mineraalainerikkuse. c. Reljeef - Mõjutab mullaosakeste ümberpaiknemist ning mulla vee- ja soojusreziimi. d. Aeg - Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. e. Organismid -Taimed lisavad mulda orgaanilist ainet ning tarbivad mullast toiteelemente ja vett. f. Inimtegevus - Mulda satuvad väetised, erosioon, tuulekanne, sooldumine, saastumine raskete metallidega. 5. Mis on ja kuidas tekib huumus? Huumus on maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise saadus. Huumus tekib orgaaniliste ainete lagunemisel mullas. 6. Mullaprofiil teada erinevaid mullahorisonte ja nende järjestust. 1) Kõiguhorisont (O) 2) Huumushorisont (A) 3) Väljauhtehorisont (E) 4) Sisseuhtehorisont (B) 5) Lähtekivim (C) 6) Aluskivim (R) 7. Iseloomusta lühidalt järgmisi muldades toimuvaid protsesse:
Kui mulla lõimis uuritud sügavuses muutub, näidatakse 0 kõduhorisont puudub pealmise lõimisekihi (kihtide) valdav tüsedus vahemikuna 15 või ühe arvuga cm-tes 2-51 +32 huumus- või toorhuumuslik horisont Näide: liiv90 v°2ls40-60 0 puudub ls r3ls Lõimisevalemis on huumus (toorhuumuslik )horisont ja sl40-60 valdav tüseduse vahemik turvastunud mulla turbahorisont arvestatud sellele liiv20 valdav keskmine tüsedus järgneva lõimisekihi sisse v.a. väga tugevasti koreseline ls materjal ( r, v, kb, ) ja paas ning lubisetted Kolme ja enamakihilise lõimise korral märgitakse Kallakus ja erosioon
orgaanilise aine kogunemise ja mineraliseerumise vahekorra (mulla orgaanilise aine koostise ja hulga). Kliimast sõltub mullasisene bioloogiline aktiivsus. Reljeef. Reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutumist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsemad aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile jne. Taimed. Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa - huumus. See sisaldab taimekasvuks vajalikke elemente nagu C, N, S ning hoiab tänu oma peensusele kinni vett. Mullaorganismid. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. Segavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid. Aeg. Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist.
● Binoom Bioom ehk makroökosüsteem on geograafiliselt piiritletav ala mingi taimkatte ja ühtlasi ka kliimavööndi piires. Seal elavaid organisme( biotsönoos) mõjutavad suhteliselt sarnased ökoloogilised ja klimaatilised tegurid. ● Pedosfäär on geosfääri üks osa, mis hõlmab muldi ● Murenemine on protsesside kogum, mille tagajärjel maakoore pealmist osa moodustavad kivimid lagunevad. ● Mineraliseerumine on protsess, mille käigus orgaanilised ained lagundatakse anorgaanilisteks ehk mineraalaineteks. Nendeks aineteks on enamasti ves...
· Toksiliste raskmetallide sattumine vette kelaadimoodustajate ligandide toimel - Ligandi konsentratsioon vees - Kelaatkompleksi stabiilsus - pH - Lahustumatu metalliühendi iseloom - Teised metalliioonid 46. Huumus- suurem osa taimsest materjaalist lagundatakse mitmesuguste mullabakterite poolt. Mulla orgaaniline aine koosneb põhiliselt erinevas lagunemise staadiumis olevatest taimeosadest. Sellise lagunemise lõpp- produktid on huumus ja CO 2. Huumus on mulla kõige väärtuslikum osa. Huumus kui selline on küll defineeritud, kuid seda pole võimalik kvantitatiivselt mõõta. 47. Humiinhape on makromolekulide kompleks, fenoolse struktuuriga polümeerid, mis on võimelised moodustama metallidega kelaate. Vees halvasti lahustuv pruun aine, leidub lisaks mudale ka pinnases, turbas, kivisöes. Humiinhapete allikaks on eelkõige hukkunud taimed. Humiinhape on taimede kasvuhormooniks: pinnases mineraalide transportimiseks. 48. Rauakompleksid:???
Pedosfäär 1. · Pedosfäärbiosfääri osa, mis hõlmab muldkatte maakoore pindmise osa, kus mikroobid, taimed ja seened tekitavad ja muundavad orgaanilist ainet. · Muldmaakoore pindmine kobe kiht, mis on tekkinud elusa ja eluta looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. · Mullaprofiilmullahorisontide püstläbilõige maapinnast; mullaprofiili tüsedus kõigub mõnekümnest cmst kahe meetrini. · Mullahorisont eri tüseduse, värvuse, struktuuri, tiheduse ja koostisega kiht mullaprofiilis. 2. ·Lähtekivimi- Tera suurusest, mineraalidest ja keemilisest koostisest olenevad mulla areng ja omadused. · Kliimatingimused- Mõjutavad kivimite murenemist ning põhjustavad vee liikumist mullas.Samuti mõjutavad nad taimede ja mikroorganismide liigilist koosseisu ja elutegevust. · Re...
Pedosfäär Mulla tähtsus. Ökosüsteemis talitab muld filtrina. Tänu mullale saab kasvatada taimi. Mulla koostis. MULD ELUS OSA ELUTU OSA Bakterid Mulla vesi Vetikad Liiv Ussid Kruus Putukad Orgaaniline aine Huumus Mulla õhk Lähtekivimi mõju mullale. Annab mullale mineraalse aluse. Määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused. Murenemine- kivimite murenemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas (temperatuuri, vee, õhu, elusorganismide toimel), Lähtekivim- pindmised kivimid, mis on peenemaks murenenud. Murenemiskoorik- maismaa pinnakiht, kus murenemine toimub.
Kõige rohkem sajab mai ja septembri kuus, mille sademetehulk ulatub 2030- 3250mm. Maksimum temperatuur võib ulatuda kuni 33°C Minimum temperatuur võib ulatuda kuni 10°C Ferralliitmullad Niiskel aastaajal katab muldi sageli vesi; kuival aastaajal kuivavad mullad läbi; moodustub punast telliskivi meenutav kõva lateriitkiht vihmaperioodil orgaaniline aine laguneb ja uhutakse sügavamale kuival aastajal kõdunevad taimejäänused osaliselt ja tekib huumus. Taimestik Valitsevad kõrrelised. Kõrrelistel on tihe ja tugevasti läbi põimunud juurestik. Kuival perioodil langetavad puud lehed. Jäme tüvi. Puud koguvad niiskel perioodil tüvesse vett. Puudel on lai juurestik. Paks koor. Taluvad hästi põlenguid. Puud Akaatsiad Pudelpuud Palmid Baobab ehk Ahvileivapuudel · Need puud võivad elada rohkem kui 2000 aasta vanuseks.
1. Muld on maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kust maismaataimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid. Kõige tähtsamat osa etendab muld taimede ning otseselt või kaudselt loomade ja inimese elu alusena. Muld annab tuge juurtele, on taimedele toiduallikas ning kodu mitte ainult maa all käike uuristavatele loomadele nagu mutid, vaid ka miljonitele lestadele, sajajalgsetele. Mulla tähtsaim omadus on viljakus. 2. Muld koosneb peamiselt tahkest ainest, milles eristatakse omakorda mineraalset (liiva-, saviosakesed) ja orgaanilist (kõdunevad taimejäänused, huumus) osa. Mullas leidub alati ka teatav hulk vett ja õhku. 3. KLIIMA - Temperatuuri mõju murenemisprotsessile; Sademete mõju taimkatte tüübile ja vee liikumine mullas; Taimejäänuste kõdunemiskiirus ja huumuse moodustumine AEG - Põllunduseks sobiva mullakihi moodustumiseks...
kasvav taimestik, mis määrab omakorda aineringe, orgaanilise aine kogunemise ja mineraliseerumise vahekorra (mulla orgaanilise aine koostise ja hulga). Kliimast sõltub mullasisene bioloogiline aktiivsus. Reljeef. Reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutumist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsemad aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile jne. Taimed. Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa huumus. See sisaldab taimekasvuks vajalikke elemente nagu C, N, S ning hoiab tänu oma peensusele kinni vett. Mullaorganismid. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. Segavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid. Aeg. Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist.
· Kliimast sõltub mullasisene bioloogiline aktiivsus. c) Reljeef · Nõlva kalle (erosioon) · Kujundab mikrokliima (Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsemad aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile jne.) · Reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutumist. d) Taimed · Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa - huumus. See sisaldab taimekasvuks vajalikke elemente nagu C, N, S ning hoiab tänu oma peensusele kinni vett. e) Mullaorganismid · Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. · Segavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid. f) Aeg · Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla
(mittespetsiifiline osa 5-15% kogu org ainest, muutuvad. Mullaõhus olevaid toitainetest Mulla soojusjuhtvus- läbivus cal/1sek 1 cm saab mullast mehhaaniliselt eraldada. Elavaid omastavad peamiselt neid, mis lahustuvad paksusest cm2 kihti taimejuuri ei arvestata mulla org aine hulka) 2 mullalahuses. Mulla soojuse allikad:1.Päikeseenergia, päike Huumus-mulla spetsiifilien aine. Huumus on Toitainete varud mullas sõltuvad nii mulla seniidis, siis maks 1,9 cal/cm2/minutis, meil must või tumepruun amorfne mass, mulla mulla mineraalosa mineroloogilisest koostisest kui ka väiksem- sõltub atm seisundis- pilved, udu, õhu mineraalosaga tugevasti seotud, ei ole sealt mulla huumuse sisaldusest ja selle koostisest. puhtus, 2.Maa sisesoojus, 3.Orgaanilise aine mehaaniliselt eraldatav
puhkuseks. Savannivööndis kuiv sügavamale. Kuival aastaajal piimalilled nad veisi, lambaid aastaeg muutub järsku niiskeks ja kõudunevad taimejäänused vaid ja kitsi. Levinud on vastupidi. Ööpäeva keskmine soojus osaliselt ning tekib huumus. akaatsid, palmid, on +20 kuni +30. Sademeid 300- pudelpuud. 1000mm. Niiskematel aladel kasvavad metsad, kuivematel aladel poolkõrbed.
Kliima: Sellest sõltub murenemise kiirus, mulla viljakus, mulla niiskus sõltub samuti kliimast. Otsene mõju aineringe. Kaudne mõju bioloogiline aktiivsus (murenemise ja huumuse moodustumise kiiruse) Taimestik: oma juurtega kinnitavad taimed mulda, taimede jäänustest tekib mulda huumust ja orgaanilist ainet. Loomad: kobestavad, lagundavad ehk tekib huumus, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid jääkaineid ( taimkattetüüp;loomad;mikroorganismide mõju huumuse moodustumisele) Inimtegevus: Niisutamisega võivad mullad soolduda. Metsade mahavõtmine põhjustab erosiooni ja mullad võivad hävida. Ökokatastroofide korral toimub mulla keemiline saastumine. Pos: õigesti harimine, väetamine, mulla omaduste parandamine, niisutamine/kuivatamine. Neg: tallates, üle väetades, ehitustööd, karjäärid
MULD Muld on maakore pealmine kobe kiht. Mullatekketegurid: · lähtekivim => lubjakivi, liivakivi, moreen · reljeef · organismid(taimed, loomad, lagundajad) · kliima(temperatuur, sademed) · aeg · inimtegevus(tuhamäed) · vesi Mulla koostis: · elus osa: bakterid, seened, vihmaussid, mutid · eluta osa: orgaaniline(kõdu-lehed; huumus) mineraalne(kruus, liiv, savi) · vedel: vesi · gaasiline: õhk Eesti muldkatet iseloomustab: · muldade mitmekesisus, mis tuleneb lähtekivimi koostise ja veeolude muutlikkusest · soo- ja soostunud muldade suur osatähtsus · lubjarikaste muldade rohkus, eriti Põhja- ja Lääne-Eestis · muldade kivisus Mulla ehituse määrab ära mullalõimis ehk mulle mehaaniline koostis. Mulla profiil e. läbilõige koosned erineva värvuse, tiheduse, paksusega mullakihtidest.(Eestis eristatakse kümmekond mulla tüüpi) Paepealsed mullad (rendsiinad): Põhja ja Lään...
PEDOSFÄÄR MULD- Elus osa : bakterid, seened, vihmaussid, eluta osa: vedel osamullavesi, tahke osa 1) mineraalne osa , kruus,liiv, savi, kivid 2) orgnaaniline aine, huumus, kõdu, varis , turvas, gaasiline osa: mullaõhk Muld koosneb: mullaõhk, mullavesi, mineraalne osa, orgaaniline aine, elusorganismid Erinevate muldade vahel seotud mulle vee-ja õhusisaldus: Kergetes suuremateralistes liivmuldades on mullaosakeste vahel rohkem ruumi, seega ka rohkem õhku. Vett hoiavad need mullad halvemini ja soojenevad kiiremini. Rasked tihedad savimullad hoiavad paremini vett ja õhku on seal vähem. Need mullad on niiskemad ja soojenevad aeglasemalt.
murenemine) Huumus maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise ja muundumise saadus. Huumus teeb mulla viljakaks. Kamardumine mullatekkeprotsess, mille puhul huumushorisont on tugevasti läbi kasvanud püsikute juurtest ja risoomidest. Leostumine mineraalainete väljauhtumine mullast liikuva pinnasvee toimel Leetumine mullateke, mille puhul orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla huumus. SOO Soostumine toimub niiske kliimaga aladel, kus ökosüsteemi aineringe on tasakaalustamata taimejäänuseid ladestub rohkem, kui veerohkes ja hapnikuvaeses keskkonnas laguneb Soo- ala, millele on iseloomulik mulla liigniiskus. Soo areng: Madalsoo siirdesoo raba Turvas mittetäielikult lagunenud taimejäänused, ladestunud surnud orgaanika Moodustub liigniiskes keskkonnas Meil moodustub turvas peamiselt turbasamblaist, aga samuti kõigi teiste rabataimede jäänustest.
b. Lähtekivim – sõötub mullamineraalne koostis, happesus/aluselisus, vee läbilaskvus, sügavus, värvus, struktuur. c. Reljeef – mõjutab mullaosakeste ümberpaiknemist ning mulla vee- ja soojusrežiimi. Kalle, põhjavee tase(veesisaldus). d. Aeg – määrab mulla vanuse. e. Organismid – taimkatte tüüp,loomad, mikroorganismide mõju huumuse tekkele. f. Inimtegevus – tallamine, kaevandamine, ülekasutamine, asfalteerimine. 5. Mis on ja kuidas tekib huumus? Huumus on maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise ja muundumise (humifitseerumise) saadus, maapinna lähedusse kõdukihi alla moodustunud tavaliselt pruuni või musta värvusega amorfne aine. Huumus muudab mulla 15 viljakaks. Huumus on tekkinud pika aja jooksul mullas elavate bakterite ja seente kaasabil organismide jäänuste kõdunemisel. Huumus on seega tekkinud
Sammaltaimed Sõnajalgtaimed Paljasseemnetaimed õistaimed isel: isel: isel: isel: *väikesed taimed *kõik koed *kõik koed;trahiidid *kõik koed *puudub tugi ja juhtkude *juur,vars,risoom,lehed *juur,vars(vaik),lehed(okkad) *kõik organid *lehed, varred *puuduv õied, viljad *seemned *traheed *puudu juured,õied, viljad *paljun eostega *puud õied,viljad nõud elup: *risoidid nõud elup:...
horisonte ning seda vähem mõjutab teda lähtekivim. Veereziim: Määrab ära mis suunas liigub vesi mullas ja seega määrab ta ka ära, mis suunas liiguvad osakesed mullas. Kliima: Sellest sõltub murenemise kiirus, mulla viljakus ehk millised taimed seal kasvavad, mulla niiskus sõltub sammuti kliimast. Taimestik: oma juurtega kinnitavad taimed mulda, taimede jäänustest tekib mulda huumust ja orgaanilist ainet. Loomad: kobestavad, lagundavad ehk tekib huumus. Mullas toimuvad protsessid Leetumine toimub okasmetsades, kuna seal on aastaläbi niiske ja sademed ületavad aurumise ehk tekkib väljauhtehorisont. Leetumise toimumiseks peab lähtekivim olema karbonaatide vaene ja peab tekkima happeline keskkond. Happelise keskkonna mõjul lagunevad mineraalosaksed vees lahustuvaeks ja muld muutub läbiuhteliseks ehk tekib hele leethorisont. Gleistumine on iseloomulik tundra vööndile. Mulda tekivad rohekad-sinakad-hallid laigud,
Veekogudeks-laugasteks. Nõmmemetsad-levinud kuivematel ja vaesematel liivmuldadel, hõred ja aeglasekasvuline, iseloomulikud On sambliku, kanarbiku ja kukemarjamännikud Laanemetsad-moodustavad keskmise toitumis ja niiskusnõudlusega metsade rühma, mille puurindes valitseb Harilikult kuusk, harvem kask või mänd. Kuusevõrade tiheda katte tõttu saavad alustaimestikus kasvada vaid Varjulembelised taimed Loomemetsad-on levinud põhja ja lääne eesti paenõlvadel.Kuigi paepealsed mullad on huumus ja lubjarikkad On nad väga õhukesed ja kuivavad suvel tugevasti läbi.Hõredas ouurindes on ülekaalus mänd, harvem kuusk Või tamm, alustaimestik on liigirikas Salumetsad- jäänukid kunakistest laialehelistest metsadest. Hetkel on salumetsad haruldased Lodumets-on soostuv met mis põhjaveetaseme tõusmise tõttu on muutnud märjaks. Lammimullad-Kujunenud siseveekogude kaldavööndideis perioodilise üleujutuse tagajärjel Peapealsed mul-(rendsiinad)-levib põhja,lääne eestis
*mulla tekkeks peab mineraalne materjal olema piisavalt poorne. *taimede kasvuks peab mullas leiduma ka orgaanilisi aineid. *mineraliseerumine ja humifitseerumine on vastastikused protsessid mille käigus orgaaniline aine koguneb. *mineraliseerumine on orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas lihtsateks mineraalideks. Nt süsihappegaas *Humifitseerumine on mullapinnal ja mullas orgaaniliste jäänuste muutmine kergetest ühenditest keerukamateks. Nt huumus. tekketegurid: passiivsed *Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja määrab füüsikalised ja keemilised omadused. Liivad on halvad lähtekivimid savid aga head. *reljeef. *aeg e. mulla vanus. Mida vanem seda parem. aktiivsed *kliima mõjutab mullateket oluliselt. *Organismid. Üks olilisimaid, taimede põhjusel. *Inimtegevus. Kultuurmullad. mullahorisondid: Huumushorisont, Sisseuhtehorisont, lähtekivim, väljauhtehorisont, aluskivim, kõduhorisont, turvas,
Keemilise reaktsiooni kiirus Mõisted o Keemilise reaktsiooni kiirust mõõdetakse ajaühiku vältel ärareageerinud lähtainete või tekkinud saaduse hulgaga. o Kiiruse ühik:Mol/dm3*s o Aine kontsentratsioon-väljendab aine hulka ruumalaühikus. o Tähis:c o Ühik:Mol/dm3 o Katalüsaatorid-Ained, mis kiirendavad reaktsioone. o Inhibiitorid-Ained, mis aeglustavad reaktsioone. o Katalüüs-Reaktsiooni kiirendamine katalüsaatori abil. o Keemiatööstus(ammoniaak, lämmastikhape, väävelhape jne.) o Automootor o Ensüümid-Valgulised biokatalüsaatorid. o Toimivad elusorganismis. o Juhivad reaktsiooni kulgemist mõõdukal temperatuuril ja mõõduka kiirusega. o Aktiivne Tsenter-Sinna meelitab ensüüm lähteainete molekulid Tegurid o Ainete omadused-Mida aktiivsem aine, seda kiiremini aine reageerib o Ainete kontsentratsioon-Mida suurem on kontsentratsioon, seda kiiremini toimub ...
seda vähem mõjutab teda lähtekivim. Veerežiim: Määrab ära mis suunas liigub vesi mullas ja seega määrab ta ka ära, mis suunas liiguvad osakesed mullas. Kliima: Sellest sõltub murenemise kiirus, mulla viljakus ehk millised taimed seal kasvavad, mulla niiskus sõltub samuti kliimast. Taimestik: oma juurtega kinnitavad taimed mulda, taimede jäänustest tekib mulda huumust ja orgaanilist ainet. Loomad: kobestavad, lagundavad ehk tekib huumus. Leetumine toimub okasmetsades, kuna seal on aastaläbi niiske ja sademed ületavad aurumise ehk tekib väljauhtehorisont. Leetumise toimumiseks peab lähtekivim olema karbonaatide vaene ja peab tekkima happeline keskkond. Happelise keskkonna mõjul lagunevad mineraalosaksed vees lahustuvateks ja muld muutub läbiuhteliseks ehk tekib hele leethorisont. Gleistumine on iseloomulik tundra vööndile. Mulda tekivad rohekad-sinakad-hallid laigud, mis on väheviljakad ja halvasti vett läbilaskvad
aastat tagasi veeskasutasid... 11. Eukarüoodid on päristuumsed rakud, tekkisid endosümbioosi teel üks surem rakk hõlvas teisi, mis kaotasid iseseisva elu ja muutusid organellideks. 12. Hulkraksus oragnismis on üle ühe raku, ja on olemas organellid, hulkraksus võimaldas organismidel luua koed, elundid, elundkonnad, regulatsiooni ja tööjaotuse organellide vahel ja püsiva sisekeskkonna ja vereringed. 13. Maale siirduda võimaldas veetaimede poolt tekitatud muld ja huumus, kus hakkasid kasvama maismaa taimed, kes tootsid hapnikku ja siis said loomad maale tulla. 14. Ürgraikad olid esimesed maismaataimed, nad olid sõnajalgade eelased, neil olid vars ja risoomid, mis tegi fotosünteesi j nad paljunesid eostega 15. vanaaegkonna loomad mereloomad, ürgraikad, sõnajalad, kollad, osjad, putukad, algelised kahepaiksed, roomajad, lplijalgsed 16. süstikkala on keelikloom, temast arenesid selgroogsed loomad, vaheetapp, 17
9. Õhu koostis hapnik 21% lämmastik 78% argoon 0,93 % 10. Taimede liigitamine valgusnõudluse alusel * valguslembesed * varjulembesed * varju taluvad 11. Miks on eluks Maal tähtis selline atmosfääri koostis ? * kõige optimaalsem koostis hingamiseks * muidu langeksid Maale taevakehad 12. Vee kareduse näitajad Kaltsium (Ca) ja magneesium (Mg) 13. Vee neutraalsus Vesi on neutraalne kui pH tase on 7 , alla selle on vesi happeline , üle selle aluseline 14. Mis on huumus ? Mulla viljakas osa mis on tekkinud orgaaniliste jäänuste lagunemisel , muundumisel 15. Iseloomusta toiduahelat . Esimene tase : rohelised taimed ehk tootjad ehk produtsendid Teine tase : taimtoidulised loomad ehk herbivoorid Kolmas tase : loomtoidulised ehk kiskjad ehk karnivoorid Neljas tase : tipptarbijad ehk omnivoorid 16. Laguahela tähtsus / Mis on laguahel ? Lagudajad (bakterid,seened) muundavad surnud orgaanilise aine mineraalaineteks mida taimed omastavad oma juurtega , saab alguse
Roose talu põldude muld on kahkjas ehk näivleetunud muld, mis on parasniiske ning keskmise lõimisega. Aastane sademete hulk on umbes 600-650 mm. Muldade pH on nõrgalt happeline kuni neutraalne. Mulla boniteet on 45-52 hindepunkti. P-tarve on suur ja K-tarve on keskmine . Muldade huumusesisaldus on 2-2,1 %. Tabel nr 1 Põllu Vee- P- K- Kultuur Pindala Huumus Muld Lõimis Boniteet nr. reziim tarve tarve P-2 K-3 1 Ristik 2 ha 2,1 % LP Sl, ls1 52 Parasniiske P-2 K-3
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond NIMI MULLATEADUS JA MAAKASUTUSE ÖKONOOMIKA Iseseisev töö PK. 0677 Juhendaja lekt. Alar Astover Tartu 2011 1 Mullakaart Tabel 1.Põllumassiivi nr. 69243669412 mullastik. Mulla Lõimis 1 Huumushorisondi tüsedus, Kivisuse Pindala, Osatähtsus, siffer cm aste ha % LPg v°_1sl50-60/ 11,55 46,5 v°_1ls_1 24-28 LP v°_1sl50-60/ 0,45 1,8 v°_1ls_1 24-28 LP v°_1sl60/ 0,34 1,4 v°_1ls_1 26 LP v°_1sl60/ ...
Looniit 1) Looniidu rohttaimestik on üsna kidur, kuid väga liigirikas. Seal kasvab palju käpalisi ning muid haruldasi õistaimi, samuti samblaid ja samblikke. Looniit on rikas ka haruldaste putukate poolest. Loopealsetel kõige sagedamini esinev puittaim on kadakas, kuid seal leidub ka arukaske, mändi sarapuud, pihlakat, pooppuud, türnpuud, kibuvitsa, põõsasmaranit jt. Hiiumaal esineb ka väga haruldasi hõredaid lookaasikuid, kus kased on kõverad, jändrikud ja pitmetüvelised. Taimed: harilik nõiahammas, kaljupuju, nõmmekannike, harilik kuldkann, murulauk, mägiristik, angerpist, tui-tähtpea, mugultulikas, kassisaba, metsülane, kevadmaran, väike kivirik, harilik kivirik, põld-varsapõlv, kaljukress, madal unilook, arukäpp, hall käpp, harilik käoraamat, kahkjaspunane sõrmkäpp, täpiline sõrmkäpp, kärbesõis, kahelehine käokeel, rohekas käokeel, harilik muguljuur, tõmmu käpp, põõsasmaran, pajuvaak, süstl...
moodustumisest. Muld on maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond. Mullahorisondid on mullatekke ja arenemise käigus kujunevad ja muutuvad üksteise peal lasuvad mullakihid. Mullaprofiil on mulla geneetiliste horisontide vertikaalne läbilõige maapinnast lähtekivimi ülemise piirini. Mulla veerežiim on nähtuste kompleks, mis on seotud vee mulda tungimise, seal liikumise ja kaoga mullast aasta jooksul. Huumus on maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise ja muundumise saadus. Mineraliseerumine on protsess, mille käigus orgaanilised ained lagundatakse anorgaanilisteks ehk mineraalaineteks. Gleistumine on pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas toimuv protsess. Soostumine on pidevalt liigniiskes keskkonnas viibivas mullas toimuv protsess, mille käigus muld muutub liigniiskeks ning väheviljakaks. Kamardumine on mullatekkeprotsess, mille puhul huumushorisont on tugevasti läbi
Kontrolltöö 11.klassile Pedosfäär 1. Millisele mullatüübile on iseloomulik järgnev väide? a) Iseloomulik on heledat värvi suuremateraline liivakas horisont, mis on vaesunud toitaineterikastest saviosakestest. Leetmuld b) Huumorihorisondi tüsendus võib olla üle meetri. Mustmuld 2. Nimeta 3 põhjust, miks on rohtlate mullad väga viljakad. a) Õhulised rohukamarad b) Bioloogiline aktiivsus mullasegamine suuremateraline c) Sademed ja aurumine tasakaalus (ei ole liigniiske ega -kuiv) 3. Millised loodusvööndi mullale on iseloomulik profiil A;E;B;C;D. Mida need tähed tähendavad? Troopikavööde A-Huumushorisont; E-Väljauhtehorisont; B-Sisseuhtehorisont; C-Lähtekivim; D-Aluskivim. 4. Kõrbes on iseloomulik füüsikaline murenemine, sest seal kõigub temperatuur väga palju ning sademeid esineb harva. 5. Millised järgmistest väidetest iseloomustavad keemilist murenemist. Tähista 3 õiget vastust ringiga. a) iseloomulik tundras b) teise nimega por...
2. SADEMED TUGEVAD SADEMED PÕHJUSTAVAD EROSIOONI, LIIGNIISKUST B. BIOSFÄÄR 1. TAIMESTIK TAIMKATTE TÜÜP SÕLTUB KLIIMAST, SADEMETE JA SOOJUSE VAHEKORRAST a. AINERINGE SOOJA JA NIISKE KLIIMA NING LOPSAKA TAIMESTIKU PUHUL ON KIIRE AINERINGE JA MULD EI OLE VILJAKAS (1) ANNAVAD ORGAANI-LISE AINE TAIMEJÄÄNUSTE KÕDUNEMISEL JA LAGUNEMISEL TEKIB HUUMUS (2) KASUTAVAD TOITAINEID TAIMED VÕTAVAD MULLAST VETT JA TOITAINEID. MIDA SUUREMAD TAIMED, SEDA ROHKEM NAD NEID VAJAVAD b. MULDADE KAITSE TAIMEDE JUURED KINNISTAVAD PINNAST JA KAITSEVAD MULDI TUULE- JA VEE-EROSIOONI EEST 2. LOOMASTIK MULLAELUSTIK TAGAB MULDADE KOBESTAMISE JA ORGAANILISE AINE LAGUNEMISE C. INIMENE
ja Argentina(pampa r kõrrelised, ka vaskuss, is, nisu), e pinnakatte ära lähistroopilised ) huumusesisaldu salvei ja stepi-tuhkur, karjakasvatus, kandumine rohtlad Põhja-Ameerikas s ja tüseda hiirehernes, närilised, maavarade tuule või vee preeriad, huumus samuti koiott, saiga, kaevandamine. mõjul), Venemaa ja horisondiga) pojengid, marmortõhk, muldade ukarina(stepid), krookused, preeriakoer, ülesooldumine, Ungari(pustad) tulbid, suurhüpik liigne
Mõisted: Muld-maapinna pude kiht, mille peamine tunnus on viljakus Murenemine- kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temperatuuri,õhu ja organismide toimel/mõjul. Erosioon pinnase ärakandumine tuule või vee tõttu. Demograafiline plahvatus-rahvaarvu järk suurenemine ja ülerahvastus Füüsikaline degradatsioon maaressursside ja põllupinna vähenemine[ ..sest : (selle leiad altpoolt ) ] Mineraliseerumine-orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas lihtsateks mineraalaineteks. Huminifitseerumine mullapinnal ja mullas toimuv orgaaniliste ainete jäänuste mikrobioloogiline ja biokeemiline muundumine lihtsatest keerukamateks mineraalosaga seotud polümeerseteks ühenditeks. Leetumine- protsess,kus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalneosa laguneb lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel uhutakse sügavamel.(Mulla viljakus väheneb ning see on omane okasmetsale) Kamardumine protsess...
orgaanilise aine kogunemise ja mineraliseerumise vahekorra (mulla orgaanilise aine koostise ja hulga). Kliimast sõltub mullasisene bioloogiline aktiivsus. Reljeef. Reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutumist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsemad aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile jne. Taimed. Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa - huumus. See sisaldab taimekasvuks vajalikke elemente nagu C, N, S ning hoiab tänu oma peensusele kinni vett. Mullaorganismid. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. Segavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid. Aeg. Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist.
Kuivjahvatamisel (p/min) 2. Märgjahvatamisel, kui trumli sisediameeter on suurem kui 1,25m (p/min) 3. Märgjahvatamisel kui trumli sisediameeter on 1…1,25m (p/min) 18. Materjalide sorteerimine ja rikastamine ning sorteerimismeetodid. Sorteerimine on teraselise materjali jaotamine tera suuruse järgi vastava nimimõõduga fraktsioonideks ja rikastamine on teralise materjali puhastamine mitmesugustest kahjulikest lisanditest nt tolm, savi, huumus, rauda või raua ühendeid sisaldavad osakesed jne. Sorteerimismeetodid: 1. Mehhaaniline sorteerimine e sõelumine 2. Hüdrauliline klassifitseerimine 3. Õhksepareerimine. 19. Sorteerimisseadmete kasutuala ja sõelumise eesmärgid, sõelseadme efektiivsustegur. Levinuimateks on mehhaanilised sorteerimise seadmed e sõelad, mida kasut ehituslike ja teedeehituslike segude inertsete täitematerjalide sorteerimiseks vajaliku terasuurusega klassidesse fraktsioonidesse
keskkonnas bakterid. 6. Mulla füüsikalistest, keemilistest ja füüsikalis-keemilistest tingimustest näiteks suure savisisaldusega muldades on lagunemine aeglasem kui kergemates muldades. 7. Mulla bioloogilisest aktiivsusest. 17. Orgaanilise aine vormid mullas. Ehituselt ja välisomaduste põhjal jaotatakse orgaaniline aine mullas kaheks: 1) Mittespetsiifiline orgaaniline aine lagunemata ja poollagunenud taimsed ja loomsed jäänused. 2)Spetsiifiline orgaaniline aine huumus. Huumus on tumepruun või must amorfne mass, mis on tugevasti seotud mulla mineraalosaga ega ole sealt mehaaniliselt eraldatav. Sisaldab toitaineid. Kuna parasniisketes muldades moodustab huumus 85...95% orgaanilise aine massist, siis sageli nimetatakse selleks kogu mulla org. ainet. 18. Huumuse omadused ja koostis. Huumuse omadused: värvus tumepruun kuni must, happeline, C-sisaldus 40..70%, N-sisaldus 2,5...5%. Huumuse põhimassi moodustavad nn. huumusained, mis jaotuvad kolme rühma: 1.
MULD on bakterite, seente, taimede ning mullaloomastiku elu- ja toitekeskkond. MULD TAHKE OSA MULLAVESI MULLAÕHK MULLAELUSTIK 1. Mikroskoopilised ORGAANILINE MINERAALNE organismid OSA OSA (mullavees - bakterid, vetikad, ainuraksed, · Huumus · Kivid (rähk, ümarussid) · Lagunemata ja klibu, veeris) poollagunenud · Kruus 2. mulla mikrofauna taimejäänused · Liiv, savi (õhuruumides - · tolm lestad, hooghännalised) 3. mulla mesofauna
Annab mullale mineraalse aluse ja määrab mulla f. Ja keem. Omadused. Kliima- kliimast sõltub murenemise kiirus, milline on murenemise lõppsaadus. Kliimast sõltub mullasisene bioloogiline aktiivsus. Reljeef- mõjutab mulla soojus- ja veereziimi, ainete ümberpaigutamist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuuivavad kiiremini, põh.poolsed agelasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile. Taimed- taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa- huumus. Mullaorganismid- segavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda igasuguseid aineid. Aeg- aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. Inimtegevus- külmas ja niiskes kliimas taastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt. 3.) mulla protsessid. Leetumine on protsess, kus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla
Põllumajandust mõjutavad looduslikud tegurid: Maa- põllumaa 11%, looduslikud rohumaad 23%. Põllumajandus kasutab 1/3 maismaast. Põllumaa- istandused, põllud, kultuurkarjamaad. Looduslikud rohumaad- kultuurkarjamaad, niidud, luhad, rohtlad, poolkõrbed, kõrbed, savannid, tundrad, kõrgmäestikniidud. Kliima- õhutemperatuur taimekasvu perioodil, vegetatsiooniperiood, aktiivsete temperatuuride summa, aasta sademete hulk, sademete jaotus aastas. Pinnamood- tasandikud on maaharimiseks soodsamad, sest ühtlasemad ja paremad mullad ja hea masinaid kasutada. Mäestikud on vähe sobivad taimekasvatuseks, sest järsud nõlvad, jahedam, sademed uhuvad toitained nõlvadelt ära. Mullad- viljakus (huumus, mineraalained), pH, soolasus. Agroklimaatilised vööndid: Parasvööde- taimekasvatus võimalik soojal aastaajal (1 saak aastas), piisavalt niiskust, palju põllumaid/rohumaid (okas-, sega- ja lehtmetsad, rohtlad). Lähistroopiline vööde- Mandrite läänerannik (Vah...
Gröönimaa lõunarannikul. Tundravööndis on talv on tundravöötmes pikk, külm ja vähe sademeid. Lumikate on õhuke ja sellepärast külmub maapind sügavalt, esineb igikelts. Kuigi sademete hulk on väike, ja aurumine on veel väiksem ja selletõttu on tundrad liigniisked ja seal on palju soid, mistõttu esineb tundras soostunud leetmuldi need on tekkinud liigniiskuse tingimustes ,lubjavaesel lähtekivimil. Soostunud leetmuldade peamise kihi moodustab metsakõdu -, huumus -või kuni 30 cm paksune turbahorisont. 2.Okasmetsade leetmullad Okasmetsavöönd ehk taiga on loodusvöönd, mis on levinud peamiselt põhjapoolkeral, Põhja- Ameerikas ja Euraasias parasvöötme põhjaosas. Okasmetsavööndis on peamiseks mullaks leetmullad need on mullad, milles on toitained lagundatud ja sademeteveega sügavamale uhutud. Okasmetsades kujunenud happelised huumusained põhjustavad mulla mineraalosa lagunemist lahustavaiks ühendeiks.
PEDOSFÄÄR Mulla viljakus sõltub huumuskihi paksusest. MULD: a) elusosa- bakterid, vetikad, seened, ainuraksed, pisiloomad. b) elutaosa 1.vedel(mullavesi) 2.Gaasiline 3.Tahke a) lähtekivimid, kruus, savi, liiv b) ORG huumus, mullakõdu *Mullalõimis e meh. koostis näitab millise suurusega mineraalosakestel muld koosneb.(sl ja ls) Murenemine: kivimite purunemine ja miner. muutumine mpinna pindmises osas, temp, vee ja elusorg toimel Füüsikaline e rabenemine: kivim peenestub erisuurusega osadeks, kuid mineroloogiline koostis ei muutu.Ülekaalus kuivas e ariidses kliimas(kõrb) Keemiline muren. e porsumine: muutub kivimi keem. koostis, kuna osa lahust. aineid eraldub. Niiskes e humiidses kliimas (vihmamets) Geol
bakterid. • Mulla füüsikalis/keemilistest tingimustest – suure savi sisaldusega muldades on lagunemine aeglasem kui kergemates muldades • Mullabioloogilisest aktiivsusest 12. Orgaanilise aine vormid mullas • Mittespetsiifiline orgaaniline aine – lagunemata ja poollagunenud taime- ja loomajäänused. • Spetsiifiline orgaaniline aine – huumus. Huumus on tumepruun või must amorfne mass, mis on tihedalt seotud mulla mineraalsete osadega ning ei ole sellest mehaaniliselt eraldatav. Mulla huumuse sisaldust määratakse kaudselt C sisalduse järgi, arvestusega, et huumuse koostises on 58% C. 13. Huumuse omadused ja koostis Omadused – tumepruun või must, happeline, C-sialdus 40-70% ja N-sialdus 2,5 – 5% Koostis: Humiinhapped – must läikiv pulber. Humiinhapped ei ole individuaalsed ained.
Pedosfäär e mullastik on biosfääri osa, mis hõlmab maakoore pindmise kihi, milles mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Pedosfääri tüsedus ulatub mõnest cm mitme meetrini. Muld on lüli elus ja eluta keskkonna vahel. Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud eluta ja elusa looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on keskkond, mille neelav kompleks (ibe, savi, huumus) hoiab kinni ja mahutab teatud hulga taimedele omastatavaid toiteelemente ning milles tänu lagundajate tegevusele vabaneb pidevalt mulla orgaanilisest ainest uusi taimedele vajalikke elemente (Prof. Kõlli). Murenemist põhjustavad tegurid: Füüsikaline murenemine ehk rabenemine temperatuuri kõikumine jää tuul vesi soodu...
Nende tekkimist soodustavad kaltsiumiühendite poolest rikkad savikad ja lubjarikkad setted (löss), võrdse aastase sademete hulga ja aurumisega ning lühikese niiske ja pika kuiva perioodiga soe kliima, tasakaalustatud veereziim, tasane pinnamood ja rikkalik rohttaimestik. Hääbunud taimede jäänused ladestuvad maapinnale, nende juurte jäänused jäävad mulda. Niiskel aastaajal toimub kiire taimejäänuste lagundamine mikroorganismide ja seente mõjul, nendest tekib huumus. Kuiva perioodi jooksul lagundamine aeglustub ja toimub orgaaniliste ainete kuhjumine ehk kamardumine. Lubjarikkus soodustab püsivate huumusainete moodustamist, see muudab mustmulla huumuserikkaks.
Iseseisev töö Mullastikukaardi analüüs Mulla Lõimis Huumus-horisondi Kuivuse Pindala, ha Osatähtsus % iffer tüsedus, cm aste Kog ls_250/+ls_2 0/26 - 0,93 32,9 KIg ls_270-80/v_1ls_2 1_3/22-25 - 1,20 42,7 Go ls_250-80/+ls_2 0/th25-28 th25-28 - 0,69 24,4 Kokku 2,82 100 Tabel 1. Põllumassiivi nr. 64848200688 mullastik Vea protsent pindalade arvutamisel oli 4,6%. (2,82-2,69)*100%/2,82=4,6% Joonis 1. Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr....
Mullas liikumise teeb lihtsamaks vihmaussi limane nahk, mis aitab tal ennast paremini läbi mullaosakeste libistada. Maapinda tungib ta terava koonusetaolise pea abil. Keha kokkutõmbudes pea jämeneb, avaus mullas laieneb ja järk - järgult tungib uss mulda. Kui maapind on kõvem, niisutab ta seda süljega ja neelab mulla alla. Nii "sööb" vihmauss end maasse. Vihmaussid toituvad peamiselt lagunevatest taimeosadest. Peale kõdu sööb ta ka mulda, mille orgaanilised ained -- huumus -- on talle toiduks; liivaterad aga aitavad allaneelatud lehekõdu seedida. Oma käiku tirib ta maapinnalt langenud lehti, rohukõrrekesi, kus ta seda siis rahulikult nautida saab. Osa maasse viidud lehtedest sööb ära, osa jääb käikudesse. Suu on toidu haaramiseks, see toitu ei peenenda. Toit peenendatakse maos, soolestikus aga seedib ja imendub. Vihmaussid on mõlemasoolised loomad. See tähendab, et igal vihmaussil on nii emas- kui isassuguorganid
MULD MURENEMINE 1. Murenemine on protsesside kogum, mille tagajärjel maakoore pealmist osa moodustavad 2. kivimid lagunevad. Murenemist jaotatakse kaheks – keemiline ja füüsiline. Murenemine toimub pika aja vältel. 3. Muld saab kujunema hakata vaid poorsel murendmaterjalil, mis hoiab kinni vett ja õhku. Seega on murenemisel mulla tekkeks väga tähtis osa. 4. Üldpildis on nii, et mida niiskem ja soojem on kliima, seda paksem on murenemiskoorik (nt vihmametsades). Samuti on see paksem okasmetsades, kus temperatuur pole küll kõrge, kuid kus on niiske. 5. Murenemiskooriku paksus sõltub kivimite mineraalkoostisest ja mullavee omadustest. Lisaks mängib rolli ka aeg. Okasmetsades, kus on vähem sademeid ja aurumist ning ka madalam temperatuur võrreldes vihmametsadega, on murenemiskoorik märgatavalt õhem. Seevastu vihmametsades, kus on kõrge temperatuur ja sajab tihti, on ...
Olustvere teenindus- ja maamajanduskool PM1a kursus Juurseller Apium graveolens Referaat Juhendaja: Liina Jüsisoo Koostaja: Aivo Sumre 2014 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sugukond....................................................................................................................................3 Päritolu........................................................................................................................................3 Botaaniline iseloomustus............................................................................................................3 Bioloogiline iseloomustus............................................................
Biotehnilised süsteemid Koostas: Margus Mäe Põllumassiiv nr 61253757104 Joonis .1. Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr61253757104 kohta. Joonis.2. Põllumassiivi asendiplaan(tähistatud ristiga). Pindala- 28,6Ha sellest lähtuvalt on tegu kompaktse põllumassiiviga. Boniteet- ligilähedane boniteet sellel massiivil ca 50hp Tabel.1.Põllumassiivi nr 61253757104 mullastik. siffer Pindala, Lõimis Kivisus Huumus, Osatähtus, Ha aste % % K 5,5 R_1ls70_1savi - 4-6% 19,2 Kr 3 K_3sl80_1savi - -2% 10,5 Ko 9.3 V_1savi/v_1savi - 3-5% 32,5 Kog 10.8 V_1s45-60/+s - 2-4% 37,8 kokku 28,6 - 100 K- rähkmuld
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
