tulemiaruanne. -Vastavalt raamatupidamise seadusele on ettevõtetel võimalik valida, kas koostada oma aruandeid vastavuses: Rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega (IFRS) või Eesti hea raamatupidamistavaga. Majandusaasta aruanne koos lisatud materjalidega jaguneb: majandusaasta aruanne(tegevusaruanne ja raamatupidamise aastaaruanne), kasumi jaotamise/kahjumi katmise ettepanek, audiitori järeldusotsus. Raamatupidamise aastaaruanne koosneb: Bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne, omakapitali muutuste aruanne, lisad. Osaühing ei või anda laenu: 1. Oma osanikule(5% osakapitali või rohkem) 2.oma emaettevõtja osanikule, aktsionärile või liikmele( 5 või rohkem% emaettevõtja osa- või aktsiakapitalist) 3. Isikule osaühingu osa omandamiseks 4. Oma juhatuse ega nõukogu liikmele ega prokuristile. Arvelduskontol oleva raha inventeerimisel kontrollitakse arvelduskonto väljavõtte vastavust raamatupidamises kajastatuga.
lõppjääk (5+6-7) Koosta bilanss ja lisada kontonumrid Põhivara 10 000.- Kaup 1 000.- Ostjate ettemaksed 2 000.- Aruandeaasta kasum 10 000.- Ostjate debitoorne võlgnevus 2 000.- Kassa 1 000.- Võlg tarnijatele 7 000.- Ettemaks tarnijatele materjali eest 1 000.- Pikaajaline laen 10 000.- Arvelduskonto pangas 43 000.- Materjal 21 000.- Aktsiakapital 50 000.- Ülesande lahend ja muud asjad peaksid ka olema siin . ! :D Kasumiaruanne · Ettevõtte tulemi kujunemisest annab ülevaate kasumiaruanne. · Kasumiaruanne kajastab ettevõtte majandustegevuse tulemusi aruandeperioodi jooksul. · Kasumiaruande skeem nr1 ja skeem nr2 · Majandustegevuse lõpptulemuse (tulude ja kulude vahe) kajastub bilansis aruandeaasta (perioodi) kasumi või kahjumina. Kontod Kuna ettevõtte tegevuses toimub majandustehinguid palju ja pidevalt siis sellest tulenevalt on vajalik sisse seada igale bilansikirjle eraldi arvestus, mida tehakse kontodel. Raamatupidamisregistrid
Küsimus 1 Küsimuse tekst Finantstegevuse koondplaani kooseisu kuulub Vali üks: a. ostuplaan b. eelarvestatud kasumiaruanne c. müügiplaan d. kassaplaan Küsimus 2 Küsimuse tekst Firma müügikäive (kogu müük järelmaksuga) oli juulis 134000 kr; augustis 226000 kr ja septembris 188000 r. Kogemused näitavad, et ostjate debitoorsest lühivõlast laekub ostukuule järgnevas kuus 60% ja ülejärgmises kuus 36%. Ülejäänud 4% jääb laekumata. Septembris laekus firmale ) käibemaksu ei arvestata). Vali üks: a. 226000 b. 188000 c. 183840 d. 194940 Küsimus 3 Küsimuse tekst
EESTI HEALE RAAMATUPIDAMISTAVALE Kursusetöö Juhendaja: Siiri Luts, MA Mõdriku 2014 SISUKOR 2 Lisa 1. Bioloogilise vara liigitamine..................................................................................... 4 Lisa 2. Näidis bilansiskeem põllumajandus ettevõttele.......................................................4 Lisa 3. Näidis kasumiaruanne põllumajandus ettevõttele...................................................4 Lisa 4. Näidis rahavoogude aruanne põllumajandus ettevõttele.........................................4 SISSEJUHATUS.................................................................................................................... 5 1.BIOLOOGILISE VARA ARVESTAMISE TEOREETILISED LÄHTEKOHAD...................................7 1.1 Bioloogilise vara mõiste ja olemus............................................
raamatupidamise aastaaruande koostamine tegevusaruande koostamine audiitorkontroll majandusaasta kasumi jaotamise ettepaneku koostamine ja kasumi jaotamise või kahjumi katmise otsuse tegemine majandusaasta aruande esitamine kinnitamiseks. Bilanss kajastab majandusaasta lõpu kuupäeva seisuga ettevõtte finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). Kasumiaruanne on tulude ja kulude aruanne ning kajastab ettevõtte aruandeperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit). Raamatupidamist peetakse tekkepõhiselt, s.t majandustehingud näidatakse nende ajalise toimumise järgi, sõltumata raha liikumisest. Kasumiaruanne (tulude ja kulude aruanne) kajastab äriühingu aruandeperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit). Valida võib kahe kasumiaruande skeemi vahel
Kõrgem omakapitali määr (omakapitali suhe kogukapitali) tagab ettevõttele majandusliku kindluse, tugevama vastupanuvõime kriisiperioodil või negatiivsetele turumõjudele, suurema usaldatavuse võlausaldajatele. Omakapital on bilansi osa, millest nähtub ettevõtluse vorm (täis-, usaldus-, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu), kuna omanike poolt antud kapital kannab vastavat nimetust aktsiakapital, osakapital jms. 8)Mis on kasumiaruanne, millal see koostatakse, mida kasumiaruandes kajastatakse? Ettevõtte tulemi kujunemisest annab ülevaate kasumiaruanne. Kasumiaruanne on tihedalt seotud bilansiga, sest kasumiaruandes toimub bilansi ühe kirje "Aruandeperioodi kasum/kahjum" detailsem iseloomustamine. Kasumiaruanne kajastab ettevõtte majandustegevuse tulemusi aruandeperioodi jooksul. Kasumiaruandes on kirja pandud tulud ja kulud. Tulud suurendavad ettevõtte omakapitali rida "Aruandeperioodi kasum/kahjum".
otsuse tegemine 5.majandusaasta aruande esitamine kinnitamiseks. Raamatupidamise aastaaruanne peab kajastama õigesti ja õiglaselt ettevõtte finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Aastaaruanne koosneb põhiaruannetest (bilansist, kasumiaruandest, rahavoogude aruandest ja omakapitali muutuste aruandest) ning lisadest. Raamatupidamise aastaaruanne koostatakse eesti keeles ja kasutatavaks vääringuks peab olema euro. Bilanss ja kasumiaruanne Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). Kasumiaruanne (tulude ja kulude aruanne) on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit). Raamatupidamiskohustuslane, kes koostab oma raamatupidamise aastaaruande vastavalt Eesti heale
Majandusaasta aruanne Tegevusaruanne raamatupidamise aastakanne Tegevusaruande koostab ettevõtte juht. Raamatupidamise aastakande koostab raamatupidaja. Majanduaasta aruandele lisatakse audiitori järeldusotsus. Audiitori kohustusest peab vaatama/uurima kas seaduse järgi on vajalik. Audiitor kontrolli vajadus või audiitori ülevaatus. Raamatupidamise aastaaruanne: põhiaruanded · Bilanss · Kasumiaruanne · Rahavoogude aruanne · Omakapitali muutuste aruanne + LISAD Euroopasse tuli seadus kuid kaevati kohtusse, et väikeettevõtted peaksid ainult kahe kohta aruande esitama: bilanss ja kasumiaruanne. Mis Eestis tuleb, veel ei tea. Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamisekohustlase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali) Kasumiaruanne ehk tulude ja kulude aruanne, mis kajastab raamatupidamise
7 kuu kohta on listsam esindada aasta aruande Kui osakapital on 3000 tuhat, saab üle minna 500 eurot. Omakapital ei tohi olla väiksem kui äriregistris on esitatud. Kasumiaastaaruande saab vabalt vaadata näiteks äriregistrist Majandusaasta aruannde koosneb raamatupidamis aruandest, tegevusaruanne(juhatus koostab nt tuleviku plaanid, tulevad sündmused), vandeandev aruanne(vajadusel), Kasumijaotuse ettepanek(äriühing) raamatupidamiseaasta aruanne koosneb bilants, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne, omakapitali muutuste aruanne + lisad Aruanne näitab kas ettevõte on jätkusuutlikus, kas ettevõte on võimalik kasumi saada Info ettevõttesisesed kasutajad: - Tootmisotsus. Nt. Kas tomateid müüa või tomatitest valmistatud pastad? - Turundusotsused - müügihindade kehtestamine - Finantsotsustes - Kui palju ja millise struktuuriga vajab firma kapitali(ei pea olema raha) - Ressursside paigutamine KULUARVESTUS. Kulude juhtimine
• Audiitori järelotsus • Majandusaasta kasumi jaotamise ettepanek (äriühingutel) 9.Kirjelda kassa- ja tekkepõhist raamatupidamist. Kassapõhine raamatupidamine on lihtsustatud arvestus, kus oluline on vaid raha liikumine. Tulu kajastatakse siis, kui raha laekub ja kulu siis, kui makstakse välja. Tekkepõhine raamatupidamine on see, kui tulud ja kulud kajastatakse nende tekke ajal, sõltumata raha liikumisest. 10.Kumb on tekkepõhine aruanne, kas kasumiaruanne või rahavooaruanne? Kasumiaruanne on tekkepõhine. 11.Mis on kontoplaan? Kontoplaan on kõigi ettevõttes kasutatavate kontode nimetuste ja kontonumbrite loetelu. 12.Mis on sise-eeskirjad? Mida neis kirjeldatakse? Raamatupidamise sise-eeskiri aitab ettevõttel järgida raamatupidamise arvestus printsiipe eriti järjrpidevuse osas. Sise-eeskirjades kirjeldatakse kõiki raamatupidamise korraldamiseks vajalikke sätteid, dokumenteerimise viise ja arvestuse korda lähtudes raamatupidamise seadusest
Bilanss koosneb kahest poolest, millest vasakpoolne on AKTIVA ja parempoolne on PASSIVA. Aktiva ja Passiva peavad olema võrdsed. Aktiva Aktiva = varad (sularaha, pangakontod, hooned, seadmed, kaubavarud, toormevarud, teiste laekumata arved) Passiva Passiva = kohustused (laenud, oma maksmata arved) + omakapital (aktsiad või osakud (algkapital) ja jaotamata kasum) Kasumiaruanne Kasumiaruanne kajastab tulude ja kulude vahekorda. Kui kulud ületavad tulusid, siis on tegemist kahjumiga ehk negatiivse kasumiga.
Valikvastustega küsimusi oli 24, igaüks andis 1,25 punkti..Kokku 30 punkti. Ka ülesanded annavad kokku 30 (8+5+8+5) punkti. 1) Esimene küsimus oli, millistest juhenditest peab lähtuma raamatupidamises (ERS, RTJ, IASB) 2) Milline konto on kontrapassivakonto (omaaktsiad, väärtusvähend, akumuleeritud kulum) 3) Kuidas tähistatakse sotsiaalmaksu kajastamist (mitmed raamatupidamiskanded, õige on D sotsiaalmaksukulu, K sotsiaalmaksuvõlg) 4) Kasumiaruanne on : d) aruandeperioodi tulud, kulud, kasum, kahjum 5) Aktsiad kajastatakse bilansis nimiväärtuses 6) Käibemaksu ülesanne, õige vastus oli käibemaksuvõlg mitte ettemakse (oli antud T- konto käibemaks ja seal oli D ja K poole peal numbrid) nb! Kordamine 3 ülesanne 7 7) Kui kohustuste kogusumma on 90 000 ja omakapitali summa on 250 000, siis varad kokku on 340 000 8) Statistilise meetodi väärtusvähendi moodustamise raamatupidamiskanne
Horisantaalanalüüs- kasu Kasumiaruanne 2011 2012 2011 Müügitulu 634,145 587,368 100 Muud äritulud 8,044 5,644 100 Kasubad, toore, materjal ja teenused -573,566 -274,658 100 Mitmesugused tegevuskulud -139,515 -169,431 100 Tõõjõukulud -500,528 -470,113 100 Põhivara kulum ja väärtuse langus -2,766 -3,184 100 Muud ärikulud -1,409 -1,520 100 Ärikasum (kahjum) -575,595 -325,894 100 Finantstulud ja -kulud -52,901 -9,088 100 Kasum (kahjum) enne tulumaksu -628,496 -334,982 100 Aruandeaasta kasum (kahjum) ...
audiitorkontrolli) äriühingute puhul majandusaasta kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepaneku koostamine majandusaasta aruande esitamine kinnitamiseks 4. Raamatupidamise aastaaruanne. 1) kasumiaruande skeem 1 – ärikulud on liigendatud lähtudes kulude liikidest/olemusest 2) kasumiaruande skeem 2 – ärikulud on liigendatud lähtudes kulude funktsioonist Aastaaruanne koosneb põhiaruannetest, milleks on bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne ja omakapitali aruanne. 5. Bilanss, bilansivõrrand (selle võimalikud alternatiivvormid). Bilanss – raamatupidamisaruanne, mis kajastab kindla kuupäeva seisuga ettevõtte finantsseisundit (varad = kohustised + omakapital). Bilanss koosneb kahest poolest: aktiva pool on vasakul ja passiva pool paremal. 2 Käibevara + põhivara = lühiajalised kohustised + pikaajalised kohustised + omakapital
omakapital suureneb) Kulu – aruandeperioodi väljaminekud (vara väheneb, kohustised suurenevad ehk tekkivad, omakapital väheneb) Majandustehing – algdokument, muutub rmpk vara, kohustise või omakapitali koosseis. Algdokument – majandustehingut kinnitav tõend 2. Varade ja kohustiste klassifitseerimine. Käibevara ja põhivara. Lühiajalised kohustised ja pikaajalised kohustised. Omakapital. 3. Majandusaasta aruanne. Põhiaruanne (bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne ja omakapitali muutuste aruanne) ning lisad. 5. Bilanss, bilansivõrrand (selle võimalikud alternatiivvormid). Raamatupidamisearuanne (finantsseisund teatud kuupäeva seisuga, aastaaruande koostisosa). T- bilanss ja aruande tüüpi bilanss. 6. Bilansimuudatused. I muutus - vara ümberpaiknemine, tehing kajastub ainult aktivas, bilansimaht ei muutu. Näiteks: viidi kassast arveldusarvele raha II muutus - vara katteallikate ümberpaiknemine, tehing kajastub ainult passivas,
Osakapital 241000 Aruandeaasta kasum 166 000 Eelmiste perioodide jaotamata -160 813 kahjum Kohustuslik reservkapital 4 000 304 408 304408 KASUMIARUANNE Tulud kaupade müügist 1 408 998 Tulud teenuste müügist 73 371 1 482 369 Autode kasutusrendi kulu 63 511 Autode kütuse kulu 46 599 Elektri kulu 22 358 IT teenuste kulu 2 529 Kantseleikulud, postikulu 1 532
200 000.-. 6. Firma omakapital seisuga 31.12.05 on: a) 100 000.-; b) 180 000.-; c) 430 000.-; d) 380 000.-. 7. Firma vara seisuga 31.12.05 on: a) 500 000.-; b) 1 380 000.-; c) 480 000.-; d) 380 000.-. 8. Firma kasum (kahjum) 2005. aastal oli: a) Kahjum 80 000.-; b) Kahjum 150 000.-; c) Kasum 80 000.-; d) Kasum 180 000.-. 9. Raamatupidamise aastaaruande koosseisu kuuluvad järgmised põhiaruanded: a) Bilanss, kasumiaruanne, tegevjuhtkonna deklaratsioon, omakapitali muutuste aruanne; b) Bilanss, kasumiaruanne, finantsseisukorra aruanne, audiitori järelotsus; c) Bilanss, kasumiaruanne, rahakäibe aruanne (rahavoogude aruanne), omakapitali muutuste aruanne; d) Bilanss, kasumiaruanne, tegevjuhtkonna deklaratsioon, kasumi jaotamise ettepanek. 10. Eesti Raamatupidamise Toimkonna juhendi kohaselt võib kauba-, toorme- ja materjalivarusid bilansis hinnata: a) LIFO meetodil; b) FIFO meetodil;
majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehinguga seotud raha laekumisele või väljamaksmisele. Lubatud FIE-del. TEKKEPÕHINE ARVESTUS majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. Aruande koostamisel tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded, mis võimaldavad määrata aruandeperioodi tulud ja kulud. MAJANDUSAASTA ARUANNE Aruanne, mis koosneb raamatupidamise aastaaruandest (bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne, omakapitali muutuste aruanne + lisad) ja tegevusaruandest, audiitori järeldusotsus ja lisad. + Tegevjuhtkonna deklaratsioon (lahutamatu osa). TEGEVUSARUANNE Ülevaade raamatupidamiskohustuslase tegevusest ja asjaoludest, millel on määrav tähtsus raamatupidamiskohustuslase finantsseisundi ja majandustegevuse hindamisel, olulistest sündmustest majandusaastal ning eeldatavatest arengusuundadest järgmisel majandusaastal. BILANSS
Omaniku finantseering 14 000 Omaniku finantseeringu vähendus -1 600 finantseerimistegevus kokku 12 400 Raha jääk 01.12.06 0 muutus 01.-31.12.2006 11 700 Raha jääk 31.12.06 11 700 Marsha Walker, konsultant kasumiaruanne (income statement) 01. - 31.12.2006 $ Teenus Tulud (income) TULU (Service revenue) 3 200 Tulud kokku 3 200 Rendi Kulud (expenses) KULU Palga (Rent expense) -500 KULU Kommunaal (Salary expense) -500 KULU Kontoritarvete
OST: D kulu,kaup,PV,muu vara (ilma KM-ta summa) D KM K kassa,pank, tarnijad (kogu arve summa) MÜÜK: D kassa,pank,ostjad (kogu arve summa) K KM K tulu (ilma KM-ta summa) 9. Aruandlus. * Põhiaruanded Aruande nimed (FIE, juriidiline isik), esitamise tähtaeg ja mis asutusele esitatakse. Juriidiline isik: majandusaasta aruanne. Esitatakse äriregistrile hiljemalt 6 kuud peale majandusaasta lõppu. RP aastaaruande põhiaruanded: bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne, omakapitali muutuste aruanne. FIE: tuludeklaratsioon+ettevõtlustulu aruanne. Estitatakse Maksu- ja Tolliametile peale kalendriaasta lõppu, hiljemalt 31.märst. * Maksuaruanded TSD, KMD. Mis tingimustel esitatakse need pole alati kõigile kohustuslikud. Esitamise tähtaeg ja mis asutusele esitatakse. Lisainfo www.emta.ee KMD(käibedeklaratsioon):esitavad KMK-sed, MTA-le iga kuu 20. Kuupäevaks. TSD(tulu- ja
Sealjuures tuleb arvestada riski, mis kõrgema tulususe juures on samuti kõrgem. Finantsjuhi võimaluseks ettevõtte tulemuste parandamisel on hankida võimalikult soodsatel tingimustel finantsvahendeid ning investeerida need tegevuse tulemusena tekkiva väärtuse maksimeerimiseks. 4 Ettevõtte rahandus Kristo Krumm Bilanss ja kasumiaruanne Bilansi skeem: Aktiva Passiva Käibevarad Kohustused Raha lühiajalised kohustused Debitoorne võlgnevus Varud muud Põhivarad pikaajalised kohustused Põhivara soetusmaksumuses Põhivara kulum Omakapital
...................... 12 4.3Teie üldhinnang praktikale............................................................................................ 12 5.LISAD................................................................................................................................. 13 5.1 Bilanss......................................................................................................................... 13 5.2 Kasumiaruanne............................................................................................................ 14 5.3Rahavoogude aruanne................................................................................................. 15 5.4Hinnakiri........................................................................................................................ 16
00 D Depretsiatsioonikulu 26,000.00 D Seadmed 52,000.00 D Maa 65,000.00 D Goodwill 197,500.00 K Hinnaerinevus 432,500.00 5) Goodwilli elimineerimine D Hinnaerinevus 47,500.00 K Goodwill 47,500.00 E. Konsolideeritud kasumiaruanne 31.12.2015 Müügitulu Müüdud kaupade omamaksumus Brutokasum Kulud Depretsiatsioonikulu 96,000.00 Hinnaerinevus 47,500.00 Muud kulud 110,000.00 Konsolideeritud kasum Vähemusosalus kasumis Puhaskasum Konsolideeritud jaotamata kasumi aruanne Jaotamata kasum Puhas kasum Dividendid Jaotamata kasum 31.12.2015 Konsolideeritud bilanss 31.12.2015 Varad Käibevara
· dokumenteerimisülesanne majandustehingute dokumenteerimine, nende krono- loogiline ja süsteemne registreerimine arvestusregistrites; · kontrolliülesanne vara allesoleku ja tegeliku seisukorra kindlakstegemine, samuti saavutatud majandustulemuste vastandamine plaanitutele. Finantsarvestuse tüüpilisemad koondaruanded on: · bilanss ettevõtte finantsseisundi aruanne teatud kuupäeva seisuga, kajastab vara ning vara moodustamise allikaid (kapitali); · kasumiaruanne mõõdab ettevõtte tulemit teatud perioodil; · rahavoogude aruanne kajastab finantsseisundi muutumist (teatud perioodil saadud raha ja selle kasutamist); Juhtimisotsuste tegemiseks nii ettevõttesiseselt kui ka -väliselt kasutatakse finantsanalüüsi. Finantsanalüüs kujutab endast ettevõtte rahandusliku olukorra hindamist minevikus, olevikus ja tulevikus. Selleks, et info välistarbijad võiksid langetada
Muud 1 875 1 875 1 875 1 875 22 500 28 125 Palgakulu 0 0 0 0 239 940 239 940 Kulud kokku 2 380 2 380 2 380 2 380 268 500 275 640 Lõppjääk 37 100 48 720 68 340 87 960 68 985 102 770 16 3.4. Kasumiaruanne Tabel 11. Kasumiläveanalüüs Nimetus septembe oktoober november detsember 2010.a. 2011.a. r Tulud X X X X X X Tulud majutusest 6 070 9 200 14 500 14 500 189 600 239 150 Tulud 2 950 4 800 7 500 7 500 59 925 70 275 jalutamisteenusest
Finantsaruanded · bilanss- kui palju on ettevõttel varasid · ressurss. Kohustusi · vülgasid, omakapitali · ettevõttesse paigutatud raha · vaba omakapital (kasum, reservkapital.) · Seotud omakapital (osakapital, aktsiakapital) · Kasumiaruanne- näitab kasumi kujunemist. · Brutokasum- kasum ainult müügist · ärikasum- kasum äritegevusest. · Kasum enne maksustamist- kasum kust võetakse maha kõik finantskulud. · Rahavoogude aruanne- näitab ettevõtte maksevõimet. Rahaliikumist sisse ja välja. Bilansiskeem Aktiva (varad) = Passiva (kohustus, omakapital) Käibevara -kasutatakse ära 1. a jooksul Lühiajaline kohustus- 1 a. Jooksul tuleks vabaneda · Raha * maksuvõlad · tooraine/materjal * palgavõlad · ostjate võl...
.........................................................4 Alamsektor mööblitööstus............................................................................................................5 SWOT analüüs.................................................................................................................................6 Konkurents.......................................................................................................................................7 Bilanss, kasumiaruanne ja rahavoog................................................................................................8 Kasutatud materjalid......................................................................................................................10 2 Toote ja ettevõtte kirjeldus Me hakkame tootma kompaktseid ja "kokku volditavaid" vanne.
7. Turundus - turundusplaan (ärieesmärk, saavutused (praegused ja tulevased), tegevused) - turundusstrateegia (toote/teenuse reklaam, müügikanalid 8. Finantseerimine - ettevõtte käivitamiseks vajalik finantseering ja rahastamisallikad - vajaminevad vahendid (seadmed, ruumid, käibevahendid) ja maksumused - laenukapitali kaasamise vajadus, omakapitali kasutusvõimalused 9. Finantsprognoosid - esitatakse tulude ja kulude prognoos, kassavoogude aruanne, kasumiaruanne, bilanss - prognoosid esitatakse 3 aasta kohta (esimesel aastal kuude kaupa; järnevatel aastatel a kaupa) 10. Riskianalüüs - SWOT analüüs (ettevõtte tugevused ja nõrkused; võimalused ja ohud) - riskid ja nende maandamise võimalused
............................................................................................... 55 Lisa 7 Kasumiaruanne 20072009(kroonides) .................................................................................................
infotarbijaid infoga ettevõttest ja majandustegevusest. Üheks parimaks allikaks on majandusaasta aruanne. Firma aastaaruanne koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest. Aastaaruandele lisatakse audiitori järeldusotsus (kui audiitorkontroll on kohustuslik) ja äriühingute puhul majandusaasta kasumi jaotamise ettepanek. Majandusaasta aruande tuuma moodustavad raamatupidamise aastaaruande kooseisu kuuluvad finantsaruanded (bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne, omakapitali muutuste aruanne), mida raamatupidamisseaduses nimetatakse põhiaruanneteks. Finantsaruannete koostamisel lähtutakse raamatupidamiseseadusest ning kehtivatest Raamatupidamise Toimkonna juhenditest (15). Audiitori järeldusotsus lisab kindlust finantsaruannetes kajastatud andmete usaldatavusele. Aastaaruande põhjal otsustatakse, kas tasub investeerida sellesse ettevõttesse või mitte - saadakse oluline informatsioon investoritele. Tegevusaruanne
........................................................................7 3.finantsosa.................................................................................................................................8 3.1 Käivituskulud....................................................................................................................8 3.2 Tegevuskulud.....................................................................................................................9 3.3 Kasumiaruanne..................................................................................................................9 3.4 Riskide analüüs ja hinnang tulemusele............................................................................11 Lisad..........................................................................................................................................12 Lisa 1.........................................................................................................
Püsikulud ja kasumipoliitika Anny-Gret Anderson Kiiljan Kanarbik Lii Konts Teele Laidsalu Kerli-Getter Mägi Aneli Peterson Mariann Sööt Millised kulud loetakse püsikuludeks? Püsikuludeks arvatakse kulud, mida tuleb kanda ka olukorras, kus ettevõtte tegevus väheneb või koguni peatub täielikult. Mõnede kulude maht, nagu näiteks raamatupidamise, juriidilised jms teenused, muutuvad vastavalt tegevusmahtude muutumisele. Samas kindlustuskulud, turvateenused ja mõned maksukulud (näiteks maamaks) ei muutu ning jäävad püsima ka ettevõtte tootmistegevuse täielikul seiskumisel. Äriplaani mudel: Püsikulude hulka arvatakse teenused ettevõtte juhtimisega seotud teenused nagu raamatupidamine (kui seda ostetakse väljast), audit, juriidiline nõustamine jms. Samuti ettevõtte turvalisusega seotud teenused: valveteenused, kindlustuskulud jms. Lisaks maksukulud (maamaks), a...
Selleks, et vältida mittekasumlikku teenuse tegemist on vajalik tulude ja kulude õige arvestus, rakendades ettevõttes kasutusel olevat kasumiaruande skeemi (Karu, 2008, lk 162). Tähtis on teadmine, et oluline pole mitte kulude täpne teadmine, vaid tulude tekitamine ja juhtimine (Pärl, 2016, lk 16). Finantsarvestuses ei ole oluline kui suur on toote või teenuse omahind, vaid kuidas on ettevõttes tulud ja kulud kirjendatud. Selleks, et kasumiaruanne näitaks välistele infotarbijatele õiget ja usaldusväärset informatsiooni, tuleb tulud ja kulud kajastada õigetel raamatupidamiskontodel ning sellega peab suutma tagada tulude ja kulude õige kirjelduse nii kasumiaruande esimese kui ka teise skeemi järgi. Järgides ettevõttes kasutatavat kasumiaruande skeemi, tuleb kulud kajastada kas tootmiskuluna või perioodikuluna (Alver, J. & Alver, L., 2017, lk 85). Mõne ettevõtte arvestuspõhimõtted ja süsteemid ei ole sobivad kohustusliku
Amortisatsioonikulud (kr/tk) - 0,25 Tootmisvälised kulud Muutuvkomponent Püsivkomponent Turustus- ja halduskulud (kr/tk) 0,125 0,3 Vahendi müügihind on : 6 kr/tk Perioodi jooksul valmistati 200 000 toodet ja müüdi 180 000 toodet. Perioodi algul varusid ei olnud. Koostada perioodi kasumiaruanne rakendades täiskulumeetodit. Kõik arvutused esitada kirjalikult! TÄISKULUMEETOD TULU 1 080 000 kr (6 kr/tk * 180 000 tk) Müüdud toodangu muutuvad kulud 387 000 kr ((1,4 + 0,6 + 0,15) * 180 000 tk) Müüdud toodangu püsivad kulud 819 000 kr ((3,5 + 0,8 + 0,25) * 180 000 tk)
muudab bilansi üldsummat suuremaks. Kui muudatused toimuvad ainult passiva poolel siis bilansi üldsummale see mõju ei avalda. Kui üks passivakirje ja üks aktivakirje vähenevad sama summa võrra muudab see ka bilansi üldsummat vähemaks. Kui muudatused toimuvad ainult aktiva poolel siis bilansi üldsummat see ei mõjuta, sest muudatused peavad toimuma mõlemal poolel võrdselt. 9. Kasumiaruanne ( skeem 1 ja skeem 2) Kasumiaruanne on tulude ja kulude aruanne. Kasumiaruande skeemis 1 on ärikulud liigendatud lähtudes kulude olemuse järgi Kasumiaruande skeemis 2 on ärikulud liigendatud lähtudes kulude funktsioonidest. Skeemi 2 on keerulisem rakendada, sest on keeruline otsustada, millise funktsiooniga on üks või teine kulu seotud ja see tekitab aruandese palju subjektiivseid momente. 10. Kontod, kontoplaan, kontode klassifikatsioon
Netokäive 208 084 713 147 758 428 Muutuv kulud 121 380 422 84 139 468 Ärikasum 23 314 549 15 263 547 Puhaskasum 22 987 127 13 653 422 Brutokasum 53 431 747 37 185 582 Tabel 1. Kasumiaruanne ja bilanss Näitajad 31.12.2006 31.12.2005 1 Lühiajaliste kohustuste kattekordaja 4.35 3.39 2 Maksevõime kordaja 2.7 1.2 3 Omakapitali osatähtsus 79% 75%
11. Millistest aruannetest koosneb majandusaasta aruanne? Rmp aastaaruanne koosneb põhiaruannetest ning lisadest. Tegevusaruanne, majandusaastaaruanne. 12. Kes kinnitavad osaühingus või aktsiaseltsis majandusaasta aruande? Tegevusjuhtkond. 13. Mis on aluseks rmp aastaaruande koostamisel? Rmpregistrites kirjendatud majandusaasta majandustehingud ja realiseerimiskanded. 14. Millised aruanded kuuluvad rmp aastaaruande koosseisu? Bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne ja omakapitali muutuste aruanne.
Tulu enne püsikulusid 16 500 000 DOL=S-VC/EBIT Püsikulud 8 500 000 DFL=EBIT/EBT Ärikasum (EBIT) 8 000 000 ??? DCL=DFL*DOL Intressikulu 1 000 000 Kasum enne makse (EBT) 7 000 000 Tulumaks (50%) 3 500 000 Puhaskasum 3 500 000 6. Arvutada: Finantsvõimendus, Koguvõimendus, Tegevusvõimendus Ettevõtte analüütiline kasumiaruanne perioodil "t" ja prognoos perioodiks "t + 1" on järgmine: intervallhinnang otsin loengu materjaldest 1) t periood DFL DOL DCL 2) t+1 periood DFL DOL DCL FINANTSVÕIMENDUSE SUHTARVUD ! Võimendusanalüüs! S FC VC EBIT puhask NI
...........................................................................................8 9. Tegevuskulud...................................................................................................................8 10. Laenumaksugraafikud....................................................................................................9 11.Rahavoogude aruanne...................................................................................................10 12. Ettevõtte kasumiaruanne..............................................................................................10 13. Ettevõtte käivitusprogramm.........................................................................................11 14.Ettevõtte eesmärgid.......................................................................................................11 15.Riskid............................................................................................................................11
Finantsanalüüs ja investeeringud 1. Kasumieelarve ja bilanss Leida puuduvad arvud kasumiaruandes ja bilansis. Kasumiaruanne Müügikäive S 270 000 Realiseeritud varude kulu COGS ? Ärikasum EBIT ? 31 500 Intressikulu I ? 4500 Tulumaksu eelne kasum EBT ? 27 000 Tulumaks T ? 0 Puhaskasum NI ? 27 000 Bilanss Aktiva Passiva Raha M ? 8000 Lühiajalised kohustused CL 25 000 Debitoorne võlgnevus CA AR1 ? 20 000 Pikaajalised kohustused LD ? 45 000 Varud IRY ? 32 000 Kohustused kokku ...
........................................................................................4 V Konkurents...............................................................................................5 VI Müük ja turustus....................................................................................6 VIII Projekti maksumus ja pakutava teenuse hind..................................6 IX Riskifaktorid............................................................................................7 X Kasumiaruanne.........................................................................................7 2 I Firma üldiseloomustus Firmanimetus: OÜ Outdoor Cinema Aadress: Jaama 5, Tartu, Tartu maakond Eesti Vabariik Reg nr: (asutamisel) Juhatus: Anne Raig, Daniel Craig Tegevusalad: autokino ja välikino Telefon: 55688178 II Käivitatav äriidee
............................................................................................. 10 XIV. Käivituskulud .................................................................................................................. 10 XV. Riskide analüüs ja hinnang tulemusele............................................................................. 10 XVI. SWOT analüüs ................................................................................................................ 11 XVII. Kasumiaruanne õppeaastas ............................................................................................ 12 XVIII. Missioon, visioon, moto ............................................................................................... 12 Lisa 1 ................................................................................................................................ 13
.........................................................................................15 2.2.1 Invensteeringute eelarve............................................................................................15 2.2.2 Eelarvestatud rahavoogude aruanne..........................................................................15 2.2.3 Eelarvestatud bilanss..................................................................................................15 2.2.4 Eelarvestatud kasumiaruanne....................................................................................16 KOKKUVÕTE.........................................................................................................................17 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................................................................18 NÄIDE.....................................................................................................................................19
Bilanss 31.12.2004 31.12.2005 31.12.2006 Varad Raha 16 000 20 000 25 000 Debitoorne võlgnevus 56 000 80 000 100 000 Varud 80 000 100 000 125 000 Käibevara kokku 152 000 200 000 250 000 Hooned soetusmaksumuses 200 000 225 000 300 000 Maa soetusmaksumuses 50 000 50 000 50 000 Kulum -50 000 -75 000 -100 000 Kokku põhivara 200 000 200 000 250 000 Aktiva kokku 352 000 400 000 500 000 Kohutused ja omakapital Kreditoorne võlgnevus 58 000 65 000 78 000 Viitvõlad 35 000 35 000 64 000 Kokku lühiajalised kohustused 93 000 100 000 142 000 Pikaajaline võlg ...
...........................................................................16 Lisa 1 AS Tartu Õlletehase Bilanss 2003.........................................................................................................................................17 Lisa 2 Kasumiaruanne....................................................................................................................................18 2 SISSEJUHATUS AS Tartu Õlletehas on pika traditsiooniga ettevõte. Selle ettevõtte ajalugu sai alguse aastast 1807, kui belglane Albert Le Coq asutas õlletehase Inglismaale, kuid aastal 1913 müüdi firma A. Le Coq kohalikule õlletehasele ,,Tivoli". 22.aprillil 1913. aastal
Mikrotasandil teg. Indiviidid ja ettevõtted. Makromajandus uurib tööstusharude, ettevõtete ja riikide tegevust. 2. Ettevõtte majandusttegevuse aruandluse vormid nende sisu ja ramatupidamise põhimõtte Raamatupidamise aastaaruanne koosneb üksikutest omavahel seotud finants- aruannetest, kuhu on koondatud ettevõtte kogu majandusarvestuse koond näitajad arvestusperioodi jooksul: seisundi aruanne (bilanss seisuga 31.12.2009, bilanss seisuga 31.12.2008) Perioodi aruanded ( Kasumiaruanne 2009, rahakäibe aruanne 2009). Nende finantsaruannete valemid: Raamatupidamispbilanss või finantsseisundi aruanne ( kohustused + omakapital = varad ) Kasumiaruanne või tegevustulemuste aruanne ( tulud + kasum – kulud – kahjum = sissetulek) Rahakäibe aruanne (raha juurdevoog – raha väljavoog = rahaliste vahendite muutus). Raamatupidamisarvestus tugineb metodoloogilistele eeldustele, mida nim raamatupidamise põhimõteteks ehk printsiipideks, mille mõistmine on eelduseks
Raha jääk 31.12.06 0 muutus 01.-31.12.2007 -306 000 Raha jääk 31.12.07 -306000 Nelson Lewis kasumiaruanne (income statement) 01.01 - 31.12.2007 $ Tulud (income) kasu/kahju mat.pv. müügist (gain/loss on sale of building) 406 250 Tulud kokku 406 250 Kulud Depr. (expenses) KULU (Deprec. Expense) -25 000 kasu/kahju mat.pv. müügist
Rahavoogude aruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi rahavoogusid (raha ja raha ekvivalentide laekumisi ja väljamakseid). Omakapitali muutuste aruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi muutusi omakapitalis. RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE KOOSTISOSAD JA VORMISTAMISE ÜLDNÕUDED 6. Raamatupidamise aastaaruanne koosneb järgmistest koostisosadest (SME IFRS 3.17): (a) bilanss; (b) kasumiaruanne (ettevõtted, kellel esineb selliseid kasumeid ja kahjumeid, mida vastavalt käesoleva juhendi paragrahvile 31 ei kajastata kasumiaruandes, esitavad lisaks ka koondkasumiaruande); (c) rahavoogude aruanne; (d) omakapitali muutuste aruanne; ja (e) lisad. 7. Käesolev juhend sätestab üldnõuded põhiaruannete esitusviisile ja lisades avalikustatava informatsiooni ulatusele. Muud Raamatupidamise Toimkonna juhendid
Aktivakontodel näidatakse algsaldod deebetis, deebetpoolele kantakse kõik sissetulekud (suurenemised) ja kreeditpoolele kõik väljaminekud (vähenemised) 21. Mis kantakse passivakonto deebetisse ja mis kreeditisse? Passivakontodel kantakse algsaldod kreeditisse. Sissetulekud (suurenemised) näidatakse kreeditis, väljaminekud (vähenemised) näidatakse deebetis.Raamatupidamise korraldamise alusprintsiibid. 22. Mis on ja mida näitab kasumiaruanne? Kasumiaruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit). Kasumiaruanne kajastab ettevõtte majandustegevuse tulemusi aruandeperioodi jooksul.Eestis tegutsevatel raamatupidamiskohustuslastel võimalik valida kahe kasumiaruande skeemi vahel 23. Mis on kasumiaruande 1 ja 2 skeemi erinevus? Skeem 1 rühmitab kulud nende iseloomu järgi (tööjõukulud, amortisatsioon jne),
.................................9 2.4 Toodete turustamine müügiprognoos..............................................10 3 FINANTSOSA..........................................................................11 3.1 Käivituskulud..........................................................................12 3.2 Tegevuskulud..........................................................................12 3.3 Likviidsusprognoos..................................................................12 3.4 Kasumiaruanne........................................................................13 3.5 Riskid.....................................................................................13 2 KOKKUVÕTE OÜ Crismo Consult pakub raamatupidamisteenust ja konsultatsioone Pärnumaa ettevõtetele. Firma on orienteerunud pakkumaks teenust pisiettevõttetele. Ettevõte luuakse omakapitali ning kokkuleppeliste, juba eksisteerivate kliendisuhete baasil.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
