KEEMILISTE ELEMENTIDE NIMETUSED, TÄHISED ( SÜMBOLID )
MITTEMETALLID
Keemiline element
eesti keeles
Keemilise elemendi
ladinakeelne nimetus
Keemiline tähis
Hääldatakse keemilises valemis
Fosfor
Phosphorus
P
pee
Hapnik
Oxygenium
O
oo
Heelium
Helium
He
heelium
Jood
Iodum
I
ii
Kloor
Chlorum
Cl
kloor
Lämmastik
Nitrogenium
N
enn
Räni
Silicium
Si
siliitsium
Süsinik
Carboneum
C
tsee
Vesinik
Hydrogenium
H
haa
Väävel
Sulphur
S
ess
KEEMILISTE ELEMENTIDE NIMETUSED, TÄHISED (SÜMBOLID)
METALLID
Keemiline element
eesti keeles
Keemilise elemendi
ladinakeelne nimetus
Keemiline tähis
Hääldatakse keemilises valemis
Alumiinium
Aluminium
Al
alumiinium
Baarium
Barium
Ba
baarium
Elavhõbe
Hydrargyrum
Hg
hüdrargürum
Hõbe
Argentum
Ag
argentum
Kaalium
Kalium
K
kaalium
Kaltsium
Calcium
Ca
kaltsium
Kuld
Aurum
Au
aurum
Liitium
Lithium
Li
liitium
Magneesium
Magnesium
Mg
magneesium
Naatrium
Natrium
Na
naatrium
Raud
Ferrum
Fe
ferrum
Plii
Plumbum
Pb
plumbum
Tina
Stannum
Sn
stannum
Tsink
Zincum
Zn
tsink
Vask
Cuprum
Cu
kuprum
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2016-01-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
11 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
KeitiKramarovski
Õppematerjali autor
Leht1 Vesinik H Hydrogenium Heelium He Helium Liitium Li Lithium Berüllium Be Beryllium Boor B Boron Süsinik C Carboneum Lämmastik N Nitrogenium Hapnik O Oxygenium Fluor F Fluorum Neoon Ne Neon Naatrium Na Natrium Magneesium Mg Magnesium Alumiinium Al Aluminium Räni Si Silicium Fosfor P Phosphorus Väävel S Sulphur Kloor Cl Chlorum Argoon Ar Argon Kaalium K Kalium Kaltsium Ca Calcium Raud Fe Ferrum Baarium Ba Barium Kroom Cr Chromium Magnaan Mn Manganese Vask Cu Cuprum Hõbe Ag Argentum Plii Pb Plumbum Nikkel Ni Nickel Kuld Au Aurum Lehekülg 1
7. KEEMILISTE ELEMENTIDE NIMETUSED, SUMBOLID JA TAHENDUSED Keemilise Keernilise Keemilise elernendi eemendl elemend eestikeelne lad nakeelne ingllsekeelne nimefurs nimetus 2. Aktiinium Actinium Ac Kiirgus, valgus (kr.k.) Actinium Alumiinium Aluminium AI Alumen (ld.k.) - maarjas Aluminium Ameriitsium Americium Am Ameerika jergi Americium Antimon Stibium sb Antimon (kr.k.) - Jupiteri lill Antimony Argoon Argonum Ar Laisk (kr. k.) Argon Arseen Arsenicum As Meessugu (kr. ja ld.k. ), Arsenic Srigavale ihusse tungiv mrirk
* periood: tabeli horisontaalne rida * rühm: tabeli vertikaalne rida Aatomi elektronskeem- Na+11| 2)8)1) Cl +17| 2)8)7) Elektronvõrrand- Na-1e'=Na(1+) Cl+1e`=Cl(1-) Iooni elektronskeem- Na(1+) +11| 2)8) Cl +17| 2)8)8) * Valem A=Z+N- (A-täisarvuline aatommass Ar) (Z-prootonite arv= järjekorra nr.) N: (Fe, Ar-56 ; Z-26) N=A-Z= 56-26=30 * Redoksreaktsioon: elektronide liitmise või loovutamise tõttu elementide oksüdatsiooniastme (laengu) muutumine * Redutseerija: aineosake, mis loovutab elektrone (metalliaatomid on alati redutseerijad) * Oksüdeerija: aineosake, mis liidab elektrone (mittemetalliaatomid on enamasti oksüdeerijad) * Oksüdeerimine: elektroni loovutamisprotsess, redutseerija oksüdeerub Ained Lihtaine: koosneb ühe elemendi aatomitest Liitaine: koosneb kahe või enama elemendi aatomitest Liitaine valem: näitab erinevate elementide aatomite arvu molekulis või aatomite(ioonide)
KEEMILISED ELEMENDID ELEMENT TÄHIS RÜHM PERIOO LADINA AJALUGU D KEELNE NIMETUS Vesinik H IA 1. Hydrogenum Avastajaks loetakse inglast Henry Cavendishi. Raud Fe VIIIB 4. Ferrum Avastaja puudub, tunti juba iidsetel aegadel. Alumiinium Al IIIA 3. Aluminium Avastati 1827.aastal Friedrich Wöhleri poolt Magneesium Mg IIA 3. Magnesium Esimesena uuris magneesiumi sotlane Joseph Black 1755.aastal Kuld Au IB 6. Aurum Avastaja puudub, Vana-Egiptus Hõbe Ag IB 5. Argentum Avastaja puudub, üks esimesi kasutatud metalle. Elavhõbe Hg IIB 6. Hydrargyrum Av
Metallid: Mittemetallid: Happed: Al-alumiinium Ar-argoon HF-fluoriid-vesinikfluoriidH Ba-baarium B-boor HCl-kloriid-vesinikkloriidH K-kaalium Br-bromiid HBr-bromiid-vesinikbromiidH Ca-kaltsium F-fluor HI-jodiid-vesinikjodiidH Cr-kroom P-fosfor H2S-sulfiid-divesiniksulfiidH Li-liitium He-heelium H2SO4-sulfaat-väävelH Mn-mangaan I-jood H2SO3-sulfit-väävlisH Na-naatrium Cl-kloor HNO3-nitraat-lämmastikH Ni-nikkel N-lämmastik HNO2 -nitrit-lämmastikusH Pt-plaatina Si-räni H3PO4-fosfaat-fosforH Fe-raud C-süsinik H2SiO4-slikaat-räniH Pb-plii H-vesinik H2CO3-karbonaat-süsiH Sr-strontsium S-väävel = CO2+H2O Sn-stannum O-hapnik Zn-tsink Ne-neoon Cu-kuprum Co-koobalt Au-kuld Hg-elavhõbe Ag-hõbe Mg-magneesium
neutraalne) Ioon aine osake (aatom, või aatomite rühmitus), mis tekib elektronide liitmisel või loovutamisel, positiivse+ või negatiivse- laenguga Iooniline side keemiline side, mis on erinimeliste laengutega ioonide vahel Katioon positiivse laenguga ioon+ Keemiline element kindla tuumalaenguga aatomite liik Keemiline nähtus muutus, millega kaasneb aine muundumine teiseks aineks Keemiline reaktsioon- aine muundumine teiseks aineks, keemiliste sidemete muutumine Keemiline side aatomite või ioonide vaheline vastasmõju, mis seob nad molekuliks või kristalliks Kovalentne side ühiste elektronpaaride abil aatomite vahele moodustuv side Lagunemisreaktsioon keemiline reaktsioon, milles aine laguneb kaheks või enamaks aineks Lahus ühtlane segu, mis koosneb lahustist ja selles lahustunud ainest Lahuse pH väljendab vesinikioonide (H+) sisaldust lahuses
..22 000 kg/m 3. Viimaste puhul eristatakse tihedusest lähtuvalt kergmetalle ja -sulameid, mille tihedus on alla 5000 kg/m3 (liitium, berüllium, magneesium, alumiinium, titaan jt.), raskmetalle ja sulameid, mille tihedus ületab 10 000 kg/m 3 (plaatina, volfram, molübdeen, plii, jt.) ning keskmetalle ja -sulameid (tihedus üle 5000 kuid alla 10 000 kg/m 3). Tehnikas kasutatavaist metallidest kergeimaks on magneesium, raskeimaks aga plaatina. Tabel 1.1. Elementide keemilised sümbolid ja aatomnumber Keemiline element Keemilise Aatomnumber elemendi e. järjenumber tähis Metallid (tahked) Alumiinium Al 13 Hõbe Ag 47 Kaltsium Ca 20 Koobalt Co 27 Kroom Cr 24 Kuld Au 79 Magneesium Mg 12
h) Portselankauss- tugevaks kuumutamiseks. i) Portselantiigel- lahtisel leegil kuumutamiseks. j) Tiiglitangid- tiigli hoidmiseks k) Uhmer- aine peenestamiseks. 2b. a) Jälgi tööjuhendit ja õpetajat. b) Ära sea ennast ja teisi ohtu. c) Ole ettevaatlik tulega. d) Hoia töökoht puhas. e) Kasuta võimalikult väikeseid aine koguseid. f) Tundmatuid aineid nuusuta eemalt, ära joo ega maitse. 3. Keemiliste reaktsioonide tunnused. a) Värvuse muutumine. b) Valgusefekt. c) Soojenemine või jahtumine. d) Lõhna muutus. e) Gaasi eraldumine. f) Sademe teke. 4. Ainete eraldamine segudest. a) Setitamine- Nõrutamine b) Filtreerimine c) Destilleerimine d) Magneti abil eraldamine e) Jaotuslehtriga eraldamine 5. A) Aatomi ehitus, B) osakesed aatomis a) Aatomi tuum ja elektronkiht.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid