6 põhjas. Enne seemnete kastidesse panekut tuleks neid kolm päeva leotada. Anumad seemnetega viiakse keldrisse. Aeg-ajalt neid niisutatakse, et seemned püsiksid kergelt niisked. Kevadel külvatakse seemned tihedalt 30 cm sügavusse kraavikesse. Sinna jäävad nad sügiseni. Kui muld kuivab läbi, tuleb seemneid kasta. Septembris avatakse kraav ettevaatlikult ja eraldatakse seemned mullast. Seemned külvatakse kavandatud heki asupaika 1-2 cm sügavusele mulda. Tulevased põõsad peaksid kasvama kahes reas. Põõsaste sobiv vahekaugus reas, samuti ridade vahe on pool meetrit. Kui taimekesed juba kasvama on läinud, sirguvad nad jõudsalt. Kolmandal aastal on õige aeg asuda tüvesid kärpima. Siis nad harunevad ja hekk saab tihedam. (Relve, 1998) Viirpuud tahavad viljakat raskemat mulda, kuid kasvavad ka lahjemal mullal
Puldankate on lõtv ja lontis. Kui sama auto sõidab maanteel, on puldan pingul. Miks? Vihje: Bernoulli seadus. · Sügishommikuti on auto härmas, kuigi maapind ei ole. Miks? Vihje: auto rehvid on halvad soojusjuhid. · Miks silla või elektriliini all ei ole autoraadiot kuulda? · Miks trammil on 1 kontaktjuhe, aga trollil 2? Tramm kasutab teise juhtmena maad. Troll ei saa, sest tal on kummist rehvid. · Läbi tee on kaevatud 1 m laiune kraav. Kas sellest on võimalik jalgrattal sõites üle hüpata? Tee on horisontaalne. Kui hüppe ajal langeb esiratas vähem kui selle raadius, siis saab veel üle. Siit leiame hüppe kestuse. Kiiruse valemist leiame vajaliku kiiruse. Joonis ja lahendus h = 15 cm, h = gt2/2 ; t = 2 . 0,15/10 = 0,17 s; h v = s/t ; v = 1 m / 0,17 s = 5,8 m/s = 21 km/h. · Miks kosmoselaevas on kaaluta olek?
põllumajandusmaastikul voolusängi täitele arvutatakse 10%, truubid 3%. Kraavi mõõtmed peavad olema sellised, et veesügavus kraavis jääks kevadel põllumaal allapoole kaldaid või kui üleujutus lubatud saadakse üleujutatav ala, suvine maksimumveetase ei või põhjustada uputust dreenides, sügisene keskmine veetase peab jääma 10 cm allapoole suubuvaid kollektoreid. Projekteerimisel valitakse kanali ristlõike kuju, harilikult trapets. Kraavi lang saadakse kraavi pikiprofiililt. Kuna kraav on üldjuhul trapetsikujuline, siis antakse ette eeldatava sügavuse põhjal nõlvustegur, põhjalaius ja ühtlase voolamise valemi alusel arvutatakse voolu sügavus ülalmainitud perioodide jaoks. 14)Vesiehitised vooluveekogudel: settebaseinid konstruktsiooni ja toimimise põhimõte. Settebasseini eesmärk on vee voolukiiruse aeglustamine, mille tulemusena heljum settib ja sellega koos ka mõningane kogus taimetoitaineid. Settebasseinis sõltub tulemus viibeajast. Mida suurem see on, seda
üks kahest võimalikust meetodist: Meetod 1 (pilt 2.110): Kinnita telkmantli nelja nurka nöörid või kummipaelad. Leia kaks teineteisest sobival kaugusel olevat puud ja kinnita kummagi puu külge telkmantli üks nurk. Kinnitus peab olema umbes poole meetri kõrgusel, et tekiks kallak. Tõmba ülejäänud kaks nurka maapinna poole ja kinnita need vaiade või puude külge. Kapuuts seo kinni, et vihm varjualusesse ei sajaks. Teine telkmantel laota maha. Kaeva telgi ümber väike kraav, mis vihmavee eemale juhiks 111 Pilt 2.110 Meetod 2 (pilt 2.111): Murra telkmantel keskelt kokku, pane sealt läbi nöör või kummipael ja kinnita mõlemad otsad puu külge. Telkmantli nurgad kinnita vaiade abil. Telgi suu jäta sinnapoole, kust vastane võib tõenäoliselt rünnata. Sel juhul saad kiiresti rünnakule reageerida. Telgi piirjooned ja kuju moonda puuokste ja lehestikuga. Pilt 2.111
Noore mast kiviajast p ärinevad o ma m o odi arhitektuuri alged ehk megaliitilised monumendid. Üks suur püstine kivi menhir. Kaks püstist kivi kõrvuti, kol mas kivi p õiki peal dolmen. Tuntuim m e galiitiline m onu m ent on LõunaInglis maal asuv Stonehenge. Se e on ehitatud paar tuhat aastat enne Kristust. Koosneb kahest suurest kivide ringist. Sise mise ringi m o odustavad dol m enid. On veel kaks väikse mate kivide ringi. Kauge mal ümbritses rajatist kraav ja muldvall. ROMAANI KUNST Ro maani stiil on keskaja esimene kunstistiil. Esi mene iseseisev kunstinähtus LääneEuroopas peale antiiki. Kestis: 10.-12. sajand. Ro maani stiilis il mneb juba selgelt eri maade o mapära. Juhtiv maa Prantsusmaa. Ajalooline taust: On feodalis mi aeg. Valitseb feodaalne killustatus. Naturaalmajandus, j õukust vähe veel. Ka feodaalid elasid lihtsalt. Linnu vähe. Rikkai m ja m õjukai m jõud keskaja Lääne
6021834562 KARIN TÄLL EMT 500 0.6031713749 VARDO LUTS Elisa 2600 0.6042254074 SELLE LUIK Tele2 200 0.6044696476 TEST CITYLUX EMT 1500 0.6047756208 IVO MERIOJA Elisa 1500 0.6066689385 ABIT TEEL Tele2 1500 0.60683998 RAIVO VESIAID Elisa 100 0.6080850462 RAISSA NIZEIKO Elisa 2500 0.6103007988 TIIA TÜVI Tele2 2700 0.6132907043 MARGE KRAAV Elisa 200 0.6134506045 NELLI KAASIKMÄE Tele2 100 0.6149846541 PEETER JANTSON Elisa 1100 0.6153913012 RAIVO PERT EMT 700 0.6161659542 ARGO VÖÖRMANN Tele2 2300 0.6189085616 KRISTA LAASI EMT 1800 0.6227414413 URVE ÕIS EMT 2400 0.6272154313 AAVI TERASMAA Elisa 400 0.6277876739 JAANA RIITSAAR EMT 100 0.6329032812 MARLENE AAVIK EMT 1500 0
EUROOPA MUINASKULTUURID Euroopa ja Eesti esiajalugu. Eelkõige arheoloogiline kultuur. Arheoloogia mõiste: archaios – vana, muistne, logos - sõna, kõne, mõiste, käsitlus, teadus Sõna arheoloogia kasutas esmakordselt Platon 4. saj eKr dialoogis „Hippius“. Renessanssajastul tekkis suur huvi arheoloogia ja eriti antiigi vastu. Mõiste arheoloogia muutus oluliselt 19. saj. Hakati tundma huvi oma rahva vanema ajaloo vastu. Seni oli ajalugu kirjutatud valitsejate järgi (eriti vanemat ajalugu), kuid nüüd taheti teada, kuidas rahvas tegelikult elas. Hakati kaevama vanu linnuseid ja haudu. Sõna arheoloogia omandas tänapäevase tähenduse juba 19. saj. 19. saj oli suurem rõhk kirjeldustel. Hakati lahti mõtestama. Kuni 20. saj keskpaigani oli arheoloogia kui teaduse väärtus madalam, seda vaadati kui ajaloo abiteadust. Arheoloogia jaoks võib potikillul olla palju suurem väärtus kui väärismetallil. Tänapäev...
Sooteadus MI. 0920 3,0 EAP 1. Sood ja sooteadus 2. Soode mõiste ja levik 2.1. Soo ja turba mõiste 2.2. Soostumist ja soode teket mõjutavad tegurid 2.3. Soode levik maailmas 2.4. Sood maastiku osana ja ökosüsteemina 3. Eesti soode ökoloogiline iseloomustus 3.1. Soostumist põhjustavad tegurid 3.2. Soode arenemiskäik 3.3. Veereziim soodes 3.4. Turvas, turbaliigid ja -lasundid 3.5. Soode levik Eestis 4. Eesti soode üldine liigitus ja iseloomustus 4.1. Madalood 4.2. Siirdesood 4.3. Rabad 5. Aineringe sookooslustes 6. Soode kasutamine 6.1. Kasutamise võimalused 6.2. Soode kasutamine metsakasvatuses 6.2.1. Liigniiskuse tunnused, pahed ja põhjused 6.2.2. Melioratsiooni mõiste ja liigid; metsaparanduse objektid 6.2.3. Kuivendusviisid, nende valik 6.2.4. Kuivendusvõrgu ja kuivendussüsteemi mõ...
· Tekitatakse juurde väga palju päikesele ja tuultele avatud suuri välju (looduslikud häiringud tekitaksid neid ajuti ja kohati), kus teatud liigid elada ei saa. · Metsade hooldamise, järelvalve ja vaheltkasutusraietega vähendatakse looduslike häiringute mõju ning metsamaastikust kaovad väga vanad ja jämedad puud ning ka vastav kõdupuit. Raie ja kuivenduse koosmõju Enamus suurimaist metsamassiividest on killustunud kus on kraav, seal on ka tee ja raied. Ajalooliselt (enne 18.saj) talitlesid puiduveo jaoks kättesaamatult kauged ja rasked maastikud liikide refuugiumina. Mõned huvitavad faktid: · Ligikaudu 50% metsaliikidest on ühel või teisel moel seotud surnud puiduga, kusjuures neljandik liikidest sõltuvad surnud puidust otseselt. · Kõige enam liike Eestis on seotud haavapuuga, s.t. kuni täieliku lagunemiseni on haab kasvu- ja toidusubstraadiks ligikaudu 2000 liigile (järgneb tamm).
KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad ...
Vargamäe koosneb kahest osast - teine talu asub allpool orus, jõgi on seal lähemal ja maagi parem. Uus naaber Oru Pearu on kange mees, enamuse ajast veedab kõrtsis, saksatoas ja on päris kindel et ka selle Mäe peremehe (Andrese siis) sööb vaevata kohast välja, nagu ta eelmisegagi tegi. Andres kuuleb kyll siit ja sealt, mis mees on Oru Pearu, ometi ei suuda ta uskuda et keegi nii kiuslik olla võiks. Esimene plaan tema meelest oleks kaevata kraav tema maadelt jõkke, et maid veidigi kuivendada ja sellega viljakamaks muuta. Aga kraaviotsa jõkke saamine tähendab selle Pearuga kahasse kaevamist, sest suur osa kraavist oleks tema maa peal, kusjuures kasu saaks sellest kõige rohkem Andres. 19 See kraav saab esimeseks suureks tüliõunaks Tagapere (Oru) ja Eespere (Mäe) naabrite vahel, Pearu
võrsed ja tihe oksastik. Soodsaim aeg tagasilõikuseks on mai ja august ning talvekuud (Vaasa 2003). 35 Hooldus külvil Kõigepealt tuleks umbes meetrilaiune maariba umbrohtudest puhastada. Eriti hoolikalt on vaja eemaldada mitmeaastased umbrohud nagu nõgesed, oblikad jms. Seda võib teha käsitsi kitkudes või multsimise abil. Heki istutamiseks kaevatakse 40-50 cm laiune ja 30-40 cm sügavune kraav, kuhu tuleks laotada umbes 5 cm paksune kõdusõnniku või kompostikiht ning see maasse kaevata. Need ettevalmistavad tööd võiks teha juba enne istikute hankimist. Paljundatakse seemnetest, külvates neid kas sügisel või kevadel, viimasel juhul tuleb neid eelnevalt stratifitseerida Elujõulisuse suurendamine Hekkide puhul tuleb korralikult kasta kohe pärast püsivale kasvukohale istutamist. Et kastmisvesi
Eesti Maaülikool Puittaimede hooldusjuhend Põllumajandus- ja keskkonnainstituut KJ-1 Koostaja: Andi Järvsoo Juhendaja: Ele Vool Tartu 2016 Sisukord Hooldusjuhend taimeliikide/perekondade kaupa.................................................................................6 1. Amelanchier - perekond Toompihlakas............................................................................................6 1.1.Hooldus.......................................................................................................................................6 1.2.Paljundamine..............................................................................................................................7 2. Elaeagnus commutata - Läikiv hõbepuu.....................
Utooplased kasvatavad vilja leiva tarbeks. Nad joovad viinamarja-, õuna- või pirniveini, puhast vett või mõdu. Kuigi nad teavad, kui palju vilja on vaja külvata linna tarbeks, külvatakse alati rohkem, et piiriäärsetele rahvastele jagada. Viljakoristuseks tuleb linnast abiväge. Pealinn on 4-nurkne, mille juures voolav jõgi on kaitstud, et vaenlased seda kinni panna ega mürgitada ei saaks. Linna ümber on kõrge paks müür paljude vahi- ja kaitsetornidega. Linna 3 külje ümber on kraav, 4. külge kaitseb jõgi. Tänavad on mugavad. Majad on uhked, viimase moe järgi ehitatud. Majad on omavahel ühendatud rivis. Iga maja taga on aed. Igal majal on pea- ja tagauks. Uksed ei käi lukku, vaid on hästi lihtsalt lahtilükatavad ja lähevad ise kinni. Lukke pole, sest pole individuaalset vara, mida suvaline sisseistuja ei tohiks näha. Iga 10a tagant loositakse majad ümber. Iga 30 pere või talu kohta on ametimees süfogrant. Iga 10 süfograndi üle valitseb tranibor
Kasutatud kirjandus 121 Rimm, S. B. (1995). Why smart kids get Sepp, V. (2002). Aineolümpiaad ande- bad grades. And what you can do about ka õpilase motiveerijana. Magistritöö. it. New York: Three Rivers Press. Tartu Ülikool. Rimm, S. B. (1996). Parenting for ac- Sepp, V. (1999). Olümpiaad võimeka hievement. Roeper Review, 19, 57–60. õpilase motiveerijana. Rmt: Kraav, I., Mikk, J. Haridus ja kasvatusväärtused Robinson, N. M. (2002). Individual ühiskonnas. Tartu: Tartu Ülikooli peda- differences in gifted students’ attribu- googika osakond, 9, 194–196. tions for academic performances. In: Neihart, M., Reis, S. N., Robinson, N. Shavinina, L. (2004). Explaining high M., Moon, S. M. (Eds)
Eve Alender, Kairit Henno, Annika Hussar, Peeter Päll, Evar Saar NIMEKORRALDUSE ANALÜÜS Haridusministeeriumi ja Eesti Keele Instituudi koostööleping 10-10/346 (2002) Eesti Keele Instituut Tallinn 2002 SISUKORD 1 Sissejuhatus ............................................................................................... 3 2 Nimekorraldusest üldiselt ......................................................................... 4 3 Isikunimed ................................................................................................. 6 3.1 Isikunimede kujunemine ........................................................................... 6 3.2 Isikunimekorralduse areng ........................................................................ 7 3.2.1 Isikunimekorraldus 1917. aastani .........
Kanalisatsioon- algselt pärineb trenaaźisüsteemist. Küngaste vahel oli soine, väga varakult pidi kuivendama. Foorum oli soine, jõgi Murcia, sealt juhiti kraavidega vesi ära. Saab alguse esialgne kanalisatsioonissüsteem. Algselt lahtised kraavid, hiljem kan. süsteem, reovesi voolas otse tiberisse. Põhi kan. tunneleid nim cloaca, kõige suurem Cloaca Maxima. Juba antiikajal mõeldi kan. süsteem vanemaks, kuningate ajast pärit. Cloaca Maxima oli lahtine kraav kuni 3. saj ekr. Kuulus suue tiberisse, peetakse erakordselt vanaks, tegelikult augustuse ajast. Paljudes kvartalites ei ole kan-i, reovesi jooksis rentsli kaudu, asusid tänava keskel. Mõned kvartalid olid suhteliselt mustad. Puhtust püüti hoida, selleks olid ediilid, korraldasid tänavate puhastamist. Puhtust aitas pidade kaevude rohkus. Tänavad sillutatud. Basiilika- foorumi lähedal kuulus Maxentiuse basiilika. Katoliku kiriku jaoks tähtsa rännu sihtkoht. Roomasse jõuab
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kati Markus Puittaimede hooldusjuhend Hooldusjuhend aines ’ilutaimede kasutamine’ Tartu 2016 SISUKORD LÄIKIV HÕBEPUU (Elaeagnus commutata)............................................................................ 7 Iseloomustus............................................................................................................................7 Hooldus................................................................................................................................... 7 KUSLAPUU (Lonicera)............................................................................................................. 8 Iseloomustus............................................................................................................................8 Sinine e. söödav kuslapuu....................................
Linnused jäid pidevalt kasutusele kuni muinasaja lõpuni. o Linnuste rajamiseks valiti järskude nõrlvade ja soibiva suurusega künkad. (kunstlikud vallid) o Lõuna-Eestis tehti vallid esmajoones liivast ja neid hoidsid koos palkidest seinad. o Põhja ja Lääne-Eestis laoti vallide välis- ja siseküljed paeplaaditest kivimüürina s.t ilma sideainet kasutamata. o Vallist väljapoole kaevati ka kraav. o Mägilinnused- rajati üksikutele, igast küljest looduslikult kaitstud küngastele. Linnus asus lõunapoolsel kõrgemal osak ja madalamal astangul asus asula. o Neemiklinnused- püstitati mäeseljakule neemikuna lõppevale osale. Teisele, sajakupoolsele otsale rajati kunstik vall. Rõuge linnamägi. o Kalevipoja sängi tüüpi linnused rajati voortele, tavaliselt nende kõrgemale keskosale, kuna nad olid looduslikult
1. Eesti metsad ja metsandus 2. Maailma ja Euroopa metsaressurss Metsa väiksemaks looduslikuks klassifitseerimise Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: Maailma metsad võtavad FAO järgi enda alla ühikuks on puistu. 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa 3,869 miljardit hektarit e. ligi ¼ Puistuks nim. ühesuguse kasvukohaga piirnevat kasutusviisidega (olulisel kohal on maismaa pindalast (Eesti mets 2004). metsaosa, mis on kogu ulatuses ühtlase puidu varumine ja töötlemine), kuid ka metsa Kultuurpuistud moodustavad neist ca 5%, seega struktuuriga ning erineb naabermetsaosadest. uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. enamik, maailma metsadest (95%) on loodusliku Puistute eraldamisel lähtutakse bioloogilistest, Metsanduse võib tinglikult jagada kolmeks ...
Ülemnõukogu Presiidiumisse kirja, kus ta kõik ära rääkis ja lisas, et ta on oma vigadest tõsised järeldused teinud ning tahab sotsialistliku isamaa hüvanguks töötada. Seeläbi sai ta kaevanduses lukkseppade brigadiriks. Seal jõudis ta töötada kuus aastat, olles heas kirjas nii ülemuste kui töömeeste silmis. 1968. aastal sõitis Ülo perega Haralasse puhkusele, kui nad kooperatiivi kaubaveoautoga kokku põrkasid. Maantee kraav oli paksult mulgikapsapurke täis. Perekond: Naine ja kolm last. Surmapõhjus: Tema Moskvits põrkas kooperatiivi kaubaveoautoga kokku. 4.57. Pärja Lumendi Sünnikoht: Harala Amet: karjalauda valvur Välimus: Parem jalg oli teisest lühem, sest lapseeas oli lehm teda puskinud ja osa luud võeti välja. Olemus: unistaja, kes tegudeni ei jõudnud; arglik; Filosoofia: Armastus on nagu puutükk vee all: kui sirutad tema poole käe, on ta palju sügavamal, kui paistis, ja hulga suurem.
saj. teisel poolel väga populaarseks: seda kasutati muru, küngaste, kalatiikide, purskkaevude ja peenarde kujunduses. Geomeetria pärines antiikkirjandusest, eriti Vitruviuse teostest. Antiigist on pärit ka amfiteatrid, hipodroomid jms (Pliniuse Villa Tusci) (Hellström 1997). Renessansiaed oli ümbritsetud (kõrge) müüriga, mis oli alati taimedega kaetud (ronitaimed, võrestikule kinnitatud pügatud puud). Müüri võis asendada teinekord kõrge hekk (~2 m), vahel lisaks ka kraav. Aeda poolitas tihti peatelg, mis oli kujundatud varikäiguna või pergolana. See võis viia ka aiast välja, olles palistatud puudereaga. Sellega ristuvad teljed - varikäigud või hekkidest ääristatud teed - jagasid aia ruumilisteks osadeks. Peatelg võis lõppeda purskkaevu või grotiga (focal points - fokaalpunktid). Selliseid pilgupüüdjaid telgjoone / vaadete (vistade) lõpus hakati rohkem ja teadlikumalt kasutama 16. saj. lõpul (asetati sinna skulptuure) (Hellström 1997).
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused Võru Lahingukool JAOÜLEMA KÄSIRAAMAT 2012 EESSÕNA Jaoülema käsiraamat on oma olemuselt õpik, mille kaante vahele on koon- datud meie Kaitseväe arusaam jalaväejao lahingutegevusest. Jaoülema käsiraamat on suunatud sõjaaegsetele maaväe ja Kaitseliidu jao-ülematele ning seda peab kasutama põhilise õppevahendina jaoülemate väljaõppes. Kuigi käsiraamatu kirjutamisel on silmas peetud eelkõige jalaväejao üle- maid, sobib see kasutamiseks ka kõikide teiste relvaliikide jagude ja mees- kondade ülemate väljaõppes. Jaoülema käsiraamat annab võimaluse ühtlustada jaoülemate väljaõpet Kaitseväe väljaõppekeskustes ja Kaitseliidus ning tagab ühtse arusaama jaoülema rollist lahingus. Selleks, et see ühtne käsitlus vastaks kõige pa- remini meie vajadustele ja lahinguvälja nõudmistele, ei tohi käsiraamatu kasutajad mitte mingil juhul õpikut ainult passiivs...
Drenaažitorustikku ei tohi juhtida katuse sadevett ega pinnavett maapinnalt, sest nii hakkab katuselt kokkukogutav vesi või pinnavesi niisutama vundamenti. Drenaaži rajamisel tuleb pöörata tähelepanu killustiku ja drenaažitoru filterkangaga ümbritsemisele ja tagasitäite tihendamisele. Vastasel korral võib voolav vesi hakata pinnast ära uhtuma ja vundamendi ümber olev pinnas võib vajuma hakata. Drenaaži rajamise korral peab olema ka koht pinnasevete ärajuhtimiseks (veekogu, kraav vms.) Üks renoveerimislahendus on olemasoleva põranda asendamine soojustatud betoonpõrandaga (vt. Joonis 9.10). Kui soovitakse kasutada põrandakütet, on see üks sobivaim lahendus. Põranda viimistluseks võib olla põrandaplaat, põranda rullkate või laudpõrand. Betoonplaadi all on soojustuseks vahtpolüstüreen (niiskust mitteimav, koormustkandev). Soojustuse alla tuleb teha 20…25 cm paksune tihendatud killustikust või kruusast niiskuse kapillaarset liikumist takistav kiht
ülikoolilinnal oli kuus väravat, kõik Philippe Auguste'i ajal ehitatud, nimelt, kui Tournelle'i tornist alata: Saint-Victori, Bordelle'i, Paavsti, Saint-Jac-ques'i, Saint-Micheli ja Saint- Germaini värav. Ka Vanalinnal oli kuus väravat, kõik Charles V ajal ehitatud, ja nimelt, kui Billy tornist alata: Saint-Antoine'i, Temple'i, Saint-Martini, Saint-Denis', Montmartre'i ja Saint-Ho-noré värav. Need väravad olid tugevad, kuid ka ilusad, mis tugevust ei rikkunud. Lai ja sügav kraav, mida Seine veega varustas ja mis talve tulvavete ajal oli kiire vooluga, uhtus oma lainetega Pariisi ümbritsevate müüride aluseid. Öösel suleti väravad, jõele tõmmati mõle- 1 kodanike kuningaustavusest, mida küll mõnikord mässud katkestasid, tekkis palju eesõigusi (lad. k.). 113 mal pool linna ääres ette jämedad raudahelad ja Pariis võis rahulikult magada. Linnulennult vaadatuna paistsid kõik kolm linnajagu veidralt sassis tänavate puntrana.
Mahno talurahvaarmee, kokku u 190 000 meest. Mõlemad pooled hästi relvastatud. Kasutati tanke, sõjalennukeid jne, ilmselt Vene kodusõjas sõjatehniliselt parimalt varustatud. Wrangel pidi tasapisi Krimmi poole tagasi tõmbuma. Nov esimestel päevadel kindlustati end Krimmi poolsaart mandri põhiosaga ühendaval Perekopi maakitsusel, mis oli u 10 km lai. Kasutati Krimmi valli- u 10 m kõrgune muldvall, mille ees oli 10 sügav kraav, oli Türgi khaanide ajal rajatud. Oli tegemist täiesti lameda maaga, oli selge, et Türgi valli harjale paigutatud kuulipildujad võisid Punaarmeed laastada, Punaarmee juhtkond kaotustest enam ei hoolinud. Lenin ja Trotski nõudsid Wrangeli armee purustamist Okt revol II aastapäevaks, 7.nov-ks, küsimata ohvritest. Perekopi maakitsuse läbimurdmist juhatas konkreetselt VI armee juht August Gork, eestlane. Oli eelkõige sõjaväelane, ei lasnud end pol-ideol kaalutlustest kõrvale juhtida
Nad tõmbasid meilt ära kõrvarõngad ja võtsid ära ülearused kleidid.“ Seal ootasid Gerrets (ja ilmselt ka Laak) ja teised valvurid, kes naistel taskulambi abil ka kõige intiimsemad kohad läbi otsisid. Siis saadeti nad ühte 52 järgmisse barakki, kuhu nad end „sisse seada“ tohtisid. […] Barakis puudusid igasugused mugavused; ahi, vesi või valgus puudus. Välikemmerguks oli sügav kraav, mille peale olid risti asetatud kuusepalgid. […] Kui meil kõige hullemini ei läinud, korraldasime isetegevuskavasid, jutustasime raamatute sisusid, organiseerisime vaimseid olümpiaade ja et me noored olime, tegime ka nalja, sest me ei suutnud kogu seda traagikat lõpuni mõelda. Meil ei olnud veel sidet poolakate ja teistega, kes olid massimõrvu kogenud, me uskusime ikka veel, et meie lähedased on kusagil; keegi meist ei aimanud, mis nendega tegelikult juhtunud oli
ARMASTUS ! Sa ütled, et armastad mind, ma uskusin, kuid enam ei usu, sest see ütleb teeb mulle haiget. On sul nüüd kergem, kui said mulle haiget teha? Need, kes ei hooli ega armasta ei oska seda järelikult teha. Sa andsid mulle oma südamekujulise medaljoni ja laususid: Hoia seda nii nagu sina tahaksid, et sind hoiaks. Paljud kõnnivad üle su südame, aga on üks, kes sinna oma jäljed jätab. Mu armastuse garantii on igavene. Jumal andis meile kaks silma et näha, kaks kõrva et kuulda, kaks kätt et tunda, kuid miks andis Jumal meile ühe südame?Sellepärast, et teise me ise ülesse leiaks. lase end õhku, õhus on armastus! Väiksena mängisin tikkudega, sain vastu sõrmi, kuna see pidi valus olema, nüüd aga mängisin armastusega, isegi kui keegi ei keelanud oli see siiski valus. Armastus ühendab endas kõik inimese head omadused. Pilgud on esimesed armastuskirjad. Armastus sünnib pilgus, kasvab suudluses ja sureb pisarais. Armastus on kõ...
roosakas-valgeid pilvi, aga inimestel polnud sellega asja, sest neil oli oma tegemine, omad mured. Peale keskhommikut läks Indrek mööda karjatänavat alla kopli. Talvel hagudeks raiutud lepiku alt tulid nähtavale igal pool noored kuused. ,,Lepiku asemele võib tõusta siin kuusik," lausus ta endamisi, nagu oleks see talle suureks uudiseks. Piirikraavi nähes, mis jooksis nöörsirgelt läbi Jõessaare jõkke, tõusis tal tung seda mööda minna. Aga kraav oli hirmus kokku vajunud ja kevadine vesi mitmes paigas tema kaldad õõnestanud ning poristanud, nii et Indrek pidi saapad jalast võtma ja püksisääred üles käärima. Ta oli alles hiljuti seda teed käinud, aga kuidas oli kõik vahepeal teiseks saanud! Või pettis teda tema mälu? Oli ehk tema ise rohkem ja kiiremini muutunud kui see piirikraav ühes oma poriste kallastega? Vaikides kõndis ta kuni jõeni. Aga siin heledas rohelisuses ja pimestavalt sädeleva veepinna
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
