Kooride jaoks tehti 4 häälseid koorilaulikuid.19.saj teisel poolel ilmus Jakobsonil "Torma mängu koor". Hakkasid ilmuma seltskonna laulikud, laulud, mille eestlased võtsid üle sakslastelt. Hakkas tekkima uue rahvalaul, peagi hakati välja andma kogumikke.Kirjaoskamisele aitasid kaasa ilmuvad ajalehe- Perno postimees ja Sakala. 19.saj teist poolt nimetatakse ärkamis ajaks ehk rahvuslikuks liikumiseks. Tegijad oli sel ajal Hurt, Jakobson, jansen, koidula, Kreutsvald, Herman, Kööler. Loodi rahvuslikku kirjandust ja poeesiat, isamaaluulet, rahvuslikku maalikunsti, koguti rahvaluulet ja laule, mida segas uus rahvalaul, mille võtsid kohe omaks just noored. Loodi erinevaid tantsu ja mänguseltse- 1865 vanemuine ja Estonia. Richard Wagner (1813-1883) Tegutses Verdiga üheaegselt ja oli suurkuju Euroopas. Tõi ooperisse väga palju uut. Tema looming =>romantilise ajastu kõrgpunkt. Ta oli ka muusikakriitik ja dirigent
eest nii 20. sajandi algusaastail kui nõukogude okupatsiooni ajal. Ülemaalise laulupeo idee algatajaks ning ürituse läbiviijaks oli lauluselts "Vanemuine" eesotsas Johann Voldemar Jannseniga. 1869. aasta juunis kogunes Tartusse 46 meeskoori ning 5 puhkpilliorkestrit, peol osales kokku 878 lauljat ja pillimängijat. Laulupeo kavas oli küll ainult kaks eesti algupäralist laulu - Aleksander Kunileidi "Mu isamaa on minu arm" ning "Sind surmani", mõlemad Lydia Koidula tekstile, kuid seda suurem oli nende tähenduslikkus. Ülemaalise ühislaulmise eelduseks oli koorilaulu ja puhkpillimängu üha laialdasem harrastamine 18. sajandi esimesel poolel (Kanepis, Põlvas, Laiusel, Tormas, Põltsamaal jm). Peeti ka ühiseid laulupühi - kooride ühislaulmisi Ansekülas (1863), Jõhvis (1865), Simunas (1866), Uulus (1867) jm. Aastail 1879-1910 peeti kuus üldlaulupidu, mis etendasid tähtsat osa rahva kultuurilise ja majandusliku enesemääratlemise teel
kuid väisas tihti ka kodumaad, nii Paldiskit kui ka Pakri saart. Ta püüdis oma töid ka kodumaal tutvustada, kuid nagu enamikel kunstnikel juhtus ka temal nii, et tellimusi siinmail ei jagunud, ning ta pidi om tööd jätkama võõrsil. Tema loomingusse kuuluvad mereainelised ( " Hülgekütt Pakri saarelt" ) , mütoloogilised ja allegoorilised kompositsioonid (" Koit ja Hämarik") , ning mitmed tuntud monumendid nagu ,, Russalka" Tallinnas, F.R.Kreutzwaldi mälestussammas Võrus ja L. Koidula mälestussammas Pärnus. Amandus Adamson töötas tarmukalt viimse minutini, jättes endast maha hulgaliselt lõpetamata skulptuure. Eesti rahvusliku skulptuuri suurkuju August Weizenber oli tegelikult tisleri haridusega. Ta lahkus eestist kohe peale tisleri kutse omandamist, sest süda ihkas ikka kunsti poole, mida Eestis polnud võimalik õppida. Tee viis teda Peterburi Kunstidekooli vabakuulajaks kui ka Müncheni Kunstidekooli. Ta töötas vabakunstnikuna Saksamaal, Itaalias ja Venemaal
koduõpetaja diplomiga. Ta elas kasinat elu, jäi elu lõpuni üksikuks ja tal ei olnud lapsi. Alates aastast 1906 Anna Haava elas ja töötas ülikoolilinnas Tartus, olles olnud enne Esimest maailmasõda mõnda aega „Postimehe” toimetuse liikmeks ning tegutsenud hiljem vabakutselise kirjanikuna ning tõlkijana. Alles 75. sünnipäevaks 1939. aastal sai seni ühest üürikambrist teise kolinud Anna Haava Tähtvere pargi lähedal Koidula tänavale isikliku korteri, mille kinkis talle juubeli puhul Tartu linnavalitsus. Ta oli Eesti NSV rahvakirjanik 1954. Anna Haava esimene luuletus ilmus aastal 1886.Kui 1886. aasta suvel suri Lydia Koidula, ilmus Postimehes varjunime „Üks Eesti neiu“ all luuletus „Koidulale“. See oli Anna esimene trükis avaldatud luuletus. Edaspidi ilmusid tema luuletused pseudonüümi Anna Haava all.
Kreutzwald-Lõetas ,,Kalevipoja´´ kirjutamise. Köler- Jannsen- Perno Postimehe kirjamees. Koidula- Kirjutas Eestile laulu ,,Mu isa maa minu arm´´ Jakobson- Kirjamees, ajaleht Sakala autor. Jakob Hurt- Hakkas koguma rahvus luulet. Oska rahvuslikku ärkamist paari lausega iseloomustada (üldistus + ajaline määratlus + näide). Kirjamehed ja naised antsid eestlastele julgust vastu hakkuks, näiteks L. Koidula kirjutas laulu ,, Mu isa maa minu arm´´ kus ta kutsus inimesi endaga kaasa ja ütles eestlastele, et ärge kaotage lootus vabaks saamast meil on veel võimalus. Poliitiliste nõudmiste tekkimine o Millised olid Jakobsoni ja Hurda peamised poliitilised seisukohad?- Jakobson kritiseeris saksapäraseid kirikuid, ründas ka baltisaksa aadli ja luterliku kiriku positsiooni ühiskonnas. Pööras rohkem tähelepanu majanduslikule seisule Eestis.
kõnede pidamine, õpetlike raamatute ettelugemine ja näitemängude mängimine. Seltsi esimeheks saab Kristjan Erm. Veel samal kuul saadetakse Seltsi põhikiri Peterburgi ministeeriumile kinnitamiseks. Kinnitamisteadet ei jääda käed rüpes ootama, tegutsetakse Põllumeeste Seltsi sildi all ja nende ruumides. Veel samal aastal söandab "Endla" laulukoor astuda kohalikus pritsumajas avalikkuse ette. Põllumeeste Seltsi ruumes kannavad näitemänguharrastajad ette Lydia Koidula näidendi "Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola". olulisemad lavastused 1875. L. Koidula "Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola" 1877. L. Koidula "Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola" 1878. Peterburist jõuab tagasi Seltsi kinnitatud põhikiri. "Endla" tegevus on nüüd seadustatud. Enne oma maja saamist tegutseb "Endla" Selts mitmel pool Pärnus. Enamasti vahetatakse asukohta päris tihti, kas jäävad ruumid tegevuse jaoks kitsaks või on jälle üür liiga kõrge. Oma
Uurimustöös on kasutatud erinevaid allikaid: kirjanduse õpik 9.klassile, raamatut ,,Eesti kirjanduslugu’’ ja internetti. 2. ÄRKAMISAEG EESTIS (1860-1885) Ärkamisaeg, aeg umbes 1860. aastate algusest kuni venestamisaja alguseni (1880. aastate keskpaik), see on aeg, millal algas eestlaste identiteedivahetus, etnilise kokkukuuluvustunde asemele tuli enda teadvustamine rahvusena ning tugevnes rahvustunde õhutamine ja väärtustamine trükisõna (Johann Voldemar Jannsen, Lydia Koidula, Carl Robert Jakobson, Jakob Hurt) ning seltsitegevuse kaudu. Ärkamisajal sündis eesti poliitika, mis laveeris kahe kohaliku võimukandja – Vene valitsuse ja baltisaksa ülemkihtide – vahel. Eesti rahvuslikus liikumises eristus kaks suunda. Üks neist oli poliitiliselt mõõdukas kultuurirahvuslik, etnilis-lingvistiline suund (J. Hurt, J. V. Jannsen, Jaan Bergmann, Martin Lipp, Michael Jürmann), mis asetas rõhu rahvuskultuuri ja emakeelse hariduse edendamisele
Uudis Täna(14.10.14) toimus Pärnu Koidula Gümnaasiumis avatud väitlus teemal "Õpetajaamet on noortele ihaldusväärne". Väitlejateks olid meie oma kooli 10. ja 12. klassi õpilased, kes käivad ka väitlusringis. Väitluse teemat kaitsesid 12.klassi õpilased Lauri ja Triin ning vastupidist proovisid tõestada Uku-Laur ja Rauno 10.klassist, keda väitlusringis juhendab Siim Ruul. Õpetaja ameti tähtsuse ja vajalikkuse kõrval arutati ka palga teemat. Küsimusele: „Ka poliitikuid vihatakse, kas nad ei peaks siis olema poliitikud?“ jäi kõlama vastus: „Ei, sest nende palk korvab neile selle.“
18. Saj levis üha enam muusikaõpetus (nt. ajalehtedes). Linnades esinesid rändnäitetrupid ja külalisesinejad. 4. Millised tegevused 19. saj. I poolel väljendasid eestlaste soovi säilitada oma kultuurilist iseseisvust ja rahvuslikku identiteeti? Rahvuslikust ärkamisest ja eestlaste kultuurilise eneseteaduse kasvust annavad tunnistust Õpetatud Eesti Selts, ajalehe Perno Postimees, ,,Kalevipoja" Ilmumine, ,,Viru lauliku laulud", Koidula isamaluuletused, Hurda rahvaluulekogumise ürtused, Jakobsoni ,,Kolm isamaa kõnet", Eesti Aleksandrikooli rajamise püüded, Johann Köleri kunstnikutegevus ning mitmed muud ettevõtmised. 5. I Laulupidu. · Aasta, koht, millele pühendatud 1869, Tartu, ,,50aastase priiuse puhul" · Ametlik korraldaja (selts, eestvedaja) meeslauluselts ,,Vanemuine" · Millised kollektiiviliigid osalesid. Miks ei osalenud segakoorid (kus olid ka
Tööstuse areng, uued tootmissuhted Pärisorjus pidurdab majanduse arengut Pärisorjuse kaotamine 1816-1819 Talude rent ja päriseksostmine Eestlaste eneseteadvuse kasv Esimesed eesti soost haritlased Kultuurisündmused 1861 eepos Kalevipoeg 1865 laulu-ja mänguseltsid "Vanemuine" Tartus ja "Estonia" Tallinnas 1869 I laulupidu Tartus 1870 L.Koidula "Saaremaa onupoeg" 1872 Eesti Kirjameeste Selts Kultuuritegelased Faehlmann Kreutzwald Jannsen Koidula Jakobson Hurt Köler Tähtsus Hakati tundma end ühtse rahvana Sündis rahvuslik teater Tekkis rahvuslik kunst Pandi alus laulupidude traditsioonile Koguti ja kirjutati üles rahvaluulet Kujunes välja ühtne kirjakeel
ARVO KRUUSEMENT 1928 - ... SEITSE FAKTI ELULOOST: · On sündinud 20. aprillil 1928 Lääne-Virumaal Undla vallas talupidajate pojana · 1942 lõpetas ta algkooli, 1947 Rakvere Kaubanduskeskkooli ja 1953 Moskvas A. Lunatsarski nimelise Riikliku Teatrikunstiinstituudi · On lavastanud "Kevade" · 1953-59 töötas V. Kingissepa nimelises TRA Draamateatris näitlejana. · 1962-64 oli L. Koidula nimelises Pärnu Draamateatris algul lavastaja, hiljem pealavastajana. · 1965-91 töötas ta rezissöörina stuudios Tallinnfilm. · Ta on olnud Eesti riikliku Teatriühingu (1953-1970) ja Eesti Kinoliidu (1969) liige. Viis tema filmi · "Don Juan Tallinnas" (mängufilm, 1971) · "Naine kütab sauna" (mängufilm, 1978) · "Bande" (mängufilm, 1985) · "Sügis" (mängufilm, 1990) · ,,Kevade" (mängufilm, 1969) Katkend filmist
Nii nad, siis elavad koos kuni Emma uuesti rasetaks jääb.Emma, aga teab et ei saaks uue lapsega hakkama ja nii satubki ühel päeval Emma teele Siim.Poliitik kellel on ukse ees valimised.Kuna Emma saab teada, et Siim tegeleb piraatlusega pakub ta talle tehingu.Ja kui ongi aeg käes sünnituseks läheb Emma Siimu majja.Lapse ilmale toonud annab ta põngerja Siimule ja saab vastutasuks palju koidulaid.Ja nii saabki Tütre nimeks, keda ta enam kunagi ei näe Koidula.Koju minnes ütleb Albertile, et jäi lapsest ilma.Mõne aja pärast jääb Emma uuesti rasedaks ja siis otsib ta jälle ühe rikka mehe, kes ise on lastekodus kasvanud,viib imiku mehe ukse taha ja põõsa tagant vaatab kuidas mees imiku üles korjab ja siis läheb nutuga mehe juurde ja räägib loo õnnetus tarmastusest, vihkavatest vanematest ja sellest, et ei suuda last ülalpidada nii, siis hakkab mees Emmat iga kuuselt rahaga aitama.Emma on rahul,sest lapsele on jälle turvaline elu tagatud
Esimene kutseline teater oli 1809. aastal avatud Tallinna Linnateater ehk Tallinna saksa teater. Aastal 1819 lavastati esimene eestikeelne etendus "Häbi sel, kes petta tahab".Eesti rahvuslik teater sündis laulu- ja mänguseltsides, selle alguseks loetakse 1870. aastat, kui Vanemuise seltsis etendati Lydia Koidula "Saaremaa onupoega". Eesti rahvuslik teater sündis laulu- ja mänguseltsides, selle alguseks loetakse 1870. aastat, kui Vanemuise seltsis etendati Lydia Koidula "Saaremaa onupoega". 1906. aastal muudeti Vanemuine ja Estonia ning 1911. aastal Pärnu Endla kutselisteks. Vanemuise juhiks saanud Karl Menning hakkas lavastama väärtuslikke näidendeid ning taotlema mängu elulist tõepära ja ansambliühtsust. 1908. aastal hakati Estonias lavastama oopereid ja operette. 1916. aastal rajati Tallinnas teinegi kutseline teater. Kutselised teatrid asutati ka Viljandis ja Narvas. 1920. ja 1930. aastail teatrielu mitmekesistus
15. 5. 6. 9. 1. 2. 3. 4. 7. 8. 10. 11. 12. 1. Näriliste seltsi hiirlaste sugukonda kuuluv loomade perekond. 2. 365 päeva ehk ... 3. Helivältuste organiseeritud järgnevus ehk ... 4. L. Koidula luuletus Mu ... on minu arm. 5. Homerose Vana-Kreeka eepos. 6. Riik Okeaania edelaosas. 7. Komodo Varaan on maailma suurim ... 8. Eesti majandusminister 1990-1992 1992 perekonnanimega 9. O. Lutsu "Kevade" tegelane 10. Tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega jutustus 11. H. De Balzac`i teose nimi 12. Putukate alamselts kahetiivaliste seltsis. 13. Kunsti suund, mis tuli 1820.-1830. aastail klassitsismi asemele 14. Eesti kuulub 22. septembrist 1921 ... 15. Eesti on ... vabariik
GUSTAV ERNESAKS Gustav Ernesaks (12.12.1908 Peningi vald - 24.01.1993 Tallinn) oli helilooja, pedagoog, muusikakirjanik ja koorijuht, eesti kooriliikumise juht poole sajandi vältel, legendaarsemaid isiksusi eesti muusikas. Tema "Mu isamaa on minu arm" kujunes nõukogude ajal eestlastele mitteametlikuks hümniks. Gustav Ernesaksa looming on väga ulatuslik. Põhiosa sellest moodustavad koorilaulud, neist "Mu isamaa on minu arm" Lydia Koidula tekstile on saanud rahvusliku püsivuse sümboliks ja hümniks. Ernesaksa loomingusse kuuluvad ka viis ooperit, neist "Tormide randa" on ka korduvalt lavastatud. Gustav Ernesaksa üks tuntumaid koorilaule on "Hakkame, mehed, minema". Ernesaks oli sõjajärgsel ajal eesti laulupeoliikumise üks peamine eestvedaja ja laulupidude üldjuht. Tema idee oli ehitada Tallinna praegune laululava (valmis 1960).
1868 – teoorjuse kaotamine, viljaikaldus ja viimane näljahäda eesti rahva ajaloos 1868 – 1870 – Carl Robert Jakobsoni kolma isamaalist kõnet 1869, 18 – 20. juuni – Peeti esimene üldlaulupidu Tartus 1870, 24. juuni – eesti rahvusliku teatri esimene etendus 1870, 5. november – avati Eesti esimene raudteeliin 1870 – 1871 – asutati esimesed põllumeested seltsid 1872 – 1893 – Eesti Kirjameeste Seltsi asutamine 1875 – laulu -ja mänguseltsi Endla asutamine Pärnus Lydia Koidula näidendid - „Saaremaa onupoeg“ ja „Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola“.
Kohustuslik kirjandus Romantism: 1. Merimee "Carmen" 2. Muinasjutud: Grimmid "Punamütsike"; Perralt "Saabastega kass" ; Andersen "Väike merineitsi" 1 muinasjutt("Inetu Pardipoeg"), Kreutzwald "Eesti rahva ennemuistsed jutud", mõni muinasjutt. 3. Poe "Usheri maja hukk", "Mõrv rue Morguel" 1 novell vabal valikul 4. Pukin "Jevkeni Onegin" 5. Kreutzwald "Kalevipoeg" (1, viimane ja keskelt mõni lugu) 6. Koidula isemaaluule, Tuglase novella, 1.Liivi luuletusi Realism II p.a 1. Balzac "Isa Goriot" 2. Flaubert "Madame Bobary" 3. Zola "Theresa Raquin" 4. Dostojevsti "Kuritöö ja karistus" 5. Tehhov , 6novelli + "kajakas" => "Palat nr6" "Jonõts" "Inimene Vutlaris" "Kameekon" "Daani koerakesega" "Maja arklitooga" 6. Vilde "Möeküla Piimamees" 7. "Põrgupõhja uus vanapagan" 8. Salinger "Kuristik rukkis"
Vanemuise teatri 10. fakti 1. 1865 vanemuise laulu- ja mänguseltsi asustamine Tartus. 2. 1870 Eesti kutselise teatri sünd - esietendub Lydia Koidula näidend “Saaremaa onupoeg” 3. 1883 Eesti muusikateatri sünd - esietendub draama “Preciosa” Carl Maria von Weberi muusikaga. 4. 1906 Vanemuise teatrihoone avamine, kutselise teatri asustamine. 5. 1908 Vanemuise seltsi sümfooniaorkestri asustamine. 6. 1935 Evald Aava ooperi “Vikerlased” esmalasvastus Vanemuises. 7. 1939 Esinemine tantsuetendus Vanemuises - Pjotr Tšaikovski “Karnevalisõi 8. 1941 Esimene õhtut täitev ballett Vanemuises - Cesare Pugni ja Reinhold Glieri
Eesti kroon Alljärgnevad kultuuritegelased ei elanud aastatel 1917-1920. Jakob Hurt rahvaluule- ja keeleteadlane. Ta on kujutatud kümne kroonisel. Lydia Koidula luuletaja. Ta on kujutatud saja kroonisel. Carl Robert Jakobson publitsist, kirjanik ja pedagoog. Ta on kujutatud viiesaja kroonisel. K.E.von Baer loodusteadlane. Ta on kujutatud kahe kroonisel. Paul Keres maailmameister males. Ta on kujutatud viie kroonisel. Eesti ühe kroonine Kristjan Raud 22.10.1865-19.05.1943 Kunstnik 1919-1923 töötas välja esimese Eesti muinsuskaitseseaduse
Algus: 1850. aastate algus 1869. 1857 - "Kalevipoeg" (Friedrich Reinhold Kreutzwald) - "Perno Postimees" - Johann Voldemar Jannsen. 1860-1880 Rahvusliku liikumise kulminatsioon 1862- "Kalevipoja" rahvaväljaanne 1864 - "Eesti Postimes" J.V.Jannsen. Tartu. Palvekirjade kampaania Aleksandrikooli rajamiseks, Köler. 1865- laulu- ja mänguselts "Vanemuine" 1868- Carl Robert Jakobsoni "3 isamaakõnet" 1869- I eesti laulupidu, Tartu. Teine tsükkel e. 1870 aastad. 1870- Lydia Koidula näidend "Saaremaa onupoeg" 1871- Aleksandrikooli peakomitee loomine/asutamine 1872- L. Koidula "Säärane mulk ehk..." Eesti Kirjameeste Selts (EKS) asutamine Tartus, kasutati uut kirjakeelt, eesti keele ja kirjanduse arendamine. Jakob Hurt tahvaluule kogumine. 1878- Carl Robert Jakobson "Sakala" Tülid Jakobsoni ja Hurda vahel. Kolmas tsükkel. 1880. algus. 1880- Jakob Hurt siirdub St.Peterburgi Eesti Jaani koguduse pastoriks J.V
Värsijalg- reeglipäraselt korduv ja rõhuta silp * Maailmakirjandus - tekkis antiikajal, maailmakirjanduse moodustab rahvuskirjanduste kõige väärtuslikum osa, mis on maailmas tuntud ja tunnustatud. 7 Rahvuskirjandus- ühe end rahvusena tunnetava inimrühma kunstilise enesemääratlemise ja -väljenduse tulemus. Raamatuid 1. A. Kitzberg ,,Libahunt" 2. E. Vilde ,,Pisuhänd" 3. E. Vilde "Külmale maale" 4. E. Vilde "Mahtra sõda" 5. Lydia Koidula "Saaremaa onupoeg" 6. Lydia Koidula "Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola" 7. J. Kross "Kolme katku vahel" 8. J. Kross ,,Wikmani poisid" 9. Oskar Luts "Tagahoovis" 10. A. H. Tammsaare "Kõrboja peremees" 11. A. H. Tammsaare "Põrgupõhja uus vanapagan" 12. Arved Viirlaid "Ristide hauad" 13. Viivi Luik "Seitsmes rahukevad" 14. Kivirähk "Rehepapp", "Mees, kes teadis ussisõnu" 15. Fr. Tuglas ,,Popi ja Huhuu", "Inimese vari", ,,Toome helbed" 16. Bornhöhe "Kuulsuse narrid" 17. M
EESTI TUNTUIMAD INIMESED Karl Kiur Saar LEELO TUNGAL • KIRJANIK EDGAR VALTER • KUNSTNIK • KIRJANIK NEEME JÄRVI • MUUSIK ERI KLAS • MUUSIK TÕNU KALJUSTE • MUUSIK ARVO PÄRT • MUUSIK EVALD OKAS • KUNSTNIK KARL ERNST VON BAER • LOODUSEUURIJA PAUL KERES • MALETAJA JAKOB HURT • USU- JA KEELETEADLANE ANTON HANSEN TAMMSAARE • KIRJANIK RUDOLF TOBIAS • MUUSIK LYDIA KOIDULA • KIRJANIK CARL ROBERT JAKOBSON • POLIITIK • KIRJANIK ENO RAUD Raamat • KIRJANIK OTT ARDER • KIRJANIK HELJO MÄND Raamat • KIRJANIK AINO PERVIK Raamat • KIRJANIK ARNOLD RÜÜTEL • PRESIDENT LENNART MERI • PRESIDENT ANDRUS ANSIP • PEAMINISTER KRISTJAN JÕEKALDA • SAATEJUHT TEET MARGNA • SAATEJUHT • PRODUTSENT HANNES VÕRNO • SAATEJUHT MARKO REIKOP • SAATEJUHT
....................................... 7-12.KLASS Mis aastal hakkas kehtima Eesti praegune põhiseadus? 1992 Mis oli Kalevipoja laeva nimi? Lennuk Mis värvi passid antakse Euroopa Liidu kodanike lemmikloomadele? Sinised Mitu Eesti naist on pälvinud Vabadussõja risti? Üks. Mis kuu on Mihklikuu? September. Mis aastal sai eesti endale esimese presidendi? 1938 Mille puhul antakse inimesele Lõvi märk? Tulekahjus või veeõnnetuses kellegi elu päästmise eest. Millised on Koidula kolm eesnime? Lydia Emile Florentine Mitu maailmarekordit püstitas Jaan Talts? 43 Kes konfeerisid Tallinnas toimunud Eurovisiooni lauluvõistlust? Annely Peebo, Marko Matvere Mitu liiget kuulub Tallinna linnavolikokku? 63 Kuidas nimetatakse Eesti teise astme kohtuid? Ringkonnakohtud Millal kinnitati Eesti riigi vapp? (pp/kk/aa) 19.06.1923 Millal sai Eesti Euroopa Liidu liikmeks? (pp/kk/aa) 1.mai 2004
juba teisest aastakäigust alates oli tal üle 2000 tellija. See polnud talurahva tolleaegse kultuuritaseme ja võimaluste juures sugugi väike arv (lugejaid oli tegelikult palju rohkem, sest sageli telliti üks ajaleht mitme peale). 7 Jannsen Tartus. "Tartu Postimees". Maja Tartus Ülikooli 14, kus elasid L. Koidula ja J. V. Jannsen Ajaleht tõi Jannsenile enam populaarsust kui sissetulekut (väljaandja Borm maksis talle ca 350 rubla aastas). See tekitas soovi saada majanduslikult iseseisvaks ning pühenduda täielikult ajakirjanikuametile. Mõninga maakuulamise järel asus Jannsen 1863. a. lõpul Tartus , kus ta rajas täiesti tühjale kohale uue ajalehe "Eesti Postimees", mis alustas ilmumist 1864.aasta alguses. Ta ise oli nii toimetaja kui väljaandja
Laine Jänes Rein Lang Vale vastus Õige vastus Mis on Rumeenia pealinn? Budapest Bukarest Bratislava Vale vastus Mitu liikmesriiki on Euroopa Liidus? 24 28 27 Vale vastus Õige vastus Kes neist on Eesti Vabariigi president? Vale vastus Õige vastus Mis aastal toimus esimene üldlaulupidu? 1861 1863 1869 Vale vastus Õige vastus Millist isikut on kujutatud kümne kroonisel? A.H. Tammsaare Lydia Koidula Jakob Hurt Vale vastus Õige vastus Mitme aastaselt saab kandideerida presidendi kohale? 40.a 41.a 50.a Vale vastus Õige vastus Milline valimissüsteem on Eestis? Proportsionaaln · e · Majoritaar · Personaalne Vale vastus Õige vastus Milline regionaalne julgeolekuorgan on Eesti jaoks tähtsaim? ÜRO NATO VLO Vale vastus Õige vastus Kes on EV hümni viisi autor
Koondlause nt: See linn, kus ma tahaksin elada, asub Ameerikas. Täna võime õpetöö tulemust hinnata: kõik teevad homme tasemetööd. Neljapäev 17. mai. 12. mai. Olen käinud Soomes, Rootsis ja Norras. Jutumärgid. 3.Loetelu kirjanduslikest vormidest 4.Kõnekujundid 5.Riimid Aabb, abab, abba. Draama mõisted: tragöödia-kurb looline näidend, mis on kurva sisuga. Nt: Libahunt Komöödia- naljaka sisuga näidend. Kapsapea, või Lydia Koidula ,,Säärane mulk``. Monoloog-ühekõne Dialoog- kahekõne Rekvisiit laval olevad esemed Remark autori ääremärkus Tee vahet romaanil(pikk) ja novellil(lühike). Novell- lühike, tavaliselt 1 keskne sündmus, üheplaaniline, 1 keskne teema, läbiv jutumotiiv, vähe tegelasi, lühike ajavahemik, tegelased ei muutu, neid ei iseloomustata, lõpeb sageli püandiga.
rohkem kuulajaid. See oli tohutu ettevõtmine, kui mõtelda, et raudteid meie maal siis veel ei olnud ja puudusid hotellid inimeste majutamiseks. Mindi jalgsi, kepp käes, leivakott õlal, noot põues ja vaimustus südames. 1870.a. pani aluse Tartu Eesti Põllumeeste Seltsile ja 1869.a. andis välja "Eesti Postimehe" lisana "Eesti Põllomees", mis oli esimeseks eestikeelseks põllundusajakirjaks. Ajakirja aitas toimetada tema tütar Lydia Koidula. Jannsenite kodu oli tolleaegsete haritlaste üheks peamiseks kooskäimise kohaks. Eesti kultuuri huvilisi oli ka kaugemalt, nt. Soomest ja Ungarist. ISIKLIKELU Jannsen abiellus 1843.a. Vändras oma õpilase Juliana Emilie Kochiga. Neile sündis1843. aastal esimene laps, kellele pandi nimeks Lidie Emilie Florentin (Lydia Koidula). Veel oli neil tütar Geninka (Eugenie)ja veel nooremad pojad. HAIGUS 2 Jannsen suri 13
nagu sina seda tegid alguses.". Neiu jumaldas tähelepanu ja seetõttu hakkas ta suhtlema Paralepaga, kes teda imetles ja komplimente pildus. Just nimelt tänu sellele hakkasid Karin ja Indrek teineteisest kaugenema, kumbki ei soovinud enam oma tunnetest rääkida. Indrek üritas Kariniga rahulikult ja kannatlikult rääkida, kuid just see rahu mehe juures muutis naise veel raevukamaks. Ka tuntud luuletajanna Lydia Koidula suhe Eduard Michelsoniga leidis kurva lõpu. Nende suhet mõjutas kõvasti naise vähkihaigestumine ning lapse surm. Kroonlinnas elamine oli Koidula jaoks väga raske ja vastuoluline. Seetõttu lõppes kahjuks ka nende suhe. Ema on tahes-tahtmata inimese elus üks tähtsamaid ja kallemaid inimesi. Tõenäoliselt ei suuda ema armastust mitte miski muuta, ka kõige suurem ja räigem kuritegu mitte. ,,Tõe ja õiguse" III osas õpetasid Indrekut Mari piinad elus kannatama
Seetõttu kaugenesid Karin ja Indrek üksteisest, nad ei rääkinud oma soovidest ja ootustest teineteisele. ,,Vahel mõtlen, et abielu selleks ongi seatud, et oleks inimene käepärast võtta, kui tuleb riidlemisi," iseloomustab kõige paremini nende suhet. Abikaasad suhtlesid omavahel pigem riieldes kui niisama rääkides. Indrek üritas Kariniga rahulikult ja kannatlikult rääkida, kuid just see rahu mehe juures muutis naise veel raevukamaks. Ka tuntud poetessi Lydia Koidula suhe Eduard Michelsoniga lõppes õnnetult. Nende vahelist suhet mõjutas ühe lapse surm, suur koduigatsus ja naise vähkihaigestumine. Kroonlinnas elamine oli Koidula jaoks väga raske ja vastuoluline. See viis ka nende suhte lõpule. Ema on tahes-tahtmata inimese elus üks tähtsamaid ja kallemaid inimesi. Ema armastus on piiritu, millele võib elu lõpuni tänulik olla. ,,Tõe ja õiguse" III osas ütles Liine Indrekule: ,,Mis on meil emaga võrreldes viga ? Mitte midagi
Romantism on 19. sajandi kirjanudse ja muusika vool, mis tekkis seoses: RAHVUSRIIKIDE ja KULTUURI tekkega KODANLUSE sünniga SUUR PRANTSUSE REVULUTSIOON NAPOLEON Vastureaktsioon valgustusele, pilk oli pööratud tulevikku, pärast antiiki ja keskaega, püüti vastanduda klassitsismile Loodus oli tervik, romantikud nägid elu ja hingestatust 2 suuna: UNIVERSAALROMANTISM RAHVUSROMANTISM Eelistati tundeid meloodia MAAILMAVALU ; PESSIMISM ; ERANDLIKKUS ; DEMOKRATISM ; KONTRAST ; MINEVIKU IDEALISEERIMINE; FANTASTIKA ; EKSOOTIKA Kangelane läheb ära: Fantaasiamaailma ; Minevikku ; Surma ; Loodusesse ; Idamaadesse VORM piirid avardusid HARMOONIA kromatismid RÜTMIKA vaheldusrikkam TEMPO äärmus, kontrast DÜNAAMIKA nüansirikas Oluline tunnete väljendamiseks Pillid: Bassklarnet, tuuba, saksofon, harf Põhizanr ooper Populaarne zanr soololaul Zanre: Sümfooniline poeem ; Kammerlikud väiketeosed klaverile ; Klaveritransriptioon ; Operett...
- 17. saj nt: W. Shakespeare ,,Romeo ja Julia" - komöödia ehk naljamäng 4. - 5. saj eKr (kirjanduses 17. saj) nt: Elmo Nüganen ,,Armastus kolme apelsini vastu" - draama ehk tõsieluline näidend 18. saj nt: Eduard Vilde ,,Tabamata ime" - jant nt: Lydia Koidula ,,Säärane mulk ehk sada..." - libretto nt: W. A. Mozart ,,Võluflööt" - kuuldemäng nt: I. Rabin ,,Nädala seitse päeva" - stsenaarium nt: Ilmar Raag ,,Klass" · Dramaatika eriliigid: - kuuldemäng - telenäidendid - suveetendused - performance'id
Rahvusluse mõte oli vaid ,,mina ja saksad". 19. saj I poolel Eesti maarahvas seda rahvuse nime enda kohta ei kasutanud. Etnonüümi ,,eestlane" eriti ei kasutatud. Seda, kes on eestlane, mis on eestlus, ei teadvustatud. Ühist filosoofiat siis polnud. A la minu küla mees, teise küla/kihelkonna mees. Eesti rahvusliku tunde loob rahvusliku liikumise ajastu. Rahvuslik ärkamisaeg. Eesti rahvuse narratiivi kuuluvad nt Faehlmanni muistendid, Kalevipoeg, isamaakõned, Koidula luuletused. Neid ühendab see, et kõikide tekstide kaudu konstrueeritakse õnnelikku minevikku. Idealiseeritakse rahvuslikku minevikku, selle pildi pealt on võimalik luua olevik. 2 tähtsamat: Jakob hurt, Jakobson. Hurt oli klassikalise rahvusluse teooria loojaks. Ta mõistis rahvusena üht rahvast ühise päritolu ja ajaloo ning traditsiooni ja keele ja kombega. Hurda jaoks polnud rahvus poliitiline vaid etnograafiline mõiste. See tähendab seda, et riiklust ei pidanud oluliseks
1. Kehade elektriseerimise võmalused. 1) Vastastikune hõõrumine (tehakse selleks, et suurendada kehade kokkupuute pinda.) 2) Vastastikune kokkupuude ja sellele järgnev lahutamine. 2. Millist keha nimetatakse elektriseeritud kehaks? Elektriseeritud kehaks nimetatakse keha, millel on elektrilaeng. 3. Mida näitab keha elektrilaeng? Elektrilaeng näitab, kui tugevasti laetud kehad vastastikmõjus osalevad. 4. Kahte liiki elektrilaengud. Nende vastastikune mõju. Positiivsed elektrilaengud, negatiivsed elektrilaengud Samamärgiliselt laetud kehad tõukuvad. Erimärgiliselt laetud kehad tõmbuvad. 5. Mida nimetatakse elementaarlaenguks? ...
Connecticut "The Constitution State" Karl Naarits Silver Käsper Siim- Joosep Saulep Pärnu Koidula Gymnasium October 2011 Statehood: January 9, 1788 Capitol: Hartford (Capital City since 1875) Governor: Dannel P. Malloy Area: 5,018 square miles Famous residents: George W. Bush, Mark Twain, Igor Sikorsky, 50 Cent and Seth McFarlane Historical firsts 1836 - first revolver 1842 - first public art museum 1844 - first use of anesthesia 1895 - first hamburger, served at Louie's Lunch in New Haven 1908 - first lollipop 1933 - first vacuum cleaner
Eesti Äärkamisaeg Anna Berezina Alina Maksimova Johann Voldemar Jannsen 16. mai 1819 – 13. juuli 1890 Tegevusalad Luuletaja Rahvusliku liikumise juhte Eesti koolmeister Ajakirjanik Elulugu Jannsen sündis Vana-Vändra vallas Ta töötas koolmeistrina Vändra kihelkonnakoolis 1843. aastal sündis tütar , kes sai kuulsaks poeediks tulevikus (Lydija Koidula) 1850. kolis Pärnusse, kus kuni 1863. aastani oli Pärnu Ülejõe Algkooli juhataja 1863. aastal asus Jannsen elama Tartusse Hakkas välja andma uut ajalehte Eesti Postimees 1880. aastal haigestus Jannsen afaasiasse Ta suri kümme aastat hiljem 13. juulil 1890. Tartus Eesti kultuuri panus Tõlgis vaimulikku laule Kirjutas laule viisidega (ü 1003) 1857. aastal asutas Jannsen esimese nädalalehe Pärnu Postimees Hakkas välja andma a...
· Olulised olid inimese tunded, mõtted, üllad teod · Tähtsaks peeti loodust · Tegevuspaigad ajaloolise taustaga, salapärased (nt: lossid) · Tegelased olid nii head kui halvad · Kesksed mõisted olid armastused ja usk · Eelistati luulet, kuid kirjutati ka romaane - Byron - Mihhail Lermontov (vene) - Sandor Petöfi - Johann Wolfgang von Goethe (proosa) - Walter Scott (ajakirjanduse looja) - Lydia Koidula - Eduard Bornhöhe (proosa) · Tunnusjoon: rahulolematus kaasajaga
Juhan Liiv (Joannes Liiw) Hanna Tedre S2 30. aprill 1864 – 1. detsember 1913 Eesti luuletaja ja proosakirjanik ● Ta töötas ajalehtede Virulane, Sakala ja Olevik toimetuses ● Tal esinesid suurusluulud kuninglikust päritolust, kutsest Poola troonile, samuti pidas ta end Vene keisri Aleksander II ja Lydia Koidula pojaks. ● Pärast ränka külmetust, suri Liiv 49-aastaselt tiisikusse. Stiil ja looming ● oma luuleloomingu paremiku kirjutas haigena ● avaldas ajakirjanduses uusi luuletusi ja miniatuure Stiil ja looming ● haigena ning ühiskonna silmis heidikuna kirjutas ta üksnes sisemisest loomusunnist. ● iseloomustab lihtsus, siirus, vahetus ja tundesügavus ning samas erakordne üldistusjõud Tuntumad teosed ● 1885 – esimene luuletus "Maikuu öö"
Ajaloolistes jutustustes idealiseeriti muistset priiuseaega ja kirjutati rahva teadvusse ettekujutus 700-aastasest orjaööst. Ärkamisajal hakati tähelepanu pöörama oma rahvuslikkusele ja enda kultuuripärandi säilitamisele. Võeti ette tervet maad hõlmavaid üritusi ning pandi alus järjepidevatele teatritele ning ajalehtedele. inimesi ärkamisajast: Johann Voldemar Jannsen, Carl Robert Jakobson , Jakob Hurt, Friedrich Robert Faehlmann, Johann Köler, Jaan Adamson, Lydia Koidula, Friedrich Reinhold Kreutzwald http://www.htg.tartu.ee/ajalugu/5b_r%FChmat%F6%F6_%E4rkamsiaeg.doc 4.esimesed laulupeod - I lp 1869 Tartus. Laulupeo korraldamise põhjuseks toodi pärisorjuse kaotamise sünnipäevaks. Esimesel päeval vaimulikud laulud, teisel päeval ilmalikud laulud. Koorides ainult mehed. Kokku lauljaid 822 + pillimängijad. Kõlasid ka kaks A.Kunileiu lugu "Sind surmani" ja "Mu isamaa on minu arm". II lp samuti Tartus 1879. III lp Tallinnas 1880.
1918. a. asus Paldiskisse. Loomingu paremikku kuuluvad "Hülgekütt Pakri saarelt" (1898), "Äreval ootel" (1899), mütoloogilised ja allegoorilised kompositsioonid "Koit ja Hämarik" (1895), "Kalevipoeg ja Sarvik" (1896), "laeva viimane ohe" (1899), "Noorus kaob" (1919). Portreedest tuntakse enam J. Köleri büsti (1911), monumentidest "Russalkat" Tallinnas (1902), Uputatud Laevade monumenti Sevastoopolis (1904), F. R. Kreutzwaldi mälestussammast Võrus (1926) ning L. Koidula mälestussammast Pärnus (1929). Peale selle on A. Adamson teinud rohkesti dekoratiivtöid, näit. Peterburi Vene Muuseumi nn. akadeemilise saali friisi (1896-97). Materjalina kasutas ta oskuslikult puitu, pronksi ja marmorit.A. Adamson suri 26. VI 1929 Paldiskis. Mälestussammas Tallinnas Kadriorus (1962, A. Eskel, arh. A. Murdmaa). Tema elu ja loominguline tegevus olid tihedalt seotud Tallinnaga. Seitsmeaastaselt pandi Amandus Tallinna Toom-Vaestekooli
oma sandid". Vallaülalpidamisel olid ka koolmeistrid. II periood : 1860 1870 Tähtsamad isikud_ 1. Johann Voldemar Jannsen rahvusliku liikumise Eesti suuna esindaja. Kahtlustati ka koostööd baltisakslastega. Ta andis endisele maarahvale nime eesti rahvas. 1857a I ajaleht ,,Perno Postimees". Toimetaja Jannsen. I number algas sõnadega ,, Tere armast Eesti rahvas !". See ajaleht oli rahvameelne ja õpetusi jagav. 1864a ,,Eesti Postimees" avati Tartus. Näitemänguseltsid Lydia Koidula. 1865 Vanemuise näitemänguselts. Naiste osi mängisid mehed. Koidula kirjutas repertuaari ,, Saaremaa onupoeg ". 1869a I üldlaulupidu. Eestlased laulsid end tahvaks. Väga suur maht ka saksakeelsetel lauludel. 2. Jakob Hurt oli eelkõige kirikuesindaja. Lisaks võis teda pidada eestikeelse suuna edasikandaks. Lõi kaasa laulupeo korraldamisel ja vanem. Näidendites. Tema peamõte oli : Eestlased peavad saamas suureks vaimult.
sündmustele, muutusid inimesed järjest avatumaks ning hakkasid seisma enda eest kindlamalt kui kunagi varem. Teiseks on rahvuslik ärkamisaeg kindlasti tähtis ka praegusele kirjandusele. Olen täiesti kindel, et ilma rahvusliku poeedi Kristjan Jaak Petersoni ja Koidulata poleks meie praeguse aja luuletajad ning kirjanikud kindlasti nii heal tasemel. Pealegi ei teaks me ilma nendeta tollasest elust-olust midagi. Koidula loomingut on võetud isegi rahvusliku sümbolina. Näiteks tema ,,Mu isamaa on minu arm". See on luuletus, mida teab vähemalt iga teine eestlane peast. Kui mõnel üritusel seda loetakse, tuleb nii mõnelgi pisar silma. See näitab, et Koidula looming on tõesti igale inimesele meie riigis tähtis. Mõlemad nimetatud luuletajad on andnud Eesti kirjandusele väga suure osa. See on midagi, mille eest ei suuda kunagi eestlased väärikalt tasuda.
KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE 6. Muutumatud sõnad (määr- ja kaassõnad): KOKKU LAHKU Põhimõtted: alatasa, üleeile, omapead, väga hea, tohutu suur, seal sees a) tähenduspõhimõte - kokkukirjutamisel saab sõnaühend uue tähenduse, ülekäte, seejuures, tasapisi, selja taga, värisevi käsi, aja jooksul, teisele nt lapsepõlv, peatükk, ülepea; seljataga, poole, b) vormipõhimõte - nimetavakujuline või lühenenud tüvega sõna siiapoole, allpool, lõuna poolt, kirjutatakse järgneva sõnaga kokku, nt raudkapp, ärkamisaeg, inimtühi; aegamööda, jõudumööda, te...
Sinine(ülemine), must(keskmine) ja valge(alumine) eesti rahvusvärvid. Sinine värv- puhas taevas. Must värv- see on maa, mis toidab inimesi. Valge- see on puhtuse värv. Eesti rahvusvärvid räägivad: ela puhta taeva all omal maal ja hoia oma maa puhas. Eesti vapil on 3 sinist lõvi. All kaks tammeoksakest. Eesti rahvuslind on suitsupääsuke. Rahvushühm ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm", kirjutanud soome helilooja Fredrich Pacius, aga sõnad Johann Voldemar Jannsenilt, Lydia Koidula isalt.Rahvusvaluuta on Eesti kroon. Eesti kroon- sada senti. Eestis on palju ilusaid linnu. Tartu on üliõpilaslinn. Tartus on vana ülikool ja teater ,,Vanemuine". Pärnu-kuurortlinn. Seal on suvel hea puhata. Tallinnas on muuseumid ja teatrid. Kõige suurem, teater Estonia. Veel on Tallinnas kirikuid- Oleviste ja Niguliste. Kirikud on väga ilusad. Eestis on isegi vene kirikuid- näiteks Aleksander Nevski katedraal.
traktaate ning tegi palju tõlketöid. 37. Milline kirjanduslik rühmitus taasavastab Petersoni loomingu? Petersoni loomingi taasavastab kirjanduslik rühmitus ,,Noor-Eesti". 38. Nimeta Kreutzwaldi peateos ja põhjenda selle teose olulisust. Kreutzwaldi peateos on ,,Kalevipoeg". See teos on oluline, sest on meie rahvuseepos, mis koosneb rahvajuttudest ja muistenditest. See teos on meie esivanemate pärand, kuid Kreutzwald lisas sinna palju ka ise juurde. 39. Mis iseloomustab Koidula loomingut? Koidula loomingut iseloomustab romantilisus, isamaalisus ja üldinimlikud väärtused. 40. Nimeta Koidula kõige tuntum näidend. Koidula kõige tuntum näidend on ,,Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola". 41. Millist probleemi käsitleb Koidula ,,Säärane mulk..."? Koidula ,,Säärane mulk..." käsitleb rikaste mulkide ja vaeste tartumaalaste vaenu, hariduse vajalikkust, päriskohaostmist, sõjaväest kõrvalehoidmist ja sundabielu. 42
....................... lk.6 Eesti ballett ............................................................................. lk.7 "Estonia" teatri ajalugu ................................................................lk. 8 Kasutatud kirjandus ...................................................................lk. 9 SISSEJUHATUS EESTI MUUSIKATEATRI AJALOOST Eesti muusikateater sai alguse "Vanemuise seltsi" ja Johann Voldemar Jannseni eestvedamisel. Millele aitas kaasa J.V. Jannseni tütar Lydia Koidula 24. juunil 1870. aastal näidendiga "Saaremaa onupoeg". Sellest sai alguse kogu eesti rahvusliku teatri sündimise päevaks. 1906. aastal avati Aia tänaval uus teatrihoone, mis valmis Jaan Tõnissoni ja Soome arhitekti Armas Lindgreni projekti järgi. Siit sai alguse "Vanemuise" kui Eesti esimese professionaalse teatri ajalugu. Eesti esimene rahvuslik ooper lavastuse esmaettekanne oli "Estonias" 1928. aastal ning esimene eesti ballett jõudis lavale 1944. aastal. 1911. aastal mängiti
allkirjastama e liitverb=kokku 2) alla kirjutama- kirjutan alla ehk ühendverb=lahku KÄÄNDSÕNAD om+nim= lahku (ilus poiss, tubli koer) nim+nim= kokku- liik/missugune? (nt pildiraam) = lahku- kelle/mille oma? (nt ema raamat) -ne/-line lõpulised omadussõnad on ALATI kokku (nt Toomase-pikkune, Koidula-nimeline) VA kui lisandub määrsõna, siis on lahku (nt Lembitu Toomase pikkune, Lydia Koidula nimeline) OMADUSSÕNAD Kokku kirjutatakse tüved eht-, puht-, liht-, ime-, puru-, püsti-, uhi-, võhi-, üli-, eba-, ala-, vaeg-, pool- jts, mis tugevdavad või nõrgendavad omadussõnaga väljendatud omadust, (nt ehtnaiselik, puhtisiklik, lihtlabane, imeilus, puruväsinud, püstihull, uhiuus, võhivõõras, ülivõimas, ebakindel, alaarenenud, vaegsäritatud, poolvillane) MUUTUMATUTD SÕNAD Enamasti kirjutatakse lahku, kuid kokku siis, kui tegib uus mõiste
Tragöödia on kurva sisuga näitemäng Tragöödia lõpp on traagiline Kuulsad tragöödiakirjanikud on William Shakespear, Sophokles Eesti tuntuim tragöödia on "Libahunt" Komöödia ülesanne oli antiikajal rahvast lõbustada Komöödia põhitunnused on koomiline sisu, stereotüüpsed karakteid, situatsioonikoomika Komöödia alaliigid on tragikomöödia, farss ja karakterkomöödia Kuulsad komöödiakirjanikud on Moliere, Shakespear Eesti kirjanduses on komöödia sünni taga Lydia Koidula Draama sünniaeg on umbes 19. sajand Draama tunnused on tragöödia ja komöödia põiming ning eluline sisu Tuntuimad draamakirjanikud on Tshehhov, Ibsen Eesti tuntumad draamakirjanikud on Urmas Lennuk, Andrus Kivirähk, Jaan Tätte Tänapäeva näitkirjanduse valitsev zanr on draama dialoog- tegelaskõne remark- ääremärkus stseen- näitemängu väikseim osa, mille käigus näitlejate koosseis ei muutu vaatus- näitemängu osa, mis koosneb stseenidest Kuuldemängude kuulamine
· Valm- Krõlov "Rebane ja viinamarjad" · Marginaal- F. Tuglas Lüürika e. Luule · Riimiline luuletus -Gustav Suits "Helin" · Sonett- Marie Under "Sinine terrass" · Ood- Kristjan Jaak Peterson "Kuu" · Eleeqia- Anna Haava " Ööbiku surm" · Haiku- Jaan Kaplinski · Piltluuletus- Aleksander Suuman "Rakvere Raibe Dramaatika e. näitekirjandus · Komöödia- Oskar Luts "Kevade" · Tragöödia- Shakespeare "Romeo ja Julia" · Draama- A. Kitzberg "Libahunt" · Jant- Koidula "Säärane mulk" · Libretto-Merimee "Carmen" · Kuuldemäng- Vikerraadio · Monodraama- J. Smuul "Bolkovnikovi lesk" Lüro-eepika · Eepos- Kreutzwald "Kalevipoeg" · Värssromaan- Puskin "Jevgeni Onegin" · Poeem Endel Mallene "Taaselustunud poeem" · Ballaad- M. Under "Rändav järv" · Valm - M. Under "Lapsehukkaja"
vastu. Eduard Vilde kirjutas romani ,,Mahtrasõda" kuid seda raamatut ei saa võtta kui tõetruud raamatut. 1860 1880 oli rahvuliku liikumise kõige aktiivsem aeg. 1857 hakkas Jannsen välja andma ajalehte ,,Perno postimees" Ta toimetas seda oma tütre Lydia Koidulaga. 1865 asutati laulu ja mänguselts Vanemuine. See oli teatri eelkäia. 1869- esimene laulupidu Tartus 1864 hakkas ilmuma Eesti postimees . 1878 Jakobson hakkas välja andma Sakalat 1870 Koidula pani aluse rahvuslikule teatrile 1884 Otepöl sini-must-valge lipu sisseõnnistamine 1862 ilus rahvaväljaanne ,,Kalevipoeg"
Luulekava emadepäevaks Kas emasüdant tunned sa? Nii õrn, nii kindel! Muutmata ta sinu rõõmust rõõmu näeb, su õnnetusest osa saab! "Ema süda" Lydia Koidula Kes viib mind sängi süles? kes äratab mind üles? Kes suudleb minu põske, kui põsk on nutust rõske? Kes parandab mu kleidi, kui kleit on katki veidi? Kes hakkab kinnast kuduma, kui kõik on läinud tuduma? Ei keegi muu kui tema, memmeke, mu ema! "Ema" Feliks Kotta Mu ema, sind tänan Oled olnud hea. Ja kinkinud mul elu, ilusa! "Mu ema" Marvi Vallaste
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
