17. Kaitseklapi põhimõtteline ehitus ja tööpõhimõte. Tema asend süsteemis. Rõhu piiramise klappide ülesandeks on tagada hüdrosüsteemis stabiilne rõhk, mis ei ületa klapi abil häälestatud lubatud maksimaalset rõhu väärtust. Rõhu suurenemine süsteemis võib olla tingitud: · töövedeliku ülejäägist. Pumba tootlikkus on suurem süsteemi tarbest. Tekib vedeliku ülejääk ja kuna vedelik ei ole kokkusurutav, hakkab rõhk kiiresti suurenema; · koormuse suurenemisel kasvab tema ületamiseks vajalik rõhk; · süsteemi rikete (ummistuste jne) korral. Kaitseklapp lülitatakse vedeliku peamagistraaliga paralleelselt. Klapi sisendava P ühendatakse süsteemiga ja kasutades manomeetrit häälestatakse klapi avanemisrõhk. Selleks tuleb käivitada pump, viia silinder lõppasendisse või sulgeda jaoti ja muutes klappi sulgeva vedru pinget, jälgida manomeetri näitu
Kordamisküsimused aines "Keskkonnakeemia" 1. SI-süsteemi põhiühikud. Pikkus-m; mass-kg; aeg- s; voolutugevus- A; Temperatuur- K; valgustugevus- kandela (cd); ainehulk- mol. 2. Mida näitab ainehulk? Ainehulk on füüsikaline suurus, mis näitab aineosakeste arvu ühes massiühikus. 3. Mis on ainehulga ühik? Ainehulga ühik- 1 mol; 1 mmol; 1 kmol. 4. Millega tegeleb keskkonnakeemia? Keskkonnakeemia on teadusharu, mis uurib looduses toimuvaid keemilisi ja biokeemilisi nähtusi. Keskkonnakeemia kui interdistsiplinaarne teadusharu on tihedalt seotud atmosfääri-, hüdro- ja mullakeemiaga. 5. Mis on aineringe. Kirjeldage fosforiringe või lämmastikuringe (tehke joonis). Aineringe on ökosüsteemis toimuv keemiliste elementide tsükiline liikumine läbi lagundamis- ja sünteesiprotsesside orgaaniliste ühendite koosseisust anorgaaniliste ühendite koosseisu ja tagasi. 6. Peamised globaalsed keskkonnaprobleemid. Rahvastiku kiire ju...
Kordamisküsimused aines "Keskkonnakeemia" 1. SI-süsteemi põhiühikud. Pikkus-m; mass-kg; aeg- s; voolutugevus- A; Temperatuur- K; valgustugevus- kandela (cd); ainehulk- mol. 2. Mida näitab ainehulk? Ainehulk on füüsikaline suurus, mis näitab aineosakeste arvu ühes massiühikus. 3. Mis on ainehulga ühik? Ainehulga ühik- 1 mol; 1 mmol; 1 kmol. 4. Millega tegeleb keskkonnakeemia? Keskkonnakeemia on teadusharu, mis uurib looduses toimuvaid keemilisi ja biokeemilisi nähtusi. Keskkonnakeemia kui interdistsiplinaarne teadusharu on tihedalt seotud atmosfääri-, hüdro- ja mullakeemiaga. 5. Mis on aineringe. Kirjeldage fosforiringe või lämmastikuringe (tehke joonis). Aineringe on ökosüsteemis toimuv keemiliste elementide tsükiline liikumine läbi lagundamis- ja sünteesiprotsesside orgaaniliste ühendite koosseisust anorgaaniliste ühendite koosseisu ja tagasi. 6. Peamised globaalsed keskkonnaprobleemid. Rahvastiku kiire...
Humiinhapete allikaks on eelkõige hukkunud taimed. Humiinhape on taimede kasvuhormooniks: pinnases mineraalide transportimiseks. 48. Rauakompleksid:?????????????POLE KINDEL - Raud(II)sulfaat (odav ja efektiivne) - Raud(II)kompleksid: suurem lahustuvus pH vahemikus 3-7 - Foolhape (rasedusel) 49. Õhu füüsikalised omadused: - Toatemperatuuril gaasilises olekus - Värvusetu - Lõhnatu - Maitsetu - Kokkusurutav - Ei juhi elektrit - Tihedus roo= 1,226 kg/m3 (15 kraadi juures) - Normaalne õhurõhk 760 mmHg 50. Ruumide õhusaaste allikad ja võrdlus välisõhuga Ruumid: tubakasuits, CO2, CO, tahm ja suits, Nox, SO 2, lenduvad orgaanilised ühendid (benseen, tolueen, diklorometaan jt), asbest, radoon, osoon. Välisõhk: looduslikud- vulkaanid ja metsa-põlengud, inimtekkelised: energiamajandus ja tööstus, transport, põllumajandus, jäätmekäitlus. 51
See näitab, kui efektiivselt kasutatakse ära selle poolt saadud energiat ehk palju kogu energiast kulub soovitud eesmärgi saavutamiseks (kasulik töö). Kasutegur on suurus, mis võrdub kasuliku töö ja kogu töö suhtega. (Ühikuta suurus, kuid korrutades tulemuse 100-ga, saame vastuse protsentides, sel juhul on valem: ) 23. Vedelike ja gaaside voolamine. Bernoulli seadus. Bernoulli võrrand: Vedelik ei ole kokkusurutav, hõõrdumiseta Energia jäävusest: 1 v 2 + g h+ p =const 2 Esimene pool iseloomustab kineetilist energiat. Teine pool iseloomustab raskusjõu potentsiaalset energiat. Kolmas pool on rõhk, mis iseloomustab elastsusjõu potentsiaalset energiat. Seal toru osas, kus kiirus on suurem, seal peab rõhk olema väiksem. Aja t jooksul läbib kõiki toru ristlõike võrdne vee kogus (mass). m= V = l S = v t s=const
Mitte alati ei ole vajalik tema mõju arvestamiseks kasutame elastsusteooria seoseid ruumipinge on tavaliselt määratav 100% konsolidatsioonile vastav punkt s100. Teatav proovi suurte kuludega seotud parameetri suur täpsus. Kui ehitise vajumise olukorra kohta. Telgedesuunalised suhtelised deformatsioonid on järgmised: vajumine toimub hetkeliselt, vahetult koormise suurendamise ajal. See on peamiseks põhjuseks on mingi tugevalt kokkusurutav pinnasekiht, siis tuleb 1 elastne deformatsioon, aga ka proovikeha horisontaalpindade pindade vastava kihi kokkusurutavus määrata võimalikult täpselt.. Võimalikult täpselt x = [( x - ( y + z )] ebatasasuste arvel toimuv vajumine
Tihedus väljendab aine massi mahuühiku kohta. Üksteisest saab lahutada ainult erineva tihedusega keskkondi- tsentrifuugimine, separeerimine, settimine.. Temperatuuri tõustes tihedus väheneb soojuspaisumise tõttu- konvektsioon, rõhu tõustes tihedus suureneb mahu vähenemise tõttu. Praktiline kasut: nt. mahu ja massi ümberarvutustel vaja. 13. Mis eristab mõisteid ideaalne ja reaalne vedelik? Ideaalsel vedelikul puudub viskoossus ja ta ei ole kokkusurutav. Reaalsel vedelikul on viskoossus olemas. 14. Mis eristab hüdrostaatikat hüdrodünaamikast? Hüdrostaatika tegeleb vedelike tasakaaluprobleemidega, vaadeldakse vedelike käitumise seaduspärasusi nende paigalolekus. Hüdrostaatika osatähtsus protsessides on väike, enamikes vedelikega toimuvates protsessides toimub liikumine voolamine. Hüdrodünaamika käsitleb vedelike voolamise seaduspärasusi (nii tehnoloogilistes aparaatides kui ka torustikes)
kasutada ümberarvutustel – maht massiks ja vastupidi. Tiheduste erinevuse olulisus tuleb välja näiteks piima separeerimisel, piim kui raskem jääb äärde ja koor kui kergem keskele. Tsentrifuugmine ja settimine samuti. Hüdrodünaamilised protsessid 1. Mis eristab mõisteid ideaalne vedelik – reaalne vedelik? Ideaalse vedeliku viskoossus on 0 ja ta ei ole kokkusurutav ning ta on ülivoolav, erinevalt reaalsest vedelikust (tal on viskoossus ja esinevad kaod ning ta pole nii voolav). 2. Millised 2 põhinäitajat määravad ära vedeliku hüdrostaatilise rõhu mingi anuma põhjas? Kas anuma kuju ka mõjutab rõhku? Vedelikusamba kõrgusest ja vedeliku tihedusest sõltub hüdrostaatiline rõhk, anuma kuju seda ei mõjuta. 3. Esitada 2 näidet hüdrodünaamiliste protsesside mõjust (olulisusest) teistele protsessi
Pinnas ja selle kandevõime. Vundamendi ehitust mõjutab suurel määral asukoha pinnas. Pinnaseid liigitatakse kalju- ja mittekaljupinnasteks (rähk, kruus, liivapinnas, savipinnas, turvas, täitepinnas). Looduslikud alused ehk pinnasekihid võtavad vastu ehitise koormuse. Pinnas ehk ehitusalus peab olema vajaliku tugevusega, vastupidav pinnasevee toimele (uhtumiskindel), ei tohi külmumusel paisuda (külmumispiir ~1,2 m), peab olema vähesel määral ja ühtlaselt kokkusurutav. Veega küllastunud pinnas paisub külmudes. Leondunud, kobestatud või läbikülmunud savine pinnas vundamendi talla all tuleb asendada killustiku või kruusaga. Liivatäidet tihendatakse vibraatoriga kihtide kaupa paksusega 0,2 - 0,3 m ning täiendavalt veel veega. Pinnase ebaühtlane vajumine vundamendi all tekitab hoones pragusid, vähene ühtlane vajumine iseenesest pole ehitusele ohtlik. Pinnaseid tuleks eristada kandevõime järgi - jämekruus, maakivist kruus,
struktuuri muutustele ja seeläbi näiva viskoossuse vähenemisele ja voolavuse kasvule, ning - reopektantne vedelik on vedelik, millel konstantse nihkepinge võib viia nähtava viskoossuse kasvule ja voolavuse vähenemisele. Tiksotroopse vedelikuna käituvad mõned savid ning teatud tingimustes ka mesi, reopektantse vedelikuna käituvad paljud määrdeained. Juba mainitud ideaalne fluidum ei oma sisehõõrdumist, seega, sellel on lõpmatult suur voolavus, see ei ole kokkusurutav ning selle tihedus ei sõltu temperatuurist. Sellest erinevalt reaalne fluidum on viskoossusega, mis kas allub või ei allu Newtoni viskoossuse seadusele, ning selle tihedust annab teatud määral muuta. Reaalseid fluidume saab jagada kaheks rühmaks: - tilkvedelikud moodustavad homogeense keskkonda, on praktiliselt kokkusurumatud (väikese ruumpaisumisega); - gaasid ja aurud on aga kokkusurutavad. 3.3 Hüdrostaatika
võrdeline aine tihedusega). 4.3.2. Vedelikud Vedelikus on molekulidevahelised kaugused umbes 10 korda väiksemad kui gaasis ja seetõttu on sama ainehulga ruumala vedelikus umbes 1000 korda väiksem kui gaasis. Sellepärast on molekulide soojusliikumine vedelikus teistsugune kui gaasis: molekulid võbelevad ja põrkuvad korrapäratult naabermolekulidega. Suurema kontsentratsiooni ja sagedaste põrgete tõttu on molekulide ümberpaiknemine vedelikus hoopis raskem kui gaasis. Vedelik on raskesti kokkusurutav, kuid hästi voolav. Vedelikule on omased pindpinevus ja märgamine. Vedelikus esinevad ka ülekandenähtused nagu gaasiski. Soojusjuhtivustegur ja sisehõõrdetegur on vedelikul suurem kui gaasil, aga difusioonitegur väiksem. 8 4.3.2.1. Pindpinevus ja märgamine Vedelik omab erinevalt gaasist pinda. Vedeliku pinnamolekulid mõjustavad üksteist
purustada. Kui vedelik oleks jäik, siis peatuks siibri sulgemisel ühekorraga kogu vedelik. Et suure rõhu all olev vedelik on kokkusurutav ja torustik deformeeruv, siis jääb sulgemishetkel seisma vaid siibrilähedane kiht. Ülejäänud vedelik jätkab liikumist algkiirusega v0, surub siibrilähedase kihi kokku ning rõhk tõuseb seal p võrra. Järk-järgult jäävad seisma kõik järgmised kihid ning rõhulaine levib vastu voolu kiirusega c. Kui torustiku pikkus on l, siis kulub kogu vedelmassi seismajäämiseks aega l/c
niiskus (%) , pilvisuse hulk ja tüüp ( 9/3 Ci , Ac , Cu) , päikeseketta seisund .
Ilmaprogrnoosimiseks ja analüüsimiseks on võimalikult palju elemente korraga vaja
teada.
Gaas
Gaasi kirjeldab kõige paremini rõhk ja temperatuur . Atmosfäär kooneb peamiselt vaid
gaasidest. Tihedus on ka tähtis (mille saab eelmise kahe kaudu).
Ideaalne gaas : molekulid eeldatakse olevat sedavord väikesed, et ei takista gaasi
lõputut kokkusurumist. Ideaalne gaas on lõpmatuseni kokkusurutav ega hakka
kondenseeruma, erinevalt molekulide mõõtmeid omavatest reaalsetest gaasidest. Ideaalse
gaasi eeldust kasutatakse kõikide atmosfääri gaaside jaoks va. Veeaur.
Gaasi rõhu 4 tähtsamat valemit.
1) Gaaside molekulaarkineelilise teooria põhivõrrand.
p= 1/3 m n
Must kast tähendab, et me saame info, üritame seda töödelda kuid ei mõista päris täpselt mis seal juhtus. Sealt edasi liigume me nö tiigri naha suunas, mustad ja valged triibud. Valge näitab seda osa, millest me aru saame ja mida me mõistame. Ideaalis võiks jõuda üleni valge kastini, et me mõistame ja suudame analüüsida kogu informatsiooni, mis me saame. Geotehnikas on põhilised kuus ülesannet, mida lahendatakse. Õhuke lõpmatul alal kokkusurutav kiht, lõpmatu lõpmatul alal kokkusurutav kiht, pinnase väljasurumine, nihke alade areng, nõlva püsivus, tugisein. 2. Geotehnika arengu etappid. I etapp- 19. saj algus ,,Murrang" o Naaberteadused geoloogia, geomorfoloogia ja mehhaanika saavutasid vajaliku taseme o Geoloogiline kaart ja profiil stratigraafia ja tektoonika, setete genees ja diagenees o Aurumasina leiutamine uus puurtehnika, uued tööstushooned o Raudtee areng- raudteede ehitus nõudis insenergeoloogilist infot
19. Mille poolest erineb ideaalne gaas reaalsetest? -Gaaside uurimisel tehakse selles mudelis rida lihtsustavaid eeldusi. Eeskätt ei arvestata molekulide mõõtmeid ja nende omavahelist vastastikmõju. - Molekulidel on lõpmata väikeste elastsete kerakeste omadused - Molekulide liikumine on kulgliikumine - Molekulide vastasmõju seisneb ainult nende omavahelistes elastsetes põrgetes - Ideaalne gaas on lõpmatult kokkusurutav - Ideaalset gaasi pole võimalik veeldada Reaalsed gaasid käituvad ideaalsetena suurtel hõrendustel, ainult kindlas temperatuuri vahemikus. 20. Mida näitab Ideaalse gaasi olekuvõrrand? -Ideaalse gaasi olekuvõrrand (Clapeyroni-Mendelejevi võrrand) on võrrand kujul pV =vRT , kus p on rõhk, V on ruumala, v on gaasi hulk moolides, T on absoluutne temperatuur, R universaalne gaasi konstant (R=8,3145 J/(mol*K)) 21. Mis on Avogadro arv?
Molekulaarkineetiline teooria uurib aine ehitust ja omadusi, lähtudes kujutlusest, et kõik kehad koosnevad aatomitest ja molekulidest. Molekulaarkineetilise teooria aluseks on kolm põhiväidet: * Aine koosneb osakestest; * Osakesed on lakkamatus kaootilises liikumises; * Osakesed mõjutavad üksteist. Molekulaar kineetilise teooria seisukohast võttes on gaas kõikidest agregaatolekutest kõige kergemini uuritav. Antud gaasi kogus võib täita mistahes ruumala, gaas on kergesti kokkusurutav, lihtne on mõtta rõhku, gaasi temperatuuri jne. Difusioon- nähtus, mille sisuks on erinevate ainete segunemine soojusliikumise tagajärjel. Mida hõredam on gaas, seda harvemad on molekulide kokkupõrked, ja seda kiirem on ka difusioon. Difusiooni kiirus ongi võrdeline keskmise teepikkusega, mille molekul kahe põrke vahel läbib. Peale selle sõltub difusiooni kiirus ka temperatuurist. Mida kõrgem on temperatuur, seda suurem on difusiooni kiirus.
1012 kilomeetriga Galaktikate teke ja evolutsioon Tähtede teke, Galaktikate teke ja evolutsioon Galaktikad saavad kujuneda ainult hajusast gaasipilvest gravitatsioonijõu toimel (nii nagu tähedki), siis on palju sarnast ka nende evolutsiooni teooriates. Elliptilise galaktika teke on sarnane tähe sünniga, spiraalgalaktika - õigemini küll selle ketta oma aga planeedisüsteemi kujunemisega. Kokkusurutav gaasipilv võib jaguneda ammu enne suurte tihedusteni jõudmist tähtedeks. Planeetide tekkest: Planeedid on tekkinud koos Päikesega gaasipilve kokkutõmbumisel. Alguses olid kõik planeedid külmad ja nad pole olnud hõõguv-vedelas olekus. Planeetide moodustumine on pikaajaline protsess. Planeedile langenud kehad põhjustasid selle soojenemise, millele lisandus veel radioaktiivsete elementide lagunemise soojus. See viis planeedi sisemuse ülessulamiseni ja atmosfääri tekkimiseni.
Aine olekud. Tahke, vedel ja gaasiline olek. Tihedus, rõhk, üleslükkejõud. Gaaside isoprotsessid. Agregaatolekute muutused. Tahkes olekus on aine kas kristall (tahkis) või amorfne aine. Tahkisel on kindel struktuur, amorfsel ainel pole. Ioonkristallid, kovalentsed kristallid, metallilised kristallid, molekulaarsed kristallid(, vedelad kristallid). Vedelas olekus aine ehk vedelik on voolav, võtab anuma kuju ja pole kokkusurutav. Nagu juba eespool öeldud, annab vedelik rõhku edasi igas suunas ühtviisi. Pindpinevus - pinnanähtusega, kus vedeliku pind käitub elastse kilena. Vedeliku pinnamolekulid mõjustavad üksteist tõmbejõududega, mis on suunatud piki pinda. Sellest tingituna püüab vaba vedeliku pind võtta minimaalset suurust. Vedelike voolavust kirjeldab sisehõõre. See väljendub vedelike omaduses avaldada takistust vedelikukihtide nihkumisele üksteise suhtes. Põhjuseks
Keskkõrva ehitus- Keskkõrva funktsioon-trummikile võnkumised antakse edasi sisekõrva. Teo ja spiraalelundi ehitus- Teo ja spiraalelundi funktsioon-võnked kantakse edasi sisekõrvas oleva vedeliku abil. Teokanali membraanil paiknevate kuulmisretseptorrakkude mehaanilise ärrituse ja peaaju vastavate osade koostöö tagavad kuulmisvõime. Kuulmise resonantsioteooria-Trummikile võnkumised antakse edasi läbi ovaalakna esikuastriku perilümfile. Vedelik on vähe kokkusurutav, seetõttu paneb rõhulaine samas rütmis kuid vastassuunas liikuma ümarakna membraani. Samas rütmis võngub üles alla ka endolümfitoru koos basaalmembraaniga. Mida madalamad on vastu võetud helid, seda enam tekib teotipu lähedal võnkeamplituudi maksimum(resonants). Kõrgemate helide korral paikneb maksimum ovaalakna lähedal. Teadud kõrgusega helile reageerivad teatud rakud. Asendi ja liikumismeel-Annab informatsiooni inimese pea ja asendi ning liikumise suuna suhtes.
1.1.1.Inertsiaalne taustsüsteem Dünaamika võrrandid ei muutu üleminekul Ist inertsiaalsest taustsüsteemist teisesse,see Taustsüsteem, mis seisab paigal või liigub tähendab,et nad on invariantsed sirgjooneliselt a=0. Taustsüsteemiks koordinaatide teisenduste suhtes. nimetatakse taustkehaga seotud 1.1.2.Ühtlane sirgliikumine koordinaatsüsteemi ja ajaloendamismeetodit ehk kella. Seega taustsüsteem koosneb 1) nim liikumist, kus 1.Ühtlaseks sirgliikumiseks taustkehast, 2) selle koordinaadistikust, 3) keha sooritab mistahes võrdsetes aja mõõtmisviisist. ajavahemikes võrdsed nihked. Sellise liikumise puhul on hetkkiirus võrdne *Trajektoor on keha ...
pöörlema. Tekkinud tsentrifugaaljõu tõttu hakkab õli lisaks pöörlemisele ka ringlema tööratastest moodustunud rõngakujulises õõnsuses. Tänu sellele ringlemisele paisatakse õli pumpratta labadelt turbiinratta labadele ning sunnitakse ka turbiinratast pöörlema. Turbiinratta labade kaldest tingituna muudab õlivool oma suunda ja paiskub vastu juhtratta labasid. Juhtratta labadelt suunatakse õli tagasi pumprattale. Kuna õli ei ole praktiliselt kokkusurutav, siis koos õlivooluga antakse pumprattalt turbiinrattale edasi ka mootori poolt tekitatud pöördemoment 71. Diferentsiaali eesmärk ja tüübid Diferentsiaaliks nim jõuülekandemehhanismi, mis jaotab temale kantud momendi väljundvõllide vahel ja võimaldab neil pöörelda erineva kiirusega. See on vajalikauto liikumisel kurvis, kus kurvi sisemine ratas peab sama aja jooksul läbima tunduvalt lühema maa, kui välimine ratas. Suurhõõrde-
mõjuvate rõhumisjõudude resultant. Samasugused pindjõud mõjuvad ka kehale endale ning nende resultant annabki üleslükkejõu. (joon.1) §37. Mittekokkusurutava vedeliku pidevuse võrrand. Ajavahemiku t lõiget S läbinud vedeliku ruumala Sv t, ajaühikus lõiget läbinud vedeliku ruumala on aga Sv. Oletame, et voolutoru on nii peenike, et selle igas lõikes võib kiirust konst. pidada. Kui vedelik ei ole kokkusurutav, s.o. tema tihedus on kõikjal ühesugune ning muutuda ei saa, siis vedeliku hulk kahe lõike S1 ja S2 vahel muutumatuks. (joon.2) Siit järeldub, et ajaühikus lõikeid S 1 ja S2 läbinud vedelikuruumalad peavad olema võrdsed: S1v1=S2v2. Ülaltoodud arutluskäik on rakendatav suvalise lõigetepaari S 1 ja S2 puhul. Järelikult peab kokkusurumatu vedeliku korral suurus Sv olema ühesugune sama voolutoru mistahes lõikes: Sv=const. Saadud tul. nim. joa pidevuse teoreemiks
ALUSED Looduslikud alused pinnasekihid, mis võtavad vastu ehitiste koormuse. Pinnas koosneb skeletist (teradest) ja pooridest. Pinnaseid liigitatakse kalju- ja mittekaljupinnasteks (rähk, kruus, liivapinnas, savipinnas, turvas, täitepinnas). Ehitusalustele esitatavad nõuded: - vajalik tugevus - vastupidav pinnasevee toimele (uhtumiskindel) - ei tohi külmumusel paisuda (vastasel korral rajatakse vundament allapoole külmumispiiri 1,2 m) - peab olema vähe ja ühtlaselt kokkusurutav. Veega küllastunud pinnas paisub külmudes. Oluline on vee hulk savipinnases, mille tõttu savi esineb looduses kõvana, plastsena või voolavana. Kõik savi sisaldavad pinnased leonduvad, kui vesi seisab süvendis, muutub pinnas vedelaks. Leondunud, kobestatud või läbikülmunud savine pinnas vundamendi talla all tuleb asendada killustiku või kruusaga enne vundamendi ehitamist. Pärast vundamentide ehitamist tuleb vältida taldmikualuse savipinnase leondumist ja läbikülmumist.
Relatiivne ehk suhteline niiskus. Õhuniiskuse määramiseks kasutatakse asjaolu, et vedeliku aurumisel lahkuvad vedelikust eelkõige kiiremini liikuvad molekulid. Õhuniiskuse määramiseks kasutatakse märja ja kuiva termomeetri näitusid. 14. VEDELIKUD. VEDELIKU PINNAKIHT. PINDPINEVUS. KAPILAARSUS Vedelikus on molekulidevahelised kaugused ligikaudu 10 korda väiksemad kui gaasis. Molekulid võbelevad ja põrkuvad naabermolekulidega korrapäratult. Vedelik on raskesti kokkusurutav, kuid hästi voolav.vedelikule on omased pindpinevus ja märgamine. Vedeliku pinnakiht: Vedeliku pinnakiht käitub pingule tõmmatud elastse kilena, millel võivad isegi väikesed putukad kõndida Pindpinevus: vedeliku pinnamolekulid mõjustavad üksteist tõmbejõududega, mis on suunatud piki pinda ja püüavad pinna suurust vähendada. Seda nähtust nim pindpinevuseks. Vedeliku pinna omadust kokkutõmbuda ja omandada võimalikult väikse pindala nim pindpinevuseks.
8. SÜDAME-VERERINGE ELUNDKONNA OBJEKTIIVNE LÄBIVAATUS Terje Arula 8.1. Mõisted Tsüanoos – sinikus. Naha või limaskestade sinetav, sinakaspunane värvus. Tingitud veresoontes voolava vere normaalsest väiksemast hapnikusisaldusest. (Coyne jt 2010.) Perifeerne tsüanoos – sinikus huultel, kõrvalestadel, ninaotsal, jäsemetel. Palpeerides jahedad, külmad. Perifeerne tsüanoos tekib perifeersete veresoonte ahenemisest. Aeglustunud verevoolu tulemusel perifeersetesse veenidesse tuleva vere hapnikusisaldus on väiksem. Näiteks südamepuudulikkusega kaasneb vereringe aeglustumine ja kompensatoorselt veresoonte ahenemise, mis põhjustab perifeerset tsüanoosi. Tervel inimesel võib perifeerset tsüanoosi põhjustada jahe keskkond. Eriti tugev perifeerne tsüanoos tekib inimestel kellel on nn Raynaud sündroom - kalduvus külmast esilekutsutud arterite spasmiks. Sõrmed ja varbad muutuvad külma käes esmalt valgeks ja valusaks ning seejärel areneb tugev ...
Kui keha liigub algkiirusega vertikaalselt alla, siis on algkiirus ja kiirendus samasuunalised ja teepikkuse valemis seisab plussmärk: h = v0t + gt2/2 . Loomulikult esineb alati rohkem juhtumeid kui horisontaalne või vertikaalne liikumine, kuid neid juhte me ei vaatle. Ei vaatle ka mitteühtlaselt muutuvat liikumist, mis eeldab diferentsiaalarvutuse valdamist 7.3. Vedelike voolamine Vedeliku voolamise kirjeldamiseks kasutatakse ideaalse vedeliku mudelit. Ideaalne vedelik pole kokkusurutav ja selle osakeste vahel puuduvad vastastikmõjud (puudub sisehõõre). Väikese viskoossusega vedelikud (vesi, piiritus) vastavad küllalt hästi ideaalsele vedelikule kui voolamiskiirus on väike. Ka gaasid (õhk) käituvad väikeste liikumiskiiruste juures ideaalse vedelikuna (st pole kokkusurutud kui v < 30 m/s). Voolaku ideaalne vedelik torus, mille ristlõike pindala muutub. S1 v1 S2 v2 l1
Kui kujutada juga ette kui tihedalt paiknevate tilkade jada, siis tilgad langevad ühtlaselt kiirenevalt ja nende vahemaa hakkab kasvama. Vaatame näiteks kahte naabertilka, millest üks hakkab näiteks 1 ms enne langema. Nende tilkade vaheline kaugus hakkab kasvama ja varsti jääb teine tilk esimesest nii kaugele, et juga katkeb . · Kuidas on olukord tõusvas joas , kas seal surutakse veetilgad kokku? Kuid vesi ei ole kokkusurutav. On teine väljapääs : juga läheb jämedamaks. · Kuidas pritsida vett kraanist kaugele? Põhjendada tegevust. · Kui kraanist niriseva veejoa lähedusse viia näiteks elektriseeritud kamm, siis juga kaldub alati kammi poole, mitte iialgi sellest eemale. Kui kamm märjaks saab, kaob efekt. Miks see nii on?. 25 Tõmbumine on seletuv vee polaarsete molekulide tõmbumisega kammi poole tänu
dissotsatsiooni määr. Tugevad alused ja happed on täielikult dissotseeruvad. Nõrkade korral on see osaline. Hapete ja aluste tugevusest sõltub nende reaktsiooni võime. pH-iseloomustab vesinikioonide sisaldust lahuses. Näiteks NaOH pH on 25c juures 14,0 Naatriumfosfaadi pH on aga 12,0. Soolhappe pH on 1,0. 7) Gaas aine.mis normaalrõhul ja toatemperatuuril on täielikult gaasilises olekus. Ideaalne gaas mudelgaas, milles kõik osakesed mono-osakestena, täielikult kokkusurutav. Aurud gaasilises olekus olevad ained, mis tavatingimustes on kas vedelas või tahkes olekus. Gaaside kõige iseloomulikumaks omaduseks on nende kokkusurutavus ja võime paisuda. Gaasidel ei ole kindlat kuju, nad täidavad anuma, võttes selle kuju. Gaasi ruumala ühtib anuma ruumalaga, milles ta asub. Ruumala sõltub toatemperatuurist ja rõhust. Gaas avaldab anuma seintele püsivat rõhku, mis on kõikides suunades ühesugune
· Teojuha on täidetud endolümfiga, mille koostis on sarnane rakusisese vedelikuga, see sisaldab K+ umbes 100 korda rohkem kui perilümf. Viimane sarnaneb koevedlikuga ja täidab nii esiku-kui ka trummiastriku. RESONANTSITEOORIA ·Trummikile võnkumised antakse edasi läbi ovaal akna esikuastriku perilümfile, mis on läbi teomulgu ühenduses trummiastriku perilümfiga. ·Vedelik on vähe kokkusurutav, seetõttu paneb rõhulaine samas rütmis, kuid vastassuunas liikuma ümarakna membraani. ·Samas rütmis võngub üles ja alla ka "endolümfitoru"koos basillaarmembraan. ·Mida madalamad on vastuvõetud helid, seda enam teotipu lähedal tekib võnke ampletuudi maksimum (resonants). Kõrgemate helide korral paikneb maksimum ovaalaknale lähedal.
Pneumaatilised täiturid kasutavad suruõhku mehaanilise energia tekitamiseks mootori võllil. Nad sobivad väikese kuni keskmise 7 jõudlusega aga ka kiiresti pöörlevate mehhanismide käitamiseks. Pneumaatilised täiturid ei sobi õhu kokkusurutavuse tõttu positsioneerimiseks ja täpseteks liikumisteks. Hüdraulilised täiturid töötavad tihtipele rõhu all oleva õliga, mis ei ole kokkusurutav. Hüdraulilised täiturid võivad arendada väga suuri jõude ning omada suurt kolvikäiku. Hüdrauliliste täiturite puuduseks pneumaatiliste täiturite ees on nende keeruline ehitus ning suur hooldusvajadus. Nendele lisaks kasutatakse tänapäeval selliseid täiturmehhanisme, kus jõud saadakse teatud materjalide deformatsioonil elektromagnetvälja või soojuse toimel. Nendeks on näiteks piesoelektrilised täiturid, mis deformeeruvad elektrilise pinge rakendamisel sellele. Samuti
pH on aga 12,0. Soolhappe pH on 1,0. 7. Gaasi ja auru mõiste, nende üldised omadused ning nende omadusi väljendavad põhiseadused (normaaltingimused, tiheduste väljendamine ja määramine, mooli ruumala, kriitiline temperatuur ja rõhk, käitumine rõhu ja temperatuuri muutumise korral, segude iseloomustamine, osarõhud). Gaas aine, mis normaalrõhul ja toatemperatuuril on täielikult gaasilises olekus. Ideaalne gaas mudelgaas, milles kõik osakesed mono-osakestena, täielikult kokkusurutav. Aurud gaasilises olekus olevad ained, mis tavatingimustes on kas vedelas või tahkes olekus. Gaaside kõige iseloomulikumaks omaduseks on nende kokkusurutavus ja võime paisuda. Gaasidel ei ole kindlat kuju, nad täidavad anuma, võttes selle kuju. Gaasi ruumala ühtib anuma ruumalaga, milles ta asub. Ruumala sõltub toatemperatuurist ja rõhust. Gaas avaldab anuma seintele püsivat rõhku, mis on kõikides suunades ühesugune. Gaaside seadused
normaaltingimustel (00C ja 760 mmHg). Sellist gaasi kogust nimetatakse normaalkuupmeetriks. Esitatud erisoojuste vahel kehtivad järgmised seosed: c = C/ = c´/ 0 J/kgK c´ = C/22,4 = 0c J/ m3K C = c = 22,4 c´ J/molK , kus 0 - gaasi tihedus normaaltingimustel, - gaasi moolmass. 4.2. Gaaside erisoojused. Gaas erineb oma füüsikaliste omaduste poolest tunduvalt vedelikest ja tahketest ainetest. Välisrõhu muutmisel on gaas kergesti kokkusurutav ning paisuv, täites ühtlaselt temale antud ruumala. Need gaasi omadused mõjutavad tema erisoojust, mistõttu gaaside puhul arvestatakse ühte kolmest erisoojusest: massiühikule ( massi erisoojus), (kilo)moolile (moolerisoojus) ja mahuühikule (mahterisoojus). Massierisoojuseks (c) nimetatakse soojushulka, mis on vajalik 1 kg gaasimassi soojendamiseks 1 K võrra. Kui valemis (39) massi m puhul kasutada kilogrammi asemel kilomooli, siis saamegi erisoojuse kilomooli kohta (tähis C)
Liiga suure viskoossuse korral on masinas suur võimsuskadu, pealegi rõhu tõustes viskoossus suureneb veelgi. Liiga väikese viskoossuse korral halveneb õli määriv toime ning võivad esineda lekked. Hüdroõlidelt nõutakse ka oksüdatsioonikindlust, sest õli võib kuumeneda 100°C või enam. Õli hüdrosüsteemis on kõrge rõhu all ja voolab suure kiirusega. Sellistes tingimustes on vahu tekkimise oht suur. Õli ei tohi vahutada, sest siis jõuülekanne katkeb, kuna vaht on kokkusurutav. Hüdroõlidele lisatakse vahustamisvastaseid ja oksüdeerumiskindlust tõstvaid lisandeid. Hüdroõlide liigitus ja kasutamine Hüdrosüsteemides kasutamiseks sobivad mõned üldotstarbelised tööstusõlid ja mootoriõlid. Enamikul traktoritel ja põllutöömasinatel tulebki kasutada hüdraulilises süsteemis sama oli, mis mootori karteris. Toodetakse ka eriõlisid hüdrosüsteemidele. SRÜ riikides liigitatakse hüdroõlid 10 viskoossuse klassi
Liiga suure viskoossuse korral on masinas suur võimsuskadu, pealegi rõhu tõustes viskoossus suureneb veelgi. Liiga väikese viskoossuse korral halveneb õli määriv toime ning võivad esineda lekked. Hüdroõlidelt nõutakse ka oksüdatsioonikindlust, sest õli võib kuumeneda 100°C või enam. Õli hüdrosüsteemis on kõrge rõhu all ja voolab suure kiirusega. Sellistes tingimustes on vahu tekkimise oht suur. Õli ei tohi vahutada, sest siis jõuülekanne katkeb, kuna vaht on kokkusurutav. Hüdroõlidele lisatakse vahustamisvastaseid ja oksüdeerumiskindlust tõstvaid lisandeid. Hüdroõlide liigitus ja kasutamine Hüdrosüsteemides kasutamiseks sobivad mõned üldotstarbelised tööstusõlid ja mootoriõlid. Enamikul traktoritel ja põllutöömasinatel tulebki kasutada hüdraulilises süsteemis sama oli, mis mootori karteris. Toodetakse ka eriõlisid hüdrosüsteemidele. SRÜ riikides liigitatakse hüdroõlid 10 viskoossuse klassi
erinevaid näitarve. Meetodi valik igal konkreetsel juhul sõltub pinnaseliigist, ehitise iseloomust (esmajoones selle poolt pinnasele antavast koormusest), määramise vajalikust usaldusväärsusest ja olemasolevatest aparatuurist. Mitte alati ei ole vajalik suurte kuludega seotud parameetri suur täpsus. Kui ehitise vajumise peamiseks põhjuseks on mingi tugevalt kokkusurutav pinnasekiht, siis tuleb vastava kihi kokkusurutavus määrata võimalikult täpselt. Teiste, vähem kokkusurutavate kihtide puhul ei ole see enam vajalik. Oletame, et kõige nõrgemast kihist tingitud vajum on 30 sm. Tõenäoliselt võimalik katseviga on seejuures vähemalt 20%, see tähendab vajumine võib olla 6 sm suurem või väiksem. Ei ole mingit vajadust leida eriti täpselt mingi teise kihi kokkusurutavust, millest tingitud vajum on 2 sm. Isegi kui siin esineb viga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
