Marcus Vitruvius Pollio (0)

Marcus Vitruvius Pollio
Vitruvius sündis Roomas, arvatavalt Formiae linnas Campania provintsis . Vitruvius andis oma eluajal välja arhitektuurialase teose "Kümme raamatut arhitektuurist ". See on ainuke mahukas antiikajal kirjutatud arhitektuurialane teos. Teda teatakse põhiliselt kirjanikuna. Vitruvius aga pidas ennast arhitektiks. Ainuke teadaolev tänapäevani osaliselt säilinud tema projekteeritud ehitis on Fanum Fortunae basiilika tänapäeva Fano linnas.
Vitruviuse teoses on ära märgitud näiteks päikesekellad ja veekellad, mille puhul võiks arvata, et nendel ei ole arhitektuuri õppimisega mingit pistmist. Samuti on Vitruvius pööranud rõhku ajaloole. Vitruviuse usub, et arhitekt peab kõigepealt õppima erinevaid teadusalasid. Ta peaks olema osav joonistamises, tundma ajalugu ja geomeetriat, jälgima filosoofiat, mõistma muusikat, teadma üht-teist meditsiinist, õigusteadusest ja astronoomiast. Vitruviuse jaoks on väga olulisel kohal ka matemaatika. Kõik rasked küsimused kaasaarvatud sümmetriaga seotud küsimused on lahendatavad geomeetriliste teooriate ja meetodite abil. Peale vajalike teadmiste omandamist vaatleb Virtuvius linnapilti. Seda eelkõige ilmastikuolude ja ilmakaarte järgi. Ta pöörab suurt rõhku tuultele. Kõiki neid aspekte silmas pidades on võimalik vältida ebatervislikku elukeskkonda ( hooneid ).
Vitruvius pidas hoone juures tähtsaks eeskätt ehitise vastupidavust , mugavust ja maitset .Tema sõnade järgi tagatakse hoone vastupidavus tänu õigele materjalivalikule. Põhilised ehitusmaterjalid , millest on juttu tema teoses on tellised, lubi , liiv,pozzolaan, puit ja kivi.
Vitruvius räägib väga täpselt sümmetriast ja proportsioonist mille juures vaatleb inimkeha . Vaadluste põhjal selguvad kaks perfektset numbrit 10 ja 6, mis hiljem kombineeritakse ning saadakse 16. Templite puhul on väga palju arvestatud sümmeetriat ja proportsioone. Ta kirjutab oma teoses väga detailselt sammastest, nende mõõtmetest ja ornamentidest.
Hoonetes, nagu näiteks Senati maja, peab seinad kuni pooleni katma krohviga, selleks, et rääkimisel ei tekiks liigset kaja ning jutt oleks paremini arusaadav. Samuti tuleb hoolikalt valida teatrite asukohta , arvestades nii ülemisi kui ka alumisi istekohti. Heli peab jõudma nendeni ühtemoodi takistusteta. Ennetamaks ummikuid peab teatril olema mitu sissepääsu.
Sisustustöödeks, nagu näiteks krohvitöödeks on vaja toota loodus-ja kunstlikke värvaineid. Sealjuures räägib lähemalt lubjast, kipsist, krohvist ja pigmentidest. Samuti veest, kust seda leidub, kuidas seda transportida, erinevatest vee tüüpidest ja kuidas selle kvaliteeti hinnata.
Kuna Vitruvius oli ka insener, siis räägib ta lähemalt masinatest. Masin on kombinatsioon kokku kinnitatud puidust, peamine funktsioon on suurte raskuste liigutamine. Masina ja mootori vahe on see, et masina töötamiseks on vaja mitut töölist, et masin enda funktsiooni täidaks, mootor see-eest vajab vaid ühte intelligentset töölist. Masinad , mis on tehtud templite ning teiste suurte hoonete ehitamiseks – 2 prussi , piisavalt tugevad, et koormat kanda, need on omavahel ülemistest otstest kinni pandud ning alt laiali aetud ning köiega ülemistest otstest teatud intervallidega ümber karkassi kinni pandud(ringi ratast). Lühidalt kokkuvõttes tõmmatakse koormarihmaga eriti kõvasti ümber karkassi ringid peale, et see kõvasti kinni oleks, kasutatakse suuri kivimühakaid et oleks jõud taga. Sellise süsteemi abil tehti siis masinaid mis aitasid raskeid asju tõsta et templeid ja muid suuri hooneid ehitada.