Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Trepid (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

TREPID
Asukoha järgi :
    • Sise – ja välis trepid
Otstarbe järgi :
    • Põhi trepid
    • Abi trepid
Trepi kuju järgi :
    • 1 marsilised
    • 2 marsilised
    • 3 marsilised

1 marsiline 2 marsiline 3 marsiline
Trepikalle on 1:1 või 1:2.
Made – platvorm millile minnakse marsile.
2h+b =63 ... 64
Ideaalne trepi kõrgus on 15-16 cm, lubatud aga 14 ... 18 cm ja kedli korrusel 20 cm.
Laius 25 ... 30 cm .
Üle 3 korruselistes hoonetes peaks trepp asuma tulekindlas trepikojas. Trepi marsi minimaalne laius elamutes on 0,9m, korruste elamus 1,3m. Trepi made peab olema sama lai kui trepi marss. Trepil peab olema piire . Trepi käsipuu kõrgus on astmest 1,0m.
Materjal :

Välistrepid
Ehitatakse niiskuskindlast materjalist. ( betoon, raud, kivi )Katte materjal ei tohi olla libe ja vunament ehitatakse eraldi põhi hoone trepist.
Tuletõrje trepid
Ehitatakse metallist ja hoone piirdest väljapoole.
Trepid #1 Trepid #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-11-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 73 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Eikko Rekand Õppematerjali autor
TREPID

Sarnased õppematerjalid

Trepid
6
doc

Trepid

Paide Kutsehariduskeskus Üldehitus ÜE-2 Germo Klaas Referaat TREPID Juhendas: Peeter Savisaar Paide 2010 Sõltumata matrjalide valikust võiks nimetada kahte põhilist trepitüüpi : · Lahtine ehk varvaslaudadeta trepp, mille eelisteks on avarus, õhulisus ja valguse läbilaskvus. · Kinnine ehk varvaslaudadega trepp, mille puhul on võimalik trepi alla jäävat ruumi ära kasutada näiteks panipaigana või hoopis mööbli osana (kapp, riiul vms.). Trepp võib toetuda nii puit- kui ka metallkanduritele ning lähtuvalt ruumi iseärasustest saame pakkuda viit erinevat trepilahendust : · Sirge trepp · L-trepp · U-trepp · Kaartrepp · Vahelitiastmetega e. kindlajala trepp Kasutatavate materjalide valik on väga lai alates kodumaisest männist, lõpetades eksootiliste väärispuitude ja spoonidega

Ehitus alused
Hoonete konstruktsioonid exami abimees 2
3
doc

Hoonete konstruktsioonid exami abimees 2

FROM http://www.eaei-ttu.extra.hu/ ~Projekteerimisest~ 2-Anfilaadhooned(kus ruumid on järjestikku osakesi)àjäme purdpinnas, kuiv/väheniiske savipinnas(savi, Väikeplokkseinad Projekt on vajalik ehitise püstitamiseks/rekonstrueerimiseks. läbikäidavad(muuseumid,kauplused, kaubamajad, saunad, liivsavi, saviliiv) Mida kasutatakse vähekorruseliste hoonete projekteerimisel ja Projektis lahendatakse kõik ehitise ja ehitamisega seotud probleemid, raamatukogud) Halb ehitusalune pinnas on : tolmliiv,plastne- ja voolav ehitamisel. Väikeplokkide valik on mitmekesine, NN: SILBET, arvestades lahenduse majanduslikkust ja otstarbekust konkreetsetes 3-Saalhooned(kus hulk väiksemaid ruume paikneb 1 suure ruumi

Hoonete konstruktsioonid
Hoonete konstruktsioonid exami abimees 1
8
doc

Hoonete konstruktsioonid exami abimees 1

Korvuti täispuidust taladega ( max pikkus 6 m) kasut ehitusel suurte avade puhul liimpuidust kandureid. Ripplaed kasut 1)lae alla paigaldatud turustike varjamiseks 2)ruumi kõrguse vähendamiseks 3)süvistatud algustite paigaldamiseks 4)lae viimistlemiseks 5)parema akustika tagamiseks. Ripplaed kinnitatakse vahetult lakke või konstruktiivsest laest madalamale spets riputite abil. TREPID- hoone osad, millede kaudu toimub liikumine korrsuelt korrusele. Üldjuhul peavad trepid asuma tulekindlates ruumides e trepikodades.. Treppide materjaliks võib olla raudbetoon (sirged kesktalaga trepid,sirged umbtrepid, kesktalaga keerdtrepid, umb- keerdtrepid, L-trepid), looduslik või kunstkivi, teras (otse , pöördega ja keerdtrepid) ning puit. Trepid võivad olla kas kohapeal ehitatavad või monteeritavad. Trepp kooseb trepimarsist, korruse ­aj vahemademest ning trepi võrest e käsipuust. Kuju järgi

Hoonete konstruktsioonid
Hoonete konstruktsioonid - kliima
67
doc

Hoonete konstruktsioonid - kliima

http://www.tud.ttu.ee/material/epi/Hoonete_konsruktsioonid/ http://www.tud.ttu.ee/material/epi/Hoonete_kontsruktsioonid/ Hoonete konstruktsioonid Iseseisev töö: Ühekorruselise suvemaja eskiisprojekt. Lähtuda väikeehitistele esitatavatest nõuetest: Ehitusalune pind: 60m2 Kõrgus maapinnast katuse kõrgeima punktini kuni viis meetrit Ruumiprogramm: Elutuba koos avatud köögiga 1 magamistuba Pesuruum (duss, WC, kraanikauss, saun) (tuulekoda, varikatus) Joonised Plaan 1:100 või 1:50 Üldmõõtmed, avade sidumine, piirete ja ruumida mõõtmed Mööbel, tubades, köögis, santehnika, kütteseadmed Akende uste asukoht, uste avanemissuunad Ruumide nimetus koos pindalaga. Vaadete suunad ja lõike asukoht. Lõige: Põhilised kõrgusarvud, maapind, sokkel, ukse-akna kõrgused, räästas, parapet, korsten lagi Põranda, välisseina, lae-katuse konstruktsioonides kasutatud materjalid Vaade 2tk Põhilised kõrgusarvud Vormistus

Hoonete konstruktsioonid
TTK Eksamiküsimused Hoone osad
84
pdf

TTK Eksamiküsimused Hoone osad

1. Hoonetele esitatavad põhinõuded. Hoonete põhiosad. Põhinõueteks on: 1) otstarbekus 2) nägusus 3) tugevus ja püsivus 4) kestvus ja tööiga 5) tulekindlus 6) tervisekaitse 7) keskkonnakaitse 8) majanduslikkus Kõik hooned koosnevad osadest ja elementidest, mida võib liigitada kolme põhimõtte järgi: a) ruumilised hooneosad - korrused, sektsioonid, üksikud ruumid, trepikojad jne; b) konstruktsioonielemendid - vundamendid, seinad, katus, trepid jne: c) ehitustooted - elemendid, millest moodustatakse konstruktsioonielemendid - tellised, kivid, paneelid, trepiastmed jne. 2. Hoonete projekteerimisel kasutatavad konstruktiivsed skeemid (koos analüüsiga). Kandekonstruktsioonid peavad andma hoonele tugevuse ja püsivuse. Põhilisteks kandekonstruktsioonideks hoones on kandvad sise- ja välisseinad või karkass. Vastavalt kandekonstruktsioonide iseloomule ja paiknemisele hoones, liigitatakse nad järgmiselt: 1

Hoone osad
Hoone osad
56
pdf

Hoone osad

Kasutatakse ka täiesti rõhtsaid katuseid. Pööning kujutab endast kütmata ruumi sooja pööningulae ja katuse (sarikad, roov ja kate) vahel. Katuslae korral puudub pööning ­ katus ühendatakse soojapidava laega. Seintesse ehitatakse akna- ja ukseavad. Nendesse paigaldatakse akna- ja ukseplokid, mis koosnevad koos aknaraamide või uksetiibadega. Hoone sisemus jaotatakse üksikuteks ruumideks vaheseintega. Korruselt korrusele liikumiseks ehitatakse hoonetesse trepid ja liftid. Koostas: Meeli Kams 4 Hoone osad EPMÜ 1. ALUSED Looduslikud alused ­ pinnasekihid, mis võtavad vastu ehitiste koormuse. Pinnas koosneb skeletist (teradest) ja pooridest. Pinnaseid liigitatakse kalju- ja mittekaljupinnasteks (rähk, kruus, liivapinnas, savipinnas, turvas,

Ehitus
HOONE KAVANDAMINE
30
pdf

HOONE KAVANDAMINE

.............................................................................. 12 3.3. Hoone konstruktsioonid ja pinnakatted ........................................................................ 15 3.3.1. Alusmüürid ....................................................................................................... 15 3.3.2. Põrandad ........................................................................................................... 15 3.3.3. Trepid ja pandused ............................................................................................ 16 3.3.4. Vahelaed ........................................................................................................... 16 3.3.5. Katus ................................................................................................................. 17 3.3.6. Välisseinad ...............................................................................

Hoone osad
Hoonete konstruktsioonid exami abimees 3
22
doc

Hoonete konstruktsioonid exami abimees 3

4. Aurutõke ­ polüetüleenkile 0,1 mm 5. Kandetarind ­ profiilplekk. 75. Kuidas ja miks paigaldatakse katuse tarvikud? - Rennid riputatakse kohale haakide abil, mis on kinnitatud sarikate otstele. (vihmavee äravoolu jaoks) - katuse redel - lumetõke - katuseluuk - katusesillad 76. Mille poolest erineb karkasshoone karkassita hoonest? Karkasshoone kandvateks osadeks on postid/sambad, talad/fermid, laepaneelid, trepid, katused. Aga karkassita hoonete kandvateks osadeks on seinad, mis on valatud või laotud. 77. Kuidas tagatakse hoonete ruumiline jäikus karkasshoonete? - Jäigastatakse karkassi sõlmed. - nähakse ette üksikud tasapinnalised diafragmad. - nähakse ette ruumilised sidemed ­ diafragmad. - karkasipostide vahele paigaldatakse tõmbitsad. - katuse kandeelementide vahele nähakse ette sidevarraste süsteem, mille juures võib arvestada ka katusekatte töötamist.

Hoonete konstruktsioonid




Meedia

Kommentaarid (2)

fallos profiilipilt
KEvin Kongo: väga hea! ;)
00:03 11-12-2012
Moderaator profiilipilt
Eikko Rekand: Oli Abiks.
18:56 12-02-2013



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun