Olla või mitte olla - Hamlet (12)

,,Olla või mitte olla’’
Igal inimesel tuleb elus ette olukord, kui ta peab omale esitama küsimuse : „Olla või mitte olla?” Selles oli ja on probleem, vähemalt prints Hamleti jaoks , kes püüdis jõuda selgusele paljudes küsimustes, eriti aga selles , mis puudutas tema isa tapjat.
Hamletil oli raske taluda seda ,et tema isa mõrtsukas on troonil ja kavatseb abielluda tema emaga. Hamlet teadis aga , et ta peab midagi ette võtma. Ta süda ei annaks talle rahu enne , kui tõeline mõrtsukas on paljastatud . Mina saingi aru nii , et Hamlet ei janunenud mitte niivõrd trooni , kuivõrd õigluse järelel. Seega ei saanud Hamlet Claudiust lihtsalt maha lüüa , tehes seeläbi endast lihtlabase mõrtsuka. Hamlet pidi Taanimaale näitama tõelist mõrtsukat.
Lihtsam oleks olnud kindlasti käega lüüa ning kättemaksuiha maha suruda , ent ma kaldun arvama , et sellega poleks Hamlet toime tulnud. Teadmine , et õiglus pole jalule seatud , oleks painanud teda kogu tema elu. Kuna Hamlet polnud inimene , kes tõstab ühiskonnahuvisid enese omadest kõrgemale , siis pidas ta õigesti käitumise all silmas seda , mida käskis teha süda , mitte tema riik. Pealegi polnud see elu Hamleti jaoks elu – inimene ei olegi ju inimene vaid üleskeeratav nukk , kui ta oma peaga ei mõtle , vaid teeb ainult seda , mida teised talle ütlevad.
Enesetapp olnuks kindlasti kõige lihtsam lahendus. Aga Hamlet ei pidanud seda õigeks , ta ei arvanud , et nii saaks tema probleemid lahendatud. Seega ei sobinud Hamletile ei käega löömine ega enesetapp- need mõlemad võrdusid talle allaandmisega. Otsuse langetamine polnud sugugi lihtne, sest igal juhul tuli midagi ohverdada. Kuid lõpuks langetas Hamlet siiski otsuse, mida ta õigeks pidas . Isegi kui tal tuli selleks hullu mängida ja talle tähtsaid inimesi solvata. See võis temast küll hoolimatu ja ülbe mulje jätta, en ta tahtis jääda iseendaks.
Hamleti plaan õnnestus ja see ains isemõtleja tollases Taani riigis suutis paljutki muuta. Võib küll öelda , et Hamlet lõpuks kaotas , kui kaotuseks lugeda surma. Kuid tema vaim võitis , ta oli suutnud enesele kindlaks jääda ja tal polnud põhjust surma karta , sest tema elu ülesanne oli täidetud. Nii saigi Hamlet vastuse oma küsimusele. Olla , see on julgeda väljendada omi mõtteid. Argust aga ja soovi alati lihtsama vastupanu teed minna pidas Hamlet samaväärseks surmaga, sest elu ongi ju raskuste ületamine ja saavutatu nautimine isegi siis , kui elu lühikeseks kipub jääma. Hamlet oli kangelane, aga mitte seetõttu , et ta noorelt suri, vaid just seetõttu , et ta keset teesklust täis kuningriiki julges olla tema ise.
Loomulikult võib igaüks oma elu erinevalt elada, kas oma peaga mõelda ja tegutseda või mitte , niisiis olla või mitte olla.