vahemik, mida seda tüüpi mõõteriist saab mõõta. Teistsugused seadmed kasutavad piesoelektrilisi materjale, mille pind muutub laetuks, kui neid venitada või kokku suruda. JÕU MÕÕTMINE 10.02.14 Enamikel juhtudel kutsuvad mitu ühel ja samal ajal rakendatud jõudu esile mõju, mis näib olevat ühe jõu tulemus. Kujutleme jõe peal paadis vaikselt istuvat aerutajat. Paat ujub, sest selle kaal on tasakaalustatud paadi tõstejõuga. Aerutaja kaal on vastavuses istme reaktsioonijõuga. Kui miski ei liigu, siis ükski nendest jõududest ei tee tööd. Kui aerutaja haarab aerud ja tõmbab nendega, siis aerulabad suruvad vastu vett. See tegevus loob reaktsioonijõu, mis tõukab paati edasi. Samal ajal toimib liikumisele vastassuunas hõõrdumisjõud. Paadi kiirenemine või pidurdumine tuleneb aerude tõukejõu ja hõõrdumisjõu vahest. KOMBINEERITUD JÕUD
· Täitsin kapillaari tihedalt u 3 mm ulatuses lastes kapilaaril kinnine ots ees läbi klaastoru kukkuda. · Asetasin kapilaari vastavasse apparaati ja umbes 20° enne eeldatavat sulamistemperatuuri tõstin temperatuuri aeglaselt. · Esimene sula tilk ainet tekkis 93,2°C juures ja kogu aine oli sulanud 95,3° juures. · Arvutasin saagise. Arvutused, eksperimendi analüüs, järeldused Ainet algselt: 0,5g Petri tassi kaal: 24,592g Petri tassi kaal koos saadud ainega: 25,013g Saadud aine kaal: 25,013-24,592=0,421g Saagis: 0,5/0,421·100%=84,2% Järeldus: suure saagise tõttu on ümberkristalliseerimine effektiivne meetod tahkete ainete puhastamiseks. Sulamistemperatuurid: eeldatavad 94,43-95,08C°, saadud 93,2-95,3°C Järeldus: Väikesed temperatuurierinevused võivad tuleneda mõõtmisveast või polnud aine piisavalt kuiv, saadud tulemus on siiski väga lähedane eeldatule, seega võime järeldada, et saadud aine on üsna puhas.
Ning kummalegi kehale mõjuvad jõud on absoluut väärtuselt võrdsed ja vastassuunalised. Inerts on nähtus, kus kehad püüavad oma liikumiskiirust säilitada. Keha inertsuse mõõduks on mass. Massi saab võrrelda kaalumise teel või vastastikmõju teel. Inertsiaalne taustsüsteem on taustsüsteem, kus kehtivad Newtoni 1. Seadus ja teised mehaanika seadused. Kontsentratsioon- osakeste arv ruumala ühikus. Elastsusjõud on keha kuju muutumisel ehk deformeerumisel tekkiv jõud. Keha kaal on jõud, millega keha oma külgetõmbe tõttu rõhub alusele või venitab riputusvahendit. Kuidas arvutatakse liugehõõrdejõudu? valem + selgitus . Fh= μ *N Fh-hõõrdejõud μ -hõõrdetegur N – rõhumisjõud See valem näitab, et kui palju mõjub jõud kehale kui ta liigub mööda pinda ning see jõud on suunatud liikumisele vastassuunas Impulsi jäävuse seadus – suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastasikmõjul jääv
nendega kasvõi kuidagigi sarnane olla. Sõbrad, vanemad, tuttavad- kõik nad ütlesid mulle, et minu kehal pole midagi viga ja et ma pean ennast aksepteerima sellisina nagu ma olen. Loomulikult ma ei kuulanud neid ja alustasin dieediga ning tugeva treeninuga . Algkaal oli 60kg ja eesmärgiks oli kaaluda 55kg juuni lõpuks, et reisiks ja põhikooli lõpetamiseks ilus keha oleks. Sõin kolm korda päevas, nii et kõht ikka täis oleks ja kaal hakkaski vaikselt langema. Mai lõpus läksin tööle, kus töötasin igapäev teenindajana, et raha koguda oma reisi jaoks Kreeka. Igaüks teab, et teenindaja töö on väga raske ning päeva lõpuks ainuke soov, mis inimesel on, on magada. Ükshetk hakkasin märkama, et pole enam aega süüa. Iga hommik käisin jooksmas ja jõusaalis, peale seda sõin kiiresti paar puuvilja ja läksin tööle. Tööl sõin ma tavaliselt natuke salatit koos õuna või banaaniga
tuntakse maailmas umbes 38 000 vähiliiki, Eestis on neid kirjeldatud 326 liiki ning liikide arvukuselt on nad meie looduses putukate järel teised. Välisehitus · Hingamiselundid - lõpused. · Pea küljes kaks paari tundlaid. · Keha koosneb 16-20 lülist. · Keha koosneb kolmest osast peast, rindmikust ja tagakehast. · Vähilaadsete pikkus jääb umbes 0,1 millimeetrist 60 sentimeetrini. Maksimaalne kaal on 20 kg. Sigimine ja areng · Vähid on üldjuhul lahksugulised loomad. Reburikastest munadest väljunud vastsed arenevad moondega. Vähkide seas esineb nii täis- kui vaegmoondega arengut. Metoodiline liigitus · Alamvähid on mõõtmetelt väiksemad ja ehituselt veidi lihtsamad, nt: Tõruvähid, sõudikud,
Kriitiliseks loetakse kehakaalu 4749 k g. Anorektiku meelest tuleb kaaluda võimalikult vähe. Ja enda meelest ei kaalu ta kunagi piisavalt vähe. Fred Nääs 10.01.13 Anorektikud 3 Fred Nääs 10.01.13 Anoreksia sagedus koolitüdrukutel 4 Kaal Rahulolu Kaaluga 31% rahul Alakaalulised Ei ole 50% 50% Normaalkaal kaaluga ulised
läikega. · Kiivitaja pesitseb madala taimestikuga avamaastikes nt: põldudel, rohumaadel ja soodes. · Kiivitaja toiduks on selgrootud putukate valmikud ja vastsed, limused. · Kiivitajat on nimetatud tema iseloomuliku häälitsuse ning agressiivse käitumise järgi. Pöialpoiss Regulus Regulus · Pöialpoiss on Eesti ja Euroopa väikseim linnuliik. · Kehapikkus on 9 cm, kaal 47 g. · Elupaigana eeslistab pöialpoiss kuusikuid. · Pöialpoiss toitub putukatest. Kuldnokk Sturnus vulgaris · Kuldnokk on musta läikiva sulestikuga mida katavad väikesed valged tähnid. Kehapikkus on 2123 cm, kaal 6580 g. · Kuldnokk tarvitab nii loomset (putukad ja nende vastsed, ussid, teod jt. selgrootud) kui taimset toitu (seemned, marjad, taimepungad). Pesitsusajal on valdavalt loomtoiduline.
- Patenteeritud puuride kiirkinnitussüsteem - Patenteeritud automaatne spindli lukustuse mehhanism - Soonesaag (0°/90°) - Peaspindel 9 kW - 8-kohaline tööriistamagasin ja lõikeinstrumentide etteandeüksus - Kaks Z-telge - Tarkvarapakett - Komplekt lõikeinstrumente "Starter Kit" - Energiasäästu pakett Tehniline informatsioon Töödeldava detaili pikkus 3130 mm Töödeldava detaili laius 1250 mm Töödeldava detaili paksus 100 mm Pendeltöötluse laius 1000 mm Seadme kaal ca 3700 kg Installeeritud võimsus 17,5 kW Omadused CNC-töötlemiskeskus köögi-, kontori- ja täispuitmööbli ning siseuste valmistamiseks. Eelised - Eestikeelne programm - Freesimisulatus Y-telje suunal 1550 mm - Vektorkiirus X/Y teljel 80 m/min - Laserkiire juhtimisel vabalt positsioneeritavad vaakumtallad - Standardvarustuses 24 vaakumtalda - Standardvarustuses teine rida detailide sõrm 0-punkte - Kõigi piirajate elektrooniline järelevalve
Jaanalind Jaanalinnud on suurimad lennuvõimetud linnud maailmas. Jaanalindude areaal hõlmab Aafrika, Araabia ja muud Edela-Aasia piirkonnad. Hiljuti olla jaanalinde elanud ka Sise- Aasias. Täiskasvanud isalind võib kasvada kuni 2,5 meetri kõrguseks ning kaaluda 130-150 kg. Jaanalinnu tibu kaalub koorudes umbes 1 kg ja on 20-30 cm kõrgune. Tibud kasvavad esimese kaheksa kuu jooksul ligi 10 cm kuus. Esimese eluaasta lõpuks tõuseb nende kaal umbes 100 kilogrammini. Isalinnu sulestik on must, valge saba ja tiivaotstega. Emalinnud on kasvult väiksemad ning sulestik on ühtlaselt hall. Täiskasvanud isalind saavutab suguküpsuse 34 aastaselt, emalind 6 kuud varem. Jaanalinnu eluiga farmides on keskmiselt 60 aastat. Hoolimata sellest, et jaanalind on lennuvõimetu, on tal suured ja tugevad tiivad. Tiibasid kasutab lind paaritumisrituaalide juures ning laiali löödud tiivad annavad märku linnu ärritusest
Toereaktsioon N=F=mg N=-mg Fv-Fh=0 Fr=Fv-Fh Impulss Newoni II seadus N II seadus-füüsikaline suurus on keha massi ja kiiruse korrutist p=mv 1kgm÷s N II seadus (a=)F÷m=v-v0÷t Ft=mv-mv0 Ft= mv Keha impulssi muut on võrdeline jõu ja selle mõjumis aja korrutisega Impulsi jäävuse seadus m1v1+m2v2=m1v1'+m2v2' R=6,4103 M=61024 Keha kaal Kaalu jõuühik Newton Tähis P=mg Keha kaal = raskusjõuga, kui keha on paigal P=m(g+a) Elastsusjõud Tekib kehade deformeerumisel. See on jõud mis püüab keha kuju taastada Deformatsiooni liigid: 1)Tõmme 2)Surve deformatsioon 3)Paindedeformatsioon 4)Vöäände deformatsioon 5)Nihke deformatsioon Hooke'I seadus Fe=k l Fe=elastsusjõud k-jäikus 1N÷m -deformatsiooni suurus(delta l) Fr=Fe-mg
Dana Makejenko KS14 Kehamassiindeks (KMI) Kaal, kg: 55 Pikkus, cm: 158 Minu kehamassiindeks: 22.03 Kehamassiindeksi (KMI) vahemikud täiskasvanutele <18,5 alakaaluline 18,5-24,9 normaalkaal 25-29,9 ülekaal 30-34,9 rasvumise I aste 35-39,9 rasvumise II aste >40 rasvumise III aste Täpse energiasoovituse kalkulaator Sugu: naine Vanus, a: 35 Kaal, kg: 55 Pikkus, cm: 158 Aktiivsus, h (kokku 24h) Puhkamine: 8 magamine, lamamine Väga väike: 14 tegevused istudes ja seistes, autojuhtimine, kontoritöö, õmblemine, triikimine, söögivalmistamine, kaardimängimine, muusikainstrumendil mängimine Väike: 2 jalutamine 4-5 km/h, töö garaažis ning elektriliste tööriistadega, puutöö, töö
· paelad; · pits ja pitsist tooted; · nöörid; · vihmavarjud. Otstarbelt jaotatakse niidid: · õmblus; · tikkimis; · heegel; · nõelumisniitideks. Niitide markeeringus on ära näidatud: · koostis; · niidi jämedust väljendav number; · metraaz; · kaal grammides(tikkimis ja heegelniidi puhul). · tootja logo või nimi; Lõngad võivad olla valmistatud: · täisvillastena; · puuvillastena; · poolvillastena; · sünteetilistena. · segakiulistena; Lõngad tulevad müügile tokkides, kerades. Lõngadele on kohustuslikus korras markeeritud järgmised näitajad: · kiudaineline koostis · varraste vajalik jämedus; %des;
Valasin resoolvaigu kolbi ja kallasin peale etanooli ja benseeni segu. Toatemperatuuril jahtunud vaiku kasutasime paberi immutamiseks. Eelnevalt määrasime kuivjäägi, milleks oli 64,3% ja murdumisnäitaja, milleks oli 1,452. 3.Immutataud paberi valmistamine resoolvaigu baasil Töövahendid: Immutusvann,klaaspulgad,kuivatuskapp Kasutatavad materjalid : Resoolvaik[50% 25g,paber(filterpaber)25g] Töö käik : Lõikasin paberist katsekehad mõõdus 20 x100 mm, kaalusin need, ühe lehe kaal oli 0,25 g ja 10 lehe kaal oli 2,50 g. Seejärel immutasin need lakiga. Järgmisena panin puitplaadile esimeseks leheks immutamata paberi ja seejärel 8 immutatud lehte.Nnende peale panin veel ühe immutamata lehe ja kõige peale puitplaadi. Peale immutamist hoidsin katsekeha 90 minutit tõmbekapis ja seejärel 110 kraadi juures kuivatuskapis. Välja võttes lasin katsekehal natuke aega seista ning kaalusin uuesti. Uueks kaaluks oli 4,95 g ja kaalusin, et sideainet oleks 50% kaalust.
Olümpiastiili poksijad võistlevad olümpiapoksi reeglite järgi, mis on ühtsed kogu maailmas ja mille täitmise eest vastutavad AIBA (Olümpiastiili Poksi Rahvusvaheline Poksiliit, ühendab üle 200 rahvusföderatsiooni ja 5 kontinentaalföderatsiooni), kui katuseorganisatsioon ja eri kontinentide poksiliidud. Euroopas on selliseks kontinentaalseks poksiliiduks EABA (Euroopa Olümpiastiili Poksiliit), mis omakorda ühendab rohkem kui 45 riigi poksiliitu). Kaalukategooria Kaal Helveskaal kuni 48 kg Kärbeskaal 4851 kg Kukk-kaal 5154 kg Sulgkaal 5457 kg Kergekaal 5760 kg I kergkeskkaal 6064 kg II kergkeskkaal 6469 kg Keskkaal 6975 kg Poolraskekaal 7581 kg Raskekaal 8191 kg Üliraskekaal Üle 91 kg Olümpiastiili poksis matsi kestvus meeste täiskasvanute vanusegrupis on 4 kaheminutilist raundi.
Joon.1. Suurimate hammas-ja kiusvaalade suuruse võrdlus. Sinivaal (kiusvaal) Sinivaal Suurim loom maakeral Planktontoidulised vaalad on üldjuhul suured loomad. Igas keeles tähendab sõna ,,vaal" - suur. Suurte vaalade mõõtmed ülitavad ükskõik millise senieksisteerinud looma omad. Kunagise hiiglase dinosauruse kaal oli vähem kui veerand tänapäevase sinivaala omast. Suurim teadaolev sinivaal oli 33 m pikk, seega sama pikk kui tänapäeva reisilennuk Boeing 737. Kaal arvatakse sinivaala olevat 150-200 tonni, see on rohkem kui 30-nel aafrika elevandil, kes on suurim tänapäeva maismaaloom. Süda kaalub tal üle poole tonni, südame veresoonte läbimõõt on umbes 30cm, aordid on nagu vihmaveetorud. Kopsud mahutavad kuni 14 m3 õhku, see on väikese toa maht
kiiged jm), kontrollides oma keha ning koordinatsiooni. 6. Loovuse areng. Laps katsetab erinevate värvidega maalimist ja erinevate vahenditega joonistamist, kujukeste voolimist, tantsib, valmistab voltides või kleepides lihtsaid käsitööesemeid, jutustab lugusid, laulab. [Viide : http://www.hm.ee/index.php?046326 ja http://www.katye.planet.ee/cms1/cmsimple3_0/?Eluperioodid_1:Koolieelikuiga ] 3-aastane laps POISID - kaal 13kg 20kg (statistiline keskmine 15kg) - pikkus 88cm 104cm (statistiline keskmine 97cm) TÜDRUKUD - kaal 12kg 18kg (statistiline keskmine 14kg) - pikkus 88cm 103cm (statistiline keskmine 96cm) Kolmene laps on suur humorist, ja seda laadi rahval on teatavasti kalduvus üle piiri minna asjadega, mis ehk parematesse salongidesse eriti ei sobi. Kolmene laps sööstab ohjeldamatu rõõmuga nn pissi-kaka perioodi
2 kõht hõbedased. Ta on nii suuruselt, välimuselt kui ka teiste tunnuste poolest varieeruv liik. Meie rääbistest on kõige suuremad Saadjärves elutsevad, väiksemad aga Võrtsjärve rääbised. MERISIIG. (keha sale, suu alaseisune) Merisiig on saleda kehakujuga, hõbedane, valge kõhuga ja väikese peaga kala. Täiskasvanuna on ta kehapikkus 30...50 cm ning kaal 0,7...2 kg. Ta on üsna tavaline kala, kes asustab kogu Läänemerd. Eestis elab siig erineva sagedusega kõikides rannikuvetes ning Pärnu ja Narva jões . Merisiig on külma ja selge vee elanik, kes elutseb vähese soolsusega merelahtedes ning jõgede suudmetes. PEIPSI SIIG.(keha jäsakam, kui eelmisel, suu otseseisus) PELED. (keha kõrgem , kui siigadel kõhuuim peaaegu kohakuti seljauimega) HARJUS. (seljauim pikk ja kõrge)
Jõud iseloomustab ühe keha mõju teisele kehale. Tähis on F, Ühik on 1N. Jõud põhjustab keha kiiruse muutuse. Jõud, millega kaks keha üksteist mõjutavad, on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. Jõud mõjub alati teatud kindlas suunas. 1 njuuton on selline jõud, mis annab kehale massiga 1 kg kiirenduse 1m/s2 . Mehaanikas puutume kokku: · Gravitatsioonijõuga - erijuht raskusjud · Hõõrdejõuga · Elastsusjõuga - erijuht kaal JÕU ÜHIKUKS SI-süsteemis on 1 njuuton. See ühik on tuletatud Newtoni II seadusest F = ma F jõud 1J m keha mass 1kg a kiirendus 1m/s2 1N = 1kg * 1m/s2 1 njuuton on selline jõud, mis annab kehale massiga 1 kg kiirenduse 1m/s2 . RASKUSJÕUD Raskusjõuks nimetatakse Maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale mõjuvat gravitatsioonijõudu.
asustusega piirkondadesse. Transport peab suutma teenindada oma klientuuri nii, et hoida ära ettevõtete töö seiskumise Transport peab suutma vedada suhteliselt väikesi kaubakoguseid väikeste intervallide tagant kooskõlas klientide muutuvate nõudmistega. - juurdeveosageduse kindlustamine - optimaalsete veotingimuste tagamine - kaupade säilimise kindlustamine 6.4 Mõjutegurid Netokaal puhaskaal pakendita Brutokaal kaal pakendiga Mahukaal veose ruumalaühiku (m³) kaal (333kg) Arvestuslik kaal kaalu, ruumala ja kujuga veoseid ühele universaalsele suurusele taandav mõiste Laadimismeeter(ldm) lastiruumi ruumala selle pikkuse jooksva meetri ulatuses (1850kg) Saadetis saatjalt (lähtekoht) saajale (sihtkoht) ühe veokirjaga saadetud kaup, mis on laaditud ühte sõidukisse. Osakoorem 2500 kg ja rohkem
mm F=G 1 2 2 r F jõud m1m2 kehade massid r kehadevaheline kaugus N m2 G gravitatsioonikonstant ( 6,7 10 -11 ) kg 2 7. Keha kaal - jõud, millega keha rõhub alusele või venitab riputusvahendit. Kaalu tähis on P, ühik 1 N. Arvuliselt on kaal võrdne raskusjõuga. Erinevus seisneb selles, et raskusjõud mõjub kehale, kaal mõjutab teisi kehi. 8. Kaalutus - keha kaal on null ehk puudub, näiteks keha kaaluta olekus. 9. Deformatsioon - keha kuju või ruumala muutus välise jõu mõjul. Kui keha kuju ja ruumala taastub, siis on tegemist elastse deformatsiooniga. Kui keha kuju või ruumala ei
62679 0.00128 Error 1.08625 6 0.181042 Total 33.7131 11 F crit 4.757063 5.143253 Näide 5.8. Pauska seemlas korraldati katse, kus ühe ja sama klooni kuusepoogendeid väetati lämm fosforväetisega (P) ja täisväetisega (NPK). Kontrollala ei väetatud. Kahel järjestikusel käbiaastal: 1989/90 ja 1992/93 korjati iga väetamisvariandiga alal seitsmel poog ja leiti iga puu keskmine käbi kaal grammides. N P NPK Kontroll 1989/90 28.2 28 27 26.1 28.6 26.9 28.3 28.2 17.7 26.5 29.2 29.8 28.1 24.2 23.2 30.6 29 21.6 26.4 20 30.5 23.9 23.4 20.2 25.1 26.2 22.5 21.4
Panthera tigris altaica Kutsutakse veel ka ussuuri, mandzuuria, kirde-hiina tiiger. Elab põhiliselt kääbustamme-, kase- ja okaspuumetsades Venemaal Kaug- Idas. Mõned selle alamliigi esindajad asustavad ka Hiina kirde- ja Põhja- Korea põhjaosa. Arvatakse, et umbes 360-406 amuuri tiigrit elab vabaduses ja u. 500-600 loomaaedades. Suurim teistest alamliikidest. Isase tiigri pikkus peast sabani on kuskil 3,3 m ja kaal küünib kuni 300 kilogrammini. Emased tiigrid on väiksemad, pikkus u. 2,6 m ja kaal 100-160 kg. Amuuri tiigri oranz värvus on kahvatum kui teistel alamliikidel, tema triibud on laiemate vahedega ja sagedamini pruunid kui mustad, rind ja kõhualune on valged ning tihedad valged karvad on ka rüüsina ümber kaela. Põhilised saakloomad on põdrad ja metssead. Kuna saakloomad sessoonselt rändavad, on ka amuuri tiigri
Joogiks pakutakse kõrvale sidrunivett ning karastusjooke omal soovil (Coca-cola, Fanta, Sprite) Desserdiks Flan Magustoidu kõrvale karastusjook, kohv või tee 10 Joonis 2 Flan Joonis 3 Fajatad 11 2.4 Kalkulatsioonikaardid TOIDU GUACAMOLE NIMETUS CHIPSIDEGA portsjoni kaal 1149//949/20 g 0 valmistatavaid portsjoneid kokku 2 Retsepti kaal jrk.nr Toiduained Ühik 1 bruto Kao % 1 Avokaado kg 0,300 2 Tomat kg 0,200 3 Sibul kg 0,050
....................................................................................................4 1.1Juuksevärvus...............................................................................................................4 1.2Nahavärvus..................................................................................................................4 1.3Silmavärvus.................................................................................................................4 2.Kasv ja kaal...................................................................................................................5 3.Peaaju maht...................................................................................................................5 4.Vaimsed võimed............................................................................................................6 5.Inimrass.....................................................................................................................
Mehaanika kordamine 1. Mida näitab jõud ja mis on selle ühik? V: Jõud näitab, kui tugevasti keha osaleb vastastikmõjus. Ühik on 1N 2. Mida näitab kaal ja millest see sõltub? V: Kaal näitab, kui suure jõuga mõjutab keha enda all olevat pinda või riputusvahendit. Kaal sõltub keha massist, gravitatsioonijõust ja keha kiirendusest. 3. Mis on kaalutus? V: Kaalutus e. kaaluta olek kui keha liigub Maa poole kiirendusega g või kui keha ei mõjuta ei alust ega riputusvahendit. 4. Mis on raskusjõud? V: Raskusjõud on gravittsiooni jõud, millega mis tahes taevakeha tõmbab enda poole enda läheduses asuvid kehi. 5. Newtoni seadused. V: 1. Seadus: vastastikmõju puudumisel või vastasmõjude
toidu segamine 4. mälumine 5. neelamine 6. maitsetundlikkus 8. Nimetage süljenäärmed ja nende juhade avanemiskohad Kõrvasüljenääre kaalub u.30 grammi, asub mõlemal pool nägu, välisest kuulmekäigust eespool ja all. Juha avaneb 1 suhu teise ülemise molaari (purihamba) piirkonnas suuesikusse. (Ala)lõuaalune nääre kaal u.15g., asub mõlemal pool nägu alalõualuu nurga all, suupõhjalihastest allpool. Juha avaneb suupõhjas keelealusel lihakesel. Keelealune nääre kaal u.5g., asub suupõhjas limaskesta all, suupõhjalihastest ülevalpool, tal on palju väikeseid juhasid mis avanevad suupõhja keelealusel kurrul. Kui palju toodetakse ööpäevas sülge? 1,5L 9. Milliste toitainete lõhustumine algab sülje toimel? Süsivesikud 10. Neelu asend
Kaur Aare Saar Karl Kiur Saar Välimus · Euroopa naaritsal on ühtlane ja tihe pruun karvastik · Tal on tömp saba · Erinevalt mingist e. Ameerika naaritsast on tal valged mokad ja alalõug · Ta on poolveeloom ja tal on arenenud ujulestad (tagajäsemetel natuke rohkem kui esijäsemetel) · Tal on natuke lapik pea · Tema tüvepikkus on 3243 cm Välimus · Sabapikkus 1219cm · Kaal 0,51 kg · Euroopa naarits on peaaegu hävimisohus ja ühtlasi haruldasim loom Eestis · Teda hävitab ameerika naarits, keda toodi 20. saj. algul hulgaliselt Euroopasse · Ta on kantud Punasesse Raamatusse ja kuulub Eestis 1. kategooria looduskaitse alla Elukoht · Ta on poolveeloom ja ta elutseb jõgedekallastel · Ta on kohastunud vees ujumiseks ja on osav ujuja nii vee all kui ka peal · Ta eelistab väga puhtaveelisi
Negatiivne Kaal ei lange Tagada piisav Kaal ei lange kaaluiive, mis on enam ja hakkab energiarikas toit enam 1 . tingitud tasapisi tõusma 1. Jälgida kaalu elunädala lõpuks enneaegsest elunädala lõpuks 06.10.14 sünnist ning imemise oskuse puudumisest ning väljendub kaalulanguses. Infektsioonioht, Infektsiooni ei teki Jälgida kanüüli ja Infektsiooni ei teki mis on tingitud haiglas viibitud aja sondi ümbrust haiglas oldud aja
liha keeduleem 2-3 PORTSJONITE SOOVITAVAD VÄLJATULEKUD ÜHELE SÖÖJALE Portsjoni väljatulek ühe sööja kohta on tihedalt seotud korraga söödavate roogade arvuga. Kui süüakse korraga üks roog, siis on selle roa väljatulek tunduvalt suurem sellest, kui süüakse seda rooga kolme- või enamakäigulise lõuna kooseisus. Nimetus kaal g Eelroad: liha, kala, vähjalised 60-150 köögiviljad 80-100 segasalatid 150-200 toorsalatid 80-100 supid 150-200 puljongid 150-200 puljongi sees serveeritav lisand 30-50
4 2.KALKULATSIOONIKAARDID 2.1 Koorene Bostoni salatist valmistatud supp peekonikrutoonidega portsjoni kaal 150 g valmistatavaid portsjoneid kokku 2 Hind 20% Retsepti kaal Valmistamise kaal ta Ühiku Retsepti Kao % Toiduained Ühik 1 bruto 1 neto x bruto x neto hind h 10 mugulsibul kg 0,023 0,010 0,046 0,020 5,95 kr 0,14 kr 2 või kg 0,006 0,005 0,012 0,010 80,81 kr 0,48 kr
14 390 30 7,2 0,58 0,008 3750000 59272,500 0,03644 15 420 30 7,3 0,58 0,008 3750000 59272,500 0,03695 Tabel 3. Filterkoogi eritakistuse leidmine kook1 kook2 Filterkoogi kaal Mkook (g) 842 923 Märja proovi kaal Mm (g) 43,8 22,6 Kuiva proovi kaal Mk (g) 20,1 18,2 Filterkoogi niiskussisaldus z (%) 54,10958904 19,46902655
kaloreid kui süües sama hulga toitu kolme suurema söögikorrana. Alustamine Kõigepealt vaatasin ma ennast ilma riieteta hoolikalt läbi. Leides kumerusi valedel kohtadel, ütlesin endale, et varsti on neist järel vaid mälestused. Järgmiseks kaalusin end. Otsisin välja oma vanu pükse, mis on pisut kitsas. Riputasin see nähtavale kohale, nii et igal nõrkushetkel näeksin seda seal rippumas ja uuesti kandmist ootamas. Normkaalude tabel naistele Kaal (kg) 38 44,5 51 57 63,5 70 76,5 83 89 95,5 182 1- alakaal 1 2 3 180 2- normaalkaal 177 3- ülekaal 175 Pikkus(cm) 172 170 167 165 162 See tabel näitab, kas naise praegune kaal on vastavuses pikkusega. Mina olen 175cm pikk ja mu kaal on 68kg. Kui vaadata seda tabelit, siis minu kaal on normis vastavalt mu pikkusele kuid ikkagi tahan
Otsseisuse laia suu tipp ulatub turval silma keskpunktiga samale joonele ja ninaavad on silmnähtavalt lähemal silmadele kui ninamiku tipule. (I) Säinas (Leuciscus idus) Kasvab 3050 cm pikkuseks. Külgedelt on värvuselt hõbedane, selg mustjasrohekas, valge kõhualusega, osad uimed on punakat värvi. äinas elutseb nõrga vooluga jõgedes ja järvedes, samuti leidub teda riimveelises rannikumeres. (I) Tõugjas (Aspius aspius) Suurus on tavaliselt kuni 80 cm (max 120 cm), kaal kuni 12 kg.Tõugjas elutseb suuremates mageveelistes vooluveekogudes ja järvedes. (I) Roosärg (Scardinius erythrophthalmus) Suurus on tavaliselt 2030 cm (maksimaalselt kuni 50 cm) ja raskus 250300 g (maksimaalselt 23 kg). Keha on suhteliselt kõrge, suu ülaseisune, värvuselt on selg hallikasroheline kuni pruunikasroheline, küljed kuldkollaka läikega, kõhu alune hõbedaselt hele. Uimed on orantsi kuni punaka tooniga. (I)
.............................................................. 15 13.1 Sprotipasteet 160 g..............................................................15 13.2 Kalapasteet Laine 160 g....................................................15 14. Kasutatud materjal.................................................................16 3 1. Kanalihakonservid 1.1 Frank Pott - Hautatud kanaliha 240 g Toote kaal 240 g Portsjonite arv 2 Säilivusaeg 2 aastat Säilivustemperatuur +0...+25°C Kanalihamass (55%), joogivesi, kananahk, porgand, sibul, keedusool (max.1,3%), maitseained, suhkur, säilitusaine E250. 100 grammi toodet sisaldab: Energiat 152 kcal Valke 11 g Rasvu 12 g Süsivesikuid 0 g 1.2 Maag - Naturaalne kanaliha omas mahlas 240 g Toote kaal 240 Portsjonite arv 2 Säilivusaeg 3 aastat Säilivustemperatuur +0...+25°C Kanaliha (85%), joogivesi, sibul,
töötamise aeg ja suureneb energiakulu. 7 2 KASSASÜSTEEM Kassad ja kassasüsteemid on kujunenud tänapäeva jaekaubanduse lahutamatuks oasaks. Kassasüsteemis kasutatakse erinevaid lisaseadmeid. Need on ühendatud kassasüsteemiga ja võimaldavad klientide mugavat ja kiiret teenindamist. Kasutusel on Riisipere kaupluses peamiselt: kassad (2 tükki); kaalud (2 tükki) üks kaal kassaga ühenduses, teine kaal väljastab ainult etiketti; vöötkoodilugejad (3 tükki) ribakoodilugejad 2 tükki, 1 käpplugeja; makseterminaal (2 tükki); seade paberraha kontrollimiseks; (http://lvrkk.ee/kristiina/Liina_Maasik/kassad/kassa_lisaseadmed.html) 8 2.1 Ohutusjuhend kaalule Loe põhjalikult läbi seadme kasutusjuhend ja ohutusjuhend enne tööle asumist!
Leemurid Nimetus: katta Liikide arv: 1 Sugukond: Lemuridae Selts: Primates (esikloomad) Tüvepikkus: 39-46 cm (lisaks kuni 60 cm saba) Täiskasvanu kaal: 2,3-3,5 kg Levik: Lõuna-Madagaskar Elupaik: troopikametsa puudel, osaliselt maapinnal kõrges rohus Toit: puuviljad, lehed, muud taimeosad, harvemini putukad, linnumunad Ühiskondlik struktuur: 5-20 (kuni 24-26) liikmelised rühmad emaste juhtimisel; isased liiguvad rühmade vahet. Emased rühmast ei lahku. Tiinus: 4-5 kuud Poegi tiinuse kohta: 1-2 Sünnikaal: 70-80 g (harva 50-60 g) Eluiga: kuni 27 aastat (mustleemur Londoni loomaaias)
päikese eest. Öösel tuleb ta kaldale ümberkaudsete rohumaade värskeid taimi sööma. Suurele kogule vaatamata on jõehobu ka maismaal kiire. Jõehobu tohutu suured alumised silmahambad on nagu elevandi võhad, need võivad olla kuni meeter pikad. Kihvad on hirmuäratavad relvad, mida isasloomad kasutavad jooksuajal omavahelises võitluses, aga ka ootamatu kallaletungija vastu. Klassifikatsioon : *Selts: sõralised, sugukond: jõehobulased. Pikkus ja kaal : *Keha pikkus kuni 4 m ja kaal võib ulatuda kuni 4 tonnini, millest 200 kg kaalub pea. Eluiga : *Jõehobu elab umbes 50 aastat. Kaitse : *Nii nagu elevanti, on ka jõehobu kütitud tema kihavde (elevandiluu) pärast. Tänapäeval on liik looduskaitse all. Kiirus : *Ta suudab joosta kuni 30 km/h. Eluviis : *Toitumine: jõehobu on herbivoor, ta tuleb öösel kaldale ümberkaudsete jõeluhtade värsket rohtu sööma.
89,816 max = 18 =19,5MPa mis on väiksem kui lubatud max=23 MPa 3,14(3010 -3 )3 [1-( )4 ] 30 Tegelik varutegur S = 0.6*295/19,5=9 mis on suurem kui nõutud varutegur *S+=8 seega sobib. 7. Analüüsida kahe saadud lahenduse erinevusi ning eeliseid ja puudusi Täisvõlli eeliseks on lihtsam valmistamine ja sellest tulenev odavus, puuduseks suurem kaal. Õõnesvõlli eeliseks on kergem kaal, puuduseks raskem valmistamine. Lahendatud ülesande seisukohalt on õõnesvõll minu arvates parem sest peale ümardamist R10" eelisarvudeni, on tegu kergema ja materjali suhtes säästlikuma lahendusega. Samas täisvõlli varutegur on suurem, nii et teatud olukordades võib see parem olla.
Stalagmomeetriga tilkade lugemise meetod põhineb eeldusel, et tilk rebitakse lahti kapillaari külje saab võrdseks pindpinevusjõuga F. Esimeses lähenduses võib seega arvestada, et �= 2���, kus r o kapillaari raadius ja σ on pindpinevus. Täpsemal σ määramisel tuleb arvestada, et tilga katkemine toimub tilga kaelas, mille raadius erin omast. Kui stalagmomeetri ülemise ja alumise märgi vaheline ruumala on V ja tilkade arv selles n, siis ühe V/n ja tilga kaal: �=�/� ��, kus ρ – vedeliku tihedus ja g – raskuskiirendus. Tilga eraldumise momendil P=F ehk �/� / ��2=2���� Mõõtmised sooritatakse sama stalagmomeetriga ka mingi tuntud pindpinevusega vedeliku (selle k suhtes ja uuritava lahuse pindpinevus arvutatakse võrrandite suhtest: �_(�_2 �)=(��_(�_2 �) �)/(�_(�_2 �) 2���) ja �_�=(��_� �)/(�_� 2���),kus x – uuritav lahus. Siit saame, et �_�=�_(�_2
traalnoota , ta ei jõua seda tööle korralikult töölerakendada . Siis saab juba vaadata võrgu osa silma suurust , et ei tuleks liiga väikest kala noota , võrgu osa tuleks just valida vastavalt püügiobjektile . Ujukeid tuleks osta vastavalt joonistele . Ning samas tuleks jälgida seda , et ujukid suudaksid ikkagi traalnooda suud lahtihoida . Ujukeid ostes tuleks jälgida järgmisi parameetmeid läbimõõt mm, ujuvus kN , töösügavus m , ujuki seinapaksus mm , kaal kg , kaal vees 1kg . Ujukeid on olemas erineva värvi ja kujuga . Ning alati võiks olla ühe traalnooda jagu ujukeid olema tagavaraks . Terastross , mida kasutatatakse igasugust tüüpi ujuvvahenditel ja laevadel , valmistatakse kõrge süsinikusisaldusega tsingitud terastraadist . Trossi rooste eest kaitsvad tsinkkatted jagunevad kolme gruppi: kergete töötingimuste, keskmiste töötingimuste, karmide töötingimuste ja merevee jaoks .
g=F/m=GmM/mR² =>g=GM/R²; raskusjõu valem:F=mg;Vabalangemise kiirus maapinnast kõrgemal g1=GM/(R+h)²; Kehakaal on jõud millega keha mõjub alusele või riputusvahendile(j) (Fr=klotsile mõjuv raskusj.; P=klotsi kaal)(j) (P=kuul. kaal; Fr=kuul.-le mõjuv raskusj.) kui alus on maasuhtes paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt siis kehakaal võrdub ervuliselt raskusjõuga. Kui alus liiub kiirendusega siis kal erineb arvuliselt raskusjõust. P=m(g±a) Kiiendusega liikuva kha kaal. Kui a=g,siis P=0(kaaluta olek) Hõõrdejõud tekkib kehade kokkupuutel ja on suunatud piki kokkupuute pinda. Seisuhõõrdej. on alati võrdne ja vastassuunaline kehaleparalleelsele kokupuute pinnaga rakendatud jõuga.(j) (Fh;Fv;keha seisab) Hõõrdumisel on 2 peamist põhjust:1.pindade ebatasasus. Pinnakonrused jäänad üksteise taha kinni ja takkistavad libisemist.2. aineosakeste vahelised tõmbejõud. Väga siledad pinnad pääsevad teineteisele nii lähedale, et molekulide vah
metsamarju. (suhkur (43 %), punane), virsikutükid (41%), säilitusainet vesi, glükoos- (kaaliumsorbaat)), fruktoos siirup, pastöriseeritud paksendajad rõõsk koor. Toote kaal 150 g 150 g 150 g Pakendiliik tops tops tops Energiat 109 kcal Energiat 476 kJ/ 100gr toodet sisaldab Valke 5.8 % 113 kcal Energi 544 kJ / 129 Süsivesikuid 15.8 g at kcal Valke 2.8 g
Toote sisu tekkimine 90° Lõpeb tärklise kliisterdumine 80° Piiritus aurustub Valgud kalgenduvad 70° Tärklis hakkab kliisterduma 60° Pärmiseente tegevus lakkab Aktiivne fermentide tegevus 40° Aktiivne pärmiseente tegevus Taigna käärimine Toodete ahju panemisel esialgu nende kaal suureneb kuna kuum aur kondenseerub külma toote pinnale., samuti suureneb ka maht. Mahu suurenemine on tingitud sellest, et C0 2 ja õhk paisuvad ning piiritus läheb üle gaasilisse olekusse. Kui toote temperatuur tõuseb 60°-ni siis lakkab käärimisprotsess ja pärmiseened hukkuvad. Toimub fermentide tegevus, mille käigus tärklis lõhustatakse lihtsamateks süsivesikuteks. Toote temperatuuri edasisel tõusmisel hakkab tärklis imama tootes olevat niiskust ja paisub ( kliisterdub )
Toote sisu tekkimine 90° Lõpeb tärklise kliisterdumine 80° Piiritus aurustub Valgud kalgenduvad 70° Tärklis hakkab kliisterduma 60° Pärmiseente tegevus lakkab Aktiivne fermentide tegevus 40° Aktiivne pärmiseente tegevus Taigna käärimine Toodete ahju panemisel esialgu nende kaal suureneb kuna kuum aur kondenseerub külma toote pinnale., samuti suureneb ka maht. Mahu suurenemine on tingitud sellest, et C0 2 ja õhk paisuvad ning piiritus läheb üle gaasilisse olekusse. Kui toote temperatuur tõuseb 60°-ni siis lakkab käärimisprotsess ja pärmiseened hukkuvad. Toimub fermentide tegevus, mille käigus tärklis lõhustatakse lihtsamateks süsivesikuteks. Toote temperatuuri edasisel tõusmisel hakkab tärklis imama tootes olevat niiskust ja paisub ( kliisterdub )
Eesmärgiks on lahendust vajav probleem, antud juhul sobiliku kodukindlustuse leidmine. Erinevateks alternatiivideks objektid või kogud mida hinnatakse vastavalt kehtestatud kriteeriumidele. (Ibid.,) 6 Teise sammuna hinnatakse kriteeriumeid omavahel paarikaupa. Võrdluse aluseks on nn Staaty fundamentaalskaala (Tabel 1). Hinnetest koostatakse hinnete- ehk hinnangutemaatriks, kus iga tunnuse jaoks arvestatakse välja tema kaal. (Ibid.,) Tabel 1. Saaty hinnangute skaala. INTENSIIVSUS DEFINITSIOON SELGITUS 1 Võrdtähtis Kaks tegevust ei ole mõjus eristatavad 3 Mõõdukas paremus Kogemus ja hinnang annavad ühele eelise 5 Oluline paremus Tugev eelistus 7 Väga tugev paremus Tugev eelistus, praktikas kinnitatud
korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga F=Gm1m2/r2 G=6,67*1011 Nm2kg2 Raskusjõud on gravitatsioonijõu avaldumi vorm, Maa külgetõmbejõud Kui kehale mõjub vaid raskusjõud, siis langeb ta vabalt maa poole vabalangemise kiirendusega Jõudu millega keha maakülgetõmbe tõttu mõjutab alust või riputusvahendit nimetatakse keha kaaluks Kui alus või riputusvahend on maa suhtes paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt, siis keha kaal võrdub arvuliselt raskusjõuga Kui alus või riputusvahend liigub kiirendusega, siis kaal erineb arvuliselt raskusjõust P=m(ga) Kui g=a, siis P=0 kaaluta olek
TOIDU NIMETUS Juustuga üleküpsetatud kanafilee riisi, besamellkastme ja keedetud köö 1. ports. väljatulek (ml/g) 100/100/75/50 valmist.portsj. arv x (tk) 2 kasumi % 73 Retsepti kaal Valmistamise kaal Hind 20%- ta ühiku TOIDUAINE ühik 1 bruto kao % 1 neto x bruto x neto hind Kanafilee kg 0,089 10 0,080 0,178 0,160 46,58 Juust(riivitud) kg 0,020 0 0,020 0,040 0,040 83,33 Riis
2. 615,50 nm 2. 615 nm Katse andmed: 5. 430,5 nm 5. 430 nm 6. 413 nm 6. 410 nm Portselankausi kaal 35,843(2) grammi Siit võib järeldada, et katse õnnestus ja saadud spekter vastab klorofüll a spektrile. Vetikapulbri kaal 0,020(5) grammi = 20,5 milligrammi Filtraadi kogus heksaaniga 9,5 ml Filtraadi kogus atsetooniga 10,5 ml
Rimi lansseeris loodushoiu kampaania Jaemüüja tuli välja keskkonnasäästlikkusele kutsuva turundus- ja reklaamikampaaniaga «Rimi hoolib loodusest», kus väliplakatid ja reklaamlehed on toodetud vanadest ja ümbertöödeldud reklaammaterjalidest. Kunded saavad ka maksta Rimis puu eest, mille RMK metsa istutab. Kalamärgiste kampaania Kui saad märgisega kala, siis käitu järgmiselt: 1. registreeri märgisel olev number; 2. kui saad, mõõda kala kogupikkus ja kaal kala vigastamata; 3. lase kala tagasi; 4. märgi üles järgnevad andmed: püügi koht, kuupäev, märgise number, kaal, pikkus, sugu, püügivahend; 5. informeeri telefonil 51 76 886 (Meelis Tambets). Märgise tagastamise vajalikkus Ainult SINU abiga on teadlastel võimalik saada vajalikku infot kalade rännete, arvukuse, käitumise ning taaspüükide kohta. Maastikuala ja looduspargid on haruldase või Eestile iseloomuliku loodus või
Ei leidu Kuidas toodetakse looduskivist müürikive? Murdes Mis meetodil toodetakse killustikku? Purustades Millised on eestis leiduvad sõmeradehitusmaterjalid? Liiv , Kruus , Savi Mis on keraamilised materjalid? Kermaamilised materjalid on põletatud savitooted Millised on keraamiliste ehitusmaterjalide head omadused? Suur tugevus , Pikk eluiga, võimalik kasutada erinevates hooneosades Millised on keraamiliste ehitusmaterjalide halvad omadused? materjalide haprus, suhteliselt suur kaal, tootmise energiamahukus Miks lisatakse savile tootmisprotsessis liiva? savile lisatakse liiva , mis teatud koguses on kasulik . moodustab skeleti mis takistab savi kahanemist ja pragunemist kuivatamiseni Mis juhtub savitoodetega kuumutamisel kuni 100c? Kuni 100 C - välja aurab vaba vesi, savi kaotab plastsuse ja muutub kergemaks Mis juhtub savitoodetega kuumutamisel 700-1000c? 700-1000C tekivad uued keraamilised ühendid, mis moodustavad tehiskivimid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
