Märtsis 2007-2008 oli Eesti Instituudi juhataja Soomes LUULEKOGU "ILUSAKS INIMESEKS" Ilmus 2005. aastal Luulekogu põhiteemad on luule, armastus, Tallinn ja inimese ilu, mida ühiskond rikub. Luulekogu tekstid näitavad elu pahupoolt, kuidas inimene on nõrk ja mõjutatav. ÜKS PILT fuuuuuuuugahhhhhhhhh sündisin ilusaks inimeseks täiuslikuks perfektse keha ja vaimuga aga ühiskond - too väljamõeldis - sandistas mu võttis mult võime armuda kõigesse mida näen põleda ihast iga uuwe asja järele ÜKS MÕTE ma olen 24 h ööpäevas inimene juba paljalt selle eest võiks mulle tasuta raha anda tüdind ootamast bussi taksot igavest armastust ideaalset joobeastet
Nad on mehistunud, muutunud otsusekindlamaks ja õppinud tegutsema sihipäraselt. Juokolasse tagasi kolides lepivad nad ära oma nooruse rumaluses soetatud vaenlastega ja hakkavad elama nii nagu tublid ja töökad inimesed kunagi kõik see annab tunnistust nende meelemuutusest ja oskusest oma vigadest õppida. Seega võibki väita, et vaatamata pikkade katsumustele, õnnetustele ja hädadele suutsid vennad mõista oma inimeseks, st. ühiskonna liikmeks olemise rasket kohustust ja seda ka täita. Kuigi vennad olid loomult metsikud ja mitte kõige teravama taibuga, olid nad siiski küllalt visad ja töökad, et saavutada oma koht ühiskonnas, teenida ära teiste austus ja üleüldse olla ühiskonna täisväärtuslikud liikmed. See võttis neil küll palju aega ja õppida suutsid nad vaid oma vigadest ,aga vaatamata sellele on lõpuks saavutatu tähelepanuväärne ja selle saavutamiseks läbikäidud tee õpetlik.
meile kasuks ja millised mitte. Kuidas aga selliseid otsuseid langetada? Kas õppimine teeb inimeseks? Inimene õpib terve oma elu. Elu esimesed aastad mööduvad käimise, rääkimise, lugemise, kirjutamise jne õppimisega. Elu järgmisel etapil, koolis, saame kolossaalsel hulgal teadmisi, mis tulevad tulevatel aastatel kasuks. Täiskasvanuna õpime iseseisvalt toime tulema ning töötame töökohal, mille nimel oleme õppimisega vaeva näinud. Demokritoski on öelnud: ,,Õppimine teeb inimeseks." Sellel on oma tõepõhi all, sest ilma õppimiseta poleks inimesi, maamunal tekiks kaos, ja inimesed ei hooliks enesest, ning ilma inimesteta poleks inimkonda. Seega on meist kõik suutelised õppima, kuid õpitut analüüsida ja sellest järeldusi teha mõned meist ei suuda. Saksa filosoof G. W. F Hegel on lausunud: ,,Ajaloost õpime seda, et inimesed ei õpi ajaloost." See on väga julge, kuid tõene väide. Näidet polegi raske leida, näiteks oleks II maailmasõda
Inimese elutee on nagu üks suur kaar, mis algab sünniga ja lõppeb surmaga. Elutee võib meil olla pikk, kui võrrelda seda teadmiste hulgaga, mida tuleb elu jooksul omandada, või lühike, kuna palju jääb siiski omandamata. Seepärast peame elus otsustama, millised neist tulevad kasuks ja millised mitte. Inimese esimesed eluperioodid on imiku ja maimikuiga, mis mööduvad käimise, rääkimise, lugemise ja kirjutamise õppimisega. Õppimine teeb inimeseks, õpime mängides, sest mäng on lapse töö ja looming enne kooli. Elu järgmisel etapil koolis saame hulgaliselt teadmisi, mis tuleb aastate jooksul meile kasuks. Juba peale keskkooli lõppu mõtleb inimene, et nüüd on kõik ja rohkem pole midagi juurde omandada. Miks seda teha, kui sa juba tead kõike, mis teada on? Täiskasvanuks saades õpime juba iseseisvalt asjadega toime tulema ja planeerima oma elu. Suurema osa oma elust veedame koolipinkides
Alates sellest hetkest, kui laps on sündinud, hakkab ta arenema ning hakkab ka kujunema tema isiksus. Isiksuse kujunemine on pikk protsess, mille peamisteks mõjuriteks on perekond ja kasvatamine. Suurt tähtsust selles protsessis omab ka haridus. Kui kujutleda, et inimese isiksuse tekkimine ja arenemine on nagu maja ehitamine, siis kasvatamine oleks selle maja vundament, haridus oleks maja seinadeks ning keskkond: kool, sõbrad, linn, riik jne, - oleks maja katuseks. Perekonnas näeb laps esimesi käitumise mudelite variatsioone edaspidiseks jäljendamiseks, tutvub ümbruskonna reaktsiooniga tema tegevustele – kõik see on kasvatamise aspektid. Jälgides elu läbi lähedaste tegevuste ja käitumise prisma, hakkab laps enda oma maailmavaadet ehitama, nii kujuneb temal nähtuste ja asjade väärtuse aru saamine. Kui vundament on paigas, saab maja ehitamises järgmise sammu juurde minna. Haridusega, nii nagu ka seinade ehitamisega, peab väga kannatlik ol...
organismide, peamiseks eesmärgiks on areneda ja paljuneda. Inimesed kui indiviidid on selle kohustuse kandjad kohanduda ja vastavalt tingimustele areneda. Inimkonna väljasuremise vältimiseks on tekkinud inimestele töö, meelelahutus, kunst jm. hingeelu puudutavad nähtused, millest alatihti ka otsitakse elu mõtet. Kunsti osakaal inimese elus on olnud nii väiksem, kui ka suurem ja see on olnud tähtis arengu edasiviija, õhutades mõtlema ning kaotama stereotüüpe ja piire. Inimeseks olemise eesmärgiks ja tähenduseks on olla ja jääda inimeseks, mitte muutuda nii käitumises, kui kommetes loomolendiks. Inimesel on kõrgelt arenenud aju, välja arenenud tundemeeled-nägemine, kuulmine, mõtlemine. Eneseväljendamiseks on tal kõneoskus ja kirjaoskus ja ta on võimeline arutlema erinevate asjade ja olukordade üle. Erinevalt teistest elusolenditest on inimesel suuremad võimalused selgeks teha oma seisukohti
1 ,,Jätkusuutlikuks inimeseks kasvamine" Meelika Tamberg Keskkonnaprobleemid on seotud inimeste väärtushinnangute, teadlikkuse, moraali ja tahtega nende probleemidega tegeleda. Kõikidele haridustasanditele tuleb pakkuda keskkonnaharidust. Riiklikus õppekavas on ,,Keskkond ja jätkusuutlik areng" nimetatud teiste seas ühe läbiva teemana. Koolide töökorraldus peaks olema korraldatud selliselt, et õpilastel
Keda peetakse tänapäeval edukaks inimeseks? Tänapäeva maailmas mõtlevad paljud meist selle peale, kuidas edukas olla. Igaüks meist võib edukaks saada, kuid me kõik oleme väga erinevad ja mõtleme erinevalt ning sellepärast tähendab meie kõigi jaoks edukaks inimeseks olemine midagi teistsugust. Igaüks saab olla iseenda definitsiooni järgi edukas, kui me seame endale eesmärke, mille poole püüelda, järelikult edukatel inimestel on eesmärgid, mille poole liigutakse. Tihtipeale kui küsida inimestelt, kes on tänapäeval edukas inimene, võib kuulda vastust: isik, kes tegeleb ettevõtlusega, omab oma firmat ja saavutab sellega edu. Seda võib pidada ka õigeks ning ettevõtluse edu valemit püüab lahti seletada oma artiklis Juhan Parts:
Samade prillide omanik võib kanda ka secondhand - rõivaid ja jätta raha kokkuhoidmiseks vahele söögikordi. Arvatakse, et see kellena sa paistad, aitab sul saada selleks, kelleks sa tahad. (2) Minu meelest võib selline käitumine kohati olla õigustatud, sest kui osadesse firmadesse tööintervjuule minnes või äripartneriga kohtudes sa ei näi rikas, üleolev ja võimukas siis sul ei pruugi olla mingit võimalust ka selliseks saada, sest sind ei pruugita võtta tõsiselt. Edukaks inimeseks saamise poole pürgimine toob sageli kaasa ka teistsuguseid probleeme kui ainult äris ebaõnnestumise. Ma nõustun täiesti Ain Aaviksooga selles osas et suur osa Eesti ühiskonnast on orienteeritud majandusliku edu saavutamisele ja on jätnud unarusse oma tervise, kiskudes alla nii elukvaliteedi. Aaviksoo sõnul algab kõik isikliku elu tasandil kehtivatest väärtushinnangutest ja jõuab kokkuvõttes riiklikul tasandil langetatavate otsusteni. (3)
Mailen Remmelg [email protected] Keda peetakse tänapäeval edukaks inimeseks ? Mida üldse tähendab mõiste ,,edukas"? Kas see tähendab, et sa oled eluga hakkama saanud, on sul palju raha või hoopis midagi muud? Edukus on suhteline mõiste. Kuid miks on mõned inimesed edukamad ja keda peetakse tänapäeval edukaks, saab teada alljärgnevast tekstist. Heal ajal on palju edukaid ettevõtteid ja inimesi, sest edukas olla on lihtsam. Tegelik turuosa jagatakse ümber just raskematel aegadel. Siis mängib uuesti professionaalsus põhirolli. Reet Roos on öelnud nii : ,,Mina laienesin oma ettevõttega Balti turule 1990. aastate lõpus n-ö Vene kriisi ajal, kui Eestis konkurents lausa õlgadest pigistas. Seega oli seekordne kriis meile juba teine ja uus turuosa suurendamise plaan valmis nädalaga. Tuleb tun...
Rakvere Reaalgümnaasium Andreas Preisfreund 10.m klass KEDA PEETAKSE TÄNAPÄEVAL EDUKAKS INIMESEKS? majanduse praktiline töö Hindaja: Martti Marksoo Rakvere 2014 Igaüks ihkab olla väga edukas ja soovib elus hästi läbi lüüa. Tee edukuseni võib olla aga raske ja keeruline. Vahel tundub, et mõnel inimesel on kohe väga vedanud ja ta elu on lihtsalt suurepärane. Meie ütleme, et ta on üks väga edukas inimene. (1.)
Eneseanalüüs 1.Minu tugevused suhtlemisel on kindlasti sõbralikkus ja kuulamisoskus. Hea kuulamisoskus ongi hea suhtlemise alus. Et olla hea suhtleja, pead olema ka hea kuulaja! Püüan alati sõbralikult suhtuda igasse inimesse. Tahan olla salliv kõigi suhtes. Kuulajana ei võta ma kõike oma hinge, et seda taaskord läbi elada. 2. Teiste inimeste erinevuste suhtes, pean ennast üsnagi tolerantseks inimeseks. Mind isiklikult ei häiri, kui inimene omab tavapärasest erinevat maailmavaadet, välimust, ellusuhtumist, orientatsiooni, rassi. Minu jaoks on oluline see, et inimesega oleks meeldiv suhelda ja koos olla. Kui inimesega on koos hea olla, siis ei oma sellised asjad mingit tähtsust. Mida rohkem erinevate inimestega suhelda saan, seda mitmekesisemaks muutub ka minu enda maailmapilt ja suhtumine. Igal inimesel on elus olla õigus selline nagu ta soovib. Minu
Palmaru Tallinn 2014 1 KULTUURI ARUSAAMAD INIMLOOMUSEST, -TEGEVUSEST JA -SUHETEST 1) Arusaamad inimloomusest Mida tähendab olla inimene? Millised on kultuuri arusaamad õigetest ja korrektsetest inimsuhete mudeleist? Igal kultuuril on omad arusaamad sellest, mida tähendab olla inimene, millised on meie põhiinstinktid ja millist käitumist peetakse ebainimlikuks (mis võib põhjustada isegi grupist väljasaatmist). Inimeseks olemine ei ole ainult füüsiline vaid ka kultuuriline süsteem, mida on näidanud meile ka ajalugu. Näiteks õigustati orjandust ühiskonnas selle kaudu, et orje ei peetudki inimeseks. Etnilistes ja religioossetes konfliktides mõistetakse "muu" all neid, keda ei defineerita kui inimesi. Ka inimestena määratletute hulgas esineb variante. Mõnes ühiskonnas peetakse inimest põhiliselt kurjaks, teises aga põhiliselt heaks, ja osades on olemas mõlemad või neutraalsed inimesed, kes on
lugemine, liikumine, igapäevaelu oskused ja ametioskused, mõõtmisel. Nägemispuue võib olla kaasasündinud või haiguse tagajärgel tekkinud. Nägemispuue haarab nägemisorganit kui tervikut ja kirjeldab nägemisorgani funktsioone, näiteks nägemisteravuse, vaatevälja, binokulaarse nägemise, värvitaju ja pimedas nägemisvõime vähenemist. Igas ühiskonnas leidub inimesi kellel on nägemispuue, see ei tee pimedaid inimesi nähesm inimeseks kui teised ühiskonna liikmed. Inimese kes on nägemispuudega või vaegnägija on võimalik teha peaegu kõiki toimetusi, mida saavad teha puudeta inimesed. Pimedad inimesed saavad käia näiteks kinos, teartis ja kontseridel. Pimedad lähenevad meelelahutusele teisiti, nad kuulavad toimuvat ning visualiseerivad selle põhjal endale pildi. Eestis eksiteerib pimedate selts, mis tegeleb erinevate meelelahutustegesvusega, mis on suunatud pimedate meelelahutamisega
Töö on lahutamata osa elust Inimesed on ammustest aegadest töötanud, meie jaoks on see harjumus, et tööl peab käima. Viivi Luik on selle teemal kirjutanud arvamusartikli Postimehes. Tema poolt väljatoodud argumendid on väga huvitavad ja toon esile kõige tähtsamad. Viivi Luik oli toonud välja, et üks inimeseks olemise põhjuseid on töö. See väide on väga õige, sest inimesed on loodud töö tegemiseks. Enamik ei tea millega peale hakata, kui jäädakse tööst ilma või ei võeta tööle. Nii võib kasvada kuritegu piirkondades, sest tihedamini noortel pole millegagi tegeleda. Šveitsis taheti rakendada kodanikupalk, kuid šveitslased ei soovinud seda. Inimene peab tegema tööd, et ühiskonnale mitte koormaks olla. Enne õppima asumist on vaja mõelda seda, kas ollakse valmis töötama
Elukestva õppe strateegia põhjal on õpetaja roll toetada õpilase kujunemist inimeseks, kes tuleb toime muudatustega keskkonnas ning on valmis võtma vastutust oma õpivalikute ja arengu eest. Õpilase füüsiline areng on selline protsess, mille käigus vanuse kasvades toimuvad järgnevad muutused: kehamassi ja pikkuse juurdekasv, proportsioonide muutus, aju areng ja kasv, üld- ja peenmootorika areng. Kuna mina õpin klassiõpetajaks, on minu õpilasteks peamiselt kainikud või murdeealised.
väga tihedalt seotud lapse ealise ja individuaalse arenguga. Alushariduse rammõppekavas on õppe-ja kasvatustegevuste eesmärkides muude aspektide hulgas olulisel kohal välja toodud ka lapse sotsiaalne areng. Eesmärkideks on: soodustada lapse kasvamist aktiivseks, otsustus-ja valikuvõimeliseks, oma otsusele ning tunnustatud käitumisnormidele vastavalt käituvaks ning vajadusel oma käitumist korrigeerivaks, teiste suhtes avatuks, teisi arvestavaks, tundlikuks, koostöövalmis inimeseks. 2. Lapse sotsiaalsete oskuste arengu koht alushariduse raamõppekavas, kasvatuslikud eesmärgid. Lapse suhted täiskasvanuga. Lapse esmased sotsialiseerijad on tema vanemad. Lapsevanemad toetavad laste sotsiaalset arengut vähemalt viiel erineval moel: armastavate hooldajatena, rollimudelitena, õpetajatena,kogemuse pakkujatena ning lapse enesekontseptsiooni kujundajatena.
Artur Alpstal 11.C Doriani muutumine Oscar Wilde ,,Dorian Gray portrees" Ühiskonnas on läbi aegade olnud küsimus, kas inimesed saavad muutuda või mitte. Oscar Wilde tõestab oma teoses, et see on võimalik. Autor püstitab lugejatele küsimuse, missugune muutus toimub peategelasega, kas hea või halb? Dorian Gray võis muutuda paremaks inimeseks, aga mitte teistele, vaid iseendale, sest ta elab naudingu nimel ja alati ka saavutab seda. Kuid nagu portree näitab, võib teiste inimeste elu hukkamõistmine iseenda hingele ja südemetunnistusele kahju tuua. Doriani hing hävineb järk-järgult lõbutsevat elu elades. Hedonistlikku naudingut otsides rikub ta ka oma tuttavate mainet ja on mõne surma põhjuseks. Isegi sõber Basil väidab, et Dorian on seotud elude rikkumisega. Halward ütleb talle: ,,Inimest saab
Nagu öeldakse, mida rohkem õppida seda parema töökoha saad. Tõsi, tänapäeval pole ilma kõrghariduseta enam midagi teha, sest nüüdisaegne tööturg vaja kõrge kvalifikatsiooniga töötajaid, seega on kindlasti üks eelis hea haridus. Ka statistilised andmed kinnitavad, et haridus tagab edu tööturul. Kindlasti peaks siis jääma haridus kättesaadavaks kõigil tasemetel, sealhulgas kõrghariduses. Haridusel ei ole eesmärke. Eesmärgid on inimestel, kes loovad haritud inimeseks kujunemise eeldusi ja korraldavad haridussüsteemi funktsioneerimise, muutumise ja ühisakonna arengu eeldusi ja küllap ka nendel inimestel, kes tahaksid kujuneda haritud inimeseks ja säilida haritud inimestena hoolimata sellest, et kõik ümberringi üha kiiremini muutub. Selles kiiresti arenevas maailmas, kus me elame, on vaja kõikjal saavutada, et ei katkeks põlvkondade järjepidevus, et säiliksid eeldused püsida väärikana teiste
informeerituse, arukuse, adekvaatsuse, tasakaalukuse jms foonil. Kus haridus asub? Kas teda saab omandada? Haridus on teadmiste ja oskuste htsus, oleku ja kitumise htsus, arusaamise ja mistmise htsus, mineviku tundmise ja tuleviku aimamise htsus... Mida see thendab? Haridus on igahe igus ja kohustus. Mida see thendab? Haridus on eesmrk ja vahend, ressurss ja tingimus. Mida see thendab? Haridus on ime. Keegi ei saa mitte kunagi elda, et mina tegin kedagi haritud inimeseks. Vimalik on luua haritud inimeseks kujunemise, haritud inimesena silimise ja haritud inimesena rakendumise eeldusi, ei muud. Haridust ei saa anda ega vtta, arendada ega tiustada, rahastada, osta, ma, vahetada ega le kanda on kultuuri, hiskonna ja tervise funktsioon (kaassltuvus) Mida see thendab? ..................................................................... ........................... subjekti (ks) karakteristik. Mida see thendab? .........................................................
· Konfutsiuse põhimõtted inimlus, kultuur, tarkus, kombed. Konfutsiuse õpetus idealiseerib muistust, käsitleb ühiskonna kui hierarhilist tervikut. · Sai alguse hiina klassikalise kirjavara seletamisest/ õpetamisest Konfiutsiuse poolt · Seadis oma maailmakäsitluse aluseks inimese kõlbelise loomuse · Taevas oli looduse osa ja kõrgeim vaimne alge ja inimest juhtiv jõud · Kombeid jälgides ja inimsust taodeldes sai õilsaks inimeseks Konfiutsiuse õpetuse põhimõtted (väljenduvad aforismide/õpetussõnade sisu): - Dao kulg (asjade käik, kulg, voolus; tähistab liikumist) - De- vägi (loomuliku mõjuvõimu avaldumine, mitte surve avaldumine jõu abil) - Tian taevas (esineb sõna taevatahe oma loomuse ja sisemise sunni järgimine) - Ren inimlikkus (humanism, inimeselikkus kultuur, haridus, kombed, õigustunne)
Kultuuritust ei ole olemas Inimesi ei saa pidada kultuurituks lihtsalt sellepärast, et nad ei loe igapäevaselt raamatuid. Tavaliselt peetakse inimest, kes ei ole lugenud midagi muud peale mõne muinasjutu, kalendriraamatu ning ka mõne ajalehe kultuurituks. See ei ole aga tõsi. Ainult raamatuid lugev ja ooperit kuulav isik on meie maailmas hea inimene ja teda peetakse kultuurseks inimeseks. Aga ajaloost teame, et Jüri Mõis pole lugenud nii palju raamatuid kui Pol Poth ja teda peetakse ikkagi paremaks inimeseks. Seepärast ei saagi öelda, et need inimesed, kes raamatuid harva loevad ei ole kultuursed. Võib-olla ei osata öelda mis see kultuur täpsemalt on ja ei saada aru selle tähendusest, sest kultuuri mõistetakse erinevalt. Osad arvavad, et kultuur tähendab vaid kunsti, kirjandust, muusikat ja kõike mida võiks pidada loominguks. Kultuur on aga midagi palju enamat.
Kultuuritust ei ole olemas Inimesi ei saa pidada kultuurituks lihtsalt sellepärast, et nad ei loe palju raamatuid. Tavaliselt peetakse inimest, kes ei ole lugenud midagi muud peale piibli ja kalendriraamatu ning vahest ka mõne ajalehe kultuurituks. See ei ole aga tõsi. Ainult raamatuid ja ooperit kuulav isik on meie maailmas hea inimene ja teda peetakse kultuurseks inimeseks. Aga ajaloost teame, et Jüri Mõis pole lugenud nii palju raamatuid kui Pol Poth ja teda peetakse ikkagi paremaks inimeseks. Seepärast ei saagi öelda, et need inimesed, kes raamatuid harva loevad, et need polegi kultuursed. Võib-olla ei osata öelda mis see kultuur täpsemalt on ja ei saada aru selle tähendusest, sest kultuuri mõistetakse erinevalt. Osad arvavad, et kultuur tähendab vaid kunsti, kirjandust, muusikat ja kõike mida võiks pidada loominguks
tähendab selles inimkeskkonnas inimeste mõjul ja toimel nende potentsiaalide avamist. See, millised kasvatajad selle lapse teele satuvad, hakkab kujundama seda potentsiaali, mis temast võiks realiseeruda. Mida väiksem on laps, seda rohkem peavad olema aktiivsed need välised mõjutajad, nagu vanemad, lastead ja kool. Mida suuremaks ta saab, seda rohkem see kasvatus peab liikuma enesekasvatuse suunas, sooviks saada ise paremaks inimeseks." Rääkides kasvatuse eesmärgist, tõi Vinter välja, et selle siht on eelkõige kultiveerida üldinimlikke põhiväärtusi. ,,Need on õnn, tervis, ilu, väärikus, ausus siia võib nimetada terve paleti väärtusi, mis on väärtused iseeneses, mida ei vaidlustata. See püüdlus nende põhiväärtuste poole võikski olla üks kasvatuse eemärk," selgitas ta. Vinter näeb, et ka üldharidussüsteem ja õpikäsitlus on just kasvatuse
Molekulaargeneetiliste võrdluste põhjal sai tunnustuse seisukoht, et esimesteks inimlasteks olid lõunaahvid ehk australopiteekused. Lõunaahvidel kujunesid esimesed tunnused, mille põhjal saab uurida inimese evolutsiooniliste ja füsioloogiliste muutuste arengut läbi evolutsiooni. Inimest teistest primaatidest eristavate bioloogiliste iseärasuste järkjärgulist evolutsioonilist arengut tähistatakse mõistega hominisatsioon, inimesestumine ehk inimeseks saamine.(Mart Viikma, ,,Eesti Loodus"). Esimesteks olulisteks muutusteks oli lõualuude lühenemine koos kihvade taandarenguga ning erakordseks muutuseks oli püstikäimise kujunemine ehk bipedalism. Selgeks inimlaadseks tunnuseks australopiteekusel oli kehaluustiku areng. Sellised muutused näitasid, et inimlastel tekkisid uued kohastumised erinevalt inimahvidest. Esimeseks inimeseks nimetati ,,osavat inimesest"-Homo habilis. Tema ajukolju maht
· Isa-vanuselt vana, aga kaasaegse mõtlemisega. Iga nädal pidi ta(jutustaja) isale ajalehe otsast lõpuni ette lugema. · Vana taat tõi piipu pannes nii mõnegi vana jutu kuuldavale. Ta oli agar ja tähelepanelik, et pärast kuuldud jutt üles kirjutada ja Hurda kätte saata. · Libahunt ehk soend. Vanataat arvas, et mõistagi olnud kunagi inimesi, kellel võimu ennast vahel hundiks muuta ja siis jälle inimeseks. Tema jaoks oli see nii kindel nagu päike taevas. · Taadi lugu- Vana Juut-Juhan oli olnud soendiks läinud; ta oli mõisa poolt vana Hunt-Märdi juurde teenima pandud(tema juurde ei tahtnud keegi heaga teenima minna, kuna arvati et ta ise ka soendiks käib); kord Hunt-Märdiga kahekesi põllul kündes oli Juhan näinud, kuidas peremees hobuse seisma jätnud, võsikusse läinud, salasõnu pomisedes esiti kolm korda käpakil ümber
Inimene ilma kultuurita on kui... Seda lauset lõpetada on üsna raske. Just sellepärast, et kultuur on väga laialdane mõiste ning selle kohta on esitatud väga palju erinevaid definatsioone läbi ajaloo. Kuid selleks, et rääkida inimesest ilma kultuurita, tuleks kõigepealt mõista, mida kultuur üldse tähendab ja keda arvatakse olevat kultuurseks inimeseks. Kultuur on inimühiskonna poolt loodud, mis eristub kogu loodusest ja sellest, mis ei ole läbi inimtegevuse tekkinud. Tihti seostatakse kultuuri tsivilisatsiooniga. Kultuur hõlmab selliseid valdkondi nagu keel, teadmised, oskused, traditsioonid, uskumused, väärtushoiakud, moraal, kombed, õigus jne. Kultuur oamndatakse sünnijärgselt ühiskonnalt, läbi teiste ühiksonnaliikmete: kasvatuse, õppimise ja jäljendamisega. Kes siis on kultuurne inimene
Islandi kell Augusti kuus käisin Emaga Draamateatri suvelavastust vaatamas, mis jäi minu jaoks veidikene segaseks, kuid siiski oli see nauditav. Halldór Laxnessi romaanil põhineva etenduse "Islandi kell" tegevus toimub seitsmeteistkümnenda sajandi lõpul Islandil, mis on Taani koloonia. See teos räägib kõigest inimlikust: sügavatest tunnetest, inimeseks jäämisest, eneseohverdusest ja unistustest, ent ka hingelisest pehkimisest, alatusest, kõrkusest ja piiratusest. Kõike seda nii traagilises kui ka koomilises võtmes. Samas on tegu ka eepilise jutustusega väikese rahva võitlusest enese säilitamise nimel ajal, mil kõik tundub kokku varisevat. Sel ajal oli islandi rahvas absoluutse monarhina rõhuva Taani kuninga poolt kõige sügavamalt porri surutud. Valitses äärmine vaesus ja viletsus ning lootusekiirt ei paistnud kusagilt.
ka näidendeid ise lavastanud. Tema teoseid on tõlgitus vene, ukraina ja leedu keelde. Baturin on Eesti kirjanike liidu liige aastast 1973. N.Baturin on saanud romaanipreemiaid ja dramaturgipreemiaid. Sisu ja kesksed tegelased 1 Peategelane hakkab jutustama oma elust, sattumisest loodusrahva hulka. Raamat algabki Niika- Nganassaani sattumisega taigasse ja tema sünnimüüdiga. Nganassaan tähendab 'inimene'. Selle nimega kaasneb ka kohustus olla Nganassaan- saada inimeseks. ,,Seda ei tehta kaks korda, seda suudetakse vaevu üks kord eluea jooksul". (lk 8) 2 Toimub laat, mis on ühtlasi ka kosjasobitamise paik. ,,...paks mõrsja maksis rohkem kui kõhn; sini- ja rohesilmseil olid kerged eelised. Need vanad tavad ja konbed said kehtida vaid rändhõimude juures- paiksed või õigemini paikapandud unustasid unustasid kiirelt kõik, kuni oma sugukonnamärgi ja- keeleni välja." (lk 39) 3 Niika abiellub Gitjaga. Kuus aastat elasid Niika ja Gitja koos
südametunnistus on selle teooria juures olulisim. Ei ole oluline teo tagajärg, vaid hoopis tegu. Selle eetika pooldaja peab õigeks rääkida tõde, isegi siis, kui see ei tundu esmapilgul õige ja teeb haiget. Tema jaoks on valetamine alati vale. Moraalselt hea tegu on see, mida tehakse kohusetundest tähtis on hea tahe. Vooruseetika keskmesse jääb isimese iseloom. Tegu ja selle tagajärg ei ole niivõrd olulised. Keskseks küsimuseks on: milliseks inimeseks ma peaksin saama? Raske on anda kindlaid piire sellele teooriale, sest ei ole öeldud, kuidas käituda. Inimese iseloom näeb ära antud olukorras, mis on õige ning kuidas peaks käituma. Kui inimesed käituks ainult kohusetundest lähtuvalt, siis ei oleks meie ümber seda sõbralikku ja armastavat õhkkonda. Tuleb lähtuda inimesest, mitte kohusetundest. Raske on öelda, milliseks inimeseks ma ise end pean või millisest eetikateooriast ma lähtun. Kõik oleneb olukorrast
Lugupeetud eestlased, Tänavu saab 1909. aastal Tartus asutatud Eesti Rahva Muuseum 100 aastakseks.Tegemist on väga tähtsa sündmusega, sest ERM mängib olulist rolli eestlaste kultuuri ja keele säilitamisel. Üheks tähtsaimaks inimeseks, kes andis tõuke selle muuseumi loomiseks, oli Jakob Hurt. Laulupeol esitatud kõnes oli Hurdal kolm põhilist soovi eesti rahvale: need olid hariduse ja eriti emakeelse hariduse arendamine ning rahva ühtsustunde edendamine, et haridut inimesed Eestit maha ei jätaks. Hurt ise pidas väga oluliseks eestlaste suulist vanavara. Ta kogus suurel hulgal rahvaluulet ning mõjutas ka palju teisi inimesi seda tegema. Eesti Rahva Muuseumile
Väärikalt läbi elu Kogu maailmas nii ka Eestis tehakse igapäev heategusi, olgu see suur või väike. Meie eesmärk siin ilmas on teha head meie ühiskonnale kui ka inimestele meie ümber. Tahaksin rääkida kahest mulle lähedasest inimeses, kes on läinud väärikalt läbi elu. Üheks selliseks inimeseks on minu ema Maie. Minu ema, kes oli juba noorest east saati väga aktiivne, sportlik ja heatahtlik, käis verd andmas üle 20-30 aasta. Tänaseks ta enam verd anda ei saa, kuna on astmahaige. Ta on verd kokku andnud üle 100 korra. Tema sõnu tekitab see temas rahuldustunde, et kuidagi aitab tema teisi, kes on hädas. Paar aastat tagasi käies Tallinnas presidendi vastuvõtul, sai ta selle eest ka tänumärgi. Juba see näitab, et ta on väärikalt läbi elu läinud
ära. Ahmed ja Nika satuvad Ivo katuse alla kahe vastasleeri võitlejad. Mõne aja pärast Ahmed ja Nika hakkavad normaalselt suhtlema. Vana elutark Ivo püüab sõja keskel kahte verejanulist sõdalast lepitada. 2. Kirjelda paari mõjuvamat situatsiooni/sündmust filmis. Miks just need sind puudutasid? Minu jaoks esimene mõjuvam situatsioon oli alguses, millal Ivo päästis tsetseeni ja grusiini. Ivo püüab sõja keskel inimeseks jääda. Filmi lõpus, kui Nika on tapetud, Ivo matab teda oma poja kõrval. Ma arvan, et selles situatsioonis on väga oluline peategelane ise. Ta on vaimselt tugev, heategevuslik, heasüdamlik ja alati tuleb appi. Teine mõjuvam sündmus oli lõpus, kus venelased tahtsid tappa tsetseeni, kuid äkki grusiin hakkas teda kaitsma ning tulistada venelaste vastu. Nika päästis Ahmedi elu. Nad on vaenlased, kuid aitasid teine teistele õigel ajal. 3
Norra maadeavastajad Rebeka Kübard 11.klass Roald Engelbregt Gravning Amundsen · Norra polaaruurija (16.juuli 187218.juuni 1928) · Ta läbis 19031906 esimesena loodeväila ja jõudis 14. detsembril 1911 esimesena lõunapoolusele. Ta oli ka esimene inimene, kes lendas üle põhjapooluse, saades sellega esimeseks inimeseks, kes käinud mõlemal poolusel. · Amundsen sündis Norra laevaomanike ja kaptenite peres. Inspireerituna Fridtjof Nanseni Gröönimaa ületamisest 1888. aastal otsustas ta pühenduda polaaralade uurimisele. · 1911. aastal suundus ta laeval "Fram" Antarktisele. 14. detsembril jõudis ta esimese inimesena lõunapoolusele, edestades ühe kuuga Robert Scotti ekspeditsiooni. Roald Engelbregt Gravning Amundsen · 1926 sooritas ta esimese lennu üle põhjapooluse
Lisaks sellele on sur roll ka kohtuistungil, kuhu ühel hekel peavad ilmselt ilmuma kõik majas viibijad. See surnud mehe maja oli minu arust justkui surma ootesaal, kus otsustati, kas elad edasi või lähed teise ilma. Jäi mulje, et mõni inimene on juba väga kaua oodanud ja mõni alles tulnud. Kõiki majasviibijad ühendas teatav rahutus. Ühes inimeses seda rahutust aga puudus ning seetõttu ei sarnanenud ta teiste majasolijatega. Selleks inimeseks oli haige Oliver. Ilmselt valdas teda rahu seepärast, et tema juba teadis, et ta sureb, ta ei pidanud enam ootama kohtuotsust nii nagu seda pidid teised. Osa inimesi püüdis kümne küünega elust kinni hoida ja sellest viimast võtta, juhuks kui see lähimal ajal lõppema peaks, kuid osa inimesi, vastupidiselt esimestele, ootas oma surma väga. Inimeseks, kes oma surma ootas oli kindlasti naine, kes leinas oma poega. Ta oli peale poja surma
Kas nad hakkasid sellega tegelema ainult finanskasu pärast? Mina arvates isegi lahjade uimastite tarbimine too kaasa ainult kahjulikkust. See pärast olgugi lajsd uimastid võivad kujuneda tõeliseks takistuseks tervisele ühiskonnale. Esiteks tahaksin õelda, et kõik tõsised probleemid saavad alguse kergest sõltuvusest. Lahjad uimastid pole ainult narkotikumid, vaid ka alkohool ja suitsetamine. Kõik me teame, et inimene ei saa ühe päeva jooksul muutuda allakäinud inimeseks. See algab ühe õllepuudelist või ühest sigaretist pärast aga iletab isiksuse pöördumatud muutused. Alkohoolijoobes inimene tihti on kaklusealgataja ning ei võta kulda mis teda ümbritseb, mille pärast panevad toime õigusrikkumisi. Suitsetaja rikkub mitte ainult oma tervist, vaid ka ümbritsevate inimeste tervist. Aga mis puutub narkotikumitesse, siis seda muidugi tuleb keelustada. Keegi võib minuga disputeerima, et uimastid on hea viis masendust leevendada ja probleemidest eralduda
Jane oli väga väärikas isiksus. Ta veetis oma noorusea ranges koolis, kus üritati lapsi distsiplineerida peksmisega. Kord oli seal väga hinnatud ja ükski laps ei julgenud sellele vastu hakata. Kõikidest teistest erines aga Jane, kes ei talunud ebaõiglust. Ta sai küll karistada, kuid isegi oma karistust kandis ta au ja väärikusega. Ta ei nutnud nõrkusest ega palunud andeks. Jane teadis, et tema pole midagi valesti teinud. Ta oli kindlameelne ja igale tüdrukule imetlusväärseks inimeseks. Jane oli armastusväärne ja truu naine. Armudes mr.Rochester'i, riskis ta oma südamega. Mr.Rochester tekitas temas segaseid tundeid, sest ta oli kogenematu. Jane polnud varem meestega tegemist teinud ja ta polnud kunagi tundnud tunnet, et on armastatud. See tekistas temas segadust, kuid ta suutis samal ajal jääda siiski tugevaks inimeseks. Luhta läinud abiellumispäev murdis viimaks tüdruku. Ta usaldas esimest korda oma südame kellelegi ja see murti tuhandeks killuks
end olevat oma enese saatuse loojad, aga enamiku ajast veedavad nad reisijatena sõidukil, mille sihtkoht on teadmata. Kui inimesed rändavad läbi elu, avastavad nad jätkuvalt, kes nad on ning mida see kõik tähendab. Pürgimus õnneliku, produktiivse elu poole on väga levinud. Et elu nautida, peavad inimesed tundma end turvaliselt ja kindlalt; et neid vajatakse. Põhiliselt saab õnne saavutada võites teiste heakskiidu. Kõige sügavama õnnetunde saab saavutada saades heaks inimeseks. Inimeseks, kes naudib maailma sellisena nagu ta on ning vältides kahju tekitamist teistele. See ongi, mis teeb minust minu. Ma usun, et head mõtted ning suhtumine teevad inimese õnnelikuks. Inimestel puudub tihti kontroll omaenese tegude üle. On loomulik suhtuda kõigesse nii, et: ,,Mina olen universumi keskpunkt ning kõik, mida mina usun on alati ja igavesti õige." Kas nii peaksimegi kõik tundma? Kohe kindlasti mitte. Iga inimene on omamoodi ainulaadne, kuid meid kõiki ühendab miski
Kõigile meeldis see, kuid ühel päeval kohtus ta hippodroomil Härra ruudulises ja ta tegi temaga lepingu, et annab ära oma naeru ja saab vastu selle, et võidab maailmas kõik kihlveod. Pärast seda ei olnud tal ühtegi sõpra. Timm andis oma naeru sellepärast ära, et ta saaks oma isale osta marmorist hauakivi, kuid aja jooksul sa ta aru,et naeru kaotamine oli vale tegu Timm vedas vahepeal kihla, et ta saab maailma rikkamaks inimeseks, kuna ta teadis, et kui ta kaotab, saab ta oma naeru tagasi. Kahjuks ta võitis selle. Ta sai siis maailma rikkamaks inimeseks, kuid ta ei olnud õnnelik. Parun Taruk ostis selle naeru, et tunda ennast rõõmsana ja tunda lõbu. See naer muutis teda leebemaks, ütles üks ta abiline. Naeru ei saa osta, sest on osa inimesest. Ilma naeruta ma ei saaks elada täisväärtuslikku elu. Naer võib muuta kõik.
Öelge endale: " Lasen lahti!". Ja lasedki. Vaata täiuslikkust enda ümber. Kuidas on võimalik, et miski nii suur ja võimas nagu loodus toimib täiesti iseenesest? Kuidas puud teavad, millal lehte minna ning millal taas unne suikuda? Kuidas linnud teavad, kuhu lennata ja kust leida paarilisi? Nendel ei ole ju mõistust. Kuid ehk ongi see nende õnnistus. Descartes ütles kunagi, et ma mõtlen, järelikult olen ma olemas. Jah, tihti samastatakse mõtlemist inimeseks olemisega, aga kui sa lased korraks kõigest lahti ja ei mõtle hetkeks mitte millegi peale, võid sa tunda, et nüüd oled sa muutunud hoopis inimeseks. Sa oled avatud elule ning iseendale. Sinu tajud avarduvad ning sinu sees tärkab midagi, mis paneb sind naeratama. See on rõõm iseenda ning oma maailma vastu. Siit saab kõik see ralguse. Mitte meie täitunud unistustest, vaid meie sisemisest rahust ning armastusest. Muuda "Lase lahti!"
Jürgen Rooste luule Silvia ja Sandra 12b Jürgen Rooste Sündinud 31. juuli 1979. aastal 1997. aasta lõpetas Tallinna Reaalkooli 1997- 2004 õppis Tallinna Pedagoogikaülikoolis, mis jäi lõpetamata 2002- 2007 aastatel töötas ajalehe Sirp kirjandus- ja tegevustoimetajana 2007- 2008 aasta märtsis oli ta Eesti Instituudi juhataja Soomes Praegusel hetkel tegutseb Eesti Kirjanike Liidus projektijuhina, toimetab ajalehe Sirp netiväljaannet ja aitab ETV-l teha luulesaadet Põhilooming ja idee Rooste luule põhiteemaks on ühiskond, Tallinn(Taanilinn), armastusluule, alkohol, naised ja ilu. Tema poeetilise hääle põhitämbriks on lüüriline sotsiaalsus. Ise on ta sotsiaalne luuletaja. Tema stiil on kärarikkalt kõikjalolev, manikaalselt impulsiivne ning demostratiivselt häbitundetu Roostet võib lugeda eksistentsialistiks ja ekshibitsionistiks. Rooste k...
Taanilinn Tallinn. Koostöös Kirke Kangroga ilmus 2012 lasteluulekogu „Tähesadu“. Raamatus on tähestiku järjekorras kõik Eesti tähed ning iga tähe kohta on Rooste luuletanud vaimukad salmid. Samal aastal ilmus ka luulekogu „Laul jääkarudest“. Kogumik sisaldab endas luulet perioodist 2007-2012 Ning kolmas „Higgsi boson“. Peamiselt räägib see luulekogu armastusest ja inimeseks olemisest, ka üksildusest ja kurbusest ning eestlaste elust. 2013. aastal ilmus koos Doris Karevaga raamat „Elutants“. Raamatus asuvad eluga dialoogi 24 inimtüüpi. 2013. Aastal luulekogu „ Kõik tänavanurkade muusikud“ 2013 raamat „Rokenroll“, mis kajastab Karl-Martin Sinijärve ja Jürgen Rooste rännakuid Ameerikas. Reisi jäädvustas Tiit Pruuli
hiljem valitud 70 jüngrit. Nüüd, mil eelmainitud sündmustest on möödunud ligi 2000 aastat, võime jälgida, mis on taevariigist selle aja jooksul saanud ja mis näiliselt väikest algusest on sirgunud. Jeesus ise esindas taevariiki. Ta selgitas taevariigi olemust mitmete tähendamissõnaga. Tähendamissõnu taevariigist on seletatud erinevalt, aga parimaks seletuseks on kristluse ajalugu ise. Kui Jeesus jättis koguduse Püha Vaimu juhtida ja õpetada, ühendas ta meid endas uueks inimeseks. Sellepärast tuletage meelde, et teie, kes te enne ... Olite tol ajal lahus Kristusest, kaugel ära Iisraeli kodakondsuse õigusest ja võõrad tõotuse lepingule, ilma lootuseta ja ilma Jumalata siin maailmas. Aga nüüd olete teie, kes enne olite kaugel, Kristuses Jeesuses saanud ligi Kristuse vere läbi. Sest tema on meie rahu, kes on mõlemad teinud üheks ja kiskunud maha lahutava vaheseina, vaenu, kui ta oma lihas kaotas
Kadri meeleolu veelgi kurvemaks. Nad peavad läbi ajama väga vähese rahaga. Kui Kadri peale õnnetust haiglasse satub, hakkab ta päevikut pidama, et oma kurva elu sündmused kirja panna. Haiglas kohtab Kadri üht kirjanikku, kellega ta saab väga heaks sõbraks, sest Kadri armastab lugeda. Kirjanik Elsa Sarap on hea ja tark inimene, kelle õpetussõnad aitavad Kadril oma suhtumist muuta ja elule teistmoodi vaadata. Elsa Sarapi eeskujul tahab Kadri saada paremaks inimeseks, ta tahab peremini õppida, tublim laps olla, rõõmsamat elu elada. Kadri püüab oma elu muuta ja tsapisi hakkabki paremuse poole minema ning isegi vanaema leebub pikapeale. Ootamatult täitub Kadri unistus - selgub, et isa on siiski olemas. Esialgu on vanaema tõrges isa suhtes, sest isa jättis sõja ajal ema maha ja põgenes Rootsi, mille tõttu ema haigestus ja suri. Hiljem vanaema kibestumus kaob. Kadri kolib isaga ilusasse korterisse ja alustab õnnelikuna uut elu.
ei ole nii rikkalik kui osadel ja nad osalevad vähem kultuursetel üritustel. See kõik mõjub ka üldisemas plaanis Eesti kultuurile, mis ükspäev võib viia selle hääbumisele. Kuid mis siis on nende kahe isikuomaduse vahe? Kultuurse ja ebakultuurse inimese suurim vahe seisneb minu meelest selles, et osadel inimestel on soov olla kultuurne ning mõni teeb seda vaid kohustusest. Näiteks etenduse ajal teisi segama hakanud poissi võib nimetada ebakultuurseks inimeseks, kuid samas näitab see inimese kasvatust ja käitumist. Kui inimest ei huvita üks teatrilavastus, siis ei saa teda ka sundida seda vaatama kuid see ei pruugi veel teha temast ebakultuurset inimest. Võibolla on ta suur filmihuviline ja tänu sellele suudab ta poolte Eesti kultusfilmide lauseid jutu sees tsiteerida, mida osad inimesed Eestis kindlasti ei oska. Igal inimesel on oma huvid, soovid ja nägemus meist ümbritsevast. Kõik me oleme erinevad ja seda ei saa kellelegi ette heita
Konfliktid, mis kohe ilmsiks tuli, oligi see, et Idaga oli võimatu ühe katuse all elada. Autor kruttis tema käitumist koguaeg üles ning oli varakult aimata, et Aarne sealt varsti jalga laseb. Teos lõpebki sellega, et koolis sai poiss asjad korda. Maiat ta enam ei armastanud ning pani ennast maksma ning ütles tädile mis ta temast arvab ning kolis välja. Hiljem otsustas ta, et läheb maale tagasi, koju, tööle. Ütles veel, et ta tahab enne ise inimeseks saada, enne kui teisi inimeseks tegema läheb. Ehk siis ta ei läinud ülikooli. Lõpplahendus oli minu arvates veidi etteaimatav, kuid samas loomulik. Tegelased: Teose peategelane on Aarne. Kogu raamatu vältel ma ei saanud selget pilti milline inimene Aarne oli. Millesse ta uskus või mida ta päriselt mõtles. Tädi Ida, kes oli vana kibestunud naine ning arvas endast väga hästi ja tundis, et tema on ainukene inimene, kes midagi õigesti teeb. Ta ei sallinud Aarnet ega tema tuttavaid ja tegi oma
Mari on Tiina peale kade, kuna Margusele paistab Tiina meeldivat. Margus ajab Tiinat taga, Tiina aga õrritab ja mängib temaga. Tiina teab, et Margus võib-olla isegi tahaks teda omale naiseks, aga Tammaru pere soovib, et Margus võtaks Mari. Ja Margus isegi on kahevahel ega julge oma perele vastu hakata. Tammarud justkui natuke kardavad Tiinat, kuna ta on nii teistmoodi, teist tõugu. Tiina on aga oma tõu üle uhke, tema peab end vabaks inimeseks ja ärritub igakord, kui talle räägitakse, et ta pole seda ,,õiget tõugu". Mari kuuleb pealt, kuidas Margus ja Tiina metsas räägivad ning kuidas Tiina Margust usutab, mis pere temast arvab ja kas tema ema pärast tedagi nõiaks peetakse. Tiina ei taha, et Margus temast halba arvaks. Mari arvab aga, et Tiina on ainult ühe asja peale väljas, et Margus ära võrgutada ja endale saada. Mari ütles Tiinale, et ta kord nägi, kuidas Tiinast libahunt sai ja ta
Enkidu. Ta pühendas Enkidu sõjajumal Ninurtale. Enkidule meeldis koolmel joomas käia ning kord sattus kütt talle peale. Enkidu oli mees, keda loomad ei kartnud, kuna ta jõi koos nendega koolmel ja magas koos nendega. Nüüd oli vaja võõrutada Enkidu loomadest ja teha temast tsiviliseeritud mees. Selleks saadeti Enkidu juurde rõõmupiiga Samhat, kes oma võludega tsiviliseerib metsiku mehe. Tänu Samhatile saab Enkidu inimeseks. Kui Enkidu ja Gilgames kohtusid, läksid nad kalema, aga natuke aega hiljem sai neist sõbrad.Uruki linnale oli vaja seedripuid, mis asuvad Humbaba metsas. Seal metsas elas aga koletisetaoline elajas Humbaba. See aga tähendas seda, et koletis tuleb tappa Gilgames kutsub ka Enkidu kaasa. Algul ta ei soovinud kaasa tulla, aga varsti oli ta küll nõus. Nad valmistusid teeleminekuks, neid õnnistati ära ning retks võis alata. Seedrimetsas julgustas neid taevajumal Samas,
viies andsid väljast läbi akna Jürka pihta tuld, üks neist politseinik, teine eraisik, kes olid võitlushullustusse sattunud." Jürka võitles korraga mitme politseinikuga ja ta ikka suutis neid võita, tavainimene seda ei suudaks. Samuti sai Jürka jagu ka karust, kellega ta maadles. Karu on teatavasti suur ja väga tugev loom ja käsipidi tema vastu inimene ei saa. Kindlasti suurt kahtlust Jürka inimeseks olemise puhul tekitasid tema sarved. Olenemata sellest, et need mügarikud ta peas ei olnud väga silmatorkavad olid need siiski olemas, samuti olid need ka tema kahel esimesel pojal. Kuigi teoses otsitakse Jürka sarvede "saladust," ei suudeta tõestada, et need on surnudluud tema peas nagu arst väitis. Kui need oleks osutunud tõesti surnud luudeks siis miks olid need ka tema kahel pojal peas? Tegu pidi olema sarvedega.
Sündis 20. märts 1809. aastal ning suri 1852. Lõpetas Nezini Kõrgemate Teaduste Gümnaasiumi. Soovis algselt saada näitlejaks. Töötas seejärel Peterburis riigiameteis. Pühendus aastast 1835 end täielikult kirjandusele. Kirjanik maeti elusalt. Looming Gogol viis moodsa Vene proosa läbi kasak romantismi realismi, mis käsitles ühiskondlikku problemaatikat. Läbi groteski naeruvääristatakse ametnike rumalust ja tühisust. Gogolit peeti inimeseks, kel puudus patriotism. Tema käsitletud teemad on aktuaalsed ka tänapäeval. Teosed ,,Õhtud külas Dikanka lähedal" 1829. ,,Mirgorod" 1835 ,,Arabeskid" 1835 ,,Taras Bulda" 1835 ,,Hullumeelse päevik" 1835 ,,Nina" 1836 ,,Revident" 1836 ,,Sinel" 1842 ,,Portree" 1842 ,,Rooma" 1842 ,,Abielu" 1842 ,,Surnud hinged" 1.2. osa (18411846) Täname kuulamast!
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
