Haldaja roll ja võimalused hoone turvalisuse tagamisel Kogemused 23 uue korterelamu, Kawe Plaza äri- ja büroohoone ja Viru Keskuse käivitamiselt Sulev Jaanus/ haldusjuht Kujutlused ja tegelikkus Enne taasiseseisvumist teave miilitsa -/ hiljem politseistatistikast Viimasel aastakümnendil on teabeallikad mitmekesistunud. Kuritegusid sooritatakse rohkem, kui politsei-statistika kajastab. Murdvargusi x 3, kallaletunge x 5, vandalismiakte x 10, avalikke vargusi , vägistamisi, tapmisi x 6 Kuritegude sooritajad on noored 50 % sooritajatest alla 21- aastased. Noormehed ca 18a. Tütarlapsed 16 a. Enne 28a. sünnipäeva ca 25 % esitatud kriminaalsüüdistus Kuritegevus jaotub piirkonniti ebaühtlaselt Lihttöölised kannatavad kuritegevuse all 2x rohkem kui keskklass. Naised kannatavad perevägivalla all. Nooremad mehed sagedamini kui kartlikud vanainimesed. Lapsi ahistavad tuttavad isikud rohkem kui "kommionud" ...
Ajalugu: Asutus ja majandus Kerly, Ragni, Anna- Maria 2016 Hooned Hooned Enamus maju olid vee lähedal Hooned Vikingutel olid pikimajad, aga nendel polnud aknaid Hooned Kõik hooned olid teinud puidust või kivist ja katused olid õlgedest Mis olid hoonetes? Mis olid hoonetes? Toas oli pikk pukklaud, kus sööti kogu perega Mis olid hoonetes? Magati puuvoodites Mis olid hoonetes? Tuba valgustas ja soojendas tuli Mis olid hoonetes? Asju hoiti kirstudes Majandus Põlluharimine ja käsitöö Majandus Elati suurte perekondadena Majandus Kingi ja muid riided valmistati nahast Majandus Peeti orjasid (karjakasvarus) Majandus Vabad talupojad Majapidamisriistad ja
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Mikrolainetehnika õppetool Laboratoorne töö aines SIGNAALIDE TRANSMISSIOON Levi uurimine ruumis Nimi:.......................... Allkiri:......................... Juhendaja: Tatjana Kalinina Tallinn 2010 Töö eesmärk: Tutvuda raadiosignaali levimisega hoonetes. Hoonetes on üheks probleemiks raadiosignaalide mitmekiireline levi, mis on tingitud signaalide peegeldumisest hoonete seintelt või muudelt objektidelt. Selle tulemusena kujuneb välja interferentspilt, kus kahe järjestikuse miinimumi vahe on ligikaudu pool lainepikkust. Töö käik: Mõõtsin signaalitugevust 5 cm vahedega alguses x ja siis y telge mööda liikudes. Seejärel peale spektrianalüsaatori teise sageduse peale häälestamist kordasin mõõtmisi. Tulemuste põhjal joonistasin graafikud.
1. Seenkahjustused Seened on põhilised puidu lagundajad, nende elutegevus muudab puidu struktuuri. Seda struktuurimuutust kutsutakse mädanikuks, rahvakeeles ka kõdunemiseks. Ilma seenteta mädanikku ei teki! Vastavalt struktuurimuutustele võib mädanikud liigitada pruunmädanik, valgemädanik ja pehmemädanik. 2 Pruunmädanik ja majavamm Pruunmädanikku tekitavaid seeni leiab hoonetes kõige enam. See tekib puidu rakuseintes leiduva tselluloosi ja hemitselluloosi lagundamise tulemusena kandseente eritatavate ensüümide toimel. Järele jääb vaid rakkudevaheline täiteaine – ligniin, mis on pruunikat värvi ja seetõttu ongi kahjustus saanud nime pruunmädanik. Kõige ohtlikum ja laastavam pruunmädanikku tekitav majaseen on majavamm. Majavamm on väga hästi kohastunud hoonetes kasvamiseks ning kord juba arenema hakanud seeneniidistik levib kiiresti ja
Koostaja: Kinnitan: __________________ AMETIJUHEND Ametikoht: abitööline Alluvus: haldusjuht Vahetud alluvad: ei ole Asendab: Asendaja: 1. Töö eesmärk Abitööline teostab ettevõtte hoonetes üldehituslikke hooldus ja jooksvaid majandustöid. 2. Vastutus 2.1. käesolevas ametijuhendis toodud tööülesannete õigeaegse ja kvaliteetse täitmise eest; 2.2. töökaitse, ohutustehnika ja turva ja tuletõrje eeskirjade nõuetekohase täitmise eest; 2.3. talle tööks kasutada antud vara säilimise ja sihipärase kasutamise eest. 3. Kohustused 3.1
....................14 Kasutatud kirjandus................................................................................................................15 Sissejuhatus Ehitusmükoloogia uurib ehitistes ja nende ümbruses kasvavaid seeni, mis omavad otsest või kaudset mõju ehitistele, nende konstruktsioonidele, sisekeskkonnale ning asukatele. Majaseenteks nimetatakse puitu lagundavaid seeni, mis on võimelised arenema hoonetes. Mõned majaseentest meie kliimavöötmes vabas looduses ei esine. Seega võib järeldada, et seenhaigused puudutavad kõiki valdkondi, mida me ette kujutada võime. (Kõljalg, 2005) Majaseened on seened, mis kuuluvad torikulaadsete ja lehikulaadsete seltsi. Levivad kandeoste (neid kannab tuul), ühessamas hoones ka kiiresti kasvavate seeneväätide abil. Toituvad puidust, oma kasvuks vajalikku vett toodavad ise.
bioloogilises koes ioonpaare. Radoon on lõhnatu, värvitu inertne gaas. Radooni radioaktiivsel lagunemisel tekkivad alfa-kiirgus ja radooni tütarproduktid. Sageli kasutatakse mõistet radoon tähenduses radoon pluss radooni tütarproduktid. Radoon Kuna tegemist on gaasiga, siis on kiirguse peamiseks märklauaks hingamisteed ja kopsud. Välisõhus on radooni kontsentratsioon tavaliselt väike ega kujuta endast ohtu inimese tervisele. Hoopis teine on olukord hoonetes. Meie kliimas, kus maja peab pidama tuult ja sooja, võib hoonealusest pinnasest ruumide siseõhku tunginud radooni tase hoonetes olla sadu ja tuhandeid kordi kõrgem kui välisõhus. Radoon 1999.aastal koostatud Eesti Keskkonnatervise Riikliku Tegevusplaani (NEHAP) järgi kuulub siseõhu radoon meil enam levinud tervisele ohtlike keskkonna tegurite hulka.. Enamik Euroopa riike on kehtestanud radooni piirnormid elamutele ja töökohtadele. Radooniga seonduvad terviseriskid
3. Õhk-vesi soojuspump on keskkonnasõbralik · Puudub suits, tuhk, tahm ja tolm · Puudub kütusehais 4. Õhk-vesi soojuspumbaga hoiad kokku üldehituskuludelt · Puudub tulenormidele vastav katlaruum · Puudub korsten · Puudub kütuse ladustamiseks vajalik ruum · Puudub katlamaja normidele vastav ventilatsiooni vajadus. Piisab minimaalsest väljatõmbest. Kus kasutada õhk-vesi soojuspumpa? Õhk-vesi soojuspump sobib hästi põhikütteks uutes hoonetes, kus soovitakse, et püsikulu oleks võimalikult madal kuid maakütte paigaldamiseks ei leita võimalusi. Õhk-vesi soojuspump on väga säästlik ja erinevalt maaküttest reageerib soojustegur kohe kui päike välja tuleb. Samuti on suvine soe tarbevesi väga säästlikult soojaks köetud ning dussiruumide ja muude sanruumide põrandad meeldivalt soojad. Õhk-vesi soojuspump annab sama hea säästu ka nendes hoonetes, kus küttesüsteem
kahjustatud. Majanääts: Näätskorgik, majakorgik, majanääts (Antrodia sinuosa). Viljakehaon substraadile liibunud, algul selgelt valge, hiljem muutub helepruuniks, poorne (poorid ümmargused kuni nurgelised), mõnikord hambulise servaga. Eosed silindrilised, sirged kuni nõrgalt kõverdunud, värvusetud, 45,5 x 11,5 µm. Majanääts vajab arenguks kõrgemat temperatuuri ja puidu niiskust kui majavamm. Looduses kasvab lamavatel okaspuutüvedel, tarapostidel, kändudel. Hoonetes levib halvasti ventileeritud katusealustes (kus on väga niiske), katusekonstruktsiooni detailidel ja välistel pindadel, samuti akendel. Vastupidav lühiajalisele kuivusele. Tekitab peent pruunmädanikku: see on kollakas kuni helepruun, tekivad 11,5 cm suurused puukuubikud Puidukorgik: Puidukorgik (Antrodia vaillantii) on kergesti äratuntava viljakehaga: see on valge poorne karikakujuliste pooridega (poorid ümmargused ja nurgelised, valged kuni kreemikad). Ka
Kui sind kimbutab juba pikemat aega mõni allnimetatud terviseprobleem ja elad majas, milles on rõskeid või halvasti ventileeritavaid kohti või mis on saanud mingil ajahetkel kahjustada niiskusest, tasub kontrollida, kas majja pole pugenud majaseen või hallitus. Hallitus- ja majavamm võivad tekitada järgmisi tervisehäireid: -limaskestade ärritused (nohu, köha, silmaärritused jne) -väsimus -peavalu -jõuetus Paljudes hariliku majavammi poolt kahjustatud hoonetes on asukad kurtnud kroonilise nohu ja köha üle, ning kaevanud teisi hingamisteede vaegusi, mis pärast majavammi tõrjet on kadunud. Silmaga nähtav viljakeha on märk juba kaugele arenenud majavammist LÕHN – rõske, terav seenelõhn, mis peale tuulutamist kiiresti taastub. NIISKUS – majavammi esinemise korral tekivad sageli seintele, nurkadesse, põrandale jne. niiskuseplekid, kuna majavamm eritab niiskust. Seeneniidistik- majavammist nakatunud puitosad on kaetud valge seeneniidistikuga
seadistatud kohta; 3) ladustada põlevainet ja -materjali elektriõhuliini alla ja lähemale kui masti poolteistkordse kõrguse kaugusele sellest; 4) valada põlevvedelikku ja oksüdeerijat maha või kanalisatsiooni; 5) tankida mootorsõidukeid hoiu-, hooldus- ja remondikohas ning ladude territooriumil; 6) põletada kulu ilma tuletöö loata. 3.3. Nõuded hoonetele, rajatistele ja ruumidele 1) Hoonetes peavad nähtavale kohale olema üles pandud lähima tuletõrje- ja päästekomando ning häirekeskuse telefoninumbrid, juhend «Tegutsemine tulekahju korral» ning hoonetes ja territooriumil peavad olema üles pandud inimeste ja vara evakueerimisplaanid ja määratud tuleohutuse eest vastutavad isikud. 2) Evakuatsiooniteed peavad olema tähistatud tuleohutusmärkidega. 3) Põrandale ja/või tarindile sattunud põlevaine (-materjal) tuleb viivitamatult
1. Eesti Ehitusregulatsioonid Vastavalt ehitusregulatsiooni üldõudele tuleb ehitis projekiteerida ja ehitada nii, et ruumides ja ehitse teritooriumil tagatakse rahuldavad müratingimused vastavalt nende otstarbele.Mürataseme normsuurused uute ehitiste projekteerimisel valitakse vastavalt Sotsiaalministri 4.märtsi 2002.a.a määrusele nr.42 : Müra normtasemed elu-ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmmise meetodid. Vastavalt EL ehitustoodete direktiivi 89/106 nõuetele hõimab ehitiste mürakaitse üldjuhul kaitset - Õhumüra eest, mis pärineb väljastpoolt ehitist või ehitise teistest osadest - löögimüra eest - tehnoseadmete poole tekitatud müra eest - soovimatu järelkõla eest - ehitise enda sees tekkinud või ehitisega seotud müra eest Seni, kuni asjassepuutuv EPN on eelnõu staatuses, võidakse poolte kokkulepeel kasutada ka
Trepikalle on 1:1 või 1:2. Made platvorm millile minnakse marsile. 2h+b =63 ... 64 Ideaalne trepi kõrgus on 15-16 cm, lubatud aga 14 ... 18 cm ja kedli korrusel 20 cm. Laius 25 ... 30 cm . Üle 3 korruselistes hoonetes peaks trepp asuma tulekindlas trepikojas. Trepi marsi minimaalne laius elamutes on 0,9m, korruste elamus 1,3m. Trepi made peab olema sama lai kui trepi marss. Trepil peab olema piire. Trepi käsipuu kõrgus on astmest 1,0m. Materjal : · Betoon, raudbetoon trepp · Kivi trepid · Metall trepid · Puittrepid · Klaas trepid Välistrepid Ehitatakse niiskuskindlast materjalist. ( betoon, raud, kivi )Katte materjal ei tohi olla libe ja
SWOT (Strenth)- tugevused: Unikaalsus- tänase seisuga pole samasugust rakendust saadaval; Funktsionaalsus on tugev külg- palju funktsioone ja paindlik, kuna sätteid saab automatiseerida vajalikes hoonetes (nt teatrites, kinodes, koolis jne); Funktsioonide ja mäluruumi võtmise suhe suurepärane- palju funktsioone küll, aga mitte väga suure mahuga; Hind- tasuta! Kaasaegne tehnoloogia- reageerib Wifile; Juhtkond on abivalmis- vastab alati klientide küsimustele. (Weaknesses)- nõrkused: Äpist sissetuleku puudumise tõttu on sõltuv rahaliselt investoritest; Uued tegijad äris- pole varasemaid kogemusi;
Kloostri tähtsaim ehitis on Moskva-Jaroslavli koolkonna sakraalehitisi jäljendav viiekupliline Jumalaema Uinumise (Uspenski) peakirik, mis ehitati aastatel 19081910. Selle arhitekt oli Mihhail Preobrazenski. Kolmelöövilises kirikus on kolm altarit, rikkalik männipuust nikerdatud ikonostaas ja haruldasi seinamaalinguid. Aastail 19171923 oli klooster evakueeritud Rostovisse Jaroslavi kubermangus, Vabadussõja ajal oli kloostri hoonetes tüüfusehaigla. Pärast Eesti iseseisvumist konfiskeeris Eesti valitsus 1919 enamiku kloostri maadest ja allutas selle Eesti Apostlik-Õigeusu kirikule, mis ei allunud alates 1923. aastast Moskvale. Teise maailmasõja ajal möödus rindejoon kirikust kõigest mõne kilomeetri kauguselt ja sakslased asutasid kloostrisse kontsentratsioonilaagri. Hetkel elab kloostris üle saja nunna ja noviitsi.
Vaaraosipelgad. (Monomorium pharaonis). Paljud putukad on aegade jooksul loobunud oma ürgsetest elupaikadest ja on kolinud inimestele lähemale, leides paremat toitu ning soodsamaid tingimusi sigimiseks. Mõningad on leidnud elupaiga hoonetes ja muutunud koos inimestega linlasteks. Sipelgate hulgas teatakse 17 inimjärgivat liiki, kelledest tuntuim vaaraosipelgas. Tema ürgkodumaaks peab enamik autoreid Indiat või Sunda saari, aga seda on võimatu täpselt öelda, sest ajal, mil vaaraosipelgat jälgima hakati, oli ta juba troopikas ja subtroopikas laialt levinud. Liigi esmakirjeldus pärineb loodusuurijalt K. Linnelt. Väidetakse, nagu oleks Linne
2) teha tule- ja plahvatusohtlikku tööd väljaspool spetsiaalselt selleks otstarbeks seadistatud kohta; 3) ladustada põlevainet ja -materjali elektriõhuliini alla ja lähemale kui masti poolteistkordse kõrguse kaugusele sellest; 4) valada põlevvedelikku ja oksüdeerijat maha või kanalisatsiooni; 5) tankida mootorsõidukeid hoiu-, hooldus- ja remondikohas ning ladude territooriumil; 6) põletada kulu ilma tuletöö loata. 3.3. Nõuded hoonetele, rajatistele ja ruumidele (1) Hoonetes peavad nähtavale kohale olema üles pandud lähima tuletõrje- ja päästekomando ning häirekeskuse telefoninumbrid, juhend «Tegutsemine tulekahju korral» ning hoonetes ja territooriumil peavad olema üles pandud inimeste ja vara evakueerimisplaanid ja määratud tuleohutuse eest vastutavad isikud. (2) Evakuatsiooniteed peavad olema tähistatud tuleohutusmärkidega. (3) Põrandale ja/või tarindile sattunud põlevaine (-materjal) tuleb viivitamatult koristada.
suhteliselt suur varreke; binodaalne peditsell. Isaputukas on 3mm pikkune, must; olemas tiivad kuid ei lenda. Sipelgaema on 3,6-5mm pikkune, tumepunane; tiivad olemas kuid ei lenda,murravad tiivad peale paaritumist. Levik. Pärinevad Põhja-Aafrika ja Vahemere-äärsetest regioonidest. Rännanud mööda rahvusvahelisi mereteid ja nüüd laialt levinud putukad.Vajadus sooja ja niiskuse järele sunnib neid parasvöötme kliimaga maades hoonetes elama. Putukaid võib leida väga erinevatest kohtadest, näiteks elamukvartalites, hotellides, haiglates ja teistes institut-sioonides, toitlustusasutustes, loomaaedades ning samuti laeva pardal. Sooja kliimaga maades võib neid kohata välistingimustes. Sipelgad võivad tungida hoonetesse (näiteks seinapragudesse, aknavahedesse, lao-ruumidesse jne), taimedesse ja steriilsetesse varudesse. Putukate parved poevad hoonetesse läbi juhtmete (näiteks läbi soojus-ja elektrijuhtmete)
Majavamm (serpula lacrymans) Sinu Nimi Majavammist üldiselt Majavamm on kõige tuntum ja suuremat kahju tekitav seen hoonetes. Majavammil võib olla üsna erinevaid kujusid, värve ja vorme. Kasvab kuivanud puidul, tihti hoonete puitosades – näiteks põrandates. Majavamm lagundab energia saamiseks orgaanilist materjali. Majavammi viljakehad on valged, hiljem kollakad. Viljakeha on märk juba kaugele arenenud kahjustustest. Levimine Arenemiseks ja paljunemiseks, on olulised kaks tegurit: niiskus (vesi) ning toitaine olemasolu.
Tõmmulendlane Dietz & von Helversen 2004 Identification key bats, part 2.pdf Nattereri lendlane Nattereri lendlane on Eestis vähearvukas ja hoiab inimasustusest tavaliselt eemale . Neid võib kohata metsades. Küll aga võivad nattereri lendlased kasutada sügisel suuri mõisaledreid ülemineku- varjepaikadena. Nahkhiir ja inimene Nahkhiir ja inimene Elupaigad hoonetes Osad nahkhiireliigid kasutavad meelsasti varjepaikadena maju. Nad võivad varjuda: •Katusepleki/kivide alla •Pööningule •Aknaliistude/luukide taha •Välisvoodri alla Nahkhiir ja inimene Elupaigad hoonetes Pane tähele! Kui sinu majas on suviti nahkhiirte poegimiskoloonia, siis ära teosta maja renoveerimistöid suvel
aastal, kui ta projekteeris Biivuri linnaraamatukogu, millel olid valged seinad. Ta ütles lahti funktsionalismist, mis rõhutas sirgjoonelist korrapärasust ning projekteeris ebakorrapärase ja keeruka liigendusega siseruumid, kasutades puitu. Talle tüüpiline on tundlik puidukasutus. Aalto integreeris Soome maastikust inspiratsiooni saades vormid ja materjalid looduskeskkonnaga ning pidas silmas hoolikalt inimlikke väärtusi ning mõeldes, kuidas inimesed tema hoonetes elama ja töötama hakkavad. Ta kasutas loomulikku valgust. Tema tuntumad hooned : Villa Mairea, Finlandia-talo Helsingis ja Helsingi Tehnikaülikool. Tal on enda nimeline muuseum. Alvar Aalto on akadeemias korraldanud kohtumisi arhitektuuriteadlaste, linnaplaneerijate ja kujutava kunsti tegelastega kord 3 aasta jooksul ning seda alates aastas 2002. Villa Mairea Alvar Aalto Helsini
· Kõhulahtisus · Täppeverevalumid limaskestal · Palavik · Kõhuvalu · Ninaverejooks Loomadega vältimiseks · Pidada oma kodulinde suletud hoonetes, takistada nende kokkupuudet nakkust kanda võivate lindudega · Tuleb kaitsta/katta kodulindude söötmispaiku · Mitte lubada lindlasse võõraid linde Inimestel vältimiseks · Kui oled võõraste lindudega kokku puutunud, pese käsi. · Mitte puudutada haigeid või surnud linde. · Reisides välismaale, eriti Kagu-Aasiasse, olla ettevaatlik veekogude läheduses, mis võivad olla saastatud. ·
Elektrikapp Elektrikapp e elektrikilp suletav elektrikomponentidega metallkast, mis elektri jaotamiseks madalpingetarbijate ( 50 kuni 1000 volti ja alal pingel 75 kuni 1500 volti talitlev elektriseade) hoonetes (majas ja korteris). Elektrikilbil võib olla erinev otstarve (liitumiskilp, sisestuskilp, arvestikilp, jaotuskilp, rühmakilp, korrusekilp). Elektri kilbil on mitmesugused lülitid, mis liigvoolule reageerivad erineva nimivooluga- kaitselülitid, rikkevoolu kaitselülitid, juhtimis- ja signalisatsiooniseadised, liitumiskilbis ka elektriarvestid. Elektrikilbi erinevad lülitid Automaat kaitselüliti e kaitselüliti- On lüliti, mis vooltugevuse
talvel vahemikku 25...45% ja suvel 30...60%. Kasutuskohad kipsplaadid on mõeldud kasutamiseks ehitiste siseseintes ja laekonstruktsioonides, välisseinte sisepindadel ning heli ja tuld isoleerivates konstruktsioonides. Kipsplaat sobib ka niisketesse ruumidesse, nagu vannitoad ja WCd, kus selle võib katta keraamiliste plaatidega või plastikkattega. Tuuletõkkeplaat moodustab tuuletiheda pinna ja jäigastab väikehooned tuulekoormuste vastu. kipsplaate võib kasutada ka hoonetes, mis seisavad osa aastast kütmata. Puit ja teraskarkassiga kipsplaatvaheseinad Ehituskonstruktsioonides nõutavad heliisolatsiooni ja tulepüsivusväärtused määravad ära vaheseinte konstruktsiooni. Üldjuhtudel on vaheseinte karkassi samm 600 mm.
aastal. Cronstedti avastus ei leidnud kaua aega tunnustust (teadlane suri enne seda 1765. aastal). Puhtamal kujul eraldas nikli rootsi keemik ja metallurg T. Bergman 1775. aastal. Füüsikalised omadused määratles täpsemalt alles 19. sajandi alguses J. B. Richter. Kasutaminse muutus Esimene teadaolev kasutamine oli Hiinas, kus niklit kasutati pronksist nugades (Zhou dünastia 1046-221 eKr). Täna, niklit sisaldavaid materjale kasutatakse hoonetes, veevarustussüsteemid, toidu ettevalmistamisel, energia töötsuses, keemiatööstuses, transpordi tööstuses, elektroonika komponentides, meditsiinitehnikas. Kuidas saadakse? Elementide leidumisest maakoores on nikkel 25ndal kohal. Looduses leidub niklit ainult ühenditena. Tähtsamad mineraalid on nikeliin NiAs, pentlandtiin (Fe,Ni)9S8 ja milleriit NiS. Tuntakse mitmeid nikli maake, kuid peamiselt toodetakse niklit sulfiidsetest maakidest (NiS). Nende särdamisel
väljunud, siis anna kindlasti sellest teada ka teistele, et keegi ei hakkaks sind asjatult otsima. Informatsioon õnnetuse tekkimisest peab jõudma kõigi hoones viibivate inimesteni. Hoones tekkinud tulekahju korral tuleb sellest evakueerida kõik inimesed, kes hoones asuvad. Õnnetuse korral tuleb hoonest väljumiseks alati kasutada märgistatud evakuatsiooniteid. Hoonetes, kus on suurel arvul inimesi, peavad olema üles pandud evakuatsiooniplaanid. Nendel on kujutatud korruse põhiplaan, millele on märgitud sinu asukoht plaani lugemise hetkel, väljapääsud ning tulekustutus- ja häireandmisvahendite asukohad. Kui peale evakuatsiooni selgub, et mõni inimene on jäänud ohutsooni, siis tuleb koheselt anda sellest teada päästekomando juhile. Teatada tuleb inimeste arv ning arvatav asukoht
Sageli kaitseb hüdroisolatsioon vundamenti pinnavee kahjuliku agressiivsuse (happelisuse või aluselisuse) eest". [1] ,,Vundamendi ja keldrikonstruktsioonide isoleerimiseks kasutatakse mittemädanevaid materjale. Hüdroisolatsioon peab olema pidev ja tihe. Pinnases või tarindis paikneva hüdroisolatsiooni tööiga ei tohi olla ehitise tööeast lühem" [1]. ,,Horisontaalne hüdroisolatsioon rajatakse vundamendi ja seina vahele ning keldriga hoonetes taldmikuplokkide peale.Vertikaalne hüdroisolatsioon kantakse keldri välisseintele kuni maapinnani" [1]. ,,Tarindi kujundamisel tuleb vältida ka tema niiskumine veeauru tiheduse mõjul. Selle ohu vältimiseks võib kasutada kas auruisolatsiooni või tarindi õhutamist" [1]. ,,Ruume ümbritsevate tarindite isoleerimisel ja materjalide valikul selleks, tuleb arvestada ka nende ruumide otstarbega. Sellest tulenevalt jaotatakse ruumid nelja tüüpi ja neile esitatakse
............................... 7 1.3.1 Radooni mõõtmine pikaajalise meetodiga............................................................................... 7 1.3.2 Radooni mõõtmine lühiajalise meetodiga................................................................................8 2.RADOONI OHTLIKKUS ...................................................................................................................................................................9 3.RADOON HOONETES, VEES JA PINNASES................................................................................. 10 3.1 Radoon Eesti elamutes.................................................................................................................. 11 3.2 Radoon Eesti põhjavees................................................................................................................ 13 3.3 Radoon Eesti pinnases...........................................................................
· Sageduse suurenemisega suureneb energia neeldumine koes ja soojuse teke · Soojenemise piirväärtuseks on erineelduvuskiirus 4W/kg , mis tõstab aine temperatuuri ühe kraadi võrra 30 min jooksul Kehtivad piirnormid · EL kehtivad normid põhinevad rahvusvahelise mitteioniseeriva kiirguse kaitse komitee (ICNIRP) vastuvõetud suunistel · Eestis on mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused elu-ja puhkealal, elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning õpperuumides kehtestatud sotsiaalministri 2002.aasta 21.veebruari määrusega nr38 Kiirguse mittesoojuslik mõju · Viimase aastakümne uuringud on tõestanud elektromagnetkiirguse mittesoojusliku mõju olemasolu elusorganimidele kiirguse juures, mis on kordades nõrgem kehtivatest piirnormidest Mobiiltelefoniga kaasnevad riskid · Põhjaliku epidemioloogilise uuringu Interphone tulemusena jõuti järeldusele, et mobiiltelefoni kasutamine suurendab
Üldvibratsiooni korrigeeritud kiirendus ei tohi 8-tunnise tööpäeva kestel ületada1,15m/s Kui üldvibratsiooni korrigeeritud kiirendus ületab 8-tunnise tööpäeva jooksul 0,6m/s Tuleb kasutusele võtta vibratsiooni mõju vähendava abinõud. Kohtvibratsiooni korrigeeritud kiirendus ületab 2,5 m/s,tuleb kasutusele võtta vibratsiooni mõju vähndavaid abinõusid. Elukeskkona vibratsiooni piirnormiid on toodud sotsiaalministri määruse Vibratsiooni piirvärtused elamutes ja ühiskatusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid.Väljavõte sotsiaalministri määrusest"Vibratsiooni piirvärtused elamutes ja ühiskatusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid'' Vibratsioonioontõve vältimine Keha vibratsioon ei tohi põhjustada ebamugavust.hoia ära"valgessõrmsus'' kätele mõjuva vibratsiooni puhul. Ohule viitavad vereringehäired,näpud hakkavad tundma külma ,muutuvad värvituks. Hoia ära põrutusi ,lööke. Võnkumised ,mille juures
Muret tekitav on ka talvitumispaikade vähesus ning suurt mõju neile avaldavad ka erinevad kemikaalid mida kasutatakse putukatõrjes. Eestis on põhiliseks ohuks just varjepaikade hävitamine ja ka poegimiskolooniate häirimine. Väga suureks teguriks on nahkhiirte häirimine nende talvitumispaikades. 5 Liigi ohutegurid Põhja-nahkhiire ohuteguriteks on suvekolooniate varjepaikade üldised ohud: eeskätt ehitustööd hoonetes (katuse ja seinte remont ning hoonete puitosade töötlemine mürgiste ainetega), samuti metsaäärsete majade ja puuõõnsuste kadumine. Ohtudeks on ka muutused toitumispaikades, näiteks puistu struktuuri muutumine, soode kadumine või puistu ja/või puistuäärse veekogu hävimine. Samuti pestitsiidide kasutamine putukatõrjes ning röövloomad (kassid, kärplased, öökullid). Talvituspaikade ohuteguriteks on nende hävimine, avade kinniajamine, nahkhiirte
kuulmisnärv ja tekib nürmus. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/vibratsioont%C3%B5bi1 5. Kumba loetakse ohtlikumaks, kas üld- või kohtvibratsiooni? Miks? Üldvibratsioon on ohtlikum, sest see mõjub kogu kehale ja võivad tekkida kesknärvisüsteemi talituse häired. 6. Seadmeid, masinaid ja muid vibratsiooniallikaid tuleb paigaldada, hooldada või kasutada nii, et nende poolt tekitatud vibratsioon elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ei ületa määrusega sätestatud piiri (vt. SOMm RTL 2002, 62, 931 ,,Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid). Kui suur võib olla näiteks TTÜ mehaanika õppelaboris seadmetest tekitatud vibrokiirenduse piirväärtus päevasel ajal? 82dB 6
Pärnumaa Kutsehariduskeskus ehituspuusepp EP-08 Andres Volt MAJAVAMM referaat/uurimustöö Pärnu 2009 1 Sisukord SISSEJUHATUS..................................................................................................................................2 1. HARILIKU MAJAVAMMI LEVIK HOONETES..........................................................................3 2. MAJAVAMMI ARENGUKS VAJALIKUD TINGIMUSED.........................................................3 3. LEVIKUVIISID...............................................................................................................................4 4. EBAPIISAV RUUMIDE JA KONSTRUKTSIOONIDE VENTILATSIOON...............................4 5. KATUSTE KONSTRUKTSIOONILISED LAHENDUSED..................................................
Võrumaa Kutsehariduskeskus MAJAVAMM Juhendaja: Õpilane: Väimela 2014 Sisukord: Sissejuhatus.............................................................................................3 Hariliku majavammi levik hoonetes.......................................................4 Majavammi arenguks vajalikud tingimused...........................................4 Levikuviisid............................................................................................5 Ebapiisav ruumide ja konstruktisioonide ventilatsioon.......................5,6 Katuste konstruktsioonilised lahendused...............................................7 Lekked,millega kaasneb majavammi levik............................................7
Stalin ja sport Seos sport ja propaganda kuivõrd on totalitaarsed süsteemid sporti ära kasutanud oma huvides? Stalin eriline spordimees ei olnud. Arusaadav, sest tol ajal ei olnud kerge riiki juhtida. Informatsiooni jagas Artjom Sergejev. Artjomi isa hukkub traagiliselt uue vaguni testimisel. Stalin teatas, et võtab oma sõbra poja enda juurde elama. Seega on kasupoeg näinud Stalinit koduses keskkonnas. Stalin kutsus teda hüüdnimega ,,Domik". Artjom Sergejev suri 2008. Stalinil oli käsi vigastatud, aga kui seda poleks teadnud, siis ei oleks aru saand. Seega vigastus ei takistanud sportimist. Stalinile pakkus huvi vene rahvamäng ,,Gorotki" (kurni taoline). Väidetavalt harrastas seda mängu ka Peeter I, Lenin ja muud tähtsad ninad. 1923. aastal toimuvad ka 1. üle Venemaalised võistlused. 1936-st aastast ka korraldatud Nõukogude Liidu meistrivõistlusi. Veel huvitas Stalinit ka piljard. Tema hoonetes ol...
Saaremaal kohata ka täiest musti, ilma kuklalaikudeta isendeid. Loomult on nastik aktiivne ja liikuv madu - ta roomab kiiresti, võib ronida ka puudel ja ujuda vee all. Nastik on hea ujuja - ta võib ujuda kaldast mitme kilomeetri kaugusele ning sukelduda mitmekümneks minutiks. Elupaikadena eelistavad nastikud märjemaid alasid - jõgede, järvede ja tiikide kaldaid, niiskeid metsi ja lamminiite. Lääne-Eestis elab ta ka mererandades. Nastik võib elada ka koduaias ja isegi mahajäetud hoonetes. Vanasti peeti taluõues elavat nastikut koduussiks, nad harjusid hõlpsasti inimestega ning inimesed temaga. Kinnipüütuna võib ta küll hammustada, kuid ta ei ole mürgine. Nastikud on aktiivsed valgel ajal, ööseks varjuvad nad puujuurte alla, kivihunnikutesse, näriliste urgudesse või heinakuhjadesse. Kohevas metsakõdus võivad nastikud omale ka ise käike rajada. Päeval meeldib neile kerra tõmbunult päikese käes lesida - kividel, mätastel, veelindude pesades või isegi puudel.
Viiburi raamatukogu Hooned on funktsionaalsed, lihtsa disainiga ja ilma igasuguste kaunistusteta. Aaltol on oma isikupärane arhitektuuri stiil, ta projekteeris ebakorrapärase ning keeruka liigendusega siseruumid, kasutades puitu. Aaltole on väga omane tundlik puidu kasutus. Soome maastikust inspiratsiooni saades lõimusid Aalto vormid ja materjalid looduskeskonnaga, pidades hoolikalt silmas inimlikke väärtusi ning nähes ette, kuidas inimesed tema hoonetes elama ja töötama hakkavad. Ta oli orgaanilise arhitektuuri vileleja, see moodne arhitektuuri suund, taotleb ehitise vormi ja funktsiooni looduslähedast kooskõla ning sobivust maastikku. Hoone üldkuju sõltub otstarbest ja asukohast, eelistatkse looduslikke materjale ja rakendatakse nn voolava ruumi põhimõtet.Aalto tuntumad hooned on Villa Mairea, Finlandia-talo Helsingis ja Helsingi tehnikaülikool.
mitmesugustele erinõuetele, sest need ei tohi ise põhjustada tulekahju. 3 Annika Luikjärv Põlemine 2. Põhimõisted Tulekahju all mõistetakse mittejuhitavat põlemisprotsessi. Põlemisprotsess eeldab põlevainete olemasolu. Põlevaineid võib leida praktiliselt kõikjalt: hoonetes, kus me elame, töötame või puhkame, kindlasti tööstus- ja majandus tegevuses kasutavates gaasides, vedelikes ja tahketes ainetes. Vaatamata põlevmaterjalide väga erinevale keemilisele ja füüsikalisele koostisele omavad nad põlemisel ühiseid jooni. Erinevused väljenduvad kerguses, kuidas põlemine võib alata (toimub süttimine), tulekahju leviku kiiruses (leegi ulatus) ja genereeritavas energias (soojuse eraldumise kiirus).
25...45% ja suvel 30...60%. Kasutuskohad kipsplaadid on mõeldud kasutamiseks ehitiste siseseintes ja laekonstruktsioonides, välisseinte sisepindadel ning heli ja tuld isoleerivates konstruktsioonides. Kipsplaat sobib ka niisketesse ruumidesse, nagu vannitoad ja WC-d, kus selle võib katta keraamiliste plaatidega või plastikkattega. Tuuletõkkeplaat moodustab tuuletiheda pinna ja jäigastab väikehooned tuulekoormuste vastu. kipsplaate võib kasutada ka hoonetes, mis seisavad osa aastast kütmata. Plaatide vastupidavus Kipsplaadid on vastupidavad siseruumides ja tuuletõkkeplaat peab konstruktsioonides ilma fassaadi pindamiseta üle talve vastu. Plaate ei soovitata kasutada külmkambrites. Kipsplaatide kasutamist tuleks vältida ruumides, kus suhteline õhuniiskus on pidevalt üle 85...90%. Samuti ei soovitata plaate kasutada kohtades, kus temperatuur on pidevalt üle +45°C. Temperatuuri
milles leidub neile rikkalikult toitaineid sealt levivad hüüfid edasi läbi rakkuõõnsuste koobaspooride raku seintesse või siis söövitavad ensüümide abil augud otse läbi rakkuseente. üldjuhul seened ei kahjusta puidu puitu. pruun mädanik tselluloosi ja hemitselluloosi lagundamine, puit värvub pruuniks, muutub hapraks ja lõhestub kuubikujulisteks osadeks, enam levinud. Pruun mädanikku nimetatakse ka kahanemismädanikkuks ja ta on domineeriv mädaniku liik puit hoonetes. Põhjustavad seened on majavamm, majavääts, kollane hamblehik ning mustjas kõrvik. Majavamm Majavamm võib lühikese aja jooksul ehk mõne kuuga tugevasti puit konstruksioone kahjustada ja oma suure levimis võime tõttu võivad mütseel niidid kasvada ja üle kivi taimlate jne. Talub väga hästi temperatuuri ja niiskuse kõigumisi ja kaitseks selle seene eest peab puit olema ümpritsetud normaalse õhuvahetusega. Majamädik
Bioloogia kordamisküsimused 1. Mükoloogia-teadusharu, mis tegeleb seente uurimisega. 2. Saprotroofid- seened, mis suudavad toituda surnud orgaanikast. 3. Biotroofid- seened, kes suudavad hankida orgaanilisi ühendeid organismide elusatest rakkudest. Siia kuuluvad parasiidid ja sümbiondid. 4. Seente tähtsus- Mõne seeneliigi poolt eritatavad keemilised ühendid on osutunud efektiivseks ravimiks, kasulikuks tooraineks toiduainetööstusele või ohtlike tööstusjäätmete lagundajateks, teine osa aga kasulikeks kultuurtaimede juuresümbiontideks, mis soodustavad taime kasvu või tõrjuvad juureparasiite. Seened on tähtsad surnud organismide lagundajad. 5. Seente ehitus- Seeneniite nim. hüüfideks. Läbipõimunud hüüfid moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli. Seened paljunevad eostega ehk spooridega. Seeneraku kest sisaldab kitiini. Molekulaarbioloogia andmete põhjal on seentel ja loomadel ühised eellased. 6....
Nende kõrvale oli paigutatud keerdpumbad, mille abil orjad pumpasid aedade kastmiseks vahetpidamata Eufratist vett. Paabeli torn Seitsme astankuga tsikuraat, mille tipus oli Babüloni linna jumala Marduki tempel. Tsikuraadid olid oma mõõtmetelt massiivsed, kuna kuivanud savi oli üsna õrn ja seesugused hooned olid vastupidavad ainult massiivsetena. Peale arhitektuuri on leide vähe, millest võib järeldada, et hoonetes oli sisustus, mis nüüdseks on rövitud või hävitatud. Kasutatud kirjandus http://www.miksike.ee/docs/referaadid2008/kunsti_teke_ajalugu_kristiklop http://www.google.ee/search?hl=et&client=firefox-a&hs=s8V&rls=org.moz (1. viide) http://www.google.ee/search?q=Ass%C3%BC%C3%BCria+ja+Uus- +Bab%C3%BCloonia+kunst&ie=utf-8&oe=utf- 8&aq=t&rls=org.mozilla:et:official&client=firefox-a (4. viide) http://www.pelgulinna.tln.edu.ee/pelgukool/kuajalugu/egiptus_mycen
Arvatakse, et ta oli Duccio õpilane. Teiste arvamuste kohaselt oli ta Giotto õpilane. Esimene Simone'i töö on tuntud fresko ''Maestas'' Sienas Jumalaemast ja Kristusest. Originaal maalitud 1315, restaureeritud meistri poolt 1321, kuna oli saanud niiskuse käes kahjustada. 1320 maalis ta ühe altari osa St. Catherine kiriku jaoks Pisas, mis nüüdseks on tükkideks võetud- üks osa on Pisa akadeemias ja kaks teist tükki teistes hoonetes samas linnas. Järgmisel aastal oli ta Orvietos ning maalis üht altariosa San Dominico kirikule, mis on praeguseks säilitatud selle linna muuseumis. Ta naasis tagasi Sienasse. Ta oli tegevuses 1328 oma imelise portreega Foglianost, mis oli esimene maal ajaloolisest tegelasest. Maalil on kujutatud siis Siena väepealikku ratsutamas kahe linna vahel, mis ta firenzelastelt oli vallutanud. See on ka üks esimesi ratsakujutisi peale antiikaega
materjalivalikule. Põhilised ehitusmaterjalid, millest on juttu tema teoses on tellised, lubi, liiv,pozzolaan, puit ja kivi. Vitruvius räägib väga täpselt sümmetriast ja proportsioonist mille juures vaatleb inimkeha. Vaadluste põhjal selguvad kaks perfektset numbrit 10 ja 6, mis hiljem kombineeritakse ning saadakse 16. Templite puhul on väga palju arvestatud sümmeetriat ja proportsioone. Ta kirjutab oma teoses väga detailselt sammastest, nende mõõtmetest ja ornamentidest. Hoonetes, nagu näiteks Senati maja, peab seinad kuni pooleni katma krohviga, selleks, et rääkimisel ei tekiks liigset kaja ning jutt oleks paremini arusaadav. Samuti tuleb hoolikalt valida teatrite asukohta, arvestades nii ülemisi kui ka alumisi istekohti. Heli peab jõudma nendeni ühtemoodi takistusteta. Ennetamaks ummikuid peab teatril olema mitu sissepääsu. Sisustustöödeks, nagu näiteks krohvitöödeks on vaja toota loodus-ja kunstlikke värvaineid
puudus nii eestis kui välismaal ning fakt on ka see, et infotehnoloogia sektori töötajad on hästi tasustatud. Kuidas on kulgenud minu senine ülikoolitee ning millised on muljed? Kuna olen esmakursuslane, siis minu jaoks on see kõik olnud täiesti uus ja põnev kogemus. Tulnud väiksest maakoolist, kus õpilaste arv oli umbes 400 siia Tallinna Tehnikaülikooli, on kontrast tohutu. Esimesed paar nädalat pakkus kerget väljakutset isegi ülikooli hoonetes orienteerumine ja õige õpperuumi leidmine, sest ülikooli kompleks on märkimisväärselt suur. Oma suuruse tõttu on õigustatud Tehnikaülikoolis sööklate ja buffetite rohkus, mis jäi juba esimesel koolipäeval silma. Siin kohal peab mainima ka seda, et toidud on maitsvad ja menüü pole kesine. Rääkides õppetingimustest, pole kurta väga midagi, kui välja arvata see, et semptembris olid osad loengud esmakursuslastest ülerahvastatud ning teinekord polnud
puidu putukkahjustused ja nende likvideerimine referaat Hardi Piirmaa Juhendaja: Alar Kurg Tallinn 2015 Sisukord Miks on putukud head biokahjustajad? Puidusikk Hiidtüve vaablane Sinisikk Majasikk Mööblitoonesepp Suur toonesepp Hobusipelgas Hääletu toonesepp lisainfo Miks on putukud head biokahjustajad? 1) Keha kaetud vastupidava kutiikuliga 2) Nad lendavad, on väga liikuvad, seega levivad laialdaselt 3) Arenenud närvisüsteem võimaldab neil muuta käitumist 4) On võimelised taluma äärmuslike keskkonnatingimusi 5) Toiduallikad võivad olla erinevad 6) Paljunevad kiiresti 7) Kõrge adapteerumisvõimega Puidusikk pikkus 16- 25,tõugukäigud puidus on läbilõikes ovaalsed on suurima läbimõõduga 12-15mm ja kuni 8 cm sügavusega. Puidukäikudes ei leidu näripuru ja nii nimetatud lennuavad see täh...
Biokahjustus põrandal Majavamm (Serpula lacrymans) http://maaarhitektuur.blogspot.com.ee/2015/11/vana-maamaja-paeva- kava.html Tegemist on majavammi viljakehaga, mis on kinnitunud põrandale ja seinale. Ökoloogilised tegurid Majavamm tekib niiskuse tagajärjel ning tekkimiseks vajalik niiskus peab olema vahemikus 20-30%. Lisaks soodustab veel arengut temperatuur, kõige paremini areneb majavamm 18-23oC juures ning tavaliselt ongi just selline toatemperatuur. Organism Majavamm on üsna levinud ning antud pildil esinev viljakeha annab märku, et tegemist on kaugelearenenud seenega. Pärast viljakeha moodustamist annab majavamm sadu miljoneid eoseid, mis levivad edasi peaaegu kõigega, isegi õhuga. Kui eosed levivad sobivasse keskkonda, moodustub uus nakkuskolle. Esialgu ilmub valge mütseel, mis on väga kiire kasvuga. Mütseel kasvab tavalisel toatemperatuuril kesk...
puhul Raadioside põhiribas ja lairibas Edastuskiirus on umbes 5Mbit/s Lairibaedastusel in kiirus tavaliselt väiksem kuid, kuid see võimaldab suurema hulga kasutajaid ja kasutatavaid kanaleid. Laiendatud kohtvõrgud Sellist ühendust saab kasutada kuni 5km ulatuses. Kui sellist ühendust kasutada lairibas, siis oleks edastuskaugus umbes 40km. Kasutatakse kahe kohtrvõrgu ühendamiseks erinavates hoonetes. Selleks on vaja eriluba. Bluetooth Bluetooth sinihammas. Selle liidese abil saavad erinavad seadmed omavahel suhelda. Enimlevinud mobiilide juures. Ühendus ei vaja otsenähtavust ja levib hästi läbi takistuste. Bluetooth 2 Seadmed suudavad suhelda asudes üksteised kuni 30 m kaugusel. Seda liidest omavad peaaegu kõik uuemad mobiili mudelid. Bluetooth kasutab mitut erinavat sagedust. Bluetooth 3
pidevat minimaaalsete elektrikatkestustega elektrit. Pidev elektrivarustus keskpingel tähendab katkestusi pikkusega mitte üle 3 minuti.Tagada pidev elektrivarustus keskpingel ,kus katkestus võib põhjustada · Ohtu inimelule(haigla) · Varale suures ulatuses(plahvatyused tulekahjud) · Valitsusasutused ja riigijulgeolekule (jõustruktuurid) · Infrastruktuursed objektid (veevarustus ,transport) · Hoonetes kus korraldatakse suuri rahvakogunemisi Alajaam elektrivõrgu osa mis paikneb antud territooriumil ja sisaldab põhiliselt ülekande või jaotus liinide lõppühendusi,lülitus ja jahutusseadmed ,muundusseadmeid (trafod) ning hooneid Trafoalajaam alajaam on kaht või enamat eripingelist transformer Lülituspunkt lülitusalajaam, lülitusseadmestikuga ja tavaliselt kogumislattidega alajaam milles puuduvad jõutrafod.
Kiibid Kiibiks nimetatakse integaal e terviklülitust. Sõna on mugavdus inglisekeelsest sõnast clip. Kiip on pooljuhtainest plaat, millesse on tehtud palju mikromeetri suurusjärgus transistore koos vajalike tekstide ning kondensaatoritega. Ühes kiibis on reeglina terve elektroonikseade: näiteks võimendi, protsessor, muundur vms. Esimeste arvutite põlvkonnad pärinevad 1950. aastatest aastatest. Siis võtsid mitte eriti võimsad arvutid enda alla terveid korruseid hoonetes. Sama võimsusega arvuti võib kaasajal olla juba matemaatiliste funktsioonidega kalkulaator. Kiipide tootmise tehnoloogiaid. Esimesedkiibid loodi enamasti vaakumaaurustamise teel. Kaasajal kasutatakse söövitamist ja peenkeemilisi protseduure läbi vastavate maskide. Laserite abil saab luua veelgi peenema struktuuriga kiipe. Praegu suudetakse luua transistore, mis mahuksid ära grafiidiaatomisse. Esimese elektronarvuri ENIAC 1945, protsessoris oli 18000 elektronlampi. Nüüd mahuks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
