Tehisvärnitsa põhikomponentideks on mingi sünteetiline vaik ja lahusti. Ei sisalda taimeõlisid. 5. Looduslikud mineraalpigmendid saadakse kriidi, savide, metallimaakide või värviliste kivimite jahvatamisel. Mõnede looduslike pigmentide värvust saab muuta nende kuumutamisega (peamiselt savide puhul). 6. Metallpigmendid saadakse mingi metalli pulbriks jahvatamisel. Kõige rohkem kasutatakse alumiiniumpigmenti ja pronkspigmenti. Metallpigmendid on hea korrosioonikaitse võimega. 7. Pigmendi kattevõime iseloomustab pigmendi minimaalset hulka, millega saab pinna ühtlaselt katta. Pigmendi värvimisvõime on pigmendi omadus anda värvitooni valgele värvisegule. 8. Õlilakid saadakse loodusliku- või tehisvaigu taimeõliga keetmisel ja lahustiga veeldamisel. Sõltuvalt vaigu liigist jagunevad õlilakid mitmesse alaliiki (pentafaal-, glüftaal-, alküüd-, perkloorvinüül- jne lakk). 9. Email on laki ja pigmendi segu. Õliemail erineb õlilakist
Hälbe suurenemine peaks vastama ebatasasuse määrale. Betoneerimisel ettevalmistatud pinnasele (näiteks killustikalusele) peaks kaitsekiht olema vä- hemalt 40 mm ja betoneerimisel otse pinnasele 75 mm. Mingi spetsiifilise pinna korral tuleks vajaduse korral pinna ebatasasuse arvessevõtmiseks suurendada armatuuri kaitsekihti (näiteks ribilise viimistluse või avatud täitematerjali korral). Minimaalne kaitsekiht peab tagama − nakkejõudude ülekandmise, − terase küllaldase korrosioonikaitse ja − piisava tulekindluse. Nakkejõudude ohutuks ülekandmiseks ja betooni vajaliku tihendamise tagamiseks peaks mi- nimaalne kaitsekiht olema vähemalt võrdne kaetava varda läbimõõduga ja vähemalt 10 mm. Armatuuri korrosioonikaitse sõltub armatuuri ümbritseva püsiva leeliskeskkonna olemasolust, mis saadakse kvaliteetse betoonikihi küllaldase paksusega. Kaitsekihi vajalik paksus sõltub keskkonnatingimustest (niiskus, läbikülmumise võimalus, agressiivne keskkond, s.h. kokku-
Sisaldavad alumiiniumi kroomi ja räni. Kasutatakse masinaehituses ja keemiatööstuses) AA(pehmemagnetteras. Tal on suur magnetiline läbitavus.C 0,004%). EN-järgi teraste markeerimine .18Cr2Ni4MoA (0,18%C, 0,2%Ni, 0,4%Mo -head mehhaanilised omadused,kõrge voolavuspiir ja peeneteraline struktuur-parandav teras), C70W (0,7%C terases teeb selle tera peenemaks, suureneb läbikarastuvus HRC 63MN²-tööriistateras) . 19.Nimetage metallide korrosiooni liigid ja korrosioonikaitse meetodid? kõige tavalisem on elektrokeemiline korrosioon, mida põhjustavad elektrokeemilised reaktsioonid metalli ja elektrolüüdi kokkupuutepinnal. Korrosiooni vähendamiseks passiveeritakse metallide pinda oksüdeerimise, fosfaatimise teel. Rakendatakse elektrokeemilist kaitset välise alalisvooluallikaga või aktiivsest metallist protektoriga, metalseid pinnakatteid(galvanotehnika), mittemetalsed pinnakatted(lakid) ja inhibiitoreid. VÄRVILISMETALLID JA NENDE SULAMID. 20
taluda suuri koormusi. Määrdeaine omadust moodustada metalli pinnale tugevat kaitsekelmet nimetatakse määrimisvõimeks. Määrdeained Määrimisvõime oleneb määrdeaine koostises olevate süsivesinike keemilisest koostisest ja struktuurist. Peale hõõrdumise ja kulumise vähendamise on määrdeainetel veel hulk lisaülesandeid: · hõõrdepindade jahutamine, · kulumisjääkide eemaldamine, · lõtkude tihendamine, · korrosioonikaitse, · müra summutamine jne. Määrdeainete liigitus Päritolult jagunevad määrdeained: · mineraalseteks, mis on toodetud naftast; · orgaanilisteks, mille valmistamiseks kasutatakse teatud taimede seemneid ja loomset rasva. · sünteetilisteks mis saadakse kunstlikult mitmesugustest toormetest erilise keemilise töötluse teel. Oma olekult normaaltingimustes* jagunevad nad: · gaasilisteks · vedelateks e õlideks · tahketeks e määreteks *- temp.+ 20° C ja õhurõhk 760 mm Hg
· pindkorrosioon levib enamvähem ühtlase õhukese kihina üle suure pinna, ei nõrgesta metalli esialgu eriti palju, paistab kohe välja ja saab õigeaegselt vastuabinõusid rakendada; · kohalik korrosioon esineb üksikute laikudena ja tungib sügavamale metalli sisse, väliselt pole nii nähtav ja seetõttu tunduvalt ohtlikum; · kristallidevaheline korrosioon tekib metalli sisemuses kristallide pinnal, raskesti avastatav ja seetõttu väga ohtlik. 12. Metallide korrosioonikaitse Korrorsioonikaitseks kasutatakse võtteid: · legeerimise puhul lisatakse metalli koostisse korrosioonikindlust suurendavaid aineid, terasele võib lisada niklit, kroomi või vaske; · oksüdeerimise puhul tekitatakse metalli pinnale sama metalli oksüüdi kiht; · fosfaatimise puhul tekitatakse metalli pinnale fosforhappesoolade kiht; · kuumkatmise puhul kaetakse metall mõne teise sulametalliga;
1. PINDKORROSIOON levib õhukese ühtlase kihina üle suure pinna, ei nõrgesta esialgu metalli eriti palju, paistab kohe välja ja saab rakendada vastuabinõusid 2. KOHALIK KORROSIOON esineb üksikute laikudena ja tungib sügavale metalli sisse. Väliselt pole nii nähtav ja on seetõttu tunduvalt ohtlikum 3. KRISTALLIDEVAHELINE KORROSIOON tekib metalli sisemuses kristallide pinnal, raskesti avastatav ja seetõttu väga ohtlik 31. 12. Metallide korrosioonikaitse 32. Korrosioonikaitse võtted: 1. LEGEERIMINE metalli koostisesse lisatakse korrosioonikindlust suurendavaid aineid (nt terasele niklit, kroomi) 2. OKSÜDEERIMINE metalli pinnale tekitatakse sama metalli oksiidi kiht 3. FOSOFAATIMINE metalli pinnale tekitatakse fosforhappesoolade kiht (must kiht) 4. KUUMKATMINE kaetakse metall mõne teise sulametalliga 5. GALVANISEERIMINE metalli pinnale sadestatakse galvaaniliselt mõne teise korrosioonikindlama metalli kiht 6
kloori ühendid jt.) -passiveeritakse metallide pinda oksüdeerimise, fosfaatimise jm. teel -rakendatakse elektrokeemilist kaitset välisalalisvooluallikaga (katoodkaitse) või aktiivsest metallist protektoriga( protektorkaitse)-metalsed pinnakatted (galvanotehnika, nt. terase puhul tsinkimine)-mittemetalsed pinnakatted (lakid, bituumen, emailid, plastmassid, millega katmist tuleb teha perioodiliselt. Ekspluatatsioonis olevate konstruktsioonide korrosioonikaitse põhiline viis on kaitsekatete kasutamine, mis vastavad keskkonna agressiivsusele, mis võivad olla püsivad värvid-lakid, plastikkiled või püsivad metallkiled. Põhiline on värvid-lakid. Kate koosneb krundist, pahtlist ja värvist. Vana värvi võidakse eemaldada kas mehaanilisest, keemiliselt või termiliselt. Pinnakatted annavad loodetavat tulemust ainult siis kui terase pind on enne hoolikalt puhastatud rooste produktidest ja tagist kas liivapritsiga või muul teel kuni metalli läikeni
Ehitiste renoveerimine 1. Mis on mittekandev vahesein ja millal võib seda ilma pikemata eemaldada? Mittekandvad vaheseinad eraldavad üht ruumi teisest.Eemaldata tohib juhul kui tegu pole kandvakonstruktsiioniga. 2. Kandekonstruktsioonide tugevus ja stabiilsuskahjustused Puitmaja konstruktsioonikahjustused on enamasti põhjustatud liigniiskusest. Niiskusest kahjustatud puit avab võimalused seente tekkeks. Esmalt tekivad tavalised hallitusseened, kes valmistavad pinna ette juba tõsisematele seeneliikidele (erinevad pruunmädanikseened, majavamm). Arenema hakkavad seened, mis kasutavad toiduks puiduosakesi kooshoidvaid ained. Siit saab alguse puidu lagunemine. 3. Mis on konstruktsiooni kasutuspiirseisund ja kuidas seda enne hoone renoveerimist hinnata? Kasutuspiirseisund on seisund, mille ületamisel konstruktsioon või tema osa ei ole enam suuteline täitma talle esitatud ekspluatatsiooninõ...
energiahulga vähendamiseks. Laeva isolatsioonimaterjalidel on ka ülesanne tulekahju levikut piirata, müra- ja vibratsiooni vähendamine. Laeval kasutatav isolatsioon peab vastu pidama niiskusele ja veele. Tulekahju leviku piiramisel on oluline takistada kuumuse edasikandummist ühest ruumist teise. Heliisolatsioon on oluline eluruumides aga ka masinaruumis. Kuumade vedelike torustik ja õhutorud võivad olla isoleeritud vähendamaks soojakulusi. 38. Korrosioon ja korrosioonikaitse meetodid Korrosioon on redoksprotsessi, mille käigus metalli aatomid oksüdeeruvad. Keemiline korrosioon esineb siis, kui metallid puutuvad kokku keemiliselt agressiivsete ainetega. Keemiline korrosioon toimub kuivades gaasides või vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu, näiteks kuivas õhus, bensiinis, õlides. Samuti tahked mineraalväetised põhjustavad teraste keemilist korrosiooni. Korrosiooni - kiirendavad - soojus, niiskus (aurutoru, tuletõrjevee toru),
kandilised,ermõõtu jne. -puidukruvid on kumer-,lame-või kantpeaga,võivad olla kattekihita ,kroomitud,tsingitud. -eriotstarbelised kruvid.kipsplaadikruvid,puurkruvid,piidakruvid, -poldid, -needid tehakse pehmest terasest,vasest või alum.-st,võivad olla kumer-või lamepeaga. -riisad(klamrid)on mõeldud jämedamate puitdet. Ühendamiseks, -peentooted(ukse- ja aknahinged,lukud,riivid,haagid,käepidemed jne.) (joonis õpikus lk 27) 13. Metallide korrosioonikaitse 1. legeerimine-metalli kostisesse lisatakse korrosioonikindlust suurendavaid aineid, terasele võib lisada niklit, kroomi või vaske 2. oksüdeerimine-metalli pinnale tekitatakse sama metalli oksiidi kiht 3. fosfaatimine-metalli pinnale tekitatakse fosforhappesoolade kiht 4. kuumkatmine-metall kaetakse mõne muu sulametalliga 5. galvaniseerimine-sadestatakse metalli pinnale galvaaniliselt mõne teise korrosioonikindlama metalli kiht 6
............ 46 4.3. Terased ............. 47 4.4. Alumiinium ja tema sulamid ............. 48 4.5. Vask ja tema sulamid ............. 49 4.6. Metallmaterjalide tootmine ............. 49 2 4.7. Metallidest ehitusmaterjalid ............. 50 4.8. Metallide korrosioon ja korrosioonikaitse ............. 54 5. Looduskivimaterjalid ............. 57 5.1. Üldmõisteid ............. 57 5.2. Tardkivimid ............. 57 5.3. Settekivimid ............. 58 5.4. Paekivid ............. 59 5.5. Moondekivimid ............. 60 5.6. Loodusliku kivimi töötlemine ............
erinev kristalli struktuur (teemant ja grafiit) Katalüsaator - aine, mis kiirendab reaktsiooni. Katalüsaator osaleb reaktsioonis, moodustades lähteainega aktiivse vaheühendi, kuid reaktsiooni lõpuks vabaneb esialgses koguses. Katalüüs on keemilise reaktsiooni kulgemine katalüsaatori toimel. Elusorganismides toimuvate protsesside puhul on katalüsaatoriteks ensüümid. Korrosioon metallide hävimine (oksüdeeerumine) ümbritseva keskkonna mõjul (roostetamine). Korrosioonikaitse: metalli katmine korrosioonikindla metalli kihiga, värvimine või õlitamine, korrosioonikindlate sulamite kasutamine. Põlemine kiire oksüdeerumine, millega kaasneb soojuse ja valguse eraldumine. Eksotermiline reaktsioon reaktsioon, mille käigus eraldub energiat (näiteks põlemine). Endotermiline reaktsioon reaktsioon, mille käigus neeldub energiat (näiteks enamus lagunemisreaktsioone, fotosüntees, elektrolüüs).
materjalis esile mõõdetava muutuse. Metallide korrosioon on metallide oksüdeerumine, mille tulemusena võivad metallisse tekkida augud või metallikihid lahti tulla. Raua korrosiooni nimetatakse roostetamiseks. Tugeva korrosiooni puhul võib materjal lakata täitmast funktsiooni, milleks ta on mõeldud. Mõned metallid, näiteks alumiinium, võivad moodustada korrosiooni takistava oksiidikihi. Korrosiooni takistamiseks kasutatakse mitmesuguseid korrosioonikaitse meetmeid. Elektrokeemiline korrosioon toimub elektrolüüte (näit. vees lahustunud soolad) sisaldavates keskkondades ja seda põhjustavad elektrokeemilised reaktsioonid metall ja elektrolüüdi kokkupuutepinnal. Harilikult muutub ka niiskuskelme elektrolüüdiks, kuna selles lahustuvad õhust mitmesugused gaasid (H2S, CO2, SO2) ning soolad ümbritsevast keskkonnast (NaCl, Ca(HCO3)2 jt). Raua võib katta elektrokeemiliselt mõne teise metalliga (Zn, Sn, Cr)
Kergbetoon talasillused Sillus on soovitav koormata ühtlase lauskoormusega, vältima punktkoormust (näit. vahelae tala) silde keskele, vaid leida lahendus, kus koormus rakenduks võimalikult silluse otsa juures. Sillused peab alati paigaldama tahk kirjaga UP ülespoole, teised asendid ei ole lubatud. Sillused tuleb ehitamise käigus krohvida, et tagada tule- püsivus (R30) ja armatuuri korrosioonikaitse. Keramsiitbetoonist sillust ei soovitata kasutada veetihedate konstruktsioonide rajamisel ja väga kõrge kloriidisisaldusega keskkonnas. 47 Kergbetoon talasillused Sillustena võib kasutada ka tsementkivi või kergebetoonist sillusplokke, mis armeeritakse ja betoneeritakse kohapeal. Silluseplokkide kasutamine võimaldab vä vältida saalungite tegemist ja jätab müü
pindkorrosioon (levib enamvähem ühtlase õhukese kihina üle suure pinna ei nõrgesta metalli esialgu eriti palju paistab kohe välja ja saab õigeaegselt vastuabinõusid rakendada) kohalik korrosioon (esineb üksikute laikudena ja tungib sügavamale metalli sisse väliselt pole nii nähtav a seetõttu tunduvalt ohtlikum ) kristallidevaheline korrosioon (tekib metalli sisemuses kristallide pinnal, raskesti avastatav a seetõttu väga ohtlik) 12. Metallide korrosioonikaitse erinevad võtted Korrorsioonikaitseks kasutatakse kõige sagedamini järgmisi võtteid : legeerimise puhul lisatakse metalli koostisse korrosioonikindlust suurendavaid aineid oksüdeerimise puhul tekitatakse metalli pinnale sama metalli oksüüdi kiht fosfaatimise puhul tekitatakse metalli pinnale fosforhappesoolade kiht (must kiht) kuumkatmise puul kaetakse metall mõne teise sulametalliga galvaniseerimisel sadestatakse metalli pinnale mõne teise korrosioonikindlama metalli kiht
milles raud muutub raud(II) kaudu raud(III)oksiidiks. (Korrosioon on materjali keemiline reaktsioon ainetega materjali ümbrusest, mis kutsub materjalis esile mõõdetava muutuse. Metallide korrosioon on metallide oksüdeerumine, selle tulemusena võivad metallisse tekkida augud või metallikihid lahti tulla. Raua korrosiooni nimetatakse roostetamiseks.) b Korrosioonikaitse - On teada, et teras saavutab korrosioonikindluse, kui ta sisaldab piisavalt kroomi selleks, et tema pinnal tekiks metalli kaitsva Cr2O3 ühtlane kelme. Roostevaba terase väärtuslikuks omaduseks on kaitsekelme vigastuste kiire kadumine Cr oksiidikelme taastumise tulemusena – roostevaba terase püsivus sarnaneb haavade iseeneslikule “paranemisele” kuna kroom on just see metall, mis korrodeerub kergemini
85. Metallide korrosioon ja selle termodünaamilised põhjused. Metallide korrosioon on metallide oksüdeerumine, mille tulemusena võivad metallisse tekkida augud või metallikihid lahti tulla. Raua korrosiooni nimetatakse roostetamiseks. Tugeva korrosiooni puhul võib materjal lakata täitmast funktsiooni, milleks ta on mõeldud. Mõned metallid, näiteks alumiinium, võivad moodustada korrosiooni takistava oksiidikihi. Korrosiooni takistamiseks kasutatakse mitmesuguseid korrosioonikaitse meetmeid 86. Korrosioon. Mõiset: Korrosioon on materjalide hävimine ümbritseva keskkonnaga toimuvate reaktsioonide tõttu. Korrosioon on redoksprotsess, mille käigus metallide aatomid oksüdeeruvad ja muutuvad ioonideks Korrosiooniprotsessi pidevaks toimimiseks on vajalik, et anoodireaktsioonis vabanevad elektronid seotakse mingis katoodireaktsioonis viimase iseloom võib olla suvaline.
suur lubjasisaldus, see on nn. kare vesi. Sellisel juhul moodustub sade, nn. katlamuda, mille all on hapnik. See võib tekitada korrosioonikahjustusi. Nord streami gaasitrassi rajamisel kasutatakse kõrgtugevat roostevaba terast. Torud kaetakse seestpoolt epoksüliimipõhise materjaliga. Kõnealuse kihi eesmärk on vähendada hüdraulilist hõõrdumist, parandades sealjuures voolamise tingimusi. Korrosioonitõrje meetmed Nord Stream gaasitrassil: Korrosioonikaitse eesmärgil kaetakse torud pealtpoolt kolmekihilise polüetüleenkattega. Täiendav korrosioonikaitse tagatakse alumiinium- ja tsinkprotektoritega. Protektorid kujutavad endast kindlat ja iseseisvat kaitsesüsteemi lisaks korrosioonikaitsekihile. Torude välimine korrosioonikaitsekiht kaetakse rauamaaki sisaldava betoonist raskuskihiga. Betoonkihi peamine eesmärk on gaasijuhtme stabiilsuse tagamine merepõhjas, kuid samas annab see ka lisakaitse väliste objektide, näiteks
IOON laengut omav aineosake. IOONILINE KEEMILINE SIDE ioonide vahel tekkinud keemiline side, näiteks Na +-Cl-; esineb kristallides ja sulatatud soolades. IOONREAKTSIOON ioonidevaheline reaktsioon elektrolüüte sisaldavates lahustes. KATIOON positiivse laenguga aineosake. KEEMILINE SIDE kahe või enama aatomi (iooni) vaheline side, mis liidab aatomeid molekuliks ning aatomeid või ioone kristalliks. KORROSIOON metalli hävimine ümbritseva keskkonna toimel. Korrosioonikaitse: metalli katmine korrosioonikindla metalli kihiga, värvimine või õlitamine, korrosioonikindlate sulamite kasutamine. KOVALENTNE KEEMILINE SIDE aatomite vahel ühiste elektronpaaride kaudu moodustunud keemiline side. LAHUS lahustist ja lahustunud ainest (ainetest) koosnev ühtlane süsteem, mille koostis võib teatud piirini (küllastuskontsentratsioonini) pidevalt muutuda.
Keemia ja materjaliõpetus - Küsimused ja vastused 1.Sõnastage ja seletage järgmised keemia põhiseadused jne 2.Aine ja materjali mõiste. 3.Liht ja liitainete, 4.Aine Valemite mõiste ja sel. 5.Ainete ja materjalide isel.: 6.Aatomi, molekuli, iooni jne.: 7.Gaasi ja auru mõiste jne.: 8.Vedeliku mõiste jne.: 9.Vedelike voolavuse, visk.: 10. Vedelate lahuste ...: 11. Ainete vees lahustuvuse isel.: 12. Loodusliku vee koostis 13. Vee dissotsiatsioon.: 14. Millised ained on happed 15. Millist ainet ja materjali nimetatakse tahkeks.: 16. Tahkete ainete röntgen.: 17. Puistematerjalide ja pulbrite mõiste. 18. Mõisted kristallainete strukt. : 19. Millistel juht. toimub kem. reakts. elektr. vesilahustes : 20. Millised reakst. on tasakaalu reakts.: 21. Difusiooni mõiste.: 22. Millised reakts on redoksreakts.: 23. Tsingi korrosiooni seadusp. vees jne. 24. Milliseid protsesse nim. elektrokeemilisteks? 2...
Gaasi lahustuvus vd-kus on võrdeline tema osarõhuga lahuse e. 26,8 A* h /mol Reakts-i kiirust isel-b ka poolestusaeg, mis on aeg, mille jooksul reag-b pool kohal. Võrdelisus tegur kannab Henry teguri nimel ja see oleneb 7.4. Keemiline ja elektrokeemiline korrrosioon. aine hulgast. gaasist ja temp-st. Kõrgetel rõhkudel lahus-b vd-kus rohkem gaasi Korrosioonikaitse Korrosiooniks nim. materjalide keemilist või Temp-i muutum-l muut oluliselt reakts-i kiirus. Vad't Hoff'i järgi ja rõhu kiire vähend-ne kuts esile gaasi eral-se mullikestena. elektrokeemilist hävinemist ümbritseva keskkonna toimel. vastab temp-i tõusule +10°C reakts-i kiiruse kasv 2 kuni 4 korda ja Gaaside lahustumine on eksotermiline ja väheneb temp-i tõustes. Keemil
Nord Streami korrosioonitõrje meetmed Väliselt: primaarne kaitse torud kaetakse väljast kolmekihilise polüetüleenist korrosioonivastase kihiga (mille peale pannakse omakorda betoonikiht). Sekundaarne kaitse katoodkaitse. Tehakse regulaarset kontrolli. Torude võrdlemisi paksud seinad vähendavad võimalust, et korrosioonist tekkivad tõrked gaasitoru töös enne kui korrodeeruvad kohad avastatakse. Täiendav korrosioonikaitse tagatakse alumiinium- ja tsinkprotektoritega. Protektorid kujutavad endast kindlat ja iseseisvat kaitsesüsteemi lisaks korrosioonikaitsekihile. Torude välimine korrosioonikaitsekiht kaetakse rauamaaki sisaldava betoonist raskuskihiga. Betoonkihi peamine eesmärk on gaasijuhtme stabiilsuse tagamine merepõhjas, kuid samas annab see ka lisakaitse väliste objektide, näiteks kalapüügivahendite eestSiseselt: Kõrgetasemeline teras peaks vähendama H2S-st tingitud korrosiooni. Enne,
2.Aine ja mat.: Materjal on aine, mille töötlemisel (kasutamisel) ei toimu keemilisi reaktsioone ja muutusi (alumiinium pottidena). Aine on osake, mis omab massi ja mahtu. Nt: Kui alumiiniumitükid panna Kitti aparaati, toimub reaktsioon ja Al on aine. Kui kasut. Al akna valmistamiseks, on ta materjal. Aine võib esineda puhtana kui ka ühendites. Aine olekud – tahke, vedel, gaasiline. Klassifikatsioon toimub alati mingi kindla tunnuse alusel, sama ainet võib klassifitseerida eri tunnuste järgi, s.t. aine võib olla eri tunnustega ja kuuluda ssamaaegselt erinevatesse klassidesse. Tähistamine:1.a)Nimi ei anna infot aine päritolule, kasutamise ega omaduste kohta (kriit, vesi) b)Nimes sisaldub mingi info (sooraud, seebikivi)c)Kaubanduslik nimi ei sisalda mingit infot (määrdeõlid, kiudained)2.Valemiga: a)empiiriline – analüüsiandmetes tuletatud valem, näitab aine elementaarkoostist ja elementide gruppide omavahelist suhet, erandjuhul näitab val...
1. Sõnastage ja kommenteerige (millistel juhtudel on vaja neid arvestada või kasutada) järgmised keemia valdkonnas kasutatavad keemia ja füüsika seadused: elementide ja nende ühendite omaduste muutumise perioodilisus, massi jäävus kinnises süsteemis, aine koostise püsivus (millistel juhtudel kehtib, millistel mitte, näited?), Archimedese seadus, Faraday seadused. a. Elementide ja nende ühendite omaduste muutumise perioodilisus Keemiliste elementide ja (mõnede) nendest moodustunud liht- ja liitainete omadused on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust (elementide aatommassist). Tuumalaengu kvantitatiivse muutusega kaasneb uute omadustega elemendi teke. Mendelejevi tabelis iga periood v.a. esimene algab aktiivse metalliga, lõpeb väärisgaasiga. Perioodi piires elementide järjenumbri kasvamisel nõrgenevad metallilised ja tu...
Eksamiküsimused 1.Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused 1)Erimass-materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poorideta). erimass = mtrjli mass(kuiv)/ mtrjli ruumala(poorideta). 2)Tihedus-materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (pooridega). tihedus = mtrjli mass/ mtrjli ruumala(pooridega). 3)Poorsus-näitab kui suure % mtrjlist moodustavad poorid. Pooris on täidetud vee, õhu või niiskusega. 4)Veeimavus-mtrjli võime endasse vett imada, kui ta on kokkupuutes veega. Poorid täies ulatuses veega ei täitu. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv mtrjl muutub raskemaks, mahuline veeimavus näitab mitu % moodustavad sisseimetud vesi mtrjli kogumahust. 5)Hüdroskoopsus-mtrjli omadus imeda endasse õhust niiskust. 6)Veeläbilaskvus-mtrjli omadus endast vett läbi lasta. Sõltub mtrjli poorsusest ja pooride kujust. 7)Veetihedad mtrjlid ehk hüdroisolatsioonimaterjalid, neid kasut. vett pidavate kihtide loomiseks. 8...
1. Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass. Lihtaine on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid, keemilises reakts ei saa seda lõhkuda lihtsamateks aineteks. Lihtaine valemina kasut vastavate elementide sümboleid (üheaatomilised: Fe, Au, Ag, C, S; kaheaatomilised: H2, O2, F2, C12, Br2). Enamik elementidele vastavaid lihtaineid on toatemp-l tahked ained või gaasid. Kasutamine: kui otsime mõnda elementi mendelejevi tabelist või tahame kirja panna reaktsiooni võrrandit. Keemiliste elementide ja nendest moodustunud liht- ja lihtsamate liitainete omadused on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust (elementide aatommassidest). (Iga periood v.a. esimene algab aktiivse metalliga, lõpeb väärisgaasiga. Perioodi piires elementide järjenumbri kasvamisel nõrgenevad metallilised ja tugevnevad mittemetallilised omadused. Metallilised omadu...
endale augu ette (näiteks katusepleki kinnitamisel); piidakruvid võimaldavad piita nihutada mõlemas suunas; · poldid; · needid tehakse pehmest terasest, vasest või alumiiniumist, nad võivad olla kumer- või lamepeaga; · riisad (klambrid) on mõeldud jämedamate puitdetailide ühendamiseks; peentooted (ukse- ja aknahinged, lukud, riivid, haagid, käepidemed, kremoonid jne). 15. Metallide korrosioon (liigid leviku ja tekkimise järgi) ja korrosioonikaitse Korrosiooniks nimetatakse metalli riknemist või hävinemist ümbritseva keskkonna mõjul. Korrosioon võib olla keemiline või elektrokeemiline. Keemilise korrosiooni puhul metall ühineb mõne teise keemilise elemendiga, kõige sagedamini hapnikuga. Tekib metalli oksüüd, mis on sageli täiesti pude materjal (rauarooste). Elektrokeemiline korrosioon tekib metalli kokkupuutel mingi vedelikuga, mis toimib elektrolüüdina. Metall laguneb ioonideks ja ioonid lähevad elektrolüüti.
www.eaei-ttu.extra.hu 1) Elementide omaduste perioodilisusseadus: Keemiliste elementide ja nendest moodustunud liht- ja lihtsamate liitainete omadused on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust (elementide aatommassidest). (Iga periood v.a. esimene algab aktiivse metalliga, lõpeb väärisgaasiga. Periodi piires elementide järjenumbri kasvamisel nõrgenevad metallilised ja tugevnevad mittemetallilised omadused. Suurtes perioodides nii pea- kui ka kõrvalalarühmade elementide omadused korduvad perioodiliselt. Kahe esimese peaalarühma elemendid asuvad perioodi paarisarvulistes, ülejäänud paarituarvulistes ridades. Paarisarvulistes ridades on ülekaalus metallilised omadused. Metallilised omadused tugevnevad peaalarühmas ülalt alla, mittemetallilised omadused aga nõrgenevad. VII peaalarühmas on tüüpilised mittemetallid. Alates III peaalarühmast nim suurte perioodide paarisarvuliste ridade elemente siirdeelementideks. ...
Keemia ja materjaliõpetus 1. Sõnastage ja kommenteerige (millistel juhtudel on vaja neid arvestada või kasutada) Elementide ja nende ühendite omaduste muutumise perioodilisus: Keemil elem ja nendest moodust liht-ja liitainete omad on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust (elementide aatommassidest). Iga periood v.a. esimene algab aktiivse metalliga, lõpeb väärisgaasiga. Perioodi piires elementide järjenumbri kasvamisel nõrgenevad metallilised ja tugevnevad mittemetallilised omad. Suurtes perioodides nn pea- kui ka kõrvalalarühmade elementide omad korduvad perioodiliselt. Kahe esimese peaalarühma elemendid asuvad perioodi paarisarvulistes, ülejäänud paarituarvulistes ridades. Paarisarvulistes ridades on ülekaalus metallilised omad. Metallilised omadused tugevnevad peaalarühmas ülalt alla, mittemetallilised omadused ag...
tavabetooni kõrval igati konkurentsivõimeline. IT betooni valmistatakse alates klassist C25/30 Hinnalisa betoonile 290kr/m³ 26. Kergete betoonide kasutamine ning vahtbetoon, gaasbetoon, korebetoon Kergbetoone kasutatakse peamiselt soojapidavate piirdekonstruktsioonide materjalina. Kõiga rohkem tehakse temast seinaplokke, harvem monoliitseid seinu. Mõnikord kasutatakse kergbetoone ka sarrustatud konstruktsioonides. Sarrus peab olema kaetud mingi korrosioonikaitse kihiga. Korebetoon on kergbetooni eriliik, milles puudub peentäitematerjal. Jämetäitematerjal valitakse võimalikult ühtlase jämedusega (10...20mm), et teradevahelised tühemed oleksid võimalikult suured. Tsementi lisatakse ainult nii palju, et täitematerjali terad oleks tsemendiga kaetud, kuid terade vahed jäävad täitmata. Nii saadakse jämepoorne betoon. Tsemendi ja täitematerjali mahuline vahekord on 1:8...1:20. Kui kasutada tavalist killustikku, siis on korebetooni tihedus 1500..
Hälbe suurenemine peaks vastama ebatasasuse määrale. Betoneerimisel ettevalmistatud pinnasele (näiteks killustikalusele) peaks kaitsekiht olema vähemalt 40 mm ja betoneerimisel otse pinnasele 75 mm. Mingi spetsiifilise pinna korral tuleks vajaduse korral pinna ebatasasuse arvessevõtmiseks suurendada armatuuri kaitsekihti (näiteks ribilise viimistluse või avatud täitematerjali korral). Minimaalne kaitsekiht peab tagama nakkejõudude ülekandmise, terase küllaldase korrosioonikaitse ja piisava tulekindluse. Nakkejõudude ohutuks ülekandmiseks ja betooni vajaliku tihendamise tagamiseks peaks mi- nimaalne kaitsekiht olema vähemalt võrdne kaetava varda läbimõõduga ja vähemalt 10 mm. Armatuuri korrosioonikaitse sõltub armatuuri ümbritseva püsiva leeliskeskkonna olemasolust, mis saadakse kvaliteetse betoonikihi küllaldase paksusega. Kaitsekihi vajalik paksus sõltub keskkonnatingimustest (niiskus, läbikülmumise võimalus, agressiivne keskkond, s.h. kokku-
Piirangud konstruktsioonimaterjalina Al pole välitingimustes eriti püsiv. Mida tööstuslikum keskkond, seda agresiivsem keskkonnas alumiinium viibib ja seda kiiremini ta ka hävib. Näiteks: Al vastupidavus Balti mere piirkonnas on nõrk: ligi 10 aastat vees olnud alumiiniumist nurkprofiil oli täielikult hävinenud (tekkis kihiline korrosioon), korrosiooni produktiks on Al 2O2 ja Al-hüdroksiidi segu. Seega sobib alumiinium välitingimustes kasutamiseks vaid tõhusa korrosioonikaitse puhul ja sobib pigem väheagressiivsetesse sisetingimustesse. minu enda tehtud järeldus. 51. Terase tsinkimise meetodid, loetlege ja seletage. Erinevate tsinkimismeetodite omavaheline võrdlus. Millistest tsingikihi omadustest oleneb terase vastupidavus korrosioonile ? Kuidas on võimalik eristada kuumtsinkimismeetodil ja galvaanilisel meetodil valmistatud tsingitud terasplekki. Elektrokeemiliselt tsingitud teraspleki kindlakstegemine plekkide näidiste paketis
05.05.2014 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused- · Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades) · Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). · Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu. · Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väljendada kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb; mahuline veeimavus aga, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust. · Hügros...
Keemia ja materjaliõpetus 1. Elemendi ja lihtaine mõisted/nimetused ning nende mõistete õige kasutamine praktikas. Süsteemsuse olemus ja süsteemse töötamise vajalikkus inseneritöös. Näiteid praktikast. Milline on süsteemne materjalide korrosioonitõrje? Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate aatomite klass. Teise definitsiooni järgi on keemiline element aine, milles esinevad ainult ühe ja sama aatomnumbriga aatomid. Seega keemiline element on aine, mida ei saa keemiliste meetodite abil lihtsamateks aineteks lahutada. Lihtaine on keemiline aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest. Näiteks puhtad metallid ja gaasid. Elementide ja nendest moodustunud lihtainetel on enamikel juhtudel üks ja sama nimi, st tuleb alati selgitada, kas tegemist on mingi elemendi aatomitega mõnes aines või selle elemendi aatomitest moodustunud puhta lihtainega või ...
· detailide termilise töötlusega» · pinnakonaruste vähendamise ning töötlemistäpsuse suurendamisega; · hõõrdesõlmede tihendamisega; · vedelikulise hõõrdereziimi kindlustamisega; · hoolduseeskirjade täpse täitmisega; · kvaliteetsete määrdeainete kasutamisega. Hõõrdesõlmedes kasutatakse määrdeaineid hõõrdumise ja kulumise vähendamiseks. Kuid neil on ka rida lisaülesandeid: hõõrdepindade jahutamine, korrosioonikaitse, lõtkude tihendamine, kulumisproduktide eemaldamine. Määrdeainete liigitus Liigitatakse päritolu ja oleku järgi. Päritolult jagunevad, määrded: · mineraalseteks (toodetud naftast või mõnest muust maavarast, näit. põlevkivist); · orgaanilisteks (toodetud taimeõlidest, loomsetest rasvadest); · sünteetilisteks (toodetud naftast süsivesinike töötlemisel) · poolsünteetilisteks (mineraalõli ja sünteesõli segu)
· detailide termilise töötlusega» · pinnakonaruste vähendamise ning töötlemistäpsuse suurendamisega; · hõõrdesõlmede tihendamisega; · vedelikulise hõõrdereziimi kindlustamisega; · hoolduseeskirjade täpse täitmisega; · kvaliteetsete määrdeainete kasutamisega. Hõõrdesõlmedes kasutatakse määrdeaineid hõõrdumise ja kulumise vähendamiseks. Kuid neil on ka rida lisaülesandeid: hõõrdepindade jahutamine, korrosioonikaitse, lõtkude tihendamine, kulumisproduktide eemaldamine. Määrdeainete liigitus Liigitatakse päritolu ja oleku järgi. Päritolult jagunevad, määrded: · mineraalseteks (toodetud naftast või mõnest muust maavarast, näit. põlevkivist); · orgaanilisteks (toodetud taimeõlidest, loomsetest rasvadest); · sünteetilisteks (toodetud naftast süsivesinike töötlemisel) · poolsünteetilisteks (mineraalõli ja sünteesõli segu)
17 Puistevill - Peenestatud, ilma sideaineta mineraalvill. Paigaldatakse puhuriga. Sobib kasutada põõningutel ja piiratud tööruumiga kohtade soojustamiseks. Pakkimisel kuni 80% kokku surutud. Tihedus 20 kg/m3, soojaerijuhtivus.0,05 W/m°C. Eestis on puistevilladest saadaval peamiselt ,,Isover-puiste" ja ,,Paroc PUH". ( ,,Ehitusmaterjalid", Helmut Pärnamägi , lk 117-119) 2.9 Metallide korrosioon ja korrosioonikaitse. Korrosiooniks nim. metallide riknemist või ümbritseva väliskeskonna mõjul. Korrosioon jaguneb: · keemiline metall ühineb mõne teise keemilise elemendiga, kõige sagedamini hapnikuga, tekib metalli oksiid, mis on sageli täiesti pude materjal (rauarooste). · Elektrokeemiline tekib metalli kokkupuutel mingi vedelikuga, mis toimib elektrolüüdina. Metall jaguneb ioonideks ja ioonid lähevad elektrolüüti.
4 üle 1 mm Kõikidest suundadest pritsiv vesi 5 Kõik esemed ja kahjulikud tolmuosakesed Veejoad kõikidest suundadest 6 Puutekindel ja tolmukindel Voolav vesi (laevatekk) 7 Veekindel 8 Survevesi Tavaliselt soovitatakse kasutada kere kaitseklasse IP54, IP55 või IP56. Toodetakse ka kõrgendatud korrosioonikaitse ja niiskus-ning happekindlusega (saavutatakse mähiste täiendava immutamisega) ning plahvatuskindlaid mootoreid, pidurmootoreid, vastavalt kaitseklassidele EExe (kõrgendatud ohutus), EExed (mootori kõrgendatud ohutus, plahvatuskindel pidurmootor), ja EExd (plahvatuskindel). Ajami projekteerijal tuleb arvestada kõikide standarditega, mis reguleerivad seadmete maandamist. Maandamise meetodid ja kasutatavad elemendid peavad tagama konstantse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
