Pronksiaeg- vanem pronksiaeg, noorem pronksiaeg Rauaaeg- varane rauaaeg, Rooma rauaaeg, keskmine rauaaeg, viikingiaeg, hilisrauaaeg 1.2. Mis on ajalooline aeg, selle algusaeg ja -sündmus ? Periood pärast esiaja kõppu ning algas kirja kasutuselevõtuga 3000 ek. 1.3. Millistele allikatele toetudes uuritakse muinasaega ja ajaloolist aega? Arheoloogilistel allikatel: Irdmuistised- töö- ja tarberiistad, ehted, relvad Kinnismuistised- linnused, kalmistud, asulakohad Kirjalikel allikatel- pärinevad naaberrahvastelt 2. Mis on arheoloogiline kultuur? Arheoloogiline kultuur- ühelaadsete leidude kogum, mis näitab selle ala elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust. Meso- ja neoliitikumi arheoloogilised kultuurid: Teada algusaega, osata selgitada kultuuri nimetust, võrrelda kultuure omavahel (tabeli alusel nt töö- ja tarberiistade materjalid ning nende töötlemise oskused, elatusalad jne).
Kiviaeg - paleoliitikum, mesoliitikum, neoliitikum Pronksiaeg- vanem pronksiaeg, noorem pronksiaeg Rauaaeg- varane rauaaeg, Rooma rauaaeg, keskmine rauaaeg, viikingiaeg, hilisrauaaeg 1.2. Mis on ajalooline aeg, selle algusaeg ja -sündmus ? 1.3. Millistele allikatele toetudes uuritakse muinasaega ja ajaloolist aega? Arheoloogilistel allikatel: Irdmuistised- töö- ja tarberiistad, ehted, relvad Kinnismuistised- linnused, kalmistud, asulakohad Kirjalikel allikatel- pärinevad naaberrahvastelt 2. Mis on arheoloogiline kultuur? Arheoloogiline kultuur- ühelaadsete leidudega muististe rühm, mis peegeldab selle ala elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust. Meso- ja neoliitikumi arheoloogilised kultuurid: Kunda kammkeraamika nöörkeraamika e. venekirveste
Egeuse ja etruski kunst. 30.11.2016 Umbes alates 8.sajandist eKr elasid Itaalias Roomast põhja jäävatel aladel etruskid. Selle rahva mineviku peidab salapära, sest ei suudeta veel täielikult mõista etruski kirja. Roomlased, kui olid 100 aastat näinud vaeva etruskite alistamisega, alistasid 4.sajandil eKr nende linnad. Nad jätsid aga puutumata nn. Surnute linnad – kalmistud, mis teinekord ületasid maa-alalt elavate linnu. Etruskite juures valitses surnutekultus, nad uskusid hauatagusesse ellu ning püüdsid selle oma surnutele võimalikult meeldivaks teha. Nii ongi etruskite surma teeniv kunst täis elu ja helget rõõmu. Hauakambrite seinamaalidel näidati eelmise kaunimaid pooli: pidusid muusika ja tantsuga, jahiretki, spordivõistlusi või siis mõnusaid viibimisi pereringis. Terrakotast, s
.................................................................................. 3 Matmiskombed Muinas-Eestis .................................................................................................. 3 Tänapäeva kalmistute kujunemislugu ....................................................................................... 4 Kalmistud ....................................................................................................................................... 6 Kalmistud kui planeeringuteta alad ........................................................................................... 6 Kalmistute keskkonnamõju ........................................................................................................ 6 Inimsurnukeha mikrobioloogia .................................................................................................. 7 Tabel 1: Terve inimese soolestikus esinevad bakterid:.................................................
Surnud maeti elukoha juurde, kohati majadesse surnu hauas selili, väljasirutatud asendis, käed rinnal või külgedel. Panused: tööriistad, relvad, ehted, looma ja inimesekujulised ripatsid. Merevaigust ehted. Nöörkeraamika kultuuri ajal hakkas asustuse veesidusus kaduma, oluline oli hea põllumaa olemasolu. Kasvatati otra, nisu, kaera. Alepõllud. Asulad väiksemad, ilmselt elati koos ühe perena – taluline asustus. Kalmistud kõrgematel kohtadel, elu-paikadest eemal. Madalad hauad, surnu hauas kägaras. Panusteks ehted tööriistad ja relvad. Kiviaja lõpul tekstiilkeraamika – muster vajutatud riidega. d) Pronksiaeg alates 1800 kuni 500 a eKr: pronksiaja algus sarnane kiviajaga. Metalli väga vähe, esimesed pronksist esemed on kirved. Maaharimine, karjakasvatus, jaht, kalapüük. U aastal 1100 eKr murrang. Põhja ja Lääne – Eestis kindlustatud asulad (Asva, Kaali), esimesed
Paekivi kõige levinum vorm on VÄÄRTUS- ehitusmaterjal lubjakivi. NUHTLUS põllu peal oli palju kive mida pidi 2. Täienda skeemi: koguaeg koristama. PAEKIVI 10. Paekivi kasutamine Muistsed kasutusalad- kalmistud Dolokivi Mergel Lubjakivi 13. sajand linnused 19.-20. saj. - kirikud 3. Selgita väidet- paekivi on biokeemiline setend. 400 mln aastat tagasi elanud organismid on Kaasajal paberi ja tselluloosi tehasesse kivistunud paekiviks. 4. Lubjakivis (CaCO3 ) sisaldub kuni 56% CaO ja 11. Meie rahvussümboolika
Loodust kasutati maksimaalselt ära. Nöörkeraamika kultuur hakkas levima u 3000 eKr. Savinõusid ilustati nüüd mitte kammisarnase tööriistaga vaid nöörijäljenditega. Asulakohad: idas ulatusid Volga ja läänes Reini jõeni, lõunas peaaegu Alpideni. Asulad paiknesid piirkondades, kus leidus rohumaid koduloomadele ja sobivat mullakihti maaviljeluseks. Kombestik: muutusid matmiskombed: kalmistud rajati kõrgematele küngastele, surnud asetati maasse kaevatud hauda külili ja kägaras, mõnikord ka kinniseotult. Arvatakse et toimus muutusi inimeste usundis: surnuid hakati kartma. Vanem pronksiaeg. Metallist tööriistad olid tunduvalt paremad, töö sai ära tehtud kolm korda kiiremini. Ometi jõudis neid sel ajal Eestisse vähe , sest siin puudus nende valmistamiseks vajalikud vase ja tinamaagid, mujal olid pronksesemed liiga kallid, et neid arvukamalt hankida
sarvest, puust, tulekivist, kitsed). Tööriistad kvartsitükkidest. luust, kivist, venekirves. Keraamika - Kammkeraamika Nöörkeraamika Matmiskombed Eestis andmed puuduvad; Maeti asulasse, elamu Kalmistud asulatest Läti ja Leedu põhjal: põranda alla, panused: eemal, hauda asetatud ehted ja puistatud ooker noake, kõõvits, ehted külili magavasse (loomakihvad, asendisse, panused: merevaik) loomaluudest esemed Elanike päritolu Lõunast, pole kindel, aga Soomeugrilaste Indo-Euroopa hõimud,
Siil Annette Kirotar 8.C Gustav Adolfi Gümnaasium Kirjeldus Siil on meie omapäraseima välimusega imetaja, kelle keha katab okkaline nahk (okkaid ~16 000), tema keha seljapoolt katavad kuni 3 cm pikkused okkad. Peas ja kõhupoolel on karvad. Pea on pika koonuga, väikeste silmade ja kõrvade ning lühikese kaelaga. Siili pikkus on 2030 cm. Siili saba pikkus on 1,5-3 cm. Elupaik- ja viis Leht- ja segametsad, metsaservad, puisniidud, pargid, aiad, kalmistud, väldib paksu okasmetsa. Tegutseb videvikus ja öösel. Suveks urgu ei ehita, talve veedab lehtede ja rohuga vooderdatud pesas. Talveuni vältab oktoobrist-novembrist kuni märtsi-aprillini. Toitumine Segatoiduline. Eelistab putukaid ja nende vastseid, aga ka vihmausse, konni, hiiri, linnumune- ja poegi, madusid, tigusid. Ei ütle ära ka raipest. On immuunne rästikumürgi suhtes. Talveks kogub nahaaluse rasvakihi. Sigimine Poegib 1 ...2 korda aastas, jooksuaeg
Viikingite kultuur ja selle mõju väljaspool Skandinaaviat. Birka linn (Rootsi), Arhus (Taani), Kuningate kääpad Ruunikivi, ruuni tähestik berserker – viikingi sõjamees Eestis: Esimese aastatuhande viimasel veerandil linnused Iru linnamägi, Kiviringid Käku kivikalmes (saaremaa), Lila kivikalme, Essu aare. Hilisrauaaegne kultuur Eestis ja naaberaladel. Tartu linnus, Valjala maalinn, Vatla (Karuse) maalinn, Varbola Jaanilinn, Sootagana maalinn, Lõhavere linnus, Hilisrauaaegsed kalmistud: hõreda kivikattega kivikalmed maahaudadega kalmistud liivast kääpad (Virumaal ja Kagu-Eestis) Muinasmaakonnad: Revala, Harjumaa, Sakala, Ugandi, Virumaa, Saaremaa, Järvamaa.
kuplite arv ruutkilomeetri kohta keskmiselt 23 Tuntud geograafilised objektid: · Karula rahvuspargis asub Karula kõrgutiku kõrgeim tipp-Rebasejärve Tornimägi (137 m) · Seal olevatest järvedest on suurim Ähijärv(176 ha) ja sügavaim Savijärv(18m) · Tuntumad jõed on Mustjõgi, Ärnu jõgi ja Hargla jõgi · Suuremad külad rahvuspargis on Lillemäe ja Tsooru Turism: · Karula rahvuspargis on 4 erinevat matkarada · Vaatamisväärsustest on seal erinevate kunagiste külade kalmistud, koolid, talumajad, rehid jpm. · Väike mesindusmuuseum, Eesti mesinduse ja selle ajaloo kohta · Koorijuht Karl Leinuse majamuuseum · Karula Rahvuspargis olevas Ähijärve õppekeskuses on võimalik lugeda raamatukogus loodusraamatuid, vaadata rahvusparki tutvustavat näitust jpm. Pilt 4. Karl Leinuse majamuuseum Kasutatud materjal: · http://www.karularahvuspark.ee/?lang=et · http://et.wikipedia.org/wiki/Karula_rahvuspark · http://www.loodus.envir.ee/8page.html · http://www.rmk
Klass……………. Eestimaa ajaloo algus , seminaritöö 10 klass 1. Miks on Eesti inimasustus võrreldes üldise inimkonna vanusega väga lühike? - Sest Eesti oli osa Euroopast mida tabas jääaeg. 2. Millise taimestikuga oli pärast jääaega algselt kaetud Eestimaa? - Algselt oli Eesti kaetud tundra taimestikuga. 3. Mille põhjal saame teadmisi muinasaja kohta? - Teadmisi muinasaja kohta saame inimeste rajatud või mahajäätu põhjal. Asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamiskohad, töö- ja tarberiistad jne. 4.Kuidas eraldavad muinasaega arheoloogid? - Kiviaeg - Pronksiaeg - Rauaaeg 5. Kuidas jaguneb kiviaeg alaperioodideks? - Paleoliitikum ehk vanem kiviaeg - Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg - Neoliitikum ehk noorem kiviaeg 6. Kuidas jaguneb alaperioodideks rauaaeg? - Varane rauaaeg - Keskmine rauaaeg - Noorem rauaaeg NIMI…………………………………. Klass…………….
asulakohtade, esemete ja kombestikuga 2. Savinõusid ilustati nöörijäljenditega, millest tuligi selline nimetus 3. Iseloomulik tunnus oli veel venet ehk paati meenutavad kivikirved 4. Rahvastik tegeles loomakasvatusega, pidades kitsi, lambaid, veiseid ja sigu 5. Maaviljelusega oli neil kammkeraamikaga suurem tähtsus 6. Nende asulad paiknesid piirkondades, kus leidus rohumaid koduloomadele ja sobiv mullakiht maaviljeluseks 7. Kalmistud rajati asulatest väljapoole veidi kõrgematele küngastele 8. Surnud asetati maasse kaevatud haudadesse külili kägarasendis ja sageli üks või mõlemad käed pea all ( surnuid hakati kartma )
Etruski kunst. Umbes alates 8. sajndist e.m.a. elasid Itaalias Roomast põhja jäävatel aladel etruskid. Selle rahva minevikku peidab salapära, sest teadlased ei suuda veel täielikult mõista etruski kirja ning roomlased, kui olid 100 aastat näinud vaeva etruskite alistamisega, pühkisid 4. sajandil e.m.a. maa pealt nende linnad. Nad jätsid aga puutumata "surnute linnad" kalmistud, mis teinekord ületasid maaalalt elavate linnu. Etruskite juures valitses surnutekultus, nad uskusid hauatagusesse ellu ning püüdsid selle oma surnutele võimalikult meeldivaks teha. Nii ongi etruskite surma teeniv kunst täis elu ja helget rõõmu. Hauakambrite seinamaalidel näidati eelmise kaunimaid pooli: pidusid muusika ja tantsuga, jahiretki, spordivõistlusi või siis mõnusaid viibimisi pereringis. Terrakotast, s.t. põletatud
Etruski kunst Umbes alates 8. sajandist e.m.a. elasid Itaalias Roomast põhja jäävatel aladel etruskid. (Praegu Toskaana alad). Selle rahva minevikku peidab salapära, sest teadlased ei suuda veel täielikult mõista etruski kirja ning roomlased, kui olid 100 aastat näinud vaeva etruskide alistamisega, pühkisid 4. sajandil e.m.a. maa pealt nende linnad. Nad jätsid aga puutumata "surnute linnad" kalmistud, mis teinekord ületasid maa-alalt elavate linnu. Etruskide juures valitses surnutekultus, nad uskusid hauatagusesse ellu ning püüdsid selle oma surnutele võimalikult meeldivaks teha. Nii ongi etruskide surma teeniv kunst täis elu ja helget rõõmu. Hauakambrite seinamaalidel näidati eelmise kaunimaid pooli: pidusid muusika ja tantsuga, jahiretki, spordivõistlusi või siis mõnusaid viibimisi pereringis. Terrakotast, s.t. põletatud savist kirstud kujundati tolleaegsete lamendite eeskujul
hiljem juba kääpatesse. Nüüd on aga meil eraldi ilusad ja suured surnuaiad. Aga sellele mõeldes tekib küsimus, et mis põhjustel on muutunud meie matmiskombed läbi aegade? Usundimuutus mängis märgatavalt matmiskommetes suurt rolli. Enne nöörkeraamikakultuuri maeti (visati) laibad põranda alla. Nöörkeraamikakultuuri ajal toimusid suured muutused. Nimelt võib arvata seda, et surnuid hakati kartma, kuna usk seda ju rääkis. Just nimelt selle tõttu, kalmistud rajati asulatest eemale ja kõrgematele kohtadele. Sellest võib järeldada, et inimesed ei tahtnud, et surnud enda kodu üles leiaks ja neid kiusama või piinama ei tuleks. Lisaks surnute kartmisele viitab see, et laibad olid arvatavasti kinni seotud. Viimast arvatavasti selle tõttu, et lahkunud end hauast kuidagi välja ei päästaks. Nooremal pronksiajal hakati surnuid sängitama kivikirstkalmetesse. See
Etruski kunst Umbes alates 8. sajandist e.m.a. elasid Itaalias Roomast põhja jäävatel aladel etruskid. (Praegu Toskaana alad). Selle rahva minevikku peidab salapära, sest teadlased ei suuda veel täielikult mõista etruski kirja ning roomlased, kui olid 100 aastat näinud vaeva etruskide alistamisega, pühkisid 4. sajandil e.m.a. maa pealt nende linnad. Nad jätsid aga puutumata “surnute linnad” – kalmistud, mis teinekord ületasid maa-alalt elavate linnu. Etruskide juures valitses surnutekultus, nad uskusid hauatagusesse ellu ning püüdsid selle oma surnutele võimalikult meeldivaks teha. Nii ongi etruskide surma teeniv kunst täis elu ja helget rõõmu. Hauakambrite seinamaalidel näidati eelmise kaunimaid pooli: pidusid muusika ja tantsuga, jahiretki, spordivõistlusi või siis mõnusaid viibimisi pereringis. Terrakotast, s.t. põletatud savist kirstud kujundati tolleaegsete lamendite eeskujul. Neil külitavad patjadele toetudes skulptuursed abiel...
(eestlaste,soomlase,liivlaste jm ) otsesteks eelkäijateks - seda kinnitab ka kammkeraamika kalmistute materjal. Venekirveste kultuur – 3. astatuhande algul eKr. Eestisse jõudsid Lõuna poolt uued hõimud. Nende poolt kasutatud paati meenutavate hästi lihvitud ja puuritud silmaaukudega sõjakirveste põhjal nimetatakse seda kultuuri sedasi. Iseloomulikud olid nöörijäljendiga savinõud ja omapärased matmiskombed. Hauda asetati surnud külili ja tugevasti kägarasse, kalmistud paiknesid asulatest eemal. Kaasa pandud esemed olid valmistatud kodulooma luudest, seega tegelesid nad juba algelise loomakasvatusega kasvatades kitsi,lambaid,veiseid ja sigu. Maaviljeluse algus Eestis. 3. Varane metalliaeg ja rooma rauaaeg Pronksiaeg – 2. Aastatuhande keskpaik kuni 5. Sajand Asulaid hakati piirama paekividest laotud tara ja palkidest kaitseseinaga.Kõige tuntuma, Asva kindlustatud asula järgi Saaremaal nimetatakse kogu kultuuri Asva kultuuriks.
kivist,luust,puust,sarvest,tulekivi valmistamine, merevaiku osati silm(vene kirves), savinõusid st ja kvartsist töödelda ilustati nöörijäljenditega, MATMISKOMBED Maeti elamu põranda alla või Sageli maeti elamute juurde või Paiknevad asulatest tavaliselt asula territooriumile. isegi sisse, matused on enamasti eemal, kalmistud on üksikute selili väljasirutatud asendis, matustega. vahel ookriga kaetud, kaasa pandi varandust. METALLIAEG EESTIS PRONKSIAEG EELROOMA ROOMA KESKMINE VIIKINGIAEG
kõplapõllundus. (Vanim kaera alepõllundus, karjakasvatus. õietolm leiti P.-Eestist, pärinedes u. 4000 eKr.) Matmiskombed Ei saa midagi kindlat öelda, Surnud sängitati asula Hauda asetati surnu külili, sest avastatud on väga vähe territooriumile, vahel isegi elamu kägerdatud asendis. Kalmistud matuseid. alla. Kaasa pandi nuga, kõõvits, paiknesid asulatest eemal veekogu ehted. lähedal või künkal. Hauda pandi kaasa luuesemeid. Vastata tabeli alusel: 1. Esitage 4 näidet, mis viitavad sellele, et kammkeraamika kultuur oli Kunda kultuurist kõrgemal
raipest. Siil on küll erakordselt vastupidav rästikumürgile, kuid neid ta sihilikult ei püüa, nagu sageli ekslikult arvatakse. Suvel pole siil seotud kindla elupaigaga, ta magab kerratõmbununa otse maapinnal (kerratõmbumist võimaldab hästiarenenud nahaalune lihastik), talveune veedab aga sambla, lehtede ja rohukõrtega vooderdatud pesas. Talvevarusid ta ei soeta, küll aga paksu nahaaluse rasvakihi. Elupaigaks leht- ja segametsad, metsaservad, puisniidud, pargid, aiad, kalmistud, väldib paksu okasmetsa. Tegutseb videvikus ja öösel. Suvel pole siil seotud kindla elupaigaga, ta magab kerratõmbununa otse maapinnal (kerratõmbumist võimaldab hästiarenenud nahaalune lihastik), talveune veedab aga sambla, lehtede ja rohukõrtega vooderdatud pesas. Talvevarusid ta ei soeta, küll aga paksu nahaaluse rasvakihi. Talveuni vältab oktoobrist-novembrist kuni märtsi-aprillini. Siil toob suve jooksul ilmale kuni kaks pesakonda poegi. Maikuus sündivad siilipojad on
a. lahingutes. Kalmistut ümbritseb paemüür mälestusplaatidega Vaivara avaliku elu tegelastele ja kaitselahingutes hukkunutele. TORNIMÄGI läänepoolseim mägi , kõrgusega 69.9 m üle mere pinna. Järsku ja paljandunud põhjanõlva piirab munakivitee, lõunaküljel on näha kurrutatud liivapaljand. Tornimäe nime ajalugu ulatub tagasi Põhjasõja aegadesse, kui Peeter I lasi mäele püstitada vahitorni. Mäest lõunas paiknevad Vaivara ja Sillamäe linna kalmistud. 1924.aastal püstitatud skulptor V. Melliku Vabadussõja mälestussammas purustati 1940.aastal. Samba taasavamine toimus 1991.aastal, sambale on raiutud 36 Vabadussõjas langenud vaivaralase nimed.
1. Eesti ala vabanes umbes 13 000 aasta eest lõplikult jääst. 2. Jää sulamine mõjutas Eesti maastiku. Tekkisid järved, sügavate orgudega jõed. Paksu jääkoorma all maapind vajus ja pärast vabanemist hakkas taas vähehaaval tõusma. 3. Allikad- kinnismuistsed, nagu omaaegsed asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamiskohad, põldude jäänused, metallitöötlemiskohad, töö-ja tarberiistad, relvad, ehted, etnograafilised andmed, rahvaluule, eesti keel, kaugemate ja lähemate naabrite kirjalikud allikad. Periodiseering- Muinasaeg: kivi-, pronksi- ja rauaaeg. Kiviaeg: vanem ehk paleoliitikum (algas inimese kujunemisega ja lõppes Põhja- Euroopas viimase jääajaga), keskmine ehk mesoliitikum (u 9000-5000 a
Kaunistatud täkete ja ilustatud lohukestega. Täkkeid tehti ilmselt kammi meenutava riistaga. Tööriistade valmistamine kõvasti arenenud. Maeti asula territoorimile, vahel elamu alla. Lahkunule kaasa midagi. Kõrgekunstitase. Vooliti loomi, linde, lootes et need kaitsevad . Pärit Põhja-Soome, kuni Ida- Preisimaa. Venekirveste kultuur. 3 aastatuhande algus v umb. 2200 e.Kr. jõudsid lõunast hõimud. Iseloomulikud nöörijäljenditega savinõud. Matmiskombed muutusid tohutult. Kalmistud asulatest eemal. (külili, põlved vastu rinda, 1 käsi pea peal ) Tegeleti algelise loomakasvatusega ja maaviljelusega. Indoeurooplased. Hakkasid tekkima balti hõimud. Asva kultuur.( pronksiaeg) Asulaid hakati piirama paekividest tara ja palkidest kaitseseintega. Asva kindlustatud asula Saaremaal. Peamine elatusala oli karjakasvatus. Kõrvalala maaviljelus. Küttimine ja kalapüük. HÜLGED. Pronksist kirved ja odaotsad. Valmistati ka ehteid. Sidemed välismaailmaga- kaubavahetus.
idaslaavlasi- venelased, ukrainlased, valgevenelased balti hõime- lätlased,leedulased, preislased 9. Millesse uskusid muistsed eestlased? looduse hingestatusesse(animism); esivanemate hingedesse; tarkadesse e. nõidadesse; haldjatesse; loodusjõududesse(Uku, Taara); väesse inimese sees (süda,küüned,veri,higi,hambad,sülg,silm) 10. Nimetage muistseid kalmetüüpe. hiiepuud, kivikirst kalmed, tarakalme, kivikalme, kääpad, maahaudadega kalmistud Millal hakati matma maa-alustesse haudadesse? 11. Eestlased muinasaja lõpul: - rahvaarv 150 000 inimest - haldusjaotus Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala - muinaslinnuste arv, 2 põhilist linnuse tüüpi u. 50? - põhilised tegevusalad käsitöö, põlluharmine, loomapidamine, küttimine ja kalapüük, metsmesindus, kaubavahetus lähinaabritega 12. Milliseid kokkupuuteid oli muinaseestlastel oma naabritega? Tooge näiteid.
Rootsi alal põhja poolt läbi ning tekkis ühendus ookeaniga. Muinasaja ajalooallikad · Ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni Baltimaadel 12.sajandi lõpul nim esiajaks ehk muinasajaks. · Sellele järgneb ajalooline aeg, mille kohta on juba rohkem kirjalikke allikaid. · Teadmisi saadakse peamiselt inimese rajatu või majajäetu põhjal NT: * kinnismuistised asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamiskohad, põldude jäänused, metallitöötlemiskohad aga ka töö- ja tarberiistad, relvad ja ehted · Etnograafilised andmed, rahvaluule, isegi eesti keel. · Kaugemate ja lähemate naabrite kirjalikud allikad Muinasaja periodiseering KIVIAEG - Paleoliitikum - Keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum u 9000 u 5000 aastat eKr
kuid ka prahipaikadel, looduslikel loo-, päris-, ranna-, soo-, lammi- ja puisniitudel, kraavikallastel, harvem salu- ja laanemetsades. Eelistab lämmastikurikast mulda. Paljuneb eelkõige seemnetega, kuid ka juurtel olevatest kasvupungadest. Ühel taimel võib valmida kuni 7000 seemet. Mullas säilib nende idanemisvõime 2¼3 a., kuivas ruumis kuni 12 a. · Siil- ökonissi ja elupaiga võrdlus Elupaik-leht- ja segametsad, metsaservad, puisniidud, pargid, aiad, kalmistud, väldib paksu okasmetsa. Eluviis-tegutseb videvikus ja öösel. Suveks urgu ei ehita, talve veedab lehtede ja rohuga vooderdatud pesas. Talveuni vältab oktoobrist-novembrist kuni märtsi-aprillini. Segatoiduline. Eelistab putukaid ja nende vastseid, aga ka vihmausse, konni, hiiri, linnumune- ja poegi, madusid, tigusid. Ei ütle ära ka raipest. On immuunne rästikumürgi suhtes. Talveks kogub nahaaluse rasvakihi. · Saarma, kopra ja ondatra ökonissi võrdlus.
Muinasaeg 1. Ajajoon- Pulli asula-8700ekr Kunda Lammasmägi- Pronksiaeg (1800-500ekr) Rauaaeg (500ekr-1200pkr) Keskaeg (1200- 1500pkr) Uusaeg(1500-1914/1918) Lähiajalugu (1918 või 1944/1945-1991) 2. Millal vabanes Eesti jääkihi alt? 11 000 ekr 3. Mida nimetatakse Esiaeg ehk muinasaeg- Arheoloogilistel allikatel põhinev info(nt linnused, kalmistud) Ajalooline aeg- Kirjalikel allikatel põhinev info (nt kroonikad, vakuraamatud) 4. Nimeta erinevaid allikaid, mille põhjal teame informatsiooni muinasaja kohta. 5. Mida/ keda uurivad Antropoloogid- Inim säilmed Arheoloogid- Muistised 6. Kirjelda esimeste asukate ellu Eestis- kus ja kuidas elati, millega ennast elatati? Elati veekogude lähedal, oli küttide ja kalastajate kultuur, eluviis oli rändlev: vastavalt püügiaegadele ja korjeperioodidele. Tööriistad valmistati kivist, luus...
. Nöörkeraamika kultuur: Nimi tuleb sellset, et savinõusid ilustati nöörijäljenditega. Teiseks iseloomustavad seda aega väga hoolikalt lihvitud ning sissepuuritud silmaaukudega kivikirved. Selle kultuuri rahvastik tegeles loomakasvatusega, ning ka maaviljelusel oli suur osatähtsus(oder, nisu kaer). Asulad paiknesid piirkondades, kus leidus rohumaid koduloomadele ja sobivat mullakihti vilja kasvatamiseks Iseloomustavad ka teised matmiskombed, kus kalmistud rajati asulatest väljapoole kõrgematele küngastele. Võis olla muutus usundis : hakati surnuid kartma. Pronksiaeg Vanem 1800-1100 eKr Noorem 1100-500 eKr, Eesti oli jaotunud 2ks regiooniks: rannikupiirkonnaks ja sisemaaks. Peamised elatusalad olid karjakasvatus ja maaviljelus(nisu, oder). Rajati mõned kindlustatud asulad. Kivikirstkalmed. Kujunes välja põllumaa eraomandus. Laialdaselt valmistati veel kivist tööriistu, kuna pronks oli kallis.Võisid tekkida asulate
2) noorem pronksiaeg (u 1100-500 a eKr) Rauaaeg : 1) vanem rauaaeg 1.1) eel-rooma rauaaeg (u 500-50 a eKr) 1.2) rooma rauaaeg ( u 50 eKr-450 a pKr) 2) keskmine rauaaeg (u 450-800 a pKr) 3) noorem rauaaeg 3.1) viikingi aeg (u 800-1050 a pKr) 3.2) hilisrauaaeg (u 1050-1200 a pKr) Muinasajast saame teadmisi : 1) peamiselt inimeste rajatu või mahajäetu põhjal (asulakohad, linnused, kalmistud, relvad, ehted, põldude jäänused jms) 2) rahvaluule, eesti keele teadus * Esiaja kohta puuduvad kirjalikud allikad!! Keskaja periodiseering : Keskaeg (u 1200 - 1561 a <-- Liivi sõda, siinse omariikluse löpp) Uusaeg (1561-19 saj.): 1) Varauusaeg (u 1561-1816/1819 a <-- pärisorjuse kaotamine) Lähiajalugu (1918 a <-- EV väljakuulutamine - tänapäevani) Keskaja kirjalike allikate hulk on kaunis napp.
Kõige kiirem on maatõus Lääne-eestis ja saartel. Jää sulamine tõi kaasa ka suuri rändrahne. Jää sulamisel kujunesid järved ja sügavate orgudega jõed. Peale jää sulamist hakkas ka kliima soojenema ja tekkisid kase ja männimetsad Muinasaeg: ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni Baltimaades nimetatakse esiajaks ehk muinasajaks. Sellele järgnes ajalooline aeg. Muinasajast saame teada inimeste rajatu ja mahajäetu põhjal. Nendeks on kalmistud, linnused, asulakohad, tarbeesemed jne- Neid nimetatakse muististeks. Muinasaja periodiseerimine: Aluseks on töö ja tarbeesemete materjal- kivi, pronksi ja rauaaeg Kiviaeg: · Paleoliitikum e. Vanem kiviaeg(2,6 mln-10 000) · Mesoliitikum e. Keskmine kiviaeg(10 000-5000) · Neoliitikum e. Noorem kiviaeg(5000-1800) Pronksiaeg: · Vanem pronksiaeg(1800-1100) · Noorem pronksiaeg(1100-500) Rauaaeg: · Vanem rauaaeg o Eelrooma rauaaeg 500 ekr-50 pkr
MUINASAEG- KAS SÜNGE VÕI SÄRAV? Essee Juhendaja: Tallinn 2010 Muinasaega uuritakse peamiselt inimeste endi poolt rajatu või mahajäetu põhjal, kasutades maapõues või maapinnal leiduvat. Nendeks on eelkõige kivikalmed, asulakohad, kalmistud, linnused, ohverdamispaigad, töö- ja tarberiistad, relvad ja ehted. Muinasaega võib minu arvates nimetada eelkõige süngeks. Kuid kuna see on niivõrd kauge ajastu, siis pean ma seda praegu väga huvitavaks. Muinasaja algul hakkasid inimesed valmistama töö- ja tarberiistu loomade luudest ja sarvedest, samuti ka kividest ja puudest. Tegeleti veel kammkeraamika ning kunstiga. Sellel ajal oli erinevaid matmiskombeid. Surnuid maeti kivikirstkalmetesse, tarandkalmetesse, laevkalmetesse
Eesti imetajate võrdlustabel Selts ja loomaliik Mõõtmed/kaal Olulisemad Jooksuaeg/ Eluviis Toitumine Kaitse/Jahiloom Muu /talveuni,… eesti ja ladina tunnused Poegade vms/ keeles sündimine Närilised Tüvepikkus 23- Suured silmad, Pojad sünnivad Veedab enamiku Taimtoiduline: Looduskaitse all Talveks kogub Lendorav 25 cm esi- ja mais-juunis. elust puu otsas. seemned, toiduvarusid. Pteromys volans Kaal 95-170 tagajäsemete pungad, noored grammi vahel on oksad, seened, ...
Leiti nii põletus- kui ka laibamatuseid ning veidi keraamikat. I a. tuh. p.Kr. teisest poolest on kalmeid teada vähe. Võib-olla on põhjuseks mingid muudatused matmiskombestikus. Osaliselt maeti küll edasi juba eelmisel perioodil rajatud tarandkalmetesse (Jäbara, Toila, Purtse-Matka jt.). Surnuid põletati muinasaja lõpuni, kuid II a. tuh. alguses hakkas üha enam levima laibamatus. Esialgu maeti vanadesse kivikalmetesse, peagi ilmusid ka esimesed maa-alused kalmistud. Ida-Virumaal Mäetaguselt leiti üks 11. saj. meheluustik koos mõõga, odaotste, suitsete, nugade ja pannaldega. Mõnevõrra hilisem on luustik Kohtla-Järvelt, mille juures oli pika kaitseraua ja ümmarguse pidemenupuga mõõk.
ristisõdade alguseni Baltimaadel 12. sajandi lõpul .Muinasaeg moodustab valdava osa kogu Eesti ajaloost. Uurimisel tuleb arvestada veel etnograafilisi andmeid, sest 18.19 saj. maarahva ehitistes, esemetes, töövõtetes kommetes jms. võib olla säilinud veel elemente, mille juured ulatuvad esiaega. Muinasajast saame teadmisi peamiselt inimeste rajatu või mahajäetu põhjal ( nt. kinnismuistised, omaaegsed asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamiskohad, põldude jäänused, metalltöötlemiskohad, aga ka muinasajal valmistatud töö-ja tarberiistad, relvad, ehted). Kasutamist väärib ka rahvaluule, milles esineb sageli küllalt vanu pärimusi ja ka eesti keel, mille tõttu saab teha oletusi hõimude ja rahvaste varasematest rändamistest ning kokkupuuteist teist keelt kõnelenud rahvastega. Muinasaega uurivad arheoloogid, kes teostavad muististel arheoloogilisi kaevamisi. Muinasaja periodiseerimine- kivi-, pronksi- ja rauaaeg
Nii muinasajal kui ka tänapäeval ollakse kindlad, et on olemas hauatagune elu. Seisukohti, kuhu aga hing pärast kehast lahkumist ehk inimese surma läheb, oli vanasti mitmeid. Mõnel pool oldi arvamusel, et surnud inimese hing siirdub putukatesse, kuid suurem üldisus oli kindel, et hing jätkab lihtsalt elu Manalas ehk maa-all. Tänapäeval on pigem levinud arvamine, et hing läheb kas taevasse või põrgu ja seda eelkõige ristiusu tõttu. Ka tänapäeval on inimeste matmispaigad ja kalmistud ümbritsetud suurte puudega. Samuti on säilinud hingedepäeva tähistamine, mil kaetakse laud hingele ning pannakse aknalauale küünal, et lahkunu näeks koju tulla. Üheks muinasusu põhimõisteks ja elemendiks oli vägi. Väge leidus nii inimestes, elusolendites, teatud piirkondades ja objektides kui ka näiteks taevas. Inimese elujõudu ehk väge arvati peituvat tema südames, ajus, suguelundites, veres, juustes, nimes, süljes ja küüntes. Eriti
Arvatavasti tegeleti aletamisega Asulad paiknesid piirkonandes, kus leidus rohumaid loomadele ja sobivat mullakihti maaviljeluseks Asulapaiku iseloomustab õhuke kultuurikiht ja vähesed leiud Sellele on kaks seletust 1 ei elatud pikemalt ühes kohas paigal vaid otsiti uusi maid karjale ja põlluharimiseks 2 suuremad kogukonnad olid jagunenud omaette elavateks üksikperedeks , kes ei jätnud kuigi palju avastatavaid jälgi Matmiskombed on teised: kalmistud rajati asulatest eemale, veidi kõrgematele küngastele Surnu asetati külili kägarasse ja üks või mõlemad käed pea all Vahel võidi surnuid isegi kinni siduda oletatakse et surnuid hakati kartma
Läänemeresoomlasi- liivlased , eestlased, vadjalased , soomlased, karjalased, vepslased, isurid. Idaslaavlasi:venelased, valgevenelased ja ukrainlased. Millesse uskusid muistsed eestlased:usk looduse hingestatusse e animismi ja esivanemate hingedesse, maagiasse ja nõidumisse. Usuti hadjatesse, jumalatesse. Usk inimese elunditesse ja väesse. Nimetage muistseid kalmetüüpe: kivikirstkalmed e kangrud, tarandkalmed, kirikukalmed, kääpad ja maa-alused kalmistud. Hakati matma maa-alustesse haudadesse: ~6000 a.t Eestlased muinasaja lõpul: rahvaarv-u.150000 inimest, haldusjaotus-maakonnad(8-Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala)+5/4) kihelkonnad(4/5)külad(500), muinaslinnuste arv, 2- linnamäed ja maalinnused, põhilist linnuse tüüpi-Eestlased ei tundnud lubjapõletamist (ja seega ka mördiga müüriladumist). Muinaslinnused olid kas puit- või mullavallehitised, sisaldades vahel kuivmüüritisi.
Kasutusele tulid paremini valmistatud savinõud, mille välispind oli kaunistatud. Tähtsamad surnud sängitati asula territooriumile, vahel isegi elamu põranda alla. Seda nimetatakse kammkeraamika kultuuriks. 3000 eKr hakkas levima nöörkeraamika – nöörijäljenditega kaunistati savinõusid. Iseloomulik oli ka paati meenutavad silmaaukudega kivikirved. Nöörkeraamika kultuuri rahvastik tegeles loomakasvatusega ja maaviljelusega. Kalmistud rajati asulast eemale kõrgematele küngastele. 3. Iseloomusta eesti ühiskonda keskmisel rauaajal ja viikingajal (tegevusalad, suhted naabritega, asustus, linnustetüübid) Keskmine rauaaeg (u V-VIII saj. pKr) ja viikingaeg (VIII-XI saj. pKr). Järskudele nõlvadega küngastele rajati linnuseid (mägilinnused, neemiklinnused, ringvall-linnused). Künnipõllundust arendas puuadrale rauast otsa lisamine. Kasutusel oli 2-väljasüsteem.
Keskmine kiviaeg ehk MESOLIITIKUM (u 9000-500 eKr) Noorem kiviaeg ehk NEOLIITIKUM (u 5000-1800 eKr) PRONKSIAEG Vanem pronksiaeg (u 1800-1100 eKr) Noorem pronksiaeg (1100-500 eKr) RAUAAEG Vanem rauaaeg Eel-rooma rauaaeg (u 500 eKr 50 pKr) Rooma rauaaeg (50 450 pKr) Keskmine rauaaeg (u 450-800 pKr) Vanem rauaaeg Viikingi aeg (800-1050 pKr) Hilis rauaaeg (1050-1200 pKr) 3. Muinasaja uurimise allikad ja teadused. Kinnismuistsed (asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamiskohad, relvad, ehted, töö- ja tarbeesemed) Etnograafilised andmed (rahvaluule, eesti keel) Naabrite kirjalikud allikad 4. Kiviaja kultuurid: DATEERING, ASUKOHAD Kunda kultuur Kõik Eesti mesoliitilised asulapaigad kuuluvad Kunda kultuuri, mis levis Lõuna-Soomest kuni Visla jõe suudmeni. Kunda kultuur on üks arheoloogilistest kultuuridest sarnaste leidudega mustiste rühm, mis näitab,
Kliima soojenes tunduvalt VIII aastatuhandel eKr. Ilmusid kase- ja männimetsad, sisse olid rännanud põdrad, karud, koprad ja teised metsavööndis elavad loomad. Sellest ajast pärineb ka esimene teadaolev inimeste peatuspaik Eestis. Muinasaeg. Esiajaks ehk muinasajaks nim. ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni 13.sajandil. Sellest saame teadmisi peamiselt inimeste endi poolt rajatu või mahajäetu põhjal (nt. mahajäetud asulakohad, linnused, kalmistud, sel ajal valmistatud tööriistad, ehted ja tarbeesemed). Neid nim. muinasjäänusteks ehk muististeks. Sellele järgnevast perioodist saame teadmisi peamiselt kirjalikest allikatest. Muinasaja uurimine. Muinasaega uurivad arheoloogid, kes teostavad arheoloogilisis väljakaevamisi. Leide võrreldakse teiste varemsaadutega ja püütakse määrata nende otstarve, päritolu ja vanus. Ehitusjäänuste põhjal rekonstrueeritakse omaaegseid
Metsaseemnete töötlemiseks kuuluvad neile üks vabariigi kahest käbikuivatist, Soome päritolu seemnete puhastusmasin ja kaks kaasaegset seemnete säilituskambrit kogumahuga 104 m3. AS Eesti Metsataim asub Pärnumaal, Kilingi-Nõmme vahetus läheduses Marana külas. Dendrohooldus OÜ on puittaimede hoolduse, kujunduse ja raiega tegelev firma. Nende erilise tähelepanu all on linna- ja asulahaljastus, ajaloolised ja noored pargid, dendropargid, kalmistud samuti koduaiad, aga ka üksikud puud. Puude hooldus ja kujundus vajavad erioskusi ning teadmisi, seetõttu töötavad Dendrohoolduses vastava hariduse saanud ja laialdaste kogemustega arboristid. Töös järgitakse puu bioloogilisi iseärasusi ja tervislikkust arvestavaid hooldusvõtteid. Kasutatakse erinevaid tehnikaid, mis võimaldavad töötada ka väga keerulistes tingimustes.Töö oskusliku organiseerimise ja asjatundliku teostusega tagatakse operatiivsus ning töö hea kvaliteet
Elamud asetsesid kaasa noake, ridastikku kõõvits ja ehteid. ukseavaga veekogu poole. Rändav eluviis NÖÖRKERAA- Siledapõhjalised Loomakasvatus, Palju rohumaid Kalmistud rajati MIKA E. savinõud maaviljelus st koduloomadele ja asulatest väljapoole VENEKIRVESTE kaunistatud nööri üleminekut hankivalt sobiv mullakiht kõrgematele 3000 eKr jäljega. Venet ehk majanduselt maaviljeluseks. küngastele. Surnud paati meenutavad, viljelusmajandusele, Asulapaiku asetati maasse väga hoolikalt aletamine, iseloomustab kaevatud
Selle sündmuse mälestuseks rajati mäele väike kabel. Nunnakloostri territoorium Kloostri territooriumil on ka kloostri võimsad puuriidad, kloostri peavärav kellatorniga, püha allikas, kloostri peakirik, kalmistu, nunnade elumajad (Kuremäe võõrastemajad). Kloostriaias kasvab tamm tüveümbermõõduga 4,3 meetrit. Seda kutsutakse usklike hulgas pühaks puuks. Ajalugu Ka luterlased soovisid Kuremäele kirikut ehitada ja sinna surnuaia jaoks maad saada, sest lähimad kalmistud asusid 20-30 km kaugusel Jõhvis ja Iisakus. Luba taotles Illuka mõisnik Dieckhoff, keda toetasid ja aitasid pastorid ja talurahvas. Algselt olevat kuberner Polivanov andnud suulise loa ja kirjalik pidi järgnema. Aleksander III trooniletulekuga (1881.-1894.) algas aga venestamisaeg. 1885.a. sai Eestimaa kuberneriks vürst Sergei Sahhovskoi, tuline õigeusu ja venestamise pooldaja. Luterikirik oli juba peaaegu valmis, kui ehitus seisma pandi ning hoone lammutati
Esile olid kerkinud jõukamad talud. Rooma rauaajal andis Rooma impeerium suurt mõju kogu Euroopale. Hauda pandi kaasa palju panuseid. Kasutati tüüpilisi tarandkalmeid. Asustus levis rohkem Kesk-Eestisse. Peamine elatusala oli põlluharimine ja viljakasvatamine. Valmistama hakati kaelakeesi ja teisi ehteid. 8. Muinasaeg Algas umbes 9000 aastat eKr. Saame infot põhiliselt inimeste rajatud asjade ja maha jäetud asjade põhjal. Nendeks on näiteks kalmistud, põldude jäänused, linnused, asulakohad jne. Kasutatakse ka rahva luulet, kuna mõni rahva luule on nii vana, et saab midagi uut teada. 9. Kiviaeg Kiviaeg oli umbes 9000-1800 eKr. Sellel ajal tehti enamus riistu kivist. Asulakohad tehti enamsti mingi veekogu äarde, et kala püüda ja loomi küttida. Elati kogukondadena, kus oli umbes 15-30 liiget. Parim kivi riistade tegemiseks oli tulekivi, kuid seda oli vähe saada. Hilisemal kiviajal tuli ka
· Sellest valmistatakse ka rituaalseid toite. Püha rist: kuidas lugeda risti ? · Kivi ristid on seotud rahvapärase õigeusu kommetega. Neid riietatakse, nende juures palvetakse , tuuakse ande jms · Ristidel on lihtsustatult ja lühidalt Kristuse kannatuslugu. Rahvapärane õigeuks · Akna raamid on sp värvitud siniseks, kuna sinine värv näitab pääsemist , vabanemist vms. · Pühakute kujud kalmistu väravas. · Kalmistud o SETUMAA -miks peavad seal olema lauad ja toolid ? Jäetakse neile süüa, et nendega rahusõlmida, et nad tüütama ei tuleks. No muidugi ennem süüakse nendega koos. Sünteetiline mälestus, ikoonide asemel portreed o MORDOVA- nii kaua kui rist püsib, on seotud see koht lahkunuga. Kui rist kukub ja laguneb, siis on hing jätnud lõplikult selle koha maha ning siis võib uue inimese peale matta
Päritolu: Lõuna-Euroopa ja Lõuna-Eesti Nöörkeraamika ( 3000 eKr) Savinõusid ilustati nöörijäljenditega, mis andiski nöörkeraamikale aluse, teiseks iseloomutunnuseks oli venet. See kultuur ulatus idas Volga ja Lääne Reini jõeni, lõunas peaaegu Alpideni. Tegeldi loomakasvatusega(kits, lambad, veised ,sead), viljakasvatusega(oder, nisu, kaer),kalastuse ja küttimisega. Nad ei püsinud paigal, nad rändasid ringi ,et leida paremaid põllumaid ja karjamaid. Matmiskombed: kalmistud rajati asulast väljapoole veidi kõrgemale künkale, surnud pandi haudadesse kägarasse mõlemad käed pea alla, arvatakse et nad sidusid surnuid kinni, sest kartsid neid. Eelrooma rauaaeg(500eKr-50pKr)-Rauast tööriistad olid tugevamad, kui pronksist. Jätkusid pronksiaegsed traditsioonid, maeti kivikirstkalmetesse, tehti lohukive, valmistati samu tööriistu. Hakkasid levima uued põllusüsteemid, teistsugused kalmed , ajutiselt kasutatavad linnused, rauasulatuskohad
võimalus? pandi kaasa Kivitöötlemisoskused mingi tööriist või täiendusid. ehe. Kaunistatud kammi meenutava templiga Savinõud, venet e. NEOLIITIKUM paati meenutavad 1.Loomakasvatus Hakati rajama Kalmistud rajati Nöörkeraamika väga hoolikalt lihvitud (kitsed, lambad, sead, elupaiku asulatest e. venekirveste sissepuuritud veised) kaugemale väljapoole kultuur al 2000 silmaaukudega 2.Maaviljelus suurematest kõrgematele eKr kivikirved. Neolootiline veekogudest. küngastele. Siledapõhjalised revolutsioon st
Usund austas loodusjõude, mis võisid olla personifitseeritud emajumalannas. Emajumalannadeks peetakse kultuuri alalt leitud arvukaid väikeseid naisekujukesi, kellel sageli rõhutatud suguorganeid. Emajumalanna: üheaegselt nii elu andja kui võtja. Paelkeraamika kultuuris maeti naisi ja lapsi sageli eluhoonete põranda alla. Täiskasvanud mehi niimoodi ei maetud. Põrandate alla maeti kuni u 4000 eKr. Kultuuri läänerühmas tulid aga juba u 5000 eKr kasutusele eraldiseisvad kalmistud. Kalmistud asulakohtade lähedal ent mitte päris juures. Ühte kalmistusse maeti 20200 inimest ning need olid kalmistul rühmitatud ilmselt sugulaste rühmadena. Kalmistustesse maeti igaealisi mehi ja naisi. Kasutati nii laiba- kui põletusmatust, viimast siiski oluliselt vähem. Surnud maeti maahaudadesse peamiselt kägardatult. Hauad olid seest vooderdatud kivide või 6 savikihiga. Panused erinesid nii sooti kui vanuseti
1. Kui vana on ja kus asub vanim teadaolev asulakoht Eestis? 2p 1967 avastati Pulli asukoht (IX aastatuhande algusest eKr) 2. Millised allikad muinasaja kohta on meieni jõudnud? Kas kirjalikud või esemelised? Too näiteid. 3p Kirjalikud materjalid praktiliselt puuduvad Kust saame infot: tööristad, relvad, ehted jne. Saame teadmisi ka peamiselt inimeste rajatu või mahajäetu põhjal (asukohad, linnused. Kalmistud, ohverdamiskohad, põldude jäänused, metallitöötlemiskohad.) Nt: KundaLämmasmäe asula, 11. sajandi Saksamaal vermitud münt muutus kaela ehteks. 3. Nimeta kolm peamist muinasaja perioodi 3p Kiviaeg, pronksiaeg ja vanem rauaaeg, keskmine rauaaeg ja viikingiaeg 4. Miks kasvab alates varauusajast hüppeliselt kirjalike allikate arv? 1p Sest et leiutati trükikunsti, võim bürokratiseerus, levis kirjaoskus. 5. Miks rajati kiviaegsed asulad suuremate veekogude äärde? 2p