Keemilise inertsuse tõttu on omamoodi erandiks väärismetallid. Metallide keemilist aktiivsust väljendab nn pingerida, ning enamik metalle tõrjuvad lahjendatud hapetest vesinikku välja. Mittemetallide lihtainete omadused · Ei juhi elektrit ning juhivad halvasti soojust · Neil puudub metalli iseloomulik läige · Esinevad nii gaasi (vesinik, fluor, hapnik, lämmastik, kloor, väärisgaasid), vedeliku (broom), kui ka tahkisena (seleen, väävel, boor, räni, jood, fosfor, süsinik) · Rabedad, ei ole sepistatavad · Valdavat värvi ei ole, nagu metallidel on hallikas. Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma. Leelismetallid on perioodilisussüsteemi IA rühma kuuluvad metallilised elemendid: · liitium · naatrium · kaalium · rubiidium · tseesium · frantsium
Rakus: Vesi on hea lahusti ja osaleb enamikus keemilistes reaktsioonides. Vesi aitab säilitada organismides püsivat temperatuuri. ... 4. Too 4 näidet katioonide ja anioonide tähtsusest organismis. Katioonid: Kaalium- ja naatriumioonid osalevad närviimpulsi moodustamises, neid leidub ka veres ja kõigi rakkude tsütoplasmas. Kaltsiumsoolad annavad luudele tugevuse. Raual oluline roll selgroogsete loomade hingamisel vajaliku hapniku sidumisel. Anioonid: Jood on vajalik kilpnäärmehormoonide sünteesiks. Fosfaatrühmad on nukleiinhapete ja fosfolipiidide põhilised koostisosad. 5. Missugune on sahhariidide ühine ehituslik omadus? Nende koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. 6. Millised ühendid kuuluvad monosahhariidide hulka? Riboos ja desoksüriboos (RNA, DNA), glükoos ja fruktoos (organismidele põhilised energiaallikad.) 7. Mis kuuluvad pentooside ja heksooside hulka? 8. Too 3 näidet oligaosahhariididest
ja transpordi eest. Raud ei seo hemoglobiinis süsihappegaasi! Rauapuudusest tingitud aneemia ehk kehvveresus on maailma levinuim vaegushaigus, eriti naistel. Mõõdukas rauapuudus on ohutum kui raualiigsus organismis! Peamiseks rauaallikaks on loomse päritoluga toiduained. b) Co on vitamiin B12 koostises, koobalti puudusel tekib halvaloomuline kehvveresus ehk verevähi teatud vorm. Mittemetallid: I, F, Si, B jne. c) Jood on oluline kilpnäärme sünteesija, joodi puudusel tekib struuma, kael paistetab üles. Joodi saab omastada läbi naha (kõhnumisplaastrid nt) d) Fluori ülesanne on vastutada hambaemaili terviklikkuse eest. Ohtlik on nii fluorivaegus kui liigsus hambad lagunevad. Eestis mõnes piirkonnas, nt lõunas joogivees palju fluori, tekib fluoroos. Mikroelementide liigsus on ohtlikum kui nende mõõdukas puudus. Tegurid, mis mõjutavad organismide elementaarkoostist:
Erinevad soolad ja suhkrud Soolad Mis on sool ? Soola peetakse nii igapäevaseks ja tavaliseks asjaks, et enamik inimesi on selle tähenduse unustanud. Soola ja toidu korvamatut liitu seatakse harva kahtluse alla, kuid sool on siiski midagi rohkemat kui pelgalt maitseaine. Tegelikult ei saaks me ilma soolata elada. Sool läbib meie veresooni, ajalugu, kultuuri ja religioone. See teeb võimalikuks kõige elava olemasolu, sest elu sai alguse meie planeedi soolasest ürgookeanist. Erinevad soolad : Meresoolas on 84 elementi, mineraalained ja mikroelemendid on selles inimorganismile täpselt sobivas õiges tasakaalus. Lauasoola valmistades eraldatakse meresoolast ülejäänud 83 elementi ja järele jääb naatrium. Kuna on leitud, et puhas naatrium tekitab terviseprobleeme, siis lisati juba eraldatud ained (kloor, jood) tagasi, kuid lõpptulemus on elusolenditele siiski kahjulik. Naatrium ajab jooma ja te...
on tunda ka teises bussi otsas. Eesti jõudmises alkoholi tarbimises Euroopas teisele kohale süüdistan ma pigem inimesi nagu minu isa sarnaseid, kes vahest ikka õhtuti töölt tulles lähevad tihti viina kogusega liiale. Muidugi mõistan, et peale rasket ja närvesöövat tööpäeva oleks söögi kõrvale hea võtta üks pits viina, kuid ei maksa ülepingutada. Sa ei pruugi märgatagi kui varsti istud prügikasti kõrval ja jood viimaste rahade eest ostetud viina. Õhtu poole tõmbad aga kilekottid ümber ja magad metsas kuuse all. Muidugi loodan, et inimesed nii sügavale põhja ei lange ning need kes seda teinud on, et need ikka saaksid oma eluga parema järje peale.
Organismide keemiline koostis · 6 kõige olulisemat ühendit, mis inimeses on: P, S, O, C, H, N · Bioelementide levinum jaotus vastavalt sisaldusele organismis 1. Makrobiogeensed (H, C, O, N, Ca, P) sisaldus üle 1% 2. Oligobiogeensed (Na, S, K, Cl, Mg, Fe) sisaldus 0,1-1% 3. Mikrobiogeensed (Mn, Co, Cu, Zu, F, B, I) sisaldus alla 0,1% 4. Ultramikrobiogeensed (Mo, V, Ni, Ca, Si, Sn) sisaldus alla 0,0001% Süsinik ,,Elava" aine keskne bioelement. Süsiniku juhtroll tuleneb sellest, et: · Iga C aatom on võimeline moodustama 4 kovalentset sidet, kas teiste elementide aatomitega või C-aatomitega. · C-aatom omab üksik-, kaksik- ja kolmiksidemeid. · Inimorganismis on umbes 16kg süsinikku(70kg inimese kohta). Vesinik · Tähtsus esineb vesiniksidemete tekkes. · Inimorganismis on umbes 7kg vesinikku(70kg inimese kohta). Hapnik · Osa (2.....
(seepärast sobib suhkrutõve korral). Hoolika valiku korral on taimetoidust võimalik omastada kõik kehale vajalik. Veganluse puudused Väike toiduenergia - vajaliku energiahulga kättesaamiseks peab sööma väga suure koguse toitu, mis omakorda koormab seedekulglat. Raskused asendamatute aminohapete kättesaamisel. Võib tekkida mõningate vitamiinide puudujääke (D-, B12-, B2-B6). Probleemid mineraalainete kättesaamisel (kaltsium, raud, jood, seleen, tsink). Võib tekitada kasvueas olevatel lastel arenguhäireid. Loomset päritolu toidust ja soolast täielik loobumine võib viia tõsiste tervisekahjustusteni. Ka taimed on elus! Sojatooted Sojatooted on head loomset päritolu toitude asendajad. Sojatoodete valgu bioloogiline väärtust on lähedane liha ja muna omale. Tuntum sojatoode on tofu ehk sojajuust, ms on kalgendatud juustutaoline mass. Sojatooted on väherasvased, näiteks tofu rasvasisaldus on umbes 5%.
Kordamine. KEEMILINE ELEMENT- ühesuguste tuumalaengutega aatomite liik. ALLOTROOPIA- nähtus, kus 1 keemiline element võib esineda mitme lihtainena. O2-dihapnik, O3- trihapnik(ehk osoon) ISOTOOP- ühesuguste tuumalaenguga, erineva massiarvuga osakesed. 1. AINE KLASSID: a. Lihtained- (400),koosnevad ühe elemendi aatomitest.: · mittemetallid(19)- S, P, O2, Cl2 jne · poolmetallid e. metallid(15)- Ge, As, Sb, Te, At jne · metallid (90); Al, Au, jne b. Liitained- koosnevad mitme elemendi aatomitest: 1. Oksiidid- on ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (oksüdatsiooniaste -II). Oksiid on hapnik (o.-a. II) ja mingi teise keemilise elemendi ühend. a. Aluselised oksiidid oksiidid, mis reageerivad hapetega, moodustades soola ja vee. Aluseliste oksiidide hulka kuulub...
3 He). 14) Tuumafüüsika rakendused 1.Ajaloos-radioaktiivse süsiniku meetod 14C T1/2= ~5730 a. Radioaktiivse ja tavalise C suhte kaudu on võimalik määrata proovide vanust.Uuemate proovide vanuse määramiseks radioaktiivsus ei sobi.Maa vanuseks on saadud ~4,5 miljardit a. 2.Meditsiin Kasut.palju nukleaarmeditsiini.Viiakse inimkeha org.kindlad matriksid millesse on lisatud radioaktiivse isotoope nt.radioaktiivne jood,tehneesium.Kasut diagnoosimiseks- haiguskollete leidmine kõige varasemas staadiumis. 15) Radioaktiivsus on tuumad mis tekivad tuumareak.käigus.Radioaktiivsus on teatud aatomi tuumade omadus spontaalselt lag.,mille tulemusena vabaneb en.ja üldjuhul tekivad uute aatomite tuumad.Tuum jääb samaks aga tuum läheb kõrgemast en.seisundist madalama en.seisundisse alfa kiirgus laeng +2 oht kui in.on selle alfa kiirguse endale sisse viinud nt
Kordamine Sissejuhatus. Biokeemia. I Bioloogia on elu uuriv teadus (lk 8-23) 1. Mõisted: autotroof- organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest süsinikuühenditest Heterotroof- organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku süsiniku toidus sisalduvast orgaanilisest ainest Molekul- aine väikseim osake, millel on kõik selle aine osakesed Organell- raku osa, millel on kindel ehitus ja ülesanne Organism- elusolend, kellel on terviklik keha, sigimisvõime, kasv, aren ja ainevahetus Populatsioon- sama liiki isendid, kes elavad samal ajal samas elupaigas Kooslus- kõik elusolendid, kes elavad samal ajal samas elupaigas Ökosüsteem- samas elupaigas elavad ja omavahel toitumissuhetes olevad elusolendid koos ümbritseva eluta keskkonnaga Biosfäär- kogu maakera elukeskkond Histoloogia- koeõpetus Anatoomia- organismi ehitus...
oksüdatsiooniprotsesside ja soojusproduktsiooni intensiivistumine - Südame löögisageduse, vererõhu ja keha temperatuuri tõstmine, kehakaalu vähendamine, söögiisu suurendamine -- JOOD! - -kaltsitoniin -Kaltsiumi homöostaasi tagamine ( kalitsiumi deponeeritakse luudes ) Kõrval- -parathormoon - Stimuleerib vitamiini D sünteesi kilpnäärmed - Stimuleerib Ca imendumist seedetraktist - Mõju luudele : suurendavad
See mineraal aitab kaasa haavade paranemisele, reguleerib rasunäärmete tegevust ning toetab ka immuunsüsteemi. Tsingi suurem sisaldus võib alandada rasunäärmete sekreeti. Tavaliselt on tsingitase madal naharakkudes ja veres sageli nendel noormeestel, kellel on suurem soodumus akneks. Uuringud on näidanud, et suukaudne ja lokaalne tsink on raskete aknevormide puhul efektiivne. ·Jood on mineraal, mille puhul ei olda kindel, kas see teeb nahale head. Jood aitab kilpnäärmel paljusid tähtsaid ülesandeid täita. Kilpnäärme puudulik tegevus võib viia tõsiste probleemideni nagu energiakaotus ja sellega seonduvad probleemid Teadlaste kinnitusel on aga isegi väikesed joodiannused külaltki suured, et tundlikus nahas probleeme tekitada. Kui jood siseneb kehasse ja siis vereringesse, väljutatakse ülemäärane jood pooride kaudu. Selline tegevus võib nahka ärritada ja tekitada aknet. (San-Jouz, 2005)
· VESINIK plahvatusohtlik gaas, väga kerge, tulevikukütus · OSOON veepuhastusjaamades (väga tugev oksüdeerija atomaarne hapnik vabaneb) · ARGOON elektripirnides intertse keskkonna tekitamiseks · LÄMMASTIK väga stabiilne molekul (tugev kolmikside) · KLOOR mürgine kollakasroheline gaas · BROOM ainus vedel mittemetall, punakaspruun · VÄÄVEL põletatakse nt kasvuhoonete ja keldriruumide desinfitseerimiseks, tekib SO2 · JOOD meditsiinis haavade desinfitseerimiseks ..... 6. MITTEMETALLID JA NENDE ÜHENDID PRAKTIKS · NO2 punakaspruun mürgine gaas · N2O naerugaas · CO2 tekib täielikul põlemisel, ei põle ega soodusta põlemist, tulekustutites · CO väga mürgine, tekib mittetäielikul põlemisel · H2O2 vesinikperoksiid, haavade puhastamiseks, hapniku saamiseks · SO2 mürgine teravalõhnaline gaas, happesademete põhjustaja · ... 7. KESKKONNAST...
Keemia arvestuse kokkuvõte Aineosakesed- aatom,molekul,ioon. * keemiline element: kindla tuuma laenguga aatomite liik. * aatom: keemilise elemendi väiksem osake, molekuli koostisosa * molekulaarne aine: aine väiksem osake, koosneb aatomitest * molekul: koosneb omavahel seostunud aatomitest. Molekulideks liitumisel lähevad aatomid üle püsivasse olekusse, kus nende energia on madalam. * molekuli valem: näitab, millistest aatomitest molekul koosneb. * indeks: näitab sama elemendi aatomite arvu molekulis. * ioon: laenguga aatom (aatomite rühm) - positiivne ioon e. katioon tekib kui aatom loovutab väliskihilt elektrone - negatiivne ioon e. anioon tekib kui aatom liidab väliskihile elektrone * tihedus: ühikulise ruumalaga ainekoguse mass, põhi ühik kg/m kuubis. Ioonsed ained on tahked ained. Koosnevad kristallidest. Osad lahustuvad vees, osad mitte. Valemi kirjutamisel eespool on katioon, tagapool anioonid. La...
omastamist, vähendavad kõhulahtisuse tekke riski ja lühendavad selle kestvust ning vaevusi, tugevdavad organismi üldist immuunsüsteemi, lühendavad kahjulike ühendite eluiga seedekulglas ja pidurdavad sellega soolestiku kasvajate tekke eeldusi jne. (Vt. http://www.tere.eu/heateada/piimonhea/piimatooted/piimpakter) 3 Mineraalained: Mineraalained on teised olulised täiendtoitained. Need on kaltsium, jood, raud, magneesium, kaalium, tsink, fluor. Mineraalainetest on organismis kõige rohkem kaltsiumi , 99% sellest on luudes ja hammastes. Lapse- ja noorukieas, kui luud kasvavad kiiresti, on kaltsiumivajadus suur. Kaltsiumi peamised allikad on piim ja piimatooted. Oluline mineraalaine on raud. Raud on vajalik paljude valkude ehituses ja talituses ning raual on oluline osa eluks vajaliku hapniku sidumisel ja transpordis. Rauda omastab organism paremini
d) Taimeraku kestade ehituslik osa Mg <- taimne toit (täisteratooted, jämejahvatusega pagaritooted). Kui ületada vajalikku Mg taset, siis on enamasti tulemuseks kõhulahtisus. Cl- - kloor a) kloriid-ioonid on vajalikud soolhappe sünteesiks maos b) tasakaalustavad raku positiivset laengut c) membraantranspordi protsessid Cl <- keedusool, loomne ja taimne toit III Mikroelemendid: mittemetallid I, Si, B jne; metallid Fe, Co, Zn jne Hädavajalikud on ~16 mikroelementi. I- jood a)kilpnäärme hormoonide sünteesiks b) Joodiühendeid omastab inimene väga hästi läbi naha- kõhnumisplaastrid (merevetikate pulbriline ekstrakt)- A4 formaadis nt. kõhule. Kui joodi on liiaga veres, kilpnäärme süntees tõuseb -> hormoonide tõus -> seedimine kiireneb jne. Kuid sellega kaasnevad ka omad ohud ja riskid. I <- merest pärinev toit, merest mõjutatud põhjavesi (nt Pärnus), mereääres kasvatatud taimed Si- räni
Tänapäeval vaadeldakse alkoholismi, kui haigust, mida on võimalik ravida. Oleneb inimese iseloomust ning isiksuse tugevusest, on olemas inimesi, kes peab sellest ülesaamiseks jääma täiesti karsklaseks, kohe kui nad ühe pitsi võtavad siis tekib neil pidurdamatu isu uue vastu. Kuid on olemas ka selliseid ravimeetoteid, kus ei pea täiesti karsklaseks jääma. Üks võimalusi on endale lasta panna kapsel, mis vähendab isu alkoholismi, et kohe kui jood ühe õlle hakkab see nii vastu, et inimene oksendab. Kuna Andres on noormees veel siis ei ole see tema tervisele veel erilist mõju avaldanud, kuid kui jätkub selline alkohooli tarbmine, siis on üsna tõenäoline, et varsti ütleb tema tervis üles ning esineb mingi terviserikke, mis võib lõppeda surmaga. Kokkuvõte Referaadis on kirjeldatud ühte alkohoolikut, kelle elu on väga raskeks muutunud täna alkoholismile
MÕISTED Aine on üks keemiline element või on keemiliste elementide ühend. Kemikaal on aine või valmistis, mis on kas looduslik või saadud tootmismenetluse teel. Ohtlik kemikaal on kemikaal, mis oma omaduste tõttu võib kahjustada tervist, keskkonda või vara. Segu / valmistis on vähemalt kahe aine segu. Kemikaaliohutus on väga lai valdkond. See algab tootearendusest ja marketingist, kuni jäätmete käitlemiseni. KEMIKAALIOHUTUS tagada tervise ja keskkonna kaitse kõrgel tasemel, nii praegustele kui tulevastele põlvedele, samas tuleb tagada majanduse tõhus, jätkusuutlik toimimine ja keemiatööstuse konkurentsivõime nii EL siseturul, kui rahvusvaheliselt rakendada ennetamise põhimõtet, mis tähendab tervise- ja keskkonnakahju ärahoidmist; sobivate alternatiivide olemasolul ohtlike ainete asendamine vähemohtlike ainetega; arendada ohutumaid innovaatilisi tehnoloogiaid. ...
ATP-s 6) Väävel S- Tähtis roll ensüümides, esineb vitamiinides ja valkudes. Mikroelemendid: (Väikestes kogustes) 1) Kaltsium Ca-asub rakuvaheaines(luudes ja hammastes) Osaleb vere hüübimisel ja lihsate kokkutõmbumisel 2) Naatrim Na-(väljaspool rakku) ja Kaalium K-(seespool rakku)- Osalevad ainete transportimisel ja närviimpulsside töös 3) Fluor F-(hammastes) Kaitseb hambaemaili ja soodustab kaltsiumi ladestumist hammastes 4) Jood I-Osaleb kilmnäärme töös ja kilpnäärmehormoonide ja valkude sünteesis 5) Magneesium Mg- (luudes ja lihastes) reguleerib südamelihase tööd ja taimedel klorofülli koostises 6) Raud Fe-kuulub vere punaliblede koostisesse ja osaleb hapniku transpordis 2) vee omadusi ja nende seost organismide talitlusega; Vee omadused: 1. Polaarsus – nõrga positiivse ja negatiivse laengu esinemine ühe molekuli sees 2
BIOLOOGIA I Vee funktsioonid organismides Vee funktsioonid molekulaartasandil · Vesi on universaalne lahusti t2nu polaarsele ehitusele. Vees lahustub rohkem aineid, kui yheski teises lahustis. · Hydrofoobsed-ei lahustu vees(rasvad, 6lid, t2rklis). · Hydrofiilsed-lahustuvad vees(glykoos, suhkur, sool). · Vesi on l2hteaineks fotosynteesis. Veest p2rineb fotosynteesil moodustuv hapnik. · Vesi on biokeemiliste reaktsioonide yks komponent. Hydroflyysireaktsioonid ensyymide osav6tul.. T2rklis Glykoos. · Kaitse ylekuumenemise ja mahajahtumise eest. · Vesi osaleb happelis- aluselise tasakaalu regulatsioonis. Vee funktsioonid raku tasandil · Tagab rakkude ainevahetuse e. Metabolismi. · Rakku saabuvad ja temast v2ljutavad ained on vesilahustena. · Vesi tagab raku siser6hu e. Turgori. · Siser6hu v2henemisel taimed n2rtsivad, inimese nahale tekivad kortsud. Vee funktsioonid organ...
d) sahharoos kuulub oligosahhariidide hulka õige e) vahad kuuluvad lipiidide hulka õige 0 RNA-d on kahte ttiiipi - tüüpe on palju 6, Leidke kui patju saab Teie organism energiat, kui sdite l00g sidrunikiipsiseid. l0AgportsSonis oli 3p. 12g toidurasvu, 8g valke ia 50g siisivesikuid- Organism saab energiat 340kcal 100g sidruniküpsiste kohta. 7. Poadides on miiiigil jodeeritud sool. Milleks on jood organismile vaialik? Miks ei lisata ioodi 2p. nciiteks suhkrule vdi jahule? Joodi saaks siis liiga palju. 8. On teada DNA iihe ahela nakteotiidiiiriestus: lp. A - T - T - G- G- C - A - A - T - T / Leidke teise ahela nukleotiidjiirjestus. C-C-G-T-A-C l8-27p. - 3 28-32p. - 4 33-36p
_ Tingimused: _ 1. Reaktsioon peab olema stöhhiomeetriline. _ 2. Redokspotensiaal peab sobima vastava solvendiga; _ 3. Redoksprotsess peab antud tingimustes kulgema lõpuni, et saaks määrata _ söhhiomeetria punkti; _ 4. Reaktsioon peab kulgema piisavalt kiiresti, redoksreaktsioon on tavaliselt _ mitmeastmeline, nõuab katalüsaatorit; _ 5. Peab olema võimalik fikseerida stöhhiomeetria punkt. Redokstiitrimise näide _ Üheks redokstiitrimise näiteks on jodomeetria: jood lahusele redutseerija lisamine kasutades tärklist indikaatorina. _ Jood moodustab tärklisega intensiivse sinise kompleksi. _ Joodi saab näiteks tiosulfaadi (S2O32-) abil jodiidiks redutseerida. Kui kogu jood on reageerinud, siis kaob ka lahuse sinine värv. _ Tavaliselt on joodi muutumine jodiidiks viimane aste reaktsioonide jadas. _ Esimeste reaktsioonide käigus viiakse uuritava aine (tundmatu) kogus vastavusse joodi teadaoleva Kogusega Permanganomeetriline tiitrimine: permanganomeetria
orgaaniliste ainete tootmisel, energeetikas oksüdeerumisel eraldub palju energiat ja ei saasta loodust ning on Maal palju. Vabanev energia muudetakse kütuselemendis elektrenergiaks, ühel elektroodil oksüdeerub vesinik, teisel elektroodil redutseerib hapnik, saadusena tekib vesi. Halogeenid Omadused · On VII A rühma elemendid · Flour, kloor, broom, jood kuuluvad kõige aktiivsemate mittemetallide hulka, · Nende iseloomulikumad ühendid on halogeniidid. · Suure reaktsioonivõime tõttu ei leidu looduses lihtainena vaid mitmete ühenditena. · Lihtainena koosnevad kaheaatomilistest molekulidest Hal2 kus o-a on -I · Lihtained madala keemistemperatuuriga · Tugevalt mürgised. · Tahke jood sublimeerub kuumutamisel( aurustuda ilma et tekiks vedelat olekut) · Tugevad oksüdeerijad
Petrooleumi kasutatakse lennukikütusena, samuti kodustes küttekehades. Diisliõli ehk gaasiõli on samuti primaarsel destillatsioonil saadav vedel fraktsioon, mille molekulides on 12 25 või rohkem süsiniku aatomit, keemistemperatuuriga 250 kraadi ja rohkem. Diisliõli kasutatakse kütusena diiselmootorites. III Arvestus HALOGEENÜHENDID Halogeenid on perioodilisussüsteemi VII rühma peaalarühma elemendid fluor, kloor, broom, jood ja astaat. Sõna halogeen tähendab soolatekitajat. Moodustavad ju halogeenid palju ühendeid, mille hulgas on rohkesti sooli. Astaat on radioaktiivne element. Kõik halogeenid on keemiliselt väga aktiivsed mittemetallid. Seejuures nõrgenevad mittemetallilised omadused reas F Cl Br I joodi suunas. Samas suunas suureneb nende elementide aatomiraadius. Seega on halogeenidest fluor kõige mittemetallilisem, joodil võib täheldada aga metallilisi omadusi.
Keemilised elemendid organismis. Keemiline element on kindel aatomite liik. Tänapäeval tuntud 118-st keemilisest elemendist 60 paikneb organismides. Kõige enam leidub H, O, C, N, S, P neid nim. makroelementideks. Palju on ka Fe, Mg, Ca, K, Na. Väga vähe on aga mikroelemente J, Fl, Cu, Mn jt. Anorgaanilised ained organismides. Anorg. Ained on oksiidid, H2O. Alused ehk hüdroksiidid annavad hüdroksiidioone. Vett on organismides umbes 80%. Inimeses u. 70%. Teisi anorg. ühendeid on 1,5%. Kõigi soolade vee molekuli omadused tulenevad tema molekuli ehitusest. Veemolekul on dipoolne. Vee tähtsus : * hea lahusti polaarsetele ainetele. * Vesi võtab osa elektrolüütide lagunemisest ioonideks. * Veel on suur soojusmahtuvus. * Vesi võtab osa hüdrolüüsist. *Vesi võtab osa fotosünteesist. * Vesi tekib organismis orgaanililiste ainete oksüdeerumisel. Tähtsamad katioonid ja anioonid : võtavad osa närviimpullsside tekitamisest. Luukoe koostisesse ku...
Keemia Perioodilisustabel ja aatom Lahter- Perioodi rühmad- eemiliste elementide perioodilisussüsteem on süsteem, mis jaotab keemilised elemendid nende tuumalaengute järgi rühmadesse ja perioodidesse. Järjekorra number: Keemilise elemendi aatomnumber ehk järjenumber ehk laenguarv on prootonite arv selle elemendi aatomi tuumas. A-rühma numbrist: Kui aktiivne metall on. Perioodi Number: Mitmendas perioodis asub element, Elemendid: 1.Raud : Fe, 2,Vask: Cu, 3,Jood: I, 4,Broom: Br , 5,Tina: Sn , 6,Plii:Pb 7,hõbe: Ag 8, Broom: Br 9, kuld : Au, 10,Elavhõbe : Hg, 11, tsink: Zn, 12,mangaan : Mn, 13 Kroom Cr 14, Baarium: Ba 15,magneesium : Mg 16,naatrium : Na 17,kaalium : K 18,koobalt : Co 19,titann: Ti 20,alumiinum : Al 21,nikkel : Ni 22, Gallium : Ga 23,Iriidium: Ir 24,Plaatina: pt 25,Rubiidium: Rb 26,plii: Pb 27, Indium : In 28,frantsium : Fr 29,Raadium : Ra 30,Vsimut : Bi 31,Tellur : Te 32, flueo : F ...
Bioloogi 1 KT küsimused 1. Nimeta elu omadused. -biomolekulide esinemine -rakuline ehitus -aine- ja energiavahetus -paljunemisvõime -arenemis- ja kasvamisvõime -stabiilne sisekeskkond -reageerimine ärritusele -pärilikkus -organismidel on kindel eluiga, mis lõppeb surmaga 2. Nimeta eluslooduse põhilised organiseerituse tasemed. Too nt. -molekulaarne tasand -rakuline tasand -kude -elund ehk organ -elundkond ehk organsüsteem -organismi tasand -populatsiooni tasand -liigi tasand -ökosüsteemi tasand -biosfääri tasand 3. Mida uurivad järgmised teadusharud: molekulaarbioloogia- uurib elu molekulaarsel tasemel tsütoloogia- uurib rakkude ehitust ja talitlust anatoomia- ehk organismide ehituse uurimine ...
Küsimused raku koostise kontrolltööks 1.Kuidas jagatakse rakus olevad elemendid? Too näide. Nimeta 6 enamlevinud elementi. Rakus olevad elemendid jagatakse mikroelementideks(K, Ca, Na, F, I) ning makroelementideks(C, H, N, O, P, S) 2.Mis on nende elementide ülesanne: lämmastik, fosfor, kaltsium, naatrium, kaalium, magneesium, kloor, jood. N- esineb valkudes, nukleiinhapetes ja ATPs(energiat kandev molekul adenosiintrifosfaat) ning paaris vitamiinis. P-esineb fosfolipiidides, nukleiinhapetes ja osaleb ATPs energiarikaste sidemete loomisel. Ca- 99% kehas olevas kaltsiumist asub hammastes ja luudes (rakuvaheaines). Osaleb vere hüübimisel ning reguleerib vee hulka organismis. Na- Asub väljaspool rakku, tagab raku normaalse ainevahetuse, annab rakkudele laengu, reguleerib
Rakukeemia kordamisküsimused (26-61) 1. Levinumad keemilised elemendid, ained elusorganismides. 1. makroelemendid 99% - C, H, N, O, P, S 2. mikroelemendid - Ca, Mg, Fe, Au, Na, Cl, K, F, Cu, I, Zn ….. jne. - mikroelementidest on elusorganismides leitud 36 keemilist elementi 2. Vee tähtsus. 1) Kõik organismid koosnevad ja vajavad oma elutegevuseks vett. 2) Vesi on polaarne, mis teeb võimalikuks luua vesiniksidemeid, mistõttu on vesi eluks sobivatel temperatuuridel vedel, mistõttu on see hea lahusti, mistõttu eksisteerib pindpidevus. 3) Vesi on rakkude sisekeskkond ja täidab rakuvaheruumi. 4) Vesi osaleb keemilistes reaktsioonides, transpordib aineid ja tagab raku siserõhu. 5) Vesi reguleerib soojust (soojeneb ja jahtub aeglasemalt kui teised ained), on vajalik organismide paljunemiseks ja on fotosünteesi lähteaineks. 3. Anioonide ja katioonide ülesanded. An...
leidub: A C B1 B12 E D Mineraalained: Mineraalained. milleks organismis vajalik, millised on puuduse sümptomid või tagajärjed, kas organismis säilib varu või mitte, millistes toiduainetes leidub, millises koguses (suurusjärk) organismis leidub ja milline on päevane vajadus toiduga (suurusjärk): Raud Kaltsium Kaalium Fosfor Seleen Magneesium Naatrium Väävel Jood Toiduohutus ja-hügieen 1. Mis on toiduhügieen? a. Ruumide ja seadmete hooldus ning korrashoid b. Isikliku hügieeni reeglitest kinnipidamine c. Toidu steriliseerimine mikroorganismide hävitamiseks d. Kõik eelpooltoodud 2. Mis on toiduseaduse eesmärk? a. Tagada toidukäitlejatele pidev kasum b. Tagada kaupade ja teenuste vaba liikumine Eesti Vabariigis c. Tagada tarbijale ohutu ja nõuetekohane toit 3
Keemia 28.08.08 Sissejuhatus 1. Nimetada igapäevases elus kasutatavaid keemiatööstuse tooteid. 2. Keemilise reaktsiooni olemus, näide loodusest. 3. Mille alusel liigitatakse aineid klassidesse? 4. Lihtainete mõiste, jagunemine. 5. Liitainete mõiste, jagunemine. 1. Sool, suhkur, äädikas, jood, seep, piiritus, lõhnaõli, kodukeemia. 2. Keemilise reaktsiooni käigus toimub ühe aine muundumine teiseks. Näiteks looduses muundub vesi veeauruks, raud roostetab jne. 3. Nende koostise ja keemiliste omaduste järgi. 4. Lihtained koosnevad ainult ühe aine elementidest, jagunevad metallideks ja mittemetallideks. 5. Liitained koosnevad mitme erineva aine elementidest, jagunevad oksiidideks, hapeteks, alusteks ja sooladeks. Oksiidid
Jake ja Bill käivad mõned päevad kalal. See on väga rahustav, nad leiavad uusi sõpru. Nad jätavad kirja Mike´ile, kes peaks jõudma sel päeval Pamplonasse. Nad lahkuvad. Jake ja Bill kohtavad Mike´i, Bretti ja Cohni kohvikus. Mike ja Brett on pahaseks saanud Cohni peale, kes järgneb igale poole kuhu Brett läheb. Mike ja Cohn peaaegu lausa kaklevad. Fiesta algab. See on nädal, mil joodakse ja peatakse pidusid, ning härjavõistlused toimuvad iga päev. Grupp jood ja pidutseb kogu öö. Jake kohtub Pedro Romeroga, ühe härjavõistlejaga. Brett on vaimustatud uuest noorest härjavõitlejast. Ühel päeval kui vihma sadas, jäi härjavõistlus ära. Jake ja sõbrad võtavad paar jooki Romeroga. Brett räägib Romeroga ning Mike on ääre peale enesekaotuse piiril. Mike ja Cohn peaaegu kaklevad omavahel. Jake ja Brett lähevad jalutama. Brett tunnisatab et on Romerosse armunud. Jake leiab Romero ning teeb nii et Romero ja Brett saavad koos ära minna.
ELU OLEMUS Bioloogia - teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid. Tsütoloogia - teadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitust. Morfoloogia teadus, mis uurib organismide välisehitust. Anatoomia teadus, mis uurib organismide siseehitust. Füsioloogia teadus, mis organismide talitlusi ja regulatsioone. Ökoloogia teadus, mis uurib organismide ning organismide keskkonna vahelisi seoseid. Etoloogia teadus, mis uurib loomade käitumist. Botaanika teadus, mis uurib taimi. Zooloogia teadus, mis uurib loomi. Mükoloogia teadus, mis uurib seeni. Viroloogia teadus, mis uurib viirusi. ELU OMADUSED 7 omadust, millele peab vastama korraga: 1. Kõik elusorganismid koosnevad rakkudest. Rakk on kõige väiksem ehituslik ja talituslik üksus, millel on veel olemas kõik elu tunnused. 2. Kõik elusogranismid on keerukama organiseeritusega(organismiga) kui eluta organismid. 3. Kõikidele elusorganismidele on iseloomulik aine...
BIOLOOGIA! Ainevahetus Toitumine ja jääkaineid et saada energiat. · [Autotroofid-isetootjad]Klorofül saavad ise fotosünteesida(taimed,vetikad) · [Heterotroofid-ei tooda ise] saavad toidu valmis kujul keskkonnast(loomad, inmesed,bakterid,seened) Paljunemine · Suguline · Mittesuguline Eluslooduse organiseeritus. · Molekulaarne tasand ei ole elusolend(DNA või valgu molekuli uurimine) · Rakuline tasand kõige väiksem eluüksus on rakk. · Kude rakkudest(närvikude,lihaskude,sidekude,epiteekude ehk kattekude(nahk)) · Elund ehk organ kops-gaasivahetus,süda-verevarustus,magu-seedib toitu,maks-teeb mürke kahjutuks,neer-filtreerib verd,aju-juhib keha elutegevust, kõigetähtsam elund. · Elundkond koosneb elunditest mis täidavad ühesugust ülessannet. Vereringeelundkond süda, Seedeelundkond magu ja maks, Erituse...
Et tomat sisaldab ohtralt vett, annab ta vähe kaloreid: 100 g tomatit sisaldab vaid paarkümmend kcal. Peamiseks energaiaallikaks on tomatis suhkrud (glükoos ja fruktoos) ja orgaanilised happed (sidrunhape, õunhape).Viljadele annavad värvuse pigmendid lükopeen ja beetakaroteen; viljade kontsentreerimisel valmistatud toodetes kasulike pigmentide sisaldus suureneb. Tomatis on rohkelt ka vitamiine (B-rühma vitamiinid, C-, E- ja K-vitamiin) ja mikroelemente (vask, raud, jood, fluor ja tsink). Mineraalelementidest on tomatis palju kaaliumi ja vähe naatriumi.Tomati rohelised osad sisaldavad mitmeid mürgiseid alkaloide, millest tuntumad on solaniin ja tomatiin. Küpseid vilju süüakse värskelt näiteks salatites, võileivakattena, lisandina pearoogade juurde ja garneerimisel.Tomat on oluline konservitööstuse tooraine; hinnatud on omas mahlas konserveeritud terved tomatid nii kooritud kui koorimata kujul, laialdselt kasutatakse ka
Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Kalaliha omadused ja toiteväärtus Referaat Koostas: Piia Ruus Tartu, 2014 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Sissejuhatus 3 1. Kala tarbimine toiduks 3 2. Kala kasulikus ...
struktuursuse ja tugevuse eest, tagajärg luude hõrenemine, krambid, magneesium klorofüli, luude ja rakukesta koostises, närvisüsteemi ja lihaste talitus, ül klorofüli tagamine, tagajärg häirub fotosüntees ja kaob roheline värvus, kloor närviimpulside teke ja levik, mao soolhappe süntees, mikroelement - raud ül seob hapnikke hemoglobiini koostises, annab verele punase värvuse, osaleb hapniku transpodil veres, tagajärg kehv veresus, jood väike laste kasvuks ja arenguks, ül vajalik kilpnäärme hormoonide sünteesiks, tagajärg struuma (kilpnäärme haiglaslik suurenemine), floor ül hamba emaili tugevdamine, tagajärg kaaries, hamba augud. vesi omadused kõrge aurustumis soojus, suur soojus mahutavus, suur pindpinevus, ülesanded osalemine keemilistes reaktsioonides (fotosüntees), säilitab püsivat temp. (suur soojus mahutavus), kindlustab ringelundkondade töö (lümf), lahusti org ja anorg
1.Erutuvateks kudedeks nimetatakse: skeleti-,sile ja südamelihaskudet 2. Neurolemmotsüüdid e Scwanni rakud on neurogliia rakud, mis: moodustavad müeliinitupe perifeerse närvisüsteemi neuronite aksonite ümber 3. Närvirakkude kehade kogumeid kesknärvisüsteemis valgeolluse sees nimetatakse: ganglioniteks 4. Vaimse tegevuse (teadvus, mõtlemine, planeerimine, mälu) neuraalne keskus asub: suurajus 5. Autonoomse närvisüsteemi sümpaatilise osa toime inimese organismi funktsioonidele on üldisemat laadi, kui parasümpaatilisel osal. See tuleneb faktist, et sümpaatilise närvisüsteemi aktiivsus põhjustab järgmiste hormoonide eritumist verre: adrenaliin ja noradrenaliin 6. Aferentsed neuronid: juhivad aktsioonipotensiaale perifeeriast kesknärvisüsteemi suunas 7. Primaarne somatosensoorne korteks e esmane tundeala paikneb suuraju: kiirusagaras 8. Aferentsel suunal seljaajule vahetult järgnev aju osa on piklikaju 9. Tingitud refleksi kujunemise...
Jake ja Bill käivad mõned päevad kalal. See on väga rahustav, nad leiavad uusi sõpru. Nad jätavad kirja Mike´ile, kes peaks jõudma sel päeval Pamplonasse. Nad lahkuvad. Jake ja Bill kohtavad Mike´i, Bretti ja Cohni kohvikus. Mike ja Brett on pahaseks saanud Cohni peale, kes järgneb igale poole kuhu Brett läheb. Mike ja Cohn peaaegu lausa kaklevad. Fiesta algab. See on nädal, mil joodakse ja peatakse pidusid, ning härjavõistlused toimuvad iga päev. Grupp jood ja pidutseb kogu öö. Jake kohtub Pedro Romeroga, ühe härjavõistlejaga. Brett on vaimustatud uuest noorest härjavõitlejast. Ühel päeval kui vihma sadas, jäi härjavõistlus ära. Jake ja sõbrad võtavad paar jooki Romeroga. Brett räägib Romeroga ning Mike on ääre peale enesekaotuse piiril. Mike ja Cohn peaaegu kaklevad omavahel. Jake ja Brett lähevad jalutama. Brett tunnisatab et on Romerosse armunud. Jake leiab Romero ning teeb nii et Romero ja Brett saavad koos ära minna.
Nisujahu SISSEJUHATUS TERAVILJAD Teraviljad on enamasti kõrreliste sugukonda kuuluvad kultuurtaimed, mida kasvatatakse tärkliserikaste söödavate terade saamiseks. Teraviljade hulka kuuluvad kõrrelised, sealhulgas nisu, rukis, kaer, mais, riis ja hirss. Teraviljade hulka kuuluvad ka mittekõrrelisi, näiteks tatar, rebashein ja kinoa. Valdava osa kõrreliste juurestikust moodustavad lisajuured, mis omakorda moodustavad narmasjuurestiku. Juurte põhimass paikneb huumushorisondis. Teraviljade hulgas on tugevaima juurestikuga mais, rukis ja talinisu. Vars koosneb lühikestest jäikadest paksenenud kõrresõlmedest ja 5-7 pikast ja õõnsast torujast sõlmevahest. Kõrred kasvavad nii tipust kui sõlmede pealt. Iga sõlmevahe on pikem temast allpool olevast. Kõrre pikkust sõltub sordist ja kasvutingimustest. Leht kinnitub igale kõrresõlmele. Lehetupp ümbritseb kõrt ning toetab seda. Lehetupe üleminekul lehelabaks asuvad kõrvakesed ja keeleke. Nende esinem...
Tallinna Ülikool Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Laura Freivald VAARIKAS JA MAASIKAS Referaat Tallinn 2014 Laura Freivald SISUKORD Laura Freivald Töö eesmärk on õppida referaadi õiget vormistamist, mida kasutada lõputöö koostamisel. Samuti arendada oma oskuseid WordOffice'i kasutuses. 1 Vaarikas Riik: Taimed Plantae Hõimkond: Õistaimed Magnoliophyta Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida Selts: Roosilaadsed Rosales Sugukond: Roosõielised Rosaceae Alamsugukond: Roosilised Rosoideae Perekond: Murakas Rubus Liik: Harilik vaarikas Harilik vaarikas (Rubus idaeus) on roosõieliste sugukonda muraka perekonda kuuluv ...
• Füüsikalised omadusedd erinevad üksteisest suuresti: *Erinev värvus-mittemetallidel puudub läige (erandiks I2,räni) *Väga erinevad sulamistemperatuurid (on kas tahked või gaasilised, vedel on Br2) • ühiseid jooni on vähe • halb soojusjuhtivus • ei juhi elektrit(erandiks on jood ja grafiit(süsinik), pooljuhiks on Si) • rabedus SÜSINIKU ÜLDISELOOMUSTUS *asub 2.perioodis, 4.peaalarühmas *elektronskeem: 2)4) *ühendites moodustab vähepolaarse kovalentse sideme *oksüdatsiooniaste : - IV kuni +IV *keemiliselt väheaktiivne
Tõrva Gümnaasium Andra Sööt 11.a klass OMA TOITUMISE JÄLGIMINE NUTRIDATA PROGRAMMI KASUTADES Uurimistöö Juhendaja Marge Kaiv Tõrva 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................ 3 1.TASAKAALUSTATUD TOITUMINE...................................................................5 1.1Toitainete roll tasakaalustatud toitumises..............................................5 1.1.1.Süsivesikud..................................................................................... 5 1.1.2.Lipiidid............................................................................................ 6 1.1.3.Valgud............................................................................................. 7 1.2 Organismi ööpäevane energiavajadus.....
on vereplasmast madalamad ja seetõttu on veelgi kiirema imendumisega. Kuid hüpotoonilised spordijoogid on väga kallid, seetõttu kasutatakse neid väga vähesele määral. 5.4 Oma spordijook Väga heaks lahenduseks on iseendale valmistada nö. spordijook, mis ei ole nii raha nõudev. Selleks võta puuviljamahl (soovitatavalt õuna), lisa sellele mineraalvett vahekorras 1:2 või 1:3 (1 osa mahla,2 või 3 osa mineraalvett). Lisaks sellele võib kasutada ka sellist võtet, et jood enne trenni mahla ning trennis jood mineraalvett. 6. Toitumine enne võistlusi 6.1 Viimased päevad enne võistlust Väga oluline on viimastel päevadel, et toit oleks süsivesikute rikas ja vedelikubilanss oleks korras, seda eriti viimasel 3-4 päeval. Enne võistlust on enim levinud 3 teiperit, mis on allpool välja toodud. Teiperi mõte on keha süsivesikutega ülelaadimine. 1. Klassikaline teiper Sportlane teeb 7 päeva enne võistlust viimase tugeva trenni ning peale seda tõstab
3. Saamine: Tööstuses: Cl 1. NaCl vesilahuse elektrolüüsil: NaCl + 2H2O => 2NaOH + H2 + Cl2 2.Soolhappest tugevate oksüdeerijatega: 2KMnO4 + 16HCl => KCl + 2MnCl2 + 8H2O + 5Cl2 MnO2 + 4HCl => MnCl2 + Cl2 + 2H2O 4. Füüsikalised omadused: F ja Cl rohekaskollakat tooni gaasilised ained. Vastiku lõhnaga, mõlemad mürgised, eriti F. Suurema koguse sisse hingamine tapab. Br punakspruun vedelik, vastiku lõhnaga. I hallikasmust tahke aine, joodi aurud on lillad. Jood ei veeldu vaid kohe aurustub, seda nim sublimeerumiseks. Kõik nad vees üsna vähe lahustuvad, lahustuvad paremini piirituses, Cl lahustub ainukesena märgataval määral vees, kahustuvus ja mürgisus väheneb joodi suunas. 5. Keemilised omadused: Ühed aktiivseimad mittemetallid, F söövitab isegi klaasi. Reageerivad metallidega, klooriga reageerivad peaaegu kõik metallid, ka kuld, tekivad ioonilised ühendid, mis kuuluvad soolade klassi. 2Na + Cl2 => 2NaCl Reageerivad vesinikuga:
kadestavad. Oma kogemustest võin veel öelda, et üheöösuhted on tegelt ka poole huvitavamad kui tava suhted, kuna tava suheted muutuvad pikka peale igavaks ja tuimaks kui sa seda just armukesega üles ei vürtsita aga see juba täiesti teine teema. Ühe öö suhted on umbes nii et lähed peale tarvitad alkohooli või noh need kes juba oskavad ei vaja sedagi vaid teevad asja jutu peale ära nagu mina, igatahes lähed peole jood natuke tantsid näed ilusat tüdrukud baari leti ääres või tantsu põrandal, lähed küsid kas võib teiega ühineda. Teed talle hiljem mõned joogid välja räägid juttu jagad komplimente. Hiljem küsid kas võid ta koju saata tee peal hoiad teda püsti kuna alkoholi kogus on veres tal liiga suur pärast tema ukse peal kutsub ta sind sisse kohvile ja sealt edasi on asi juba kindel et täna sa skoorid ja kõik nii lihtne see ongi.
Kuid tüdrukute seas on ka meelepärasteks jookideks viin ning rumm. Mõned üksikud harrastavad ka viinakokteile, veini, viskit või shampust. Poiste seas on levinumaks jookideks rumm, viin ning õlu. Tihtilugu, kui ei taheta purju jääda, juuakse ka gine ja siidreid. Harvematel juhtudel võetakse mõnikord ka likööre, viskisi, konjakeid, veini või mõnel tähtpäeval shampust. 7 Kellega koos jood? Noored joovad alkoholi koos enda sõprade, sõbrannade ja tuttavatega. Nende ringkonnas joovad pea, et kõik sõbrad. Kust oled alkoholi saanud, juhul, kui oled alaealine? Noored saavad alkoholi oma sõpradelt. Kas siis ostab täisealine sõber või harvematel juhtudel saavad ka alaealised sõbrad poest ise kätte. Mõnel noorel ostab isegi lapsevanem või sõbra lapsevanem/õde/vend. Kas oled purjus peaga vanematele vahele jäänud? Milline oli nende reaktsioon?
Kilpnäärme hormoonide vähesus stimuleerib TSH produktsiooni [3] ning kui vere türoksiini (kilpnäärmes toodetud hormoon) sisaldus on normaalsusega võrreldes kõrge siis türeotropiini eritus peatub. [2] 3. Kilpnäärmes toodetavad hormoonid Kilpnäärmehormoonide sünteesiks on vajalik kindla joodihulga saamine (u 150 g ööpäevas), organism võib taluda joodi puudumist toidust mõned kuud [4]. Kilpnäärmes koguneb vee ja toiduga organismi tulnud jood, kus see ühineb aminohappe türosiiniga ja moodustuvad hormoonid türoksiin ja trijoodtüroniin. Kilpnäärme normaalse töö korral eritub hormoonide koostises päeva jooksul kuni 0,3 mg joodi. [5] Kilpnäärme folliikulrakud eritavad produkti kõigepealt rakuvälisesse depoosse. Nad eritavad folliikulite kolloidi türeoglobuliini ning ensüümi, mis seejärel seob joodi türeoglobuliinis olevate türosiinimolekulidesse. Valminud hormoonid püsivad kolloidi sees
Vesinik - H2 Isotoobid: prootium 1p,1e deuteerium 1p,1n,1e triitium 1p,2n,1e • Lõhnatu,maitsetu, värvusetu gaas • kõige kergem gaas • vees väga vähe lahustuv • madal kt • redutseerija, o.a. enamasti +1, aktiivsete metallidega oksüd. -> hüdriidid, kus o.a. on -1 • molekulaarne vesinik-püsiv, atomaarne-ebapüsiv • puhas H2 põleb õhus sinaka leegiga, moodustades vee, temp. Kuni 2000oc • segu õhu või O2-ga plahvatusohtlik! • Vesiniku saamine a) tööstuses: 2H20 (elektrolüüs) -> 2H2 + O2 b) laboris: Metall+hape -> sool + vesinik nt. Zn + 2HCl -> ZnCl2 + H2 (reageeriv metall peab reageerima happega!) • kasutatakse raketikütusena, autode kütuseelemendis, metallurgias metallide reduts. oksiididest, ammoniaagi ja org. ainete tootmisel. Halogeenid - F2, Cl2, Br2, I2 • gaasid • o.a. enamasti -...
Vitamiin A eelvitamiini karoteeni on rohkem köögiviljades, kuid ka kollastes puuviljades nagu aprikoosid, virsikud, pihlaka- ja kibuvitsamarjad, astelpajumarjad, eriti rohkesti aga astelpajuõlis. A-vitamiin hoiab silmade tervist ning säilitab naha elastsust ja toonust. A-vitamiini puudusel tekib silmade kuivus, kanapimedus, naha karedus ja kuivus ning kasvu pidurdumine. Mahl sisaldab ka vajalikke mineraalaineid nagu kaalium, kaltsium, fosfor, magneesium, raud, koobalt ja jood. Kaalium soodustab vee eemaldumist organismist ja on seega oluline kõrgvererõhktõve ja südamehaiguste korral ning organismis soolade tasakaalu säilitamiseks. Kaaliumirikkad on ploomid ja kirsid, eriti aga marjad. Kaltsium aktiveerib biokeemilisi protsesse. Rohkem on kaltsiumi tsitrusviljades, vaarikas ja maasikas ning viljalihaga mahlades ja smuutides. Fosforit ja magneesiumi on rohkem sõstardes, vaarikates ja kirssides.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
