c)monosahhariidide jäägid on polüsahhariidide monomeerideks 5.a)tärklis kuulub oligosahhariidide hulka / õige b)vesi aitab hoida organismidest t0 püsivana / õige c)glükoos kuulub polüsahhariidide hulka /õige d)sahharoos kuulub oligosahhariidide hulka / õige e)vahad kuuluvad lipiidide hulka / õige f)RNA-d on kahte tüüpi/ vale : RNA tüüpe on palju. 6. Vastus: Organism saab energiat 340 kcal 100g sidruniküpsiste kohta. 100g + 12g+8g+50g=170 170+170= 340 kcal 7. Jood on tähtis mikroelement, mis paneb immuunsüsteemi käima; ilma joodita immuunsüsteem ei tööta; See on ainus mikroelement, mis kaitseb organismi kõikide stressi ja radiatsiooni liikide vastu. Selle puudus organismis ning puudusega seotud kilpnäärme funktsioonide häired mõjuvad negatiivse laviinina kõigi organismi funktsioonidele. Jood on inimesele elutähtis. Seda ei saa lisada suhkrule või jahule, sest jood on keemiliselt aktiivne. 8. U-A-A-C-C-G-U-U-A-A 9
kloorivett joogi-või basseinivee desinfitseerim iseks. Kloor lahustub vees moodustades kloorivee (Cl vesi). Cl + H O = HCl + HclO 20. Kus kasutatakse kaaliumkloraati? KClO3 Kaaliumkloraat ehk Berthollet` sool. Löögist või hõõrdumisel kergesti plahvatav aine, mida kasutatakse hapniku saamiseks, tuletikkude, rakettide ja lõhkeainete valmistamiseks 21. Mis tähtsus on organismis joodil? Kilpnäärmes esineb jood ensüümide koostises. Jood aitab kilpnäärmel toota hormoone, mis reguleerivad organismi ainevahetuse kiirust, kasvamist ja arengut ning valkude sünteesi. Lisaks osaleb jood inimese ainevahetuse normaalse tempo ja püsiva kehasoojuse tagamisel, sidekoe, juuste, küünte ja naha normaalsel arengul.
ärritav; mürgine i- ril 7 °C. vedelik ja ning reageerib paljude liht- ja liitainetega. Jood Hallikasmust Omab kalduvust Vees Jood Jood sulab metalse läikega ladestuda praktiliselt ei sublimeerub temperatuu- kristalne aine, organismis, mis lahustu, küll kuumutamisel ril 113 °C mis on tekitab seesmist aga piirituses. Jood on nõrk ja keeb iseloomuliku kiirituste. oksüdeerija. temperatuu- lõhnaga radioaktiivset Paljude ril 184 °C,
KÜÜNTELE VAJALIKUD VITAMIINID JA MINERAALID Referaat Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................................................3 1. KÜÜNTELE VAJALIKUD MINERAALID............................................................4 2. KÜÜNTELE VAJALIKUD VITAMIINID...............................................................6 KOKKUVÕTE ................................................................................................................7 KASUTATUD KIRJANDUS .........................................................................................8 SISSEJUHATUS Vitamiinid on eluks hädavajalikud ained, mis toetavad enamikke organismi funktsioone kasvamist, ener...
Anorgaaniline: Keemiline side-iooniline side NaCl, Sulamistemp- üle 350 o, Keemistemp üle 750o, Lahustuvus a)vees-hea, b)orgaanilistes ainetes halb, süttivus-enamasti ei sütti, Elektrijuhtivus- enamasti juhivad. Orgaaniline: Keemiline side- enamasti kovalentne side CH 4-metaan, Sulamistemp alla 350o, Keemistemp alla 750o, l ahustuvus a)vees- enamasti halb, b) Orga. Ainetes hea, süttivus enamasti süttivad, Elektrijuhtvus- enamasti ei juhi. Isomeeria: On nähtus kus ainetel n ühesugune element koostis ja molekulmass, kuid erinev struktuur ja seetõttu ka erinevad omadused. Valents olek: -C- Neli üksiksidet, -C= 2 üksiksidet 1 kaksik side, =C= 2 kaksikside, -C= 1 üksikside ja 1 kolmikside Valentsolekud:Lämmastik(N): -N-, -N=, N=, Hapnik(O): -O-, O=, Vesinik(H): H- Valents: Näitab mitu kovalentset sidet võib antud aatom moodustada. Orgaaniliste ühendites süsiniku valents on alati 4. Molekulvalem: Näitab aine koostist kui palju ja milliste ele...
Mittemetallid Mittemetallide füüsikalised omadused: · Rabedad · Halvad elektrijuhid(v.a. grafiit) · Aatomvõre või molekulvõre · Vees lahustumatud · Agregootolek toatemp: 1. gaasiline(02,N2,H2,Cl2,F2+väärisgaasid) 2. vedelad( Br2) 3. tahked(C;P;S;J2;Si) Üldised keemilised omadused: · kõik mittemet. Reageerivad met-ga · Reageerivad O2 (S+O2SO2) · Reageerivad H2 (H2+F22HF) Vesinik H:+1|1) Füs omadused: · Värvitu · Lõhnatu · Õhust 14,5 korda kergem · Keemis temp. On -253C · Vees väga vähe lahustuv · Kõige kergem (väiksema tihedusega) gaas Keemilised omadused: · H2 põleb e. Reageerib O2-ga( 2H2+O22H2O) · H2 reageerib teiste mittemet.( H2+F22HF) · H2 reageerib vähe aktiivsete met. Oksiididega. Saamine: 1. elektrolüüs (2H2O2H2+O2) 2. met+hape (2HCl+MgMgCl2+H2) 3. tööstuses saadakse Metaani abil [CH4C(tahm)+2H2] Kasutamine: · kasutati õhupa...
elu tulevikus oleks.Sellepärast on ta otsustanud proovida igasuguseid elusviise ja ka palju selliseid mis ei ole ka head viisid elu elamiseks.Narkootikumid ja alkohol sulanduvad väga kergelt ja kiiresti seltskonda ja selleks tuleks kindlasti valida endale ka sobiv seltskond ja sõbrad kellega sa suhelda tahaks ja keda sa saad usaldada.Muidugi ei ole see mingi probleem või kuritegu,kui sõber või sõbranna kutsub sünnipäevale ja jood seal ühe või kaks pitsi viina või muud alkoholi,aga poleks ka paha kui vahele jätad.Tänapäeva noorte seas ei piirduta vaid sünnipäevadega,noorte seas käib see praktiliselt nii,et aegipäevati kool ja nädalavahetusel pidu koos alkoholiga ja mõnede seas kindlasti ka muude mõnuainetega.Tänapäeval ei ole ka see kool mingi takistus,paljud kes on suundunud kodust kaugemale õppima kas siis kuhugi Gümnaasiumi,Kutsekooli või
Mittemetallid ja nende ühendid looduses ning kasutusest keskkonda sattumisel; elementide ringkäik looduses Mittemetallid Mittetallide hulka kuuluvad ained, mis ei sisalda metalli ega poolmetalli. Kokku on metalle 22 tükki . On olemas gaasilisi (vesinik, fluor, hapnik, lämmastik, kloor, Heelium, neoon, argoon, krüptoon, ksenoon, radoon), tahkeid (seleen, väävel, boor, räni, jood, fosfor, süsinik) ja üks tavatingimuses vedel aine milleks on broom. Looduses võivad mittemetallid esineda mitmete allotroopidena ehk esineda mitme lihtainena. Paljud mittemetallid on halvad elektrija soojusjuhid. Lihtainetes on aatomite vahel kovalentne side ehk ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahel moodustuv keemiline side. Metallidega reageerimisel toimivad mittemetallid oksüdeerijana.
Mis siis iseloomustab mittemetalle? Nende ehitusest tulenevalt ükski mittemetall ei ole hea _elektri ega soojusjuht________ (välja arvatud süsiniku allotroop grafiit). Sellest tulenevalt koosnevad elektri- ja soojusisolatsiooni materjalid mittemetallidest Kui metallid olid enamasti tahked ained, siis mittemetallid on enamasti _____gaasid_____ (hapnik, vesinik, lämmastik, fluor, heelium jne) või ka ___vedelikud_________ (broom) ja ___tahked________ ained (väävel, süsinik, räni, jood jne). Tahked mittemetallid on haprad, ei ole sepistatavad, neil puudub ____metalne_________________ läige (va jood). Kuigi mittemetallilisi elemente on võrreldes metallidega vähe, on nende omadused väga erinevad ja üldistada on raske. Eelnevale võib lisada veel, et mittemetallilised elemendid võivad esineda mitme lihtainena. Nähtust nimetatakse _________allotroopiaks___________ ja neid erinevaid lihtaineid nim. allotroopseteks teisenditeks.
Hõbekloriid (AgCl)- kasutatakse fotograafias (sest on valgustundlik), värvimuutliku prilliklaasi valmistamisel Kaaliumkloraat ehk Bertholle´t sool (KClO3)- lõhkeaine BROOM Pruuni värvuse, terava lõhnaga, mürgine , vedelas olekus. !!!!! Broom on ainuke vedel mittemetall Broomi ühendeid kasutatakse ravimite valmistamisel (mitmed rahustid) JOOD Hallikas-musta värvusega, terava lõhnaga, mürgine tahke aine. Läbivas valguses paistab violetne. Metalse läikega. !!! Soojendamisel läheb kohe üle gaasilisse olekusse, jättes vedela oleku vahele Jood on vajalik kilpnäärme normaalseks tegevuseks ja ainevahetuse reguleerimiseks Hõbejodiid (AgI)- saab esile kutsuda kunstlikke sademeid Jooditinktuur 2-10% joodipiirituse lahus. Kasutatakse meditsiinis (verd hüübiv toime, hävitab baktereid)
mis keemilistes reaktsioonides peamiselt liidavad elektrone. Mittemetallid on kõik p- elemendid, mis pole metallid ega poolmetallid. Neid on kokku 22. Tavaliselt on välisel elektronkihil võrdlemisi palju elektrone, tavaliselt 4-8. Tahked mittemetallid on haprad ja ei ole sepistatavad, samuti puudub neil metalne läige (v.a jood). Mittemetallideks on näiteks vesinik, hapnik, boor, süsinik, lämmastik, fluor, räni,fosfor, väävel, kloor, selen, broom ja jood. Neid iseloomustab peamiselt see, et perioodilisustabelis asuvad nad pea-alarühmades ülal paremal, k.a. vesinik, mis asub kõige esimese elemendina ülal vasakul. Traditsiooniliselt VIIIA rühma elemente ehk väärisgaase mittemetallideks ei loeta, kuivõrd neile pole iseloomulik keemilistesse reaktsioonidesse astuda. Keemilistes reaktsioonides moodustavad nad teiste mittemetallidega tavaliselt kovalentse sideme, metallidega tavaliselt ioonilise sideme.
4. Fluorestsentsi kustutamine vitamiinivee ja joodi näitel; 5. Fluorestsentsi tekitamine aluselises keskkonnas tiamiini ja punase veresoola näitel; 6. Kvantitatiivne (,,sõrmejälje") analüüs EEM spektrit kasutades. Kasutatav aparatuur Ultrahelivann Bandelin SONOREX Digital 10 P, Nartest spektrofluoromeeter Kasutatavad lahused Dest. vesi, püridoksiin (vitamiin B6), riboflaviin (vitamiin B2), sidrunhape, NaOH, tiamiin (vitamiin B1), hiniin (=kiniin), jood, punane veresool ehk kaaliumheksatsüanoferraat(III) K3[Fe(CN)6]. Proovid: vitamiinivesi (Vichy Vitamin Sport), toonik (Schweppes' TonicWater) Töö käik Kasutatud ergastamine lainepikkused on 230-400 nm ning emiteerimise lainepikkused on 250-615 nm. Mõõta tuli destilleeritud vee ja standardlahuste riboflaviin ning püridoksiin EEM spektrid. Tulemused: 1. Maksimumid: Destilleeritud vesi. Intensiivsus (maksimum): 132,6 Riboflaviin. Intensiivsuse maksimum: 4780,4...........................
KEEMILISTE ELEMENTIDE NIMETUSED, TÄHISED (SÜMBOLID) MITTEMETALLID Keemiline element Keemilise elemendi Keemiline tähis Hääldatakse eesti keeles ladinakeelne nimetus keemilises valemis Fosfor Phosphorus P pee Hapnik Oxygenium O oo Heelium Helium He heelium Jood Iodum I ii Kloor Chlorum Cl kloor Lämmastik Nitrogenium N enn Räni Silicium Si siliitsium Süsinik Carboneum C tsee Vesinik Hydrogenium H haa Väävel Sulphur ...
kes said ajutist peavarju turvakodudes. Evakuatsioonialaks kuni 30 km. Perioodil 12-31. märts lekkis hinnanguliselt 900,000 terabekarelli radioaktiivseid materjale. Fukushima sündmustes süüdistati Tokyo Electric Power Co. esimeest Tsunehisa Katsumatat ning teist 32 vastutavat isikut. Fakte Arvutuste kohaselt on Fukushima Daiichi tuumajaamast eraldunud 370 tuhat terabekerelli radioaktiivset jood- 131 ja tseesium-137. Radioaktiivne jood kahjustab kilpnääret ja põhjustab vähki. Kokku lekkis radioaktiivseid aineid spetsialistide hinnangul tuumajaamast välja umbes 630 terabekerelli. Üks terabekerell on biljon bekerelli (1012 Bq). Bekerell- Aktiivsuse ühik, näitab seda, kui palju või kui tugevasti aine kiirgab, mõõdetakse tema aktiivsusega. Mida rohkem tuumamuutusi aines toimub, seda enam tekib kiirgust ja seda aktiivsem aine. Võrdlus Tšernobõli tuumakatastroofiga
Tuumafüüsika medistiinis. Radioaktiivse kiirguse omadusi kasutatakse niihästi haiguste diagnoosimisel kui ka nende ravis. Radioaktiivsus on aatomituuma omadus iseeneslikult laguneda. Radioaktiivsus on iseloomulik ebastabiilsetele, suhteliselt suure massiga aatomituumadele. Radioaktiivse lagunemisega kaasneb radioaktiivne kiirgus. See võib olla korpuskulaarne (elementaarosakeste või heeliumiaatomi tuumade voog) või kiirata footonitena (elektromagnetkiirgus). Loodusliku radioaktiivsuse avastas Antoine Henri Becquerel 1896. aastal. Teadlane pani tähele, et tema poolt uuritud fosforestseeruvast ainest lähtuv kiirgus läbib kahekordse valguskindla musta paberi. Radioaktiivsele lagunemisele on iseloomulik, et ajaühikus lagunevate aatomituumade arv väheneb pidevalt. Seepärast kasutatakse radioaktiivsuse iseloomustamiseks poolestusaega (t1/2). Poolestusaeg on ajavahemik, mille jooksul kahaneb ajaühikus lagunevate aatomituumade arv kaks korda. ...
Mõnd üksikut vitamiini on inimese organism ka ise võimeline sünteesima, kuid siiski vaid piiratud koguses. Mineraale vajab inimene vaid väikestes kogustes ja mineraalid peavad olema tasakaalus. Mineraalainetevaegus põhjustab paljusid haigusi, seega on ka need eluks väga vajalikud. Uurisin, millistest toiduainetest me saame eluks vajalikke mineraale ja vitamiine. Küüntele vajalikud mineraalid on magneesium, fosfor, raud, vask, jood, tsink, kaltsium, räni, väävel. Küüntele vajalikud vitamiinid on A, D, Q, F, E, K, B1, B2, B4, PP, B6, B8, B10, B12, B13, B15, BT, H, U, P. 2 MINERAALID: Magneesium: magneesiumi esineb rohkesti värsketes aedviljades, eriti nende rohelistes osades, aga ka piimas, õuntes, kalalihas, lihas, idandites, sojaubades, teraviljasaadustes, õlirikastes seemnetes, sibulas, pähklites, peedis jne. Fosfor:
265 VASK, µg 1130 1400 780 540 - MOLÜBDEEN, µg 5 10 - - - KOOBALT, µg 11 21 14 - - NIKKEL, µg 285 180 130 - - KROOM, µg 11 14 12 - - FLUOR, µg 50 100 100 - - JOOD, µg 5 5 5 19 5 SELEEN, µg 3 3 4 4 - ALUMIINIUM, mg 0,8 0,25 0,7 - Kookos- Päevalille helbed seemned 707,3 630 2959,5 2635,8 2,3 4,1 5,6 19,8 62 49,5 53,7 5,21 5,3 2,79 1,41 2,18 4,12 9,46 1,06 32,7 1,06 32,6 - 0,05 0 0 29,9 24,6 0 16,3
Fluor Õrnalt kollakas (F2) Hambapastad (F2) lagundab HF värvuseta, gaas, terav Sulatatud es, vett, andes suitsev, lõhn, sööbiv, flouriidide jahutusvedelik dihapniku ja teravalõhnaline, vees mürgine elektrülüüsi ud trihapniku hästilahustuv l Jood Hallikasmust (I2) Meditsiinis, HI gaasiline, vees kristalne merevee keedusoola hästi lahustuv, sublimeeruv töötlemisel lisand vesilahused on aine klooriga tugevad happed Astaat Aitab halogeenide reaktsiooni toimumisele kaasa
Looduses väga levinud aine, ligi ¾ Maa pinnast on kaetud veega. Kujundab olulisel määral Maa kliimat. Keemiliselt küllalt püsiv ühend, väga nõrk elektrolüüt, on nii happeliste kui ka aluseliste omadustega. Jää on kergem kui vesi, kuna jääs on molekulid omavahel seotud hõredaks kristalliliseks struktuuriks. o VESINIKPEROKSIID H2O2 Ebapüsiv, tugev oksüdeerija, kasut.pleegitamisel, söövitav toime. o HALOGEENID Halogeenid on fluor, kloor, broomja jood.(VIIA rühma elemendid alates fluorist.). MÜRGISED! Aktiivseimad MM, ei leidu lihtainetena, vaid sooladena,valdavalt iooniline side, lahustuvad vees vähe, Lihtainena koosnevad kaheaatomilistest molekulidest, FLUOR F2 - Kõige aktiivsem MM, nimetatud "kõigesööjaks", helekollane gaas, reag. veega, BROOM Br2 - Punakaspruun kergesti lenduv vedelik, broomivesi on kollaka värvusega, katseid tuleb teha tõmbekapis.
Lahused ja Pihused * Lahus = Lahustunud aine + lahusti Näited : * Soolvesi = sool + vesi * Suhkruvesi = suhkur + vesi * Jooditektuur = jood + piiritus Selge, püsiv, koosneb üksikutest ioonidest või molekuldest. Osakesed väiksemad kui 10 astmes -7 cm Pihus Osakesed suuremad, kui 10 astmes -7 cm Hägused, ebapüsivad, koosnevad suurematest molekulidest või ioonide kogumikest. Jämepihused Pihustunud aine olek Pihustuskeskkond *Suspensioon Tahke Vedel nt. porivesi *Emulsioon Vedel Vedel nt. õlivesi
joomise kiirusest ja sellest kas sa joomise ajal ka sööd. Naistel on kehas vähem vett (ja rohkem rasva) kui meestel ning seetõttu tekib naiste veres sama alkoholikoguse joomisel ka suurem alkoholisisaldus. Maks vähendab vere alkoholisisaldust kiirusega 0,15 g/l tunnis. See tähendab, et 55 kg kaaluval naisel kulub 2,5 tundi, et vabaneda joogis sisalduvast 10 grammist alkoholist, samas kui 70 kg kaaluv mees vajab selleks 1,5 tundi. Mis juhtub, kui sa jood? Pärast esimest või teist jooki: -tunned ennast vabamalt ja oled vähem häbelik; -oled jutukam ja tunned vähem pinget; -muutud julgemaks ja otsid tähelepanu. Pärast mitme joogi tarvitamist: muutud tundelisemaks, elavamaks ja isegi veidi eufoorilisemaks; sinu tunded võivad esile kerkida ja sind tundlikuks muuta; sa võid tunduda endale võõrana. Need on tagajärjed, mida sa kindlasti tahaks vältida, nii et mõtle, enne kui jood...ning pea meeles,
reaktsioonides peamiselt liidavad elektrone. Mittemetallid on kõik p-elemendid, mis pole metallid ega poolmetallid. Neid on kokku 22. Tavaliselt on välisel elektronkihil võrdlemisi palju elektrone tavaliselt 4-8. Tahked mittemetallid on haprad ja ei ole sepistatavad, samuti puudub neil metalne läige (v.a jood). Mittemetallideks on näiteks vesinik, hapnik, boor, süsinik, lämmastik, fluor, räni, fosfor, väävel, kloor, selen, broom ja jood. Neid iseloomustab peamiselt see, et perioodilisustabelis asuvad nad pea-alarühmades ülal paremal, k.a. vesinik, mis asub kõige esimese elemendina ülal vasakul. Traditsiooniliselt VIIIA rühma elemente ehk väärisgaase mittemetallideks ei loeta, kuivõrd neile pole iseloomulik keemilistesse reaktsioonidesse astuda. Keemilistes reaktsioonides moodustavad nad teiste mittemetallidega tavaliselt kovalentse sideme, metallidega tavaliselt ioonilise sideme. Kõige aktiivsemad
3CuCl2 + 2Fe = 2FeCl3 + 3Cu 2. asendusreaktsioonid leelistega CuCl2 + 2NaOH = 2NaCl + Cu(OH)2 türkiissinine sade 3. asendusreaktsioonid soolalahustega BaCl2 + Na2SO4 = 2NaCl + BaSO4 piimasarnane, kristalliline sade 4. väljatõrjereaktsioonid aktiivsemate halogeenidega a) 2KI + Br2 = 2KBr + I2 vaba jood satub lahusesse b) lisada C6H6-e vaba jood lahustub benseenis ja katseklaasi pinnale tekib violetne joodirõngas · HCl tähtsamad kasutusalad HCl leidub maomahlas, see loob vajalikud tingimused toidu seedimiseks. ??? · NaCl vesilahuse elektrolüüs 2NaCl + 2H2O (alalisvool)= 2Na+ + 2Cl- + 2H+ + 2OH- = H2 + Cl2 + 2NaOH Katoodil toimub redutseerumisprotsess: 2H+ + 2e- = 2Ho = H2 eraldub Katoodil toimub H2O molekulide redutseerumisprotsess
sooladena ning lihaskoes. On rohkesti piimas ja piimatoodetes. Üldjuhul puudub vajadus fosforit spetsiaalselt tarbida. Väävel Rohkesti naha, küünte ja juuste valkudes ning lihastes. On ülivajalik paljudeks struktuurseteks ja talitluslikeks ülesanneteks inimkehas. On rohkesti munades, suurendatud kuivainesisaldusega piimatoodetes ning lihas ja kalas. Mikromineraalid Raud Tsink Kroom Seleen Vask Mangaan Fluor Jood Molübdeen Koobalt Räni Boor Nikkel Raud Enamus asub punaste vererakkude hemoglobiinis. Kõige paremini omastab inimorganism rauda loomsetest toiduainetest, eriti punasest lihast. Liigsel raual on suur roll paljude haiguste kujunemises ja arengus. Tsink Koguseliselt kõige rohkem skeletilihastes ja luudes, palju ka neerudes ja maksas. Leidub nii loomsetes kui ka taimsetes toiduainetes, paremini omastab inimene tsinki loomsest toidukraamist.
Algloomad algloomade tähtsus looduses ja inimese elus 1) nad on olulised toiduahela lülides . 2)olulised eluslooduse evulutsiooni uurimisel 3)mõned algloomad tekitavad haigusi 4)väljasurnud algloomadest on tekkinud settekivimid , näiteks kriidilademed Tähtsus looduses : 1. osalevad looduse aineringis (toituvad bakteritest , neid söövad näiteks kalavastsed) 2. teadlastele on algloomad maakera geoloogilise mineviku uurimisel olulised(nad on nii ammu elanud maal) nad oli enne hulkrakseid organisme , kambriliste kodadest saadakse kriiti ja lubjakivi lademeid , (koolis kasutav kriit ) 3. olulised settekivimite moodustamisel(näiteks kiirloomad ühed vanimad(räniainest toesega) ) kasutatakse metallide lihvimisel ja poleerimisel . Haigused Nakatumine kahjustus Düsenteeria toidu ja veega verine kõhulahtisus( kahjustab seedeelundkonda) Vältimine...
Metallid: Mittemetallid: Happed: Al-alumiinium Ar-argoon HF-fluoriid-vesinikfluoriidH Ba-baarium B-boor HCl-kloriid-vesinikkloriidH K-kaalium Br-bromiid HBr-bromiid-vesinikbromiidH Ca-kaltsium F-fluor HI-jodiid-vesinikjodiidH Cr-kroom P-fosfor H2S-sulfiid-divesiniksulfiidH Li-liitium He-heelium H2SO4-sulfaat-väävelH Mn-mangaan I-jood H2SO3-sulfit-väävlisH Na-naatrium Cl-kloor HNO3-nitraat-lämmastikH Ni-nikkel N-lämmastik HNO2 -nitrit-lämmastikusH Pt-plaatina Si-räni H3PO4-fosfaat-fosforH Fe-raud C-süsinik H2SiO4-slikaat-räniH Pb-plii H-vesinik H2CO3-karbonaat-süsiH Sr-strontsium S-väävel = CO2+H2O Sn-stannum O-hapnik Zn-tsink Ne-neoon Cu-kuprum Co-koobalt Au-kuld Hg-elavhõbe Ag-hõbe Mg-magneesium
v Häält ohustavad välja ravimata ülemisete hingamisteede haigused, eriti köha. v Ülepingutatud hääl ja viibimine müra rikkas keskkonnas. v Olles õues jahedas ja niiskes ,toas aga liiga kuiv õhk, siis kannatavad häälepaelad liigse kuivuse all. v Häälepaelu kahjustavad erinevad heitgaasid ja ka suitsetamine. Häält saab hoida: v Kui sa ei kasuta enda häält liikselt ( karjumisel, röökimisele ). v Jood iga päev raviteid (piparmündi teed, kummeli teed ) teele võib lisada ka mett. v Hoiad oma kurku soojas. v Ei viibi eriti müra rikkas keskkonnas. Kui hääl on ära: v Ära viibi müra rikkas keskkonnas. v Ära pinguta enda häält liigselt. v Hoia kurk soojas. v Joo ravi teid. Kasutatud allikad: ü Muusika õpetuse Õ lk. 35. Tänan kuulamast!
mõni lausa 5-10 korda nädalas, mis on väga hea tervisele. Juurikad ja juurviljad on vitamiini- ja mineraalainerikkad ning teraviljatoodete kõrval parimaks kiudainete allikaks. Kiudained aitavad samuti tekitada täiskõhutunnet ning parandada ainevahetust. Kiudained vähendavad vere kolesteroolitaset, mõjudes südamehaigusi ennetavalt. Joonis 5: Juurviljade tarbimise sagedus 7 5)Mida jood kõige tihedamini toidu kõrvale? Jõid nad ka päris tervislikult ja normaalselt kui mõni poiss sealt välja jätta. Enamasti jõid kõik poisid vett, piima ja mahla. Meie klassis pole kõik poisid väga normaalsed, ehk mõni poiss meie klassist jõi ka viina ja viskit, mis pole loomulikult tervisele kasulik ja eriti nii noore poisi omale. Tegelikkuses pole söögi kõrvale joomine tervislik kuna vähendab see maomahlade kontsentratsiooni ja aeglustab seedeprotsesse
polüfenoolid võitlevad punetusega. Salatikaste- kui pidustustest on jooki külmkappi alles jäänud, kasuta seda maitsva ja kerge vinegreti tegemiseks. Sampanjat võib kasutada apelsini- või teiste puuviljamahlade asemel lisab maitset ning pole lääge. Kergem kaal- figuurisõbraliku peojoogina vali vahuvein. 12 sentiliitris kuivas sampanjas sisaldub umbes 78 kalorit, mis teeb sellest ühe kalorivaesema veini. Kas sa jood üksi, sest oled vihane või kurb? Kas sa jood üksi olles sageli rohkem kui paar napsi? Oled sa kunagi joomise pärast tööle või kooli hilinenud? Kas su sõbrad või lähedased muretsevad, et jood liiga palju? Oled sa kunagi alkoholi tarvitanud hoolimata sellest, et lubasid endale seda mitte teha? On sul kunagi esinenud joomise käigus mälulünki? Kas sa vajad napsi iga päev mingil kindlal kellaajal, näiteks lõõgastumiseks kohe pärast rasket tööpäeva?
1. Anorgaanilised ained organismides on vesi, soolade ühendid. 2. Orgaanilised ained organismides on valgud, suhkrud, lipiidid ja nukleiinhapped. 3. Makroelemendid on mittemetallid: süsinik, hapnik, vesinik, lämmastik, fosfor, väävel. Mikroelemendid: raud, tsink, kaltsium, jood, magneesium, fosfor jne. 4. Keemiliste elementide ülesanded organismis: · C (süsinik) moodustab erinevaid molekulaarseid struktuure: lineaarsed (nt. valgud), hargnevad (nt. glükogeen), tsüklilised (nt. steroidhormoonid). · O (hapnik) aeroobsetes organismides oksüdeerija. Hapniku kaasabil lõhustatakse orgaanilised ühendid anorgaanilisteks. Hapniku baasil toodab organism vabu radikaale, mis aitavad tõhustada kaitsesüsteemi tööd.
HALOGEENID 1. Üldiseloomustus · Halogeenid on kõik VIIA rühma elemendid: fluor (F), kloor (Cl), broom (Br), jood (I) ja radioaktiivne astaat (At). · Lihtainena koosnevad 2 aatomilistest molekulidest (F2, Cl2, Br2, I2), kus on mittepolaarne kovalentne side. · Kõige aktiivsemad mittemetallid. · Nad kõik on omavahel sarnaste omadustega. · Kuna nad on väga aktiivsed, siis looduses neid lihtainena (puhtal kujul) ei leidu. Neid leidub mitmesuguste sooladena (NaCl). (halogeenid - soolatekitajad). · Välisel elektronkihil on 7 elektroni
Halogeeniühendid on orgaanilised ühendid, milles süsinikuaatomid on seotud halogeeniaatomi või aatomitega. VII a rühma elemendid: Br(bromo), Cl(kloro), I(jodo), F(floro). Halogeeniühendite füüsikalised omadused: *vees lahkustuvad vähe *mida rohkem süsinikku (C), seda kõrgem on temperatuur *halogeeniühenditel on kõrgem temperatuur kui alkaanidel Halogeeniühendite keemilised omadused: *halogeenid ei reageeri hapnikuga, lämmastikuga ja omavahel *kõik halogeenid regeerivad fosfori, väävli, süsinikuga Halogeeniühendite kasutamine igapäeva elus: *fluori kasutatakse fluorsüsinike nagu plastmass PTFE(polütetrafluoroetüleen)valmistamiseks ja tuumakütuse puhastamiseks *Väike kogus naatriumfluoriidi NaF joogivees aitab ära hoida hammaste lagunemist *Kloori kasutatakse joogi- ja basseinivee steriliseerimiseks ning valgendajate ja plastmasside valmistamiseks *Broomi ja kloori kasutatakse fotofilmide, ravimite ja antiseptikute valmistamisel *Klor...
1)Elektrolüüt on aine, mis vesilahustes ja sulatatud olekus jaguneb täielikult või osaliselt ioonideks. Elektrolüütides on iooniline side. 2)Elektrolüüdid on happed, alused ja soolad 3)Ioon on laenguga aatom või aatomite rühmitus. Katioon on positiivse laenguga ioon, anioon negatiivse laenguga ioon. 4) Elektrolüütiline dissotsiatsioon on lahustumisega kaasnev jagunemine ioonideks. Seda põhjustab elektrolüütide lahustumisel vees keemiliste sidemete katkemine. 5)Selle järgi, millisel määral on elektrolüüdid jagunenud ioonideks, liigitatakse neid tugevateks ja nõrkadeks. 6)Tugevad elektrolüüdid(soolad, tugevad happed, leelised) on lahuses täielikult jagunenud ioonideks. 7)Nõrgad elektrolüüdid(nõrgad happed, nõrgad alused) on lahuses ainult osaliselt jagunenud ioonideks. 8)Mitteelektrolüüdides on kovalentsed sidemed. Mitteelektrolüüdid on näiteks lihtained(hapnid,jood jne), oksiidid(CO,NO,Al2O3 jne) ning paljud orgaanilised ained(sahharoo...
lahustub vees, 3.lahustub 2.värv ( kollakas) 3.lahustub vees saame broomivee piiritustes ( tahke 3.lahustuvus 3.lahustumisel aine ei lahustu reageerib veega. vees) 4. kuumutamisel jood aurub, aur on lilla 5.sublimeerub( tah kest olekust gaasiliseks) 6.tärklisele
Milliseid nendest mõistetest ja kus on teile juba räägitud. Olin enne kuulnud selliseid mõisteid nagu rasvad, valgud ja sahhariidid oma erialastes tundides. Kuidas on biokeemia seotud teie õpitav erialaga? Biokeemia on seotud toitumise ja erinavte toiduainetega. Kui ma õpin pagariks, siis on see väga oluline teada, kuidas erinevad toitained kehale mõjuvad. Milliste keemiliste elementideta me hakkama ei saaks? Hapnik, vesinik, magneesium, kaltsium, naatrium, raud, jood. Millistest orgaanilistest ainetest koosneb meie toit (lisa ka antud ainete ülesanded)?
• Reguleerib Ca vabanemist luudest, imendumist soolest ning eemaldamist uriini kaudu. • Asuvad kõri piirkonnas. Kilpnäärme parema ja vasaku sagara taga. • Inimesel üldjuhul 4 tükki. Hüpoparatüreoidism ehk kõrvalkilpnäärme alatalitlus parathormooni puudulikkuse tõttu. • Hüpoparatüreoos põhjustab häireid Ca ja P ainevahetuses. Põhjused • Vigastused kaelapiirkonnas toimunud operatsioonide käigus. • Radioaktiivne jood • Liiga madal Mg tase veres (kahjustab PTH tootmist). Avaldumine • Kihelemine, tuimus, tundlikkusehäire d • Krambid kätes jalgades. • Kuivad juuksed, haprad küüned, kuiv nahk, hambaemaili kahjustus Hüperparatüreoidism on ületalitlus ehk üks või mitu kõrvalkilpnääret suureneb ning toodavad liiga palju parathormoone. • Organismist viiakse liigselt Ca välja. Avaldumine • Väsimus, nõrkus, depressioon. • Seedetegevuse häired, luude
Halogeenid on kõige aktiivsemad mittemetallid ja seetõttu ei leia neid loodusest lihtainena vaid peamiselt sooladena. Halogeenide kõige iseloomulikumad ühendid on halogeniidid milles nende o.a · on I. Peale fluori võib olla kõigil halogeenidel ka positiivne o.a. Looduses leidub kõige rohkem kloori mis tavaliselt esineb kloriididena(NaCl, KCl, MgCl jt) · Halogeenid lihtainena on madala keemis temperatuuriga. Tahke jood kuumutamisel sublimeerub(aurustub ilma vahepealse vedela olekuta). Kõik halogeenid lihtainena on mürgised. Nende aurud on terava lõhnaga ja kahjustavad hingamisteid. · · Fluor helekollane gaas · Kloor Kollakasrohkeline gaas · Broom punakaspruun kergesti lenduv vedelik · Jood Hallikasmust metalse läikega kristalne aine sublimeerub kergesti lillaks auruks · · Kloori lahustumisel vees reageerib ta veega ja tekkib kloorivesi. Kloorivett kasutatakse
laiali kogu organismis. Kuna hormoonid lõhustuvad kiiresti, peavad näärmed koguaeg töötama. Näärmete üle- ja alatalitlus põhjustavad organismis tugevaid häireid. Sisesekretsiooni näärmed on omavahel tihedas seoses. - Glandula Nääre. KILPNÄÄRE ehk TÜREOID NÄÄRE. Paikneb kaelapiirkonnas, kilpkõhrel. Kilpnääret läbib tunnis ligi 5liitrit verd. Kilpnäärmesse koguneb vee ja toiduga organismi tulnud jood ( I ) Jood ühineb näärmed aminohapetega ja moodustab hormoonid TÜROKSIIN ja TRIJOODTÜRONIIN ( need mõjutavad organismi kasvu ja arenemist, ainevahetuse aktiivsust, NS. erutuvust, oksüdatsiooniprotsesside aktiivsust( kehatemp. hoidmine ) ja soodustavad valkude tootmist. ) Kilpnäärme alatalitlusel lapseeas peatub kasv. - Kretinism Struuma ehk hõõtsik. Kilpnäärme suurenemine- joodi vaegusest väheneb türoksiini produktsioon. Selle
61-74 900 10 10 1,3 1,5 17 1,6 300 2,0 75 >75 900 10 10 1,2 1,3 15 1,6 300 2,0 75 * Tarbimissoovitus fertiilses eas naistele on 400 g päevas Tabel 11. Soovitused mineraalainete tarbimise kohta päevas olenevalt vanusest Vanus, Kaltsium Fosfor, Kaalium, Magnees Raud, Tsink, Vask, mg Jood, Seleen, aastates , mg mg g ium, mg mg mg µg µg Lapsed 6-11 540 420 1,1 80 8 5 0,3 50 15 kuud 12-23 600 470 1,4 85 8 5 0,3 70 20 kuud 2-5 600 470 1,8 120 8 6 0,4 90 25
Kaltsium, mg 310 310 38,7 Magneesium, mg 116 116 41,3 Fosfor, mg 476 476 79,3 Raud, mg 3,7 3,7 24,9 Tsink, mg 3,3 3,3 47,5 Vask, µg 450 450 50 Jood, µg 55 55 36,5 Seleen, µg 15,2 15,2 38 · üp- maksimaalsest soovitusest (ülempiirist). Esmaspäeva hommikusöök Nimetus Kogus Leib, Leiburi Rukkipala 54 Margariin, määrdemargariin, R 39%, vitamiinidega rikastatud 2
Haigused Kertu Tedremäe SALMONELLOOS • liikuvad bakterid • võivad põhjustada kõhutüüfust • salmonella-enteriiti ehk soolepõletikku Salmonelloos Nakatumine Vältimine • Saastunud toidu või • Valides, mida sööd või joogiga jood • Koduloomad • Pestes käsi • Mikroobide sattumisel • Jälgides toiduhügeeni toiduainetesse Kohtumine nakkusega • Reisidel • Süües toorest liha, muna • On reisekõhulahtisuse põhjuseks Listerioos • Võib elada inimese haigusnähte põhjustamata • Bakteri Listeria monocytogenes poolt põhjustatud nakkushaigus Listerioos Nakatumine Ennetamine
Muu:_____________ d) üldjäätmeid Transport Muu:_______________ 1.Kas sul on oma auto, mida kasutad Vesi igapäev? 1.Kas hambaid pestes lased veel joosta? a) jah b) ei a) jah b) ei Muu:_______________ 2.Kas sa jood kraanivett või pudelivett? 2.Kui ei, siis millega liikled? a) kraanivesi b) pudelivesi a) buss c) ratas b) roller d) jalgsi Muu:______________ Prügi Vesi Elekter Transport Järeldus Meie püstitatud hüpotees osutus ligikaudselt tõeseks. Suurim vahe oli transpordi teemal,
.........................................................4 Alkohol ja seadus........................................................................................................................5 Alkohol sinu kehas......................................................................................................................5 Sõltuvus.......................................................................................................................................6 Mis juhtub, kui sa jood?..............................................................................................................7 Kuidas säilitada ohutus ja jääda kaineks?................................................................................... 8 Võimalused arstilt abi saada........................................................................................................9 Kasutatud allikad:.........................................................................................................
klass. Peajalgsete keha on jaotunud pea ja kereosaks. Suu ümber paiknevad pikad iminappadega varustatud kombitsad. Üks tavalisematest peajalgsetest on harilik seepia. Kust on saadud ? Kõik peajalgsed on eranditult mereloomad. Nad elavad ainult ookeanides ning normaalse (ehk okeaanilise) soolsusega meredes. Seetõttu puuduvad peajalgsed näiteks Mustas meres, kus soolsus on pea kaks korda madalam kui ookeanis. Kasulikkus Kasulikud Ained Kalmaaris: fosfor, raud, vask, jood, kaalium, kaltsium, naatrium, magneesium, tsink. Seepia ehk tindikala tint omab kasvajatevastast ja antibakteriaalset toimet. Kaheksajalga peetakse kulinaarses mõttes väärtuslikuks vaid väga vähestes piirkondades. Huvitavaid fakte! Rünnatud seepia paiskab oma kehast tumedat värvainet nii kiiresti välja, et mõne minutiga on ta suuteline värvima 20 kuupmeetrit vett. Kalmaare süüakse ka toorelt, näiteks sushide koostisosana. Kaheksajala tindist valmistati esimene tint.
Hea lauamaitseaine. Sobib kasutada ka salatite ja magustoitude maitsestamiseks. -Tomat on kõrge dieetilise väärtusega köögivili. Täiskasvanul katab 100 g tomateid päevase ja 200 g tomateid C-vitamiini vajaduse. Tomat sisaldab rohkesti väärtuslikke mikroelemente- vaskee, tsinki, joodi ja fluori ning orgaanilisi happeid. -Sool on mereveest aurutamise teel saadud soola, milles on peale tavalise naatriumkloriidi ka palju kasulikke ühendeid nagu jood, magneesium ja kaalium. -Suhkrut toodetakse kas suhkruroost või suhkrupeedist, kusjuures mõlemal juhul on nii suhkru keemiline koostis kui magusus ühesugune. Eeltöötlemine : Puhasta lamba kaelaliha kelmest. Koori küüslauk. Pese paprika ja puhasta see. Pese ning sorteeri petersell. Lamba liha tuleb lõigata kuubikuteks. Hakki puhastatud küüslauk väga peeneks. Lõika paprika kuubikuks. Hakki petersell peeneks. Kuumtöötlus (hautamine): Lase õli pannil kuumaks
Organismide keemiline koostis Elemendiline koostis: - Organismi koostisest on leitud 70-80 erinevat keemilist elementi. Enamusi väga väikeses koguses ja enamuste ülesannet ei teata. - Hapnik 65-67% - Süsinik 15-18% - Vesinik 8-10% - Lämmastik 1,5-3% - Fosfor 0,2-1% - Väävel 0,15-0,2% - Need on makroelemendid - Organismides on ka palju mikroelemente nt: kaltsium, naatrium, magneesium, raud, tsink, vesi, jood, fluor, kaalium. Ühendiline koostis: - Anorgaanilised ühendid: a) Vesi 80% b) Muud ühendid(soolad) 1,5% - Orgaanilised ühendid: a) Valgud e. proteiinid 14% b) Lipiidid (lipiidide hulka kuuluvad tahked rasvad, õlid, vaha, steroidid) 2% c) Sahhariidid e. suhkrud e. süsivesikud 1% d) Nukleiinhapped : DNA 0,4% ja RNA 0,7% e) Madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid 0,4% Anorgaanilised ühendid: - Positiivselt laetud ioonid:
koguse tagamiseks on väga oluline toituda mitmekesiselt. Organismis leiduvad mineraalained võib tinglikult jagada kahte gruppi: · Makroelementide sisaldus kehas on üle 0,01%. Nendeks on fosfor (P), kaltsium (Ca), naatrium (Na), kaalium (K), magneesium (Mg), väävel (S), kloor (Cl) · Mikroelementide sisaldus on alla 0,01%, mõnel isegi 0,00001. Osade mikroelementide vajadus meie organismile on kindlaks tehtud, näiteks raud (Fe), tsink (Zn), vask (Cu), mangaan (Mn), jood (I), seleen (Se), molübdeen (Mo), fluor (F), kroom (Cr), koobalt (Co), räni (Si), vanaadium (V), boor (B), nikkel (Ni), arseen (As), tina (Sn) ja germaanium (Ge). 5 Minu lõunasöögi vitamiinide ja mineraalide sisaldus Minu lõunasöök koosneb kolmest käigust. 1. Esimeseks käiguks on värske porgandi-kapsasalat. Salat sisaldab A (porgand) ja K (kapsas) vitamiine. A-vitamiini on vaja:
Miks on chnops-elemente kõige rohkem organismis? Sest need on organismis enim vajaminevad ained, ning organism vajab neid suurtes kogustes. Miks neid kutsutakse marko elementideks? Sest neid vajab organism suhteliselt suurtes kogustes (nt. Hapnik) Nimeta 5 mikroelementi 1. Nikkel 2. Raud 3. Vask 4. Tsink 5. Jood Karbonaatide roll organismis CO2 transport Fosfaatide roll organismis Nukleiinhapete ja fosfolipiidide koostisosad Vee omadused, selgita kolme. - kõikjal bioloogias esineb vesilahuseid - osaleb reaktsioonides - suur soojusmahutavus temperatuuri regulatsioon - polaarne kompleksilt terve - kapillaarsus - kleepuvus Monosahhariidid e. Lihtsuhkrud on madalmolekulaaarsed, süsinikke 3-6, organismis põhienergia allikad, taimed toodavad neid fotosünteesil. nt
Orgaaniliste ainete koostis: 1)Makroelemendid(palju): C (süsinik) O(hapnik) H(vesinik) P(fosfor energia salvestamine, ATP oragnismi energiaühik) S(väävel) N(lämmastik aminohapped, ehk valgud) 2)Mikroelemendid(vähe): Fe(raud- hemoglabiini koostises, hapniku transport kehas) Mg(magneesium) Ca(caltsium) J(jood) Anorgaanilised ained: 1 ) Vesi : thermoregulatsioon, ainete lahustamine, rakusisene rõhk turgor, jääkide eemaldamine, ainete transport Sahhariidid (süsivesikud) 1) Monosahhariidid koosnevad 3-6 C(süsinik) Alati suhkrud ja magusa maitsega! Riboos ja desoksüriboos nukleiinhapete koostises, ehk märksõna DNA Nt: glükoos ja fruktoos 2)Oligosahhariidid koosnevad 2-3 MONOsahhariidist nt: Laktoos (piimas sisalduv suhkur) 3)Polüsahhariidid koosnevad paljudest MONOsahhariididest EI OLE suhkrud Nt: Kitiin(koorikloomade kooriku koostis), Tselluloos(taimede koostises) Tärklis energiavaru allikas taimedel Glükogeen ene...
1. Võrdle elus- ja eluta looduse keemilist koostist. -Elusloodus: H-vesinik N-lämmastik O-hapnik P-fosfor C-süsinik S-väävel -Elutaloodus: Fe-raud O-hapnik Si-räni Mg-magneesium S-väävel Ni-nikkel Ca-kaltsium Al-alumiinium 2. Nimeta 6 tähtsamat makroelementi biomolekulides. -VESINIK -SÜSINIK -LÄMMASTIK -HAPNIK -FOSFOR -VÄÄVEL 3. Mikroelementide ülesanded organismis. -KALTSIUM-Osaleb vere hüübimisel ja lihaste kokkutõmbumisel. -RAUD-Kuulub vere punaliblede koosseisu ja osaleb hapniku trantspordis. -FLUOR-Kaitsebhambaemaili ja soodustab kaltsiumi ladestumist hammastesse. -JOOD-Osaleb kilpnäärme töös ja kilpnäärmehormoonide ja valkude sünteesis. -NAATRIUM JA KAALIUM-Osaleb ainete trantspordis rakku ja rakust välja ning närviimpulsside töös. -MAGNEESIUM-Kuulub klorofülli koostisesse. 4. Vee omadused, vee ülesanded rakkudes ja organismis. -Vesi tagab rakkude siserõhu. -Vesi osaleb keemilistes reaktsioonides. -Vett on vaja organismide paljun...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
