rahvustega seostub alati hirm ja ohutunne. Mõni aeg tagasi oli meedias ja tänavatel suured reklaamid pealkirjadega: ,,Märka inimest, mitte HIV'd!" See on üks avalikest üleskutsetest, et me mõtleksime oma käitumisele. Sellega tahetakse rõhutada, et inimesed on kõik ühesugused, ükskõik mis haigus ka ei piinaks. Me peame inimesi aktsepteerima sellistena, nagu nad on, kuigi endast erinevat on raske sallida. Tüüpilise eestlase tunnus on kadedus oma naabri peale. Paljudel kipub see põhimõte olema: mis tal on, peab ka mul olema. Teise edu ja rikkust ei sallita, aga kui endal see on, siis ollakse väga õnnelik ja uhke. Eestlases on kaks poolt tolerantsus ja mittetolerantsus. Kumb domineerima jääb, seda mõistab iga kuulaja ise. Tänan tähelepanu eest.
"Antud ja võetud" (1981, 2. trükk 1985) "Kallis kodu" (luulekogu, 1944) "Päikese paistel" (luulekogu, 1948) "Lumest lumeni" (luulekogu, 1982) "Siit siiani. Piksepill" (luulekogu, 1989) Õhtul rannas Tasa tuli õhtu merelt randa, Oli päev kui raske koorem kanda. järel kerged kalalõhnad. Üle õla öeldud sõna Kõrkjaist tõusva valge pehme udu nagu kirves pea kohal ripub. Eilse päeva surilinaks kudus Aga süda ikka jälle kipub Tõotades und ja rahu anda. ennast kinkima ja ära andma. Kummargile valvab hämar taevas Kirjutan üht nime märga liiva tuhat korda, tuhat korda, üle vaikse kaame mere. kuni väsib igatsus ja lõpeb, Pühalikult pikas mustas rivis südamest saab jalge ette lõke astub vette kivi kõrval kivi
). Jõuluvaheaeg on algamas ja Holden on arvestustel põrumise eest välja visatud (Pencey kool). Ta ei ole viitsinud õppida, kuigi talle on seda kogu aeg meelde tuletatud (Sai läbi inglise keeles, kukus läbi ajaloos, ). Holden jätab mäel seistes kooliga hüvasti. Tal on külm, kuna tema kindad ja mantel varastati hiljuti ja on talv. Talle tuleb meelde, et peab kohtuma oma ajalooõpetaja Mr. Spenceriga ja ta hakkab jooksma, kuna tal on selleks tuju. Ta kipub hingeldama, kuna on kiiresti kasvanud ja suitsetab palju. Spenceri maja juures on ta sisse saamisega kärsitu. Mr. Spencer on gripis. Ta on v. vana ja ei paindu hästi. Mr. Spencer on hommikumantlis ja tema tuba haiseb ninatilkade järele. Tema välimus ja toa lõhn häirib Holdenit, ning ta kahetseb, et tuli. Spencer arutab Holdeniga seda, et Holden välja visati (mis talle selle kohta on öeldud, kas
Kõige tähtsam on silmale nähtamatu Inimesed hindavad ja väärtustavad elus väga erinevaid asju. Mõne inimese jaoks kipub olema kõige tähtsamaks välimus, teine hindab aga kõige enam inimese iseloomu. Selliseid näiteid võib tuua lõputult, kuid see kõik on seotud sellega, kuidas on inimest kasvatatud ja millised väärtushinnangud tal on kujunenud. Kõige tähtsam on siiski silmale nähtamatu. Silmale nähtamatu juures on minu jaoks üks kõige olulisemaid asju peresisene kodutunne. See on miski, mida saab vaid tunnetada ning millesse panustamiseks ei ole vaja muud kui sooja südant ja avatud meelt
mõmiseda. Rongkäikudes ja eriti sõjaväeparaadidel annab trummi mürtsumine marsisammule õige rütmi ja loob piduliku meeleolu. Sõjaväetrummidest on esimesed teatud Vanast Hiinast. On teada, et trummi rütmid tõstsid sõdurite võitlusmoraali ja sisendasid neisse vaprust. Aga trummi on kasutatud ka teadete edastamiseks – ilmselt nii, et mingi kindel rütm tähistas kindlat kokkulepitud teadet. Nii oli see olnud vanal ajal Aafrikas. Inimhääl kipub ju kauge maa taha teadete edastamisel nõrgaks jääma ja siin oligi trumm suureks abiks. Tänapäeval ei puudu trummikomplekt ühegi bändi koosseisust. Igaüks on ilmselt igatsenud sama professionaalselt trummisoolosid esitada kui tuntud bändide trummimehed. Aga, pealtnäha lihtne, pole see trummipõristamine nii lihtne midagi – see nõuab pikka harjutamist, palju füüsilist jõudu ja leplikke inimesi, kes mõistavad seda, kui vajalik on mõnikord tekitada natuke suuremat müra kui
TEADUS JA VÄÄRTUSHINNANGUD 1.Kuna vanasti oli teadus seotud teadlasega ja selletõttu võib öelda ,et ei olnud objektiivne, sest teadlase väärtushinnangud/maailmavaated ei pruukinud olla neutraalsed vaid mõjutatud mingist elukogemusest või kodust saadud õpetusest. Ma arvan, et see on ainult positiivne, et ei ole teadlase põhine, kuna teadlane on inimene ja kipub vigu tegema. Kui inimesed usuvad teadlast tema hea maine pärast ja ei kontrolli ise fakte, siis võivad tekkida valed arusaamad ja teooriad. 2.Teaduslikke ratsionaalsusnõuetest kattuvad Paul Hoyningen-Huene süstemaatilisuse printsiipidega kontrollitavus ja korratavus. 3. Esimeseks teaduse aspektiks on teadusteoreetiline. See tähendab ,et teadus peab suutma end ära tõestada. Selleks on seatud teatud kriteeriumid ,millele teadus peab vastama. Nende kriteeriumite
- 2 sl võid - hakitud salatisibulat või murulauku - 50 g riivitud parmesani - 2 sl oliiviõli Sulatage või madalas keedunõus, hautage selles peenestatud sibulat kuni viis minutit. Eemaldage sparglitipud, ülejäänud varreosa peenestage. Segage riis sibulate hulka ja kuumutage korralikult läbi, siis vähendage kuumust ja lisage vermut, oodake, kuni see ära auranud. Nüüd lisage vähehaaval kuuma puljonit. Ärge kallake seda korraga palju, vaid alles siis, kui toit kipub kuivaks jääma. Kui lisate viimase veerandosa puljongist, pange riisile ka peenestatud spargel ja terved tipuosad. Hautage, kuni spargel on pehme. Korjake sparglitipud välja, neid kasutage hiljem toidu kaunistamiseks. Ülejäänud spargel ja murulauk segage
tavaliselt need kohad kordusid, leitud maiustusega võisid teha mis tahad, tavaliselt kippusime kohe ära sööma. Aga nüüd pole seda päris mitu aastat juba olnud, sest oleme juba suured. Nüüd on juba traditsiooniks kujunenud ka vanaema juures käimine pühade ajal, sest ta on juba vana ja meil on lihtsam sinna minna kui tal meile külla tulla ja nüüd oleme juba piisavalt targad, et ennem kodus ei söö kui vanaemale külla mineks, sest ta kipub väga palju erinevaid toidukraame peale suruma. Vahest esineb minu peres ka olukorda kus minnakse koos kasvõi kuhugi kaubandus keskusesse koos ja peale mida kuskilt kohvikust läbi või midagi, igatahes asi seegi aga päris traditsioonis see veel nagu kujunenud pole. Sünnipäevadel lihtsalt leiame aja mis enamusele sobib, sest see oleks väga haruldane juhus kui kõigile üks ja sama aeg sobima peaks juhtuma. Anname kingid ja õnne soovid üle, istume ühiselt laua taga, sööme,
saj. suurlinnad; · põhjavesi kui lahusti, kui transport, kui settimine, kristallisatsioon; · joomine; · põllumajandus: niisutus ja kuivendus; · maavarade kaevadamine; · ehitus; · keskkonnakaitse. Vesi looduses liigub: · ühendatud anumate seadus kehtib veel: e. pinnavesi voolab allamäge e. veel on komme koguneda kraavidesse e. põhjavesi voolab kõrgematelt rõhkudelt madalamatele, mis sisuliselt on sama, mis eelmine väide. Seisvas veekogus kipub veepind olema horisontaalne. Põhjavesi vs pinnavesi: · põhjavesi on peaaegu vaba organismidest, millised on kahjulikud inimesele; · temp. on suhteliselt ... · Põhjavee vool: Ruumilisus- looduslikk Põhjavee teke: · Infiltratsioon 2 · Kondensatsiooniline · Sedimentatsiooniline · Juveniilne Vaba vesi: Niiskuse edasisel tõusul toimub kapillaaride täielik täitumine, kujuneb kapillaarvesi. Kapillaarvee liikumine kapillaarjõudude mõjul... 3
Maal nägi ta esimest korda rebast ja madu, ta sai teada et madu võib ta ära tappa ,kuid oli temaga siiski viisakas ja sõbralik. Terve tema reis oli justkui suur tarkuse hunnik. Samuti on inimestega, kes käivad reisimas, näevad erinevaid traditsioone ,uske, rahvaid ja see kõik teeb neid targemaks. Tarkust saadakse oma vigadest õppides. See väide võibolla ei olegi nii tõsi, kui see ,et tarkust saadakse teiste vigadest õppides. Kipub ju nii olema ,et saad mingi rumalusega hakkama ja siis teed seda mingi aja pärast uuesti. Kuid ,kui keegi tuttavatest saab hakkama mingi rumalusega ja saab karistada ,siis ise sama asja ei tee. Sellest ka järeldus ,et ilma rumaluseta ei ole tarkust. Tarkus ja rumalus käivad käsikäes, kui tarkust õigesti kasutada, viib see lõpuks ka õnneni. Nii oli ka Väikese Printsi raamatus, ta oskas oma roosi eest hoolitseda ja kui roos oli õnnelik oli ka Väike Prints õnnelik
Võib-olla on see muusika ühtne voolamine, aga võib-olla ka midagi muud. Kontserdil kõlasid Pärdi ja Tallise teosed vaeldumisi Pärti esitati täiskoosseisuga, Tallise teoseid vähendatud koosseisuga. Pärdi teoste esitus andis hea ülevaate koori täielikust kõlast. Selle koori puhul on mind koguaeg häirinud sopranirühma väga terav ja peen toon. Hea resonants on ka dirigent Risto Joosti taotlus, kuid selle koori puhul on seda juba minu arvates liiga palju ja ära kipub kaduma sügavus ja pehmus. See on tunnetatav ka meeshäälte vokaalis, basside ülemised noodid, mis tegelikult ei olnudki väga kõrged olid üsna pressitud. Ära kadus kogu koori kantileeni üldine sügavus. Teiste häälerühmade varju jäi aldirühm, kel puudus sügav toon ja kes üldiselt ei esinenud väga tugevalt. Tallise esituse puhul oli kõik palju läbipaistvam ja väiksema koosseisu tõttu oli vigade välja kostmise oht palju suurem
tuulikute paigaldamiseks Pakri ja Sõrve poolsaarele. 11. oktoobril 2001 aastal hakkas tööle Eesti esimene kaasaegne taastuvenergiat tootev tuulepark- Virtsu tuulepark. Tuulepargis asub kolm tuulikut ja nende koguvõimsus on 1,8 MWh ja planeeritud energiatoodang aastas 4,8 GWh. Sellega suudavad tuulikud rahuldada ca 500 kodumajapidamise aastase elektritarbimise vajaduse. Rohkesti tahetakse ehitada tuulegeneraatoreid Pärnumaale, sest seal on rohkesti tuult. Tuuleenergia tootmist kipub segama Eestimaa tihe asustus. Euroopas on rusikareegel, et tuulegeneraator peab tugeva mürafooni tõttu asuma lähimatest taludest vähemalt 400 m kaugusel. Pärnumaal on pisut keeruline leida kohta, kus poleks inimesi ega lindude rändealasid. Laiaulatuslikku päikeseenergia rakendamist ei kavandata, katsetusi siiski tehakse. Olulisim ettevõtmine on Vändra haigla päikesekollektorite süsteem, mis toetab nii haigla kütte- kui ka soojaveevarustust
Meriforell Meriforell on jässaka kehaga, suhteliselt suure peaga kala, kes asustab pea kogu Põhja-Euroopa rannikut kuni Murmanskini ning kogu Läänemerd. Meriforell on siirdekala, see tähendab, et oma elu veedab ta põhiliselt meres, kudema rändab aga jõgedesse. Eestis sobivad talle enam-vähem kõik merre suubuvad jõed, seda enam, et jõgede suhtes pole ta kapriisne. Meriforell talub pruuni ja kergelt hapukat jõevett, samuti ei põlga ta ära isegi päris kitsaid ojakesi, kuid vesi olgu külm ja hapnikurikas. Soodsatel aastatel algab meriforelli jõkketõus juba augustis, isegi juuli lõpus. Rännutuhinas on nad võimelised ületama kuni 1,5 m kõrguseid tõkkeid - jugasid ja tamme. Kudemine toimub aga alles siis, kui vesi on muutunud jahedaks (4...6 °C). Tavaliselt leiab see aset oktoobris-novembris. Jõkke jõudnud, valib isane kala välja sobiva paiga võimalikult kruusases ja allikarohkes jõelõigus ning jääb paarilise ootele. Samal ajal...
Statsionaarne konditsioneer Konditsioneeri kasutamise vajadus oma kodudes on, minu arvates, kasvanud kahel põhjusel: Järjest enam on suviti temperatuur üle 25 kraadi ja seda pikemat aega. Kas ülemaailne soojenemine? Järjest rohkem on ka eramajadel aknapinda, mis suvise päiksega ruumide temperatuuri kiiresti tõstab. Tõsi, on olemas ja kasutuses kõikvõimalikke kardinate ja varjude lahendusi ning spetsiaalseid aknaklaase, mis ülekuumenemist vähendavad, kuid sellegi poolest kipub ruumides temperatuur tõusma liiga kõrgele. Statsionaarse konditsioneeri kasutamise üheks peamiseks probleemiks on selle kallidus. Kõige enamlevinud konditsioneerid on seina või lakke kinnitatavad. Nimelt ruumide jahutamisel on vajalik igasse ruumi oma konditsioneeri. Ei õnnestu näiteks nii, et paned ühe konditsioneeri ja kõik toad on hea temperatuuriga. Näiteks õhk-soojuspump (mis on tegelikult talvevarustusega konditsioneer), paneb
Asjad omavad sind rohkem, kui sina neid. Kipume ostma asju, mida ma tegelikult ei vaja, kuna tunneme, et mida rohkem asju meil on, seda paremad me oleme. Kui on olemas, uhke auto, riided, kodu ja sellega kaasneb populaarsus, on tegelik isiksus asjade alla mattunud. Hiljem neid asju kaotades kaasneb sellega pahameel, segadus. Kuna asjade omamine lõi isiksuse. Mida kiiremini enda asjade kaudu määratlemise lõpetame, seda kiiremini õpime tegelikult asju väärtustama. Tihti kipub kahe silma vahele jääma asjade olulisus hetkel kui need juhtuvad. Hiljem järele mõeldes mõistetakse tegelikku väärtust. Mari Tarand kirjutas loo ühest karbist. Esialgu oli tegemist tühipalja papist karbiga. Aja möödudes oli karp kaasatud olulistesse mälestustesse. Ometigi ei kesta kunagi miski igavesti ja lõpuks sai ka karbi aeg ümber. Kui karpi hakati ära viskama, meenusid kõik mälestused, mis olid ellu jälje jätnud , just tänu sellele karbile.
just tulevikust unistada. Kuid kahjuks kumbki generatsioon ei mõtle sellele, et tuleb elada hetkes. Alati on olnud nii, et vanad tahavad olla nooremad ja noored tahavad olla vanemad, kuid kahjuks nii ei tunta nii rõõmu just oma vanusest. Iga vanusega käivad kaasas omad rõõmud ja mured ning nende nautimine või nendest õppimine on väga oluline. Noores eas kui tervis on korras ei mõelda veel sellele, et olukord võib muutuda. Sportimine ning tervislik toitumine kipub noortel ununema. Oma vaimse ja füüsilise tervise eest tuleb koguaeg hoolt kanda. Vanemad inimesed ikka hädaldavad, et valutab siit ja valutab sealt, kuid noored väga ei huvitu sellest jutust ja ei võta seda tõsiselt. Ei mõelda sellele, et vähene liikumine, ebatervislik toit, vähene uni, alkoholi tarvitamine, suitsetamine ja nii edasi on tervisele väga kahjulikud ning kui sellest aru saadaks on reeglina juba liiga hilja. Nende
Bob 8.A 23 jaanuar Sisukord HAUG 3 KARP 4 KASUTATUD KIRJANDUS 5 HAUG Selleks, et minna koju tagasi priske kolliga... 1. ...Otsi mingi koht kus on vett (haugile meeldib vesi) 2. Vaata, et poleks liiga palju puid ega muud risu, mille taha kipub nöör kinni jääma 3. Võta oma spinning ja pane sinna külge rull, sinna peale nöör, sinna külge tross ja sinna külge lant (bob soovitab rohelist lanti) 4. Viska oma lant kusagile vette ja hakka tagasi kerima 5. Ära keri ühes tempos, vaid tee peatusi ja jõnksuta 6. Korda protsessi 7. Ossa vana, õngest käis jõnks läbi 8. Haagi kala ära, et ta minema ei pääseks 9. Keri jõuga tagasi 10
Noorte väärtushinnangud Noored inimesed, nagu vanem elanikkond armastab tihti öelda, on iga rahvuse tulevik. Võimalik, et see ongi nii, sest on ju iga põlvkonna noored need, kelle kätes on kõik võimalused luua ja edendada oma kodumaa kultuuri ja majandust. Olen ka ise noor inimene ning seega tunnen endal kerget kohustust teha midagi oma riigi ja rahva heaks. Aastatega on väärtushinnangud muutunud. Kui vanasti tunnustati armastust ja abielu, siis tänapäeval pannakse paari vihkamine ja rikkus. Öeldakse, et meie mälu võimsaim põhifunktsioon on unustamine, selle tagajäriel ununevad inimlikud väärtused. Miks kipub tänapäeva eestlane oma põhiväärtusi unustama? Paljude tänapäeva noorte jaoks on Eesti Vabariik kui iseenesest mõistetav nähtus. Sama kehtib ka kõikide tähtpäevade ja traditsiooinidega, näiteks igale teisele koolilapsele on 24.veebruar lihtsalt üks järjekordne puhkepäev. Noorte mälus puuduvad mälestus...
dus pühadest, rahvakalendrist. ratsionaalne, kiire, prakti- võimalus ise korraldada mitu elukutset ja Tööjõul vähene huvi töö tule line, pingeline, nüristav. Vahe töö- ja puhkeaja vahetatakse töökohti muste vastu (v.a. koduses Huvi töö tulemuste vastu on vahel kipub kaduma majapidamises) suurem Sotsiaalne I, II, III seisus/mõisnikud ja Põhiklassid on kapitalistid ja Kirju klassistruktuur, Kirju struktuur, klassi- struktuur talupojad proletariaat alam-, kesk- ja kõrgklass kuuluvus ei mõjuta edukaks saamist
helkurit. Statistika kohaselt sai 2012. aastal surma 20 inimest, kes ei kandnud helkurit. Sellest vaatavad paljud inimesed üle ja arvavad, et see arv on väike ja nendega midagi sellist nagunii ei juhtu. Inimesed ei saa aru, et surma saanu võib järgmine päev olla keegi sinu lähedane või hoopis sina ise. Uuringud näitavad, et helkurit kannavad enim lasteaialapsed ja algkooliealised, kes aga pimedas ringi ei liigugi. Vanuse kasvades kipub helkur inimestel paraku kiirelt ununema. Teada on veel see, et põhikooli- ja gümnaasiumiealine kannab helkurit vaid juhul, kui seda teeb ka lapsevanem ise. See näitab seda, et ka autoga sõitvad täiskasvanud peaksid kandma helkurit. Täiskasvanu näitaks noorele eeskuju ja tekitaks helkuri kandmise täiesti enesestmõistetavaks. Noor saaks aru, et helkuri kandmine on normaalne igas eas inimesele. Usun, et tulevikus saab helkuri kandmine veelgi populaarsemaks ning loodan
Samamoodi teame minevikust ainult parimaid teoseid, aga töenäoliselt levis ka tol ajal rämpsu ja lõpetamata kraami. Popmuusikat tehakse rahva mõjutamiseks ja meelelahutuseks, eesmärk on enamjaolt raha, muusikud ei mõtle sellele et oma inspiratsioonist teistele teada anda. Klassikalises muusikas toimuvad asjad teistmoodi, enamjaolt kirjutatakse, sest on inspiratsiooniküllus, raha pole ALATI eesmärk. Klassikaline muusika kipub olema originaalsem, suurejoonelisem, sisutihedam ja peensusteni lihvitum. Pop aga seevastu sisaldab tihti vigu ja musti kohti. Tänapäevase inimese kõrv on üldjuhul teritamata ja ta ei kuule neid vigu ja musti kohti, ta kuulab tervikut. Ma arvan et klassikat on vaja, et popzanr püsti seisaks, sest muusikateooria on arenenud nagu evolutsioonoteooria, pikkamisi ühest liigist teise. Samuti arvan et kõiki muusikazanre on vaja siia ilma sellisena nagu nad on
mida kõik aplalt nõuavad, kuid kätte saades ei vaevuta seda isegi mitte seedima, vaid lastakse ühest kõrvast sisse, teisest välja. Tolle religiooni jumalaks oleks infoallikas, mida tarbija tõsimeeli olenemata allika usaldatavusest usub ja kummardab. Kahjuks tundubki mulle tänapäevane infoühiskond selline. Kõik peab olema kergelt ja kiirelt kättesaadav, samas kui kõik, mis sellisel viisil tuleb, kipub kahjuks ka täpselt sama moodi kaduma. Nii mõtiskledes jõuangi järeldusele, et olen ka ise mingil määral üks neist tarbijatest, kes saadud infoga midagi mõistlikku peale hakata ei oska ja ei tahagi. Kuid samas ei saa ma öelda, et mulle oleks tähtis kõike esimeste hulgas teada saada. Pean tunnistama, et ei tarbi meediat ja uudiseid mitte eesmärgiga saada tegelikku informatsiooni maailma kohta, vaid tihtipeale, et sisustada oma vaba aega meelelahutusega.
Sageli on selle põhjus kombineeritud, kus lisaks silmade pingsale tööle lisandub kuiv õhk. Mõnevõrra võib arvuti läheduses õhk olla isegi kuivem kui mujal ruumis. Ka kontaktläätsedega mitteseotud silmaärrituse korral toimib veel mitmeid mehhanisme, nt. kuvari kõrge asetuse korral avaneb ülalaug enam ning silma sarvkest kuivab kiiresti, madalale vaadates on silmapilu väiksem ning kuivamise eest enam kaitstud, samas kipub tolm kogunema inimese ja arvutiekraani vahelises elektrostaatilises väljas, ohter tolm aga võib samuti ärritada nii silma kui ka kurku ja nina ning tundlikel inimestel isegi nahka. Kui regulaarsete puhkepauside pidamine ning kontaktläätsede asemel prillide kasutamine tööl arvutiga on enamasti efektiivne, siis mõnevõrra tülikamad abinõud on ruumi õhu niisutamine ning tehispisaravedeliku tilkade kasutamine. On olemas haigused, mis arvutiga töötamise tagajärjel arenevad
poole ja nõuda sellele inimesele karistust ja endale kompenisatsiooni. ·Inimesed on vabad ja nende väärtused ning õigused on kaitstud seadustega. Erinevalt totalitaarse valitsuskorraga riigist ei rikuta demokraatlikus riigis inimeste huve, ei piirata õigusi ja inimesed on kaitstud tagakiusamiste eest. Demokraatia negatiivsed küljed: ·Demokraatliku riigikorraga riigis on sageli miinuseks see, et inimestel kipub olema tihtipeale palju valikuvõimalusi. Ei suudeta otsustada, milline oleks neile parim. Näiteks ei hoolita valimistest. Iga demokraatlikus riigis elava kodaniku kohustus peaks olema valimine. Praegu, kui korraldatakse küsitlusi hetkel võimul oleva valitsuse kohta siis sageli võib vastuseks kuulda, et ei huvita poliitika või et ei oska õelda. Igal inimesel peaks olema oma visioon tema jaoks ideaalsest riigist, kuna see on hea valitsuse aluseks.
dolomiiti, glaukoniiti, limoniiti, püriiti, savi- jt. mineraale ning orgaanilist ainet. ... Fosforiiti sisaldavad kivimid paljanduvad vaid Põhja-Eesti paekaldas. Paekaldast veidi lõuna pool on nad mõne või mõneteistkümne meetri sügavusel, kust fosforiidi veel lihtsalt kätte saab. Selles piirkonnas ongi mitmed maardlad: Maardu, Toolse, Aseri, Saka, Narva. Kahjuks takistab siin kaevandamist peallasuvas lademes leiduv diktüoneemakilt, mis kihi purustamisel kipub süttima ja põledes mürgiseid gaase eritama. Väga suured fosforiidimaardlad on Rakverest idas ja lõunas. Seal on fosforiidikihid juba 5-6 m paksused, kuid nad lasuvad peaaegu 100 m sügavuses ja kaevanduste tasuvus ei õigusta tootmist. Kui diktüoneemakilda ja fosforiidi tingimused muutuvad... Kui püriit ehk diktüoneemakilda üks põhilisi koostisaineid reageerib hapnikuga, eraldub soojus. Reaktsiooni kiiruse tagavad raua- ja väävlibakterid, mis on aktiivsed 50-60°Cni.
Suhtlus kui emotsioon? Inimene on ühsikondlik olend, kelle elu koosneb suhetest. Juba imikueast ümbritsevad meid perekonnaliikmed ning sugulased. Minnes elus edasi, lisanduvad lasteaia-, kooli- ning töökaaslased. Ka armsamad ja silmarõõmud. Igapäevaelu koosnebki suhetest - omandades uusi sõprusi, uusi tehinguid, uusi vaateid. Suhtlemisest ei saa üle ega ümber, see lihtsalt on kõikjal. Sotsiaalsus on silmnähtavalt muutunud viimastel aegadel. Inimestevahelised suhted ei ole enam nii intiimsed ning emotsionaalsed, kui varem. Väga palju on lisandunud virtuaalsuhteid, millest meie esivanemad ei osanud aimatagi. Tihti kipub juhtuma, et virtuaalmaailmas jagatakse rohkem rõõmu- ning põõnaperioode kui silmast- silma kohtumistel. Ma ei arva virtuaalsuhetest halvasti, kuid ega see mind piiritutesse kõrgustesse ka ei vii. Reaalses elus on emotsioonide jagamine siiski teistsugune, soojem ni...
Tänu selle on inimestel muutunud ebamugavaks ajalehe ostmine või tellimine koju, pigem eelistatakse lugeda internetist. Selle vahendusel on lugemine esiteks soodne ja info saadakse kiiresti kätte. Noored isikud leiavadki, et lugeda internetist on lihtsam ning see annab võimaluse kommenteerida ja diskuteerida teiste lugejatega antud teemade üle. Positiivne külg sellele on, et läbi massimeedia saavad paljud inimesed abi, lisaks läbi selle mõjutada isikuid ka positiivses suunas. Meedia kipub sündmusi üle paisutama, sest enamik väljaanded kuuluvad eraomanikele ning seega elatuvad reklaami rahast. Jah, Eestil on olemas Rahvusringhääling, mille haarde ulatuses on kõik meedia valdkonnad. Erinevus Rahvusringhäälingul ja „kollasel ajakirjandusel“, et ühte rahastab riik, kuid teine peab endale leidma rahastus allika. Seda mida rahastab riik, tasakaalustab neid, kes ajavad taga kasumit, ehk meediaettevõtted. Erameedia,
Sisuliselt on see selleks, et näidata, et midagi parlamendilaadset siin siiski leidub, aga paraku on see nii, et nende võim on olematu, sest nad on ju ,,noored ja rumalad." Kui vaadata tagasi sissejuhatuses kõlanud küsimusele, siis ainuõige vastus siin peaks olema ,,ei," sest demokraatiast koolis ei saa lihtsalt rääkida. Kool on autoritaarse diktatuuriga riik riigis. Olgugi, et NSVLi puhul oli tegu totalitaarse diktatuuriga, siis miskipärast kipub tulema eriti palju paralleele just nimelt selle riigi ja Eesti kooli vahel. Kuid siiski ei tohiks jätta seda teemat sinnapaika ja olukorda muuta, sest koonduslaagris ei soovi mitte keegi käia.
Sisuliselt on see selleks, et näidata, et midagi parlamendilaadset siin siiski leidub, aga paraku on see nii, et nende võim on olematu, sest nad on ju ,,noored ja rumalad." Kui vaadata tagasi sissejuhatuses kõlanud küsimusele, siis ainuõige vastus siin peaks olema ,,ei," sest demokraatiast koolis ei saa lihtsalt rääkida. Kool on autoritaarse diktatuuriga riik riigis. Olgugi, et NSVLi puhul oli tegu totalitaarse diktatuuriga, siis miskipärast kipub tulema eriti palju paralleele just nimelt selle riigi ja Eesti kooli vahel. Kuid siiski ei tohiks jätta seda teemat sinnapaika ja olukorda muuta, sest koonduslaagris ei soovi mitte keegi käia.
Proportsionaalne valimissüsteem jagab saadikukohad parteide vahel proportsionaalselt e võrdeliselt neile antu häältega; mitmemandaadilised valimisringkonnad;kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas(Avatud nimekiri-kandidaadid reastatakse pärast häälte lugemist ümber; suletud nimekiri- pingerida ei moodustata) Proportsionaalse süsteemi puudusteks on häältelugemise keerukus nind erakondade suur mõju valimistulemustele;häälte ülekandmise tõttu kipub hajuma saadiku isiklik vastutus. Plussiks nimetatakse parteide võrdsemaid sansse saada parlamendis esindatud Eesti valimissüsteem.kasutatakse proportsionaalset valimissüsteemi, moodustatakse mittemandaadilised valimisrindkonnad. Häälte ülekandmise põhimõte on üks proportsionaalse süsteemi tunnus, mis rõhutab erakondliku koostöö tähtsust. Hübriidne valimissüsteem-ühendab mojaritaarse ja proportsionaalse süsteemi põhimõtteid.
Nii hea on olla perega koos Tegelikult ei ole perega minuvanusel üldse tore koos olla . Esivanemad ning vanemad generatsioonid on aegunud, nad ei saa aru tänapäeva noortest ning tihtipeale mõistavad nad selle hukka, enne kui hakkavad lähemalt asja uurima. Nagu öeldakse, pole halba ilma heata ja ega see asi nüüd nii must-valge ei olegi . Pere on alati sulle toeks ja aitab hädast välja , aga hea kipub meelest ära minema . Minuealisel inimesel on ikka tavaks rohkem sõpradega koos olla või niisama oma toas aega veeta , kui oma pere lähedal olla. Ega tahagi kogu aeg samade inimeste seltsis olla, sest see lihtsalt tüütab ära. Samuti on mul isiklikult ja kindlasti ka paljudel teistel noortel vaja palju privaatsust . Vahepeal on tunne, et vanemad tungivalt liialt eraellu. Ei taha sugugi mitte kõike nendega jagada . Kõigil on saladusi ning mõnest lihtsalt ei taha rääkida
1. Teadusuuring/statistika ( http://www.narko.ee/kanep/ ) Üks põhjustest, miks kanepi legaliseerimine ei ole põhjendatud seisneb selles, et kanepi tarbimine on tervisele väga kahjulik. Kanepitooteid tarvitades muutub inimese maailmataju ja käitumine. Pikaajalisel tarvitamisel tekib osadel tarvitajatel pidev väsimus, kaob huvi ümbritseva suhtes, tekivad keskendumisraskused, mäluhäired ja nõrgeneb tähelepanu. Pidev tarvitamine kipub tekitama ka unehäireid ning psüühilist sõltuvust. Tarvitamine võib põhjustada ka korduvaid pettekujutlusi.Lisaks tekivad limaskesta põletikud, krooniline bronhiit, oluliselt kahjustatakse hingamisteid. 2. Konkreetne näide elust enesest (http://www.ohtuleht.ee/560866/kanepit-tarvitanud-laste- lood-deemonid-peeglis-elu-antidepressantidega-ja-kehvad-valikud-tooturul ) 15. jaanuari ''Pealtnägijas'' paljastati mitmete lapsnarkomaanide sokeerivad lood, mis said
virtuaalse maailma vahel. Lapsed vaatavad juba väga varakult filme ja mängivad arvutimänge, kus õhutatakse vägivaldsust. Need kujundavad lapse maailmavaadet. Noort inimest mõjutab kõige rohkem kodune kasvatus. Väärtushinnangud, käitumine ja suhtumine teistesse inimestesse saavad alguse kodust. Kui vanemad ei suuda anda lapsele eeskuju ja kodus pole korda, siis võibki juhtuda nii, et lapsel tekib maailmast väär arusaam ja ta kipub normaalsetest piiridest üle astuma. Viljandi koolitulistamine oli traagiline sündmus kogu Eesti jaoks. Vägivald ei ole kunagi lahendus. Lapsi tuleb kasvatata nii, et nende väärtushinnangud oleks paigas. Väga tähtis on ennetus. Probleemsetele lastele tuleb rohkem tähelepanu pöörata. Niimoodi on võimalik selliseid sündmusi ära hoida.
tegema, kinnistub see teadmine nende alateadvusesse. Kui laps on saanud suureks, mõtleb ta, et elus ei tulegi muud moodi raha, kui tehes vaid rasket tööd. Raamat on jaotatud kaheks. Esimeses osas selgitatakse ja hinnatakse seda, kuidas toimib rahaline mõtlemine. Raamatus on toodud palju huvitavaid näiteid reaalsest elust. Näiteks kui vanematel saab kuu lõpuks pangakontolt alati raha otsa, kipub see ka nende lastega nii olema, sest nad jäljendavad oma vanemate valet mõtteviisi. Raamatu teises osas tutvustab Eker 17 külluse postulaati, mis kirjeldavad, kuidas rikkad inimesed mõtlevad ning ka tegutsevad. Iga rikkuse postulaat sisaldab endas reaalselt kasutatavaid tegevusi, mis aitavad samm sammult lähedamale rikkuse saavutamisel. Peale raamatu läbilugemist, olen ka mina muutnud oma mõtteviisi. Kuna raamtus on tähtsustatud eesmärkide ülesse kirjutamist, tegin ma seda
palju väikesi järvi. Enamik maast on madalik. Riigi keskosas on Zemgale tasandik. Vidzeme kõrgustikku ümbritsevad Kesk-Läti madalik ja Ida-Läti madalik. Need on kohati soised, seal leidub väikesi järvi ning neid läbib arvukalt jõgesid, millest suurim on Daugava. Riigis on üle 12 000 valdavalt väikese jõe ja üle 3000 järve. Läti kliima on parasvöötme üleminekukliima, sarnaselt Eestile. Kliima on pilvine, jahe ja niiske.Riia laht kipub talvel külmuma, kuid ülejäänud rannik on jäävaba.Suur osa (44%) Lätist on kaetud metsadega. Läti põlisrahvused on liivlased ja lätlased. Kui liivlasi on säilinud vaid paarsada inimest, siis lätlased moodustavad 58,8% elanikest (2005). Suuremad vähemused on venelased (27,3%), valgevenelased (3,7%), ukrainlased (2,5%) ja poolakad (2,4%). Läti rahvaarv väheneb alates 1990ndate algusest negatiivse loomuliku iibe ja väljarände tõttu.
Autor pani mind mõtlema Inimmõistuse ja loodusseaduste vaheline tasakaal kipub vahel paigast nihkuma. Samuti pole võimalik kindlalt määratleda, mis on õige ning mis vale see kõik lähtub ajastust, sellekohasest moraalist ja eetikast. Kuid ajalugu hõlmab ka selliseid seisukohti ja arusaamasid, mis püsivad kõikumatult sajandeid, ent leidub ka küsimusi, millele nii filosoofid, teadlased kui ka kirjamehed on keskendunud vastuseid saamata. Kas inimese saatus sõltub ainult tema tegudest ja valikutest või sisaldab see ka teatud hulgal ettemääratust
Eestimaaks vaid mõnikümmend aastat. Ülejäänud aja oleme olnud sunnitud kutsuma seda maad kellegi teise poolt dikteeritud nimega ja nime Eestimaa oleme pidanud vaikselt sosistama, kuid siiski on püsima jäänud meie keel ja kultuur ning see võimaldas meil luua oma riigi. Edasine eesmärk tundub justkui lihtne- säilitada oma kultuur ja keel ning seetõttu jääb püsima ka meie riik. See enesestmõistetav tõsiasi kipub aga vahel ununema. Suurkeelte valitsetud maailmas on oma rahvuse püsimajäämise võti keele hoidmises ja arendamises. Kunagised Ameerika põliselanikud, kes küll kaotasid oma riigi kolonistide ,,tsivilisatsiooni" viimise tõttu, jäid püsima veel üpriski mõjuva rahvusena veel kauaks, kuid nüüd on nende lootused oma riigile kadunud, sest on loobutud oma keelest lihtsalt praktilistel põhjustel rääkides inglise keelt on lihtsam hakkama saada. See viis aga olukorrani, kus
Sidesõnad (NT: ja, ning, ega, või, siis, kuid, vaid, et) 2. Hüüdsõnad (NT: ahhoi, tere, ohoh, hurraa, kurat) 3. Määrsõnad (NT: eile, homme, mullu, hästi, halvasti, kössis, kõveralt, veidi, natuke, pilgeni, veidi, natuke, alla andma) 4. Kaassõnad kaassõnad kuuluvad nimisõnade juurde. (NT: pall veeres laua alla) HARJUTUS 1: Täna on teine september. Üks ei tea mis teine teeb. Kumbki film polnud huvitav. Asesõna, nimis., verb , omadus. Klassivenna karvane koer kipub kõiki hammustama. nimis, omadus., nimis.,tegus, asesõna, tegus. Direktor armastab autoga kiiresti sõita. Nimis.,tegus, nimis, määrs,verb Peale lõunat saabub meie kooli uus õpilane. Kaassõna, nimi.,tegus, pöörds.,ases, omadus., nimis. Mehed istusid rikkaliku laua taha. Nimis., tegusõna, omadussõna,nimis, kaassõna Laua ühes otsas istusid nooremad härrad, teise otsa kogunesid eakamad jahist osavõtnud. Toit ja selle juurde pakutud naps tegid oma töö
Kas musikaalsus on pärilik või õpitav? Musikaalsus on inimeste võime muusikaga tegeleda muusikapalu kirjutada, muusikainstrumente mängida, laulda, tantsida ja nii edasi. Kuid kas musikaalsus on inimestesse sisse kodeeritud või saab seda õppida? Kõik inimesed ei ole musikaalsed, mis tähendab seda, et see võime ei ole levinud terves inimkonnas. Üldiselt kipub olema nii, et kui vanemad on terve oma elu või mingil eluperioodil tegelenud muusikaga, tegelevad sellega ka lapsed. Siiski muusikaga tegelemist ei saa lugeda musikaalsuseks ükskõik milline inimene võib ju kätte võtta trummipulgad, veidi trummi lüüa ning öelda: ,,Ma teen muusikat." Erinevus tuleneb sellest, et musikaalsed inimesed tõesti panevad kogu oma ande teostesse ning kirjutavad/esitavad need nii, et kõigil on hea kuulata.
Harakapojad hakkavad lendama 22-27 päeva vanustena, kuid ka peale pesast lahkumist tegutsetakse edasi koos õdede-vendadega. Juba järgmisel kevadel asub harakas omaette pesitsema. Harakas on tuntud oma vargaloomuse poolest. Võib kahelda, kas ta just inimese tagant varastatud lusikaid ja kelli oma pesasse tassib, kuid koduloomade eest toidu ja inimese mahapandud seemnete näppamisega saab ta küll hakkama. Harakas on paigalind, see tähendab, et teda võib meil kohata ka keset talve. Talviti kipub harakas eriti linnadesse, sest seal on lihtsam toitu hankida. Haraka eluiga pole pikk – keskmiselt 4–5 aastat. Seni teadaolevalt vanim harakas on elanud Inglismaal, kandes jalarõngast pisut üle 15 aasta. Harakas tekitab mõningast kahju, rüüstates teiste lindude pesi. Samal ajal soodustab ta aga kakuliste pesitsemist, sest need võtavad looduses meelsasti üle haraka mahajäetud pesi. Samuti hävitab ta olulisel hulgal kahjurputukaid. Harakas ei kuulu looduskaitse alla.
Etendus: Ooper "Carmen" Teater Vanemuine Käisin Vanemuise teatrisvaatamas Georges Bizet ooperit Carmen. Pealkiri: Carmen Helilooja: Georges Bizet Teater: Vanemuine Žanr: Ooper Muusikajuht ja dirigent: Paul Mägi Dirigent: Erki Pehk Lavastaja-koreograaf: Giorgio Madia (Itaalia) Kunstnik: Maarja Meeru Videokunstnik: Mikk-Mait Kivi (Von Krahli teater) Osades: Aleksandra Kovalevitš (Ooperiteater Helikon, Moskva), Boldizsár László (Ungari), Janis Apeinis (Läti Rahvusooper), Diana Higbee (Prantsusmaa), Märt Jakobson, Pirjo Jonas, Karmen Puis, Taavi Tampuu, Simo Breede, Rasmus Kull, Jaan Willem Sibul, Dina Sõritsa või Triinu Heinsoo jt. Kestvus: 2,25 tundi ja üks vaheaega Minu hinnang: 4/5 Etenduse toimumise aeg: 04.03.2018 Carmen põhineb Merimee samanimelisel novellil Carmen, mis jutustab loo armastusest, valedest valikutest, armukadedusest, vabadusest, mustlastest ja paljust muust. Georges Bizet’ "Carmeni" artistid olid erinevatest rahvustes...
pikkusest ja lastele antavate kodutööde kogusest, võrdles ta seda, nagu arvata, enda kooliajaga. Tema sõnul ei tohiks lapsed kurta, et neil on raske, kuna mõelda vaid-tema ajal oli veel raskem! Kuna Merikesel on kolm last: algkooliealine, gümnasist ja tudeng, oskas ta sel teemal sõna võtta küll. “Tõsi, algkoolis on pojal küll nii noore õpilase kohta pikk päev, kuid koduseid ülesandeid neile minu arvates palju ei anta. Nii noorelt ei osata veel aega planeerida ja seepärast kipub aega rohkem minema kui võiks, “ sõnas ta kindlalt. Kui küsisime gümnaasiumiõpilaste koolikoormuse kohta, vastas ta kiirelt vaid: “Gümnaasiumis käivad suured inimesed, nad peaksid hakkama saama küll.” Seega kui tahta gümnaasiumiharidust, peab kannatama 9 tundi päevas koolis ja peale kooli keskmiselt tund või kaks koduseid töid. Aga aeg endale? Tudengi elu on tema arvates samuti kerge, tuleb ju vaid kohale ilmuda: “Ega seal suurt midagi teha pole.”
unistused ja tuleviku ootused. Väikelapsed armastavad oma vanevanemaid mitte ainult sellepärast, et nad poputavad neid, vaid ka sellepärast, et vanavanemad on need, kes unistusi kõige rohkem toetavad. Isade ja emade roll on peres erinev. Isa on see, kes õpetab lapse tugevateks olema, kes neid vajadusel karistab, kes neid suurte ohtude eest kaitseb. Ema on see, kes lohutab, kallistab, poputab ja kui seda on vaja, kaitseb ta lapsi isa eest, kui too kipub karistamisega liiale minema, nagu see meestel tavaliselt juhtub. Lapsed armastavad oma mõlemat vanemat väga, aga ma olen märganud et tütred tahavad isaga olla rohkem kui emaga ja pojad suhtlevad emaga rohkem kui isaga. Ma ise olin ka nii öelda issi väike tüdruk, alati olin oma isal sabas ning õppisin temalt, kuidas grillida, marinaadi teha, klaverit mängida ja arvutit kasutama. Kahjuks ei ole perekonnas elu alati õnnelik. Kui näiteks sureb peres isa ära ja lapsed näevad
Tasandussegude suur valik Olemas on ka isetasanduvaid põrandatasandussegusid, mida saab aluspõrandale kas pumbata või käsitsi peale kanda. Isetasanduv segu, nagu nimigi ütleb, valgub põrandale ise laiali. Vahel on vaja terassiluri või laia pahtlilabidaga kaasa aidata. Pumbatav segumass valgub laiali tasaselt, täidab madalamad kohad ja moodustab sileda horisontaalpinna. Probleemseks kohaks võib olla järsem kalle trapi suunas, mida mööda tasandusmass kipub põrandakaevu valguma. Käsitsi pealekantav segu ei ole nii hea valguvusega, segumass tuleb endal põrandapinnale laiali ajada. Nüüd sõltub pinna kvaliteet siluri kasutaja kindlast käest hea tulemus eeldab teatud tasemel oskust, kuid teiselt poolt on kaldeid paksema segumassiga kindlasti lihtsam teha. Tasandamiseks kasutatakse terasest segukammi. Sirge servaga segukammi kasutamisel kipub segukiht liiga õhukeseks jääma, hammastega segukamm sobib segukihi kasvatamiseks paremini.
selgub, et vahendeid on liiga vähe firma ülalpidamiseks pärast suurejoonelist algust. Nt, võib juhtuda, et liiga suur osa firma vahenditest on mahutatud liikumatutesse varadesse ning raha ei jätku kaubavaru soetamiseks või jooksvate kulude kandmiseks nagu rent või kommunaalmaksed. 3. Täisühingu vastutus. Pilet 1 Äriplaani miinused- keskendumine tegutsemiseses Tegutsemisele orienteeritud firmajuht osaleb äriplaani koostamisel, aga kui see on valmis, kipub selle ära unustama. Tema eesmärgiks on tõeline tegevus, abinõuks on sellisel juhul lasta juhil- spetsialistil planeerida ainult see osa äriplaanist, millega ta ise vahetult kokku puutub ja mis on praktilisema kallakuga. 2 Väikeettevõtja probleemid- halb asukoht Kui ettevõtjal puuduvad korralikud teadmised ja oskused juhtimiseks, võib ettevõttel tekkida probleememüügiga ja üheks põhjustajaks on halb asukoht.
muuta. Võib küll öelda , et Hamlet lõpuks kaotas , kui kaotuseks lugeda surma. Kuid tema vaim võitis , ta oli suutnud enesele kindlaks jääda ja tal polnud põhjust surma karta , sest tema elu ülesanne oli täidetud. Nii saigi Hamlet vastuse oma küsimusele. Olla , see on julgeda väljendada omi mõtteid. Argust aga ja soovi alati lihtsama vastupanu teed minna pidas Hamlet samaväärseks surmaga, sest elu ongi ju raskuste ületamine ja saavutatu nautimine isegi siis , kui elu lühikeseks kipub jääma. Hamlet oli kangelane, aga mitte seetõttu , et ta noorelt suri, vaid just seetõttu , et ta keset teesklust täis kuningriiki julges olla tema ise. Loomulikult võib igaüks oma elu erinevalt elada, kas oma peaga mõelda ja tegutseda või mitte , niisiis olla või mitte olla.
Va l l a k u t r e t s i t e e r i t a k s e , jauratakse, ümisetakse, eteldakse, räpitakse, karjutakse ja nii edasi. Andrus maimik Katkend kriitiku artiklist «Epp Pillarpardi Punjaba potitehas» Armastus ja erootika, asjad, mille adekvaatne tõlgendus sotsiaalsetel murranguhetkedel kõige rohkem viga kipub saama, on ideaalseks lakmuspaberiks teatriretseptsiooni hindamisel. Ühtlasi ka nii-öelda põhiväärtuste väljendamisel. vallak on olnud kompromissitu, ega ole end reaalajaga suhestanud siis, kui hamburgereid soojendati vahvliküpsetis ja erootilise närvi lakmuspaberiks oli Onu B e l l a m u u s i k a , e g a k a n ü ü d , k u i h i n n a n g u s k a a l a u l a t u b Wa g g a s t J e n o w e w a s t A n n a b e l Chongini.
kloonivad embrüorakkudest kaks lammast · 2003 Itaalias kloonitakse esimene hobune. Megani ja Morgani. · 2003 Prantsuse ja Hiina teadlastel õnnestub laboriroti kloonimine. Rotti · 1997 Roslini teadlased teatavad lammas kloonida on keeruline, sest tema munarakk Dolly sünnist, kes on esimene täiskasvanud kipub jagunema juba enne uue tuuma keharakust kloonitud imetaja. siirdamist. · 2005 Lõuna-Korea teadlane Woo Suk · 1998 Hawaii Ülikooli teadlased kloonivad Hwang teatab esimese koera kloonimisest kolm järjestikust põlvkonda hiiri. · 1998 Jaapanis kloonitakse tapamaja jääkidest kaheksa uut vasikat, pannes aluse lootusele, et loomi saab kloonida toiduks. Kloonlammas Dolly
ringi liikunud. Sellistest õnnetutest apelsinidest, õunadest ja pirnidest on varemgi räägitud ning artikleidki kirjutatud. Eesti keel koos eesti rahvaga on hääbumas. Internetikeskkonnas väärtustatakse aina enam inglise keelt ning suhtluskeelena on moes släng. Iga teine noor ei tea meie oma hümni sõnu või mis aastal toimus Ümera lahing. Verinoor ühiskond joob ennast maani täis igal rahvapeol, tarbib hulgaliselt valget puru ning kipub kaasmaalaste elu kallale. Ta ei hooli teatrist, kirjandusest või haridusest. Õnneks on meil ka kultuurihuvilisi, kes loodetavasti kannavad meie üsna raskena näivat saatust oma õlgadel. Praegult on meie saatus nukrate varjunditega. Pikka aega tõusujoones majandus hakkas lõpuks langema, rahvas sureb välja ning riigikogus on üks kriis, teise järel. Kindlasti peab hakkama kostma Eestimaal varsti ka heledamaid noote nagu oli neid kuulda Tammsaare
eelarvepuudujääki või põhjustada kõikumised kaubandus-ja jooksevkontos alates puudujääk ülejäägiga, kuna need indutseerivad nõudluse kulude vahetamiseks sise-ja välismaise kauba vahel. Välised süsteemid ja põhiinvesteeringud Suured tulud katteta intressimäära spekulatsioone trahvida rahvusvahelist konkurentsivõimet ja kapitali kogumahtuvust läbi kahe kanali reaalse vahetuskursi ja reaalse intressimäära. Empiirilised tõendid näitavad, et katmata intressi tulu olemasolu kipub vähendama rahvusvahelist konkurentsivõimet ning suurendab kapitali maksumust ning kodumaiste investorite põhikapitali. Vaid vähesed riigid - Jaapan ja Sveits on suurepärased näited võivad suuresti eirata muutusi vahetuskursis ja hoida nominaalsed intressimäärad väga madalal tasemel ilma et neid ohustaks kiirenev inflatsioon. Poliitilised valikud Väikeste avatud majandusega riikidele ja arenguriikidele on oluline eelkõige stabiilne ja väline,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
