmine oht oli Kreetal, kus tänu Medeiale nad hiiglase Talose käest pääsesid. Hiiglasel oli ainult üks koht haavatav (pahkluu), ülejäänud oli pronksist. M palus, et Hadese koerad talle vastu hakkaksid ja koerad tulidki ja tapsid Talose. Kreekasse jõudes läksid I ja M Peliase juurde villakut viima. Vahepeal oli Pelias Iasoni isa enesetapule ning I ema oli murest surnud. I maksis kätte: M abiga tapeti Pelias. Teine stoori: M äratab I isa ellu ning annab I’le & isale igavese nooruse.
jäädvustada hetkelisi muljeid. Iseloomulik on see, et pole leitud valitsejate portreid ega jumalaet kujusid. Populaarne motiiv on viljakust ja elujõudu kesastav metsik Härg, kellest mehed ja naised üle hüppavad, KERAAMIKA oli väga väga hiilgav, kõigile neile on omane ere värvirõõm ja dekoratiivsus. Ornamentika on looduslähedane. Vaasidel on kujutatud mereloomi ja neid vaase on võrreldud akvaariumidega, niivõrd loomulikult, et lausa ruumiliselt tajutavad on neil kalad, meritähed. Kreetal olid esikohal värvid, pinnad ja massid, kreeta kunst-maaliline. Maailmakuulus on Mükeene Lõvivärav, mis koosneb ainult kolmest suurest kivimürakast ja ülel nendele toetuvast kolmnurksest kiviplaadist, millele on kõrgreljeefis tahutud kaks sambale toetuvad elukat. Mükeenenes oli kõrjel jäjel tarbekunst , kellasepatööd, keraamika. Seinamaali kasutati peamiselt losside seinte kaunistamiseks. Kasutati peamiselt helesinist, musta, valget, kollast, tumepunast ja harva ka rohelist värvi.
mehed ta kaasa võtaks, ja et lahkutaks kohe, sest muidu ootab neid surm. Villakut pidi valvama hirmus lohe, kuid Medeia uinutas ta, et villak kätte saadaks. Kuningas sai olukorrast teada ja saatis sõjaväe eesotsas Medeia vennaga neile järele, kuid armuhull Medeia tappis ta ja argonaudid saidki villakuga teele asuda. Suur oht oleks oodanud neid Skylla ja Charybdise juures, kuid Hera oli paigutanud sinna merenümfid, kes laeva läbi juhtisid. Ka Kreetal oleks neid pronksitõugu mehe näol suur oht varitsenud, kuid selle eest hoiatas neid Medeia, kes Hadese koerad hiiglast hävitama palus, ja laev pääses taos. Jõudsidki tagasi Kreekasse ja Iason ja Medeia viisid kuldvillaku Peliasele. Iason kuulis, et Pelias oli ta isa enesetapule sundinud ja ema oli murest surnud, ning Iason tahtis kätte maksta: Medei abiga tapeti Pelias. Lõpuks hülgas Iason Medeia: Neile sündis 2 poega, kuid Iason abiellus Korintose kuninga tütrega
Antropogenees Inimese kujunemislugu. Käsitletakse erinevalt: teoloogiline e. usuline (inimene on loodud jumala poolt), evolutsiooniline. Uurivad: 1) Arheoloogia 2) Paleoantropoloogia (inimese kui ka inimese eellase luustikke) 3) Geneetika Australapithecus africanus (lad. k.) lõunaahvlane. 5-4,4 mln aastat tagasi. Kõndis kahel jalal, sest toimus kliimamuutus. Luid on leitud ainult Aafrikast. Homo habilis e. osav inimene. 2,5 mln aastat tagasi. Veeristööriistad terava otsaga kivi. Toitumine: korilus ja surnud loomad (toorelt). Ainult Aafrikas. Homo erectus e. sirge inimene. 2-1,8 mln aastat tagasi. Pihukirved. Luid on leitud lisaks Aafrikale ka Aasiast ja Euroopast. Toimus väljaränne (kümnete põlvkondade jooksul). Olid olemas rõivad (loomanahk). Koopaid ja hütte/onne kasutati elamutena. Tuli. Kujunesid välja erinevad inimese alaliigid (nt Euroopa homo erectus oli Heidelbergi inimene). H...
· Varanduslik kihistumine · Riiklus, rikkamad kontrollisid ühiskonda · Kiri, kasut. majanduses, riiklikus korralduses · Vaimne tegevus, tähendati üles pärimusi, uskumusi, ajaloosündmusi, arenesid usulised tõekspidamised, kirjandus, teadus Esimesed tsiv-d kujunesid suurte jõgede ääres: 3000 a. eKr Mesopotaamias (t.p. Iraak) Eufrati ja Tigrise alamjooks Egiptuses Niilus 2400 eKr Indias Indus 2000 eKr Kreetal 1700 eKr Hiinas Huanghe Veidi hiljem Kesk-Am., Peruu Need kujunesid üksteisest sõltumatult, sisemistel põhjustel primaarsed tsiv-d. Mujal mõjutas tsiv-i mõni arenenum naaberpiirkond sekundaarsed tsiv-d. Esiaeg (muinasaeg) kirjalike tekstide ilmumine esiaja lõpp Ajalooline aeg kirjalike tekstide ilmumine ajaloolise aja algus (vanaaeg, keskaeg, uusaeg) Vanaaeg ajastu, mis algas tsiv-de ja kirjaoskuse tekkega Egiptuses ja Mesopotaamias 3000 eKr 476 pKr,
Pilet 1 1.Inimese kujunemine ja esiajalooline ühiskond Homo sapiens nüüdisinimene, kuulub esikloomade seltsi, inimlaste sugukonda ja inimese perekonda. Lõplik lahknemine lähimatest nüüdisliikidest toimus enam kui 5 miljonit aastat tagasi Aafrikas. Australopiteekused elasid 5-2 miljonit aastat tagasi ja olid ühed varasemad teada olevad hominiidid. Alla 1,5 meetri pikad, aju rohkem arenenud kui ahvidel, liikusid ka kahel jalal, peale taimetoidu sõid ka liha ja olid tõenäoliselt raipesööjad. Kahejalgsus oli ülimalt oluline, se vabastas käed muudeks tähtsateks asjadeks. Umbes 2,5 miljonit aastat tagasi õppisid kivist tööriistu valmistama. Kiviaeg ajaloo pikim periood. Arenes australopiteekuste liigist välja inimese bioloogilisse perekonda kuuluv Homo Erectus - oskas valmistada kivist tööriiste. Raipesöömise kõrval oli ta ka kütt ja korilane. Oli tänapäeva inimese pikkune, tumeda ja pigmendirikka nahaga mis kaitses päikese ultraviole...
Pilet nr. 8- Vana-Kreeka ja Vana-Rooma võrdlevalt Vana-Kreeka ja Vana-Rooma võrdlevalt: Võrdlus Kreeka ja Rooma skulptuurikunsti vahel. Sarnasused ja erinevused koos näidetega. Rooma linn. Romulus ja Remus. Kolloseum. Kontrapost. Etruskid. Klassikalise Kreeka maalidest on säilinud võrdlemisi vähe ning skulptuure tuntakse vaid Rooma koopiate või kirjalike kirjelduste kaudu. Kreeka skulptuur nagu arhitektuurgi tekkis egeuse kunsti traditsioonide alusel, mis säilisid Kreetal, kandusid sealt Peloponnesosele ja arenesid edasi. 2 põhitüüpi: alasti mehekuju kuros, atleetlik, otsevaates, vasak jalg veidi ette nihutatud, käed sirgelt vastu külgi surutud frontaalne asend. Teine oli tütarlaps uhkes volditud, rikkalikult kaunistatud rõivastuses kore. 5. saj. alguses e. Kr. toimus kreeka plastikas murrang. Inimkeha kujutamises saavutati täielik kindlus ja vabadus klassikalise
Kreetal puuduvad aga religioossed üksikehitised - templid. Väikesed, paleedesse ehitatud kultusrajatised paiknesid enamasti ühe suurema siseue phjaküljel (ka loodeküljel).Thera saarel tehtud väljakaevamistel avastatud linnamajades oli tenäoliselt samuti üks kultusotstarbeline ruum. Sellele vihjavad seinamaalingud, nt. naised kultustoimingute juures aga ka ilmselt kultuseanumate tarbeks seintesse ehitatud nisid. itsva kultuuri hävingu Kreetal phjustas läheduses asuval väikesaarel, Theral toimunud vulkaanipurse.(u.1500 eKr.)Kreeta saare edasine saatus on suures osas seotud egeuse kultuuri hilisema väljenduse e. mükeene kultuuriga. Mükeene kultuuri jälgi Kreeka mandril vis jälgida juba alates u.1600.a eKr. Peamisteks keskusteks kujunesid seal linnriigid Mükeene ja Tirnys, mille seos Kreeta saarel itsenud minoilise kultuuriga ilmnes eeskätt tarbekunstiesemetes ja kultustoimingutes (snnimängud). Seoseid on aga teisigi
Põrgu Esimene laul Just meie maise elu poolel rajal end keset sünget metsa leidsin teel, sest olin eksi läinud sellel ajal. Kui õudne oli, öelda ei või keel, see metsik mets ja tihe oksaräga; mul mõelda sest on kole nüüdki veel, ka surmahirmus hing vist nii ei äga! Küll räägin, kuis seal ilmutas end hea, kuid enne muust, mis erutas mind väga. Theseus kreeka mütoloogias Ateena kuninga Aigeuse poeg, rahvuskangelane, kes tappis teeröövel Prokrustese ja Kreetal asuvas labürindis elava koletise Minotauruse. titaanid kreeka mütoloogias jumalate vanem põlvkond. Tähtsaim titaan oli Kronos, kes valitses teiste üle. Ta neelas oma lapsed alla, sest kartis neist ohtu oma võimule. Titaanide vastu alustas sõda Kronose poeg Zeus, kelle tema ema Rheal päästis surmast. tooniline värsisüsteem vt rõhuline värsisüsteem. traagiline vapustav, kurb; esteetika põhikategooria ilusa, üleva ja koomilise kõrval
Minose kultuur tuleb kuningas Minose nimest. Arheoloogiliselt on teada linnad Knossos, Mallia ja Phaistos. Need ei kerkinud tühja koha pealt, vaid arenesid pikaajaliselt. 2000- 1700 vanade losside periood 1700-1450 uute losside periood al 1450 lossijärgne periood Vanade losside perioodil võeti kasutusele kiri. Kreeka hieroglüüfkiri. Lineaarkiri A ei osata lugeda, küll aga Lineaarkirja B- Mugavdati lineaarkirja enda jaoks. Minose kultuuri kohta puuduvad head kirjalikud allikas. Kui Kreetal tõusis üles Minose kultuur, siis samal ajal tõusis ka mandril Mükeene kultuur. Stiil võeti üle, leiud sarnased. Võeti üle, aga teine rahvas oli ikkagi. Põhiline tõendusmaterjali on arheoloogilised, nt pöidlasuurused pitsatid. Tekstid bürokraatlikud majapidamistekstid. Lossid olid majapidamiskeskused. Phaistose ketas. Seal on unikaalne kiri, mida ei ole tuvastatud. Rütmiline tekst, vb hümn vms. Siis kadusid vanad ära ja tulid uued peale
3 olulisemat Knossos, Pallia , Ja Pestos. Kõik need olid pikajalise arengu produkt.Varasematest linnadest ja lossidest pole säilinud paljult, kuna mingi katastroofi laine vb maavärinad.Rajat nüüd uued lossid , mis on nüüd rekonstrueeritult nähtavad. Jagatakse 200.2700 varased lossid, ja uued lossid 1700-1450 ja sisi lossi järgne periood millalgi 14 saj , vb umbes 1200 (kaks arvamust).Knossese loss oli veel ikka sel ajal olemas Varaste losside perioodis on teada see et kreetal võeti kasutusele kiri, varsematest piltkirjalistest tekstideks. Kreeta hieroglüüfkirjaks enamasti pitsatite peal, ja teine savitahvlitele kirjutatav lineaarkiri A, hiljem lossijärgsel perioodil arenes välja uuem vorm Lineaarkiri B. Lineaarkirja A märgid on teada ja hääldus , üheltpoolt on teada et piltkirjeldusmärgid on osad , teiseks silpmärke hääldusi need võeti üle hilisemasse lineaarkirja B, see on kreeka keel ja seda osatakse lugeda. 1950
lõunarannik, Kanaari ja Baleaari saared, Montserrati klooster, Ebro jõgi, Barcelona, Madrid 17 c. Itaalia Rooma (Trevi purskaev, Pantheon, Colosseum), Hispaania väljak ja trepid, Veneetsia, Pisa, Firenze, Vesuuv, Etna, Vatikan, Pompei d. Kreeka Ateena akropol, Epikurose Apolloni tempel, Metera kalljukloostrid, Olümplios, Knossose palee Kreetal, Kreeta ja Santorini saared, Dirose koopad e. San Marino San marino linn, Titano mägi f. Küpros Trodose mäestik, Famagusta (rannad, Salami varemed), Kyrenia (loss, muuseum) 3. PõhjaEuroopa a. Norra fjordid, joad, Puukirikud, Hardangervidaa RP, Vigeland, Oslo, b. Island 31 tegevvulkaani, geisrid, kuumaveeallikad, Laavaväljad, Liustikud, Reikjavik c
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
